Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 6 ning VI jaotist ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotist, mis käsitlevad Euroopa Liidu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamist (AFSJ);

–   võttes arvesse eesistujariigi järeldusi ja alates 1999. aastast Euroopa Ülemkogudel määratletud eesmärke vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitilise mõõtme kohta, sh neid, mis pärinevad 14. ja 15. detsembri 2006. aasta Euroopa Ülemkogult;

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus teatavate protsessuaalsete õiguste kohta kriminaalmenetlustes kõikjal Euroopa Liidus (KOM(2004)0328);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (KOM(2005)0475);

–   võttes arvesse komisjoni teatist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitilise mõõtme strateegia kohta (KOM(2005)0491) ja komisjoni arenguaruannet kõnealuse strateegia rakendamise kohta (SEK(2006)1498);

–   võttes arvesse 1. detsembril 2005 vastu võetud justiits- ja siseasjade nõukogu välispoliitilise mõõtme strateegiat: ülemaailmne vabadus, turvalisus ja õigus (edaspidi "strateegia") ja nõukogu aruannet kõnealuse strateegia rakendamise kohta aastal 2006, mis kiideti heaks 4.–5. detsembri 2006. aasta justiits- ja siseasjade nõukogu 2768. istungjärgul;

–   võttes arvesse 23. jaanuaril 2007 vastu võetud mitut eesistujat hõlmavat justiits ja siseasjade välissuhete töökava (5003/1/7), 1.–2. juuni 2006. aasta JSK nõukogu istungjärgul vastu võetud nõukogu tegevusele suunatud dokumenti ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelise koostöö parandamise kohta organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, ebaseadusliku sisserände ja terrorismivastase võitluse alal (9360/06) ning samas vastu võetud tegevusele suunatud dokumenti ELi toetuse suurendamise kohta võitluseks Afganistanis uimastite tootmise ja sealt lähtuva uimastikaubanduse, sh transiitteed, vastu (9305/06) ning 11. novembril 2006 vastu võetud tegevusele suunatud dokumenti Venemaaga ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rakendamise kohta (15534/06);

–   võttes arvesse oma varasemaid iga-aastasi arutelusid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta ja selle välispoliitilisele mõõtmele keskenduvaid resolutsioone (terrorism, LKA, andmekaitse, ränne, salakaubandus, uimastivastane võitlus, rahapesu);

–   võttes arvesse oma 14. oktoobri 2004. aasta soovitust nõukogule ja Euroopa Ülemkogule vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tuleviku ning selle õiguspärasuse ja tõhususe suurendamiseks vajalike meetmete kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0223/2007),

A.   arvestades, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitiline mõõde kasvab sedamööda, kuidas ELi-sisene vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala võtab järk-järgult kuju järjest enam vastastikku seotud maailma mõjurite surve all ning arvestades ohtude, nagu terrorism ja organiseeritud kuritegevus ning probleemide nagu rändevood, rahvusvahelist iseloomu; arvestades, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale aluseks olevate väärtuste väline projitseerimine on äärmiselt tähtis, et tagada õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste, turvalisuse ja stabiilsuse austamine ELis;

B.   arvestades, et võttes vastu ja rakendades vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitilise mõõtme ühtset strateegiat suurendab EL oma usaldusväärsust ja mõju maailmas; arvestades, et strateegia eesmärke on võimalik saavutada ainult tihedas koostöös kolmandate riikide, sealhulgas selliste liitlastega nagu Ameerika Ühendriigid, ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

C.   arvestades, et kõnealune strateegia on oluline samm vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kujundamisel turvalise väliskeskkonna loomise ja ELi välispoliitika arendamise kaudu, toetades õigusriiki, demokraatlikke väärtusi, inimõiguste austamist ja institutsioonide usaldusväärsust;

D.   arvestades, et erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tegeliku ja jätkusuutliku vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rajamine, ette valmistades ja ellu viies tuleb püüelda tasakaalu poole turvalisuse ja õiguse vahel;

E.  ELi välispoliitilise tegevuse sidususele ja tõhususele on praegu takistuseks:

F.   arvestades, et ELi käsutuses on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitilise mõõtme strateegia rakendamiseks mitmeid poliitikavahendeid, näiteks kahepoolsed lepingud (assotsieerimislepingud, partnerlus-ja koostöölepingud, stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud), ELi laienemis-ja ühinemiseelne protsess, Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad, piirkondlik koostöö, konkreetsed lepingud (Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Hiinaga, jne), operatiivkoostöö, arengupoliitika ja välisabi,

Esitab nõukogule ja komisjonile kaalumiseks järgmised soovitused:
Demokraatliku aruandekohustuse parandamine AFSJ välispoliitilise mõõtmega seoses

1.   nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu järgiks parlamendi praegusi ja tulevasi soovitusi ELi välispoliitilise strateegia kohta AFSJga seoses; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on ELi välistegevuse vallas aruandekohustuse tugevdamisel oluline roll;

2.   nõuab tungivalt, et nõukogu eesistujariik ja komisjon:

3.   nõuab tungivalt, et nõukogu kohaldaks Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 sätestatud üleminekuklauslit samaaegselt põhiseadusliku protsessi edenemisega, mis tooks politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades käsitlevad sätted ühenduse raamistiku reguleerimisalasse, tuues kaasa suurema tõhususe, läbipaistvuse, aruandekohustuse, samuti demokraatliku ja kohtuliku järelevalve; seepärast nõuab tungivalt, et komisjon esitaks enne 2007. aasta oktoobrit nõukogule Euroopa Liidu lepingu artikli 42 kohaldamise otsuse ametliku ettepaneku; on seisukohal, et sisemist sidusust saaks parandada põhiseaduse lepingu jõustumisega, eriti välisministri ameti ja diplomaatilise välisteenistuse loomisega;

4.   kutsub nõukogu eelkõige üles kiirendama kriminaalkaristusi käsitleva teabe kogumist, kasutamist ja vahetamist ning protsessiõiguste kodifitseerimist kriminaalmenetlustes kõikjal Euroopa Liidus käsitlevate raamotsuste vastuvõtmist, näiteks nagu komisjoni eespool nimetatud ettepanek (KOM(2004)0328);

Peamistest strateegilistest eesmärkidest

5.   tervitab strateegias sätestatud põhimõtteid, eriti vajadust partnerluse järele kolmandate riikidega ühiste probleemide vastu võitlemiseks ja ühiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks; rõhutab vajadust paljude ELi käsutuses olevate poliitikavahendite koordineerimiseks, selleks et reaktsioon võiks olla konkreetsele olukorrale sobitatud ja sidus; rõhutab lisaks vajadust koordineerida liikmesriikide ja komisjoni tegevust teineteise täiendamise tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks; on seisukohal, et – arvestades tähtsust, mida EL ja tema liikmesriigid omistavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale – tihe koostöö kolmandate riikidega nimetatud valdkonnas peaks mõjutama soodsalt nende suhteid ELiga;

6.   toob esile, et EL peab kasutama oma tavapäraseid suhteid ja vahendeid kolmandate riikidega ergutusvahendina justiits- ja siseasjade valdkonnas asjakohaste rahvusvaheliste standardite ja kohustuste vastuvõtmiseks ja rakendamiseks nendes riikides;

7.   tuletab meelde vajadust ratsionaliseerida ühenduse institutsioonide tööd ja olemasolevate vahendite kasutamist ning koordineerida liikmesriikide tegevust ja ELi tasandi tegevust, selleks et tagada sidus ja tõhus reageerimine ELi suhetes kolmandate riikidega ning vältida dubleerimist; rõhutab vajadust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala sisepoliitilise ja välispoliitilise mõõtme tasakaalustatud arengu järele;

8.   rõhutab vajadust, et Euroopa Parlament parandaks oma välissuhtluse alase tegevuse sidusust, arvestades, et see hõlmab laia tegutsejate ringi; seepärast kutsub üles tegelema välispoliitika raames regulaarselt inimõiguste, demokraatlike juhtimistavade ja õigusriigi põhimõtete järgimisega kolmandates riikides ning julgeoleku välispoliitilise mõõtmega;

9.   kutsub nõukogu üles vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitilise mõõtmega seoses oma poliitika edasisele selgitamisele ning nõukogu geograafiliste piirkondadega tegelevate töögruppide ning õiguse, vabadus ja turvalisuse küsimustega tegelevate töögruppide koordineerituse tagamisele;

10.   märgib, et on väga tähtis parandada sammastevahelist koordineerimist ja vältida AFSJ, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP), ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühenduse erinevate meetmete dubleerimist; rõhutab, et sellise koordineerimise tõhusust peaks Euroopa Parlament pidevalt läbi vaatama; tervitab samme, mis, eriti kriisiohjamise vallas, on astutud EJKP integreeritud tsiviil-militaarkoostöö suurema sidususe suunas;

11.   rõhutab, et EJKP raames korraldatavate operatsioonide planeerimisprotsessis tuleks eelkõige stabiliseerimisvahendit ja Euroopa naabruse ja partnerluse instrumenti silmas pidades arvestada mitmesuguste toetavate ja järelmeetmetega valdkondades, mis on seotud õigusriigi põhimõtte, relva- ja uimastiäri, naiste ja lastega kauplemise, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise, võitlusega terrorismi ning organiseeritud kuritegevuse vastu ja konfliktijärgse stabiliseerimisega;

12.   usub, et aeg on küps selleks, et lähtuvalt põhiõiguste austamisest ületada poliitilised takistused vabaduse ja turvalisuse laiemat mõõdet käsitleva sügavama Atlandi-ülese koostöö teel, näiteks sellistes valdkondades nagu uimastikaubandus, organiseeritud kuritegevus ja terrorism, eriti pidades silmas tulevasi EJKP tsiviiloperatsioone Kosovos ja Afganistanis, ja naiste õiguste ning isikuandmete vahetamise ja kaitse valdkondades; sellega seonduvalt tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõudmisi sulgeda Guantánamo vangla, rõhutades, et asutuse olemasolu saadab negatiivse signaali selle kohta, kuidas terrorismi vastu võidelda;

13.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid üksikult ja koos teistega ning kõikides kahepoolsetes suhetes maailmas aset leidvate konfliktide lahendamist diplomaatilisel ja rahumeelsel teel, vältides samas nii Euroopa Liidu välispoliitika kui ka oma riigi julgeoleku- või inimõiguste poliitika raames topeltstandardite kasutamist või mulje jätmist nende kasutamisest;

14.   kutsub üles paremale koostööle ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, eelkõige Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga, ning rõhutab vajadust tugevama piirkondliku dialoogi ja koostöö järele õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes;

15.   kutsub komisjoni üles tugevdama jõupingutusi, et toetada piirkondlikku koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes olemasolevate organite kaudu nagu näiteks Aafrika Liit, julgustades uusi algatusi piirkondades, kus piirkondlik koostöö on nõrk, nagu Lähis-Idas ja Ida-Euroopas;

16.   kutsub komisjoni üles pidevalt võrdlema rakendamist strateegia eesmärkide ja prioriteetidega ning sellest iga 18 kuu järel aru andma; kutsub komisjoni üles regulaarselt hindama rahastamise kasutamise tõhusust strateegiaga hõlmatud valdkondades; kutsub nõukogu üles edasiminekut ja prioriteete regulaarselt läbi vaatama, sest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitiline mõõde kasvab kiiresti;

Turvalisuse ja inimõiguste tugevdamine

17.   nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid:

18.   soovitab komisjonil, liikmesriikidel ja nõukogul kaaluda võimalust täiendada kolmandates riikides ja piirkondades vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas rahastatavaid meetmeid konkreetsete rahaliste vahendite eraldamise kaudu projektidele, mille eesmärk on inimõiguste kaitsmine ja austamine;

19.   väljendab muret põhiõigustele pühendumise puudumise üle mõnedes kolmandates riikides, millega ELil on tihedad sidemed, eelkõige riikides, mida hõlmab ELi naabruspoliitika ja Venemaa Föderatsioonis, kus esineb eelkõige ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse rikkumist, ja kutsub üles nende riikidega selles küsimuses intensiivsemat dialoogi pidama;

20.   ühtlasi tunneb muret inimõigusstandardite järgimise pärast ELis endas, tuues näiteks hiljutised LKA juhitud üleviimisprogrammid ja kõik sellega seotud küsitavad toimingud mitmes liikmesriigis;

21.   kutsub ELi ja liikmesriike üles pidama täielikult kinni põhimõttest mitte anda isikuid välja riikidele, kus neid võidakse piinata ja/või surmanuhtlust rakendada; kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõudma riikidelt, kellega tal on tihedad suhted, sellise praktika keelustamist ja tagama, et kõigil oleks õigus õiglasele kohtupidamisele;

22.   väljendab sügavat muret ELi kodanike ebapiisava õigusliku kaitse pärast seoses isikuandmete avalikustamisega kolmandatele riikidele, näiteks lennureisijate andmed (PNR), finantsandmed (SWIFT) ja telekommunikatsioonialaste andmete kogumine FBI poolt; kordab nõudmist komisjonile viia läbi uurimine selle kohta millistele ELi kodanike isikuandmete kategooriatele on juurdepääs ja võimalik kasutada kolmandates riikides nende jurisdiktsioonide all; rõhutab, et andmevahetus peab toimuma lähtuvalt nõuetekohasest õiguslikust alusest täpsete eeskirjade ja tingimuste alusel kooskõlas ühenduse õigusaktidega, mis käsitlevad eraelu ja kodanikuvabaduste asjakohast kaitset; on veendunud, et andmevahetus USAga peab toimuma Atlandi-ülese koostöö nõuetekohase õigusliku raamistiku kontekstis ning lähtuvalt ELi ja USA vahelistest lepingutest, kusjuures kahepoolsed lepingud ei ole vastuvõetavad;

23.   avaldab kahetsust demokraatliku aruandekohustuse puudumise pärast ELi ja USA suhetes, mille on tekitanud kõrgetasemelise kontaktrühma moodustamine komisjoni, nõukogu ja USA Justiitsministeeriumi ja Sisejulgeolekuministeeriumi esindajatest, jättes kõnealusest dialoogist kõrvale Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamendid ning samuti USA Kongressi;

24.   soovitab nii esimest kui kolmandat sammast hõlmavat ühtset andmekaitse poliitikat; tuletab meelde, et nende lahknevus ei mõjuta ainult kodanike õigust nende isikuandmete kaitsele, vaid ka õiguse jõustamise tõhusust ja liikmesriikidevahelist usaldust; kutsub nõukogu selles suhtes üles võtma nii kiiresti kui võimalik vastu raamotsust isikuandmete kaitse kohta (KOM(2005)0475);

ELi kodanikele kõrge turvataseme tagamine kaitseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu

25.   on arvamusel, et ELi terrorismivastane poliitika peaks täielikult järgima demokraatliku õiguspärasuse, proportsionaalsuse, tõhususe ja inimõiguste austamise põhimõtteid, järgides sel viisil ühtlasi oma eespool nimetatud 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta(2) esitatud järeldusi;

26.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama rahvusvahelises terrorismivastases võitluses LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni järeldusi, mille Euroopa Parlament 14. veebruaril 2007. aastal vastu võttis; soovitab eelkõige kõikidel ühenduse institutsioonidel jälgida, et liikmesriikide julgeolekuga seotud vajadused ei kahjustaks ühelgi viisil ühegi inimese põhiõigusi, k.a terrorismis kahtlustamise puhul;

27.   kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles võtma kõiki võimalikke meetmeid, et piirata koostööd kolmandate riikidega, kes kaitsevad ja/või rahastavad terroristlikke organisatsioone; ja rõhutab, et iga riik peab suhete parandamiseks ELiga terrorismist täielikult loobuma; nõuab tungivalt, et riigid, kes seda on teinud, allkirjastaksid ja/või ratifitseeriksid kõik terrorismi käsitlevad ÜRO konventsioonid;

28.   rõhutab välispoliitilises tegevuses terrorismi vastu võitlemisel ELi käsutuses olevate reageerimisvahendite mitmekesist iseloomu ja rõhutab vajadust kõiki võimalikke vahendeid sidusalt kasutada; kutsub liikmesriike üles edendama tööd ÜRO ühise terrorismi määratluse suunas;

29.   tuletab meelde vajadust hinnata terrorismivastase võitluse meetmete raames tehtud rahvusvaheliste algatuste tõhusust (näiteks USA Patriot Act'i praegune läbivaatamine); rõhutab ühenduse nõuetekohase terrorismipoliitika olulisust, kuna terrorismivastase võitluse meetmete tõhusus tõuseb märgatavalt, kui EL räägib selliste meetmete üle kolmandate riikidega läbirääkimisi pidades ühel häälel;

30.   tuletab meelde vajadust tugevdada terrorismivastase võitluse, terroristide värbamise ja rahastamise ning elutähtsa infrastruktuuri kaitse valdkonnas koostööd kõigi regionaalsete jõududega, austades sealjuures põhiõigusi ja ELi väärtusi;

31.   kutsub nõukogu üles tugevdama dialoogi muude kolmandate riikidega, toetama institutsioonide ja suutlikkuse arendamist, edasi arendama ja rakendama riikide korruptsioonivastaseid tegevuskavasid ja lisama terrorismivastase võitluse klauslid kolmandate riikidega allkirjastatavatesse lepingutesse; on seisukohal, et selles valdkonnas on vajalik suurem rahastamine ja äsjaloodud ühenduse instrumentide kasutamine;

32.   nõuab tungivalt, et riigid, kes seda veel teinud ei ole, allkirjastaksid ja/või ratifitseeriksid dokumendid, nagu ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, ÜRO organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ja selle kolm protokolli – ümberasujate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist tõkestav protokoll, inimkaubanduse vastu võitlemise protokoll ning tulirelvade ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise protokoll, ja rahvusvaheline konventsioon kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta;

33.   kutsub nõukogu üles nõudma ELi kolmandate riikide partneritelt, kes seda veel teinud ei ole, ühtsete väljaandmislepingute sõlmimist, kasutades näidisena USAga läbiräägitud lepinguid väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades kõigi väidetavate terroristide ja kuriteos kahtlustatavate väljaandmiseks kohtupidamise eesmärgil;

34.   rõhutab vajadust ratifitseerida Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon, et vältida kolmandate riikide arvutisüsteemidest lähtuvat andmete ja telekommunikatsioonivõrkude väärkasutamist terroristlikel ja kuritegelikel eesmärkidel;

35.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles looma lõhkeainete ja relvade ladustamise, nendega kauplemise, transpordi, impordi ja ekspordi jälgimise standardmenetlust, et vältida nende väärkasutust nii ELis kui kolmandates riikides;

Politsei ja õigusalase koostöö ning piirihalduse tugevdamine

36.   nõuab tõhusamat politsei- ja õigusalast koostööd, sh riikide ressursside, näiteks kontaktametnike, paremat ühisrakendust; rõhutab, et ehkki institutsioonilise suutlikkuse ja operatiivkoostöö areng neis valdkondades on tähtis, peaks ELi tegevus olema suunatud universaalsete inimõiguste standardite toetamisele;

37.   soovitab, et Europolile tuleks peagi anda volitused korraldada ja koordineerida operatiivtegevust ja uurimisi, osaleda ühistes uurimisgruppides ja saata oma kontaktametnikke prioriteetsetesse piirkondadesse, näiteks Lääne-Balkani riikidesse;

38.   soovitab, et EL peaks Euroopa Liidu lepingu artikli 30 alusel leppima USA, Euroopa naabruspoliitika riikide ja muude partneritega kokku standardsete politsei koostöölepingute suhtes; nõuab, et Euroopa Parlament kui selliste lepingute puhul asjaomaste kodanike õiguspärane demokraatlik esindaja, oleks tulevase lepingu üle peetavate läbirääkimiste ajal aktiivselt kaasatud USA Kongressiga peetavasse dialoogi;

39.   toetab ELi ja Venemaa vahelise teabevahetuse osas tehtud edusamme, kuid tuletab siiski meelde, et endiselt on võimalik liikuda paremuse poole, eriti organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vallas;

40.   märgib, et ELi ja Venemaa koostöö peab märgatavalt paranema, et vähendada ebastabiilsuse allikaid ELis ja Euroopa naabruspoliitika alal, nagu näiteks külmutatud konfliktid Moldovas ja Gruusias ning vene vähemuse radikaalsed liikumised ELi liikmesriikides;

41.   nõuab tungivalt, et nõukogu eesistuja ja komisjon jõuaks kokkuleppele nende rahvusvahelise eraõiguse konventsioonide osas, mis on vajalikud Euroopa kodanike huvide kaitsmiseks kolmandates riikides, ja töötaksid selle protsessi raames liidu ning liikmesriikide suurema usaldusväärsuse suunas;

42.   tervitab ELi ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingut ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö lepingut, mida võib pidada tõeliseks eduks; märgib, et USA Kongress on alustanud nende lepingute ratifitseerimisprotsessi, ning kutsub ka ELi liikmesriike üles seda tegema; tervitab lisaks Eurojusti ja USA vahelist koostöölepingut;

43.   kutsub USAd ja kõiki muid riike, kes kohaldavad sissesõiduviisa nõuet teatud ELi liikmesriikide kodanikelt, viivitamatult viisanõudeid kaotama ja kõiki ELi liikmesriikide kodanikke võrdselt kohtlema; avaldab kahetsust teabe avaldamise klausli lisamise üle USA viisanõudest loobumise programmi muutmise kavasse;

44.   on seisukohal, et EL ja USA on terrorismivastases võitluses olulised ja ustavad partnerid, ning sõlmida tuleb rahvusvaheline leping, millega tagataks, et SWIFT vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(3); nõuab nimetatud rahvusvahelises lepingus piisavate tagatiste kehtestamist, et vältida nimetatud andmete kuritahtlikku kasutamist majanduslikel või kaubanduslikel eesmärkidel; märgib, et SWIFT peaks lõpetama kõigi andmete lisamise oma Ameerika andmebaasi;

45.   rõhutab asjaolu, et tõhus piirikontroll on oluline vahend ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks ning võib mõnel juhul osutuda vajalikuks vahendiks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga võitlemisel;

46.   soovitab kaasata Frontexi välispiiride haldamise operatiivtegevusse, suurendades selle operatiivvõimekust ja eraldades piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid, lähtuvalt liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastastikuse abi põhimõttest, mille kohaselt peaks liidu välispiiride haldamise koormus jagunema kõigi liikmesriikide vahel;

47.   nõuab toetuse suurendamist uute liikmesriikide jätkuvatele jõupingutustele ELi uue idapoolse välispiiri kaitsel;

48.   toetab Eurojusti suurenenud rolli ja selle siseriiklike liikmete volituste ühtlustamist, mis peaks tugevdama selle võimet tõhusalt uurimisi ja süüdistusi algatada ja koordineerida;

Rahvusvahelise solidaarsuse tugevdamine rände- , tagasivõtu ja varjupaigapoliitika valdkonnas

49.   soovitab nõukogul vastu võtta ühine ELi rändepoliitika, sh asjakohased meetmed, nii seadusliku kui ebaseadusliku sisserändega tõhusaks hakkamasaamiseks; selles kontekstis kutsub üles rakendama kaheksa aastat tagasi Euroopa Ülemkogu Tampere kohtumisel vastu võetud ja Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel Lahtis kinnitatud järeldusi, Haagi programmi ja 2006. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, milles kinnitatakse vajadust rakendada 2005. aastal heaks kiidetud globaalset sisserändestrateegiat;

50.   tuletab meelde, et asjakohase, kolmandate riikidega partnerluses ja solidaarsuses toimuva halduse korral võib sisseränne tuua märkimisväärset kasu ja et sisserändajate integratsioon peaks olema tulevase ELi rändepoliitika võtmetähtsusega osa; rõhutab, et ELi meetmed, mis on suunatud kolmandate riikide rändevoogude ja oma piiride haldamise suutlikkuse tõstmisele, peab olema teostatud tõhusa arengupoliitika raames, võttes arvesse konkreetset majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning tegeldes asjaomastes riikides seadusliku ja ebaseadusliku rände tegelike allikatega, näiteks vaesus ja puudulik inimõiguste järgimine, mis hõlmab korraga nii abi kolmandatele riikidele rändevoogude juhtimise võime parandamiseks kui ka tõhusat arengu- ja kaasarenguabi;

51.   kutsub nõukogu üles otsustamisprotsessi parandamiseks juurutama seadusliku rände integratsiooni küsimustes kaasotsustamist ja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist ning viima lõpule 2005. aastal alanud protsessi, kui ühenduse meetodit laiendati ebaseadusliku rände ja piirikontrolli küsimustele;

52.   palub nõukogul ja komisjonil teha kõik neist oleneva, et saavutada olukord, kus päritolu- ja transiidiriigi ametivõimud teevad ELiga tegelikku koostööd ebaseadusliku sisserände ärahoidmiseks ja inimkaubandusega tegelevate organisatsioonide vastu võitlemiseks; palub nõukogul ja komisjonil ühtlasi hinnata korrapäraselt, kui palju kolmandad riigid ebaseadusliku sisserände ärahoidmisel koostööd teevad, ning rõhutab sellega seoses, kui oluline on kolmandate riikide ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise järelevalve ja hindamise mehhanism, mille nõukogu 2003. aastal Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumise algatusel rajas;

53.   nõuab ühise Euroopa varjupaigasüsteemi loomist ilma põhjendamatu viivituseta, nõuab tungivalt, et nõukogu kõrvaldaks kõik selle loomist segavad takistused;

54.   on seisukohal, et tagasivõtulepingute sõlmimine on prioriteet, mis on osa ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise laiemast strateegiast; tuletab meelde vajadust omada tagasisaatmise kohta selgeid, läbipaistvaid ja õiglasi eeskirju; on mures, et ELi nimel allkirjastatud tagasivõtulepingud ei välista selgesõnaliselt varjupaigataotlejaid lepingute reguleerimisalast ja võivad seepärast kaasa tuua nende varjupaigataotlejate tagasivõtmise, kelle taotlusi pole veel kontrollitud või kelle taotlused on tagasi lükatud või loetud vastavalt ohutu kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamisele vastuvõetamatuks; nõuab garantiisid tagamaks mittetagasisaatmise põhimõtte austamist;

55.   soovitab võimaluse korral ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes pidada läbirääkimisi direktiivide üle viisarežiimi lihtsustamiseks kolmandate riikidega, pidades silmas tõelise partnerluse kujundamist rände juhtimise küsimustes; kutsub nõukogu üles julgustama liikmesriike vähendama viisade maksumust, julgustamaks demokraatlikke arenguid Euroopa naabruspoliitika riikides ja vältimaks turvalisuse nimel uute tõkete veeretamist tavalise seadusliku reisija teele;

56.   toetab piirkondlikke kaitseprogramme, mille komisjon on välja töötanud tihedas koostöös ÜRO põgenike ülemkomissar ja asjaomaste kolmandate riikidega, ning tuletab meelde, et on tähtis tagada kaitset vajavate isikute juurdepääs kaitsele võimalikult kiiresti, sõltumata sellest, millises riigis või piirkonnas nad parajasti viibivad;

o
o   o

57.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, samuti liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 166 E, 7.7.2005, lk 58. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0032. (3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.