Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõikeid 1 ja 2;

–   võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta;(2)

–   võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest(3) (Dublin II määrus);

–   võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded;(4)

–   võttes arvesse 4.–5. novembril 2004 vastu võetud Haagi programmi;

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2005. aasta seisukohta seoses muudetud ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta(5);

–   võttes arvesse komisjoni teatist praktilise koostöö süvendamise kohta – uued struktuurid ja meetodid: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi otsustusprotsessi parandamine (KOM(2006)0067);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Kohtu volitusi käsitlevate Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätete kohandamine, et tagada tõhusam kohtulik kaitse (KOM(2006)0346);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0182/2007),

A.   arvestades, et rahvusvahelisi konventsioone, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, tuleb täielikult järgida ning mitteväljasaatmise põhimõtet tuleb alati toetada;

B.   arvestades, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõikes 1 sätestatud nelja vahendi vastuvõtmisega lõppes ühise varjupaigasüsteemi loomise esimene etapp; arvestades, et on nii poliitilisi kui ka tehnilisi probleeme, mis tuleb lahendada enne Euroopa varjupaigasüsteemi teise etapi käivitamist, mille eesmärk on ühise varjupaigamenetluse ja ühiste eeskirjade kehtestamine isikute jaoks, kellel on õigus varjupaigale või täiendavale kaitsele; arvestades, et tuleb loota nimetatud etapi lõpuleviimist ettenähtud tähtajaks 2010. aastal;

C.   arvestades, et Euroopa Parlament on juba toetanud pagulase määratlust nõukogu direktiivis 2004/83/EÜ esitatud kujul, mis kehtib seetõttu ka käesoleva resolutsiooni osas;

D.   arvestades, et ühiste nõuete kehtestamisel on direktiivide vastuvõtmine ainult esimene samm ja kõnealusele etapile peab kindlasti järgnema ühenduse tasandil vastuvõetud sätete asjakohane rakendamine kõikides liikmesriikides; arvestades, et rakendamisprotsessi kontrollimine komisjoni poolt on väga oluline ülesanne, millele on seetõttu vaja eraldada asjakohased vahendid;

E.   arvestades, et varjupaigapoliitika valdkonnas seni vastuvõetud vahendite puhul on tegemist olnud üksnes miinimumnõuete kehtestamisega, ja pidades silmas, et suundumus leppida kokku väikseimas ühisosas tuleb ületada, et vältida kiiret liikumist nõrgema kaitse vähendamise ning vastuvõtu, menetluste ja kaitse kvaliteedi madaldamise suunas;

F.   arvestades, et 4.–5. novembri 2004. aasta Haagi programmis kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni üles looma praktilise koostöö hõlbustamiseks sobivad struktuurid, millesse kaasatakse liikmesriikides varjupaigaküsimustega tegelevad pädevad asutused, ning arvestades, et liikmesriikidevahelise praktilise koostöö ning teabevahetuse ja sobivaks osutunud meetodite vahetamise tõhustamine on ühise varjupaigamenetluse ja ühtse pagulasseisundi eesmärgi saavutamise tähtis vahend;

G.   arvestades, et vastastikuse usalduse süvendamine on ühise varjupaigasüsteemi loomise nurgakivi ja et usalduse loomisele aitab kõige paremini kaasa praktiline ja korrapärane koostöö liikmesriikide eri haldustasandite vahel; arvestades, et vastastikuse usalduse tugevdamine on vajalik kvaliteedi tagamiseks ja üldsuse usalduse suurendamiseks varjupaigamenetluse suhtes, mis aitaks kaasa vähem vastuseisu tekitavale ja tõhusamale menetlusprotsessile;

H.   arvestades, et varjupaigapoliitika tõhus rakendamine eeldab jõupingutusi mitmete täiendavate eesmärkide saavutamiseks, nagu otsustusprotsessi kvaliteedi parandamine, kaitsetaotluste kiire ja turvaline läbivaatamine ning teabekampaaniate korraldamine päritolu- ja transiidiriikides, mis selgitavad seadusliku sisserände võimalusi, pagulasseisundi või humanitaarkaitse omistamise korraldusi, inimkaubandusega seotud ohte, eelkõige naiste ja saatjata alaealiste puhul, ning ebaseadusliku sisserände ja pagulasseisundi omistamata jätmise tagajärgi;

I.   arvestades, et varjupaigataotluste menetlemise kvaliteedi parandamiseks ja seega kohtumenetluste ja menetlemisel tekkivate viivituste arvu vähendamiseks võib olla otstarbekas kasutada vastavate küsimustega tegelevate organisatsioonide, näiteks UNHCRi abi, kes on välja töötanud meetodi asutuste toetamiseks otsustusprotsessi kvaliteedi parandamisel (kvaliteedialgatus);

J.   arvestades, et nii nagu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 27.–28. aprillil 2006 kinnitas, on viivituste ärahoidmiseks ja seega konkreetse panuse andmiseks menetluse tõhususe parandamisse vaja edendada ühtse menetluse kasutuselevõttu;

K.   arvestades, et vaatamata ühistele põhimeetmetele, mis on Amsterdami lepingu jõustumisest alates varjupaigavaldkonnas vastu võetud, võtavad liikmesriigid jätkuvalt riigi tasandil meetmeid või langetavad otsuseid, mis mõjutavad teisi liikmesriike, eriti rahvusvahelise kaitse andmise puhul;

L.   arvestades, et direktiivi 2005/85/EÜ artiklis 29 sätestatakse turvalise päritoluriigina käsitletavate kolmandate riikide ühise miinimumnimekirja koostamine ning märkides, et kõnealune nimekiri on ikka veel koostamata ja et nõukogu ei võtnud selle direktiivi vastuvõtmisel arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, mistõttu on Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohtu) menetluses kohtuasi direktiivi 2005/85/EÜ tühistamiseks; arvestades, et selline nimekiri tuleks vastu võtta kaasotsustamismenetluse raames; arvestades, et riigi kandmine nimekirja ei tähenda automaatselt, et sellest riigist pärit varjupaigataotlejale keeldutakse põhimõtteliselt varjupaika andmast, vaid pigem seda, et kooskõlas pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooniga, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga (Genfi konventsioon), vaadatakse iga taotlus läbi eraldi;

M.   arvestades, et kahetsusväärsel viisil ei pidanud nõukogu turvaliste kolmandate riikide nimekirja koostamisel vajalikuks kaasotsustamismenetluse kohaldamist, ning arvestades, et otsust, mille Euroopa Kohus kõnealuses küsimuses langetab, oodatakse huviga;

N.   arvestades, et kui liikmesriikidel nõutakse usaldusväärsete ja õiglaste menetluste tagamist, mis garanteerivad varjupaigataotlejate õigustest kinnipidamise, peab nende käsutuses olema kvaliteetne teave tegeliku ohuolukorra kohta päritoluriikides;

O.   arvestades, et naiste vastu suunatud ja neid ähvardav vägivald rikub õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja psüühilisele puutumatusele ning ohustab tõsiselt vägivallaohvrite füüsilist ja vaimset tervist;

P.   arvestades, et kuigi päritoluriike käsitleva tundliku teabe ühist kasutamist takistavad tehnilised ja poliitilised probleemid, tuleb päritoluriikide ühtne andmebaas lõpuks kindlasti luua, et individuaalsete taotluste käsitlemisel oleks kõikidel menetluses osalevatel isikutel võimalik tugineda samale teabele;

Q.   arvestades, et otsustusprotsessi parandamine eeldab kõnealuste otsuste vastuvõtmisega tegelevate ametnike koolitustaseme tõstmist;

R.   arvestades, et kõige sobivam menetlus, mis võimaldab Euroopa Kohtul tagada ühenduse õiguse ühtsust, on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 234 sätestatud eelotsuse menetlus, ning et kõnealuse menetluse oluliseks osaks on põhimõte, mille alusel on igal liikmesriigi kohtul taotleda Euroopa Kohtult otsust; arvestades, et erandina osutatud põhimõttest on Euroopa Kohtul vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 68 siiski kahjuks õigus tõlgendada varjupaigavaldkonna sätteid ainult juhul, kui vastava küsimuse esitab talle liikmesriigi kõrgeima instantsi kohus,

1.   tervitab praktilise koostöö edendamiseks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames tehtud jõupingutusi; on seisukohal, et menetluste ja otsuste kvaliteedi parandamine on nii liikmesriikide kui ka varjapaigataotlejate huvides;

2.   kinnitab vajadust ELi ühise ennetava varjupaigapoliitika järele, mis põhineb varjupaigataotlejate vastuvõtmise kohustusel ja mitteväljasaatmise põhimõttel; tuletab sellega seoses meelde tugeva ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning demokraatia ja põhiõiguste edendamise ja kaitsmise olulist rolli;

3.   rõhutab veel kord, et ühise varjupaigasüsteemi loomise lõppeesmärk peab olema tagada kaitse, iga üksiku varjupaigataotluse hindamise ning nõuetekohaselt põhjendatud ja õiglaste otsustega lõppevate menetluste kõrge kvaliteet; juhib tähelepanu, et otsustusprotsessi kvaliteedi parandamine peab tagama kaitset vajavate isikute turvalise sisenemise ELi ja nende taotluste asjakohase menetlemise ning inimõiguste ja varjupaigaõiguse valdkonnas kehtivate rahvusvahelise õiguse normide, eriti mitteväljasaatmise põhimõtte range järgimise;

4.   mõistab hukka asjaolu, et komisjoni vahendid varjupaiga valdkonna eri direktiivide rakendamise kontrollimiseks on selgelt ebapiisavad, ja nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad hõlbustaksid komisjonil selle ülesande täitmist, esitades süstemaatiliselt võrdlustabeli, kus on märgitud, milliste meetmetega milliseid direktiivide sätteid on rakendatud;

5.   palub nõukogul ja komisjonil teha jõupingutusi selleks, et jõuda kõikides liikmesriikides ühtse menetluse kasutuselevõtmiseni, mis soodustab õiglast ja tulemuslikku otsustamist, et tagada pagulasseisundi andmine nii kiiresti kui võimalik kõigile, kellel on selleks õigus;

6.   juhib tähelepanu, et rahvusvahelise kaitse ja eriti täiendava kaitse andmise tingimuste ja korra puhul jääb liimesriikidevaheliste erinevuste ja nn varjupaiga ringtaotlemise (asylum shopping) probleem püsima niikaua, kuni varjupaigavaldkonna kehtivate õigusaktide aluseks on miinimumnõuded ja väikseim ühisosa;

7.   rõhutab, et varjupaigavaldkonnas vastuvõetud vahendite üks eesmärk on nn teiseste liikumiste pärssimine; nõuab seetõttu liikmesriikidelt tungivalt, et nad astuksid praktilisi samme varjupaigapoliitika valdkonnas suurima võimaliku ühtsuse saavutamise suunas;

8.   on arvamusel, et üks vajalik samm Euroopa varjupaigasüsteemi parandamisel peaks olema suurema solidaarsuse huvides eelkõige ELi välispiiridel asuvate liikmesriikide koormuse õiglasem jaotamine, ning ootab juba praegu huviga komisjoni hinnangut Dublin II määrusele ja komisjoni võimalikke ettepanekuid kõnealuses valdkonnas;

9.   on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et pagulasseisundi omistamise eest vastutavad ametnikud peavad olema läbinud põhjaliku koolituse Euroopa õppekava alusel, samuti kohustusliku kvalifikatsiooni või kohustusliku kvalifikatsioonitaseme kehtestamise võimalusele;

10.   nõuab teabekampaaniate läbiviimist päritolu- ja transiidiriikides, et selgitada potentsiaalsetele ümberasujatele nii ebaseadusliku sisserändega seonduvaid riske, pagulasseisundi omistamata jätmise tagajärgi, seadusliku sisserände võimalusi, varjupaiga taotlemise võimalust põhjendatud juhtudel kui ka inimkaubandusega seotud ohte, eelkõige naiste ning saatjata alaealiste puhul;

11.   nõuab, et nende isikute suhtes, kellele pagulasseisundit ei anta või kellelt pagulasseisund ära võetakse, kohaldataks õiguskaitsevahendite ammendamisel ettenähtud meetmeid õiglaselt ja kiirelt, austades täielikult tagasisaadetavate isikute inimväärikust ja põhiõigusi; nõuab sellega seoses lisaks ELi tagasisaatmismenetluse võimalikult kiiret kehtestamist;

12.   nõuab, et nende isikute suhtes, kellele omistatakse pagulasseisund või humanitaarkaitse, kohaldataks ettenähtud meetmeid kiirelt ja õiglaselt, et võimaldada neile korralikud elutingimused, tulemuslik integreerumine ühiskondlikku ja poliitilisse ellu ning aktiivne kaasatus vastuvõtjariigi otsustusprotsessidesse;

13.   palub komisjonil kõrvaldada võimalikult kiiresti päritoluriike puudutava teabe ühise andmebaasi loomist takistavad tehnilised ja poliitilised probleemid; on arvamusel, et ELi andmebaas peaks toimima avatud süsteemina, nii et kõik menetluses osalevad isikud saaksid individuaalsete taotlustega tegeledes tugineda samale teabele; loodab, et mitmekeelsuse probleemile leitakse pragmaatiline lahendus;

14.   võtab teadmiseks komisjoni varasemad jõupingutused turvaliste päritoluriikide nimekirja koostamisel vastavalt direktiivi 2005/85/EÜ artikli 29 sätetele, kuid tuletab samas meelde Euroopa Kohtus algatatud menetlust nimetatud direktiivi tühistamiseks, mistõttu on sellise nimekirja koostamine praegu peatatud, ning palub nõukogul neid vastuolulisi aspekte otsuste tegemisel arvesse võtta; märgib lisaks, et turvalise kolmanda riigi mõiste ei vabasta liikmesriike rahvusvahelisest õigusest, eelkõige Genfi konventsiooni sätetest tulenevatest kohustustest, mis puudutavad mitteväljasaatmise põhimõtet ja iga varjupaigataotluse individuaalset läbivaatamist;

15.   on seisukohal, et tegevuse kooskõlastamine seoses praktilise koostööga varjupaigavaldkonnas peaks olema jätkuvalt komisjoni ülesanne, kellel peab olema võimalik kasutada selleks vajalikke vahendeid; kutsub komisjoni üles toetama kõnealust valikuvõimalust 2008. aasta alguses esitatavas aruandes tegevuse esimese etapi tulemuste kohta ning teise võimaluse valimise korral põhjendama, miks peetakse vajalikuks uue struktuuri loomist koostöö toetamise Euroopa ameti vormis, samas kui tuleks arvesse võtta kulude ja tulude vahekorda; on seisukohal, et kui komisjon kavandab koostöö toetamise Euroopa ameti loomist, peaks tal olema range kohustus näha ette ameti läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagatised;

16.   kutsub liikmesriike üles tegema täiel määral koostööd UNHCRiga, seda vajalikul määral toetama, viima läbi kvaliteedialgatuse ja avaldama selle tulemused, et tutvustada inimestele rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise parimaid meetodeid ja ergutada nende kasutamist;

17.   peab vastuvõetamatuks asjaolu, et varjupaigataotlejaid hoitakse tingimustes, mis pärsivad nende isikuvabadusi;

18.   rõhutab vajadust luua vastuvõtukeskused koos eraldi võimalustega varjupaika taotlevate perekondade, naiste ja laste jaoks ning asjakohaste võimalustega varjupaika taotlevatele eakatele ja puudega inimestele; nõuab, et direktiivi 2003/9/EÜ rakendamise raames hinnataks vastuvõtutingimusi; rõhutab sellega seoses, et uue Euroopa Pagulasfondiga loodud võimalusi tuleks täielikult ära kasutada;

19.   tervitab komisjoni kavandatud meetmeid suure koormusega liikmesriikide toetamiseks, et nad suudaksid toime tulla varjupaigataotlejate vastuvõtmise ja varjupaigataotluste läbivaatamisega seotud probleemidega; tervitab eelkõige ettepanekut eri liikmesriikidest pärit ekspertide meeskondade lähetamise kohta;

20.   rõhutab, et varjupaigavaldkonnas vastuvõetud direktiivide kohaldamise järelevalve on komisjoni ülesanne ning komisjonile sel eesmärgil eraldatud vahendid on sellise laiahaardelise ülesande täitmiseks praegu selgelt ebapiisavad; on arvamusel, et kaalul on ELi usaldusväärsus kõnealuses valdkonnas ning ühise varjupaigapoliitika tulevik;

21.   ergutab komisjoni hõlbustama juurdepääsu rahalistele vahenditele, näiteks Euroopa Pagulaste Fondile ja programmile ARGO, mis võimaldaksid liikmesriikidel hädaolukorras kiiresti rahalisi vahendeid saada;

22.   märgib, et ühenduse õigustikku varjupaigapoliitika valdkonnas tuleb ühtselt tõlgendada ja kohaldada kogu Euroopa Liidus; on arvamusel, et varjupaigapoliitika valdkonna ühtlustamine muutub hõlpsamaks ja kiiremaks, kui Euroopa Kohtu poole võivad tulevikus pöörduda ka teised kohtud peale liikmesriikide kõrgeima astme kohtute, nagu see on praegu; kutsub nõukogu seetõttu üles taastama Euroopa Kohtu täisvolitused eelotsuse menetluse valdkonnas vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotisele; tervitab Euroopa Kohtu aruteludokumenti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavate eelotsuse küsimuste menetlemise kohta(6) ja ergutab arutelu varjupaigataotlemise ja sisserände spetsiifilisele olemusele kohandatud menetluse vajaduse üle;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 326, 13.12.2005, lk 13. (2) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12. (3) ELT L 50, 25.2.2003, lk 1. (4) ELT L 31, 6.2.2003, lk 18. (5) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 46. (6) Nõukogu dokument 13272/06.