Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta (KOM(2006)0744) ja kokkuvõtet EÜ tarbijaõigusest – võrdlev analüüs(1);

–   võttes arvesse avalikku kuulamist ja sellel kuulamisel esitatud ekspertuuringuid tarbijausalduse kohta digitaalses keskkonnas, mis toimus Euroopa Parlamendis 24. jaanuaril 2007;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 95 ja 153;

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse ja ühenduse õigustiku läbivaatamise kohta: tulevikuplaanid(2) ning 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta(3);

–   võttes arvesse kehtivaid ühenduse õigusakte tarbijakaitse, elektroonilise kaubanduse ja infoühiskonna arendamise valdkonnas;

–   võttes arvesse Saksamaa kui eesistujariigi hartat tarbijate suveräänsuse kohta digitaalses maailmas;

–   võttes arvesse komisjoni elektroonilisi teadaandeid käsitlevat teatist rämpsposti, nuhkvara ja õelvara vastu võitlemise kohta (KOM(2006)0688);

–   võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (KOM(2006)0334);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0191/2007),

A.   arvestades, et digitaaltehnoloogia on osa igapäevaelust, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi "IKT") valdkond mängib olulist osa platvormide, seadmete, tarkvara, teabeteenuste, teabevahetuse, meelelahutuse ja kultuurikaupade pakkumisel, piirjoon kaupade ja teenuste vahel hakkab hägustuma, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erinevad vormid lähenevad üksteisele, ostumeetodid mitmekesistuvad ning tarbijad loovad järjest rohkem toodetele sisu või lisandväärtust; arvestades lisaks sellele, et selles keerulises uues struktuuris on järjest raskem kindlaks teha, kes teatud teenuseosa pakub, samuti mõista konkreetse tehnoloogia ning uute ärimudelite mõju;

B.   arvestades, et Euroopa tarbija- ja äriusaldus on madal, ning arvestades, et teatavates elektroonilise kaubanduse aspektides jääb Euroopa Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast maha;

C.   arvestades, et vaatamata digitaalside potentsiaalile, osaleb vaid 6 % tarbijatest piiriüleses elektroonilises kaubanduses toodete, teenuste ja infosisu valdkonnas, kuigi see arv kasvab;

D.   arvestades, et vaidluste alternatiivse lahendamise võimalusest hoolimata kasutab selliseid süsteeme regulaarselt ainult 3 % jaemüüjatest ning 41 % jaemüüjatest ei ole nende vahendite kasutamise võimalustest teadlikud;

E.   arvestades, et ELi digitaalturu arendamine tõstaks märkimisväärselt ELi konkurentsivõimet globaalses kaubanduses;

F.   arvestades, et võrgu neutraalsus nõuab süvauuringuid ja tähelepanelikku jälgimist Euroopa tasandil, et vabastada ja täielikult kasutada selle potentsiaal tarbijavaliku suurendamiseks ja anda samas uutele ettevõtetele võrdsed võimalused siseturule pääsemiseks;

G.   arvestades, et elektroonilise turu ühe osa killustatus ELis ohustab ühenduse õigustikuga ette nähtud õigusi;

H.   arvestades, et digitaalne lõhe on sotsiaalne ja geograafiline, ning arvestades, et digitaalsest arengust mahajäänud elavad sageli ebasoodsates piirkondades ja maapiirkondades;

I.   arvestades, et Euroopa tarbijatel ja ettevõtetel on piiriüleses elektroonilises kaubanduses võrreldes riigisiseste ja väljaspool ELi sooritatud tehingutega ELi piires vähe õiguskindlust;

J.   arvestades, et ühe elektroonilise tehingu suhtes kehtib mitu õigusnormi, mis kehtestavad vastandlikke nõudeid ning ei taga ettevõtjatele ja tarbijatele selgeid ning kergesti jõustatavaid eeskirju,

K.   arvestades, et infoühiskonna tulevik sõltub väga paljus sellest, kuidas vastatakse väljakutsele tagada isikuandmete piisav kaitse ja elektroonilise keskkonna turvalisuse kõrge tase,

1.   palub komisjonil toetada sobivat raamistikku elektroonilise kaubanduse arendamiseks, mis tõstaks praegust tarbijate usalduse madalat taset, looks atraktiivsema ärikeskkonna, parandaks õigusloome kvaliteeti, tugevdaks tarbijaõigusi ja väikeettevõtjate olukorda turgudel ning peataks siseturu killustumise digitaalses keskkonnas; tunneb selles suhtes heameelt komisjoni teatise "EÜ tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 – Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse" (KOM(2007)0099) üle;

2.   palub komisjonil lisaks püüdlustele parandada tarbijaõigusaktide kvaliteeti keskenduda piiriülese elektroonilise kaubanduse jaoks kohaste eeskirjade väljatöötamisele standardite kujul, millest piiriülese elektroonilise kaubanduse Euroopa usaldusmärgi omanikud peaksid vabatahtlikult kinni;

3.   palub komisjonil esitada strateegia tarbija usalduse tõstmiseks digitaalse keskkonna vastu tervikuna, tuginedes kogemustele, mis on saadud algatuse "e-usaldus"(4) osana;

4.   on veendunud vajaduses rakendada "e-kaasamise" algatus viivitamata praktikas; palub seetõttu komisjonil nõuda tungivalt selle üleeuroopalise algatuse allkirjastanud liikmesriikidelt vastavat tegutsemist;

5.   on veendunud, et "tarbija" mõiste tuleks määratleda laiemalt, mis oleks paremini sobiv infoühiskonnale;

6.   on veendunud, et väikeettevõtjad väärivad erilist kaitset, et tugevdada nende positsiooni infoühiskonna turgudel;

7.   rõhutab, et on olemas tegurid, mis vähendavad tarbijate usaldust digitaalse keskkonna vastu ja peab seetõttu vajalikuks teha aktiivselt poliitikat ja toetada konkreetseid mehhanisme, et soodustada tarbijate usalduse suurendamist, ja tagada, et tehinguid on digitaalses keskkonnas võimalik teha turvaliselt ja nõuetekohasel viisil;

8.   palub komisjonil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus))(5) artiklile 18 sõlmida tarbijakaitsealased koostöölepingud kolmandate riikidega (eelkõige OECD riikidega), mis parandaksid tarbijaõiguse täitmist digitaalses keskkonnas;

9.   tunneb heameelt komisjoni algatuse üle vaadata läbi ja ajakohastada tarbijaid käsitlev ühenduse õigustik ning eelkõige keskenduda tugevalt elektroonilisele kaubandusele;

Tarbijate usalduse suurendamine digitaalse keskkonna vastu

10.   on seisukohal, et uus e-usalduse strateegia aitab kaasa tarbijate usalduse suurendamisele, eelkõige arengu kaudu järgmistes valdkondades:

11.   rõhutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(6) õigeaegse ja tulemusliku ülevõtmise tähtsust kõigi liikmesriikide poolt tarbijakaitse tagamise peamise vahendina piiriülestes tehingutes;

12.   on seisukohal, et taaskäivitatud e-usalduse algatus ei peaks tegelema mitte üksnes tarbijakaitsega, vaid sätestama ka koordineeritud lähenemisviisi digitaalse keskkonna küsimusele tervikuna, kaasa arvatud turuväliste tegurite, näiteks privaatsuse kaitse, üldsuse juurdepääs infotehnoloogiatele ("e-kaasamine"), Interneti turvalisus jms, sealhulgas analüüsid;

13.   rõhutab, et Euroopa elanike õigus kasutada digitaalset keskkonda on väga oluline ning tuletab selles suhtes meelde asjakohaste rahaliste ja õiguslike vahendite rakendamise tähtsust, et edendada e-kaasamist, eelkõige tugevdades ja vajaduse korral laiendades universaalteenuste pakkumise kohustust elektronside valdkonnas ning muutes rahalised vahendid kättesaadavaks investeeringuteks digitaalside infrastruktuuri arendamisse;

14.  Elektroonilise kaubanduse kultuur

14. on veendunud, et edasiste sammude suhtes tuleb nõu pidada huvitatud isikutega (tööstuse ja tarbijaorganisatsioonide esindajad);

15.   palub komisjonil alustada piiriülese elektroonilise kaubanduse soodustamiseks vabatahtlike Euroopa standardite koostamist, st Euroopa standardite koostamist millega kõrvaldatakse keeleerinevused ja lahknevused eri liikmesriikides kehtivate õigusaktide vahel, sest see on tegur, mis kujutab endast tõsist takistust, mis ei luba tarbijatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel siseturu potentsiaali digitaalses keskkonnas täielikult ära kasutada;

16.   palub komisjonil toetada elektroonilise kaubanduse jaoks ühtlustatud vabatahtlike lepingute ja kaubanduse vabatahtlike standarditud üldtingimuste loomist, et tagada tasakaalustatud suhted, pidades silmas asjaolu, et harilikult ei ole ei tarbijad ega ettevõtted õigus- ja tehnikaeksperdid, kuid jätta siiski pooltele võimalus sõlmida leping vabalt, tuginedes tsiviilõiguslikule lepingu sõlmimise vabadust käsitlevale aluspõhimõttele;

17.   palub, et komisjon kehtestaks tingimused ettevõtjatele, kes vabatahtlikult kasutavad ühtlustatud lepinguid ja üldiseid standardseid kaubandustingimusi, et rõhutada sätteid, mis neist erinevad;

18.   palub komisjonil teha ettepanek muuta elektronsidet käsitlevaid eeskirju, et parandada läbipaistvust ja lõpptarbijatele teabe avaldamist;

Euroopa usaldusmärgid piiriülese elektroonilise kaubanduse jaoks

19.   palub komisjonil pärast seda, kui jaemüügi aspektide integreerimisega seotud takistused siseturul on kõrvaldatud, hinnata Euroopa usaldusmärgi tingimuste ja logo määratlemise võimalusi, et tagada suurem kindlus piiriülese elektroonilise kaubanduse valdkonnas, ning sellega seoses tagada üldine vabatahtlike usaldusmärkide õiguslik raamistik, nagu seda nõuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta))(7); soovitab, et sellega kaasneks:

20.   võtab siiski teadmiseks järgmised probleemid tulemuslike usaldusmärgiskeemide rakendamisel:

21.   on veendunud, et kõige tulemuslikumad viisid tarbijate usalduse julgustamiseks on:

22.   märgib, et ebaausate kaubandustavade direktiiv hõlmab usaldus- või muude märkide väärkasutust, samuti eksitavaid soovitusi tarbijatele; palub liikmesriikidel tagada, et nende riiklikke tarbijakaitsekeskusi on selliste väärkasutuste eest hoiatatud;

23.   palub komisjonil hinnata juba olemasolevate ja edukate usaldusmärkide valdkonnas saavutatud kogemusi, eelkõige nende puhul, mis on kasutuses mitmes liikmesriigis (nt euromärgis), ning kasutada seda kogemust ELi usaldusmärgi väljatöötamisel piiriülese elektroonilise kaubanduse jaoks (sealhulgas kontroll, kas usaldusmärkide levitamist uutes liikmesriikides takistab selliste märkide kasutuselevõtuks piisavate vahendite puudumine);

24.   usub kindlalt, et usaldusmärgid pakuvad eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele märkimisväärset võimalust suurendada tarbijate usaldust digitaalse keskkonna vastu;

Euroopa kasutajaõiguste harta infoühiskonnas

25.   palub komisjonil pärast tarbijaorganisatsioonidega konsulteerimist esitada Euroopa kasutajaõiguste harta, milles selgitataks infoühiskonna osalejate, sealhulgas tarbijate õigusi ja kohustusi, eelkõige kasutajaõigusi, mis on seotud digitaalse sisuga (st kasutajate õigusi ja kohustusi digitaalse sisu kasutamisel), kasutajaõigusi, mis tagavad põhilised koostalitlusvõime standardid, ja eriti vähe kaitstud kasutajate õigusi (st parandataks Interneti-lehekülgedele juurdepääsu puuetega inimeste jaoks); kui harta koostamine osutuks selle valdkonna dünaamilise arengu tõttu ajutiselt võimatuks, palub komisjonil esitada teatmik, milles selgitatakse infoühiskonna osalejate õigusi ja kohustusi kehtivate õigusaktide alusel;

26.   palub komisjonil sätestada kasutajate peamised vabadused ja õigused infoühiskonnas; on seisukohal, et sellega seoses peaksid mõned tarbijate vabadused ja õigused olema juba kehtestatud peatselt teatavaks tehtava teatise raamistikus, mis käsitleb Internetipõhist infosisu ühtsel turul;

27.   on seisukohal, et online-keskkond ja digitaalne tehnoloogia võimaldavad tarbijatele pakkuda laia valikut uusi tooteid ja teenuseid ning et intellektuaalomand moodustab selliste teenuste tegeliku aluse; on arvamusel, et tarbijad vajavad selget teavet selle kohta, mida nad võivad või ei või teha digitaalse sisu, digitaalõiguste haldamise ja tehnoloogilise kaitse meetmete osas, et nad saaksid nendest teenustest täit kasu ja et nende ootused täituksid; on veendunud, et tarbijatel peaks olema õigus saada koostalitlusvõimelisi lahendusi;

28.   palub komisjonil Euroopa kasutajaõiguste hartat levitada ning julgustada asjaomaseid liikmesriike ja organisatsioone seda laialdaselt kõigile Interneti kasutajatele jagama, et kasutajad tunneksid oma õigusi ja et neil oleks võimalik neid jõustada;

Siseturu killustatus digitaalses keskkonnas

29.   palub komisjonil esitada ettepanek meetmete kohta, et peatada siseturu killustumine digitaalses keskkonnas (st piiriüleses kontekstis pakutavatele kaupadele, teenustele ja infosisule juurdepääsu keelamine), mis mõjutab märkimisväärselt tarbijaid eelkõige uutes ja väikestes liikmesriikides üksnes nende rahvuse või elukoha alusel või põhjusel, et nende maksekaart on väljastatud teatavas liikmesriigis, ning teavitada korrapäraselt Euroopa Parlamenti kõnealuses valdkonnas tehtud edusammudest;

30.   usub kindlalt, et ei ole vastuvõetav, et teatavad Interneti kaudu mitmes liikmesriigis kaupu tarnivad või teenuseid ja infosisu pakkuvad ettevõtjad keelavad tarbijatele juurdepääsu oma veebilehele teistes liikmesriikides ning sunnivad neid kasutama oma veebilehti riigis, milles nad alaliselt asuvad või mille kodanikud nad on;

31.   palub komisjonil esitada säte juurdepääsu kohta toodetele, mis toimetatakse üle piiri kooskõlas teenuste direktiivi artikliga 20;

32.   palub komisjoni jälgida hoolikalt teenuste direktiivi artikli 20 tulemuslikkust, eelkõige seoses objektiivsete kriteeriumidega;

33.   tunneb heameelt, et komisjon uurib, millistel tingimustel on territoriaalse litsentseerimise tava või territoriaalsed ainuõiguslikud lepingud siseturuga vastuolus, ning soovitab ja palub, et komisjon põhjalikult teavitaks nende uurimiste tulemustest parlamenti;

34.   rõhutab, kui tähtis on tagada, et digitaalses keskkonnas tegutsevatel Euroopa ettevõtjatel oleks põhjust pakkuda kaupu, teenuseid ja infosisu üle piiride kogu ELi siseturul;

35.   märgib, et koostalitlusvõime on otsustav majandustegur ja rõhutab tööstuspõhiste, kättesaadavate ja koostalitlusvõimeliste tehniliste ja õiguslike standardite tähtsust, et saavutada mastaabisääst, tagada tarbijatele mittediskrimineeriv juurdepääs seadmetele, teenustele ja sisule, edendada tehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu ja aidata kaasa turu killustumise vältimisele; rõhutab, et tuleks edendada seadmete, teenuste ja sisu tegelikku koostalitlusvõimet vähemalt tarbija (lõppkasutaja) tasandil;

Tarbija õiguskaitse tugevdamine digitaalses keskkonnas

36.   on veendunud, et tarbijate usalduse suurenemise digitaalse keskkonna vastu teeks võimalikuks selgem ja parem ühenduse tarbijaõigustik, mis oleks suunatud horisontaalsetele õigusaktidele, ning tarbijalepinguõiguse teatavate aspektide ühtlustamine; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande e-kaubanduse direktiivi rakendamise kohta, määratledes tarbijate usaldusega seotud küsimused;

37.   väljendab rahulolu komisjoni poolt rohelises raamatus ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta tehtud ettepaneku üle lisada digitaalsed failid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ (tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta)(9) reguleerimisalasse;

38.   on veendunud, et ebaõiglasi lepingutingimusi käsitleva süsteemi kohaldamist tuleks tugevdada ka lõppkasutaja litsentsilepingute valdkonnas ning see peaks hõlmama tehnilisi lepingutingimusi;

39.   palub komisjonil esitada ettepanek, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguid reguleerivaid eeskirju laiendataks tarbijate ja ettevõtjate vahel elektroonilistel enampakkumistel sõlmitavatele lepingutele ja turismiteenuslepingutele (lennupiletid, hotellimajutus, autorent, vabaajateenused jne), mis tellitakse individuaalselt Interneti kaudu;

40.   palub komisjonil lihtsustada ja ühtlustada elektroonilise kaubanduse tehingutes müüja poolt ostjale esitatava kohustusliku teabe alaseid nõudeid ja seada sellise teabega seoses esikohale olulise kohustusliku teabe;

41.   palub komisjonil muuta turustusahel digitaalses keskkonnas läbipaistvamaks sellisel viisil, et tarbija saaks tarnija isiku alati kindlaks teha ja teaks, kas tarnija on vahendaja või lõpptarnijaga;

42.   usub kindlalt, et on vastuvõetamatu suunata tarbijad müüja veebilehelt ilma asjakohase hoiatuseta edasi mõnele muule veebilehele, kuna selle tulemusena varjatakse kaupade, teenuste või infosisu tegeliku pakkuja tegelikku isikut tarbijate eest;

43.   palub komisjonil tugevdada tarbijakaitset juhtudel, kui tarbija kanda on kõik lepinguga seotud riskid, nagu näiteks ettemakse abil, eriti elektroonilistes lepingutes;

44.   palub komisjonil kiirendada kollektiivsete hüvitusmeetmete mehhanismide kasutuselevõtu kaalumist piiriüleste ettevõtjate ja tarbijate vaheliste vaidluste puhul digitaalses keskkonnas;

45.   tuletades meelde programmi SOLVIT ja Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku positiivseid kogemusi, nõuab Euroopa e-tarbija teabesüsteemi asutamist, mis pakuks kõigile Euroopa e-tarbijatele üksikasjalikke juhiseid ja teavet tarbijate ning ettevõtete õiguste ja kohustuste kohta digitaalses keskkonnas, praktilisi orienteerumisjuhiseid seoses vaidluste alternatiivsete lahenduste võimalustega nii üldtasandil kui ka vajadusel igal üksikjuhtumil eraldi;

46.   palub komisjonil tagada regulatiivsete ja tehniliste meetmete abil tarbijate tõhusa kaitse turvalisuse ja eraelu puutumatuse rünnakute eest digitaalses keskkonnas;

47.   palub komisjonil jälgida üksikasjalikult tarbijakaitse suundumusi mobiiltelefoni vahendusel toimuvas elektroonilises kaubanduses, pannes muu hulgas rõhku noorte tarbijate kaitsele;

48.   palub liikmesriikidel teha koostööd, et saavutada kõrge tarbijakaitse tase digitaalses keskkonnas kogu siseturul;

49.   palub komisjonil Euroopa Parlamenti regulaarsete ajavahemike järel (sobivaim oleks kord aastas) teavitada edusammudest tarbijakaitse valdkonnas digitaalses keskkonnas (sealhulgas käesoleva resolutsiooni täitmiseks tehtud praktilised sammud);

o
o   o

50.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) http://ec.europa.eu/consumers/cons_int/safe_shop/acquis/comp_analysis_en.pdf (2) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 109. (3) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 247. (4) Vt komisjoni talituste töödokumenti "Tarbijausaldus elektroonilises kaubanduses: algatuse "e-usaldus" õppetunnid". (5) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1. (6) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22 (7) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (8) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (9) EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12.