Choisissez la langue de votre document : bg - български es - español cs - čeština da - dansk de - Deutsch et - eesti keel el - ελληνικά en - English fr - français ga - Gaeilge hr - hrvatski it - italiano lv - latviešu valoda lt - lietuvių kalba hu - magyar mt - Malti nl - Nederlands pl - polski pt - português ro - română sk - slovenčina sl - slovenščina fi - suomi sv - svenska

Märksõnaregister  Vastuvõetud tekstid Kolmapäev, 14. märts 2007 - Strasbourg Ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika ***I   Parlamentidevaheliste delegatsioonide arv ja nende arvuline koosseis   Euroopa Lennundusohutusamet ***I   Kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustamine *   ILO 2006. aasta meretöönormide konventsiooni ratifitseerimine *   Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused   EÜ-USA vaheline lennutranspordileping   Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumadesarmeerimine Ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika ***I  188k  26k Resolutsioon Tekst Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika kohta (KOM(2005)0375 – C6-0279/2005 – 2005/0156(COD)) P6_TA(2007)0065 A6-0004/2007 (Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine) Euroopa Parlament, –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0375)(1); –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0279/2005); –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51; –   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0004/2007), 1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; 2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; 3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. märtsil 2007 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta P6_TC1-COD(2005)0156 (Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 862/2007) lõplikule kujule.) (1) ELTs seni avaldamata. Parlamentidevaheliste delegatsioonide arv ja nende arvuline koosseis  109k  38k Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon parlamentidevaheliste delegatsioonide arvu ja nende arvulise koosseisu kohta P6_TA(2007)0066 B6-0100/2007 Euroopa Parlament, –   võttes arvesse kodukorra artiklit 188; –   võttes arvesse oma 10. märtsi 2004. aasta otsust parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ja parlamentaarsetes koostöökomisjonides osalevate delegatsioonide arvu kohta;(1) –   võttes arvesse oma 14. septembri 2004. aasta otsust parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ja parlamentaarsetes koostöökomisjonides osalevate delegatsioonide arvulise koosseisu kohta;(2) 1.   otsustab muuta alltoodud parlamentidevaheliste delegatsioonide liikmete arvu järgmiselt: delegatsioon Kagu-Euroopa riikidega suhtlemiseks: 25 liiget delegatsioon Valgevenega suhtlemiseks: 19 liiget delegatsioon Iisraeliga suhtlemiseks: 25 liiget delegatsioon Palestiina Seadusandliku Nõukoguga suhtlemiseks: 25 liiget delegatsioon Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga (k.a Liibüa) suhtlemiseks: 25 liiget delegatsioon Mašreki riikidega suhtlemiseks: 23 liiget delegatsioon Pärsia lahe riikidega (k.a Jeemen) suhtlemiseks: 19 liiget delegatsioon Iraaniga suhtlemiseks: 21 liiget delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks: 42 liiget delegatsioon Kanadaga suhtlemiseks: 22 liiget delegatsioon Kesk-Ameerika riikidega suhtlemiseks: 26 liiget delegatsioon Andide Ühenduse riikidega suhtlemiseks: 20 liiget delegatsioon Mercosuriga suhtlemiseks: 28 liiget delegatsioon Jaapaniga suhtlemiseks: 28 liiget delegatsioon Hiina Rahvavabariigiga suhtlemiseks: 39 liiget delegatsioon Kagu-Aasia riikide ja Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooniga (ASEAN) suhtlemiseks: 22 liiget delegatsioon Korea poolsaarega suhtlemiseks: 17 liiget delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks: 24 liiget delegatsioon Lõuna-Aafrikaga suhtlemiseks: 17 liiget; 2.   otsustab delegatsiooni Lõuna-Aasia riikide ja Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsiooniga (SAARC) suhtlemiseks jagada kolmeks eraldi delegatsiooniks ning määrata nende liikmete arvu järgmiselt: delegatsioon Lõuna-Aasia riikidega suhtlemiseks: 20 liiget delegatsioon Indiaga suhtlemiseks: 22 liiget delegatsioon Afganistaniga suhtlemiseks: 16 liiget; 3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teadmiseks nõukogule ja komisjonile. (1) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 635. (2) ELT C 140 E, 9.6.2005, lk 49. Euroopa Lennundusohutusamet ***I  634k  356k Resolutsioon Terviktekst Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist (KOM(2005)0579 – C6-0403/2006 – 2005/0228(COD)) P6_TA(2007)0067 A6-0023/2007 (Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine) Euroopa Parlament, –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0579)(1); –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0403/2006); –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51; –   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0023/2007), 1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; 2.   on seisukohal, et õigusloome ettepanekus toodud võrdlussumma peab olema kooskõlas finantsraamistiku rubriigi 1a ülemmääraga ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2) punkti 47 sätetega; 3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; 4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. märtsil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist P6_TC1-COD(2005)0228 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3), olles konsulteerinud Regioonide Komiteega, toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4) ning arvestades järgmist: (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist(5), teises põhjenduses on märgitud muu hulgas, et tuleks välja töötada asjakohased olulised nõuded, mis hõlmaksid õhusõidukite käitamist ja lennumeeskondade litsentseerimist ning kõnealuse määruse kohaldamist kolmandate riikide õhusõidukite suhtes. Määruse artiklis 7 on sätestatud, et komisjon peab esitama niipea kui võimalik Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud õhusõidukite käitamisega seotud personali ja organisatsioonide reguleerimise põhiprintsiipide, kohaldatavuse ja oluliste nõuete kohta. (2)  Ühenduses tuleks kooskõlas 7. detsembril 1944. aastal Chicagos alla kirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga ("Chicago konventsioon") sätestada olulised nõuded, mida kohaldatakse õhusõidukite käitamisega seotud personali ja organisatsioonide suhtes, samuti pilootide koolituse ja tervisekontrolliga seotud isikute ja toodete suhtes. Komisjonile peaks andma volituse vajalike rakenduseeskirjade väljatöötamiseks. (3)  Komisjon peaks uurima, millises ulatuses tuleks tsiviillennunduse julgeoleku valdkonna ühiseeskirjade täitmise järelevalvega seotud volitused samuti tulevikus Euroopa Lennundusohutusametile (edaspidi "amet") üle anda. (4)  Euroopa kodanike kaitse peaks olema alati ühtlaselt kõrgel tasemel. Seega peaksid kolmandate riikide õhusõidukite lennud territooriumile, territooriumil või territooriumilt, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, alluma asjakohasele ühenduse tasandil teostatavale järelevalvele Chicago konventsiooniga sätestatud piires. (5)  Ühiste reeglite akendamine kõikide õhusõidukite suhtes ei oleks asjakohane, eelkõige lihtsa konstruktsiooniga õhusõidukite või peamiselt kohalikke lende tegevate õhusõidukite, samuti iseehitatud või eriti haruldaste ja väikesearvuliste õhusõidukite suhtes; need õhusõidukid peaksid seega jääma liikmesriikide reguleeriva kontrolli alla. Siiski tuleks tarvitusele võtta asjakohased abinõud lennutegevuse kergete õhusõidukitega üldise ohutustaseme tõstmiseks. (6)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikese stardimassiga lennukitele ja kopteritele, millega lendamine suureneb kogu ühenduse piires, mida toodetakse tööstuslikult ning mida oleks seepärast parem reguleerida ühenduse tasandil, et tagada ühtne ohutus- ja keskkonnakaitse tase. (7)  Ühenduse meetmete reguleerimisala tuleks selgelt määratleda, nii et saaks eksimatult kindlaks määrata isikuid, organisatsioone ja tooteid, kelle või mille suhtes käesolevat määrust ja selle rakenduseeskirju kohaldatakse. Meetmete reguleerimisala tuleks selgelt määratleda, viidates õhusõidukite loetelule, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata. (8)  Lennundustooteid, osi ja seadmeid, ärilise lennutranspordiga tegelevaid ettevõtjaid, samuti piloote ning nende koolituse ja tervisekontrolliga seotud isikuid, tooteid ja organisatsioone tuleks sertifitseerida või litsentseerida, kui on tuvastatud, et need vastavad olulistele nõuetele, mida ühendus peab sätestama kooskõlas Chicago konventsiooniga ettenähtud standarditega. Komisjonile tuleks anda volitus vajalike rakenduseeskirjade väljatöötamiseks. (9)  Nõuetekohaselt volitatud hindamisasutustel peaks olema õigus välja anda lennunduslube pilootidele, kes tegelevad lennutegevusega kergete õhusõidukitega. (10)  Kui tsentraliseeritud tegevus on liikmesriikide tasandil sertifitseerimisest tõhusam, peaks ametil olema õigus välja anda sertifikaate või lennunduslube käesoleva määruse reguleerimisvaldkonnas olevatele isikutele, organisatsioonidele ja toodetele. Samal põhjusel peaks ametil olema võimalus võtta õhusõidukite käitamisega, meeskonna kvalifikatsiooniga või kolmandate riikide õhusõidukite ohutusega seotud vajalikke meetmeid, kui see on parim viis ühtsuse tagamiseks ja siseturu toimimise hõlbustamiseks. (11)  Ühenduse tsiviillennunduse ohutussüsteemi tõhus toimimine käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades eeldab tugevdatud koostööd komisjoni, liikmesriikide ja ameti vahel, et tuvastada ohtlikke olukordi ja võtta vajalikke heastavaid meetmeid. (12)  Määrus (EÜ) nr 2111/2005(6) kohustab ametit edastama komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane seoses lennuettevõtjate, kelle suhtes ohutuse tagamiseks kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, ühenduse nimekirja täiendamisega. Kui amet keeldub määruse (EÜ) nr 1592/2002 tingimuste alusel lennuettevõtjat sertifitseerimast, peab ta edastama kogu teabe, millel keeldumine põhineb, et lennuettevõtja nime oleks võimalik vajaduse korral nimetatud ühenduse nimekirja kanda. (13)  Ohutuskultuuri edendamiseks ja käesoleva määrusega hõlmatud valdkondade regulatiivse süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et intsidentide ja juhtumite pealtnägijad nendest ise teatavad. Sellist teatamist soodustaks karistamisele mitte suunatud õhkkonna loomine, samuti peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid sellise teabe ja selle edastajate kaitsmiseks. (14)  Käesoleva määrusega kehtestatakse tsiviillennunduse üldiste tehniliste nõuete ja haldusmenetluste määratlemise ja rakendamise asjakohane ja terviklik raamistik. Seepärast tuleks õigeaegselt kehtetuks tunnistada nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusmenetluste kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses)(7) III lisa ning nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/670/EMÜ (lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses)(8) tervikuna, ilma et see mõjutaks nende õigusaktide alusel juba sertifitseeritud või litsentseeritud tooteid, isikuid ja organisatsioone. (15)  Käesolevas määruses ette nähtud meetmed põhinevad ameti arvamusel(9), mis esitati vastavalt määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 12 lõike 2 punktile b ja artikli 14 lõikele 1. (16)  Liikmesriike kutsutakse üles tagama, et osa volituste ametile üleandmise korral riigiasutuste eelarveid ning lõive ja tasusid vastavalt vähendataks. (17)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1592/2002 vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK ALGMÄÄRUSE MUUDATUSED Artikkel 1 Määrust (EÜ) nr 1592/2002 muudetakse järgmiselt: 1)  Artikli 2 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt f: "    f) võrdsete võimaluste tagamine kõikidele rahvusvahelisel lennundusturul osalejatele. " 2)  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:    a) punkti f asendatakse järgmisega:"    f) kvalifitseeritud üksus – organ, kes võib ameti või riikliku lennuameti kontrolli all ja vastutusel teostada sertifitseerimisega seotud ülesandeid; " b)   lisatakse järgmised punktid h-o: "    h) lennuettevõtja - juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või kavatseb käitada üht või mitut õhusõidukit;    i) äriline lennutegevus - tasuline lennundustegevus ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, mille puhul klient ei ole otseselt ega kaudselt selle lepingu alusel kasutatava õhusõiduki omanik ja ettevõtja ei ole otseselt ega kaudselt kliendi töötaja;    j) keerukas mootoriga õhusõiduk:    i) lennuk:    − maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või;    − suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 19 või;    − mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt 2 piloodist koosneva meeskonnaga või;    ii) kopter:    − maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 3 175 kg või;    − suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 9 või;    − mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt 2 piloodist koosneva meeskonnaga; või    iii) kopterlennuk;    k) kerge õhusõiduk – õhusõiduk:    − mille suurim stardimass ei ületa 2 000 kg;    − milles on maksimaalselt 5 reisijakohta; "    l) lennutegevus kergete õhusõidukitega – muu kui äriline lennutegevus kerge õhusõidukiga;    m) hindamisasutus – asutus, mis võib hinnata juriidiliste või füüsiliste isikute vastavust eeskirjadele, mis on kehtestatud vastavuse tagamiseks käesolevas määruses sätestatud oluliste nõuetega, ja väljastada vastava sertifikaadi;    n) õhusõidukit jäljendav koolitusseade – mis tahes liiki seade, milles lennutingimusi simuleeritakse maa peal; nende hulka kuuluvad lennusimulaatorid, lennutreeningseadmed, lennu- ja navigatsiooniprotseduuride koolitusseadmed ning põhiinstrumentide koolitusseadmed;    o) pädevus – piloodi lennundusloale kantav märge, millega nähakse ette selle loaga seotud eritingimused, õigused või piirangud. 3)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:    a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:    i) punkt b asendatakse järgmisega:"    b) registreeritud liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui nende ametlik ohutuse järelevalve on delegeeritud kolmandale riigile ning nende kasutajaks ei ole ühenduse ettevõtja; või "    ii) punkt c asendatakse järgmisega:"    c) registreeritud kolmandas riigis ning mida kasutab ettevõtja, mille tegevuse järelevalve tagab liikmesriik või mida kasutab lendudel ühendusse, ühenduse piires või ühendusest väljapoole ettevõtja, kelle tegevuskoht või elukoht on ühenduses; või "    iii) lisatakse järgmine punkt d:"    d) registreeritud kolmandas riigis või registreeritud liikmesriigis, mis on ametliku ohutuse järelevalve delegeerinud kolmandale riigile ning mida kasutab kolmanda riigi ettevõtja lendudel ühendusse, ühenduse piires või ühendusest väljapoole. "    iv) lõike 1 viimasest lausest kustutatakse sõnad "välja arvatud juhul, kui nende ametlik ohutuse kontroll on delegeeritud kolmandale riigile ning nende kasutajaks ei ole ühenduse ettevõtja;    b) lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:" 1a)  Lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõiduki käitamisega seotud personal peab vastama käesoleva määruse nõuetele. 1b) Lõike 1 punktides b, c ja d nimetatud õhusõidukite lennutegevus peab vastama käesoleva määruse nõuetele."    c) lõige 2 asendatakse järgmisega:" 2.  Lõikeid 1, 1a ja 1b ei kohaldata II lisas nimetatud õhusõidukite suhtes." 4)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:    a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:    i) sissejuhatavas osas asendatakse sõnad "liikmesriigis registreeritud" sõnadega "artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud";    ii) punktis d asendatakse sõnad "toodete konstrueerimise, valmistamise ja hooldamise" sõnadega "toodete hooldamise";    iii) lisatakse järgmine punkt da:" Toodete, osade ja seadmete konstrueerimise ja valmistamise eest vastutavad organisatsioonid peavad näitama, et neil on võimed ja vahendid oma volitustega seotud kohustuste täitmiseks. Neid võimeid ja vahendeid kinnitatakse organisatsioonile tunnustuse andmisega. Tunnustatud organisatsioonidele antud volitused ning tunnustuse kohaldamisala määratletakse tunnustamistingimustes."    b) lisatakse järgmine lõige 2a:" 2a. Artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud õhusõidukid ja neile paigaldatud tooted, osad ja seadmed peavad vastama käesoleva artikli lõike 2 punktide a, b ja da nõuetele."    c) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:    i) punktile e lisatakse alapunktid iv, v ja vi järgmiselt:"    iv) hooldustööde lennundustehniliste töötajate tüübipädevuse koolituse miinimumõppekava, millega tagatakse vastavus lõike 2 punkti e nõuetele;    v) pilootide tüübipädevuse koolituse miinimumõppekava, millega tagatakse vastavus artiklile 6a;    vi) minimaalvarustuse üldloetelu ja konkreetse lennutegevuse liigi täiendavad lennukõlblikkuse nõuded, millega tagatakse vastavus artikli 6b nõuetele. " ii)   punkt f asendatakse järgmisega: "    f) organisatsioonidele lõike 2 punktidega d, da ja f ettenähtud tunnustuse andmise, selle kehtivuse jätkamise, muutmise, peatamise või tühistamise tingimusi ning tingimusi, mille puhul nimetatud tunnustust ei ole tarvis taotleda; "    iii) lisatakse järgmine punkt j:"    j) artikli 4 lõike 1 punktides c ja d nimetatud õhusõidukite olulistele nõuetele vastavuse tõendamise kord. "    d) lõikele 5 lisatakse järgmine punkt d:"    d) ei kehtestaks artikli 4 lõike 1 punktides c ja d nimetatud õhusõidukite suhtes nõudeid, mis oleksid kokkusobimatud liikmesriikide Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (edaspidi ICAO) seotud kohustustega. "

5)  Artikli 6 järele lisatakse järgmised artiklid 6a ja 6b:

Artikkel 6a

Pilootide lennundusload

1.  Artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukite käitamisega seotud piloodid ja pilootide koolituse, testimise, kontrollimise ja tervisekontrolliga seotud organisatsioonid, õhusõidukit jäljendavad seadmed ja isikud peavad vastama III lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2.  Piloot võib juhtida õhusõidukit vaid siis, kui tal on teostatavale lennule vastav lennundusluba ja tervisetõend.

Piloodile väljastatakse lennundusluba, kui on tõendatud tema vastavus eeskirjadele, mis on kehtestatud teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja keeleoskusega seotud oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Sellise lennundusloa võib väljastada hindamisasutus, kui loaga antavad õigused piirduvad lennutegevusega kergete õhusõidukitega.

Piloodile väljastatakse tervisetõend, kui on tõendatud tema vastavus eeskirjadele, mis on kehtestatud terviseseisundiga seotud oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Tervisetõendeid väljastavad lennundusarstid või lennundusmeditsiinikeskused, välja arvatud lennutegevuses kergete õhusõidukitega osalevatele pilootidele, kellele võib tõendi väljastada üldarst.

Lennundusloale ja tervisetõendile märgitakse piloodile antud õigused ning loa ja tõendi kohaldamisala.

Artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud õhusõidukite käitamisega seotud pilootide puhul võib teises ja kolmandas lõigus kehtestatud nõuete täitmiseks tunnustada kolmanda riigi poolt või nimel väljastatud lennunduslube ja tervisetõendeid.

3.  Hindamisasutuste, pilootide koolitusorganisatsioonide ja pilootide terviseseisundi hindamise eest vastutavate organisatsioonide võimet täita oma õigustega seotud kohustusi lubade ja tervisetõendite väljastamisel tunnustatakse sertifikaadi väljastamisega.

Organisatsioonile väljastatakse sertifikaat, kui on tõendatud organisatsiooni vastavus eeskirjadele, mis on kehtestatud III lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

Sertifikaadile märgitakse sellega antavad õigused.

4.  Pilootide koolitamiseks kasutataval õhusõidukit jäljendaval seadmel peab olema sertifikaat. See sertifikaat väljastatakse, kui on tõendatud, et seade vastab eeskirjadele, mis on kehtestatud III lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

5.  Pilootide koolituse või nende pädevuse või terviseseisundi hindamise eest vastutaval isikul peab olema sellekohane tunnistus.

See tunnistus väljastatakse, kui on tõendatud, et taotleja vastab eeskirjadele, mis on kehtestatud III lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

Tunnistusele märgitakse sellega antavad õigused.

6.  Komisjon võtab artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras vastu käesoleva artikli rakenduseeskirjad. Eeskirjades sätestatakse eelkõige:

7.  Lõikes 6 nimetatud rakenduseeskirjade kehtestamisel kannab komisjon eelkõige hoolt, et need kajastaksid pilootide koolituse hetkeseisu ja parimaid tavasid ning teaduslikke ja tehnilisi edusamme ja võimaldaksid viivitamata reageerida õnnetuste ja tõsiste intsidentide väljaselgitatud põhjustele.

Artikkel 6b

Lennutegevus

1.  Artikli 4 lõike 1 punktides b, c ja d nimetatud õhusõidukite käitamine peab olema kooskõlas IV lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2.  Ärilise lennutegevusega tegelevad ettevõtjad peavad tõendama oma võimet ja vahendeid oma õigustega kaasnevate kohustuste täitmiseks.

Neid võimeid ja vahendeid tunnustatakse sertifikaadi väljastamisega.

Sertifikaadis sätestatakse ettevõtjale antavad õigused ja lubatud lennutegevuste ulatus.

Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud õhusõidukite käitamisega seotud ettevõtjate puhul võib käesolevas lõikes kehtestatud nõuete täitmiseks tunnustada kolmanda riigi poolt või nimel väljastatud sertifikaate.

3.  Ettevõtjad, kes tegelevad mitteärilise lennutegevusega, käitades keerukaid mootoriga õhusõidukeid, peavad esitama deklaratsiooni, mis tõendab nende võimet ja vahendeid õhusõidukite käitamisega seotud kohustuste täitmiseks.

4.  Artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukite käitamisega seotud salongipersonal peab vastama IV lisas sätestatud olulistele nõuetele. Ärilises lennutranspordis töötavatel salongipersonali liikmetel peab olema tunnistus, nagu algselt kirjeldatud OPS 1.1005 punktis d, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1899/2006* tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EU OPS) lisas; liikmesriigi äranägemisel võivad tunnistuse välja anda volitatud ettevõtjad või koolitusorganisatsioonid.

5.  Komisjon võtab artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras vastu käesoleva artikli rakenduseeskirjad. Eeskirjades sätestatakse eelkõige:

6.  Lõikes 5 nimetatud rakenduseeskirjad peavad kajastama lennutegevuse valdkonna hetkeseisu ja parimaid tavasid.

Rakenduseeskirjad peavad arvesse võtma kogu ülemaailmset kogemust õhusõidukite kasutamisel ning teaduse ja tehnika edusamme.

Rakenduseeskirjad peavad võimaldama viivitamata reageerida õnnetuste ja tõsiste intsidentide väljaselgitatud põhjustele.

Need ei kehtesta artikli 4 lõike 1 punktides c ja d osutatud õhusõidukitele nõudeid, mis ei ole kooskõlas liikmesriikide ICAOga seotud kohustustega.

______________________

* ELT L 377, 27.12.2006, lk 1.

6)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

Artikkel 7

Kollektiivne järelevalve

1.  Liikmesriigid ja amet teevad koostööd tagamaks teabe kogumist (sealhulgas õhusõidukite tehnilise järelevalve teostamise teel rambil) ja teabe jagamist käesoleva määruse sätete ja selle rakenduseeskirjade tegeliku rakendamise kohta.

2.  Kui liikmesriik või amet saab teavet, mis tõendab, et teise liikmesriigi väljastatud sertifikaat ei vasta käesolevale määrusele või selle rakendussätetele ja selle tagajärjel võib tekkida tõsiselt ohtlik olukord, teatavad nad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

3.  Komisjon võtab artikli 54 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt vastu eeskirjad lõike 1 rakendamiseks, sätestades eelkõige:

7)  Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi või riikliku lennuameti taotlusel algatada artikli 54 lõikes 4 osutatud menetluse, et otsustada, kas käesoleva määruse kohaselt väljastatud sertifikaat vastab määrusele ja selle rakendussätetele.

Määrusele mittevastavuse või mittetulemusliku vastavuse korral nõuab komisjon sertifikaadi väljastajalt asjakohaseid parandus- ja kaitsemeetmeid, näiteks sertifikaadi piiramist või peatamist. Lisaks kaotavad lõike 1 sätted sertifikaadi suhtes kehtivuse alates kuupäevast, mil komisjoni otsus liikmesriikidele teatavaks tehakse.

3.  Kui komisjonil on piisavad tõendid selle kohta, et lõikes 2 nimetatud väljastaja on võtnud asjakohaseid meetmeid mittevastavuse või mittetulemusliku vastavuse parandamiseks ja kaitsemeetmed ei ole enam vajalikud, otsustab ta, et lõike 1 sätted on kõnealuse sertifikaadi suhtes kehtivad. Need sätted kehtivad alates liikmesriikidele otsusest teadaandmise kuupäevast.

4.  Kuni artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6a lõikes 6 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ning ilma, et see piiraks artikli 57 lõike 2 rakendamist, võib sertifikaate, mida käesoleva määruse kohaselt välja anda ei saa, anda välja kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel.

5.  Kuni artikli 6b lõikes 5 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ning ilma, et see piiraks käesoleva määruse artikli 57 lõike 2 rakendamist, võib sertifikaate, mida kohaselt välja anda ei saa, anda välja kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel või, kui see on asjakohane, määruse (EMÜ) nr 3922/91 vastavate nõuete alusel.

6.  Käesoleva artikli sätted ei piira määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamist.

8)  Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Erandina käesoleva määruse sätetest ning selle rakendamiseks vastuvõetud eeskirjadest annab amet oma pädevusvaldkonnas välja sertifikaate kolmanda riigi lennundusasutuste poolt välja antud sertifikaatide alusel vastavalt ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahelistele tunnustamislepingute sätetele.

9)  Artikli 9 järele lisatakse järgmine artikkel 9a:

Artikkel 9a

Kvalifitseeritud üksused

Kvalifitseeritud üksusele konkreetse sertifitseerimisega seotud ülesande andmisel tagab amet või asjakohane riiklik lennuamet, et niisugune kvalifitseeritud üksus vastaks V lisas sätestatud tingimustele.

10)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

Artikkel 10

Soodustussätted

1.  Käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade sätted ei takista liikmesriike viivitamata reageerimast käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toote, isiku või organisatsiooniga seotud ettenägematule ohutusküsimusele.

Liikmesriik teatab viivitamata ametile, komisjonile ja teistele liikmesriikidele võetud meetmetest ja nende põhjustest.

2.  Tulenevalt artikli 16 lõikest 3 võib amet ühe kuu jooksul pärast teabe saamist vastavalt lõikele 1 kindlaks määrata, kas ohutusküsimust saab käsitleda käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade raames, tingimusel, et komisjon ei ole sama ajavahemiku jooksul esitanud vastuväiteid. Amet võtab vastu asjakohase otsuse ja saadab selle koopia komisjonile ja liikmesriikidele.

Kui aga amet teeb kindlaks, et ohutusküsimuse põhjuseks on käesoleva määruse või selle rakenduseeskirjade rakendamisest tulenev puudujääk või ebapiisav ohutustase, töötab amet välja ja avaldab arvamuse selle kohta, kas käesolevat määrust ja selle rakenduseeskirju peab muutma ning kas meetmed peab tühistama või neid jätkuvalt rakendama. Komisjon võib selle arvamuse alusel teha otsuse vastavalt artikli 54 lõikes 3 osutatud menetlusele. Kui meetmete rakendamist peab jätkama, tuleb seda teha kõikidel liikmesriikidel ja nende suhtes kohaldatakse artikli 8 sätteid.

3.  Liikmesriik võib teha erandeid käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjadega ettenähtud olulistest nõuetest ettenägematutes kiireloomulistes olukordades või seoses ajaliselt piiratud tegevusvajadustega, kui sellega ei kahjustata ohutustaset. Kõikidest sellistest eranditest teavitatakse ametit, komisjoni ja teisi liikmesriike niipea, kui need korduvad või hõlmavad enam kui kahekuulist ajavahemikku.

4.  Tulenevalt artikli 16 lõikest 3 määrab amet ühe kuu jooksul pärast teavitamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 kindlaks, kas erand on kooskõlas käesoleva määruse või kõigi teiste ühenduse õiguse sätete üldiste ohutuseesmärkidega. Amet edastab oma arvamuse komisjonile.

Selle arvamuse põhjal ja vastavalt artikli 54 lõikes 4 osutatud menetlusele võib komisjon otsustada see erand tühistada.

5.  Kui käesoleva määruse rakenduseeskirjade kohaldamisega saavutatava ohutustasemega võrdse ohutustasemeni on võimalik jõuda muude vahenditega, võib liikmesriik, hoidudes diskrimineerimisest riikkondsuse alusel, anda tunnustuse nendest rakenduseeskirjadest kõrvale kaldudes.

Sellistel juhtudel teavitab liikmesriik ametit ja komisjoni oma kavatsusest selline tunnustus anda ning esitab põhjused, mis tõendavad vajadust asjaomasest eeskirjast kõrvale kalduda, ning tingimused, mis on kehtestatud samaväärse ohutustaseme saavutamiseks.

6.  Vastavalt artikli 16 lõikele 3 avaldab amet kahe kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõike 5 kohast teavitamist arvamuse, kas kavandatav tunnustus vastab selles lõikes sätestatud tingimustele.

Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast ameti arvamuse saamist algatada artikli 54 lõikes 3 osutatud menetluse, et otsustada, kas kavandatava tunnustuse võib anda või peab selle tagasi lükkama. Kui tunnustuse võib anda, teavitab komisjon oma otsusest kõiki liikmesriike, kellel on samuti õigus seda meedet rakendada. Kõnealuse meetme suhtes kohaldatakse artikli 8 sätteid.

11)  Artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Üldsuse teavitamiseks üldisest ohutustasemest avaldab amet igal aastal ohutusaruande. Alates artikli 7 lõikes 3 nimetatud rakenduseeskirjade jõustumisest peab see aruanne sisaldama kogu artikli 7 kohaselt saadud teabe analüüsi. See analüüs peab olema lihtne ja hõlpsasti arusaadav ning näitama, kas lennureisijad on seatud suurenenud ohtu. Analüüsis ei avaldata teabe allikat.

12)  Artikli 11 järele lisatakse järgmine artikkel 11a:

Artikkel 11a

Teabeallikate kaitse

1.  Kui füüsiline isik on esitanud komisjonile või ametile vabatahtlikult artikli 11 lõikes 1 osutatud teavet, ei avaldata selle teabe allikat. Kui teave on esitatud riiklikule ametile, kaitstakse niisuguse teabe allikat riiklike õigusaktide kohaselt.

2.  Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist, hoiduvad liikmesriigid menetluse alustamisest ettekavatsematute või tahtmatute seaduserikkumiste suhtes, mis on neile teatavaks saanud ainult tänu nendest teatamisele käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt.

See reegel ei kehti raske hooletuse korral.

3.  Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega määratletud korras tagavad liikmesriigid, et nende töötajate suhtes, kes esitavad teavet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamiseks, ei suhtu tööandja eelarvamusega. See reegel ei kehti raske hooletuse korral.

4.  Seda artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks siseriiklike nõuete kohaldamist, mis käsitlevad õigusorganite juurdepääsu teabele.

13)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

14)  Artikli 14 lõike 2 punktis a kustutatakse sõnad "sealhulgas lennukõlblikkuse tingimused".

15)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

16)  Artikli 15 järele lisatakse järgmised artiklid 15a ja 15b:

Artikkel 15a

Personali sertifitseerimine

1.  Artikli 6a lõikes 1 osutatud personali ja organisatsioonide suhtes täidab amet järgmisi ülesandeid:

2.  Artikli 6a lõikes 1 osutatud õhusõidukit jäljendavate seadmete suhtes täidab amet järgmisi ülesandeid:

Artikkel 15b

Lennuettevõtjate sertifitseerimine

1.  Ärilise lennutegevuse ettevõtjate suhtes täidab amet järgmisi ülesandeid:

2.  Amet võib lennuohutuse huvides eridirektiiviga lennutegevuse keelata, seda piirata või kehtestada sellele teatud tingimusi.

3.  Seoses lennuaja piirangutega täidab amet järgmisi ülesandeid:

17)  Artikli 16 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

1.  Amet teostab standardimiskontrolle artikli 1 lõikega 1 hõlmatud valdkondades, et teostada järelevalvet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamise üle pädevate riiklike asutuste poolt, ning esitab komisjonile aruande.

2.  Amet viib läbi ettevõtete tehnilisi uuringuid, et teostada järelevalvet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamise üle, pidades silmas artikliga 2 ettenähtud eesmärke.

18)  Lisatakse järgmine artikkel 16a:

Artikkel 16a

Trahvid

1.  Artikli 13 lõikes c nimetatud otsuste langetamisel võib amet:

2.  Lõikes 1 osutatud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on hoiatavad ja proportsionaalsed nii juhtumi tõsiduse kui ka asjaomase organisatsiooni tegeliku majandusliku suutlikkuse suhtes ja nende puhul võetakse eelkõige arvesse ohu ulatust.

3.  Lõike 1 kohaselt langetatud otsused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.

4.  Ameti kogutud trahvidele ja perioodilistele karistusmaksetele vastav summa arvatakse maha artikli 48 lõike 1 punktis a nimetatud osamaksest.

5.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 54 lõikes 3 sätestatud menetlusega vastu käesoleva artikli rakendamiseeskirjad, määratledes eelkõige:

6.  Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summade kindlaksmääramise kriteeriumide kehtestamisel võtab komisjon arvesse isikute ja ettevõtjate tulusid, kellele need määratakse.".

19)  Artikli 18 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

"Töökord peab olema kooskõlas ühenduse õigusega ning võtma asjakohaselt arvesse välispoliitikat kolmandate riikide suhtes. Komisjon peab töökorra eelnevalt heaks kiitma.

20)  Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige 1 a:

1 a. Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punkti e ja artikli 82 lõike 3 punkti e ei kohaldata enne 36 kuu möödumist ajutise töötaja või lepingulise töötaja töölevõtmisest.

21)  Artiklit 24 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

22)  Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

23)  Artikli 26 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb koos nende liikmelisuse lõppemisega haldusnõukogus. Kui viimasest sättest ei tulene teisiti, on esimehe ja aseesimehe ametiaeg kolm aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ühe korra ametisse tagasi nimetada.

24)  Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Igal artikli 25 lõike 1 kohaselt nimetatud liikmel on üks hääl. Komisjoni esindaja häälte arv on 25% nõukogu nimetatud liikmete häälte koguarvust. Huvitatud isikute esindajad ja ameti tegevdirektor ei hääleta. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.

25)  Artikli 29 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

26)  Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Ameti tegevdirektori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul, lähtuvalt teenetest ning dokumenteeritud pädevusest ja kogemustest tsiviillennunduse alal, ning vabastab ametist komisjoni ettepanekul. Haldusnõukogu teeb otsused oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Enne haldusnõukogu poolt valitud kandidaadi ametisse nimetamist võib teda paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ees ning vastata selle või nende liikmete küsimustele.

b)   lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Tegevdirektori ja direktorite ametiaeg on viis aastat. Komisjoni ettepanekul ja pärast hindamist võib sama isiku ametiaja lõppemisel veelkord ametisse nimetada, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse:

27)  Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Kaebuse võib esitada ameti nende otsuste peale, mis on tehtud artikli 9a, 15, 15a, 15b, 46 või 53 alusel.

28)  Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Ameti tegevusetuse ja ameti poolt tema tegevuse käigus tekitatud kahju korral võib esitada kaebuse Euroopa Kohtusse, et tühistada ameti toimingud, mis on kolmandatele osalistele õiguslikult siduvad.

b)   lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Kaebusi artiklite 9a, 15, 15a, 15b, 46 või 53 alusel tehtud ameti otsuste tühistamiseks võib Euroopa Kohtusse esitada ainult pärast seda, kui kõik ametisisesed kaebemenetlused on ammendunud.

29)  Artiklis 45 asendatakse lõike 1 sissejuhatav osa järgmisega:

1.  Ilma et see mõjutaks asutamislepinguga komisjonile antud täidesaatvaid volitusi, abistab amet komisjoni käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamise järelevalves, korraldades liikmesriikide pädevate asutuste standardimiskontrolle, mis on sätestatud artikli 16 lõikes 1. Käesoleva määruse alusel volitatud ametnikel on seega kooskõlastatult riiklike võimuorganitega ja vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele õigus:

30)  Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

31)  Artikli 46 järele lisatakse järgmised artiklid 46a ja 46b:

Artikkel 46a

Iga-aastane töökava

Iga-aastane töökava peab olema kooskõlas käesolevas määruses määratletud ameti eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Selles näidatakse selgesti, millised ameti mandaadid ja ülesanded on võrreldes eelnenud aastaga lisatud, milliseid on muudetud ja millised on tühistatud.

Iga-aastase töökava esitamine peab põhinema komisjoni poolt tegevuspõhise juhtimise osana välja töötatud metoodikal.

Artikkel 46b

Üldine aastaaruanne

Üldises aastaaruandes kirjeldatakse, kuidas amet on täitnud oma aasta töökava. Selles kirjeldatakse selgesti ameti ülesannete muutmise mõju või tagajärgi.

Aruandes esitatakse ülevaade ameti tegevusest ja antakse sellele hinnang, lähtudes ettenähtud tulemuste täitmisest ja ajalise teostuse, teostatud tegevustega seotud riskide, vahendite kasutamise ja ameti üldise tegevuse tulemuslikkusest.

32)  Artiklile 47 lisatakse järgmine lõige 6:

6.  Käesoleva määruse kohaselt ameti poolt kogutud teavet käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta*.

--  _______________________

* EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

33)  Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Ameti tulud on:

Amet ei või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ega teistelt üksustelt rahalist toetust vastu võtta.

34)  Artiklis 53 asendatakse lõiked 2–4 järgmistega:

2.  Lõivude ja tasude määrusega määratakse kindlaks eelkõige artikli 48 lõike 1 (punktid c ja d) kohaste lõivude ja tasude maksmise juhud, summad ja nende tasumise viisid.

3.  Lõive ja tasusid võetakse:

Kõiki lõive ja tasusid väljendatakse ja makstakse eurodes.

4.  Lõivu- ja tasusummad määratakse kindlaks tasemel, millega on tagatud, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav osutatavate teenuste kogumaksumuse katmiseks.

35)  Artikli 56 lõige 3 asendatakse järgmisega:

Tüübihindamis- ja muud tasud ei tohi olla ebaproportsionaalselt kõrgemad kui enne ameti loomist.

36)  II lisa asendatakse käesoleva määruse lisa punktis 1 toodud tekstiga.

37)  Lisatakse käesoleva määruse lisa punktis 1 esitatud III, IV ja V lisa.

II PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 2

Kehtetuks tunnistamine

1.  Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 6a lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade jõustumisel tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/670/EMÜ.

2.  Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 6b lõikes 5 osutatud rakenduseeskirjade jõustumisel tunnistatakse kehtetuks määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa.

3.  Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 8 sätteid kohaldatakse toodete, osade ja seadmete, organisatsioonide ja isikute suhtes, kelle/mille sertifitseerimine viidi läbi või seda tunnustati vastavalt direktiivile 91/670/EMÜ ja määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

1)  Määruse (EÜ) nr 1592/2002 II lisa asendatakse järgmisega:

II lisa

Artikli 4 lõikes 2 osutatud õhusõidukid

2)  Määrusele (EÜ) nr 1592/2002 lisatakse järgmised III, IV ja V lisa:

III lisa

Olulised nõuded lendurite litsentseerimisele mida käsitleb artikkel 6a

1.  Koolitus

1.a.  Üldine

1.a.1.  Õhusõidukit juhtiv isik peab olema hariduselt, füüsiliselt ja vaimselt piisavalt küps, et omandada, alal hoida ja demonstreerida asjakohaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.

1.b.  Teoreetilised teadmised

1.b.1.  Lendur peab omandama õhusõidukil rakendatavatele funktsioonidele ja tegevuse liigiga kaasnevatele riskile vastava teadmiste taseme ja seda alal hoidma. Need teadmised peavad hõlmama vähemalt järgmist:

1.c.  Teoreetiliste teadmiste demonstreerimine ja alalhoidmine

1.c.1.  Teoreetiliste teadmiste omandamist ja alalhoidmist tuleb demonstreerida pideva hindamise käigus koolituse ajal ja vajaduse korral eksamitel.

1.c.2.  Teoreetiliste teadmiste alal tuleb alal hoida piisavat pädevusetaset. Vastavust tuleb demonstreerida regulaarsete hindamiste, eksamite, testide või kontrollimiste käigus. Eksamite, testide või kontrollimiste sagedus peab vastama tegevusega kaasneva riski tasemele.

1.d.  Praktilised oskused

1.d.1.  Lendur peab omandama õhusõidukil rakendatavatele funktsioonidele vastava praktiliste oskuste taseme ja seda alal hoidma. Need oskused peavad vastama tegevuse liigiga kaasnevate riskide tasemele ja hõlmama olenevalt õhusõidukil rakendatavatest funktsioonidest järgmisi:

1.e.  Praktiliste oskuste tõendamine ja alalhoidmine

1.e.1.  Lendur peab demonstreerima oma võimet sooritada protseduure ja manöövreid pädevusega, mis vastab õhusõidukil rakendatavatele funktsioonidele, järgmistel viisidel:

1.e.2.  Praktilistes oskustes tuleb säilitada piisav pädevusetase. Vastavust tuleb demonstreerida regulaarsete hindamiste, eksamite, testide või kontrollimiste käigus. Eksamite, testide või kontrollimiste sagedus peab vastama tegevusega kaasneva riski tasemele.

1.f.  Keeleoskus

1.g.  Õhusõidukit jäljendavad seadmed

Kui koolituseks või praktilise oskuse omandamise või alalhoidmise demonstreerimiseks kasutatakse õhusõidukit jäljendavat seadet, peab olema tõendatud selle seadme võime saavutada vajalikku sooritusetaset sellealase konkreetse ülesande täitmisel. Eelkõige peavad õhusõidukit piisavalt esindama konfiguratsiooni imitatsioon, käsitsemisomadused, õhusõiduki jõudlus ja süsteemide käitumine.

1.h.  Koolituskursus

1.h.1.  Koolitus peab toimuma koolituskursuse vormis.

1.h.2.  Koolituskursus peab vastama järgmistele tingimustele:

1.i.  Instruktorid

1.i.1.  Teoreetiline õpe.

1.i.2.  Lennuõpetus ja treening õhusõidukit jäljendaval seadmel.

Lennuinstruktoritel peab olema ka õigus tegutseda selle õhusõiduki kaptenina, millel õpetamine toimub, välja arvatud uut tüüpi õhusõidukite õpetamisel.

1.j.  Eksamineerijad

1.j.1.  Lendurite pädevuse eest vastutavad isikud peavad:

2.  Koolitusorganisatsioonid

2.a.  Nõuded koolitusorganisatsioonidele

2.a.1.  Lendurite koolitust pakkuv koolitusorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

3.  Tervislik seisund

3.a.  Tervisenõuded

3.a.1.  Kõik lendurid peavad perioodiliselt demonstreerima oma piisavat tervislikku seisundit oma funktsioonide rahuldavaks täitmiseks, võttes arvesse tegevuse liiki. Nõuetele vastavust näitab lennumeditsiini parimal taval põhinev nõuetekohane hindamine, võttes arvesse tegevuse liiki ja võimalikku vanusest tulenevat vaimse ja füüsilise seisundi halvenemist.

3.a.2.  Kui piisavat tervislikku seisundit ei ole võimalik täielikult demonstreerida, võib rakendada samaväärset lennuohutust tagavaid leevendavaid meetmeid.

3.b.  Lennundusmeditsiinialase läbivaatuse tegijad

3.b.1.  Lennundusmeditsiinialase läbivaatuse tegija peab:

3.c.1.  Lennundusmeditsiini keskused peavad vastama järgmistele tingimustele:

IV LISA

Olulised nõuded lennundustegevusele mida käsitleb artikkel 6b

1.  Üldine

1.a.  Lendu tohib sooritada vaid sel juhul, kui meeskonnaliikmed ja vajaduse korral ka kõik teised lennu ettevalmistamise ja sooritamisega seotud töötajad tunnevad nende kohustuste täitmisega seotud ja läbitavate piirkondade, kasutatavate lennuväljade ja nendega seotud aeronavigatsioonivahendite suhtes ette nähtud kohaldatavaid seadusi, eeskirju ja korda.

1.b.  Lend tuleb sooritada lennukäsiraamatus või, kui see on nõutav, tegevuskäsiraamatus ette nähtud lennu ettevalmistamise ja töökorra kohaselt. Selle hõlbustamiseks peab õhusõiduki kasutamise kõigil etappidel olema lennumeeskonnale vajaduse korral kasutamiseks kättesaadav tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukorra tingimustes ja olukordades kohaldatav kontroll-loendite süsteem. Igaks võimalikuks ettenähtavaks hädaolukorraks tuleb kehtestada vastav kord.

1.c.  Enne iga lendu tuleb määratleda iga meeskonnaliikme ülesanded ja kohustused. Kapten vastutab õhusõiduki kasutamise ja ohutuse ning kõigi meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest.

1.d.  Õhusõidukis ei tohi vedada esemeid ega aineid, mis võivad oluliselt ohustada tervist, ohutust, vara või keskkonda, näiteks ohtlikke kaupu, relvi või laskemoona, välja arvatud juhul, kui sellega seotud riskide leevendamiseks kohaldatakse spetsiaalset ohutuskorda ja -juhiseid.

1.e.  Iga lennu kohta säilitatakse kõik vajalikud andmed, dokumendid, sissekanded ja teave punktis 5.c sätestatud tingimuste täitmiseks ning need peavad olema kättesaadavad minimaalse nõutava ajavahemiku jooksul, mis oleneb tegevuse liigist.

2.  Lennu ettevalmistamine

2.a.  Lendu ei tohi alustada enne, kui kõigi kättesaadavate mõistlike vahenditega on kindlaks tehtud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

2.a.1.  Lennu sooritamiseks on olemas lennuks ja õhusõiduki ohutuks kasutamiseks otseselt nõutavad piisavad vahendid, sealhulgas side- ja navigatsioonivahendid, võttes arvesse kättesaadavat aeronavigatsioonialase teabe teenistuse (AIS) dokumentatsiooni.

2.a.2.  Meeskond peab tundma asjakohaste hädaolukorra vahendite asukohta ja kasutamist ning reisijaid peab olema neist teavitatud. Meeskonnale ja reisijatele antakse piisavalt eriteavet hädaolukorras tegutsemise korra ja salongi ohutusvahendite kasutamise kohta.

2.a.3.  Kapten peab veenduma, et:

2.a.4.  Lennumeeskonnale peab olema kättesaadav teave väljumise, sihtkoha ja vajaduse korral alternatiivsete lennuväljade meteoroloogiliste tingimuste, samuti marsruudi kestel esinevate tingimuste kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata potentsiaalselt ohtlikele atmosfääritingimustele.

2.a.5.  Kui lennatakse teadaolevalt või eeldatavalt jäätumistingimustesse, peab õhusõiduk olema neis tingimustes ohutult kasutamiseks sertifitseeritud, varustatud ja/või töödeldud.

2.a.6.  Visuaallennureeglitel põhineva lennu puhul peavad lennumarsruudil olema sellised meteoroloogilised tingimused, mis võimaldaksid neid lennureegleid täita. Instrumentaallennureeglitel põhineva lennu puhul tuleb valida sihtkoht ja vajaduse korral alternatiivne lennuväli või alternatiivsed lennuväljad, kuhu õhusõiduk saaks maanduda, võttes arvesse eelkõige prognoositavaid meteoroloogilisi tingimusi, aeronavigatsiooniseadmete olemasolu, maapealsete rajatiste olemasolu ja sihtkoha ja/või alternatiivse lennuvälja asukohariigi poolt heakskiidetud instrumentaallennureegleid.

2.a.7.  Kavatsetava lennu ohutu lõpuleviimise tagamiseks peab pardal olema piisavalt kütust ja õli, võttes arvesse meteoroloogilisi tingimusi, õhusõiduki jõudlust mõjutavaid elemente ja võimalikke eeldatavaid viivitusi lennu ajal. Peale selle peab pardal olema kütusevaru ettenägematuteks olukordadeks. Kui see on vajalik, tuleb kehtestada kord kütuse haldamiseks lennu ajal.

3.  Lennutegevus

3.a.  Lennutegevuse osas peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

3.a.1.  Olenevalt õhusõiduki tüübist, peavad kõik meeskonnaliikmed istuma ohutuse mõttes õhkutõusmise ja maandumise ajal ja igal ajal, mil kapten seda vajalikuks peab, oma meeskonnaruumis ja kasutama õhusõiduki tüübile vastavaid ettenähtud kinnitussüsteeme.

3.a.2.  Kõik lennu ajal tekil valves olevad lennumeeskonna liikmed peavad olema lennu ajal oma kohal ja jääma sinna kinnitatud turvavööga, välja arvatud liikumised füsioloogiliste või tööga seotud vajaduste tõttu.

3.a.3.  Olenevalt õhusõiduki tüübist peab kapten tagama, et kõik reisijad oleksid enne õhkutõusmist ja maandumist, ruleerimise ajal ja igal ajal, mil kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, istekohal või magamisasemel, turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.

3.a.4.  Lend tuleb sooritada selliselt, et lennu kõigil etappidel püsiks nõuetekohane vahe teiste õhusõidukitega ning piisav kaugus takistustest. See vahe peab olema vähemalt kohaldatavate õhueeskirjadega nõutav vahe.

3.a.5.  Lendu tohib jätkata vaid sel juhul, kui teadaolevad tingimused püsivad vähemalt samaväärsed punktis 2 sätestatud tingimustega. Peale selle ei tohi instrumentaallennureeglitel põhineva lennu puhul jätkata lennuväljale lähenemist allpool teatavat ettenähtud kõrgust või teatavast asukohast kaugemale, kui ettenähtud nähtavustingimused ei ole täidetud.

3.a.6.  Hädaolukorras peab kapten tagama, et kõiki reisijaid oleksid asjaoludele vastavas hädaolukorras tegutsemiseks instrueeritud.

3.a.7.  Kapten peab võtma kõik vajalikud meetmed reisijate häiriva käitumise poolt lennule avalduva mõju minimeerimiseks.

3.a.8.  Õhusõidukit tohib ruleerida lennuvälja liikumisalal ja selle rootorit tohib sisse lülitada ainult sel juhul, kui juhtseadmeid käsitseb nõuetekohase kvalifikatsiooniga isik.

3.a.9.  Vajaduse korral järgitakse lennu ajal kohaldatavat kütuse haldamise korda.

4.  Õhusõiduki jõudlus ja tegevuspiirangud

4.a.  Õhusõidukit kasutatakse kooskõlas selle lennukõlblikkusdokumentidega ja kõigi nendega seotud töökordade ja piirangute kohaselt, mis on esitatud selle heakskiidetud lennukäsiraamatus või muudes samaväärsetes dokumentides. Lennukäsiraamat või samaväärsed dokumendid peavad olema meeskonnale kättesaadavad ja neid tuleb iga sõiduki puhul pidevalt uuendada.

4.b.  Õhusõidukit kasutatakse kooskõlas kohaldatavate keskkonnaalaste dokumentidega.

4.c.  Lendu tohib alustada või jätkata vaid sel juhul, kui õhusõiduki ettenähtud jõudlus, võttes arvesse kõiki selle jõudluse taset oluliselt mõjutavaid tegureid, võimaldab planeeritud töömassiga sooritada lennu kõiki etappe kohaldatavate vahekauguste/alade ja takistusteni ulatuvate kauguste piires. Õhkutõusmist, marsruudil lendamist ja lähenemist/maandumist mõjutavad eelkõige järgmised jõudluse tegurid:

4.c.1.  Neid tegureid tuleb arvestada otseselt tööparameetritena või kaudselt jõudluseandmete kavandamisel ette nähtud hälbeid või varusid arvestades, olenevalt kasutamise liigist.

5.  Instrumendid, andmed ja seadmed

5.a.  Õhusõiduk peab olema varustatud kõigi kavandatud lennuks vajalike navigatsiooni-, side- ja muude seadmetega, võttes arvesse lennu kõigil etappidel kohaldatavaid õhuliikluseeskirju ja õhueeskirju.

5.b.  Kui see on kohane, peab õhusõiduk olema varustatud kõigi vajalike ohutus-, meditsiini-, evakuatsiooni- ja päästevahenditega, võttes arvesse kasutusalade, lennumarsruutide, -kõrguse ja -kestusega seotud riske.

5.c.  Kõik meeskonnale lennu sooritamiseks vajalikud andmed peavad olema uuendatud ja õhusõiduki pardal kättesaadavad, võttes arvesse kohaldatavaid õhuliikluseeskirju, õhueeskirju, lennukõrgusi ja tegevusalasid.

6.  Lennukõlblikkuse säilitamine

6.a.  Õhusõidukit tohib kasutada vaid sel juhul, kui:

6.b.  Õhusõidukile tuleb teha enne igat lendu lennueelne kontroll selle kõlblikkuse kohta kavatsetavaks lennuks.

6.c.  Hooldusprogramm peab sisaldama eelkõige hooldusülesandeid ja intervalle, eriti neid, mis on lennukõlblikkuse säilitamise juhistes kohustuslikena sätestatud.

6.d.  Õhusõidukit tohib kasutada ainult juhul, kui seda on hooldanud ja hooldusjärgselt kasutamiseks üle andnud nimetatud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud isikud või organisatsioonid. Allakirjutatud dokumendis hooldusjärgselt kasutamiseks üleandmise kohta peavad olema esitatud eelkõige tehtud hoolduse põhiandmed.

6.e.  Kõiki õhusõiduki lennukõlblikkust näitavaid andmeid tuleb säilitada kuni sellekohase teabe asendamiseni uue sama ulatuse ja sama üksikasjaliku teabega, kuid üksikasjalikke hooldusandmeid vähemalt ühe aasta jooksul. Õhusõiduki alalisel kasutamisest kõrvaldamisel kohaldatakse minimaalset ajavahemikku 90 päeva. Õhusõiduki rentimisel tuleb säilitada kõik õhusõiduki lennukõlblikkust näitavad andmed vähemalt rendiperioodi jooksul.

6.f.  Kõik muudatused ja remondid peavad vastama olulistele lennukõlblikkuse nõuetele. Lennukõlblikkuse nõuetele vastavust tõendavad andmed tuleb säilitada.

7.  Meeskonnaliikmed

7.a.  Meeskonnaliikmete arvu ja koosseisu määramisel tuleb võtta arvesse:

7.b.  Salongitöötajaid:

7.c.  Kaptenil peab olema õigus anda kõiki korraldusi ja võtta kõiki kohaseid meetmeid õhusõiduki töö ning õhusõiduki ja selles olevate isikute ja/või vara ohutuse tagamiseks.

7.d.  Hädaolukorras, mis seab ohtu õhusõiduki töö ja õhusõiduki ja/või pardal olevate isikute ohutuse, peab kapten võtma meetmed, mida ta ohutuse huvides vajalikuks peab. Kui kõnealuse meetme võtmisega kaasneb kohalike eeskirjade või korra rikkumine, peab kapten sellest viivitamata teatama asjaomasele kohalikule ametiasutusele.

7.e.  Reisijaid või lasti vedaval õhusõidukil ei tohi simuleerida ebatavalisi hädaolukordi.

7.f.  Meeskonnaliige ei tohi võimaldada väsimusel, väsimuse kuhjumisel, magamatusel, lennusektorite arvul, öisel ajal vms halvendada oma ülesannete täitmist või otsuste tegemist sel määral, et see seaks ohtu lennu ohutuse. Puhkeajad peavad võimaldama meeskonnaliikmetel ületada varasemate töövahetuste mõju ja puhata järgmise lennuvahetuse alguseks hästi välja.

7.g.  Meeskonnaliige ei tohi õhusõiduki pardal täita määratud ülesandeid, kui ta on psühhoaktiivsete ainete või alkoholi mõju all või tööks võimetu vigastuse, väsimuse, ravimite, haiguse vms tõttu.

8.  Täiendavad nõuded ärieesmärgilisele lennundusele ja keerukate mootoriga õhusõidukite käitamisele

8.a.  Osalemiseks ärilennundustegevuses ja keerukate mootoriga õhusõidukite kasutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

8.b.  Osalemisel ärilennundustegevuses ja keerukate mootoriga õhusõidukite kasutamisel tuleb järgida ettevõtja tegutsemisjuhendit. See juhend peab sisaldama kõigi kasutatavate õhusõidukite kasutamiseks ja nende kasutamisega seotud personali kohustuste täitmiseks vajalikke juhiseid, vajalikku teavet ja korda. Neis tuleb sätestada lennuaja, lennuvahetuste ja puhkeaegade suhtes kohaldatavad piirangud. Tegutsemisjuhend ja selle muudatused peavad vastama heakskiidetud lennukäsiraamatule ja neis tuleb vajaduse korral teha muudatusi.

8.c.  Ettevõtja peab kehtestama sobiva korra lennuohutusele mõju avaldava reisijate häiriva käitumise tagajärgede minimeerimiseks.

8.d.  Ettevõtja peab välja töötama ja käigus hoidma õhusõiduki ja lennu liigi suhtes kohandatud turvaprogramme, eelkõige:

Kui turvameetmed võivad lennuohutust kahjustada, tuleb riske hinnata ja töötada välja sobiv kord ohutusalaste riskide leevendamiseks, kasutades vajaduse korral eriseadmeid.

8.e.  Ettevõtja peab määrama lennumeeskonna ühe lenduri lennuki kapteniks.

8.f.  Väsimuse tekkimist tuleb ennetada tööaja korraldusega. Lennu või lendude seeria töökorraldusega tuleb reguleerida lennuajad, lennuvahetuste kestus ning vahetuste ja puhkeaegade vaheldumine. Tööaja korralduses kehtestatud piirangutes tuleb arvestada kõiki väsimust põhjustavaid asjakohaseid tegureid, näiteks lennatud sektorite arv, ajavööndite läbimine, magamatus, ööpäevase tsükli häirimine, öötöö, paigutamine, vahetuste aja kumuleerumine teatavatel perioodidel, meeskonnaliikmete vaheline tööjaotus, samuti meeskonna suurendamine.

8.g.  Punktis 6.a sätestatud ja ka punktides 6.d ja 6.e kirjeldatud ülesandeid peab kontrollima lennukõlblikkuse säilimise juhtimise eest vastutav organisatsioon, mis peab vastama lisaks I lisa punkti 3.a nõuetele järgmistele tingimustele:

8.h.  Punktides 8.a kuni 8.f nimetatud nõuete rakenduseeskirjad peavad põhinema riskihindamisel ja olema tegevuse mastaabi ning ulatuse suhtes proportsionaalsed.

V LISA

Tingimused, millele peavad vastama artiklis 9a nimetatud kvalifitseeritud üksused

1.  Üksus, selle direktor ja kontrollide läbiviimise eest vastutavad töötajad ei tohi otseselt ega volitatud esindajatena osaleda toodete, osade, seadmete, komponentide või süsteemide konstrueerimises, valmistamises, turustamises ega hooldamises, samuti mitte nende käitamises, teenindamises ega kasutamises. See ei välista tehnilise teabe vahetamise võimalust asjaomaste organisatsioonide ja kvalifitseeritud üksuse vahel.

2.  Üksus ja sertifitseerimisülesannete eest vastutavad töötajad peavad olema oma ülesannete täitmisel võimalikult kõrgel erialase usaldusväärsuse ning tehnilise pädevuse tasemel ning neil ei tohi olla mingisugust, eelkõige rahalist survet ega stiimulit, eriti sertifitseerimisülesannete tulemustega seotud isikute või isikute grupi poolt, mis võiks mõjutada nende otsuseid või uurimiste tulemusi.

3.  Üksusel peavad olema nõutavad töötajad ja vahendid sertifitseerimismenetlusega seotud tehniliste- ja haldusalaste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks; samuti peab olema juurdepääs varustusele, mis on vajalik erandliku iseloomuga kontrollide teostamiseks.

4.  Uurimiste eest vastutavatel töötajatel peab olema:

5.  Uurimisi läbiviivate töötajate erapooletus peab olema tagatud. Nende tasustamine ei tohi sõltuda läbiviidud uurimiste arvust või nende tulemustest.

6.  Üksus peab võtma endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul kui vastutus kuulub mõnele liikmesriigile selle siseriikliku õiguse alusel.

7.  Üksuse töötajad peavad hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva määruse alusel täidetud ülesannete käigus omandatud teabega.".

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (3) ELT C 185, 8.8.2006, lk 106. (4) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2007. aasta seisukoht. (5) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (EÜT L 243, 27.9.2003, lk 5). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 15). (7) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1900/2006 (ELT L 377, 27.12.2006, lk 176). (8) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 21. (9) Euroopa Lennundusohutusameti arvamus 3/2004.

Kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustamine *

376k  75k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustamise kohta (KOM(2006)0487 – C6-0330/2006 – 2006/0162(CNS)) P6_TA(2007)0068 A6-0006/2007 (Nõuandemenetlus) Euroopa Parlament, –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0487)(1); –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 37 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0330/2006); –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51; –   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0006/2007), 1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; 2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; 3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; 4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; 5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5 (5)  Et parandada ühtse turu toimimist, tuleks korraldada kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustamine võimalikult läbipaistvalt. See võimaldaks ka vastavat tootmist paremini korraldada. Selleks tuleks täpsustada kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustamisel kasutatavad müüginimetused kõigi liikmesriikide ametlikes keeltes. Seeläbi paraneb ka tarbijate juurdepääs teabele. (5)  Et parandada ühtse turu toimimist, tuleks korraldada kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustamine võimalikult läbipaistvalt. See võimaldaks ka vastavat tootmist paremini korraldada. Selleks tuleks täpsustada kuni kaheteist kuu vanuste veiste inimtoiduks ettenähtud liha või lihatoodete turustamisel kasutatavad müüginimetused kõigi liikmesriikide ametlikes keeltes. Seeläbi paraneb ka tarbijate juurdepääs teabele. Muudatusettepanek 2 Põhjendus 12 (12)  Samuti tuleks sätestada kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha tuvastamine alamkategooriale vastava tähega ning tapavanuse märkimine liha etiketile. (12)  Samuti tuleks sätestada kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha tuvastamine alamkategooriale vastava tähega, nende müüginimetusega ning tapavanuse märkimisega liha etiketile. Kõnealused näitajad peaksid esinema ka kõigis äridokumentides. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 13 (13)  Ettevõtjad, kes soovivad täiendada käesolevas määruses sätestatud müüginimetusi lisateabega, peavad tegema seda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta. (13)  Ettevõtjad, kes soovivad täiendada käesolevas määruses sätestatud müüginimetusi lisateabega, näiteks loomadele antud sööda tüübi kohta, peaksid seda tegema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta. Muudatusettepanek 4 Põhjendus 14 (14)  Selleks et tagada etiketil esitatud teabe korrektne kasutamine vastavalt käesolevale määrusele, tuleks sätestada kõigis tootmise ja turustamise etappides kõnealuse teabe õigsuse tagamist võimaldavate andmete registreerimine. (14)  Selleks et tagada etiketil esitatud teabe korrektne kasutamine vastavalt käesolevale määrusele, tuleks kõigis tootmise ja turustamise etappides sätestada kõnealuse teabe õigsuse tagamist võimaldavate andmete registreerimine. Osa kõnealusest teabest ei pea siiski toote lõpptarbijale tarnimise etapis esitama. Muudatusettepanek 5 Põhjendus 15 a (uus) (15 a) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumisel, ja kontrollima nende rakendamist. Sanktsioonid peaksid olema proportsionaalsed, kuid piisavalt hoiatavad. Sanktsioonid võiksid ulatuda alates uuesti märgistamisest või uuesti välja saatmisest kuni toodete hävitamiseni. Muudatusettepanek 6 Artikli 1 lõike 1 teine lõik Määrust kohaldatakse ühenduses toodetud või kolmandatest riikidest imporditud kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha suhtes. Määrust kohaldatakse ühenduses toodetud või kolmandatest riikidest imporditud kuni kaheteist kuu vanuste veiste, kes on tapetud pärast ...*, liha suhtes. ___________ * Käesoleva määruse jõustumiskuupäev. Muudatusettepanek 7 Artikli 1 lõige 2 2.  Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EMÜ) nr 1208/8110 sätete kohaldamist. ______________ 1 EÜT L 123, 7.5.1981, lk 3. 2.  Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1183/2006 (ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta)¹ sätete kohaldamist. ______________ 1 ELT L 214, 4.8.2006, lk 1. Muudatusettepanek 8 Artikli 1 lõige 3 3.  Käesolevat määrust ei kohaldata kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha suhtes, mille kohta on registreeritud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. (Ei puuduta eestikeelset versiooni) Muudatusettepanek 9 Artikkel 2 Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste "liha" kuni kaheteist kuu vanuste veiste rümpasid tervikuna, kondiga ja kondita liha ja viilutatud või viilutamata rupsi, mida pakutakse värskelt, jahutatult või külmutatult ning mis on pakitud või pakkimata. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste "liha" inimtoiduks mõeldud kuni kaheteist kuu vanuste veiste rümpasid tervikuna, kondiga ja kondita liha ning viilutatud või viilutamata rupsi, mida pakutakse värskelt, jahutatult või külmutatult ning mis on pakitud või pakkimata. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka liha sisaldavate pool-, töödeldud ja valmistoodete suhtes. Muudatusettepanek 10 Artikkel 3 Tapmise hetkel liigitavad ettevõtjad artikli 8 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse järelevalve all kõik kuni kaheteist kuu vanused veised ühte I lisas määratletud kategooriatest. Tapmise hetkel liigitavad ettevõtjad artikli 8 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse järelevalve all kõik kuni kaheteist kuu vanused veised ühte I lisas määratletud kategooriatest. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vastavus käesolevale sättele. Muudatusettepanek 11 Artikli 4 lõike 1 esimene lõik 1.  Kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustatakse eri liikmesriikides üksnes II lisas esitatud, kõigi kõnealuste liikmesriikide jaoks kehtestatud müüginimetus(t)e all. 1.  Kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustatakse eri liikmesriikides üksnes II lisas esitatud, kõigi kõnealuste liikmesriikide jaoks kehtestatud müüginimetus(t)e all. See nimetus peab esinema kõigis äridokumentides. Muudatusettepanek 12 Artikli 4 lõige 2 a (uus) 2 a. Käesolevat määrust kohaldatakse vaid juhtudel, kui üle kaheksa kuu vanuste veiste liha turustatakse muu kui "veiseliha" nimetuse all (või samaväärse teistes ühenduse keeltes täiskasvanud veist tähistava sõna all). Muudatusettepanek 13 Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav osa 1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklite 13, 14 ja 15 kohaldamist, varustavad ettevõtjad kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha igal tootmis- ja turustusetapil järgmise teabega: 1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklite 13, 14 ja 15 kohaldamist, varustavad ettevõtjad kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha järgmise teabega: Muudatusettepanek 14 Artikli 5 lõike 1 punkt a a) käesoleva määruse I lisas määratletud kategooria tuvastamise täht, a) käesoleva määruse I lisas määratletud kategooria tuvastamise täht kõigis tootmise ja turustamise etappides, välja arvatud lõpptarbijale tarnimise etapis, Muudatusettepanek 15 Artikli 5 lõike 1 punkt b b) müüginimetus vastavalt käesoleva määruse artiklile 4, b) müüginimetus vastavalt käesoleva määruse artiklile 4 kõigis tootmise ja turustamise etappides, Muudatusettepanek 16 Artikli 5 lõige 1 a (uus) 1 a. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teave tuleb samuti esitada kõigis äridokumentides. Muudatusettepanek 17 Artikli 5 lõike 2 teine lõik Nad võivad jätta lõike 1 punktis a osutatud teabe esitamise kohustuslikuks muutmata, tingimusel, et ostja teavitamine oleks korrektselt tagatud. välja jäetud Muudatusettepanek 18 Artikli 7 teise lõigu punkt a a) loomade identifitseerimisnumber ja sünniaeg; a) loomade identifitseerimisnumber ja sünniaeg, ainult tapamajade tasandil; Muudatusettepanek 19 Artikli 8 lõige 1 1.  Liikmesriigid nimetavad enne [1. juulit 2007] pädeva asutuse või asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise kontrolli eest ja teavitavad sellest komisjoni. 1.  Liikmesriigid nimetavad enne ...* pädeva asutuse või asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise ametliku kontrolli eest ja teavitavad sellest komisjoni. _______________ *Käesoleva määruse jõustumiskuupäev. Muudatusettepanek 20 Artikkel 9 a (uus) Artikkel 9 a Sanktsioonid Kui teostatud kontroll viitab käesolevas määruses sätestatud tingimuste mittejärgimisele, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad kohaldatavate sanktsioonide kohta. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist meetmetest komisjonile hiljemalt …* ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest. ________ *Kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva. Muudatusettepanek 21 Artikli 10 lõige 2 2.  I ja II lisas võib teha muudatusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 43 lõikes 2 osutatud menetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 22 I lisa esimese lõigu punkt A A)  Kategooria X: veised, kelle vanus on kaheksa kuud või vähem A)  Kategooria V: veised, kelle vanus on kaheksa kuud või vähem Kategooria tuvastamise täht: X; Kategooria tuvastamise täht: V; Muudatusettepanek 23 I lisa esimese lõigu punkt B B)  Kategooria Y: veised, kelle vanus on üle kaheksa kuu, kuid vähem või võrdne 12 kuuga B)  Kategooria Z: veised, kelle vanus on üle kaheksa kuu, kuid vähem või võrdne 12 kuuga Kategooria tuvastamise täht: Y. Kategooria tuvastamise täht: Z. Muudatusettepanek 24 II lisa punkti A sissejuhatav osa A)  Kategooria X veiste liha puhul: A)  Kategooria V veiste liha puhul: Muudatusettepanek 25 II lisa punkti B sissejuhatav osa B)  Kategooria Y veiste liha puhul: B)  Kategooria Z veiste liha puhul: (1) ELTs seni avaldamata.

ILO 2006. aasta meretöönormide konventsiooni ratifitseerimine *

199k  42k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Ühenduse huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta konsolideeritud meretöönormide konventsioon (KOM(2006)0288 – C6-0241/2006 – 2006/0103(CNS)) P6_TA(2007)0069 A6-0019/2007 (Nõuandemenetlus) Euroopa Parlament, –   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0288)(1); –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 42 ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset; –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0241/2006); –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; –   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0019/2007), 1.   kiidab ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus muudetud kujul heaks; 2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 PEALKIRI Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega lubatakse liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Ühenduse huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta konsolideeritud meretöönormide konventsioon Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega lubatakse liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Ühenduse huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöönormide konventsioon Muudatusettepanek 2 Põhjendus 1 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi "ILO") konsolideeritud meretöönormide konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 ILO rahvusvahelise töökonverentsi merendusalasel istungil, mis kutsuti kokku Genfis. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi "ILO") 2006. aasta meretöönormide konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 ILO rahvusvahelise töökonverentsi merendusalasel istungil, mis kutsuti kokku Genfis. Muudatusettepanek 3 Artikkel 1 Liikmesriikidel lubatakse käesolevaga ratifitseerida ILO 2006. aasta konsolideeritud meretöönormide konventsioon, mis võeti vastu 23. veebruaril 2006. Liikmesriikidel lubatakse käesolevaga ratifitseerida ILO 2006. aasta meretöönormide konventsioon, mis võeti vastu 23. veebruaril 2006. (1) ELTs seni avaldamata.

Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused

124k  54k

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta Euroopa Liidus (2006/2134(INI)) P6_TA(2007)0070 A6-0057/2007 Euroopa Parlament, –   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus" (KOM(2006)0177) ja mainitud teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2006)0516) (komisjoni teatis üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta); –   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 2, 5, 16, 86, 136, artikli 137 lõike 1 punkte j ja k ning artikleid 143, 144 ja 145; –   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1), eriti selle artiklit 36; –   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut(2), eriti selle artikleid II-94 ja III-122; –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(3); –   võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi; –   võttes arvesse oma 14. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni üldhuviteenuste rohelise raamatu kohta(4); –   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise kohta(5); –   võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta(6); –   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni üldhuviteenuseid käsitleva komisjoni valge raamatu kohta(7); –   võttes arvesse kodukorra artiklit 45; –   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0057/2007), A.   arvestades, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on Euroopa sotsiaalmudeli üheks alustalaks ning üheks põhiteguriks sotsiaalse leppimise ning Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe saavutamisel ning üheks vahendiks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel; B.   arvestades samuti, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eesmärgiks on Euroopa ühiste väärtuste, nagu sotsiaalse õigluse, võrdsuse, solidaarsuse, demokraatia ja vabaduse arengu tagamine üleeuroopalisel tasandil, ning arvestades, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste lõppeesmärgiks on tagada kodanike põhiõiguste kaitse ja inimväärikuse austamine; C.   arvestades, et üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid ei saa käsitleda koormana ametiasutustele, sest nende näol on vastupidi tegemist majanduskasvu, jõukuse, tööhõive ja sotsiaalse sidususe mõistes positiivse välismõju allikaga; D.   arvestades, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamine toimub dünaamilises keskkonnas, millega need teenused peavad pidevalt kohanema, et säilitada kõrget kvaliteedi ja tõhususe taset; E.   arvestades, et põhiliste sotsiaalteenuste kättesaadavus on liikmesriigiti väga erinev; arvestades et neid teenuseid tuleks osutada kogu Euroopa Liidu territooriumil, et tagada liidu majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne sidusus; F.   arvestades, et selle valdkonna teatavate põhimõistete, nagu "avalik teenus", "üldhuviteenus", "üldist majandushuvi pakkuv teenus", "üldist huvi pakkuv sotsiaalteenus" puhul on tegemist mõningase mõistelise ebamäärasusega, mis on märgatav ka hiljutistes ühenduse õigusaktides ja mis süvendab antud valdkonnas eksisteerivat õiguskindluse puudumist; G.   arvestades, et õigusnormide puudumise tõttu kõnealuses valdkonnas toimub suureulatuslik ja mitte alati sidus tõlgendamine kohtupraktika abil; arvestades, et kõikides asjaomastes sektorites tuleb kohtupraktika abil tõlgendamise minimeerimiseks ja maksimaalse õiguskindluse tagamiseks määrata selgepiiriliselt kindlaks õiguslik tegevusraamistik; H.   arvestades, et seetõttu tuleb kõnealuseid mõisteid ja õigusraamistikku, milles üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused toimivad, viivitamatult selgitada, eeskätt tuleb selgitada üldhuvi põhimõtet ning konkurentsi ja riigiabi valdkonnas kehtestatud õigusnorme; I.   arvestades, et sotsiaalteenuseid ei saa ühelgi juhul taandada jääkkategooriaks, kuhu jäävad need teenused, mida ei ole võimalik liigitada majanduslike teenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste alla; olles vastupidi seisukohal, et võttes arvesse ühiskonna osa, millele nad on suunatud ning nende korralduslikke, rahanduslikke ja eesmärgiga seotud eripärasid, tuleb üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid käsitleda tervikliku eraldi teenuste kategooriana, millel on ühiskonna jaoks määrav tähtsus; J.   arvestades, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste sektor annab tööd järjest suuremale hulgale inimestele, et tööhõive määra suurenemine selles sektoris ületab tööhõive määra keskmise kasvu teistes sektorites, kusjuures märkimisväärses ulatuses toimub naiste kaasamine, ning et selles sektoris rakendatakse huvipakkuvaid tööhõive paindlikke skeeme, nagu osalise tööajaga töö, libisev töögraafik ja töö vabatahtlikkuse alusel, mida tuleks levitada ja tööõigusega asjakohaselt kaitsta; arvestades samuti, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste sektoris võib esineda murettekitavaid ametialase ebapädevuse juhuseid, mida tuleks vältida; K.   arvestades, et komisjoni teatis üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta ei hõlma tervishoiuteenuseid, mis kuuluvad samuti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste hulka ja millel on viimastega samad tunnused ja eesmärgid; tunnistades samas, et tervishoiuteenuste eripäraks on nende korralduse keerukus ja liikmesriikide riiklikele ametiasutustele langev suur finantskoormus, 1.   väljendab rahulolu komisjoni algatusega, mis on seotud üldhuviteenuseid käsitleva valge raamatu elluviimisega ja mille eesmärgiks on anda neile teenustele mõisteline ja õiguslik raamistik; on sellele vaatamata seisukohal, et komisjoni teatis üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta ei anna piisavalt selgitusi üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste liigituse ja määratluse kohta ning et sellega lükatakse edasi otsustamine õigusliku raamistiku üle, mida nende teenuste suhtes tuleks kohaldada; 2.   kinnitab veelkord oma huvi kaasaegsete ja kvaliteetsete üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste vastu, mis on suunatud võrdsuse, solidaarsuse, õigusriigi põhimõtte ja inimväärikuse kaitsega seotud väärtuste ning vaba juurdepääsu, universaalteenuse, tõhususe, varude säästliku majandamise, järjepidevuse, kasutajaläheduse ja läbipaistvuse põhimõtete arvestamisega ning mis toetavad asutamislepingu artiklites 2 ja 3 sätestatud ühenduse eesmärkide täitmist; 3.   on veendunud, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste näol on tegemist vahendiga, mille abil on võimalik kindlustada Lissaboni strateegia sotsiaalmõõdet, saavutada sotsiaalagendas sõnastatud eesmärke ja hõlmata selliseid väljakutseid, nagu üleilmastumine, tööstuse ümberkujunemine, tehnoloogiline areng, demograafilised muutused, migratsioon ja sotsiaal- ning tööhõiveskeemide muutumine, toetades sel viisil Euroopa sotsiaalset arengut; 4.   väljendab rahulolu selle üle, et komisjon tunnustab üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste põhielementide erilist iseloomu, mis muudab need teenused teistest teenuseliikidest erinevaks; on vastupidi seisukohal, et korralduslikke kriteeriume, mis üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid käsitleva komisjoni teatise kohaselt iseloomustavad üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid, on võimalik tunnustada vaid ajutiselt, kuni komisjoni poolt liikmesriikide ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajatega alustatud konsultatsioonide tulemusena tehakse selgepiirilisemad otsused; 5.   peab ekslikuks sellist lähenemist üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, kus kõrvutatakse konkurentsi, riigiabi ja siseturgu käsitlevad õigusnormid avaliku teenuse, üldhuvi ja sotsiaalse sidususe põhimõtetetega; on sellele vaatamata seisukohal, et need tuleb omavahel tasakaalustada, tekitades positiivse koostoime majandus- ja sotsiaalvaldkonna vahel; kinnitab samas, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul peavad konkurentsi, riigiabi ja siseturgu reguleerivad õigusnormid olema kooskõlas avaliku teenuse osutamise kohustusega ja mitte vastupidi; 6.   tunnistab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul on tegemist kahe samaaegse teguriga, mille vahel peab leidma tasakaalu – nendeks on ühelt poolt subsidiaarsuspõhimõte, mille kohaselt on liikmesriigi ametiasutustel õigus kindlaks määratleda, korraldada ja rahastada üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid sel viisil, nagu nad seda õigeks peavad, ja proportsionaalsuse põhimõte, ning teiselt poolt ühenduse asutamislepingust, eeskätt selle artiklist 16 tulenev ühenduse ühisvastutus ning asjaolu, et tegemist on kogu Euroopas rakendatavate väärtuste ja põhimõtetega, millega peavad arvestama kõik, ja mille kohaselt üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on inimõiguste ja inimväärikuse kaitse teenistuses; 7.   on samal ajal seisukohal, et võttes arvesse üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eripärasid, mis on seotud nende teenuste laadi ja nende isikute olukorraga, kellele neid teenuseid osutatakse, nende teenuste üldhuviga seotud ülesandeid ja turu suutmatust täita teatavate sotsiaalteenustega seotud vajadusi, peaks vastuolude korral olema määravaks üldhuvi kaitse, mis on üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste põhiline ja esmane komponent; 8.   sellega seoses tunneb muret hiljutiste katsete pärast kohaldada teatavate üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes teenustele ja üldist kaubandushuvi pakkuvatele teenustele omaseid eeskirju ja põhimõtteid, võtmata seejuures arvesse neid tegureid ja põhimõtteid, mis eristavad üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid muudest teenustest; 9.   tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle jätkata ja süvendada konsulteerimisprotsessi, et selgitada teatavate ühenduse eeskirjade kohaldamist sotsiaalteenuste suhtes; on lisaks sellele seisukohal, et kavandatud laiendatud konsulteerimisprotsess tuleks lõpule viia 2007. aasta keskpaigaks ja palub komisjonil sõnastada otsus, kuidas seda protsessi jätkata ja kindlaks määrata parim lähenemisviis, sealhulgas kaaludes sektorispetsiifilise õigusloomealase ettepaneku vajadust ja õiguspärasust; 10.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaitsma ja levitama üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste sektoris kasutatavaid tööhõivevorme, nagu naiste töö, paindlik tööajakorraldus, osalise tööajaga töö, vabatahtliku töökorralduse kasutamine, vältides seejuures pettuse ja ebaotstarbekuse ilminguid ning jälgides, et sellega ei kaasneks sektori töötajate töötingimuste halvenemist ning ilma kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamist; palub komisjonil samuti lülitada kõikidesse konsultatsioonidesse ja aruannetesse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud küsimused; 11.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajaid üles korraldama sotsiaalteenustega seotud tegevuste stressimäära, töö aega (vahetustega ja öötöö) ning teatavate tegevuste ohtlikku või väga rasket iseloomu arvesse võttes täiendõpet, mis on suunatud kõnealuste olukordadega kohanemise ja nendega seotud probleemide lahendamisele, seades eesmärgiks teenuse parima võimaliku kvaliteedi tagamise ja kõnealuse sektori töötajate töö- ja elamistingimuste parandamise; samas on seisukohal, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega seotud vajaduste pidev areng nõuab, et ametiasutused tagaksid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega seotud töötajate täiendõppe kõrge taseme; 12.   väljendab rahulolu komisjoni algatusega küsida üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kindlaksmääramise ja korralduse puhul nõu kõikidelt asjaomastelt osapooltelt; on veendunud, et selline dialoog suurendab nende teenuste läbipaistvust ja kvaliteeti ning toetab põhimõtteid ja väärtusi, millest need teenused lähtuvad; 13.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste korraldusviiside ja halduse ning nende teenuste rahastamismeetodite mitmekülgsust; kutsub samuti üles looma avaliku ja erasektori partnerlussuhteid nende teenuste osutamisel, pidades seejuures silmas üldhuvi ning teenuste tõhusust ja kvaliteeti; 14.   on seisukohal, et liikmesriikide erinevad pädevad ametiasutused võivad vabalt otsustada, kas üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid osutavad vastastikuse abi ühingud või muud sotsiaalühingud või eraettevõtjad, eeldusel, et teenuse osutamisel erasektori poolt järgitakse üldhuvi põhimõtet, kuid leiab samas, et riiklikul ametiasutusel peab olema võimalik mis tahes hetkel kontrollida, kas teenuse osutajad järgivad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste aluseks olevaid väärtusi ja põhimõtteid ning seda, kas teenuse osutamine toimub vastavalt ametiasutuste poolt varasemalt kehtestatud nõudmistele; 15.   tervitab ettevõtete osalemist üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste rahastamises, toetamises ja osutamises oma sotsiaalse vastutuse raames ning palub komisjonil ja liikmesriikidel kaasata sotsiaalpartnerid suuremas ulatuses kõnealuste kavade väljatöötamisse lähtudes iga liikmesriigi tavadest; 16.   märgib, et teatavates liikmesriikides ei kaasnenud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste üleandmisega piirkondlike või kohalike ametiasutuste pädevusalasse piisavat eelarvelist eraldist, mis võimaldaks tagada nende teenuste osutamise optimaalset kvantitatiivset ja kvalitatiivset taset; seetõttu kutsub liikmesriike üles jälgima, et pädevuse üleandmisega piirkondlikele või kohalikele ametiasutustele kaasneks piisav eelarveliste vahendite eraldamine; 17.   soovitab kutsuda kokku selle protsessi haldamist abistava Euroopa Parlamendi juhitava foorumi, mis ühendaks Euroopa sotsiaalvaldkonna organisatsioone ning nõukogu ja komisjoni esindajaid; 18.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. (1) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1. (2) ELT C 310, 16.12.2004, lk 1. (3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (4) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 294. (5) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 304. (6) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 141. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0380.

EÜ-USA vaheline lennutranspordileping

121k  45k

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimine P6_TA(2007)0071 B6-0077/2007 Euroopa Parlament, –   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0169) (edaspidi "2005. aasta novembri lepingu projekt"); –   võttes arvesse ELi ja USA delegatsioonide vahel 2. märtsil 2007. aastal kokkulepitud uut lepingu projekti teksti (edaspidi "2. märtsi 2007. aasta lepingu projekt"); –   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta(1); –   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2, A. arvestades, et Euroopa Ühenduste Kohus on leidnud, et mitmed liikmesriikide ja USA vahelised kahepoolsed lennundusalased kokkulepped on vastuolus ELi õiguse põhimõtetega ning arvestades, et ELi-USA lennundusleping on parim viis tagada täielik vastavus ELi õigusaktidele; B.   arvestades, et ELi ja USA lennundusturud hõlmavad kokku ligikaudu 60% maailma lennuliiklusest ning ELi-USA lennundusleping on kasulik lennundusteenuse kasutajatele mõlemal pool Atlandi ookeani ning see võiks olla edasise liberaliseerimise ja õigusnormide lähendamise mudeliks kogu maailmas; C.   arvestades, et nõukogu leidis, et 2005. aasta novembris lõplikult vormistatud lepingu projekt ei taga piisavat võimaluste tasakaalu, kui USA ei loo paremaid võimalusi ELi lennuettevõtjate pääsuks USA siseturule USA lennuettevõtetesse investeerimise ja nendes osalemise kaudu; D.   arvestades, et USA transpordiministeerium esitas vastuseks eeskirja koostamise ettepaneku teatise, mis leevendab tema tõlgendust kohustusliku nõude kohta, et USA lennuettevõtjad peavad olema USA kodanike tegeliku kontrolli all, kuid otsustas pärast paljude avalike märkuste, sealhulgas USA Kongressist saadud märkuste läbivaatamist siiski 2006. aasta detsembris kõnealuse teatise tühistada; E.   arvestades, et see tõi kaasa uue läbirääkimiste vooru, mille tulemuseks oli 2. märtsi 2007. aasta lepingu projekt; F.   arvestades, et kõnealuse lepingu puhul on eriti tähtis õigusnormide, eriti ohutust, julgestust, keskkonda ja töötajate sotsiaalseid õigusi käsitlevate õigusaktide lähendamine, Üldised põhimõtted 1.   tunnistab, et ELi-USA lennundusleping ei ole oluline ainult lepingu enda tähtsuse tõttu, vaid see on ka mudeliks edasistele lepingutele; 2.   tunneb heameelt 2. märtsi 2007. aasta lepingu projekti üle, kuna see on tähtis samm integreeritud Atlandi-ülese lennundusturu poole, millest tarbijad kasu saavad; 3.   oleks eelistanud osalisi kokkuleppeid hõlmavale etapiviisilisele lähenemisele ühe üldise tasakaalustatud lepingu sõlmimist, milles käsitletakse kõiki turu avamise ja õigusnormide lähendamise aspekte; 4.   tunneb seetõttu heameelt 2. märtsi 2007. aasta lepingu projekti artikli 21 üle, mis sisaldab teise etapi lepingu läbirääkimisteks tegevuskava ja selget ajakava ning muu hulgas sätteid, mis lubavad pooltel peatada esimese etapi lepingus määratletud õigused, kui 30 kuud pärast teise etapi lepingut käsitlevate läbirääkimiste algust ei jõuta viimase osas kokkuleppele; 5.   kutsub transpordiministreid üles kiitma nõukogu 22. ja 23. märtsi 2007. aasta istungil heaks 2. märtsi 2007. aasta lepingu projekti; Turu avamine 6.   rõhutab, et uus ELi-USA lennundusleping peaks olema turulepääsu seisukohast tasakaalustatud, kusjuures arvestada tuleks ka selliseid küsimusi nagu kabotaaž, asutamisõigus, omandiõigus, de facto kontroll ja riigiabi; 7.   tunneb seetõttu muu hulgas heameelt 2. märtsi 2007. aasta lepingu projekti punktide üle, mis käsitlevad omandilist kuuluvust, investeerimist ja kontrolli (4. lisa), frantsiisi ja märgistamist (5. lisa) ning "Fly America" programmi avamist ELi lennuettevõtjatele; 8.   väljendab siiski kahetsust selle üle, et kabotaaži küsimuses ei ole toimunud edasiminekut ja et ELi lennuettevõtjate võimalused teostada tõhusat kontrolli USA lennuettevõtja üle on ikka veel piiratud ja seda vaatamata omandilist kuuluvust käsitlevatele täiendatud punktidele; 9.   rõhutab, et valitsuse toetused lennuettevõtjatele võivad moonutada konkurentsi, ja kutsub mõlemat lepingupoolt üles vähendama valitsuse toetuste kasutamist miinimumini; samas avaldab poolehoidu menetlustele, mille alusel lepingupooled saavad teineteist teavitada ja arutada teise lepingupoole võetud meetmeid; Õigusnormide lähendamine 10.   märgib, et õigusnormide lähendamise abinõude väljatöötamist käsitleti 2. märtsi 2007. aasta lepingu projektis üksnes osaliselt ja selle küsimuse käsitlemine jäeti suures osas ühiskomiteele; 11.   märgib täiendavalt, et õigusnormide lähendamise käsitlemisel 2. märtsi 2007. aasta lepingu projektis puudutatakse peamiselt ohutuse ja julgestuse sätteid ning ainult väga vähesel määral keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte; Ohutus ja julgestus 12.   tunneb heameelt ELi ja USA lennundusohutuse valdkonna vastutavate asutuste koostöö üle nii ELi ja USA föderaalvalitsuse tasandil kui ka vastavalt liikmesriikide ja osariikide tasandil; 13.   märgib standarditele mittevastavate lennuettevõtjate Euroopa musta nimekirja ja USA lennuettevõtjate standarditele vastavuse kontrollisüsteemi tähtsust ning kutsub mõlemaid lepingupooli üles vahetama selles küsimuses teavet; 14.   märgib julgestusmeetmete tähtsust lennunduses, kuid hoiatab ülemääraste või kooskõlastamata meetmete eest, mis ei põhine nõuetekohasel riskihindamisel; 15.   kutsub komisjoni ja USAd üles vaatama üle alates 2001. aastast kohaldatavate täiendavate julgestusmeetmete tõhusust, et vältida kattumist ja nõrku lülisid julgestusahelas; 16.   rõhutab, et kui ELi ja USA vahel vahetatakse reisijate isikuandmeid, tuleb austada ELi ja USA kodanike isikuandmete puutumatust vastavalt kriteeriumitele, mida Euroopa Parlament nõudis oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsioonis(2) ja 7. septembri 2006. aasta resolutsioonis(3); rõhutab sellega seoses tungivat vajadust jõuda kokkuleppele andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate ülemaailmsete standardite osas; 17.   toetab "ühekordse julgestuse" põhimõtet, mille kohaselt kontrollitakse reisijat ja pagasit ainult reisi alustamisel ja mitte igal ümberistumisel uuesti; Keskkond 18.   tunnistab, et lennundussektoril on rida negatiivseid keskkonnamõjusid, eriti müraallikana ja sarnaselt teistele transpordiliikidele panustajana kliimamuutusesse, kusjuures lennunduse kasvuga need mõjud suurenevad; 19.   märgib, et selle asemel, et rõhutada keskkonnameetmete võtmise vajalikkust lennunduses, rõhutatakse 2. märtsi 2007. aasta lepingu projekti artiklis 15 peamiselt keskkonnameetmete võimalikku negatiivset mõju ja selle leevendamise vajadust; 20.   rõhutab seetõttu, et nii EL-l kui ka USA-l tuleb võtta tõhusaid meetmeid lennunduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, kusjuures eelnevalt ei tohiks välistada mis tahes normatiivseid, finantsilisi ega muid selle eesmärgi saavutamise vahendeid; 21.   pooldab komisjoni ettepanekut lülitada lennundus Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi, et vähendada lennundussektori mõju kliimamuutusele; rõhutab, et läbirääkimisi USA-ga tuleb pidada varajases etapis, et lülitada Atlandi-ülene lennuliiklus 2012. aastaks Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi ning et lennunduse lisamine toimuks ettenähtud ajalises raamistikus; 22.   kutsub mõlemaid lepingupooli üles vahetama kogemusi müra vähendamise parimate tavade kohta, arvestades seejuures kohalike tingimuste erinevust; 23.   tunneb heameelt 2. märtsi 2007. aasta lepingu projektile lisatud konsultatsioonide memorandumi punktide 34 ja 35 üle, milles USA ja EL nõustuvad tegema koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni ja G8 raames, et vähendada õhusõidukite müra ja heitkoguseid; tunneb heameelt USA ja ELi vastutavate ametiasutuste kavatsuse üle suurendada tehnilist koostööd sellistes valdkondades nagu teadusuuringud kliima alal, tehnoloogiline areng, kütusesäästlikkus ja heitkoguste vähendamine õhutranspordisektoris; Sotsiaalpoliitika 24.   kutsub USA ja ELi lennunduse sidusrühmi üles astuma püsivasse dialoogi sotsiaalsete standardite üle, et soodustada samaaegselt vastastikust mõistmist ning võrdsete võimaluste ja kõrgete sotsiaalsete standardite saavutamist; 25.   kutsub komisjoni üles taotlema, et mistahes võimalikku lepingusse lisataks viited sotsiaalseid õigusi käsitlevatele asjakohastele rahvusvahelistele õigusaktidele, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide tööstandarditele (1930–1999), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hargmaistele ettevõtetele antud suunistele (1976, muudetud versioon 2000) ja 1980. aasta Rooma konventsioonile lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta; 26.   nõuab kindlalt, et liikmesriikides värvatud ja/või töötavate töötajate suhtes tuleks kohaldada ELi sotsiaalõigusnorme, eriti töötajate nõustamist ja informeerimist käsitlevaid direktiive (2002/14/EÜ, 98/59/EÜ ja 80/987/EMÜ), tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korraldust käsitlevat direktiivi (2000/79/EÜ) ning direktiivi töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (96/71/EÜ); Läbirääkimiste pidamine 27.   kutsub komisjoni üles tagama Euroopa Parlamendi ja kõikide asjaomaste sidusrühmade täielik teavitamine ja nendega konsulteerimine enne läbirääkimisi ja läbirääkimiste teise etapi ajal; 28.   tervitab Euroopa Parlamendi liikmete ja USA Kongressi liikmete regulaarsete kohtumiste ideed, mille eesmärk on arutada kõiki olulisi küsimusi seoses ELi-USA lennunduslepinguga; o o   o 29.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning USA Kongressile. (1) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 84. (2) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 381. (3) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 250.

Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumadesarmeerimine

118k  42k

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta P6_TA(2007)0072 RC-B6-0078/2007 Euroopa Parlament, –   võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) 2010. aasta läbivaatamise konverentsi ettevalmistuskomitee kolmandat istungjärku, mis toimub Viinis 30. aprillist 11. maini 2007; –   võttes arvesse konsensust, mis Euroopa Liidus valitseb NPT taaselustamise ja tugevdamise osas ajavahemikul kuni eelseisva NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsini; –   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1540 (2004) ja 1673 (2006) massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta; –   võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegia rakendamist ja eelkõige Euroopa Ülemkogu poolt 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud ELi massihävitusrelvade tõkestamise strateegia rakendamist; –   võttes arvesse ja korrates oma varasemaid resolutsioone NPT kohta, eelkõige 10. märtsi 2005. aasta ulatuslikku resolutsiooni 2005. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kohta – tuumarelvad Põhja-Koreas ja Iraanis(1); –   võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2005. aasta ühist seisukohta 2005/329/ÜVJP, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamist(2); –   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4, A.   võttes arvesse konsensust, mis valitseb Euroopa Liidus NPT taaselustamise ja tugevdamise osas ajavahemikul kuni eelseisva NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsini; B.   arvestades, et Euroopa julgeolekustrateegias, ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegias ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 (2004) rõhutatakse tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise tähtsust, kirjeldades massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikut kui üht kõige suuremat ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; C.   tuletades meelde ÜRO peasekretäri ohtude, väljakutsete ja muutuste kõrgetasemelise ekspertrühma aruandes pealkirjaga "Turvalisem maailm – meie ühine vastutus" esitatud avaldust, mille kohaselt "oleme lähenemas punktile, kus tuumarelva leviku tõkestamise korra nõrgenemine võib muutuda pöördumatuks ja põhjustada tuumarelva kontrollimatu leviku"; D.   võttes arvesse kasvavat rahvusvahelist konsensust kiire tuumadesarmeerimise vajaduse osas, mida propageerib New Agenda Coalition ja Nobeli preemia laureaatide tippkohtumise (kokkukutsujad Mihhail Gorbatšov ja Rooma linnapea Walter Veltroni) 30. novembri 2006. aasta Rooma deklaratsioon; E.   tõstes esile parlamentide ja parlamendiliikmete rolli tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise propageerimisel ja sellest lähtuvalt tervitades ülemaailmse tuumadesarmeerimise parlamentaarse võrgustiku pingutusi, 1.   kinnitab seisukohta, et NPT on ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi, tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega seotud koostöö propageerimise põhialus ja VI artikli kohaselt oluline element tuumadesarmeerimise ja üldise desarmeerimise eesmärgi saavutamisel; 2.   kutsub kõiki oma tegevusega tuumarelva leviku tõkestamise režiimi rikkuvaid riike üles lõpetama rumal ja vastutustundetu käitumine ning täitma NPTga võetud kohustusi igakülgselt; kordab NPTga mitteühinenud riikidele esitatud üleskutset järgida vabatahtlikult lepingu sätteid ja ühineda lepinguga; 3.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon osaleksid aktiivselt NPT Viini ettevalmistuskomitee kohtumisel korraldatud aruteludel ja annaks kooskõlastatud, olulise ja märgatava panuse NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsi positiivse tulemuse saavutamisse; 4.   kutsub nii nõukogu kui komisjoni üles täpsustama, milliseid meetmeid nad kavandavad tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tugevdamiseks ja tõhusa mitmepoolsuse saavutamiseks, nagu on märgitud ELi 2003. aasta detsembri massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegias; 5.   kinnitab, et mitmepoolsed jõupingutused saavad olla tõhusad, kui need on kindlaks määratud hästi välja töötatud visiooni alusel tuumarelvadest vaba maailma saavutamiseks varaseimaks võimalikuks kuupäevaks; 6.   nõuab tungivalt, et nõukogu eesistuja esitaks korrapäraselt enne NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsi eduaruandeid nõukogu ühises seisukohas 2005/329/ÜVJP sisalduva iga 43 meetme rakendamise kohta ja ka uute kohustuste loetelu, mille heakskiitu nõukogu loodab NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsil saavutada; 7.   nõuab tungivalt, et nõukogu eesistuja propageeriks NPT ettevalmistuskomitees mitut desarmeerimisalgatust, mis põhinevad tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise põhimõtetel ja eesmärkidel, milles lepiti kokku NPT läbivaatamise 1995. aasta konverentsil, ja "13 praktilisel sammul", mille osas lepiti ühehäälselt kokku NPT läbivaatamise 2000. aasta konverentsil, mida tuleb parandada ning rakendada, et teha edusamme ning vältida tagasiminekut või paigalseisu; 8.   nõuab, et eelkõige nõukogu eesistuja jätkaks tõhusalt kontrollitava lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu sõlmimise ummikseisust väljaviimist, üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu allkirjastamise ja ratifitseerimise kiirendamist kõigi riikide poolt, eelkõige nende riikide poolt, kelle ratifitseerimine on vajalik lepingu jõustumiseks, ja lepingu jõustumiseni kõigi tuumarelvade katsetamise täieliku lõpetamise toetamist ning seaks esikohale tuumaterrorismiohu vähendamise tähtsuse, arendades ning viies ellu tõhusat massihävitusrelvadega seotud tundlike ainete, varustuse ja/või tehnoloogia ekspordi- ja piirkontrolli; 9.   kutsub rahvusvahelist üldsust üles edendama algatusi, et uraani rikastamine toimuks rahvusvahelise mitmepoolse protsessi raames Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kontrolli all; 10.   soovitab, et Euroopa Parlament saadaks delegatsiooni Viini osalema NPT ettevalmistuskomitee üritustel; palub nõukogu eesistujal lisada ELi delegatsiooni Euroopa Parlamendi esindajad (pretsedent, mis loodi ELi delegatsiooniga ÜRO 2006. aasta väikerelvade konverentsile New Yorki); 11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, ÜRO liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, IAES peadirektorile, tuumadesarmeerimise parlamentaarsele võrgustikule, linnapeade rahukampaania liikmetele ja Euroopa Parlamendis 19. aprilliks 2007 kavandatud tuumadesarmeerimise rahvusvahelise konverentsi teistele korraldajatele. (1) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 253. (2) ELT L 106, 27.4.2005, lk 32.