Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 15. märts 2007 - Strasbourg
Ühenduse tegevus piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas
 Ebaseaduslik linnujaht Maltal
 Euroopa - Vahemere piirkonna suhted
 Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomine
 Bosnia ja Hertsegoviina
 Põhiõiguste harta järgimine
 Läbirääkimised assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ning Kesk-Ameerika riikide vahel
 Läbirääkimised assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ning Andide Ühenduse vahel
 Teadmata kadunud isikud Küprosel
 Regionaalpoliitika (saared ning looduslikud ja majanduslikud piirangud)
 Kohalikud omavalitsused ning arengukoostöö
 Guatemala
 Kambodža
 Nigeeria
 Kallaletung Galina Kozlovale

Ühenduse tegevus piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas
PDF 114kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon ühenduse tegevuse kohta piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas
P6_TA(2007)0073B6-0098/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist konsulteerimise kohta tervishoiuteenuste valdkonda kuuluva ühenduse tegevuse osas (SEC(2006)1195/4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohtu) otsuseid kohtuasjades Decker (C-120/95, 28. aprill 1998), Kohll (C-158/96, 28. aprill 1998), Geraets-Smits & Peerbooms (C-157/99, 12. juuli 2001), Vanbraekel (C-368/98, 12. juuli 2001), IKA (C-326/00, 25. veebruar 2003), Müller-Fauré & van Riet (C-385/99, 13. mai 2003), Inizan (C-56/01, 23. oktoober 2003), Leichtle (C-8/02, 18. märts 2004) ja Watts (C-327/04, 16. mai 2005);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni patsientide liikuvuse ja Euroopa Liidus toimuvate tervishoiualaste arengute kohta(1);

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel vastavalt kodukorra artiklile 108 esitatud suuliselt vastatavat küsimust B6-0013/2007;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et tervishoiuteenused jäeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivist 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(2) välja;

B.   arvestades, et Euroopa Parlamendis arutatakse praegu raporti projekti, mis käsitleb direktiivist 2006/123/EÜ tervishoiuteenuste väljajätmise mõju ja tagajärgi;

C.   arvestades, et Euroopa Kohus on alates 1998. aastast võtnud vastu mitmeid otsuseid, millega patsientidel lubatakse meditsiinilise ravi ja hoolduse leidmiseks vabalt liikuda, kohaldades nii välismaal osutatud tervishoiuteenuste hüvitamise puhul vaba liikumise põhimõtet;

D.   arvestades, et Euroopa Kohus võttis esmalt vastu otsuse, et teises liikmesriigis tekkinud ravikulude hüvitamiseks eelneva loa saamise vajadust tuleks käsitleda takistusena teenuste osutamisel, kuid siis arendas hüvitamise põhimõtteid ning eelneva loa olemasolu vajadust edasi;

E.   arvestades, et tervishoiusüsteemid ELis põhinevad solidaarsuse, võrdsuse ja universaalsuse põhimõtetel, et tagada kõigile inimestele, hoolimata nende sissetulekutest, sotsiaalsest seisundist ning vanusest, asjakohane kõrgetasemeline tervishoiuteenus;

F.   arvestades, et tervishoiuteenuste osutamine on riigiti erinev,

1.   tervitab komisjoni algatust käivitada ühenduse parima tegevusviisi leidmiseks konsultatsiooniprotsess, et luua raamistik tervishoiuteenuste piiriüleste aspektide jaoks;

2.   tuletab meelde asutamislepingust tulenevat kohustust tagada kõigis ühenduse poliitika valdkondades inimtervise kõrgetasemeline kaitse; tuletab lisaks meelde asutamislepingu artikli 95 lõiget 3, milles sätestatakse tervishoidu puudutavate siseturumeetmete õiguslik alus; peab seetõttu vajalikuks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas luua õiguslik raamistik, mis tagab parimal viisil patsientide aegsa juurdepääsu asjakohastele ja kõrgetasemelistele tervishoiuteenustele, piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise arengu ning tervishoiu rahastamise püsivuse;

3.   juhib tähelepanu sellele, et piiriüleste tervishoiuteenuste aspektid hõlmavad nii patsientide liikuvust, tervishoiutöötajate liikuvust kui ka tervishoiuteenuste osutamist teisest riigist; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et Euroopa Kohtu otsused käsitlevad eraldi probleemi, mis on seotud patsientide õigusega saada välismaal ravi ning seejärel hüvitust oma riikliku tervisekindlustuse skeemi kaudu;

4.   on seetõttu seisukohal, et piiriüleste tervishoiuteenuste kulude hüvitamise õiguskindluse tagamine on prioriteetne küsimus mitte ainult patsientide, vaid ka riiklike tervisekindlustussüsteemide ja tervishoiuteenuste osutajate jaoks; rõhutab vajadust selgitada hüvitamise protseduure ning tingimusi erinevatel juhtudel;

5.   nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja tervishoiuteenuste ühised põhimõtted ning põhilised suunised, et tagada patsientide turvalisus; on lisaks seisukohal, et ühtlustatud tervisenäitajate (nt normid veretestidele) välja töötamine ühenduse tasandil on väga oluline, et arendada kogemuste vahetamist parima meditsiinilise tava osas, eelkõige tervishoiutöötajate vahel;

6.   on seisukohal, et ELil peab olema oluline roll piiriülese liikuvuse alase teabe kättesaadavuse parandamises patsientidele, koordineerides liikmesriikide vahelist koostööd selles valdkonnas;

7.   on seisukohal, et patsientide liikuvus peab olema alati patsiendi vaba valiku küsimus ning patsientide valikuvabadusele ei tohi avaldada mingit survet;

8.   rõhutab vajadust tagada patsientide turvalisus kõikides olukordades, hoolimata sellest, kus ja kuidas tervishoiuteenuseid osutatakse; nõuab, et oleks selgus tervishoiuteenuste osutajate üle järelvalvet teostavate asutuste vahelise vastutuse osas ning riiklike ametiasutuste vaheline tulemuslik teabevahetus tervishoiutöötajate registreerimise ja kutsetaatuse osas; peab vajalikuks luua kaebuste esitamise mehhanism piiriüleste tervishoiualaste rikkumiste puhul;

9.   juhib tähelepanu asjaolule, et peaaegu kõigil juhtudel vajatakse tervishoiuteenuste ja ravi puhul järelravi, mis võib kesta pikka aega; tunnistab vajadust muuta selgemaks eeskirjad, milles jaotatakse tervishoiuteenuste osutajate ülesanded ning vastutus ravi ja hoolduse erinevatel etappidel;

10.   on seisukohal, et õigusliku raamistiku kasutuselevõtmine ühenduse tasandil on parim viis tagada patsientide, riiklike tervishoiusüsteemide ning tervishoiuteenust osutavate eraettevõtjate õiguskindlus; on veendunud, et see on ka parim viis edendada tervishoiuressursside optimaalset kasutamist ning kiirendada juurdepääsu ravile;

11.   peab vajalikuks patsientide õiguste ühisharta lisamist sellesse raamistikku, et tagada õiguste rakendamine praktikas piiriüleselt ja kodumaal;

12.   peab vajalikuks lisada sellesse raamistikku ka riiklike ametiasutuste vaheline andmete kogumise ja teabevahetuse mehhanism tervishoiuteenuste osutajate, nende registreerimise ja kutsestaatuse ning olemasolevate teadmiste kohta; on ühtlasi veendunud, et Euroopa kompetentsuskeskuste võrgustiku loomine oleks haiguste ravi jaoks väga kasulik;

13.   peab patsientide turvalisuse seisukohalt vajalikuks lisada õiguslikku raamistikku kohustus siseriiklikele ametiasutustele vahetada piiriüleseid tervishoiuteenuseid osutavate tervishoiutöötajate kohta nende registreerimise ja kutsestaatusega seonduvat teavet;

14.   kutsub liikmesriike üles võtma patsientide kaebuste esitamise protseduurides kasutusele keskne lähenemisviis;

15.   palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu patsientide teavitamisele nende õigustest ja kohustustest ning lisada oma õigusakti ettepanekusse asjakohased meetmed;

16.   on veendunud, et tulevane ühenduse raamistik võimaldab tugevdada Euroopa kodanike õigusi patsientidena ning ergutada liikmesriike oma tervishoiusüsteeme arendama;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 543.
(2) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.


Ebaseaduslik linnujaht Maltal
PDF 112kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon kevadise rändlindude jahi ja püügi kohta Maltal
P6_TA(2007)0074B6-0119/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse petitsiooni 794/2004, petitsiooni 334/2005 ja petitsiooni 886/2005;

–   võttes arvesse raportit petitsioonikomisjoni poolt läbi viidud uurimismissiooni kohta Maltale 9. kuni 12. maini 2006;

–   võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(1) (edaspidi "linnudirektiiv");

–   võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(2) (edaspidi "elupaikade direktiiv");

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 10, 226 ja 242;

–   võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust B6-0015/2007;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et Euroopa Parlament on saanud mitmeid petitsioone kevadise rändlindude jahi ja püügi kohta Maltal, muu hulgas Belgia kuningliku linnukaitseühingu petitsiooni, millele on alla kirjutanud 300 000 eurooplast, sh rohkem kui 4000 maltalast; arvestades, et 115 000 eurooplast, eelkõige Ühendkuningriigist, esitasid 2007. aasta veebruaris kevadise jahi vastase petitsiooni Malta valitsusele;

B.   arvestades, et petitsioonikomisjon on uurinud petitsioonides esitatud väiteid ning saatnud vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 192 lõikele 3 delegatsiooni Maltale, et kohapeal asjaolusid selgitada;

C.   arvestades uurimismissiooni raporti järeldust, et ehkki Malta ametiasutused on teinud teatavaid jõupingutusi, et viia riiklik õigus ja selle kohaldamine kooskõlla ühenduse õigusega, on mitme rändlinnuliigi populatsioonide jätkusuutlikkus ja ellujäämine tõsises ohus ebaseadusliku jahi ja püügi tõttu, kui nendest liikidest linnud kevadrände ajal Maltal peatuvad;

D.   arvestades, et uurimismissiooni raportis on väljendatud muret ka selle üle, kas Maltas täidetakse linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi, samuti kaitstud liikide, eriti röövlindude ebaseadusliku jahi ja püügi üle;

E.   arvestades, et Malta kütid õigustavad kevadist jahti ja püüki kui osa oma kultuuritraditsioonist; arvestades siiski, et linnaarengu tõttu on viimastel aastatel oluliselt vähenenud puhkeala, mida rändlinnud kasutada saavad, ning arvestades, et uued meetodid ja relvad on teinud jahipidamise tulemuslikumaks ja seega rändlindude populatsioonidele hävitavamaks, mis on kaasa toonud selliste lindude nagu rabapistrik ja loorkakk kohaliku väljasuremise;

F.   arvestades, et arvamusküsitluste kohaselt on suur enamus Malta elanikest praeguste jahipidamistavade vastu;

G.   arvestades, et Malta valitsus on otsustanud avada kahe väheneva linnuliigi, turteltuvi ja vuti kevadise jahihooaja 10. aprillist 20. maini 2007 ja püügihooaja 26. märtsist 20. maini 2007;

H.   arvestades, et Malta on Euroopa ja Aafrika vahel rändavate lindude jaoks üks peamisi pudelikaelu; arvestades, et hiljutine uuring näitab, et linde, kellest paljud on haruldased või ohustatud, jahitakse 35 riigis (enamus neist Euroopa riigid) ning püütakse 19 riigis;

I.   arvestades, et komisjon uurib, kas linnudirektiivi ülevõtmine Maltas vastab selle direktiivi nõuetele ja kas õigusakti on nõuetekohaselt kohaldatud, ning on alustanud Malta vastu rikkumismenetlust selle direktiivi artikli 9 täitmata jätmise tõttu;

J.   arvestades, et komisjon on soovitanud Malta valitsusel mitte anda sel aastal luba kevadiseks jahiks, ning teatanud, et juhul kui 2007. aastal kevadiseks jahiks siiski luba antakse, kavatseb komisjon uurida seda koos 2004., 2005. ja 2006. aastal lubatud kevadise jahiga ühise juhtumina ning esitada Maltale selles küsimuses põhjendatud arvamuse;

K.   arvestades, et liikmesriikide kohustus teha komisjoniga täielikult koostööd, kui viimane tegutseb talle EÜ asutamislepingu artikliga 226 antud volituste raames, tuleneb EÜ asutamislepingu artiklis 10 sätestatud heauskse koostöö põhimõttest,

1.   võtab teadmiseks 9. kuni 12. maini 2006. aastal kohapeal asjaolusid uurinud petitsioonikomisjoni uurimismissiooni raporti, ning toetab raportis esitatud soovitusi;

2.   jagab uurimismissiooni raportis väljendatud muret, eelkõige seoses puhkavate rändlindude kevadise jahi lubamisega ning kaitsealuste liikide ebaseadusliku jahi ja püügiga, muu hulgas ühenduse õigusega kaitstud aladel;

3.   mõistab hukka igasuguse ebaseadusliku jahi kõigis liikmesriikides;

4.   palub Malta valitsusel ja komisjonil avaldada täies mahus oma tehnilised seisukohad antud küsimuses;

5.   tervitab komisjoni otsust uurida Malta õigusaktide ja nende kohaldamise vastavust linnudirektiivile ning nõuab tungivalt, et komisjon püüaks veel jõulisemalt veenda Malta ametiasutusi järgima täielikult ühenduse õigust;

6.   kutsub Malta valitsust üles täiel määral täitma linnudirektiivi, asjakohaseid ühenduse õigusakte ja Malta valitsuse allkirjastatud ühinemislepingu tingimusi;

7.   tervitab Malta valitsuse otsust tegeleda kuritarvituste juhtumitega muu hulgas selliste meetmete abil nagu rahatrahvi ülemmäära suurendamine 14 000 euroni, maksimaalse vanglakaristuse pikendamine kahe aastani ning korduvalt kuriteo toime pannud isikute jahiloa alaline tühistamine;

8.   tervitab Malta valitsuse otsust keelustada vintide püük ja kevadine linnujaht merel;

9.   kordab EÜ asutamislepingu artiklis 10 sätestatud heauskse koostöö põhimõtet, mille kohaselt on liikmesriigid nõustunud ühenduse institutsioonidega täielikult koostööd tegema;

10.   märgib, et heauskse koostöö põhimõte on eriti tähtis, kui komisjon tegutseb "asutamislepingute täitmise järelevalvajana" ning uurib EÜ asutamislepingu artikli 226 kohaselt, kas liikmesriigid järgivad ühenduse õigust;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Malta valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.
(2) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.


Euroopa - Vahemere piirkonna suhted
PDF 262kWORD 71k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon Euroopa – Vahemere piirkonna suhete kohta
P6_TA(2007)0075RC-B6-0080/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Tamperes toimuva Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse välisministrite konverentsi ettevalmistamise kohta (KOM(2006)0620);

–   võttes arvesse 27.–28. novembril 2006 Tamperes toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna välisministrite kaheksanda konverentsi järeldusi (kaheksas Euroopa – Vahemere piirkonna konverents);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse 10. aastapäeva puhul 27.–28. novembril 2005 Barcelonas toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna tippkohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse 24. märtsil 2006 Marrakechis toimunud kaubandust käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna ministrite konverentsi tulemusi;

–   võttes arvesse 4.–7. novembril 2006 Marrakechis toimunud kodanikefoorumi lõppdeklaratsiooni;

–   võttes arvesse rände ja arengu küsimuses toimunud 10.–11. juulil 2006 Rabatis toimunud Euroopa-Aafrika konverentsi ja 22.–23. novembril 2006 Tripolis toimunud konverentsi;

–   võttes arvesse nõukogu praeguse eesistuja programmi;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida strateegilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks ning vajadust kehtestada solidaarne Vahemere piirkonna poliitika, et vastata mitmetele ühistele väljakutsele ning saavutada rahul, stabiilsusel ja ühisel heaolul rajaneva ala loomise eesmärgid;

B.   arvestades, et riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid 28. novembril 2005. aastal viieaastase tegevusprogrammi Barcelona protsessi taaselustamiseks;

C.   arvestades, et säästev areng ei ole võimalik ilma rahu, stabiilsuse ja solidaarsuseta ning head valitsemistava rakendamata; ning arvestades, et säästev areng peab asuma Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse keskmes;

D.   arvestades, et viimastel aastatel toimunud Iisraeli ja Palestiina konflikti teravnemisel, millega on kaasnenud Gaza sektori ja Jordani Läänekalda humanitaarolukorra oluline halvenemine, on väga negatiivsed tagajärjed kogu piirkonna julgeolekule;

E.   arvestades kaheksanda Euroopa – Vahemere piirkonna konverentsi otsust korraldada 2007. aastal konverents, kus käsitletakse inimõiguste järgimist terrorismivastases võitluses kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja mis on 2005. aasta novembris Barcelona tippkohtumisel vastu võetud Euroopa – Vahemere piirkonna tegevusjuhendi rakendusmeede;

F.   arvestades, et ELil puudub endiselt ühine sisserändepoliitika ja igas liikmesriigis kehtivad erinevad siseriiklikud sätted;

G.   arvestades, et ebaseaduslik sisseränne võib kaasa tuua inimeste ekspluateerimise, sunniviisilise töö ja inimkaubanduse;

H.   rõhutades, et naiste kaasamine majandus- ja ühiskondlikku ellu on ühiskondade arengu oluline osa;

I.   märkides Euroopa Liidu suhtes kujunenud võlaprobleemi ja kaubavahetusbilansi puudujäägi probleemi negatiivseid mõjusid enamuse Vahemere lõunapiirkonna riikide arengule;

J.   arvestades komisjoni teatist Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta, mis sisaldab eelkõige ettepanekuid, mille eesmärk on parandada märgatavalt partnerluspoliitika mõju, luua uued võimalused ühiste suhete tugevdamiseks, tugevdada poliitilist dialoogi ja suurendada partnerriikide kaasamist ELi poliitikasse;

K.   arvestades, et rahastamispakett, mille Euroopa Liit eraldas Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele aastateks 2007–2013, tuleb säilitada, pidades silmas kõnealuse piirkonna kaubanduslikku, majanduslikku ja strateegilist kaalukust suhetes Euroopa Liiduga;

L.   rõhutades partnerluse kõikide osaliste suurt kasu, mis saadakse täielikult omavahel ühendatud ja integreeritud Euroopa – Vahemere piirkonna energiaturu loomise kaudu, laiendades ja integreerides Euroopa – Vahemere piirkonna ja lõuna pool Saharat asuva piirkonna energiaturge ning viies ellu vajalikud energia infrastruktuuri projektid;

M.   arvestades, et Euroopa – Vahemere piirkonna poliitika eesmärkide (eelkõige majandusliku ja rahalise mõõtme osas) ja ELi – Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide suhete eesmärkide sidumine võiks osutuda kasulikuks;

N.   arvestades, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse foorumi ümberkujundamine kolme komisjoniga Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarseks assambleeks (EMPA) tugevdab Euroopa – Vahemere protsessi parlamentaarset mõõdet ja et tal on edaspidi suurem demokraatlik vastutus; arvestades, et nimetatud uus organ peaks intensiivistama kahe piirkonna vahelist üldist dialoogi;

1.   on seisukohal, et naabruspoliitika mõõdet tuleks tugevdada lõunas, arvestades suuremaid raskusi Vahemere piirkonnaga loodud suhetes, mille osas Barcelona protsess tähistas olulist etappi; märgib, et ollakse veel kaugel nendest eesmärkidest, milleks nimetatud poliitika käivitati eesmärgiga luua stabiilsed, ühistel väärtustel ja laienenud Euroopa uute naabritega jagatavatel väärtusel põhinevad suhted;

2.   on seisukohal, et naabruspoliitika areng ei või piirduda iga asjaomase riigiga sõlmitud assotsiatsiooni- ja koostöölepingute ajakohastamisega, pöörates erilist tähelepanu vaid kahepoolsele mõõtmele, ning kutsub kõiki partnereid üles taaskäivitama ja ajakohastama Barcelona protsessi strateegilisi ja poliitilisi eesmärke, sealhulgas looma koostöövõrgustikke ja edendama piirkondlikku põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunalist integratsiooni;

3.   väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle anda Euroopa naabruspoliitikale temaatiline mõõde, jätkata kaubanduslepingute tugevdamisega ja suurendada toetust reformidele, mis parandavad õiguskeskkonda ja investeerimiskliimat;

4.   palub komisjonil ja partnerriikidel anda täpsem ülevaade Euroopa naabruspoliitika ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse suhtest, lisades uued lepingud ja mitmepoolsed programmid energia ja transpordi valdkonnas ning tugevdades olemasolevaid lepingud ja programme; rõhutab eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonna keskkonnaalast ja täpsemalt kliimamuutustega seotud tundlikkust ning palub antud kontekstis komisjonil teha kõnealuse piirkonna jaoks taastuvenergiat käsitleva tegevuskava ettepanek;

5.   kinnitab veel kord vajadust taaskäivitada Lähis-Ida rahuprotsess, võttes samas arvesse poliitilise ja humanitaarolukorra tõsidust ning juhib tähelepanu rahvusvahelise ajutise mehhanismi piirangutele; on seisukohal, et tegevuskaval põhinevate läbirääkimiste taaskäivitamine ei ole piisav, kui ei võeta arvesse teisi ettepanekuid nagu 2002. aasta Araabia tegevuskava ja piirkonna kõikide osaliste osavõttu läbirääkimistest; avaldab toetust rahvusvahelise konverentsi läbiviimise väljavaatele, mis võimaldab lõplikult lahendada konflikti piirkonnas;

6.   jälgib huviga teadet, mis peaks viima uue Palestiina koalitsioonivalitsuse moodustamiseni ja tunneb heameelt Saudi Araabia algatuse üle, mis tehti 8. veebruaril 2007. aastal Mekas allkirjastatud lepinguga;

7.   kinnitab veel kord, et Lähis-Ida konflikti saab lahendada ainult kindla ja lõpliku rahulepingu üle tegevuskava kohaselt ja ilma eeltingimusteta läbi rääkides, võttes aluseks kahe demokraatliku, suveräänse ja elujõulise riigi rahumeelse kooseksisteerimise kindlate ja rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiride raames;

8.   kinnitab veel kord oma muret seoses loodusvarade ja inimpotentsiaali süstemaatilise hävitamise tõsidusega, mille on tinginud erinevad konfliktid; nõuab, et olukorraga toimetulekuks võetaks kasutusele rohkem poliitilisi ja majanduslikke meetmeid partnerluse ja viieaastase tegevusprogrammi raames;

9.   rõhutab kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi olulisust, kinnitades veel kord ühiste väärtuste austamise ning õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste arendamise vajadust; tuletab kõikidele Euroopa – Vahemere piirkonna valitsustele meelde nende 1995. aasta Barcelona deklaratsioonis võetud kohustusi, mis hõlmavad mitmekesisuse, teiste uskude ja kultuuride austamist, sallivuse edendamist ning põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse austamist;

10.   on seisukohal, et olenemata asjaoludest ei ole ükski terroriakt õigustatav ja seda ei saa põhjendada poliitiliste või usuliste eesmärkide taotlemisega ning et terrorismivastase võitlusega ei saa õigustada ühegi konkreetse kultuuri, ühiskonna ega religiooni häbimärgistamist; palub kõigil riikidel täita oma juriidilist kohustust austada terrorismivastases võitluses inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

11.   palub komisjonil teha jõupingutusi, et luua kõikide Euroopa naabruspoliitika tegevuskavadele alla kirjutanud riikidega demokraatia ja inimõiguste komiteed ning palub partnerriikidel täita oma antud küsimuses võetud kohustusi, eelkõige üksikjuhtumite puhul; kordab oma pöördumist kõigi Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingute osaliste poole kohaldada inimõiguste klauslit tegevuskavas, mille eesmärk on toetada ja edendada inimõiguste järgimist ning seada sisse mehhanism, mille kohaselt hinnatakse korrapäraselt assotsiatsioonilepingu artikli 2 täitmist, et muuta see tõhusamaks ja siduvamaks;

12.   rõhutab vajadust käsitleda naiste õigusi Euroopa – Vahemere piirkonna dialoogi raames ja rõhutab õigusreformi olulisust soolise võrdõiguslikkuse edendamisel; rõhutab naiste osalemise olulisust poliitikas, majandus- ja ühiskondlikus elus ning meedias; nõuab naiste juurdepääsu parandamist haridusele ja tervishoiule, eelkõige lõunapoolsetes partnerriikides; rõhutab ka vajadust toetada riiklikke ja valitsusväliseid organisatsioone, et edendada naiste õigusi ja rakenda kaheksandal Euroopa – Vahemere piirkonna konverentsil vastu võetud naisi käsitlev tegevusplaan;

13.   kinnitab veel kord töökohti loova sotsiaalpoliitika olulisust, eriti noorte jaoks, mis loob eelkõige soodsa kliima välismaiste otseinvesteeringute suurenemiseks, ja julgustab noori looma kohalikul tasandil uusi ettevõtteid, tehes kättesaadavaks sobivad vahendid, näiteks mikrokrediidi;

14.   on seisukohal, et koolitus- ja hariduspoliitika on jätkuvalt äärmiselt oluline Vahemere lõunaranniku riikide arenguks, vaesusega võitlemiseks ja noorte täielikuks integreerimiseks; kutsub üles kultuurialaste, ülikoolide ja teadusalaste vahetuste arendamisele Euroopa – Vahemere piirkonna aladel;

15.   palub ELi ja Vahemere piirkonna partnerriikide institutsioonidel tagada, et nende strateegilistes, poliitilistes ja majanduslikes põhimõtetes võetaks arvesse Lissaboni strateegia ja Göteborgi säästva arengu strateegia ning Vahemere piirkonna säästva arengu strateegia eesmärke, arvestades samas ka Vahemere põhja- ja lõunaranniku riikide vahelise ebavõrdsuse ja erinevuse vajalikku vähendamist;

16.   palub nõukogul ja komisjonil ning partnerriikide valitsustel omistada keskkonnaprobleemidele oluline tähtsus ja tegelda eelkõige suurlinnade ning tööstus- ja kaubandustegevuse Vahemere põhja- ja lõunaranniku riikidele põhjustatud tagajärgedega;

17.   palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid sotsiaalsete ja ametiühinguõiguste austamist nende poolt partnerriikidele antava rahalise ja tehnilise abi rakendamisel; palub komisjonil rakendada piirkondlik programm, et luua Euroopa – Vahemere piirkonna sotsiaalne ala, mis põhineb tööhõivet prioriteetseks eesmärgiks pidavate kõikide partnerite vahel toimuval sotsiaalsel dialoogil; avaldab toetust inimväärset tööd ja Euroopa – Vahemere piirkonna ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva tegevusjuhendi koostamisele;

18.   palub, et Euroopa strateegiaga arendataks piirkonnas olulisi investeeringuid partnerluse piirkondliku ja piirkondadevahelise mõõtme poliitika ning rahaliste vahendite osas, mis on nimetatud strateegia lisandväärtus; palub komisjonil kooskõlas ELi 2007. aasta eelarves sätestatuga antud küsimuses strateegiadokumentide ja asjakohaste programmide koostamisel tagada kogu piirkondliku ja mitmepoolse tegevuse jaoks kättesaadavate vahendite säilitamine ajavahemikul 2000–2006 saavutatud tasemel, arvestades asjaolu, et vastavalt komisjonile on saavutatud tase 20% kogusummast;

19.   rõhutab Euroopa ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika vajadust ning rändevoogude tervikliku ja tasakaalustatud juhtimise tõhustamise vajadust, mis toob kasu Vahemere piirkonna elanikkonnale; rõhutab partnerluse huvides ja Barcelona viieaastase tööprogrammi alusel seadusliku sisserände kanalite tõhusa avamise olulisust, võideldes samas ebaseadusliku sisserändega, ning sisserändajate ja varjupaigataotlejate põhiõiguste kaitsmise olulisust; kutsub üles võitlema inimeste ekspluateerimise ja inimkaubandusega; kutsub Barcelona protsessi liikmesriike ja eelkõige ELi liikmesriike üles ratifitseerima võimalikult kiiresti ÜRO konventsiooni võõrtööliste õiguste kohta;

20.   nõuab tungivalt Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) ja Vahemere piirkonna sisserändepoliitikaga seotud projektide rahastamispaketi suurendamist ning inimõiguste austamist edendavate vahendite tugevdamist;

21.   tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikale ei või Euroopa riigid mingil juhul ilma päritoluriigi diplomaatiliste tagatisteta saata isikut tagasi riiki, kus teda ähvardab piinamine või julm, alandav või ebainimlik kohtlemine, sealhulgas surmanuhtlus;

22.   kutsub ELi liikmesriike ja nende Vahemere piirkonna partnerriike üles viima läbi vajalikke uurimusi Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) Euroopa – Vahemere piirkonna arengupangaks muutmise kohta, arvestades selle panga olulisust erasektori edendamisel ja kõnealusesse piirkonda investeerimise arendamisel;

23.   palub nõukogul ja komisjonil teha ettepanek tagada kõikide partnerriikide ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide vahel koostöövõimalus, eelkõige rahandus- ja majandusvaldkonnas;

24.   palub nõukogul, komisjonil ja partnerriikidel jätkata kooskõlas riiklike kavade ja programmide ning kohalike kogukondadega tööd Euroopa – Vahemere piirkonna energiaturgude järgjärguliseks integreerimiseks, ühist huvi pakkuvate energiaprogrammide elluviimiseks ja säästvate energiaallikate arendamiseks;

25.   rõhutab vajadust tõhustada koostööd energiavarustuse kindluse tagamiseks Vahemere piirkonnas meetmete kaudu, mis on seotud eramute energiaallikate mitmekesistamisega, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, energiatõhususe edendamisega, eelkõige detsentraliseeritud tasandil, uute tehnoloogiate arendamisega, kahjustamata sealjuures inimesi ja keskkonda, teadus- ja arendustegevusega ning säästva energia projektide rahaliste võimaluste tugevdamisega;

26.   kinnitab veel kord vajadust anda partnerlusprotsessile uut hoogu, eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kui parlamentaarse tegevuse demokraatliku raamistiku taaselavdamise teel; kõnealusele assambleele tuleb võimaldada vajalikud vahendid ja haldusstruktuurid, et tagada assamblee silmapaistvus ja tõhus toimimine; tervitab esimest Vahemere piirkonna noorte assamblee kohtumist;

27.   palub nõukogul reserveerida Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele aktiivne koht Euroopa – Vahemere piirkonna kohtumistele ja ministrite konverentsile kutsutute hulgas;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee juhatusele ning kõikide liikmesriikide ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlusega hõlmatud riikide parlamentidele ja valitsustele.


Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomine
PDF 345kWORD 108k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomise kohta (2006/2173(INI))
P6_TA(2007)0076A6-0468/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni, mis rajas partnerluse Euroopa Liidu ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel, ning selle konverentsi ajal vastu võetud töökava;

–   võttes arvesse oma 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni uuendatud Barcelona protsessi kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa –Vahemere partnerluse kümnes aastapäev: tööprogramm järgmise viie aasta väljakutsetega toimetulemiseks" (KOM(2005)0139) ning selle lisasid (SEK(2005)0482 ja SEK(2005)0483);

–   võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Laiem Euroopa – naabrussuhted: uus raamistik suheteks meie ida- ja lõunanaabritega" (KOM(2003)0104), komisjoni 12. mai 2004. aasta Euroopa naabruspoliitika strateegiadokumenti (KOM(2004)0373), komisjoni 9. detsembri 2004. aasta teatist nõukogule Euroopa naabruspoliitika tegevuskavu käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta (KOM(2004)0795), Iisraeli, Jordaania, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Liibanoni tegevuskavu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse Barcelona protsessi algusest saadik toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna riikide ministrite konverentside ja valdkondlike ministrite konverentside järeldusi, eriti 30. ja 31. mail 2005 Luxembourgis toimunud VII Euroopa Liidu ja Vahemeremaade välisministrite konverentsi järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepinguid ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia(3), Iisraeli(4), Maroko(5), Jordaania(6), Egiptuse(7), Liibanoni(8) ja Alžeeria(9) vahel ning ajutist Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingut ühenduse ja Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahel kaubanduse ja koostöö kohta(10); võttes arvesse EÜ – Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (96/142/EÜ)(11);

–   võttes arvesse 25. veebruaril 2004 Jordaania, Egiptuse, Tuneesia ja Maroko poolt alla kirjutatud vabakaubanduslepingut;

–   võttes arvesse strateegilist partnerlust Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida riikidega, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2004. aasta juunis;

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere partnerluse MEDA programmi regionaalstrateegia dokumenti aastateks 2002–2006 ja piirkondlikku näidisprogrammi aastateks 2005–2006;

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala säästvuse mõju hinnanguid, mille koostas Manchesteri ülikooli arengupoliitika ja juhtimise instituut;

–   võttes arvesse oma 17. novembri 1995. aasta resolutsiooni ELi ja Vahemere piirkonna riikide majandus- ja kaubandussidemete kohta(12);

–   võttes arvesse oma 30. märtsi 2000. aasta resolutsiooni Vahemere piirkonna poliitika kohta(13);

–   võttes arvesse 27. ja 28. novembri 2005. aasta Barcelona tippkohtumise järeldusi ja soovitusi (sealhulgas komisjoni koostatud viie aasta tööprogrammi);

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee majandus-, rahandus-, sotsiaal- ja hariduskomisjoni 11. mai 2006. aasta resolutsiooni Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) Euroopa – Vahemere piirkonna arengupangaks muutmise tingimuste kohta;

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee tööd;

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2004. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa – Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (kodifitseeritud versioon)(14);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0468/2006),

A.   arvestades, et 27. ja 28. novembri 1995. aasta Barcelona konverents käivitas väga ambitsioonika ja ainulaadse projekti uute ja tihedamate poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemete loomiseks Vahemere põhja- ja lõunakalda riikide vahel; arvestades, et see projekt on võimaldanud teha antud piirkonnas olulisi edusamme, kuid ei ole veel kaugeltki lõpule viidud;

B.   arvestades, et Barcelona protsessi käivitamist soodustanud poliitilised tingimused (Oslo kokkulepped) on vahepeal põhjalikult muutunud ning et Lähis-Ida rahukokkuleppe saavutamine on ebatõenäolisem kui kunagi varem;

C.   arvestades, et ELi ja liikmesriikide huvides on Vahemere piirkonna arenemine vastastikku kasulikus integreeritud majanduslikus ja sotsiaalses keskkonnas;

D.   arvestades, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide rahvaarvu tugev kasv sunnib ellu viima nii majandus- kui sotsiaalpoliitikat ja meetmeid, mida ei tohi enam edasi lükata;

E.   arvestades, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide ning ELi ühistes huvides on vähendada piirkonna tööpuuduse taset ning pakkuda elanikele, eriti noortele ja maapiirkonna elanikele, sobivaid tulevikuväljavaateid, võttes arvesse, et aastatel 2000–2015 tuleb luua 35 miljonit uut töökohta ainuüksi tööpuuduse praeguse taseme säilitamiseks;

F.   arvestades, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide majandus on väga sõltuv väliskaubandusest, ning arvestades, et koguimport ja kogueksport moodustavad ligikaudu kaks kolmandikku nende sisemajanduse kogutoodangust; arvestades, et oluline osa nendest kaubavoogudest on suunatud ELi, kuigi nad moodustavad vaid 4% ELi väliskaubandusest; arvestades, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide ekspordistruktuurid ei ole eriti mitmekesised ja need riigid on jätkuvalt spetsialiseerunud sektoritele, mis ei toeta majanduskasvu;

G.   arvestades, et võrreldes teiste majanduspiirkondade ja eriti Kagu-Aasia riikidega on Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid kaotanud oma hea positsiooni suhtelise konkurentsivõime, tööstuse arengu ja sotsiaalse arengu väljavaadete osas; arvestades, et nende riikide osakaal maailmakaubanduses on alates 1980. aastast märgatavalt vähenenud vaatamata suhteliselt püsivale majanduskasvule; arvestades, et selline arengutendents peab ELi ja selle naabruspoliitika seisukohalt andma alust muretsemiseks, eelkõige mõju tõttu, mida see avaldab ELi piirialade sotsiaalsele ja poliitilisele stabiilsusele;

H.   arvestades, et kaubanduslikust vaatepunktist on ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahelise kaubanduse struktuur Barcelona protsessi algusest saadik vähe muutunud, ning arvestades, et assotsiatsioonilepingu allakirjutamine ei ole veel andnud oodatud tulemusi;

I.   arvestades, et vabakaubandusala on vajalik vaesuse kaotamiseks, täieliku tööhõive saavutamiseks, demokraatia tugevdamiseks ja säästva arengu edendamiseks; arvestades, et vabakaubandusala peaks põhinema tasakaalustatud ja täpselt eesmärgistatud eeskirjadel, mis on olulised selleks, et kiirendada Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide integreerumist rahvusvahelisse kaubandusse, tagada nende majandusliku mitmekesisuse vastavus globaliseerumisest tulenevatele nõuetele ning kindlustada globaliseerumise eeliste võrdne jaotumine;

J.   arvestades, et tihedam majanduskoostöö Vahemere piirkonnas annab positiivseid väljavaateid ka Lõuna-Euroopa liikmesriikide majandusele ja võimaldab seega nende suuremat integreerumist ELi ühtse turuga;

K.   arvestades, et Vahemere kahte kallast iseloomustab jätkuvalt silmatorkav majanduslik, sotsiaalne ja demograafiline asümmeetria, ning arvestades, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel on suured arenguerinevused;

L.   arvestades, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide järjekindel poliitiline ja majanduslik killustumine ja tõelise integratsiooniprotsessi puudumine võivad avaldada väga kahjulikku mõju Barcelona programmile ja eelkõige vabakaubandusala loomisele, suurendades kaubanduse kontsentreerumise mõju ja seega teatavate Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide sõltuvust ühenduse turust;

M.   arvestades, et vabakaubandusala loomisel võib pikaajaliselt olla üldiselt positiivne mõju, kuid ka negatiivne mõju lühikeses ja keskpikas ajavahemikus ELi Vahemere riikidele ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele;

N.   arvestades, et ühistes huvides on tõhusate kõrvalmeetmete võtmine käimasoleva liberaliseerimisprotsessi negatiivsete mõjude vähendamiseks ja korvamiseks kõigis mõjutatud piirkondades ja riikides;

O.   arvestades, et tänu üha kiiremini toimuvatele muutustele meie arvutipõhistes ühiskondades peaksid Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid tõhustama oma jõupingutusi teadus- ja tehnoloogiauuringute valdkonnas nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt, et vähendada tehnoloogilist lõhet, mis eraldab neid antud piirkonna rohkem arenenud riikidest, sest see võimaldaks lõpptulemusena saavutada pidevama ja püsivama majanduskasvu;

P.   arvestades, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid on teinud märkimisväärseid edusamme alghariduse valdkonnas, vähendades oluliselt kirjaoskamatuse taset, mis mõnedes selle piirkonna riikides on siiski jäänud kõrgeks; arvestades, et juurdepääs kõrg- ja ülikooliharidusele on ainult väikesel osal rahvastikust ja koolisüsteem ei võimalda siiani koolitada kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste või tehnilist personali, et saavutada tööturul nõudluse ja pakkumise tegelik tasakaal;

Q.   arvestades, et samaaegselt ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahelise vabakaubandusala loomiseks kavandatud protsessiga peavad Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid kõrvaldama poliitilised ja majanduslikud takistused, mis praegu takistavad integratsiooniprotsessi kogu piirkonnas, et saavutada omavaheline tulemuslikum koostöö,

Barcelona protsessile uue hoo andmine

1.   avaldab kahetsust selle üle, et Barcelona kolm peaeesmärki (ühise rahu ja stabiilsuse piirkonna määratlemine; majanduspartnerluse kaudu ühise jõuka piirkonna ja Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomine; koostöö sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas ning üksikisikute tasandil, et soodustada antud piirkonna kultuuride dialoogi) ei ole veel kaugeltki täidetud;

2.   tuletab meelde, et need kolm sammast peavad kindlasti arenema koos, et tagada Euroopa – Vahemere integratsiooniprotsessi õnnestumine ja vähendada arengutaseme erinevust Vahemere kahe kalda vahel;

3.   rõhutab, et Barcelona protsessi tugevdamine aitab levitada Euroopa väärtushinnanguid ning Euroopa majanduslikku ja sotsiaalset mudelit; tuletab meelde, et see protsess on varasem kui teised viimase aja piirkondlikud algatused ning see on omandanud institutsioonilisema iseloomu; rõhutab antud algatuse olulisust stabiilsuse ja dialoogi edendamise tegurina;

4.   rõhutab, et Barcelona protsessi ja eelkõige vabakaubandusala edu eeldab kõigi poolte pidevaid ühisele eesmärgile suunatud jõupingutusi ning kodanikuühiskonna ja Vahemere mõlema kalda rahvaste suuremat kaasamist;

5.   nõuab Euroopa naabruspoliitika eesmärkide selgemat määratlemist, mis, jätmata tähelepanuta Ida-Euroopa riike, ei või nõrgestada Barcelona protsessi ega eelistada kahepoolset lähenemisviisi mitmepoolse piirkondliku lähenemisviisi arvel; on seisukohal, et Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi tõhusam kasutamine piirkondlike projektide jaoks võimaldaks olukorda parandada, et edendada tõeliselt integreeritud piirkondlikku majandusala; on veendunud, et kuigi Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide tihedamat koostööd kõige edukamate partneritega tuleb toetada ning nende poliitilisi, kultuurilisi, religioosseid ja sotsiaalseid eripärasid tuleb austada, peab neid riike jätkuvalt käsitlema eraldi üksusena;

6.   on arvamusel, et Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomine aastaks 2010, arvestades jätkuvalt vabatahtlikkust, järjestikuseid viivitusi ning ilmnenud probleeme, tuleb tõenäoliselt uuesti läbi vaadata, võtmaks arvesse paljusid struktuurimuutusi maailmamajanduses alates 1995. aastast ja vajadust läheneda ebavõrdsete partnerite vahelisele vabakaubandusele ettevaatlikumalt; kutsub komisjoni, ELi liikmesriike ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike taaskäivitama Barcelona protsessi, pidades esmatähtsaks tõelise Euroopa – Vahemere piirkonna sotsiaal-majandusliku ala loomist, liites partnerluse majandusliku küljega rohkem sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte;

7.   kutsub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles mitte jätma kasutamata säästva kasvu võimalust, mille abil nad saaksid paremini rahuldada oma kodanike kasvavaid vajadusi ning vajadust tulla tõhusamalt toime globaliseerumisest tulenevate väljakutsetega;

8.   avaldab kahetsust selle üle, et ELi antud tehniline ja finantsabi, mida ei saa mingil juhul pidada tühiseks, ei ole vastanud Barcelona eesmärkidele ega ambitsioonidele, ning seda eelkõige Barcelona deklaratsiooni sotsiaal- ja kultuuripeatükkide ning kohaliku majanduse toetamise osas;

9.   on veendunud, et Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala on Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide arengule tõeliselt otstarbekas vaid siis, kui seda kavandatakse kooskõlastatult ja järkjärguliselt mõistliku ning prognoositava partnerluse raames, mis on kohandatud Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide sotsiaal-majandusliku reaalsusega, soodustades majanduse arengut ning suuremat piirkondlikku integratsiooni; rõhutab partnerriikide suurema osalemise olulisust ja partnerluse motiveerivat olemust; tuletab meelde, et partnerluse eesmärkidele pühendumine puudutab Vahemere mõlema kalda riike; rõhutab vajadust anda Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele õigus otsustada oma kaubanduse avamise kiiruse ning riiklike majandus- ja sotsiaalarengu strateegiate üle;

10.   on seisukohal, et tihedamate institutsiooniliste sidemete loomine ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel on oluline tegur Barcelona protsessi edu tagamisel; toetab ühenduse ametiasutuste, liikmesriikide, Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide ning pädevate kohalike ametiasutuste vaheliste ametlike ja mitteametlike kohtumiste arvu olulist tõstmist; loodab, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid osalevad vaatlejatena Euroopa spetsialiseeritud asutuste töös ja programmides, millega neil on ühiseid huve;

11.   rõhutab Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide piirkondliku integratsiooni ning lõuna–lõuna suunal toimuva kaubavahetuse suurendamise olulisust; tunneb heameelt Maroko, Tuneesia, Egiptuse ja Jordaania vahelise Agadiri vabakaubanduslepingu allakirjutamise üle 25. veebruaril 2004; on seisukohal, et see meede on tõelise vabakaubandusala loomiseks hädavajalik, ja kutsub teisi riike antud piirkonnas sellega ühinema; peab siiski väga oluliseks majandusintegratsiooni protsessi süvendamist ja kõnealuste riikide vaheliste kaubandustõkete kiiret kõrvaldamist, et lõuna–lõuna suunal toimuva kaubavahetuse arenguvõimalused täielikult ära kasutada;

12.   palub ELil suurendada Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele tehnilise ja finantsabi andmiseks ettenähtud ressursse kooskõlas ambitsioonikate Barcelona eesmärkidega ja võrdeliselt tegelike edusammudega, mida Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides on nähtavalt saavutatud inimõiguste austamise, töötajate kaitse, keskkonnakaitse, piirkondliku integratsiooni ning kohalike avalike, haridus- ja kultuuriteenuste kvaliteedi parandamise valdkonnas;

13.   juhib tähelepanu sellele, et majandusliku ja kaubandusliku vabakaubandusala loomist Vahemere piirkonnas ei saa käsitleda eraldi poliitilistest jõupingutustest, mille eesmärk on tagada rahu, demokratiseerimine, inimõiguste austamine, sooline võrdõiguslikkus ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamine, ega pidevatest jõupingutustest eesmärgiga tagada, et poliitiline dialoog ja partneritevaheline usaldus aitaksid tõeliselt kaasa demokraatia edendamisele selles piirkonnas;

Kaubandus- ja tollipoliitika

14.   rõhutab, et tollimaksud moodustavad jätkuvalt olulise osa Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide maksutulust; peab seetõttu vajalikuks, et edasise vähendamise kava võtaks arvesse Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide saavutatud edu ning tollitulude vähenemist kompenseerivate õiglaste maksureformide elluviimiseks vajalikku aega;

15.   on seisukohal, et samal ajal tuleks võtta tõhusaid mittetariifsete kaubandustõkete vastaseid meetmeid, ja rõhutab sellega seoses piisava tehnilise abi andmise olulisust;

16.   kutsub komisjoni üles võtma arvesse Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele kehtivate tariifsete soodustuste võimalikku vähenemist, mida põhjustab vabakaubanduslepingute sõlmimine ELi ja mõnede kolmandate riikide vahel, ning arengumaade üldise soodustuste süsteemi (GSP) täiendamist ning päritolu süsteemi laiendamist teatud Aasia riikidesse, mis on Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide tööstuse jaoks väga võimekad konkurendid;

17.   kutsub komisjoni üles looma Barcelona protsessi raames ja WTO norme järgides kompenseerimismenetlus, mis piiraks tariifsete soodustuste vähenemise võimalikku negatiivset mõju Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele ja edaspidi vabakaubandusala loomisele;

18.   tunneb heameelt kaubandustegevuse hõlbustamisel tehtud edusammude üle eelkõige tolli valdkonnas, kus ühtlustati ja lihtsustati tolliprotseduure, automatiseeriti ja kiirendati protseduure, suurendati läbipaistvust, võeti kasutusele elektroonilised info- ja maksesüsteemid ja kaotati teatavad mittetariifsed tõkked, mis on nüüd hakanud kõrvale tõrjuma traditsioonilisi tollitõkkeid, eelkõige standardimise ja sertifitseerimise valdkonnas;

19.   kordab, et rahvusvahelise konkurentsi tihenemist arvestades on oluline tugevdada poliitilist tahet koostada põhjalikum majandus- ja sotsiaalmeetmete kava, mis suurendab teadmuspõhise majanduse konkurentsivõimet, ergutab kasvu, koolitust, innovatsiooni ja teadustööd, loob uusi töökohti ja suurendab jõukust ühise arengu eesmärgil;

20.   kutsub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles looma tõhustatud koostöö- ja mestimissüsteem, et aidata kaasa haldus- ja ettevõtluskeskkonna ümberkorraldamisele kooskõlas hea valitsemistava põhimõttega;

21.   rõhutab vajadust suurendada tollikontrolli ja seda rangemaks muuta, et võidelda salakaubaveo, võltsimise ja piraatkaubanduse vastu; lisaks tulu saamata jäämisele, mida need tegevused kaasa toovad, ohustavad nad ka märkimisväärselt piirkonna elanike tervist;

Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala säästvuse mõju hindamine

22.   väljendab heameelt Manchesteri ülikooli koostatud Euroopa –Vahemere piirkonna vabakaubandusala eespool nimetatud säästvuse mõju hindamisaruande teise osa avaldamise üle; väljendab tõsist muret selle hinnangu tulemuste pärast, mis puudutavad vabakaubandusala eeldatavat negatiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju lühikeses ja keskpikas perspektiivis; nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks kõnealuse raporti soovitusi tulevastes vabakaubandusala elluviimist puudutavates aruteludes ning juhiks samas läbirääkimised uuesti kõnealuses uurimuses esile tõstetud sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu suunas;

23.   rõhutab ka partnerluse juhtsüsteemi loomise olulisust, et hinnata püstitatud eesmärkide edendamisel võetud meetmeid; selline juhtimine võiks seisneda Vahemere piirkonna jaoks analüüsi- ja hindamisvahendi loomises;

24.   nõuab tungivalt, et kõik Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluses osalejad arutaksid ülalnimetatud vabakaubandusala säästvuse mõju hindamisaruande tulemusi ministrite tasandil ja teeksid kindlaks võimalikud tagajärjed käimasolevate vabakaubandusala läbirääkimiste jaoks;

Finants- ja tehniline abi
MEDA programm ning Euroopa naabruse ja partnerluse instrument (ENPI)

25.   avaldab kahetsust selle üle, et EL ei ole suutnud teha kättesaadavaks Barcelona protsessi eesmärkidele vastavaid vahendeid, mis on üks Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomisel esinenud viivituste põhjustest;

26.   võtab teadmiseks MEDA II programmi head tulemused ajavahemikul 2004–2006 võrreldes MEDA I programmiga, eelkõige selles osas, mis puudutab abi saavate riikide suurenenud vastuvõtuvõimet ning MEDA projektide kavandamise ja rakendamise paindlikkust alates 2000. aastast;

27.   tervitab huviga Euroopa naabruspoliitika finantsaspektide katteks mõeldud uue Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi loomist ning komisjoni ettepanekut tõsta rahastamine 14 930 000 000 euroni, et rahuldada paremini abikõlblike riikide vajadusi, eeldusel, et sellest saab tõeline lähenemisvahend ja see hõlmab abi, millega hüvitatakse Vahemere piirkonna partnerriikide saamatajäänud tollitulu ja teisi turgude liberaliseerimisest tulenevaid kulusid;

28.   peab 17. oktoobril 2006. aastal nõukogu kinnitatud 11 181 000 000 euro suurust summat ebapiisavaks; nõuab, et finantsraamistiku vahehindamise ajal aastatel 2008–2009 eraldataks suuremad summad, et võimaldada täita integratsiooniprotsessi eesmärgid;

29.   loodab muuta selle rahastamisvahendi tõhusamaks, pannes rohkem rõhku asjakohasemale ja eesmärgistatud kavandamisele ning partnerite ja kodanikuühiskonna osalemisele ("omanikutundele") kõigil projektijuhtimistsükli etappidel; kutsub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide valitsusi üles võtma vajalikke meetmeid, et parandada ELi rahaliste vahendite kasutamist eelkõige selles osas, mis puudutab teadusuuringute, ametikoolituse, kohalike infrastruktuuride ja avalike teenuste tugevdamise ning tööstusliku ja põllumajandusliku tootmissüsteemi ümberkorraldamise jaoks ettenähtud rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles püüdma säilitada tasakaal meie ida- ja lõunanaabrite vahel ning pidama esmatähtsaks piirkondlike (eelkõige lõuna–lõuna-suunaliste) projektide rahastamist;

30.   kinnitab veendunult, et vabakaubandusala loomise ja üldisemalt Barcelona protsessi edu eeldusena ei tohi Euroopa naabruspoliitika jätta täitmata Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide õigustatud ootusi, ning seda eelkõige Euroopa finantsabi geograafilise jaotuse ja väljamaksmise korra osas;

FEMIP

31.   väljendab heameelt Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) poolt alates selle loomisest saavutatud heade tulemuste üle ning on seisukohal, et selle tugevdamine on Barcelona protsessi õnnestumisel kõige tähtsam; soovib selle muutmist tõeliseks Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja arengupangaks;

32.   märgib, et MEDA programmi ja FEMIPi tegevused on suures osas vastastikku täiendavad; kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles looma tõhustatud koostöö ja kooskõlastamise menetluse, et suurendada ELi meetmete tulemuslikkust nii strateegilisel tasandil kui ka konkreetsete projektide juhtimisel;

33.   on seisukohal, et oodates konsensuse saavutamist ELi liikmesriikide vahel, võiks käivitada väljapakutud Euroopa – Vahemere investeerimis- ja arengupanga, mille esimesse etappi oleksid kaasatud projektist huvitatud Euroopa või Vahemere lõunapiirkonna riigid;

Otsesed välisinvesteeringud

34.   märgib, et vähene finantsatraktiivsus piirab tugevalt otseste välisinvesteeringute tegemist Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse, mis mõjutab negatiivselt piirkonna majanduskasvu;

35.   tuletab meelde, et investeeringud(15) mõjutavad oluliselt alltöövõttu, oskusteabe levitamist ja koolitusvajaduse rahuldamist piirkonnas, kus tööstuse tase on tervikuna madal, ning ka töökohtade loomist;

36.   peab vajalikuks, et need riigid järgiksid kaubanduspoliitikat, mis võib ergutada kodumaiste erainvesteeringute kasutamist, eelkõige kaasajastades finants- ja pangandussüsteeme ning lihtsustades võimalikult paljude inimeste jaoks juurdepääsu laenudele;

37.   rõhutab Vahemere mõlema kalda ettevõtete vahelise dialoogi olulisust kaubavahetuse ja investeeringute suurendamisel;

Päritolureeglid ja päritolu kumulatsioon

38.   väljendab heameelt üleeuroopalise päritolu kumulatsiooni süsteemi laiendamise üle kõigisse Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse; usub, et see võib anda Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele juurdepääsu avarale majandusruumile, mis hõlmab lisaks Euroopa – Vahemere piirkonnale ka EFTA ning Kesk- ja Ida-Euroopa riike; palub täielikult järgida Palestiina omavalitsuse üleskutset tagada, et okupeeritud aladel toodetud kaubad oleksid päritolureeglite raames identifitseeritavad;

39.   palub seetõttu Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel võtta esimesel võimalusel vastu kogu Euroopa ja Vahemere piirkonna protokollid, mis käsitlevad päritolureegleid nende riikide ning ELi ja teiste Euroopa – Vahemere partnerite vaheliste vastavate lepingute raames, et kumulatiivne üleeuroopaline mõju oleks võimalikult suur protokolle kogu piirkonnas kohaldades;

40.   palub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel viia kiiresti ellu päritolureegleid käsitlevad koolitus-, teabe- ja teadlikkuse suurendamise programmid ja tagada komisjoni abiga piisav koolitus ettevõtjatele ja tolliametnikele;

41.   palub komisjonil kooskõlas kriteeriumidega, mis on sätestatud tema teatises pealkirjaga: "Sooduskaubanduse korra päritolureeglid - Tulevikuorientiirid" (KOM(2005)0100)) ning arvestades kaubanduse peadirektoraadi ja arengu peadirektoraadi poolt pärast 2005. aasta rohelise raamatu avaldamist tellitud kahte uurimust kaaluda põhjalikult nende reeglite uuendamist (lihtsustamist ja paindlikumaks muutmist) ning vajadust tõhustada järelevalvet nende kohaldamise üle, et vältida soodustuste kuritarvitamist; loodab eelkõige seda, et uued eeskirjad tagavad nende reeglite järgimise ja Euroopa – Vahemere piirkonna ees võetud kohustuste täitmise;

Põllumajandus

42.   on seisukohal, et põllumajandusturgude avamine tuleb määratleda ühiselt ning seda tuleb läbi viia järk-järgult ja asümmeetriliselt, jättes võimaluse teha teatava arvu erandeid ja valida erinevate ajakavade vahel ning võttes arvesse nii ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide ühiseid väljavaateid selle sektori jaoks kui ka erinevate riikide põllumajandussektorite erinevusi ja eriomadusi; rõhutab ka selle sektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide jaoks ning vajadust vältida maapiirkondade elanike vaesumist, mis põhjustab väljarännet maapiirkondadest ja asustustiheduse suurenemist niigi ülerahvastatud linnakeskustes ja eriti rannikulinnades;

43.   palub komisjonil ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide valitsustel pidada esmatähtsaks algatusi, mille eesmärk on Vahemere piirkonna primaarsektori moderniseerimine ja säästev areng, et parandada elutingimusi ning luua maapiirkondades uusi töökohti põllumajanduses ja muudes sektorites;

44.   kutsub üles looma tehnilise abi ja inimressursside koolituse integreeritud süsteemi; rõhutab, et ELi põllumajandusmeetmed selles piirkonnas peavad aitama määratleda elujõulist veepoliitikat, kaitsta keskkonda, bioloogilist mitmekesisust, pinnast ja selle viljakust, tagada toiduga isevarustamist ja väärtustada tüüpilisi piirkondlikke tooteid; kinnitab oma toetust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide poolt põllumajandusliku tootmise mitmekesistamiseks rakendatavale poliitikale;

45.   on seisukohal, et kohalike oludega sobivat peamiselt väikesemahulise põllumajanduse edendamist, mis parandab keskkonda ja seega ka maapiirkonna elanike majanduslikku olukorda ja tervist, ei ole võimalik saavutada ainult põllumajandustoodete turulepääsu liberaliseerimisega;

46.   on seetõttu seisukohal, et igasugune turgude avamine Euroopa Liidu ja Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel peab toimuma järk-järgult, kvaliteedile keskendudes ja mõõdukalt, võttes arvesse põllumajandusettevõtete struktuuri, põllumajanduspoliitikat ja Vahemere kummalgi kaldal toimuvaid reforme; rõhutab lisaks, et turule pääsemise läbirääkimisi ei või pidada üldistena, vaid iga üksiku juhtumi ja toote suhtes eraldi ning arvestades vajadust kaitsta niinimetatud tundlikke tooteid, mis tuleks jätta välja täielikust liberaliseerimisest, et vältida korvamatu kahju tekitamist kohalikele tootjatele;

47.   tuletab meelde, et mitmed Vahemeremaad on väljendanud soovi säilitada oma ühenduse turuga seotud kaubandussoodustusi; on seisukohal, et selline soodustustel põhinev ja asümmeetriline süsteem ei sobi kokku põllumajandussektori üldise liberaliseerimisega; rõhutab ka kõigi Vahemere piirkonna riikide vastastikust huvi oma vastavatel turgudel teatavate pakkumise kontrollimise vahendite säilitamise suhtes;

48.   kutsub kõiki Euroopa – Vahemere põllumajandussektori ühiskondlik-kutsealaseid huvirühmi soodustama koostööd üksteist täiendavates sektorites, edendades Vahemere põhja- ja lõunakalda riikide toodete vastastikust täiendavust ning (kui võimalik) Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide omavahelist toodete täiendavust; toob näiteks veinitööstuse või puuvilja- ja köögiviljasektori, mille puhul võib mõlemal pool Vahemerd toodetud toodang aidata luua komplekssemat ja tarbijale atraktiivsemat kaubanduslikku pakkumist;

49.   rõhutab selles valguses huvi arendada koos Euroopa – Vahemere ühist, kontrollitud päritolunimetustel põhinevat tootemärgistuspoliitikat, mis peab olema piisavalt vastavuses praegu Euroopa Liidus kohaldatavate kontrollitud päritolunimetustel ja mahepõllunduse sertifikaadil põhinevate eeskirjadega, ning rõhutab vajadust tagada tootmismeetodite jälgitavus ja läbipaistvus;

50.   on veendunud, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides saaksid turgude liberaliseerimisest kasu eelkõige suured mehhaniseeritud põllumajandus ettevõtted, mis saavad praegugi abi garantiifondidest; kutsub Euroopa – Vahemere partnerluse institutsioonilisi osapooli parandama väiketootjate juurdepääsu laenudele ning looma süsteemi toetuste tasakaalustatud suunamiseks väikeettevõtjatele, kes moodustavad valdava enamuse nendes riikides põllumajanduses tegutsevast rahvastikust ning kes on Euroopa Liiduga konkureerimise esimesteks ohvriteks, ning pikaajalises plaanis asendama vana hüvitamise ja abisüsteemi uue säästva põllumajandustootmise ja väikestesse toiduainetööstustesse investeerimise abisüsteemiga, et tugevdada tootmise mitmekesistamise, kohaliku turustamise ning eriomadustega toodete kaudu maapiirkondade majanduse konkurentsivõimet;

51.   kutsub üles kaaluma sellise põllumajanduspoliitika rakendamist, mis integreeriks tõeliselt Vahemere mõlema kalda riigid, pidades kaubanduslikest kaalutlustest tähtsamaks Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide suuremat toiduainetega kindlustatust, ning kalanduse korraldamise ja veemajanduse kooskõlastamist;

Tehnilised normid ja standardid, intellektuaalomand, konkurents

52.   on seisukohal, et ühtlustatud õiguslik raamistik ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel võimaldaks kaubanduse laiendamist ja tugevdamist selgel alusel, soodustades eriti paremat läbipaistvust ja ausamat konkurentsi; on veendunud, et ühtlustamine või vähemalt kooskõla standardite valdkonnas soodustaks ka lõuna–lõuna suunal toimuva kaubavahetuse arengut;

53.   rõhutab, et on oluline pakkuda asjakohaseid majanduslikke stiimuleid ja tehnilist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel on raskusi assotsiatsioonilepingutes väljapakutud standardite ühtlustamisest tulenevate kulude arvessevõtmisega;

54.   palub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel välja töötada ja kohaldada rahvusvahelistele standarditele vastavaid intellektuaalomandit käsitlevaid õigusakte, mis ergutaksid innovatsiooni ja loometegevust ning oleksid piisavalt paindlikud, et vastata kõnealuste riikide nõuetele ja eriomadustele; palub komisjonil intellektuaalomandit käsitlevate õigusaktidega seoses mitte lasta Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel võtta olemasolevates intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektides nõutavatest kohustustest rangemaid kohustusi;

Teenused

55.   on veendunud, et igasugune teenuste liberaliseerimine Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomise raames võib toimuda vaid Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidega kooskõlastatud alusel, andes neile õiguse viia oma majanduse tundlike ja habraste sektorite avamine läbi järk-järgult ning seda kontrollida;

56.   peab teenindussektorit vabakaubanduspiirkonna edu seisukohalt väga oluliseks; märgib, et teenindussektor on Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide majandusele äärmiselt tähtis ning annab ligikaudu 50% Egiptuse, Maroko ja Süüria SKTst, 60% Tuneesia SKTst ning enam kui 70% Jordaania ja Liibanoni SKTst;

57.   rõhutab samas, et järkjärguline liberaliseerimine teenuste valdkonnas, mis on Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide majanduse jaoks eriti oluline sektor, toob kasu nende majanduse arengule, aidates parandada infrastruktuure ning tehnoloogia ja oskusteabe siiret ja tõsta oma kodanikele osutatavate teenuste taset; on seetõttu seisukohal, et teenustesektorit käsitlevad läbirääkimised peavad toimuma käsikäes kaubavahetust käsitlevate läbirääkimistega;

58.   võtab teadmiseks teenuskaubanduse ja investeeringute liberaliseerimise läbirääkimiste ametliku avamise 2006. aasta märtsis ELi ning mõnede Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel toimunud 5. Euroopa – Vahemere kaubandusministrite konverentsil;

59.   palub komisjonil jätkata Marrakechis alustatud läbirääkimisi ja viia need lõpule teenuste valdkonnas teatavate Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidega, hõlmates kõiki viise ja sektoreid ning kooskõlas sellega, mida nad WTO teenuskaubanduse üldlepingu raames kokku leppisid, ning vastata positiivsetele pakkumistele, võttes arvesse teenindustöötajate vaba liikumise paremaid võimalusi puudutavaid ELi sätteid (teenuskaubanduse üldlepingu IV osa);

60.   on seisukohal, et tuleb teha vahet kaubanduslike teenuste ja avalike teenuste vahel; rõhutab vajadust hoida avalikud teenused väljaspool läbirääkimiste raamistikku, eriti kui need puudutavad elanike põhivajadusi ja võimaldavad juurdepääsu peamistele üldkasutatavatele hüvedele, nagu tervishoid, haridus, joogivesi ja energia, ning hüvedele, millel on oluline osa kultuurilises identiteedis, nagu audiovisuaalteenused;

Transport

61.   on veendunud, et kaasaegsel võrkude vastastikusel ühendamisel põhineva Euroopa – Vahemere transpordivõrgu areng ja ühise strateegia väljatöötamine tõhusama koostöö, kooskõlastamise ja arengu tagamiseks on vabakaubandusala edu peamine eeldus; peab äärmiselt oluliseks, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide transpordivõrkude koostalitlusvõime üleeuroopaliste transpordivõrkudega oleks suurem ning et need riigid võiksid osaleda edasiste esmatähtsate projektide otsustamisel ja elluviimisel; palub sellega seoses kaaluda esmajärjekorras mereteede ajakohastamise võimalusi ja vähendada mereveoteenustega seonduvaid kulusid;

62.   palub komisjonil ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel teha kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid infrastruktuuri moderniseerimiseks, pöörates erilist tähelepanu logistikasektorile, ning viia läbi vajalikud reformid sektori konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks muutmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkonna geograafilist asukohta, mis on Euroopa ja Aasia (sealhulgas eelkõige Hiina ja India) vahelise kaubavahetuse loomulik transiidipunkt;

63.   palub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel koos komisjoniga muuta maantee- ja sadamasektor tõhusamaks, et vähendada väga suuri logistika- ja transpordikulusid, mis kahandavad piirkonna tööstus- ja põllumajandustoodete ekspordi konkurentsivõimet; palub mõelda ka õhutranspordi sektori üle, eriti seoses õhuveoteenustega;

64.   ootab huviga peamiste üleeuroopaliste transporditeede Vahemere piirkonda laiendamist käsitleva nõukogu teatise eelseisvat vastuvõtmist, arvestades vajadust võtta meetmeid transpordivoogude ümbersuunamiseks kõnealuse piirkonna huvides;

Energia

65.   märgib, et enamik Barcelona protsessi riikidest sõltub üha enam välistest energiaallikatest, eriti nafta ja gaasi osas, ning et suurenev nõudlus avaldab veelgi enam survet olemasolevatele tarnekanalitele; on seda arvestades veendunud, et on oluline seada sisse Vahemere piirkonna riikide vaheline tõhus koostöö energiavarustuse valdkonnas;

66.   nõuab, et tõelise Euroopa –Vahemere energiaturu loomisele antaks keskne roll; on seisukohal, et hiljutise nafta- ja gaasihindade tõusu valguses on ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide jaoks, kellel ei ole energiaallikaid, oluline teha kooskõlastatud jõupingutusi, et anda uus hoog dialoogile energiat tootvate riikidega, vältides samas võimaluste piires ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide huve kahjustavate kahepoolsete kokkulepete sõlmimist; märgib huviga 20. ja 21. novembril 2006 toimunud energiaalase välispoliitika konverentsil komisjoni poolt väljendatud soovi anda Põhja-Aafrikale ja Lähis-Idale oluline osa oma energiaalases välispoliitikas, ning nõuab, et sellise avaldustega kaasneksid konkreetsed meetmed;

67.   tervitab energiakoostöö käivitamist Vahemere piirkonnas REMEP-platvormi (Rome Euro-Mediterranean Energy Platform) raames; on seisukohal, et see platvorm võib kujuneda ühiseks lähtekohaks ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahelise koostöö tugevdamisel, võimaldades ellu viia olulisi piirkondlikke algatusi ning luues aluse muudele ühist huvi pakkuvatele tegevustele, mille kohta võidakse otsuseid teha;

68.   tunneb heameelt selliste oluliste allpiirkondlike projektide käivitamise üle nagu Magribi riikide elektrituru järkjärguline integreerumine ELi elektrituruga, Mašriki piirkonna gaasiturgude integreerumine ning Medgazi ja Araabia gaasijuhtmete ehitamine;

69.   kutsub komisjoni, ELi liikmesriike ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles uurima võimalusi uute kahe- ja mitmepoolse koostöö vormide kasutamiseks energiasektoris, eelkõige seoses energiatõhususe suurendamise meetmete kehtestamisega; kutsub samuti üles Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike rakendama poliitikat, mis ergutaks taastuvate energiaallikate arendamist ja keskkonnakaitset (naftatöötlus ja ohud, mis tulenevad süsivesiniku transportimisest Vahemerel);

70.   peab ELi ning nende Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide jaoks, kellel pole energiaressursse, oluliseks pidada strateegilist dialoogi taastuva energia suuremahulise tootmise toetamise võimaluste kohta ning anda Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele õigus osaleda ELi programmides, mis on seotud uurimis- ja arendustegevusega taastuva energia valdkonnas;

71.   rõhutab esimese põlvkonna biokütuste võimalikku rolli alternatiivse energiaallikana ja ka nende suurenenud konkurentsivõimet energiaturgudel;

Keskkond ja säästev areng

72.   väljendab heameelt "Horizon 2020" algatuse üle, mis käivitati 2005. aasta Barcelona tippkohtumisel ning mille eesmärk on vähendada piirkonna saastatuse taset, tehes kindlaks kõige olulisemad saasteallikad ja tegeldes nendega aastani 2020; rõhutab, et see algatus võib täiendada ja hoogustada 1995. aastal heaks kiidetud Vahemere säästva arengu strateegiat;

73.   kutsub komisjoni ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles keskenduma tähtsaimale keskkonnaeesmärgile, milleks on Vahemere reostamise peatamine (eelkõige tööstusheitmete ja olmejäätmete vähendamise teel), luues samal ajal paremaid poliitilise ja finantskoostöö vorme, mis võimaldaksid piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna ja erasektori esindajate suuremat osalemist; kutsub samuti üles komisjoni hindama korrapäraselt nimetatud valdkonnas tehtud edusamme;

74.   kutsub komisjoni üles keskenduma maismaalt lähtuva meresaaste allikaid käsitleva Barcelona protokolli täielikule rakendamisele kõigis Vahemere piirkonna riikides, eelkõige suurendades Vahemere keskkonna kaitse tehnilise abiprogrammi (METAP) rahastamist;

75.   on seisukohal, et see algatus väärib võimalikult laialdast avalikkusele tutvustamist ning see peaks saama Euroopa Parlamendi täieliku ja üksmeelse toetuse, arvestades selle olulist mõju mitte ainult piirkonna säästvale arengule (turism, kalandus, põllumajandus, juurdepääs veele), vaid ka piirnevate alade elatustasemele;

Tööstus

76.   märgib murega, et Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid on välja arendanud madalatasemelise tehnoloogiaga valmistatud väikese lisandväärtusega toodetele spetsialiseerunud tööstuse, mis nõrgestab neid väliskonkurentsi ees; on seisukohal, et Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala õnnestumiseks on vajalik Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide konkurentsivõime suurenemine, ning kutsub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles võtma otseseid meetmeid, et aidata ettevõtetel suurendada oma konkurentsivõimet võrreldes Euroopa ja Aasia tootjatega;

77.   nõuab, et tööstussektori liberaliseerimise ajakava kohandataks vastavalt majanduslikele ja sotsiaalsetele tingimustele (sealhulgas tööpuuduse tasemele) igas Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigis ning selle keskkonnamõjule;

78.   kutsub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles kehtestama tööstuse valdkonna regionaalpoliitikaid, mis võimaldaksid suuremaid mastaabisääste ja tõhusamat arengustrateegiat, kus võetakse arvesse piirkonna väga väikeseid ettevõtjaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid; kutsub komisjoni ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike edendama väga väikeseid ettevõtjaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, arendades toimivaid finantsteenuseid ning osutades tehnilist ja haldusabi, et võimaldada neil suurendada oma konkurentsivõimet;

79.   samuti kutsub komisjoni ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike osalema ühistegevuses, mille eesmärk on a) haldusmenetluste lihtsustamine, b) suurema esindatuse tagamine erialastes, äri- ja kutseühingutes, c) kaubandusteabele juurdepääsu võimaldamine, d) ettevõtjatele tehnilise abi ja tugiteenuste pakkumine ning e) elukestva õppe pakkumine;

Tekstiilisektor

80.   on jätkuvalt mures tagajärgede pärast, mida tekstiili- ja rõivakaubanduse kokkuleppe aegumine 1. jaanuaril 2005 ja kvootide kaotamine on kaasa toonud Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide ning ELi tekstiili- ja rõivatööstuse sektorile; juhib tähelepanu sellele, et nimetatud sektor on äärmiselt oluline paljude Vahemere lõuna- ja idapiirkonna ning mõnede Euroopa riikide majandusele; rõhutab, et komisjoni toetusel kõnealuse sektori konkurentsivõimet suurendava programmi rakendamine täidaks soovitud eesmärki;

81.   on seisukohal, et tekstiilisektori raskustel on paratamatult negatiivsed tagajärjed ka ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide majandusele ning kaudselt vabakaubandusala loomisele; on arvamusel, et koostades ELi uut kaubandus- ja investeerimisstrateegiat Hiina suhtes ja üldisemalt Euroopa kaubanduspoliitikat Aasia suhtes, tuleks arvesse võtta ka nende dokumentide võimalikku mõju Vahemere lõuna- ja idapiirkonna ning ELi riikidele;

82.   kutsub komisjoni üles algatama tihedas koostöös liikmesriikide ja erasektoriga ajutisi abiprogramme, et aidata suurendada nende riikide tekstiilitööstuse konkurentsivõimet ja tugevdada nende olemasolevaid sidemeid ühenduse tootjatega;

83.   on seisukohal, et praegused raskused on võimalik ületada sektori ümberkorraldamisega, võimaldamaks ära kasutada Euroopa turgude lähedust, keskendudes keskmise ja kõrge kvaliteediga toodangule, mis toimetatakse kätte (ja mille varusid täiendatakse) kiiremini ja konkurentsivõimeliste hindadega;

84.   toetab Euroopa – Vahemere piirkonna tootmisala loomist, mis on mitte ainult Vahemere lõunapiirkonna, vaid ka põhjapiirkonna võimalus piirkondlike takistustega võitlemiseks ja tagamiseks, et tööstuslikku panust ja tööhõivet on võimalik säilitada; arvab, et EL peab seda eesmärki silmas pidades määrama eritoetuse uurimis-, innovatsiooni- ja koostööprogrammidele;

85.   toetab Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlust, millega edendatakse sektori koostööd ja konkurentsivõimet läbi koolitust, uurimis- ja arendustegevust, tehnoloogilist innovatsiooni, hea tava levitamist ja turuteabe vahetamist kindlalt toetava proaktiivse poliitika kaudu; soovitab luua Euroopa – Vahemere piirkonna koolide, koolitusasutuste ning spetsiaalsete tekstiili- ja riidetööstuse tehniliste keskuste võrgustik, eesmärgiga edendada tehnilist partnerlust ning ühiseid koolitus- ja uurimisprogramme;

86.   märgib, et keeruline juurdepääs rahastamisele ja teatud finantsinstrumentide sobimatu iseloom põhjustab sektori väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele endiselt märkimisväärseid raskusi; palub komisjonil esitada ettepanek nende puudujääkide ületamiseks ja ergutavate meetmete kehtestamiseks, mille eesmärk on säilitada osa tootmisahelast Euroopa – Vahemere piirkonna riikides;

Teadus ja tehnoloogia

87.   on mures enamiku Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide haridussektori ja teadusuuringute aeglase arengu pärast; märgib, et vaatamata koolis käivate laste osakaalu vaieldamatule tõusule puudub jätkuvalt suhtlus tööturu ja haridussüsteemi vahel, mis mõjutab tõsiselt tootlikkust, tööjõu kvalifikatsiooni ja piirkonna arenguperspektiive üldiselt;

88.   kutsub komisjoni ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles kehtestama meetmeid haridussüsteemi üldiseks tõhustamiseks, pöörama rohkem tähelepanu noorte rollile ning ergutama sagedasemaid vahetusi ülikoolide vahel ja lihtsustama naiste sisenemist tööturule spetsiaalsete koolitusprogrammide abil; rõhutab, et naiste suurem osalemine tööjõuturul on majandusarengu võtmetegur; tervitab Anna Lindhi Euroopa – Vahemere piirkonna kultuuridevahelise dialoogi fondi algatusi seoses Euroopa – Vahemere piirkonna koolide, Euroopa – Vahemere piirkonna noorte teadustöötajate, suveülikoolide ja vahetusprogrammidega, mis muudavad võimalikuks laiapõhjalisema dialoogi ja koostöö Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluses osalejate vahel;

89.   kutsub Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike üles omistama suuremat tähtsust teadmistepõhisel majandusel rajanevale arengumudelile ja sellest tulenevalt suurendama teadusuuringute osakaalu SKTst; kutsub komisjoni üles osutama majandus- ja tehnilist abi;

90.   kutsub komisjoni üles toetama ülikoolidevahelist Euromesco võrgustikku, et tagada ülikoolide, uurimiskesksuste, laboratooriumide ja meditsiinikoolide vahel partnerlussuhete loomine institutsionaalsel tasandil, samuti et edendada nende institutsioonide teadustöötajate, õpetajate ja kraadiõppe üliõpilaste liikuvust ning et tugevdada ühiseid uurimisprogramme;

91.   kutsub komisjoni üles hindama olemasolevaid rahastamis- ja kavandamiskokkuleppeid, et edendada ELi ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide ühiseid projekte ja võimaldada nende riikide suuremal määral osalemist ühenduse teadusuuringute raamprogrammides;

92.   rõhutab kutseõppe otsustavat tähtsust ettevõtjate arengus; on seisukohal, et kutseõppe tähtsus peaks peegelduma selliste programmide käivitamises, mille raames tegeldakse ettevõtjatel esinenud ja nende poolt tuvastatud probleemide ja nõudmistega;

Kaubandus ja areng

93.   rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika ei tohi olla vastuolus arengu- ja vaesuse vähendamise poliitika eesmärkidega, vaid peaks neid täiendama; juhib tähelepanu sellele, et enam kui 30% Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide elanikest peab ära elama vähem kui kahe USA dollariga päevas; kutsub ELi üles investeerima spetsiaalsesse tegevuskavasse täieliku ja suhtelise vaesusega võitlemiseks Vahemere piirkonnas (Vahemere piirkonna aastatuhande eesmärgid) ning tagama arengut kaubanduse kaudu (Aid of Trade tüüpi programm Vahemere piirkonnale) paralleelselt vaesuse vähendamise programmidega;

94.   rõhutab, et mikrokrediit on eriti põllumajandussektori väikemaaomanike jaoks esmane vahend vaesusega võitlemiseks ning kestva sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamiseks, mis on kooskõlas aastatuhande eesmärkidega ja on oluline tegur eelkõige naiste emantsipatsioonis; arvab, et seda uut mikromajanduslikku lähenemist tuleks vabakaubandusala ning laiemas mõttes ka Euroopa naabruspoliitika ja Barcelona protsessi raames tunnustada; kutsub nõukogu ja komisjoni üles rohkem toetama Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides mikrofinantseerimise edendamiseks tehtavaid algatusi, et tõhustada olemasolevaid programme ning arendada ja edendada uusi süsteeme, mis lihtsustaksid võimalikult paljude inimeste juurdepääsu krediidile;

95.   rõhutab peamiste tööhõivestandardite ja korralike töökohtade tähtsust vabakaubandusala arengu seisukohast; märgib, et kui kaubandus aitab kaasa arengule ja vaesuse vähendamisele, peab see ühtlasi aitama saavutada sotsiaalseid edusamme ja korralikke töötingimusi; märgib, et kaubanduseeskirjadega ei tohiks tahaplaanile jätta sotsiaalseid õigusnorme ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) raamkonventsiooni; nendib, et meetmed töökohal kõikide ärakasutamise vormide vastu võitlemiseks ja ametiühingute vabaduste austamine on õiglastel alustel ja kõigi huvides toimiva kaubanduse korraldamisel esmatähtsad; palub komisjonil töötada selle eesmärgi nimel, tehes tihedat koostööd ILOga Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade kehtestamiseks;

96.   kutsub komisjoni üles võtma tulevastes läbirääkimistes arvesse mittekaubanduslikke kriteeriume, et kaubanduse kasv ei kahjustaks kohalike elanike töötingimusi; soovib, et Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala raames koostataks spetsiaalselt Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele mõeldud inimväärset tööd käsitlev tegevuskava ning et EL kohustuks osutama igasugust vajalikku abi selle kava elluviimiseks;

97.   rõhutab vajadust edendada rahvusvaheliste ettevõtete käitumiseeskirju, kus peaksid sisalduma ka korraliku töö pakkumise eesmärgid; soovitab, et Euroopas asuvad ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides tütarettevõtjaid omavad ettevõtjad kontrolliksid korrapäraselt tütarettevõtjate vastavust nendele käitumiseeskirjadele; nõuab, et iga uus ettevõtja võtaks käitumiseeskirjad omaks ja teeks selle teabe avalikuks;

Lõppmärkused

98.   juhib tähelepanu Barcelonas 2005. aastal toimunud tippkohtumise otsusele luua rände, sotsiaalse integratsiooni, õiguse ja julgeoleku alane vastastikuse koostöö ala; peab sellise ala loomist esmatähtsaks Euroopa – Vahemere piirkonna tõelise vabakaubandusala loomisel;

99.   on seisukohal, et kuigi tingimused ei ole veel täidetud, tuleks vabakaubandusala kehtestada töötajatele teatud tingimustel vaba liikumise järkjärgulise võimaldamisega, võttes samas arvesse olukorda Euroopa tööturul ning rahvusvahelise üldsuse praeguseid seisukohti rände ja arengu vaheliste seoste kohta; rõhutab, et on oluline ja vajalik vähendada võõrtöötajate rahaülekannete maksumust, suurendades seega nende vahendite kasutamist kohalikus majanduses; on seisukohal, et tuleb viivitamatult luua õiguslikud ja haldusmenetlused viisade andmise lihtsustamiseks eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluses osalejatele, tudengitele, ülikooli töötajatele ja sotsiaalmajandussfääris tegutsejatele;

100.   väljendab jätkuvat muret ELi Vahemere poliitika selge määratluse ning piirkonna arengu ja stabiliseerimise pikaajalise strateegilise nägemuse puudumise pärast; rõhutab, et Euroopa – Vahemere piirkonna integratsiooniprotsessist peab taas saama ELi tegevuskava poliitiline prioriteet;

101.   mõistab hukka Liibanoni majandussüsteemi ja infrastruktuuri süstemaatilise hävitamise hiljutises konfliktis Iisraeliga, mis aeglustab riigi arengut ja vabakaubandusala loomist; võtab teadmiseks 25. jaanuaril 2007. aastal toimunud Liibanoni ülesehitamist käsitlenud konverentsi tulemused ja toetab jõupingutusi, mille eesmärk on korraldada sellele riigile pikema aja jooksul rahvusvahelise abi andmist; kutsub ELi üles käimasoleva rahuprotsessi raames jätkama piisava rahalise toetuse andmist, et aidata liibanonlastel toime tulla oma riigi majandusliku ja sotsiaalse ülesehitamisega pärast 2006. aasta juulis toimunud konflikti; on väga mures olukorra pärast Palestiina aladel ning sellest tulenevalt kutsub nõukogu ja komisjoni üles osutama koostöös rahvusvahelise üldsusega esmast humanitaarabi Palestiina elanikkonnale; võtab teadmiseks, et Iisrael on üle kandnud osa Palestiina maksu- ja tollituludest, mida ta kinni pidas, ning kutsub Iisraeli valitsust üles tasuma kiiresti ülejäänud külmutatud summad; nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks Barcelona protsessiga seotud klauslite järgimist, kusjuures eelkõige puudutab see assotsiatsioonilepingutes ja erinevates tegevuskavades sisalduvat inimõiguste klauslit, et rajada piirkonnas tõeline vabaduse ja turvalisuse ala;

102.   on veendunud, et pidades eelkõige silmas hiljutist tegevust Euroopa naabruspoliitika raames ja ka Hiina uut kohalolekut Aafrikas, on ELi välispoliitika eesmärk Vahemere piirkonnas poliitiliste, demokraatlike ja sotsiaalmajanduslike reformide toetamine ja edendamine partnerriikides, et koos luua ühine jõukas piirkond;

103.   rõhutab partnerluses Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kui demokraatliku organi tähtsust, mis toob Barcelona protsessi kolme samba toetuseks kokku parlamendiliikmed Vahemere mõlemalt kaldalt; kutsub Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarset assambleed, komisjoni ja nõukogu üles tegema tihedamat majandusalast koostööd;

o
o   o

104.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide riigipeadele, valitsusjuhtidele ja parlamentidele ning Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarsele assambleele.

(1) ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 570.
(2) ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.
(3) EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.
(4) EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.
(5) EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2.
(6) EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3.
(7) ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.
(8) ELT L 143, 30.5.2006, lk 2.
(9) ELT L 265, 10.10.2005, lk 2.
(10) EÜT L 187, 16.7.1997, lk 3.
(11) EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1.
(12) EÜT C 323, 4.12.1995, lk 5.
(13) EÜT C 378, 29.12.2000, lk 71.
(14) ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 42.
(15) Eelkõige need, mis on tuntud nimetuse all "greenfield" investeeringud või investeeringud maapiirkondadesse.


Bosnia ja Hertsegoviina
PDF 147kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta soovitus nõukogule Bosnia ja Hertsegoviina kohta (2006/2290(INI))
P6_TA(2007)0077A6-0030/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Doris Packi poolt Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel nõukogule esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus Bosnia ja Hertsegoviina kohta (B6-0615/2006);

–   võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina riigi ja territooriumihalduslike üksuste esindajate vahelist kokkulepet 5. oktoobril 2005. aastal kiita heaks komisjoni esitatud aluspõhimõtted politseiteenistuste ümberkorraldamiseks;

–   võttes arvesse sellele järgnenud nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsust alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks;

–   võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina peamiste erakondade esimeeste vahel 18. märtsil 2006. aastal saavutatud kokkulepet põhiseaduse mitmete muudatuste kohta;

–   võttes arvesse rahu tagamise nõukogu juhtorgani 23. juuni 2006. aasta otsust, milles kutsutakse kõrge esindaja bürood alustama viivitamata ettevalmistusi büroo sulgemiseks 30. juunil 2007;

–   võttes arvesse asjaolu, et rahu tagamise nõukogu vaatab läbi ja kinnitab vajaduse korral kõrge esindaja büroo sulgemise otsuse 2007. aasta alguses, arvestades üldist olukorda riigis ja piirkonnas;

–   võttes arvesse hiljutisi presidendi- ja parlamendivalimisi Bosnias ja Hertsegoviinas;

–   võttes arvesse komisjoni 2006. aasta eduaruannet Bosnia ja Hertsegoviina kohta (SEK(2006)1384);

–   võttes arvesse 11. detsembri 2006. aasta üldasjade nõukogu järeldusi Lääne-Balkani kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6–0030/2007),

A.   arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas on toimunud üleminek 1995. aasta Daytoni rahulepingu rakendamiselt, mis lõpetas Euroopa veriseima sõja alates Teise maailmasõja lõpust, kuhu oli haaratud see rahumeelne ja paljurahvuseline riik, ning mis liigub praegu Euroopaga integreerumise suunas, vajades seetõttu põhiseaduslikke muudatusi;

B.   arvestades riigi ja kahe üksuse esindajate kokkulepet, et kavandatud politseiteenistuste reform näeb ette kõikide õigusloomealaste ja eelarveliste pädevuste üleviimist riigi tasandile, nende teenistuste töösse mis tahes poliitilise sekkumise kaotamist ning territoriaalsete üksuste piiristamist puhtalt tehniliste ja funktsionaalsete kriteeriumide põhjal;

C.   arvestades, et nimetatud kokkuleppes on ette nähtud politseiteenistuste ümberkorraldamise direktoraadi loomine, kuhu kuuluvad esindajad kõikidelt (riigi, üksuste ja kantonite) võimutasanditelt ja mille ülesanne on esitada ettepanek reformi elluviimiseks, sh uute politsei territoriaalsete üksuste piiristamiseks;

D.   arvestades, et 22. detsembril 2006 esitas nimetatud direktoraat Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule politsei struktuurireformi kava projekti;

E.   arvestades, et nimetatud kava projekt loob raamistiku Euroopa Liiduga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks komisjoni kehtestatud eeltingimuste täitmiseks;

F.   arvestades, et äsjase valimiskampaania jooksul esitasid Serblaste Vabariigi juhid korduvalt avaldusi, kus seati kahtluse alla kokkulepe kavandatud politseireformi kohta, mille nad hiljuti heaks kiitsid;

G.   arvestades, et Serblaste Vabariigi nende esindajate mandaati on nüüd kinnitanud rahva hääl ning nende erakonnad on tugevalt esindatud nii territooriumihaldusliku üksuse kui ka riigi tasandil;

H.   arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina enamiku peamiste erakondade esindajate poolt toetatav põhiseaduse muudatuste pakett sisaldab mitmeid ettepanekuid, mis tugevdavad riigitasandi volitusi ja käsitlevad teatavaid nõrku kohti Bosnia ja Hertsegoviina seadusandlikus ja täidesaatvas harus;

I.   arvestades, et kõnealuste ettepanekutega ei reformita territooriumihaldusliku üksuse vetomehhanismi, olenemata sellest, et nimetatud mehhanism võib tõsiselt takistada Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi tööd;

J.   arvestades, et lähitulevikus peaksid Bosnia ja Hertsegoviina ühiskonna põhiosalised sügavalt järele mõtlema, kuidas ületada riigi jäik etniline lõhe, et reformida tema struktuure ning muuta ta paindlikumaks ja paremini kokkusobivaks Euroopa demokraatlike riikidega;

K.   arvestades, et eespool osutatud muudatuste paketi kinnitas Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi enamus, kuid vajalikust künnisest, et võtta vastu põhiseaduse muudatused, jäi puudu vaid kaks häält;

L.   arvestades, et kõrge esindaja büroo enneaegne sulgemine, mis põhineb õigustatud soovil suurendada poliitilise protsessi omanditunnet ning kiirendada kolme Bosnia ja Hertsegoviina peamise rahvuse leppimisprotsessi, mõjutaks riigi stabiilsust ning haldus- ja põhiseaduslike reformide tempot ja tulemust;

M.   arvestades, et suurte etniliste lõhede püsimine Bosnias ja Hertsegoviinas näitab riigi vajadust integreerituma, mitteeraldava, tänapäevase haridussüsteemi järele;

N.   arvestades, et sellega seoses tuleks arvesse võtta selliste segarahvuseliste haridusasutuste, nagu Bosnia ja Hertsegoviina katoliku kiriku toetatavad asutused, kogemusi, kes kohaldavad edukalt mitteeraldavat mudelit;

1.   märgib murelikult, et parlamendi- ja presidendivalimiste võitjad, kes olid varem mõõdukad erakonnad, kasutasid valimiskampaanias vastandumist ja vaenulikku keelt; nõuab tungivalt, et pooled – eelkõige valimised võitnud pooled – tegutseksid mõnedest hiljutistest negatiivsetest sammudest ja avaldustest olenemata kiiresti, et panna alus tugevdatud Bosniale ja Hertsegoviinale, kes valmistab end ette nimetatud kriteeriumide täitmiseks, mis on vajalikud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ja rakendamiseks ning seejärel ELi liikme staatuse taotlemiseks;

2.   tervitab riigi tasandil valitsuse loomist ning tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitilistele juhtidele meelde kiireloomulisi ja olulisi reforme, mis neil on vaja läbi viia, eelkõige seoses riigi põhiseaduse, kohtusüsteemi, riigihalduse, ärikeskkonna, haridussektori, fütosanitaar- ja veterinaar- ning keskkonnavaldkonnaga;

3.   on seisukohal, et hiljutises Bosnia ja Hertsegoviina politsei struktuurireformi läbiviimise kavas sätestatakse kohustuste selge ja tasakaalustatud jaotamine riigi ja kohalike tasandite vahel, tagades, et riik võtab vastu politseikorralduse ühtse õigusliku raamistiku, eraldab eelarvevahendid ja jälgib nende kasutamist, pakub tugiteenuseid, kooskõlastab eri organite ja tasandite vahelist tegevust ning tagab strateegilise juhtimise, sekkumata kohalike politseiüksuste vajalikku autonoomiasse;

4.   lisaks sellele tervitab mehhanisme, mis on eespool osutatud kavas ette nähtud läbipaistvuse tagamiseks politseidirektorite ja politseiametnike ametisse nimetamiseks ning politseijõudude tegevuse jälgimiseks riiklikul ja kohalikul tasandil;

5.   on arvamusel, et Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonna rahvusliku kooslusega sobiva politseikorralduse saavutamiseks ettenähtud õigusnormidega peaks kaasnema tõhus seiremehhanism;

6.   märgib rahulolevalt, et kohalike politseipiirkondade määramiseks esitatud kriteeriumid põhinevad operatiivse tõhususe ja jätkusuutlikkuse põhimõttel ning demograafilistel, sotsiaalsetel, majanduslikel ja turvalisusega seotud teguritel, mitte ainult halduspiiridel;

7.   nõuab tungivalt, et nõukogu avaldaks Bosnia ja Hertsegoviina asjaomastele ametivõimudele survet, et nad võtaks kõik vajalikud meetmed eespool mainitud kavas toodud ettepanekute rakendamiseks ja et erakondadele tuletataks meelde, et politseireform on stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise peamine eeltingimus;

8.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Bosnia valitsused ja politseijõud on teinud üldiselt koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, muu hulgas lubades juurdepääsu sõjalistele arhiividele; mõistab aga hukka suutmatuse arreteerida kõiki sõjakurjategijaid, kes on endiselt riigi territooriumil vabaduses, ning asjaolu, et uurimisele potentsiaalselt kasulikud dokumendid on paljudel juhtudel kaduma läinud;

9.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina poliitilist juhtkonda üles jätkama jõupingutusi, tegemaks täielikult koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ja süüdistatavaid sõjakurjategijaid toetavate võrgustike lammutamisel;

10.   tervitab Serblaste Vabariigi võimude otsust asutada eriorgan, kelle ülesandeks on parandada oma koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, rakendamaks ad hoc tegevuskava; eeldab sellega seoses lähiajal konkreetseid tulemusi peamiste tagaotsitavate kinnipidamisel;

11.   nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina jätkaksid jõupingutusi oma majandus- ja maksupoliitika täiustamiseks ning eelkõige seoses eelarve kooskõlastamise tugevdamisega, aidates sellega kaasa fiskaalstabiilsusele;

12.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina juhtkonda üles lahendama kõik lõpetamata piirivaidlused naaberriikidega ning eelkõige austama maa- ja jõepiiride piiristamise lepingut ning selle ratifitseerima;

13.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina juhte üles jätkama jõupingutusi kokkulepitud avalik-õigusliku ringhäälingu reformide täielikuks rakendamiseks;

14.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina võime üles rakendama kiiresti Euroopa partnerluses kindlaksmääratud prioriteete; kinnitab uuesti, et ELi üldine poliitika Bosnia ja Hertsegoviina ja kogu Lääne-Balkani piirkonna suunal põhineb Euroopa integratsiooni selgel perspektiivil, nagu on sätestatud Thessaloniki tegevuskavas 2003. aasta juunis;

15.   usub, et põhiseaduse arutelu tuleks viivitamata uuesti käivitada, tuginedes senini saavutatule, kusjuures see hõlmaks:

   • territooriumihaldusliku üksuse vetomehhanismi põhjalikku läbivaatamist, kusjuures mehhanism peaks kehtima ainult küsimuste puhul, mis kuuluvad riigi ja territooriumihalduslike üksuste jagatud vastutuse alla;
   • oluliste riiklike huvide kontseptsiooni selget, ammendavat ja samal ajal kitsast tõlgendust, et vältida sellega seotud vetomehhanismis mis tahes etnilistest kaalutlustest ajendatud väärkasutust üksnes tegevuse takistamiseks;
   • Bosnia ja Hertsegoviina haldusstruktuuride julgemat täiustamist, et otsustamisprotsessi lihtsustada ja kiirendada;

16.   usub, et kõnealune debatt tuleb läbi viia avalikult, kodanikuühiskonna ning riiklike ja rahvusvaheliste ekspertide osalusel; on seisukohal, et avalik arvamus tuleb sellesse protsessi kaasata nii, et lõpptulemus kuulub kõigile ja kõik tunnistavad selle õiguspäraseks;

17.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina parlamenti üles kaaluma komitee asutamist, kelle eriülesanne oleks koostada põhiseaduse reformi põhjalikud ettepanekud;

18.   on seisukohal, et Euroopa Liit peaks ELi eriesindaja egiidi all omama põhiseaduse debati taaskäivitamisel juhtrolli, eelkõige soodustades dialoogi osapoolte vahel, soodustades avaliku debati toetamisele suunatud algatusi ning andes debatis otseselt osalevatele Bosnia ja Hertsegoviina parlamendiliikmetele erialateadmiste näol tehnilist abi;

19.   on mures püsivate etniliste tõkete pärast Bosnias ja Hertsegoviinas, mis takistavad rahvuskuuluvuse arenemist; on seisukohal, et Daytoni rahulepingu põhiseadust käsitlevad kokkulepped teevad selliste tõkete kõrvaldamise raskemaks; tuletab meelde, et ELi kogemuste kohaselt sobib ühine identiteet kokku asjaomaste rahvaste kultuuriliste ja usuliste traditsioonide austamisega;

20.   tervitab seetõttu Serblaste Vabariigi peaministri hiljutist avaldust, kus ta teeb selle üksuse valitsusele ülesandeks vältida igasuguseid rahutusi, mis võiksid toimuda seoses Kosovo staatuse osas kokkuleppimisega;

21.   on seisukohal, et ELi abi kontekstis – kusjuures abi on pärast rekonstruktsioonietappi keskendunud ELi standardite ja õigusaktide vastuvõtmise lihtsustamisele – tuleks suuremat tähelepanu pöörata mineviku koorma, sealhulgas verise konflikti ajal kadunuks jäänud inimeste küsimusega tegelemisele ning kaasava, mittediskrimineeriva ning tolerantsusel ja mitmekesisuse austamisel põhineva haridussüsteemi edendamisele Bosnias ja Hertsegoviinas;

22.   tuletab meelde, et praktikas tähendab see sama katuse all koolitatavate erinevate rahvusrühmade eraldamise lõppu, debatti ühise õppekava sisseseadmise üle nendele, kellele haridus on kohustuslik, pöörates eritähelepanu ajaloo õpetamise viisile ning õpetajate paremale täiendõppele;

23.   kutsub komisjoni üles kandma uue ühinemiseelse vahendi alusel üle piisavaid vahendeid mõlema ülalnimetatud eesmärgi jaoks, eriti pakkudes toetust rahvusvahelisele kadunud isikute komisjonile, ning nõuab tungivalt, et nõukogu edendaks oma ELi eriesindaja kaudu kõnealuses valdkonnas algatusi; on arvamusel, et praegune haridussüsteem võib kujutada riigi julgeolekule tõsist ohtu;

24.   on seisukohal, et oleks Bosnia ja Hertsegoviina kodanike huvides ja kajastaks nende soovi vältida tulevikus konflikte, kui asutataks riiklik tõe- ja lepituskomisjon, kes uuriks minevikus toimepandud kuritegusid ja teataks nendest ning töötaks välja soovitused meetmete kohta, mida tuleks võtta selleks, et niisuguse valusa pärandiga toime tulla ja vältida mis tahes niisuguse ebainimlikkuse kordumist;

25.   juhib tähelepanu, et haridus on peamine viis leppimiseks; on seisukohal, et Bosnia ja Hertsegoviina noor põlvkond peaks minevikuga toime tulema ja sellest õppima, nagu tegid noored Euroopas pärast Teist maailmasõda, et tulevik peitub lõhede ületamises, vastastikuse mõistmise edendamises ja solidaarsuse, sallivuse, demokraatia, inimõiguste ja võrdsuse väärtuse toetamises riigi kodanike vahel;

26.   viitab seoses sellega segarahvuseliste vahenduskursuste sisseseadmisele koolides ning integreeritud klassidele kui ametliku ja mitteametliku eraldamise ületamise viisile Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni haridussüsteemis;

27.   hoiatab seetõttu mis tahes katsete eest eraldada Bosnia ja Hertsegoviina sees vägivaldselt ühe rahvusega territooriume; tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitikutele meelde, et rahvusvaheline üldsus ei luba ühtki meedet ega poliitikat, mis õõnestab otseselt või kaudselt Bosnia ja Hertsegoviina ning selle territooriumihalduslike üksuste mitmerahvuselist olemust, territoriaalset terviklikkust, stabiilsust ja ühtsust; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina kõrget esindajat üles säilitama valvsust eelkõige selles suhtes ning edendama aktiivselt põgenike ja ümberasustatud isikute taasintegreerimist kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil ning eelkõige Serblaste Vabariigis, kus tagasipöördunud põgenike ja ümberasustatud isikute arv jääb ootustele tugevalt alla;

28.   tunneb heameelt viisarežiimi lihtsustamise läbirääkimiste esimese vooru avamise üle ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel 2006. aasta novembris ning ootab nende läbirääkimiste lõpuleviimist 2007. aasta juuniks, et see võiks jõustuda 2008. aastal; rõhutab, et lõppeesmärk peab olema lihtsustada kõigi Lääne-Balkani riikide kodanike reisimist ELi ning kutsub komisjoni üles toetama seda protsessi, eelkõige meetmete kaudu koostöö tugevdamiseks politsei ja piirikontrolli valdkonnas;

29.   tunneb heameelt Euroopa Liidu sõjalise üksuse Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR) rolli üle ohutu ja turvalise keskkonna loomisel Bosnias ja Hertsegoviinas; on seisukohal, et võidakse ette näha vägede vähendamine kokkuleppel Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega pärast seda, kui vajalikud tagatised on olemas; on seisukohal, et äsja nõukogu poolt otsustatud vägede suuruse vähendamine on selge märk piirkonna suurenenud stabiilsusest;

30.   tunnustab ELi politseimissiooni Bosnias ja Hertsegoviinas tehtud tööd tänapäevase ja tõhusa politsei arendamise toetamisel Bosnias ja Hertsegoviinas; on seisukohal, et selle missiooni tulevikku tuleks vaadelda politseireformi edu taustal;

31.   tunneb heameelt selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud palju rahvusvahelisi konventsioone ja võtnud vastu mitmeid seadusi eesmärgiga tagada ja edendada naiste õigusi; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina valitsus teeks jõupingutusi nendes rahvusvahelistes ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud põhimõtete praktikas rakendamiseks;

32.   pidades silmas Bosnia ja Hertsegoviina tulevikku ikka veel ümbritsevat ebakindlust, toetab rahu tagamise nõukogu otsust vaadata läbi oma 23. juuni 2006. aasta otsus ja säilitada kõrge esindaja büroo koos täielike privileegidega kuni 2008. aasta juunini; on seisukohal, et seda volituste pikendamist tuleks samuti kasutada täiendavate vastutusalade kohalikele ametivõimudele üleandmiseks; tervitab asjaolu, et nõukogu on võtnud vastu ühismeetme Bosniasse ja Hertsegoviinasse määratud ELi eriesindaja kohta, mis laiendab selle mandaadi tingimusi, et anda eriesindajale selge ülesanne Bosnias ja Hertsegoviinas põhiseaduse reformide edendamiseks;

33.   rõhutab vajadust, et rahvusvaheline üldsus väljendaks ühtset seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina osas; avaldab kahetsust ametisoleva kõrge esindaja / ELi eriesindaja äsjase teate pärast, mille kohaselt kavatseb ta 2007. aasta juunis tagasi astuda ning tunnustab tema ametiajal tehtud tööd; nõuab tungivalt, et nõukogu korraldaks sügavutimineva arutelu Bosnias ja Hertsegoviinas rahvusvahelise esindatuse olemuse, ulatuse ja kestuse osas;

34.   on samuti arvamusel, et pärast kõrge esindaja büroo sulgemist peab EL andma tugevat ja kooskõlastatud abi, et aidata Bosnial ja Hertsegoviinal saavutada Euroopa integratsiooni pikaajaline eesmärk nii kiiresti ja täielikult kui võimalik; on seisukohal, et ELi eriesindaja peab Euroopa Liidu nimel ning muuhulgas Bosnias ja Hertsegoviinas kõikide ELi institutsioonide ja asutuste koordineerimisel jõulisemalt sõna võtma;

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus üldasjade nõukogule ning teavitamiseks komisjonile, ELi eriesindajale / kõrgele esindajale Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti Bosnia ja Hertsegoviina, Serblaste Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni valitsustele ning parlamentidele.


Põhiõiguste harta järgimine
PDF 130kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes: korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika (2005/2169(INI))
P6_TA(2007)0078A6-0034/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes (KOM(2005)0172);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu ("ELi leping") artikleid 6 ja 7;

–   võttes arvesse 7. detsembril 2000 Nice'is välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ("põhiõiguste harta")(1);

–   võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut, mis hõlmab põhiõiguste harta sätteid, muutes need sel moel õiguslikult siduvaks;

–   võttes arvesse oma 20. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingu artiklit 7: Euroopa Liidu aluseks olevate väärtuste austamine ja edendamine(2);

–   võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni põhiõiguste edendamise ja kaitse kohta: siseriiklike ja Euroopa institutsioonide, sealhulgas Põhiõiguste Ameti roll(3);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu sõltumatute ekspertide võrgustiku koostatud 2005. aasta aruannet põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus;

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(4) ja ettepanekut võtta vastu nõukogu avaldust politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades;

–   võttes arvesse José Manuel Barroso, tollal komisjoni presidendi kandidaadi kõnet Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 17. novembril 2004;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 45, 34 ja 91;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni arvamust (A6-0034/2007),

A.   arvestades, et liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele (ELi lepingu artikkel 6);

B.   arvestades, et Euroopa Parlamendil on liidu kodanike otse valitud esindusena kõnealuste põhimõtete rakendamisel eriliselt suur vastutus;

C.   arvestades, et see vastutus on seda suurem, kuna praeguse seisuga on lepingute kohaselt

   üksikisikute õigus pöörduda otse mõne Euroopa kohtu poole väga piiratud(5),
   võimatu esitada ühishagi,
   piiratud koguni Euroopa Kohtu pädevus mitmes valdkonnas (vt EÜ asutamislepingu IV jaotis ja ELi lepingu artikkel 35) või seda ei eksisteeri (teine sammas – ELi lepingu V jaotis(6) );
  

mis suurendab veelgi Euroopa seadusandjate vajadust hoolikalt kaalutleda õigusaktide vastuvõtmisel valdkondades, mis võivad mõjutada põhiõiguste kaitset,

D.   arvestades, et menetlus kõikide õigusaktide ettepanekute vastavuse kontrollimiseks põhiõiguste hartale tuleneb vältimatult harta vastuvõtmisest Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja kõikide liikmesriikide poolt ning selle pidulikust väljakuulutamisest liidu kodanike ees 7. detsembril 2000 Nice'is;

E.   arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt on põhiõiguste tegelik kohaldamisala veel praegugi peamiselt kohtupraktika tulemus, kuid ka Euroopa seadusandjal peaks olema selge seisukoht, kuidas neid õigusi tuleks tõlgendada;

F.   arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid põhiõiguste harta väljakuulutamisel kokku nende õiguste määratlused ning et ilmsetel sidususe ja hea usu põhjustel peaksid nad neile edaspidi toetuma EÜ õigusaktide väljatöötamisel (vt eelnimetatud komisjoni teatist (KOM(2005)0172));

G.   arvestades, et hartas sätestatud õigused, niipea kui nad on lülitatud ühenduse õigusesse, on siduva iseloomuga nende alusel vastu võetud EÜ õigusaktide kaudu;

H.   arvestades, et õigusaktide ettepanekutes on põhiõiguste järgimise menetluse süstemaatilisus, põhjalikkus, objektiivsus, avatus ja läbipaistvus seda olulisem, et põhiõiguste hartal puudub kahjuks tänaseni õiguslik siduvus; osutades siiski sellele, et aastate jooksul on põhiõiguste harta muutunud viitedokumendiks Euroopa kohtutele, nagu Esimese Astme Kohtule, Euroopa Kohtule(7), Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis ning samuti paljudele konstitutsioonikohtutele;

I.   arvestades, et Euroopa seadusandja peaks uute EÜ õigusaktide puhul eelnevalt hindama nende mõju põhiõigustele, võttes seejuures arvesse liikmesriikide parlamentide, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade arvamust ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Nõukogu ja ÜRO ekspertiisi; arvestades, et sel moel soodustaks Euroopa seadusandja üha laiema põhiõiguste kultuuri kujunemist, nagu see on juba olnud mitmete õigusaktide väljatöötamisel sellistes valdkondades nagu eraelu puutumatuse kaitse, perekonnaõigus ja õigus läbipaistvusele;

J.   arvestades, et komisjoni ettepanek selle menetluse süvendamise ja parema avaliku teadvustamise kohta, järgimaks põhiõigusi õigusaktide ettepanekutes, mis jõustus 2001. aastal, kujutab endast märgatavat edusammu komisjoni kavatsuses arendada tõelist "põhiõiguste kultuuri" Euroopa Liidus;

K.   arvestades siiski, et sellel menetlusel on siiski liigselt sissepoole suunatud, selle kriteeriumid on liiga piiravad ja Euroopa Parlamendi roll on ebapiisav ning et ettepanekud liikmesriikide parlamentide, näiteks Suurbritannia parlamendi ülemkoja(8) kaasamiseks, on jäetud arvesse võtmata, nagu ka vajalik püsiv dialoog Euroopa institutsioonide vahel ja koostöö sõltumatute organisatsioonidega objektiivsuse suurendamise eesmärgil;

L.   arvestades, et liidu tõeline "põhiõiguste kultuur" eeldab põhiõiguste kontrollimise terviksüsteemi väljatöötamist, millesse on kaasatud nõukogu ja valitsustevahelise koostöö valdkonnas vastuvõetavad otsused;

M.   arvestades, et tõeline "põhiõiguste kultuur" ei seisne üksnes eeskirjade passiivses järgimises, vaid ka põhiõiguste aktiivses edendamises ning sekkumises juhtudel, kui liikmesriigid põhiõigusi rikuvad või neid piisavalt ei kaitse;

N.   arvestades, et põhiõiguste kontrollimise terviksüsteem peab ette nägema iga-aastase arutelu, kuhu on kaasatud kolm institutsiooni ja liikmesriikide parlamendid, eelkõige kui Euroopa Parlament teeb kokkuvõtte edusammudest ja probleemidest Euroopa Liidu arendamisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana;

O.   arvestades, et seoses kõnealuse aruteluga oleks samaaegselt võimalik hinnata:

   Põhiõiguste Ameti aastaaruannet,
   komisjoni eriaruannet ühenduse õiguse rakendamist käsitleva üldaruande raames,
   nõukogu aruannet põhiõiguste järgimise kohta Euroopa Liidus ja liikmesriikide poolt seoses aspektidega, mida nõukogu peab möödunud aasta puhul oluliseks;

P.   arvestades, et nende iga-aastaste arutelude puhul peaksid institutsioonid kontrollima, kas on otstarbekas läbi vaadata õigusakte, mis on avaliku julgeoleku kaalutlustel piiranud vabaduste kasutamist;

Q.   arvestades, et salavanglate olemasolu ja Luure Keskagentuuri (LKA) poolt terrorismivastase võitluse raames teostatud inimröövid, mitme valitsuse tõe väljaselgitamisega venitamine ja puudulik koostöö, aga ka lennureisijate andmete või SWIFTi kaudu pangaandmete edastamine seadusliku aluseta võivad kõigutada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide suutlikkuse ja tahte vastu kaitsta põhiõigusi ning rikkumisi karistada,

1.   juhib tähelepanu ajaloolisele ülesandele luua "üha tihedama liidu loomisel" (ELi lepingu artikkel 1) lisaks julgeoleku ja õiguse, majandusliku ja sotsiaalse arengu vahendite arendamisele ka vabaduste tagamise vahendid;

2.   rõhutab vajadust ületada põhiseadusliku protsessi kriis, säilitada põhiseaduse lepingu peamised saavutused ja kindlustada põhiõiguste harta õiguslik siduvus;

3.   tervitab komisjoni ettepanekuid selle menetluse süvendamise ja parema nähtavuse kohta, mis on ette nähtud põhiõiguste järgimiseks komisjoni õigusaktide ettepanekutes, ning näeb selles komisjoni presidendi José Manuel Barroso poolt 17. novembril 2004 Euroopa Parlamendis väljakuulutatud põhiõiguste kaitsmise ambitsioonikate meetmete ja tema poolt sellel eesmärgil loodud töörühma esimest positiivset tulemust;

4.   kutsub komisjoni üles muutma järelevalveprotsessi läbipaistvamaks ja konsulteerima asjaomaste kodanikuühiskonna rühmadega, eriti nendega, keda komisjoni antud ettepanek võib puudutada;

5.   rõhutab, et komisjoni poolt välja pakutud "süstemaatiline" kontroll eeldab vältimatult iga õigusakti ettepaneku põhjalikku kontrollimist ja tulemuse põhjendamist;

6.   kutsub komisjoni üles kontrollima, et õigusaktide ettepanekud oleksid kooskõlas mitte ainult põhiõiguste hartaga, vaid ka kõigi põhiõigusi puudutavate Euroopa ja rahvusvaheliste õigusaktidega ning õigustega, mis EÜ õiguse üldpõhimõtetena tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest;

7.   rõhutab, et põhiõiguste järgimise tõeliselt süstemaatiline ja hoolikas kontroll ei seisne üksnes võimalike õiguslike vigade otsimises, hinnates üksikisiku vabaduste ja üldhuvi nõuete vahelist tasakaalu, vaid nõuab lisaks sellele alati poliitilist analüüsi, et tuvastada nende erinevate õiglast tasakaalu pakkuvate lahenduste hulgast selline, mis kujutab endast parimat eesmärgi saavutamise ja põhiõiguste piiramise suhet (põhiõiguste alane optimeerimine);

8.   peab vajalikuks keskendada kontroll igal konkreetsel juhul asjakohastele põhiõigustele ja peab hädavajalikuks, et need põhiõigused oleksid põhjendustes selgesõnaliselt ja üksikult välja toodud;

9.   loodab, et metoodika, mida komisjon kavatseb kasutada põhiõiguste harta järgimiseks oma õigusaktide ettepanekutes, leiab ka konkreetsel juhul tegelikku kasutust;

10.   juhib tähelepanu, et õigusaktide ettepanekute väljatöötamise etapil koostataks põhiõiguste järgimise korrapärase sisekontrolli kohta eraldi aruanne, milles selgitatakse, milline on põhiõiguste järgimise õiguslik alus;

11.   kutsub komisjoni üles läbi vaatama otsust liigitada mõju hindamistes selgitused põhiõiguste kohta kolme olemasolevasse kategooriasse – majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud – ning looma eraldi kategooria "mõju põhiõigustele", tagamaks põhiõiguste kõikide aspektide arvessevõtmist;

12.   rõhutab komisjoni õigust võtta õigusloomemenetluse käigus oma ettepanek tagasi enne selle vastuvõtmist nõukogu poolt muudatuste korral, millega rikutakse mõnd põhiõigust;

13.   lükkab tagasi komisjoni seatud tingimuse esitada tühistamishagisid vaid pärast iga üksikjuhtumi poliitilist kontrollimist ja rõhutab tungivalt põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise tingimusteta eelisseisundit ükskõik milliste poliitiliste kaalutluste ees;

14.   peab vajalikuks laiendada põhiõiguste harta järgimise menetlust õigusloomemenetlusele tervikuna nagu ka komiteemenetlusele, et tugevdada Euroopa Parlamendi positsiooni, täpsustada Põhiõiguste Ameti rolli ja kasutada tõhusamalt ära selle toetust;

15.   kaalub sel eesmärgil kodukorra artikli 34 muutmist, et teha kodanikuvabaduste komisjonile ülesandeks põhiõiguste seisukohast oluliste õigusaktide ettepanekute, meetmete ja eeskirjade mõju kontrollimine, ning muuta kodukorra artikleid 91 ja 115 nii, et Euroopa Parlamendi resolutsioonide aluseks saaks võtta ka olukorra liikmesriikides, et õigeaegselt kanda oma vastutust ELi lepingu artiklite 6 ja 7 raames;

16.   rõhutab, et hoolimata üldiste nõuandemehhanismide olemasolust on väga oluline kaasata väliseid sõltumatuid organisatsioone ja asutusi, kes tegelevad otseselt põhiõigustega seotud küsimustega; kutsub seepärast komisjoni üles nägema ette vastavat mehhanismi, mille alusel põhiõigustele mõju avaldavate õigusaktide ettepanekute väljatöötamisel nimetatud organisatsioonide ja asutustega konsulteerida;

17.   kutsub nõukogu üles tugevdama põhiõiguste süstemaatilist kontrollimist ka valitsustevahelise koostöö valdkondades, avalikustama tulemused ja kindlustama endale samuti Põhiõiguste Ameti toetus;

18.   kinnitab, et vajaduse korral ja vabatahtlikkuse alusel võivad Euroopa Parlament ja teised Euroopa Liidu institutsioonid õigusloomemenetluse käigus kasutada Põhiõiguste Ameti ekspertiisi põhiõiguste alal ning samuti politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas;

19.   tuletab meelde, et ei lepingud ega nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007 välista Euroopa Parlamendi võimalust paluda ELi lepingu artikli 7 rakendamisel abi Põhiõiguste Ametilt; ootab, et komisjon ja Põhiõiguste Amet näeksid mitmeaastases raamistikus ning iga-aastases tööprogrammis ette vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et amet saaks nõuetekohaselt vastata taotlustele, mida Euroopa Parlament esitab ELi lepingu artikli 7 kohaste volituste kasutamisel;

20.   rõhutab seda, et oluline on ette näha asjaomased vahendid kodanike ja Euroopa institutsioonide teavitamiseks põhiõiguste järgimise suhtes läbiviidava sisekontrolli kohta, kasutades sealhulgas selleks ka korrapäraseid asjakohaseid aruandeid;

21.   palub liikmesriikide parlamentidel kontrollida eriti politsei- ja õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas kõikide otsuste ja meetmete vastavust põhiõiguste hartale, et säiliks põhiõiguste jagamatus ja et liidu kõikides poliitikavaldkondades oleks tagatud põhiõiguste süstemaatiline ja põhjalik kontroll;

22.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele ELi lepingu artikli 4 ning EÜ asutamislepingu artiklite 200 ja 212 kohaselt igal aastal aruande liidu põhiõiguste poliitika kohta ning astuma süstemaatilisse, avatud ja püsivasse dialoogi põhiõiguste tagamise üle liidus;

23.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles teavitama Euroopa Parlamenti järelmeetmetest seoses liikmesriikide ekspertide võrgustiku koostatud aruannetega;

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
(2) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 408.
(3) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 242.
(4) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(5) Euroopa Kohtu 25. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-50/00: Unión de Pequeños Agricultores v. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 2002, lk I-6677
(6) Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T-338/02: Segi jt v. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 2004, lk II-1647.
(7) Euroopa Kohtu 27. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C-540/03: Euroopa Parlament v. Euroopa Liidu Nõukogu, kolmandate riikide kodanike alaealiste laste perekonnaga taasühinemise õigus (direktiiv 2003/86/EÜ).
(8) Suurbritannia parlamendi ülemkoda, Euroopa Liidu asjade komisjon, 2005–2006. aasta istungjärgu 16. aruanne, "Human Rights proofing EU Legislation", 29. november 2005, lõige 149.


Läbirääkimised assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ning Kesk-Ameerika riikide vahel
PDF 139kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. soovitus nõukogule läbirääkimisvolituste kohta assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (2006/2222(INI))
P6_TA(2007)0079A6-0026/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel Willy Meyer Pleite poolt esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule läbirääkimissuuniste kohta assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahel (B6-0417/2006);

–   võttes arvesse Viini deklaratsiooni lõiget 31, milles tuuakse ära Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide poolt 12. mail 2006. aastal Viinis toimunud Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika – Kariibi mere maade neljandal tippkohtumisel tehtud otsus alustada läbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks, mis hõlmab poliitilist dialoogi, koostööprogramme ja kaubanduskokkulepet;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid puudutava ühise strateegia ning globaalse partnerluse kohta(1);

–   võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 5;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A6-0026/2007),

A.   arvestades, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimine ning kõikide inimeste inimõiguste tagamine, samuti kõnesoleva kahe piirkonna kodanike kodaniku- ja poliitiliste õiguste täielik austamine on põhieelduseks partnerluse loomisele poolte vahel, nagu otsustati ka Viinis;

B.   arvestades, et põhiõiguste tagamine kõigile kodanikele ning eelkõige neile, kes on vähemsoodsas olukorras, nagu põlisrahvad, ning nende aktiivsem osalemine ühiskondlikus ja poliitilises elus, on lepingu põhielemendid;

C.   arvestades, et tulevase majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu läbirääkimissuunised peavad olema kooskõlas poolte sooviga (millele on viidatud Viini deklaratsiooni lõikes 31) sõlmida üldine assotsiatsioonileping, mis kinnitab veendumust, et suhetega Kesk-Ameerikaga peab kaasnema piirkonna ja selle erinevate riikide poliitiline ning majanduslik partnerlus, mis arvestab antud kahe piirkonna ja Kesk-Ameerika erinevate riikide vahel eksisteerivat asümmeetriat ja ebavõrdsust, sisaldab võtmesätteid arengukoostöö ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta ning mille kaugem eesmärk on vabakaubandus;

D.   arvestades, et Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee (Eurolat) loomine oli otsustav samm Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning eriti ELi ja Kesk-Ameerika vaheliste suhete demokraatliku õiguspärasuse ja poliitilise mõõtme kindlustamisel ning et nimetatud assambleest saab kahe piirkonna vahelise alalise poliitilise dialoogi foorum;

E.   arvestades, et tulevase lepingu läbirääkimissuunistes tuleb arvestada enamikus Kesk-Ameerika riikides valitsevaid majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid tingimusi, teadvustada kahe piirkonna vahelisi arengualaseid erinevusi ja Kesk-Ameerika majandussuhete iseloomu (piirkondliku kaubanduse koondumine vähestesse riikidesse, suur sõltuvus traditsiooniliste toodete ekspordist ja ELi otseinvesteeringute vähesus piirkonnas jne),

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

   a) läbirääkimisvolitused peavad selgelt sisaldama õiguslikku alust, mille põhjal uue assotsiatsioonilepingu üle läbirääkimisi hakatakse pidama; õiguslik alus peab olema Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga;
   b) läbirääkimisvolitustes tuleb täpsustada, et ELi ja Kesk-Ameerika vahelise assotsiatsioonilepingu eesmärk on saavutada järkjärguline ülemineku vabakaubandusele võrdsetel ja vastastikku kasulikel tingimustel, mis rajanevad vastastikuse täiendavuse ja solidaarsuse põhimõttel, ning poliitiline dialoog ja koostöö koos demokraatia ja õigusriigi tugevdamise ning inim-, kodaniku- ja poliitiliste õiguste täieliku austamisega, sotsiaalse ühtekuuluvuse, jätkusuutliku inimarengu ning majanduslike ja sotsiaalsete õigustega, mille puhul võetakse arvesse ka kultuurilisi ja keskkonnaalaseid aspekte;
   c) näha läbirääkimissuunistes ette vajalikud mehhanismid, millega tagada tulevase lepingu sätete täielik kooskõla ELi lepingus antud volitustega, mille kohaselt on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) 1996. aasta arenguprogrammis määratletud jätkusuutliku arengu toetamine, rahvusvahelise koostöö edendamine, demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste austamine liidu peamised eesmärgid;
   d) arvestades Kesk-Ameerika arengut iseloomustavat sotsiaal-majanduslikku, keskkonna- ja demokraatiaalast haavatavust, määratleda läbirääkimissuunistes põhilised teemad, millele töökavas ja poliitilises dialoogis keskendutakse, sealhulgas eesmärkide ja käitumissuundade ajakohastamine sellistes küsimustes nagu demokraatlik valitsemine, võitlus terrorismiga, rahu ja julgeoleku tagamine ning konfliktide ohjamine; lisada uued teemad, nagu võitlus vaesusega, sotsiaalset ühtekuuluvust soodustavad meetmed, ränne ja inimestevaheline suhtlemine, võitlus kuritegevuse ja eelkõige rahvusvaheliste kuritegelike ühendustega (narko- ja kergrelvakaubandus, inimkaubandus, selliste organiseeritud grupeeringute nagu maras tegevus) jne ning näha ette konkreetsed meetmed ühiste seisukohtade võtmiseks rahvusvahelisel areenil ja ÜROs, et saavutada kahe piirkonna vahel rahvusvahelises plaanis tõeline poliitiline kooskõlastamine;
   e) konkreetse toetuse väljendusena Kesk-Ameerika piirkondlikule integratsioonile ning Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika – Kariibi mere piirkonna vahelisele kahepoolsele strateegilisele partnerlusele tuleb uue assotsiatsioonilepingu raames näha ette liikmete nimetamine Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika parlamentaarsesse ühiskomisjoni, mis moodustatakse Euroopa Parlamendi liikmetest, Kesk-Ameerika Parlamendi liikmetest, mitte ühessegi piirkondlikku assambleesse kuuluvate riikide parlamentide liikmetest ning Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee liikmetest;
   f) lisada läbirääkimissuunistesse konkreetsed viited kodanikuühiskonna asjakohasele osalusele uues poliitilises dialoogis, korraldades kodanikuühiskonna esindajate osalusel perioodilisi konverentse nii ELis kui Kesk-Ameerikas ning volitades oma esindajaid osalema vaatlejatena ministrite kohtumistel ja hõlbustades nende aktiivset osalust asjaomaste valdkondade foorumitel, vastavate valdkondade komisjonides ja allkomisjonides, ning teha seda arutelude, läbirääkimiste ja järelevalveprotsessi kõikides järkudes;
   g) samuti tuleb omistada keskne roll karistamatuse ja korruptsiooni vastase võitluse toetamisele ning näha ette meetmed ja programmid demokraatlike institutsioonide tugevdamise soodustamiseks Kesk-Ameerikas;
   h) näha läbirääkimissuunistes ette, et Euroopa Liit suurendab toetust Kesk-Ameerika integratsioonile ning õigusliku raamistiku ja institutsioonide – sealhulgas peasekretariaadi, Kesk-Ameerika Parlamendi ja Kesk-Ameerika Kohtu – tugevdamisele ja reformimisele, et muuta need senisest tõhusamaks, esindatumaks ja legitiimsemaks, eriti tolliliidu, isikute vaba liikumise, ühise poliitika, õigusaktide ühtlustamise ja sobiva finantseerimismehhanismi loomise osas;
   i) lisada Euroopa Investeerimispanga järgmise Ladina-Ameerika tegevusmandaadi eesmärkide hulka piirkondliku integratsiooni toetamine, eriti füüsilise infrastruktuuri, transpordi, side ja energeetika valdkonnas, nii et panga tegevus täiendaks tõhusalt uut lepingut;
   j) teha koostööd Kesk-Ameerika riikidega, et toetada nende jõupingutusi võitluses uimastite seadusevastase tootmise ja nendega kauplemisega; see tegevus peaks eelkõige hõlmama põllumajandustootjatele mõeldud abiprogramme, mille eesmärk on alustada selliste alternatiivsete kultuuride kasvatamist, mille turuletoomisele saab EL tõhusalt kaasa aidata;
   k) tagada demokraatia klausli assotsiatsioonilepingu läbirääkimissuunistesse lisamine ja selle kohaldamine ning näha ette mehhanismid, mille eesmärk on sotsiaalset laadi või keskkonda käsitlevate klauslitega tagada töö- ja keskkonnavaldkonnas ühenduse üldiste soodustuste süsteemi (GSP)(3), sealhulgas GSP+ süsteemiga ettenähtud ergutusmeetmete järjepidevus; viidata sõnaselgelt konkreetsetele mehhanismidele, mis tagavad nende kohaldamise ja näevad eelkõige ette, komisjon esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande rakendamise järelevalve kohta;
   l) võtta arvesse asjaolu, et üldine soodustuste süsteem (GSP), sealhulgas GSP+, on ELi eraldiseisev süsteem, millega abistatakse Kesk-Ameerika riike sõltuvalt nende arengutasemest;
   m) uue lepingu arengukoostööd puudutavate sätete puhul tuleb arvesse võtta Kesk-Ameerika piirkonna eripära ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist selles piirkonnas, lähtudes seisukohast, et inimkapitali arendamine ning haridus- ja kultuurivahetus on kõnealuses piirkonnas vaesuse kaotamise seisukohast muutunud esmatähtsateks, seega erilist tähelepanu tuleb pöörata haridusele, teadustegevusele ja -uuringutele ning tehnoloogiale, samuti kultuurile, ergutades tihedamaid vahetusi nendes valdkondades;
   n) märkida, et ELi ja Kesk-Ameerika vaheline assotsiatsioonileping peab põhinema ühelt poolt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning teiselt poolt võitlusel vaesuse kaotamise ja ebavõrdsuse vähendamise eest, mis on Euroopa Liidu koostööprioriteedid;
   o) tagada, et koostöö ja Euroopa Liidu kasutuses olevad majanduslikud vahendid toetaksid samuti Kesk-Ameerika piirkonna keskkonna edendamist ja kaitset;
   p) pöörata erilist tähelepanu Kesk-Ameerika turismiprojektidele, et tagada nende jätkusuutlik elluviimine, kuivõrd selline tegevus toetab majanduskasvu;
   q) lisaks tuleb ergutada kolmesuunalist ja kahe piirkonna vahelist koostööd, eriti Kariibi mere piirkonnaga, ning toetada lõuna–lõuna suunalist koostööpoliitikat niipea, kui assotsiatsioonileping on jõustunud;
   r) edendada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kohandatud abi raamistikku ning muuta see majandusarengu, töökohtade loomise ja sotsiaalse heaolu saavutamise oluliseks elemendiks, hinnata, milliseid meetmeid – eelkõige maksundusalaseid – võiks võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sektoris tööpuuduse vastu võitlemiseks ning töötada välja nende ettevõtjate abiprogramme teadusuuringute valdkonnas;
   s) toetada väiketootjaid, samuti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid üldiselt, ning julgustada investeerimist väikeettevõtjatesse, kuna Euroopa turgude avanemine toob peamiselt kasu suurtele tootjatele, kes suudavad täita Euroopa sanitaar- ja fütosanitaarnorme;
   t) sõlmida ulatuslik ja tasakaalustatud assotsiatsioonileping, mis tugineb kolmele sambale: poliitika ja institutsioonide peatükk, mis tugevdab demokraatlikku dialoogi ja poliitilist koostööd, koostöö peatükk jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks ning kaubanduspeatükk, millega luuakse lõpuks kõrgeltarenenud vabakaubanduspiirkond laialdaste eesmärkidega, mille hulgas lisaks kaubavahetuse ja teenuste osutamise järkjärgulisele ja vastastikusele liberaliseerimisele on ka investeeringud, avalikud hanked, intellektuaalomandi õiguste kaitse, konkurentsivaldkonna koostöö ja kaubanduse kaitsemeetmed, kaubavahetuse soodustamine ja tõhus vaidluste lahendamise mehhanism;
   u) näha läbirääkimissuunistes ette kaubavahetuse järkjärguline ja vastastikune liberaliseerimine täiendavusel ja solidaarsusel põhinevatel õigluse ja vastastikuse kasu tingimustel, Kesk-Ameerika toodete järkjärguline pääs Euroopa turgudele, tehes seda konkurentsitingimustes, et vältida olemasoleva tasakaalustamatuse süvenemist tulevase lepingu tõttu; näha seetõttu kokkulepitava ajakava piires ette Kesk-Ameerika riikide kohustustele ja konkurentsivõime parandamisele suunatud eriline, diferentseeritud ja paindlik kohtlemine, mille hulka kuuluvad Kesk-Ameerika riikide tootmisstruktuuride ümberkorraldamisele ja majanduse konkurentsivõimele kaasaaitamiseks võetavad Euroopa Liidu toetusmeetmed (näiteks tehnoloogiasiire, päritolumaa panust käsitlevate nõuete lisamine päritolueeskirjadesse ning koostöö- ja tehnilise abi programmide loomine), edendades seejuures stabiilset õiguslikku raamistikku ja selgeid eeskirju, mis tagavad investeeringute ning poolte majandus- ja kaubandussuhete turvalisuse;
   v) käsitleda Euroopa - Ladina-Ameerika globaalset piirkondadevahelist assotsiatsiooniala prioriteetse strateegilise eesmärgina ELi välissuhetes rahvusvahelisel tasandil, mida iseloomustavad suurem omavaheline sõltuvus, majanduskasv ja uute majanduslike jõudude esilekerkimine;
   w) ühendada jõud Euroopa Parlamendis, et paluda komisjonil alustada võimalikult kiiresti kaubavahetuse jätkusuutlikkuse mõju hindamist, mis peaks olema kaubanduslepingu läbirääkimistele eelnev järk, ning informeerida Euroopa Parlamenti selles osas tehtud algatustest;
   x) iseäranis ei tohi lisada ühtegi tingimust, mis kas sõnaselgelt või eeldatavalt seaks tulevase Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika lepingu sõlmimise sõltuvusse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimistevooru eelnevast lõpetamisest, ilma et see piiraks võimalust lülitada sobival ajal sellesse lepingusse Doha töökava tulemused, mis on kooskõlas Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika ühenduse lõppeesmärgiga, kusjuures kõik see peab konkreetselt ja otsustavalt toetama Kesk-Aafrika regionaalarengu protsessi;
   y) võtta kohustus luua Euroopa - Ladina-Ameerika globaalne piirkondadevaheline assotsiatsiooniala, järgides täielikult WTO uut läbipaistvusmehhanismi ning WTOst tulenevaid õigusi ja kohustusi, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artiklit XXIV ja teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) artiklit V, aidates seega kaasa mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamisele;
   z) pidada läbirääkimisi ühtse ja jagamatu kaubanduslepingu üle, mis läheb kaugemale läbirääkimisosaliste praegustest ja tulevastest WTO esitatud kohustustest ning loob üleminekuajaks, mis on kooskõlas WTO nõuetega, Euroopa - Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise assotsiatsiooniala ja milles ilma ühtegi sektorit välja jätmata võetakse kõige vähem piiraval moel arvesse arengu mõõdet ja teatud kaupade eriti tundlikku iseloomu;
   aa) võtta arvesse läbirääkimiste edenemise väga olulise sammuna asjaolu, et Kesk-Ameerika on püüdnud täita oma kohustusi, mida kinnitati eespool nimetatud Viini tippkohtumisel; rakendada plaanipäraselt Panama, Belize, Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Dominikaani Vabariigi riigipeade ja valitsusjuhtide 9. märtsil 2006. aastal Panamas tehtud otsuseid, mille eesmärk on toimiva tolliliidu loomine; ratifitseerida Kesk-Ameerika riikide vahelise investeerimis- ja teenustelepingu ning töötada välja alluvusmehhanismi, mis võimaldab tagada piirkondlike majandusalaste õigusaktide rakendamise kogu piirkonnas;
   ab) võtta hoolikalt arvesse asjaolu, et ELi ja Kesk-Ameerika riikide ühises hinnangus Kesk-Ameerika majanduslikule integratsioonile juhitakse tähelepanu mitmetele olulistele konkreetsetele tegevustasandil tehtavatele järeldustele (mis käsitlevad majandusliku integratsiooni institutsioonilist raamistikku, tolliliitu, tehnilisi kaubandustõkkeid, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevaid eeskirju, teenuste ja investeeringute piirkondlikku liberaliseerimist, avalikke hankeid, intellektuaalomandi õiguste kaitset ja geograafilise teabe süsteemi, konkurentsi ja kaubanduse kaitsemeetmeid), et tugevdada, arendada ja viia ellu Kesk-Ameerika tolliliit ja ühine siseturg, mis on olulised läbirääkimiste pidamiseks kahte piirkonda hõlmava tõelise vabakaubanduspiirkonna üle ja selle rakendamiseks;
   ac) võtta arvesse asjaolu, et Kesk-Ameerika ühisturu koondumine ja selle tugevdamine, mis toimub eelkõige tolliliidu loomise ja ühisturu arendamise toel ja mille käigus töötatakse muu hulgas välja väliskaubanduspoliitika ja kehtestatakse imporditud kaupade tõeliselt vaba liikumine, võimaldab vähendada ettevõtjate ees seisvaid takistusi ja hoogustada kaubavahetust ja investeeringuid nimetatud kahes piirkonnas;
   ad) pakkuda põllumajanduses, mis on Kesk-Ameerika arengu jaoks – sõltumata edusammudest teistes valdkondades – otsustava tähtsusega sektor, sisuliselt uusi võimalusi turulepääsuks, nagu juurdepääs mittepõllumajandustoodete ja teenuste turule, ning edasiminekuks muudes põllumajandusega seotud küsimustes;
   ae) tagada kaugeleulatuvad ja tasakaalustatud tulemused mittepõllumajandustoodete turule pääsu üle peetavatel läbirääkimistel, et luua uusi ja reaalseid võimalusi turulepääsuks kõigis kaubandusvaldkondades, ilmutades seejuures asjakohast paindlikkust Kesk-Ameerika riikide poolse tollide kaotamise ajakava osas, samuti võimaldades kalandusega seotud tegevuse jätkumist ja laienemist;
   af) võtta täielikult arvesse asjaolu, et kalastustegevus on nii Euroopa Liidu kui ka Kesk-Ameerika riikide jaoks oluline ja tundlik teema, arvestades selle panust piirkonna majandusarengusse ja töökohtade loomisse, ning säilitada kalavarud vastutustundliku kalapüügi abil jätkusuutlikul tasemel;
   ag) võtta arvesse olulistele teenustele üldise juurdepääsu ja riikidele seadusloome õiguse tagamise tähtsust, mistõttu tuleb ettevaatlikult jätkata läbirääkimisi teenuskaubanduse liberaliseerimise üle vastavalt GATSi artiklile V, et tagada reaalne edasiminek juba kokkulepitud ja rakendatud liberaliseerimiskohustuste täitmisel ning selge ja prognoositav õigusraamistik; hoiduda tervishoiu ja hariduse valdkonda käsitlevate ettepanekute tegemisest või nendega nõustumisest;
   ah) võtta arvesse Kesk-Ameerika riikide turismisektori järjest kasvavat investeeringute ja majandusliku arengu potentsiaali ning kõnealuse kahe piirkonna vahelise turismi edendamise tähtsust;
   ai) lisada üldsättena, et nii ELil kui ka Kesk-Ameerika riikidel tuleb põhimõtteliselt viia kahe piirkonna vahelised jõus või läbirääkimiste järgus olevad lepingud tegeliku lähenemiseni;
   aj) võtta arvesse asjaolu, et ühenduse ja kolmandate riikide poolt sõlmitud samalaadsetes kaubanduskokkulepetes sätestatud vaidluste lahendamise korda ei ole tõhusalt kasutatud; paluda seepärast komisjonil esitada uued ettepanekud tõhusama vaidluste lahendamise vahendi kavandamiseks, et teha otsuseid vabakaubanduspiirkonnaga hõlmatud mis tahes üksikus sektoris tekkivate vaidluste lahendamiseks;
   ak) tagada, et komisjon annab Euroopa Parlamendile ammendavat teavet, vajadusel konfidentsiaalselt, nii kavandatavate kui ka lõplikult vastuvõetud läbirääkimissuuniste kohta;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile, samuti liikmesriikide ja Kesk-Ameerika riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569.
(2) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 123.
(3) Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (ELT L 169, 30.6.2005, lk 1).


Läbirääkimised assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ning Andide Ühenduse vahel
PDF 139kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta soovitus nõukogule läbirääkimisvolituste kohta assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Andide Ühenduse ja tema liikmesriikide vahel (2006/2221(INI))
P6_TA(2007)0080A6-0025/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel Luis Yañez-Barnuevo García poolt esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule läbirääkimissuuniste kohta assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Andide Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (B6-0374/2006);

–   võttes arvesse Viini deklaratsiooni lõiget 31, milles tuuakse ära 12. mail 2006 Viinis toimunud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide neljandal tippkohtumisel Euroopa Liidu ja Andide Ühenduse otsus algatada 2006. aasta jooksul assotsiatsioonilepingu läbirääkimisteni viiv protsess, mis hõlmaks poliitilist dialoogi, koostööprogramme ja kaubanduskokkulepet;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid puudutava ühisstrateegia ning globaalse partnerluse kohta(1);

–   võttes arvesse oma 31. märtsi 2004. aasta seisukohta poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu allkirjastamise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Andide Ühenduse ja selle liikmesriikide Boliivia, Colombia, Ecuadori, Peruu ja Venezuela Bolivari Vabariigi vahel;(2)

–   võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni soovitust läbirääkimiste alustamise kohta Andide Ühenduse ja selle liikmesriikidega assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks (SEK(2006)1625),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 5;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A6-0025/2007);

A.   arvestades, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine ning kõikide iskute inimõiguste ja mõlema piirkonna kodanike kõikide kodaniku- ja poliitiliste õiguste tagamine ja kaitsmine on põhieelduseks assotsiatsiooni loomisel nende kahe poole vahel,

B.   arvestades, et põhiõiguste tagamine kõigile kodanikele ning eelkõige neile, kes on vähemsoodsas olukorras, nagu põlisrahvad, ning nende aktiivsem osalemine ühiskondlikus ja poliitilises elus, on lepingu põhielemendid,

C.   arvestades Andide Ühenduse sisemistele raskustele vaatamata tehtud jõupingutusi ja selle ilmset valmisolekut Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks,

D.   arvestades, et tulevase lepingu läbirääkimissuunistes tuleb selgelt välja tuua, et pooled soovivad sõlmida üldise assotsiatsioonilepingu, mis hõlmab niisiis ka igasugusele tõelisele assotsiatsioonikoostööle omast poliitilist dialoogi, koostööprogramme ja vabakaubanduspiirkonna loomist, millest saaksid kasu mõlema piirkonna kõik kodanikud;

E.   arvestades, et Boliivia, Colombia, Ecuadori ja Peruu presidendid kohtusid 13. juunil 2006 Quitos, suhtusid positiivselt Viini deklaratsioonis sätestatud nõuetele ja leppisid kokku oma integreerimissoovi tugevdamises ja protsessi innustamises Andide Ühenduse ja ELi vahelise assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste algatamiseks;

F.   arvestades, et Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee (Eurolat) loomine oli otsustav samm Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning eriti ELi ja Kesk-Ameerika vaheliste suhete demokraatliku õiguspärasuse ja poliitilise mõõtme kindlustamisel ning et nimetatud assambleest saab kahe piirkonna vahelise alalise poliitilise dialoogi foorum,

G.   arvestades, et tulevase lepingu läbirääkimissuunistes ei tohi ühelgi juhul tähelepanuta jätta enamikus Andide Ühenduse riikides esinevaid tõsiseid majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid puudujääke ega eirata kahe piirkonna vahelisi arenguerinevusi ega ka Andide Ühenduse siseseid majandussuhete iseärasusi,

H.   arvestades, et tuleks tagada, et ELi mitmeaastase finantsplaneerimise vahendid oleksid kooskõlas aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega Andide piirkonnas,

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

   a) läbirääkimisvolitused peavad selgelt sisaldama õiguslikku alust, mille põhjal uue assotsiatsioonilepingu üle läbirääkimisi hakatakse pidama; õiguslik alus peab olema EÜ asutamislepingu artikkel 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga;
   b) läbirääkimisvolitustes tuleb täpsustada, et ELi ja Andide Ühenduse vahelise assotsiatsioonilepingu üheks eesmärgiks peaks olema lähitulevikus laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine, poliitilise dialoogi ja koostöö arendamine ning jätkusuutliku inimarengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, demokraatia ja õigusriigi tugevdamise edendamine, samuti inimõiguste ning kodaniku-, poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste täielik austamine, nende õiguste kultuurilist ja keskkonnamõõdet unustamata;
   c) nimetatud läbirääkimissuunistes tuleb selgelt ette näha Andide piirkonna partnerite toetamine kõigis valdkondades tehtavates regionaalse integratsiooni süvendamise pingutustes, eelistades kokkulepet piirkondlike rühmade vahel, mis ei välista siiski Andide Ühenduse sisese integratsiooniprotsessi arengu seisukohast vältimatut diferentseeritud kohtlemist;
   d) nimetatud suunistes tuleks määratleda kesksed teemad, millele ajakava ja poliitiline dialoog keskenduvad, sealhulgas eesmärkide ja vaadete ajakohastamine sellistes küsimustes nagu demokraatlik juhtimine ja stabiliseerimine, võitlus korruptsiooni, karistamatuse ja terrorismiga, eelkõige uimastiäriga seonduv terrorismiga ja selle seos organiseeritud kuritegevusega, rahuvalve ja julgeolek ning konfliktide lahendamine; suunised peaksid sisaldama ka uusi teemasid nagu vaesuse vähendamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine, ränne ja inimestevaheline suhtlemine, ning suunistes tuleks ette näha ka konkreetsed meetmed sellistes küsimustes nagu ühiste seisukohtade võtmine rahvusvahelistel foorumitel ja ÜROs;
   e) konkreetse toetuse väljendusena Andide piirkonna piirkondlikule integratsioonile ning ELi ja Ladina-Ameerika – Kariibi mere piirkonna vahelisele kahepoolsele strateegilisele partnerlusele tuleb uue assotsiatsioonilepingu raames näha ette liikmete nimetamine ELi ja Andide Ühenduse parlamentaarsesse ühiskomisjoni, mis moodustatakse Euroopa Parlamendi liikmetest ja Andide Parlamendi liikmetest, kes kuuluvad Ladina-Ameerika Parlamentaarsesse Assambleesse;
   f) seada prioriteediks ELi tegevus, eelkõige hariduse ja tervishoiu valdkondades;
   g) edendada ühiskondlike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide struktureeritud osalemist assotsiatsioonilepinguga hõlmatud valdkondades ja selle läbirääkimisprotsessis, määratledes dialoogimehhanismid, tagades läbipaistvuse ja kohase teabele juurdepääsu, tehes ettepaneku korraldada nii ELis kui Andide Ühenduses regulaarseid kohtumisi ühiskondlike organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega ning anda nende esindajatele ministeeriumidevahelistel koosolekutel vaatlejastaatus, lihtsustades samuti nende aktiivset osalemist foorumitel, komisjonides ja konkreetse valdkonna allkomisjonides;
   h) läbirääkimisvolitustes tuleks kajastada ELi ja Andide Ühenduse vahel saavutatud konsensust jagatud vastutuse osas uimastikaubandusevastases võitluses, tugevdades konkreetselt uimastivastase võitluse valdkonda puudutavat poliitilist dialoogi, ning võtta arvesse nende sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid kohustusi seoses kavandatavate meetmetega, eelkõige mis puudutab meetmeid, mille eesmärk on juurdepääsu edendamine ja lihtsustamine tööturule ja asenduskultuuridele, nagu ka erilistele kontrollimehhanismidele, mille eesmärk on piirata ja järk-järgult vähendada rahapesu ja relvakaubandusega seotud kuritegusid;
   i) tagada tuleks, et tulevasse assotsiatsioonilepingusse lisataks nii-öelda demokraatiaklausel ning sotsiaalse (seoses ILO konventsioonides sisalduvate tööõigust puudutavate sätetega, märkides eriti ära sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste õigusi, korralike töötingimuste kaitset, mittediskrimineerimist ning naiste ja meeste tööalast võrdõiguslikkust ning lastetöö kaotamist käsitleva konventsiooni nr 169) ja keskkonnaalase iseloomuga klauslid; viidata sõnaselgelt konkreetsetele mehhanismidele, mis tagavad nende rakendamise ning tagada eelkõige töö- ja keskkonnavaldkonnas üldiste soodustuste süsteemi (GSP)(4), sealhulgas GSP + ergutusmeetmete jätkuvus ja parandamine, nähes eelkõige ette, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande rakendamise järelevalve kohta;
   j) uue lepingu arengukoostööd puudutavate sätete puhul tuleb arvesse võtta Andide piirkonna eripära ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist selles piirkonnas, lähtudes seisukohast, et inimkapitali arendamine ning haridus- ja kultuurivahetus on kõnealuses piirkonnas vaesuse kaotamise seisukohast muutunud esmatähtsateks, seega erilist tähelepanu tuleb pöörata haridusele, teadustegevusele ja -uuringutele ning tehnoloogiale, samuti kultuurile, ergutades tihedamaid vahetusi nendes valdkondades, edendades muu hulgas rahvatervise, ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset;
   k) rõhutada tuleks vajadust tagada arengupoliitika sidusus kooskõlas põhimõttega, mis tuleneb EÜ asutamislepingu artiklist 178 ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldusest Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: Euroopa konsensus,(5) samuti nõukogu järeldustest arenguküsimuste lülitamise kohta nõukogu otsustusprotsessi(6);
   l) rõhutab, et läbirääkimissuunistes tuleb täielikult arvesse võtta prioriteetset eesmärki, milleks on vaesuse, ebavõrdsuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise kõikide vormide, eelkõige soo ja etnilise päritolu alusel diskrimineerimise kaotamine ning rõhutab veel, et oluline on rakendada üldist integreeritud arengustrateegiat ja poliitikat, mis tagab kõikidele võrdsed võimalused ning paremad elu- ja töötingimused, sealhulgas põlisrahvaste majanduslikud ja kultuurilised õigused, samuti parema juurdepääsu haridusele ja tervishoiule;
   m) palub, et assotsiatsiooni raames alustataks sisemiste mehhanismide ja ühismeetmete tugevdamisega, et kasutada maksimaalselt ära arengustrateegiate potentsiaali ja edendada kaasarenguprojekte eelkõige ELis elavate sisserännanute elanikkondadega;
   n) juhib tähelepanu asjaolule, et välisinvesteeringud on esmatähtis element mõlema piirkonna majandusarengus, ja rõhutab, et Andide Ühendusse investeerivatelt Euroopa ettevõtjatelt tuleks eeldada ELiga samade standardite kohaldamist töötingimuste ja investeerimise osas ning et investorite õiguskindlus peaks olema tagatud rahvusvahelise eraõiguse alusel ja austades täiel määral põhimõtet riiklikust suveräänsusest loodusressursside üle;
   o) lisada tulevasse assotsiatsioonilepingusse rändealased sätted põhiõiguste, seaduslike rändajate tööalaste õiguste ja kodanikuõiguste, eelkõige nende sotsiaalkindlustuse, tugevdamiseks olenemata nende asukohast, ning kindlaks määrata mehhanismid rahaülekannete hõlbustamiseks, vähem kulukamaks, läbipaistvamaks ja kindlamaks muutmiseks, käsitledes samas rände peamiseid põhjuseid;
   p) Euroopa Investeerimispanga järgmise Ladina-Ameerika tegevusmandaadi eesmärkide hulgas tuleks ette näha Andide piirkonna piirkondliku integratsiooni toetamine, eriti füüsilise infrastruktuuri, transpordi, side ja energeetika valdkonnas, nii et panga tegevus täiendaks tõhusalt uut lepingut:
   q) läbirääkimissuunistes tuleks arvesse võtta ELi kasvavat toetust Andide piirkonna integratsioonile ning sealse õigusliku raamistiku ja institutsioonide reformile ja tugevdamisele, et viimased muutuksid tõhusamaks, esinduslikumaks ja legitiimsemaks, eriti mis puudutab kaubanduspiirangute kaotamist, isikute vaba liikumist, ühtseid poliitikaid ja õigusaktide harmoneerimist viitega Euroopa kogemusele struktuuri-, regionaal- ja ühtekuuluvusfondidega;
   r) läbirääkimisvolitustes tuleks välja tuua, et läbirääkimiste alguses tuleb esitada sotsiaal- ja keskkonnamõjude hinnang ning lisada see viitedokumendina läbirääkimiste ajakavasse;
   s) sõlmida ulatuslik ja tasakaalustatud assotsiatsioonileping, mis tugineb kolmele sambale: poliitika ja institutsioonide peatükk, mis tugevdab demokraatlikku dialoogi ja poliitilist koostööd, koostööpeatükk jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks ning kaubanduspeatükk, mis võtab täielikult arvesse Andide Ühenduse riikide konkreetseid arengueesmärke;
   t) läbirääkimissuunistes tuleb ette näha kaubavahetuse progressiivne ja vastastikune liberaliseerimine õigluse ja vastastikku kasulikel tingimustel, mis rajanevad vastastikus täiendavuse ja solidaarsuse põhimõtetel, tagamaks, et tulevane leping vähendaks ELi Liidu ja Andide Ühenduse vahel ning viimase sees valitsevat asümmeetriat; suunised peaksid seega tagama kokkulepitava ajakava piires erilise, eristatud ja paindliku kohtlemise ning võtma arvesse piirkondlikku integratsiooni ja Andide piirkonna konkurentsivõime paranemist, mis tuleneb eeldusest, et tootmise ümberkorraldamist ning majanduse konkurentsivõimet tuleb kindlasti toetada selliste meetmetega nagu arengukoostöö ja tehnoloogiasiire, päritolumaa panust puudutavate nõuete lisamine päritolueeskirjadesse ning koostöö ja tehnilise abi programmide loomine, edendades stabiilset õiguskeskkonda, millega tagatakse investeeringute kindlus ning poolte majandus- ja kaubandussuhete turvalisus;
   u) arvestada, et läbirääkimised ELi ja Andide Ühenduse vahelise vabakaubanduspiirkonna üle on elutähtsad ELi kui Ladina-Ameerika kaubandus- ja investeerimispartneri rolli tugevdamise seisukohast ning mandritevahelise integratsiooni tugevdamiseks ning et läbirääkimised tuleb kiiresti lõpetada olukorras, mida iseloomustab Ameerika Ühendriikide kahepoolsete kaubanduslepingute levik ja Ameerika Ühendriikide juhitud Ameerikate vabakaubanduspiirkonna algatus;
   v) võtta arvesse, et assotsiatsioonilepingu sõlmimine Andide Ühendusega, millega luuakse Euroopa - Ladina-Ameerika globaalne piirkondadevaheline assotsiatsiooniala, on ELi välissuhetes rahvusvahelisel tasandil prioriteetne strateegiline eesmärk, mida iseloomustab suurem omavaheline sõltuvus, majanduskasv, uute majanduslike jõudude esilekerkimine ja mitmed riigipiire ületavad ülemaailmsed väljakutsed, nagu julgeolek, maailma majanduse juhtimine, keskkond ja vaesuse vähendamine;
   w) võtta kohustus luua Euroopa - Ladina-Ameerika globaalne piirkondadevaheline assotsiatsiooniala järgides täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) uut läbipaistvusmehhanismi ning WTOst tulenevaid õigusi ja kohustusi, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklit ja teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) V artiklit, aidates seega kaasa mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamisele;"
   x) iseäranis ei tohi lisada ühtegi tingimust, mis kas sõnaselgelt või eeldatavalt seaks tulevase ELi ja Andide Ühenduse lepingu sõlmimise sõltuvusse WTO läbirääkimistevooru eelnevast lõpetamisest, ilma et see piiraks võimalust lülitada sobival ajal sellesse lepingusse Doha töökava tulemused, mis on kooskõlas ELi ja Andide Ühenduse lõppeesmärgiga, kusjuures kõik see peab konkreetselt ja otsustavalt toetama Andide piirkonna piirkondlikku integratsiooni;
   y) pidada läbirääkimisi ühtse ja jagamatu kaubanduslepingu üle, mis läheb kaugemale läbirääkimisosaliste praegustest ja tulevastest WTO esitatud kohustustest ning loob üleminekuajaks, mis on kooskõlas WTO nõuetega, Euroopa - Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevaheline assotsiatsiooniala, milles ilma ühtegi sektorit välja jätmata võetakse kõige vähem piiraval moel arvesse teatud kaupade erilist tundlikkust ja arengu mõõdet;
   z) pöörata konkreetset tähelepanu ELi – Andide Ühenduse ühishinnangule Andide Ühenduse piirkondliku majandusintegratsiooni kohta, milles on esitatud mitu olulist praktilist järeldust Andide Ühenduse tolliliidu ja ühise siseturu tugevdamiseks, arendamiseks ja lõpuleviimiseks, mis on väga tähtis nii läbirääkimiste kui ka kahe piirkonna vahelise vabakaubanduspiirkonna loomise seisukohalt;
   aa) pöörata konkreetset tähelepanu – olulisima sammuna läbirääkimiste edukaks arenguks – Andide Ühenduse poolt kavandatud algatustele, eesmärgiga süvendada piirkondlikku majandusintegratsiooni, ja eelkõige nendele algatustele, mis on seotud EList pärit toodete suhtes kohaldatavate tariifidega, tollikordade lihtsustamise ja ühtlustamisega, ning samuti teenustevaldkondades ja piiriüleses maanteetranspordis toimuvaga;
   ab) pakkuda sisulisi uusi võimalusi turulepääsuks põllumajandussektoris, mis on Andide Ühenduse arengu seisukohalt võtmetähtsusega sektor, kuid arvestada, et ELi paindlikkuse ulatus põllumajandussektoris peaks samas ka sõltuma edasiminekust muudes valdkondades, nagu näiteks pääs mittepõllumajandustoodete ja teenuste turule, samuti edasiminekutest muudes põllumajanduslikes küsimustes lisaks turule pääsemisele;
   ac) võtta arvesse olulistele teenustele üldise juurdepääsu tagamise ja riigisiseste reguleeritavate õiguste tähtsust ja seepärast jätkata ettevaatlikult läbirääkimisi teenuskaubanduse liberaliseerimise üle vastavalt GATSi V artiklile, et saavutada reaalne paranemine seni kokku lepitud ja rakendatud liberaliseerimiskohustuste täitmise ning selge ja prognoositava reguleerimisraamistiku vajaduse rahuldamise suhtes; hoiduda pakkumiste tegemisest ning rahvatervise ja hariduse valdkonnas taotluste rahuldamisest;
   ad) paluda komisjonil, arvestades asjaolu, et siiani ühenduse poolt kolmandate riikidega sõlmitud samalaadsetesse kaubanduslepingutesse lisatud vaidluste lahendamise mehhanismid ei leia tõhusat kasutust, teha ettepanekuid uute ideede kohta, mille abil välja töötada tõhusam kahepoolne vaidluste lahendamise organ, mis lihtsustaks vaidluste lahendamist vabakaubanduspiirkonna kuuluvates valdkondades esilekerkivate vaidluste korral;
   ae) uurida hoolikalt nii ELi kui ka Ladina-Ameerika osas vajadust viia põhimõtteliselt kahe piirkonna vahelised jõustunud või läbirääkimiste etapis olevad lepingud tegeliku lähenemiseni, vältimaks seda, et arvukate kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete liberaliseerimiskohustuste ja eeskirjade kattumine Ladina-Ameerikas põhjustaks kaubavahetusele ja investeeringuvoogudele tahtmatuid takistusi;
   af) läbirääkimissuunistes tuleb ette näha väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kui majandusarengu põhielemendi loomine, töökohtade loomine ja sotsiaalset heaolu stimuleeriva süsteemi edendamine; tööpuuduse vastu võitlemiseks tuleb kavandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine tänu liberaalsetel tingimustel krediidi võimaldamisele ning välja töötada ettevõtjate toetamise programmid innovatsiooni valdkonnas;
   ag) komisjon peab Euroopa Parlamenti põhjalikult ja vajaduse korral konfidentsiaalselt teavitama nii oma läbirääkimissuuniste projektist kui ka lõplikult vastu võetud läbirääkimissuunistest;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile, samuti liikmesriikide ja Andide Ühenduse liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569.
(2) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 543.
(3) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 123.
(4) Nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 980/2005, üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (ELT L 169, 30.6.2005, lk 1).
(5) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(6) Üldasjade ja välissuhete nõukogu 16. ja 17. oktoobri 2006. aasta järeldused, dokument nr 13735/06.


Teadmata kadunud isikud Küprosel
PDF 107kWORD 36k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon Küprosel teadmata kadunud isikute kohta
P6_TA(2007)0081B6-0118/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 1995. aasta resolutsiooni(1) Küprosel teadmata kadunud isikute probleemi kohta;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee asjaomaseid resolutsioone Küprose kohta ning rahvusvahelisi algatusi Küprosel teadmata kadunud isikute saatuse uurimiseks;

–   võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. mai 2001. aasta otsust(2) Küprosel teadmata kadunud isikute kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et teadmata kadunud isikute (Küprose kreeklased, Küprose türklased, kreeklased, türklased jt) probleem on üksnes humanitaarküsimus, mis tuleneb teadmata kadunud isikute sugulaste õigusest saada teada nende saatuse kohta;

B.   arvestades, et teadmata kadunud isikute saatuse osas aastakümneid teadmatuses elanud perekondade suur piin ja kannatused ei saa jätkuda ning peavad lõpuks lõppema;

C.   arvestades, et Küprosel teadmata kadunud isikute komitee (CMP) on ÜRO peasekretäri egiidi all uuesti tegutsema hakanud ja säilmete väljakaevamise ning identifitseerimise osas on toimunud edasiminek, kuigi see on aeglane;

D.   arvestades, et Euroopa Parlament avaldab heakskiitu CMP Küprose kreeka ja türgi liikmete konstruktiivsele koostööle,

1.   kutsub asjaga seotud pooli üles tegema siirast ja ausat koostööd kõikide Küprosel teadmata kadunud isikute saatuse nõuetekohase uurimise kiireks lõpetamiseks ning viima täielikult täide Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. mai 2001. aasta asjaomast otsust;

2.   kutsub asjaomaseid pooli ja kõiki, kellel on või on võimalus saada isiklikele teadmistele, arhiividele, lahinguvälja aruannetele või kinnipidamiskohtade andmetele tuginedes mis tahes teavet või tõendeid, esitama need edasise viivituseta CMP-le;

3.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles aktiivselt selle probleemiga tegelema, andes muu hulgas CMP-le rahalist abi ja astudes koostöös ÜRO peasekretäriga kõik vajalikud sammud, et viia täide Euroopa Inimõiguste Kohtu eespoolnimetatud otsus ja asjaomased ÜRO ning Euroopa Parlamendi resolutsioonid;

4.   kutsub edastama probleemi asjaomasele parlamendikomisjonile eesmärgiga jälgida komisjoniga tihedat koostööd tehes selles küsimuses toimuvaid arenguid; teeb ettepaneku, et sellele parlamendikomisjonile tehakse ülesandeks anda korrapäraselt aru, esitades esimese aruande kuue kuu jooksul;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ja Küprose, Türgi, Kreeka ning Ühendkuningriigi valitsustele.

(1) EÜT C 109, 1.5.1995, lk 166.
(2) Küpros v. Türgi [GC], kohtuasi nr 25781/94, EIÕK 2001-IV.


Regionaalpoliitika (saared ning looduslikud ja majanduslikud piirangud)
PDF 128kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon saarte ning looduslike ja majanduslike piirangute kohta regionaalpoliitika kontekstis (2006/2106(INI))
P6_TA(2007)0082A6-0044/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivaid määrusi;

–   võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta(1);

–   võttes arvesse 21.–22. juunil 2002. aastal Sevillas toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi;

–   võttes arvesse 14.–15. detsembril 2006. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi;

–   võttes arvesse 2. septembri 2003. aasta resolutsiooni struktuuriliselt vähemsoodsate regioonide (saared, mägipiirkonnad, väikese rahvastikutihedusega piirkonnad) kohta ühtekuuluvuspoliitika ja nende institutsionaalsete perspektiivide raames(2);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 13. märtsi 2002. aasta arvamust Euroopa Liidu saarte probleemide kohta laienemise kontekstis(3);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 7. juuli 2005. aasta arvamust piirkondliku riigiabi eeskirjade ülevaatamise kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0044/2007),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament on mitmeid kordi juhtinud tähelepanu arvukate raskete oludega saarte olukorrale ning on rõhutanud vajadust aidata neist raskustest üle saada ning piirkondlikke erinevusi vähendada;

B.   arvestades, et omavahel ei tohiks segi ajada äärepoolseima piirkonna ja saarelisuse mõisteid, kuigi paljud äärepoolseimad piirkonnad on ühtlasi saared; arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 299 konkreetseid sätteid, mis on pannud tugeva õigusliku aluse äärepoolseimate piirkondade abistamiseks mõeldud tulemusliku hüvitise andmise meetmetele, tuleb eristada EÜ asutamislepingu artikli 158 sätetest ja Amsterdami lepingus sisalduvast saari käsitlevast deklaratsioonist, mille suhtes ei ole kunagi kohaldatud rakendussätteid, mille tulemus on majandusarengu tasakaalustamatus ühelt poolt tuumik-ELi ja teiselt poolt selle äärealadel asuvate saarte vahel;

C.   arvestades, et ühtekuuluvuse kui ELi ühe peamise eesmärgi siht on tagada mitmekeskuseline harmooniline areng piirkondlike erinevuste vähendamise ja arengut takistavate tegurite, sealhulgas looduslikest ja geograafilistest piirangutest tingitud takistuste kõrvaldamise kaudu;

D.   arvestades, et territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte on koondatud struktuurifonde ajavahemikul 2007–2013 reguleerivatesse määrustesse ja arvestades, et see põhimõte moodustab lahutamatu osa ühtekuuluvuspoliitikast, mida tuleks tulevikus säilitada ja tugevdada ning mille eesmärk on ELi territooriumi mitmekeskuseline integreerimine, et tagada võrdsed võimalused kõikidele piirkondadele ja sealsele elanikkonnale;

E.   arvestades, et ebaseaduslik sisseränne meritsi on üks peamisi ELi ees seisvaid probleeme ja arvestades, et möödunud aastal oli rändesurve eriti tugev ELi mereäärsetele välispiiridele, eelkõige Vahemere saartele, millelt nõutakse täiesti ebaproportsionaalse koormuse kandmist pelgalt nende geograafilise asukoha tõttu;

F.   arvestades, et 14.–15. detsembril 2006. aastal Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogu juhtis tähelepanu sellele, et sisserändega on vaja tegelda terviklikult ning et seniajani tehtud jõupingutusi tuleb kahekordistada, eriti mõnes ELi saarepiirkonnas, kuna need on osa liidu merepiirist ja rändeteedest,

1.   usub, et saarelisus on üheaegselt nii geokultuuriline iseärasus, mis on potentsiaal, mida arengustrateegias saab ära kasutada, kui ka alaline piirang, mis täiendavalt pärsib kõnealuste piirkondade konkurentsivõimet;

2.   tunnistab, et struktuurifonde ajavahemikul 2007–2013 reguleerivatesse määrustesse on lisatud mitmed konkreetsed sätted struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade kasuks; avaldab siiski kahetsust, et nõukogu ei võtnud vastu teisi tähtsaid Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekuid, nagu võimalust tõsta kaasrahastamise määra alade jaoks, mida mõjutab enam kui üks geograafiline või looduslik piirang;

3.   palub komisjonil 2007.–2013. aasta programmiperioodi suhtes, mis käsitleb saarepiirkondade tegevusprogramme, sealhulgas teise eesmärgi omasid, kasutada ära kõiki võimalusi, mis võimaldavad neil viia ellu infrastruktuuritöödega seotud meetmed, mida nii väga vajatakse;

4.   väljendab heameelt tähelepanu üle, mida komisjoni ühtekuuluvust käsitlevates strateegilistes suunistes aastateks 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika territoriaalsele mõõtmele on pööratud; märgib eriti, et looduslike piirangutega alade majandusliku mitmekesistamise toetamine kuulub järgmise programmiperioodi prioriteetide hulka; nõuab seepärast tungivalt, et asjaomaste liikmesriikide korraldusasutused võtaksid käesolevat prioriteeti oma siseriiklike strateegiliste tugiraamistike ja tegevuskavade koostamisel täielikult arvesse;

5.   palub komisjonil neljandas ühtekuuluvusaruandes pöörata erilist tähelepanu ning pühenduda saarte ja teiste struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade olukorrale;

6.   palub komisjonil Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) tööprogrammi raames pöörata erilist tähelepanu ebasoodsates looduslikes tingimustes olevate piirkondade, eriti saarte olukorrale; on seisukohal, et usaldusväärsed ja põhjalikud teadmised saarte olukorrast on hädavajalikud selleks, et nende eripära rahuldavalt arvesse võtta; nõuab liikmesriikidelt tungivalt konkreetsete süsteemide loomist, mis võimaldavad koguda saartega seotud asjakohaseid andmeid kohalikul tasandil, mis edastatakse seejärel ESPONile;

7.   palub komisjonil ajakohastada 2003. aasta uurimuste käigus saadud saari puudutavat statistilist teavet; usub, et edasine töö peaks olema suunatud asjassepuutuvamate statistiliste näitajate määratlemisele, mis sobivad paremini selgepiirilise statistilise pildi andmiseks arengutaseme kohta ja rahuldava arusaamise võimaldamiseks ebasoodsate geograafiliste ja looduslike tingimustega piirkondadest, eriti mis puudutab piirkondi, kuhu on koondunud mitmeid ebasoodsaid tingimusi, nagu näiteks mäeahelikud, saarestikud, samuti kahekordse eraldatuse juhtumid; rõhutab, et kõnealused näitajad peaksid võimaldama nende piirkondade ja ülejäänud ELi vaheliste erinevuste paremat hindamist, samuti piirkonnasiseste erinevuste hindamist; palub komisjonil kõnealused näitajad registreerida ja nende kohta korrapäraselt aru anda koos heade tavade näidetega;

8.   tunnustab tõsiasja, et komisjon tõstab riikliku regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 ning suunistes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi ja riskikapitali kohta esile saarte ja äärealade erilist olukorda; on siiski seisukohal, et rahuldavamaks tegelemiseks selliste territooriumide alaliselt ebasoodsate oludega tuleks lubada täiendavat paindlikkust olemasoleva ja tulevase riigiabipoliitika rakendamisel, ilma et selline paindlikkus põhjustaks vastuvõetamatut turu moonutamist ELis; palub komisjonil üle vaadata oma lähenemine, et võtta paremini arvesse saarte vajadust omada juurdepääsu siseturule mandripiirkondadega võrdsetel tingimustel; arvab sellega seoses, et parem transpordiühendus peaks olema selles valdkonnas esikohal, eriti seoses sadamate ja lennujaamadega,

9.   palub komisjonil uurida võimalust lubada riigiabi andmist saarepiirkondadele, kus kütuse- ja energiakulud mõjutavad selgelt ebasoodsalt seal elavate kogukondade konkurentsivõimet; märgib eelkõige, et kütuse hinna märkimisväärsed kõikumised võivad muuta saarte ja Euroopa mandriosa vahelise transpordi oluliselt koormavamaks; usub, et riigiabi käsitlevates järgmistes suunistes tuleks tegevusabi võimaldavat korda laiendada kõikidele saarepiirkondadele, mis ei ole saareriigid või siseveekogude saared;

10.   palub komisjonil korrapäraselt koostada ja Euroopa Parlamendile esitada saarte erivajaduste hindamise alane uuring, võttes arvesse saarte jaoks erilist tähtsust omavaid küsimusi ning esitades ettepanekud nendele suunatud meetmete osas; on seisukohal, et sellise hindamise keskpunktis peaks eelkõige olema regionaalpoliitika rakendamise mõju saartele, sealhulgas investeeringute tase, majandustegevuse levik, tööpuudus, transpordi infrastruktuur (eriti sadamad ja lennujaamad), keskkonda puudutav surve ning saarte üldine majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni tase siseturu piires;

11.   palub liikmesriikidel tagada saarepiirkondade keskkonnaalase, kultuurilise ja sotsiaalse eripära tulemuslik kaitse selliste meetmetega nagu asjakohaste regionaalarengukavade koostamine ja ehitustegevuse kontrollimine ning võtta ühtlasi koostöös komisjoniga vastu integreeritud programme, et kaitsta kultuuripärandit ja keskkonnaressursse;

12.   kiidab heaks valdkonnaülese lähenemise ühenduse poliitika rakendamisel, nagu kajastub komisjoni rohelises raamatus "Euroopa Liidu merenduspoliitika tulevik: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses", ning nõuab kõnealuse lähenemisviisi kohaldamist eeskätt saarte suhtes, mis moodustavad Euroopa meremõõtme põhiosa; palub komisjonil laiendada valdkonnaülest lähenemist teistele poliitikavaldkondadele viisil, mis arvestab saarepiirkondade eripära, soodustades seeläbi nende võimet täielikult integreeruda ja kasutada ära siseturust ning Lissaboni strateegiast tulenevaid eeliseid;

13.   pöörab erilist tähelepanu suure elanikkonnaga keskustest kaugel asuvatele saartele, mis kogevad seetõttu raskusi teenustele juurdepääsul ja nende osutamisel ning kannavad, eriti seoses transpordiga, suuremaid kulusid, mis asetab nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

14.   julgustab tervikliku ühenduse merepoliitika nimel tehtavaid jõupingutusi, mida laiendatakse ELi õiguslikest piiridest väljapoole, luues seetõttu ühenduse saarte soodsa geopoliitilise asukoha toel tugevad kaubandus-, majandus- ja poliitilised suhted ning pannes aluse tehnilisele koostööle (teadmiste ja asjatundlikkuse vahetus) naaberriikide vahel rahvusvahelise mereõiguse, vastastikuse austuse ja tulu alusel;

15.   on seisukohal, et saartel on kulud elaniku kohta keskmisest suuremad nii transpordi ja keskkonna infrastruktuuri kui energiavajaduste osas ning neil on tihti raske rakendada õigustiku teatavaid osi, mille puhul ei ole võib olla täielikult arvesse võetud saarte eripära; palub seepärast komisjonil poliitika väljatöötamisel ja õigusaktides, mille rakendamine võib saartele eriti koormav olla, võtta vastu paindlikum lähenemisviis saarte suhtes;

16.   nõuab, et komisjon asutaks regionaalarengu peadirektoraadi raames äärepoolseimate piirkondade haldusüksuse eeskujul saarte haldusüksuse, et tagada sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks koostatava poliitika väljatöötamisel ning eriti meretranspordi, energia, piisava veevarustuse tagamise, piirkondlike piirialade seire ja hapra saarekeskkonna kaitsmise valdkonna meetmete rakendamisel saarte eripära ja vajaduste ning nende alalise ja hooajalise elanikkonnaga süstemaatiline arvestamine;

17.   soovib näha, et komisjon kasutaks rohkem ära EÜ asutamislepinguga pakutavat võimalust kohandada sellist ühenduse poliitikat, mis võib omada negatiivset mõju kõnealuste piirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule, et lahendada võimalikult ulatuslikult peamised probleemid, mis puudutavad konkreetselt iga saarepiirkonda või saarterühma;

18.   on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata saartel ülekaalus olevatele majandustegevuse valdkondadele, eriti põllumajandusele, kalandusele, turismile ja käsitööle; palub seepärast komisjonil tagada, et tema poliitilistes algatustes võetakse üha rohkem arvesse saarte erivajadusi kõnealustes valdkondades;

19.   palub komisjonil kaaluda, milliseid muudatusi on vaja teha riigiabi suhtes kohaldatava nn turuinvestori testi osas, et kajastada tegelikku olukorda saartel ja teistes äärepoolseimates piirkondades, kus võib olla võimatu leida või hinnata turuinvestorit, kuna selles piirkonnas ei pruugi neid olla; ka on nende turgude väiksuse ja kauguse tõttu ebatõenäoline valdkonna keskmise kasumlikkuse saavutamine, mistõttu see test ei saa olla kaugete saarte osas rahuldav;

20.   palub komisjonil täpsemalt uurida kliimamuutuse mõju saarepiirkondadele ja eriti käesolevate probleemide, näiteks põua teravnemist ning edendada koostöös liikmesriikidega asjakohaste tehnoloogiate ja muude meetmete arendamist ning kohaldamist, et kõnealuste probleemidega tegelda;

21.   palub komisjonil vaadata uuesti läbi transpordialaste riigihankelepingutega seotud tingimused, et kõrvaldada mis tahes takistused seoses avaliku teenuse osutamise kohustusega eesmärgiga lihtsustada transpordiühendust saarepiirkondadega;

22.   palub komisjonil seada prioriteediks saarte energiaturvalisus ja uute tehnoloogiate abil ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise arendamise ja rakendamisega seotud projektide rahastamine ning edendada energia tõhusat kasutamist, kaitstes samal ajal keskkonda ja säilitades tema loomulikku ilu;

23.   julgustab saartel asuvaid kogukondi kasutama europiirkondade võrgustikku või teisi sarnaseid Euroopa võrgustikke piirkondadevaheliseks koostöö korraldamiseks, heade tavade vahetamiseks ning piiriüleste projektide arendamiseks, samuti saartel asuvate kogukondade paremaks integreerimiseks neid ümbritsevasse majanduspiirkonda;

24.   julgustab saartel asuvaid kogukondi ära kasutama JASPERSi (ühisabi Euroopa regioonide projektide toetamisele) ja JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) rahastamis- ja haldusalaseid vahendeid, et kasutada ära olemasolevaid regionaalarengu vahendeid ja edendada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu, julgustades saarte majanduse mitmekesistamist ning edendades tuumiktegevuse kasvu jätkusuutliku arengu kaudu; julgustab samuti parema õigusloome algatuse rakendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, pidades muu hulgas silmas haldusnõuete lihtsustamist, eriti seoses finantsabi taotluste esitamise ja hindamisega;

25.   tunnustab piirikontrolli Euroopa vahendite esmakordsel rakendamisel saavutatud positiivseid tulemusi ja väljendab heameelt komisjoni hiljutise ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (KOM(2006)0401) eesmärgiga anda kiiret tegevus- ja tehnilist abi igale liikmesriigile, kes seda palub; on siiski veendunud, et selliste rühmade tegevus on tulemuslik vaid juhul, kui nad omavad volitust, mis on määratletud nõuetele vastava viitega Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) volitusele; nõuab tungivalt, et komisjon tutvuks vajadusega luua Euroopa rannavalveorgan, et aidata üheaegselt kõnealuseid piirkondi ja liikmesriike ELi välispiiride seire teostamisel;

26.   rõhutab toetust FRONTEXi algatustele ja tegevusele ja palub, et agentuur teostaks jätkuvalt järelevalvet ebaseadusliku sisserände mõju üle saarepiirkondade kogukondadele; kutsub komisjoni ja FRONTEXit üles võtma kiireid saari toetavaid meetmeid, et leevendada survet kõnealuse probleemiga koheselt tegelda, tagades samal ajal inimõiguste nõuetekohase austamise; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et kiireks ja tulemuslikuks tegevuseks nõutavad vahendid oleksid kättesaadavad; rõhutab samuti saartevahelise tugevama ja tihedama kooskõlastamise ja koostöö tähtsust ning vajadust, et need piirkonnad osaleksid ulatuslikumalt võitluses ebaseadusliku sisserändega;

27.   palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu lairibaühenduse arendamisele ning edendada meetmeid, et lahendada saarepiirkondades teenuste (nagu tervishoid ja Interneti-põhised meditsiiniteenused, elektrooniline juhtimine ja kodanikele suunatud teenused) osutamisega seotud eriomased raskused;

28.   on seisukohal, et turism on suurema osa saarte jaoks esmane tuluallikas, mis mõjutab otseselt teiste valdkondade (põllumajandus, kaubandus, teenused, kalandus) kasvu, ning et tungivalt on vaja luua integreeritud poliitika, mis on võimeline tagama turismi jätkusuutlikkust saartel; usub, et selle poliitikaga peab kaasnema Euroopa kodanikele suunatud hästi korraldatud teavituskampaania läbi kvaliteedi- ja saare päritolu tähise loomise ning teiste tegevusvaldkondade tekkimine või edasine areng saartel; palub komisjonil teostada seda silmas pidades valdkonnaülene analüüs, pöörates erilist tähelepanu võimalustele toetada jätkusuutlikku turismi tihedalt asustatud keskustest kaugel asuvatele saartele suunatud piirkondlike strateegiate raames;

29.   teeb komisjonile ja teistele institutsioonidele ettepaneku nimetada aasta 2010 Euroopa saarte aastaks;

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 291, 21.10.2006, lk 11.
(2) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 111.
(3) EÜT C 192, 12.8.2002, lk 42.
(4) ELT C 31, 7.2.2006, lk 25.


Kohalikud omavalitsused ning arengukoostöö
PDF 208kWORD 82k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon kohalike omavalitsuste ja arengukoostöö kohta (2006/2235(INI))
P6_TA(2007)0083A6-0039/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 179;

–   võttes arvesse 20. detsembri 2005. aasta nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(1), mis asetab omavastutuse ja partnerluse esmaseks ühiseks põhimõtteks, millega allakirjutanud kohustuvad toetama detsentraliseerimist ja head valitsemistava ning mis julgustab "kohalike omavalitsuste suuremat kaasamist";

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend;(2)

–   võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel,(3) mida on muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis allkirjastatud partnerluslepingu muutmise lepinguga(4) ("Cotonou leping"), eriti selle artikleid 4, 28, artikli 30 lõiget 2, artikli 43 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi hartat, mille Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 14. jaanuaril 1994. aastal ministrite asetäitjate 506. kohtumisel vastu võttis;

–   võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Teemaprogramm "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis'", milles kinnitatakse uuesti, et kohalikud asutused on arengu küsimustes täieõiguslikud huvirühmad ning tehakse ettepanek kaasata nad "arengukoostöösse muuhulgas nii dialoogi kui ka rahalise toetuse kaudu" (KOM(2006)0019);

–   võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks" (Euroopa Ülemkogu võttis strateegia vastu 15.–16. detsembril 2005. aastal), milles komisjon kohustub toetama detsentraliseerimist ja kohalike asutuste suutlikkuse arendamist, rõhutades Euroopa ja Aafrika linnade ja valdade vaheliste sõprussidemete ja partnerluse strateegilist olulisust, et toetada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ning edendada nende saavutamiseks vajalikke tingimusi (KOM(2005)0489);

–   võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2003. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele valitsemise ja arengu kohta, mille kohaselt on hea valitsemistava Euroopa koostöö esmatähtis valdkond (KOM(2003)0615);

–   võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 1999. aasta selgitavat märkust (DEV/1424/2000) arengu peadirektoraadi osakondadele ja delegatsioonidele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV), Ladina-Ameerika ja Aasia ja Vahemerepiirkonna ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, milles toetatakse (detsentraliseeritud) sidusrühmade kaasamist poliitika sõnastamisse ja väljatöötamisse selle algetapist peale ning tehakse ettepanek võtta vastu tööjuhend kõigi arengumaade delegatsioonide jaoks;

–   võttes arvesse nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta(5);

–   võttes arvesse "detsentraliseeritud koostöö" eelarverida B7-6002, mis on mõeldud edendama seda lähenemist kõigis arengumaades;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 16. novembri 2005. aasta arvamust detsentraliseeritud koostöö kohta ELi arengupoliitika reformi elluviimisel (CdR 224/2005);

–   võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide lõplikku deklaratsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta ÜRO Peaassamblee kuuekümnendal istungjärgul septembris 2005, milles rõhutatakse kohalike asutuste olulist rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;

–   võttes arvesse ÜRO Peasekretäri aruannet A/59/354, mis esitati ÜRO Peaassamblee 59. istungjärgul 13. septembril 2004. aastal ning milles tunnustatakse kohalike asutuste ja nende ülemaailmsete võrgustike rolli, eriti Ühinenud Linnade ja Kohalike Omavalitsuste Ülemaailmset Organisatsiooni (UCLG), mille asutusi ja võrgustikke käsitletakse kui ÜRO ühte peamist partnerit arengu- ja humanitaarküsimustes kohalikul tasandil;

–   võttes arvesse ministrite ja valitsuste esindajate lõppdeklaratsiooni neljanda ülemaailmsel veefoorumil (mis toimus Mexicos 16. kuni 22. märtsil 2006), milles ollakse seisukohal, et tõhus koostöö kohalike asutustega on oluline tegur, mis aitab tulla toime veega seotud probleemidega ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

–   võttes arvesse säästliku arengu tippkohtumise (mis toimus Johannesburgis 26. augustist kuni 4. septembrini 2002) lõppdeklaratsiooni, milles peetakse tähtsaks kohalike asutuste rolli ja suutlikkuse tugevdamist jätkusuutliku arengu tagamiseks;

–   võttes arvesse teise ÜRO inimasustusealase konverentsi (Habitat II) (mis toimus Istanbulis 3. kuni 15. juunini 1996) lõppdeklaratsiooni, milles tunnistatakse, et kohalikud asutused on ÜRO inimasulate tegevuskava elluviimisel riikide lähimad partnerid;

–   võttes arvesse teise ülemaailmse planeet maa tippkohtumise (mis toimus Rio de Janeiros 13. kuni 14. juunini 1992) Rio deklaratsiooni keskkonna ja arengu kohta, milles rõhutatakse kohalike asutuste otsustavat rolli Agenda 21, mis võeti vastu deklaratsioonile alla kirjutanud riikide poolt, elluviimisel;

–   võttes arvesse UCLG asutamiskongressi (mis toimus Pariisis 2. kuni 5. maini 2004) deklaratsiooni, millega 3 000 linnapead ja maailma kohalikke omavalitsusi esindavat kohalikku poliitikut kohustusid saavutama aastatuhande arengueesmärgid kohalikul tasandil ning töötama kohaliku autonoomia ja demokraatia tugevdamise ja linnade arengut edendava koostöö nimel;

–   võttes arvesse Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Peaassamblee (mis toimus Innsbruckis 10. kuni 12. maini 2006) lõppdeklaratsiooni ning selle peatükki "Kohalikust ülemaailmseni", milles rõhutatakse Euroopa ja tema kohalike omavalitsuste rolli maailmas;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0039/2007),

Kohalike asutuste teadmised ja lisandväärtus arengukoostöös

A.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on üks ELi prioriteetidest ning et kohalike omavalitsuste põhilist rolli nende eesmärkide elluviimisel on tunnustanud ÜRO ja eriti ÜRO peasekretär, kes ütles 2005. aasta aastatuhande tippkohtumisel: "Kuidas me võime loota aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, kui me ei ole edukad sellistes valdkondades nagu haridus, nälja vastu võitlemine, tervishoid, veemajandus, sanitaartingimused ja sooline võrdõiguslikkus? Linnadel ja kohalikel omavalitsustel on esmatähtis roll kõigis nendes valdkondades. [...] Kuigi meie eesmärgid on ülemaailmsed, on neid võimalik saavutada kõige efektiivsemalt kohalikul tasandil";

B.   arvestades, et praeguse tempo korral oleks 2015. aastaks kinnitatud arengueesmärkide saavutamiseks vaja 110 aastat ning et kohalike asutuste kogemusi mitmetes arenguga seotud valdkondades, nagu veemajandus, võitlus AIDSi vastu, soolise võrdõiguslikkuse poliitika, jäätmehooldus, sotsiaalne ühtekuuluvus, kohalik majandusareng, peaks EL tunnustama kui vajalikku panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse;

C.   arvestades, et igal lapsel on õigus oma sünni registreerimisele registriasutuses ning võttes arvesse kohalike omavalitsuste olulist rolli selles ning otsest seost kõnealuse tava ja lapsi töö kaudu ekspluateerimise eest kaitsvate asjaomaste inimõigusalaste normide kohaldamise vahel;

D.   arvestades, et hea valitsemistava on üks ELi prioriteetne eesmärk ning et kohalik demokraatia ja detsentraliseeritus asuvad vastavalt eespool nimetatud Euroopa konsensusele arengu küsimuses demokraatliku valitsemistava südames;

E.   arvestades, et 20 aasta pärast elab 60% maailma elanikkonnast linnades ning et linnad etendavad seega olulist rolli kõige vaesemate elanikkonna rühmade elutingimuste parandamises;

F.   arvestades, et kohalikud asutused kogu maailmas vajavad kogemusi, mida on võimalik omandada läbi:

   kohalike omavalitsuste vaheliste projektide, mida rahastavad või edendavad Euroopa kohalikud omavalitsused ise, tehes koostööd lõuna piirkonna kohalike omavalitsustega juba üle kolmekümne aasta;
   kohalike omavalitsuste vaheliste projektide, mida rahastab EL selliste programmide raames nagu URB-AL (Ladina-Ameerika), Asia URBS (Aasia) ning vähemal määral MEDA (Vahemere lõunapiirkonna riigid), ACCESS (Kesk- ja Ida-Euroopa), TACIS (Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia) ning CARDS (Balkan) ning mitmeaastased mikroprojektiprogrammid AKV riikides;
   detsentraliseerimist või kohalikku arengut toetavate siseriiklike või piirkondlike koostööprogrammide, milles kohalikud asutused ja nende ühendused on kaasatud ettevõtjatena ELi ja teiste rahastajate abiga (ÜRO, kahepoolsed asutused, Maailmapank, piirkondlikud arengupangad, jne.);

G.   arvestades, et kohalikel asutustel on vajalik poliitiline õiguspärasus, teadmised ja kohalike küsimustega tegelemise kogemus ning võimalus koondada enda ümber teisi kohalikke sidusrühmi;

H.   arvestades, et vaatamata sellele, et kohalike asutuste osalemist koostööprotsessis loetakse Cotonou lepingus ja Euroopa konsensuses arengu küsimuses oluliseks, ei ole veel rakendatud ühtegi alalist mehhanismi, et tagada kohalike asutuste osalus dialoogis komisjoniga Euroopas ja arengumaades; arvestades siiski, et selline mehhanism on olemas valitsusväliste osalejate jaoks;

Euroopas

I.   arvestades, et kohalikud asutused on arenguabi valdkonnas juba praegu pädevad ja omavad pikaajalist kogemust: nad on olnud asjatundjad kõigis linnaarenduse valdkondades ja maaelu küsimustes juba üle kolmekümne aasta ning nende üha enam mitmekesistuv tegevus kasvab jätkuvalt, moodustades seega kogu maailma hõlmava solidaarsuse võrgustiku; arvestades, et praegu toetavad ja rahastavad neid meetmeid erinevad riigid;

J.   arvestades, et Euroopa kohalike omavalitsuste siseriiklikud ja piirkondlikud ühendused etendavad üha olulisemat rolli teabe, suutlikkuse suurendamise ja dialoogi osas ning võivad seega muutuda ELi ja teiste arengupartnerite jaoks "peamiseks kanaliks", mille kaudu tagatakse kohalike asutuste osalus dialoogis komisjoniga;

K.   arvestades, et Euroopa kohalikud omavalitsused ja nende ühendused etendavad otsustavat rolli avalikkuse teavitamisel, ergutamisel ja teadlikkuse tõstmisel ELis kohalikul tasandil, hõlmates otseselt kodanikke; arvestades, et see aitab kaasa solidaarsuse ja arenguabi väärtuste edendamisele, mida näitab ka 2005. aasta juulis UCLG poolt ÜRO toel käivitatud "Aastatuhande linnade kampaania"; arvestades, et selle raames kutsub UCLG Euroopa osakond, s.t. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu alates 2006. aasta aprillist Euroopa linnu üles aastatuhande arengueesmärkide edendamisele ja elluviimisele;

L.   arvestades, et enamates haldusüksustes ja piirkondades ei piirdu kohalikud arengu teadvustamise kavad ja programmid ühekordsete meetmetega, vaid on selle asemel kehtestanud kohaliku tasandi elanikkonnale laiaulatusliku koolitus- ja teabeprogrammi;

M.   arvestades, et kohalikud asutused on arengu valdkonnas peamised osalejad, kes aitavad elavdada ja koordineerida kohalikul tasandil majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid;

N.   arvestades, et Euroopa linnade ja lõuna piirkonna linnade vahelised sõprussidemeid ei saa praegu ELi rahalist toetust, kuigi Euroopa linnade koostööalgatused nendega samavõrdsete lõunapoolsete riikide linnade suhtes on üha arvukamad;

O.   arvestades, et Euroopasse sisserändajad etendavad olulist osa arengukoostöös, nende lisandväärtus seisneb nende potentsiaalses panuses, nende oskustes ja läheduses oma päritolumaale; arvestades selle taustal, et detsentraliseeritud koostöö on sisserändajate kogukondade eest seisvate rahvusvaheliste solidaarsusorganisatsioonide jaoks oluline ja sobiv sekkumisvaldkond nii seoses nende inimeste päritolumaades rakendatava tegevusega kui ka arengukoolituse ja teadlikkuse tõstmise projektidega neid vastuvõtvas riigis;

Arengumaades

P.   arvestades, et "detsentraliseeritud koostöö", nagu seda määratleb EL alates 15. detsembril 1989. aastal alla kirjutatud neljandast Lomé konventsioonist, märgib tahet mitte enam otsustada abi andmise üle arengumaadele üksnes kolmandate riikidega, vaid kaasata kohalikud omavalitsused nii poliitiliste otsuste tegemisse kui ka abi rakendamisse, et muuta see tõhusamaks ja elujõulisemaks; arvestades, et eesmärk on Euroopa koostööprotsessi põhjalik ja püsiv muutmine, võttes arvesse elanike ootusi, et projektid vastaksid paremini tegelikele vajadustele;

Q.   arvestades, et arengupoliitikas osalemine ja selle omaksvõtmine, mis on ELi peamised põhimõtted, peab toimuma kohalike asutuste kaasamisel, sest nende jaotumine kogu territooriumil võimaldab neil teostada lähendamispoliitikat ja edastada iga päev oma elanikkonna ootusi, eriti kõige äärepoolsemates piirkondades,

R.   arvestades, et kohalikel omavalitsustel on kõigis arengumaades kogemused sellistes erinevates valdkondades nagu sanitaaria, haridus, tervishoid, elamumajandus, naiste õiguste edendamine otsuseid vastu võtvates kohalikes organites, narkootikume puudutavad teabesüsteemid, turismi juhtimine, linna ajaloolise pärandi säilitamine, kohalike tervishoiuteenuste edendamine, veemajandus ja ühistransport;

S.   arvestades, et detsentraliseerimine ja riiklikud reformid, mis on käimas enamikes piirkondades üle kogu maailma, panevad kohalikud omavalitused end kehtestama valitsussfäärina, mis on korraga nii eraldatud kui esinduslik koos uute vastutusaladega väga erinevates poliitikavaldkondades, mis on väga olulised vaesuse vastu võitlemisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, nagu näiteks esmane tervishoid, veemajandus, sanitaaria, juurdepääs haridusele, keskkonnakaitse, kohalik majandusareng, HIVi/AIDSi ennetamine ja sooline võrdõiguslikkus;

T.   arvestades, et kohalike omavalitsuste kaasamine võib aidata kaasa kohaliku demokraatia tugevdamisele ja abi haldamise demokratiseerimisele kohalikul tasandil, arvestades rolli, mida kohalike asutuste siseriiklikud ühendused võivad selles valdkonnas lõunapoolsetes riikides etendada;

U.   arvestades, et nende kohalike omavalitsuste strateegiline roll, kellel on valimiste kaudu saadud legitiimsus ning kes asuvad riigi valitsuse ja kodanikuühiskonna vahel, muudab nad ideaalseks vahendajaks, et soodustada erinevate arengupartnerite vahelist konsulteerimist, mis on vajalik tõhusaks ja koordineeritud abiks;

V.   arvestades, et kohalikud asutused, kes tunnevad kohalikke tingimusi paremini kui keskvalitsus või rahvusvahelised rahastajad, pakuvad konkreetset lisandväärtust ning neil on paremad võimalused hinnata siseriiklike ja rahvusvaheliste arengustrateegiate kohalikku mõju, mistõttu nad suudavad pakkuda nende hallatavate territooriumide eripäradega paremini kohandatud abi;

W.   arvestades, et sobivate vahenditega võiksid kohalikud asutused olla stabiilseks raamiks, mis võimaldab uutel osalejatel ennast väljendada, organiseerida ja Euroopa partnerluse nõudmistega kohaneda;

X.   arvestades, et eriteadmised nende hallatava territooriumi kohta teevad kohalikest asutustest vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise peamise jõu;

Y.   arvestades, et näiteks Ladina-Ameerika piirkonnas asetab linnastumise kiire areng linnapoliitika arenguteemade hulgas esiplaanile ning teeb linnadest ja linnastutest sotsiaalprobleemidega tegelemise valdkonnas (ränne, noorsugu, vaesus ja tööhõive) valitsuste peamised koostööpartnerid;

Z.   arvestades, et edendada tuleb dialoogi kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate vahel ELi poolt rahastatud kohaliku arengu projektide väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

AA.   arvestades, et arengumaade kohalike asutuste osalemine nõuab arengukoostöö strateegiate omaksvõtmist, mis nõuab muu hulgas nende juurdepääsu parandamist teabele, korralduslikke ressursse ja esindusmehhanisme, dialoogi pidamise suutlikkust ja algatusvõimet koostööpoliitika valdkonnas ning osalemist siseriiklikes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes nõuandvates ja konsultatsiooniorganites;

AB.  AB arvestades, et UCLG etendab olulist rolli arengumaade asutuste vajaduste ümberkorraldamisel ja esitlemisel;

AC.   arvestades, et vaatamata kogemustele arengu küsimustes on kohalike asutuste roll arengus tänaseni alahinnatud ja alarakendatud,

Vahendite pakkumine kohalikele asutustele nende rolli täitmiseks aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel

1.   tuletab meelde, et komisjon on juba pikka aega tagasi võtnud kohustuse anda kohalikele asutustele täieõigusliku partneri roll arenguabis ning et komisjoni viimativõetud kohustused on: AKV riikide suhtes Cotonou leping ning kõikide arengumaade suhtes põhimõtted, millele tugineb Euroopa 2005. aasta konsensus arengu küsimuses;

2.   tunnistab, et kohalike asutuste kaasamine arengupoliitikasse on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ja hea valitsemistava tagamisel väga oluline; usub, et arengupoliitika omaksvõtmine on arenguabi valdkonnas märkimisväärne samm läbipaistvuse ja demokraatia poole ning võimaldab lähtuda raha saajate tõelistest vajadustest, et töötada välja tõhusamad ja elujõulisemad projektid ning programmid;

3.   rõhutab põhja-lõuna telje ja lõuna-lõuna telje partnerluse tähtsust kohalike asutuste ja neid esindavate ühenduste vahel, mis aitab kaasa hea valitsemistava tugevdamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

4.   palub komisjonil toetada ja tugevdada Euroopa kohalike asutuste ja nende rahvusvaheliste partnerite otsest koostööd; nõuab eriti, et tagataks selliste solidaarsusvõrgustike järjepidevus (sh rahaline), mis loodi selliste programmidega nagu URB-AL, Aasia URBS ja teised, mis lõpetavad tegevuse hiljemalt 2007. aastal ning kujutavad endast elanike ees võetud kohustusi;

5.   rõhutab, et omavastutuse, osaluse ja hea valitsemistava põhimõtted nõuavad mitmepoolset lähenemist, kus erinevad arengupartnerid, olgu siis tegemist kas kolmandate riikide, kohalike asutuste või valitsusväliste osalejatega, tegutsevad üksteist täiendavalt ja ühtselt;

6.   rõhutab, et kohalikud omavalitsused peavad kaasama ülejäänud kohalikke sidusrühmi (ülikoolid, sotsiaalsed osapooled, valitsusvälised arenguorganisatsioonid, ettevõtted jne) ning innustama kodanikke osalema avalikus elus;

7.   palub kohalikel asutustel võtta koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega järelevalve alla tööstus ja põllumajandus, et hoida ära laste töö kasutamine ning teha koostööd nõuetele vastavate koolihoonete ehitamisel ja hooldamisel, kus töötavad koolitatud õpetajad ning pakutakse tasuta transporti ja koolitoitu, et kõigil lastel oleks võimalus koolis käia;

8.   pidades siiski oluliseks eristada selgelt kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate konkreetseid rolle, arvestades nende pädevusvaldkonda, õiguspärasus ja demokraatlikku kontrolli, kogemusi kohalike küsimuste juhtimise valdkonnas ning kaasatust riikliku poliitika elluviimisse;

9.   väljendab heameelt poliitilise tunnustamise ja kohalikele asutustele eespool nimetatud arengukoostöö rahastamisvahendiga eraldatud rahaliste vahendite üle: a) kohalikud asutused kaasatakse arengumaade koostööstrateegiate määratlemisse, geograafiliste ja temaatiliste programmide väljatöötamisse, nende rakendamisse ja hindamisse juba algetapis; b) kuni 15% temaatilise programmi "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused" vahenditest võib eraldada otse kohalikele asutustele; c) Euroopa kohalikud asutused integreeritakse struktureeritud poliitilisse dialoogi Euroopa institutsioonide ja teiste põhjapoolse piirkonna arengu sidusrühmadega;

10.   palub komisjonil viidata tulevastes arengukoostöö rahastamisvahendites ja õigusloomega seotud tekstides kohalike asutuste rollile ja neid esindavatele ühendustele kui "poliitilistele partneritele" ning tagada nende osalemine kõigis koostööprotsessi etappides ja nende otsene juurdepääs Euroopa rahastamisvahenditele;

11.   palub komisjonil täpsustada riikide strateegiadokumentides menetluskord ja mehhanismid, mille abil kaasata paremini kohalikke asutusi, neid esindavaid organisatsioone ja kodanikuühiskonna partnereid kõigis koostööprotsessi etappides (dialoogid ja strateegiadokumentide sõnastamine, kavandamine, rakendamine, läbivaatamine, hindamine) ning kindlustada, et ELi delegatsioonid oleksid nende rakendamise tagamiseks sellest informeeritud;

12.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnustama lõuna piirkonna kohalike asutuste ühendusi strateegiate määratlemisel ja arengupoliitika rakendamisel kui tõhusaid vahelülisid ühelt poolt kohalike asutuste ja teiselt poolt liikmesriikide valitsuste ja ELi vahel;

13.   avaldab kahetsust, et praegu on arengumaade asutused kaasatud vaid projektide rakendamisse ja mitte arengupoliitika väljatöötamisse, ning seda ka AKV riikides, vaatamata Cotonou lepingu muutmisele, mis paigutab poliitilise dialoogi kohalike asutustega partnerluse keskmesse; kohustub seetõttu võtma valitud esindajate ühendustega üksikasjalikke järelmeetmeid arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise osas nii ELis kui ka arengumaades, vaadates eriti läbi riikide strateegiadokumendid, ning teavitama kohalikke asutusi neile pakutavatest uutest võimalustest ja kohalike asutuste praktikas tekkinud raskuste korral edastama teabe komisjonile;

14.   rõhutab seetõttu, et ülalmainitud komisjoni 23. detsembri 1999. aasta selgitavas märkuses tehti ettepanek võtta kõigi arengumaade delegatsioonide jaoks vastu tööjuhend, mis selgitas täpselt, kuidas kaasata kohalikke asutusi ja valitsusväliseid osalejaid igasse koostööprotsessi etappi, soovitas detsentraliseeritud sidusrühmade osalemist poliitika sõnastamise ja kavandamise algusetapis ning mis jääb kasulikuks juhendiks uute arengu rahastamisvahendite rakendamisel;

15.   avaldab heameelt selle üle, et oma ülalmainitud 25. jaanuari 2006. aasta teatises kinnitab komisjon uuesti, et kohalikud asutused on täieõiguslikud arengus osalejad ning teeb ettepaneku kaasata valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused arengukoostöösse, muu hulgas nii dialoogi kui ka rahalise toetuse kaudu; rõhutab, et vastavalt uue arengukoostöö rahastamisvahendi sätetele tähendab see nende osalemist siseriiklike strateegiate ja geograafiliste programmide väljatöötamises, sest just seal määratletakse Euroopa koostöö poliitilised suunised; avaldab seetõttu kahetsust selle üle, et komisjon piirab kõnealuses teatises kohalike asutuste osalemise võimalust ning käsitleb seda geograafiliste programmide osas vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele teisejärgulisena; on seisukohal, et koostöö kohalike asutuste ja keskvalitsuse vahel tõhustab arenguabi andmist ning võimaldab sihtotstarbeliste rahaliste vahendite tulemuslikumat kasutamist ja abi jõudmist nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad;

16.   rõhutab vajadust arendada pidevat dialoogi ja konsulteerimist ELi ning kohalike asutuste ja nende esindajate ühenduste vahel kõigil tasanditel – siseriiklikul, piirkondlikul, ülemaailmsel –, eriti kaasates neid kui vaatlejaid ELi ja partnerriikide vahelistel foorumitel, nagu näiteks AKV-EL Parlamentaarne Ühisassamblee ja Ministrite Nõukogu, valitsusväliste osalejate esindajatega võrdsetel alustel;

17.   palub, et kohalikud asutused ja neid esindavad ühendused võiksid saada osa otsesest ja sobivast rahastamisest: a) arengukoostöö rahastamisvahendi geograafiliste programmide raames, arvestades nende rolli kohalikus valitsemises ja nende osaluse tähtsust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel; b) temaatilise programmi "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused" raames, kuna nende dialoogis ja koostööprotsessis osalemise (organiseerimine ja esindamine, konsultatsiooni, dialoogi ja lobitöö mehhanismide kehtestamine) suutlikkuse tugevdamine nii Euroopas kui ka arengumaades vajab nende uute vastutusaladega paremini kohandatud rahalist toetust;

18.   kutsub seetõttu komisjoni üles arengukoostöö rahastamisvahendeid 2008/2009 perioodiks läbi vaatama:

   - kindlustamaks, et ühenduse abi arengumaadele keskenduks detsentraliseerimisele ja kohalike asutuste tegevusele;
   - hoolitsemaks selle eest, et märkimisväärne osa ELi eelarvelisest abist arengumaade geograafiliste programmide jaoks oleks eraldatud otse kohalikele asutustele, pidades nõu keskvalitsustega, et parandada abi haldamist arengumaades, tugevdada kohalikku demokraatiat ja parandada elanikkonna juurdepääsu ühenduse rahalistele vahenditele, vastavalt Euroopa arenguküsimusi käsitlevas konsensuses sätestatud põhimõtetele;
   - suurendamaks temaatilise programmi "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused" eelarverida, arvestades nende ulatuslikku rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, eriti kohalike asutuste osatähtsust kohalike avalike teenuste pakkumises;
   - kiirendamaks AKV kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmise ja Cotonou lepingu raames toimuva teabevahetuse toetamist, eriti AKV kohalike omavalitsuste platvormi ja selle liikmete kaudu, sealhulgas AKV riikide saadikute komitee poolt 2003. aasta oktoobris heaks kiidetud rahastamispakkumise kohest jõustamist;
   - kui detsentraliseerimine ei ole põhieesmärk, toetamaks kohalike asutuste tegevust riigi detsentraliseerimispoliitika toetamise kaudu kas suutlikkuse, vahendite kättesaadavuse, eelarvetoetuse, õigusloomega seotud toetuse või muude toetuste abil;
   - et luua mehhanismid valdkondliku abi eraldamiseks vastavalt territooriumile, et kohalikud asutused võiksid täita neile detsentraliseerimist käsitlevate õigusaktidega määratud ülesandeid, sest kohalikud asutused omavad lisandväärtust valdkondlike programmide rakendamisel, eriti tervishoiu, hariduse ja peamiste avalike teenuste valdkonnas, millest nad jäetakse praegu sageli kõrvale;

19.   rõhutab struktureeritud dialoogi olulisust Euroopa kohalike asutuste ja ühenduse institutsioonide vahel, nagu on määratletud arengukoostöö rahastamisvahendiga, et Euroopa kohalikel asutustel oleks raamistik, milles nad võivad tõhusalt koostööd teha ja pidada dialoogi arenguga tegelevate institutsioonide ja teiste sidusrühmadega;

20.   kutsub komisjoni üles seadma sisse partnerlust aktiivselt koostööd tegevaid kohalikke asutusi esindavate ühenduste platvormiga, mis on loodud valitsusväliste organisatsioonide platvormi Concordi (Euroopa kodanikeühenduste abi- ja arengukoostöö konföderatsiooni) eeskujul, et edendada Euroopa institutsioonidega peetavat dialoogi ja tehtavat koostööd, koordineerida koostööd kohalike asutuste vahel ja abistada kohalikke asutusi arengupoliitika rakendamisel ning eelkõige tugevdada partnerluse liikmete suutlikkust;

21.   palub komisjonil luua koostöös kohalike omavalitsuste organisatsioonidega rahvusvaheline kohaliku demokraatia ja detsentraliseerimise seire keskus, et:

   tagada järelevalve kohalike asutuste osalemise üle koostööprotsessis ELiga (poliitiline dialoog, arengustrateegiate koostamine, kavandamine, rakendamine ja hindamine) ning teavitada institutsioone kohapeal töös ette tulnud raskustest;
   koostada kohalikul tasandil valitsemise maailmakaart, mis sisaldaks loetelu projektidest, sidusrühmadest ja eelarvetest, mida kasutavad kohalikud asutused üle maailma, et soodustada koordineerimist, ühtsust ja sünergiat erinevate kohalike omavalitsuste partnerite vahel;
   luua vahendid kohalike asutuste teavitamiseks ja nende osalemise toetamiseks Euroopa koostööprotsessis, nagu näiteks ajakohastatud teave kohalikele asutustele arenguabi reformiga kaasnevate uute võimaluste kohta, tehniline abi pakkumiskutsetele ja projektikonkurssidele vastamiseks jne;
   kontrollida ja analüüsida demokraatia- ja inimõigusalaste normide rakendamist, eriti nende normide rakendamist, mis käsitlevad konkreetselt kohalikku demokraatiat ja head valitsemistava ning on sätestatud asjaomastes EÜ ja teistes rahvusvaheliselt kokkulepitud standardites, nagu ÜRO, Aafrika Liidu või Rahvaste Ühenduse standardid;

22.   palub komisjonil edendada struktuurilisi meetmeid, mis elavdavad ja toetavad detsentraliseerimist ja kohaliku suutlikkuse suurendamist partnerriikides koos suurema demokraatia ja kodanike osalemisega;

23.   teeb ettepaneku kasutada koostööstrateegiate muutmise mehhanisme, kaasa arvatud Cotonou lepingu muutmine, et kontrollida kohalike asutuste koostööprotsessi kaasamisel saavutatud edusamme ning kaotada õiguslikud, poliitilised ja organisatsioonilised piirangud, mis takistavad kohalike asutuste osalemist koostööprotsessis;

o
o   o

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(2) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ Ministrite Nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22)
(4) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.
(5) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 6. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 625/2004 (ELT L 99, 3.4.2004, lk 1).


Guatemala
PDF 118kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon Guatemala kohta
P6_TA(2007)0084RC-B6-0101/2007

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Guatemala kohta, eriti 18. mai 2000. aasta resolutsiooni(1), 14. juuni 2001. aasta resolutsiooni(2), 11. aprilli 2002. aasta resolutsiooni(3), 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni(4), 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni(5) ja 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Rions Montti vastu algatatud kohtumenetluse kohta(6);

−   võttes arvesse Guatemala valitsuse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahelist kokkulepet, mille eesmärk on luua rahvusvaheline uurimiskomisjon karistamatuse vastu Guatemalas, mis sõlmiti 12. detsembril 2006;

−   võttes arvesse oma kindlat ja püsivat kohustumist tagada Guatemalas rahukokkulepete ning inimõiguste austamine;

−   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi poliitilise dialoogi ning koostöö lepingut, mis allkirjastati15. detsembril 2003;

−   võttes arvesse Kesk-Ameerika Parlamendi (PARLACEN) väljendatud seisukohta kolme Kesk-Ameerika Parlamendi liikme mõrvamise kohta;

−   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et 19. veebruaril 2007 mõrvati julmalt kolm Kesk-Ameerika Parlamendi liiget, salvadorlased Eduardo José D'Aubuisson Munguía, William Rizziery Pichinte Chávez ja José Ramón González Rivas ning nende autojuht Gerardo Napoleón Ramírez, kui nad sõitsid PARLACENi täiskogu kohtumisele, ning nende söestunud ja mahajäetud surnukehad leiti Guatemala City lähedalt;

B.   arvestades, et nende kuritegude väidetavad toimepanijad (Luis Arturo Herrera López, José Estuardo López, José Adolfo Gutiérrez ja Marvin Escobar Méndez), kes olid vastutavatel ametikohtadel Guatemala politseiameti kriminaaluurimise osakonnas, tapeti hiljem kummalistel, seni selgitamata asjaoludel üliturvalises vanglas, kus neid kinni peeti;

C.   arvestades olemasolevaid kahtlusi, et nende tapmistega püüti takistada uurimist, mille eesmärk on teha kindlaks PARLACENi liikmete mõrva kavandajad;

D.   arvestades, et nelja politseiametniku mõrva kajastanud teleajakirjanikud on saanud pärast saate eetrisseminekut tapmisähvardusi;

E.   arvestades, et inimõiguste ekspertide andmetel sooritatakse Guatemalas igal aastal mitu tuhat mõrva, kuid vahistamised toimuvad ainult 2% juhtudest; arvestades, et 2007. aasta alguses on juba tapetud ka ametiühingutegelasi (nagu Pedro Zamora Puerto Quetzalis), talupoegade juhte ja nende perekondi, ning et uuritavate genotsiidijuhtumite tunnistajad ja genotsiidiohvrite seadusjärgsed esindajad ning erinevad inimõigusorganisatsioonid saavad ähvardusi ning langevad sissemurdmiste ja murdvarguste ohvriks;

F.   arvestades, et asepresident Eduardo Stein möönis, kui raske on võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, kui see on riigiasutustes endis sügavalt juurdunud; arvestades, et see juhtum näitab, kui suurel määral on organiseeritud kuritegevus imbunud Guatemala politseisse, samuti karistamatuse õhkkonna levikut ja avaliku julgeoleku olukorra halvenemist, mis osutab vajadusele võtta poliitiline vastutus,

1.   mõistab kõik kõnealused mõrvad täielikult hukka ja edastab ohvrite sugulastele kaastundeavalduse;

2.   ootab, et Guatemala valitsus tagaks Guatemala kohtuorganite töö täieliku sõltumatuse, vabaduse ja turvalisuse kõnealuste kuritegude uurimisel; nõuab Guatemala ja El Salvadori poliitiliste, kohtu- ning politseiasutuste täielikku koostööd juhtumite uurimisel;

3.   nõuab tungivalt, et Guatemala parlament ratifitseeriks kokkuleppe, millega luuakse rahvusvaheline uurimiskomisjon karistamatuse vastu Guatemalas;

4.   palub Euroopa Liidul ja Guatemala valitsusel kutsuda kokku nõuanderühm Guatemala kohta, kaasates peamised doonorriigid, et toetada eespool nimetatud rahvusvahelise uurimiskomisjoni loomist ning edendada siseriiklikku dialoogi karistamatuse vastu;

5.   nõuab tungivalt, et Guatemala parlament ratifitseeriks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, mis võeti vastu 17. juulil 1998, ning kohandaks oma riigi õigusaktid vastavalt Rooma statuudist ja teistes asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate kohustustega;

6.   palub Guatemala valitsusel võtta meetmeid, et kaitsta kohtuesindajaid, õiglust taga nõudvaid inimsusevastaste kuritegude ohvreid, inimõiguste aktiviste ja tunnistajaid, kes saavad aidata kaasa kohtuprotsesside edenemisele;

7.   tervitab valitsuse käivitatud julgeolekujõudude ümberkorraldamist ja puhastamist;

8.   väljendab toetust Guatemala rahvale ja ametivõimudele, et nad jätkaksid õigusriigi põhimõtete järgimist ning edendaksid majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist arengut, mis soodustab rahu ning rahvuslikku leppimist;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks Guatemalaga ajavahemikuks 2007–2013 sisseseatud koostööstrateegia raames õigusriigi põhimõtete edendamist, võitlust karistamatuse vastu, inimõiguste täielikku austamist ning toetust Guatemala valitsusele tema julgeolekujõudude suutlikkuse suurendamisel ja inimõiguste austamisel;

10.   rõhutab, et on absoluutselt vajalik, et PARLACENi asukohariigi ametivõimud astuksid samme, et tagada PARLACENi liikmete ja selle kohtumiste julgeolek ning füüsiline puutumatus;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Guatemala, El Salvadori ja teiste Kesk-Ameerika riikide valitsustele ning Kesk-Ameerika Parlamendile.

(1) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 286.
(2) EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 403.
(3) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 688.
(4) ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 609.
(5) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 494.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0466.


Kambodža
PDF 200kWORD 45k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon Kambodža kohta
P6_TA(2007)0085RC-B6-0102/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 13. jaanuari 2005. aasta(1), 10. märtsi 2005. aasta(2) ja 19. jaanuari 2006. aasta resolutsioone(3) Kambodža kohta ning oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Kambodžas, Laoses ja Vietnamis(4);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Kambodža Kuningriigi vahel sõlmitud koostöölepingut(5), mis kiideti heaks 4. oktoobril 1999;

–   võttes arvesse ÜRO 9. detsembri 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta;

–   võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid Euroopa Liidu suuniseid, mille nõukogu võttis vastu 14. juunil 2004;

–   võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mis on mõlemad võetud vastu 16. detsembril 1966 ning mille osaline Kambodža on;

–   võttes arvesse ÜRO ja Kambodža Kuningriigi valitsuse vahel 6. juunil 2003. aastal sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Demokraatliku Kampuchea perioodil toime pandud kuritegude karistamist Kambodža seaduste alusel;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Kambodža Kuningriigi tööliste vaba ametiühingu, Suntexi tekstiilivabriku organisatsiooni esimees Hy Vuthy lasti 24. veebruaril 2007. aastal pärast öise vahetuse lõppu Phnom Penhis, Dangkao linnaosas asuvas Suntexi vabrikus maha;

B.   arvestades, et 22. jaanuaril 2004. aastal lasti maha Kambodža Kuningriigi tööliste vaba ametiühingu esimees Chea Vichea ning 7. mail 2004. aastal mõrvati Kambodža Kuningriigi tööliste vaba ametiühingu esimees Trinunggal Komara vabrikus Ros Sovannarith, samas kui teiste ametiühingutegelaste suhtes on Kambodžas viimastel aastatel toime pandud ahistamist, hirmutamist ja füüsilisi rünnakuid;

C.   arvestades, et Chea Vichea mõrv pole tänaseni lahendatud; arvestades, et 28. jaanuaril 2004. aastal vahistati Chea Vichea mõrva oletatavad autorid Born Sammang ja Sok Sam Oeun ning hiljem mõisteti nad hoolimata sellest, et nende vastu polnud ühtegi usutavat süütõendit, 20 aastaks vangi;

D.   arvestades, et Kambodža on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti osaline ning et nimetatud paktidega on tagatud igaühele õigus luua ametiühinguid ja liituda vabalt valitud ametiühinguga ning ametiühingutele on tagatud õigus vabalt tegutseda;

E.   arvestades, et ÜRO deklaratsioonis inimõiguste kaitsjate kohta on sätestatud muu hulgas "õigus üksi ja koos teistega organiseerunult edendada inimõigusi ning püüelda inimõiguste kaitse ja rakendamise poole" (artikkel 1);

F.   arvestades Euroopa Parlamendi sügavat muret, kuna eespool nimetatud juhtumid näitavad, et ikka veel pole tagatud kohtuvõimu erapooletus ja sõltumatus ning võime pidada punaste khmeeride liidrite üle poliitiliselt kallutamata kohtuprotsessi selleks puhuks eraldi loodud kohtuasutuses;

G.   arvestades, et kohtumenetlus Kambodža Kohtu erakorralises kolleegiumis pole veel alanud, kuna Kambodža ja rahvusvaheliste kohtuametnike vahel on palju erimeelsusi seoses selle kodukorra eelnõuga;

H.   olles mures Vietnami mägipagulaste ebakindla õigusliku olukorra pärast Kambodžas,

1.   mõistab hukka Hy Vuthy tapmise ja kõik muud vägivallaaktid ametiühingutegelaste vastu; nõuab Kambodža võimudelt kiire, erapooletu ja tõhusa uurimise korraldamist Hu Vuthy, Chea Vichea, Ros Sovannarithi ja Yim Ry mõrva asjus, vastavate uurimistulemuste avaldamist ning süüdlaste kohtu alla andmist; kutsub võime üles pidama Born Sammangi ja Sok Sam Oeumi üle kiiresti uut rahvusvahelistele standarditele vastavat kohtumenetlust;

2.   nõuab, et Kambodža valitsus teeks lõpu valitsevale karistamatuse õhkkonnale ning võtaks inimõiguste ja kodanikuvabaduste rikkujad vastutusele;

3.   tuletab meelde, et Kambodža valitsus peab pidama kinni oma kohustustest demokraatia põhimõtete ja põhiliste inimõiguste suhtes, kuna need kujutavad endast Euroopa Ühendusega sõlmitud koostöölepingu olulist osa, nagu on sätestatud nimetatud lepingu artiklis 1;

4.   kutsub Kambodža võime üles alustama poliitilisi ja institutsionaalseid reforme, et luua demokraatlik õigusriik, mis põhineks põhivabaduste austamisel, ning tagada kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ja rahvusvaheliste konventsioonidega, mille Kambodža on ratifitseerinud, inimõiguste ja põhivabaduste austamine kõikidel juhtudel;

5.   nõuab Kambodža valitsuselt, et see võimaldaks punaste khmeeride üle kohtu pidamiseks loodud kohtul alustada tegevust vastavalt õigusliku sõltumatuse, õiglase kohtumõistmise ja nõuetekohase menetluse rahvusvahelistele standarditele, nagu ÜROga 2003. aasta juunis kokku lepiti;

6.   toetab Kambodža Kohtu erakorralise kolleegiumi kodukorra järelevalvekomitee jõupingutusi erimeelsuste lahendamiseks mitmetes küsimustes, et uurimise ja kohtupidamisega saaks edasi minna;

7.   kutsub nõukogu ja komisjoni käsitlema suhetes Kambodža valitsusega inimõiguste ja õigusriigi olukorda Kambodžas;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Kambodža Kuningriigi valitsusele ja Rahvusassambleele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemkomissarile, ÜRO peasekretäri inimõiguste eriesindajale Kambodžas ning ASEANi liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 161.
(2) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 280.
(3) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 334.
(4) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 129.
(5) EÜT L 269, 19.10.1999, lk 18.


Nigeeria
PDF 108kWORD 41k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon Nigeeria kohta
P6_TA(2007)0086B6-0105/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse varasemaid resolutsioone olukorra kohta Nigeerias;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi inimõiguste konventsioone, mille Nigeeria on ratifitseerinud;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 115,

A.   arvestades, et olenemata viimastel aastatel Nigeeria valitsuse poolt tehtud jõupingutustest inimõiguste edendamiseks ja korruptsiooni vähendamiseks ning vaatamata mõningasele edule kodaniku- ja poliitiliste õiguste valdkonnas, tuleb endiselt tegelda arvukate kiireloomuliste ja peamiste inimõiguste alaste küsimustega ning arvestades, et riiki laastavad jätkuvalt korruptsioon, meelevaldsed vahistamised ja piinamised, kohtuvälised hukkamised ja poliitiline vägivald;

B.   arvestades, et etnilised ja usulised rühmitused ning ulatuslik vaesus on pideva kogukondadevahelise vägivalla peamised põhjused;

C.   arvestades, et islami šariaadikohtutel on jurisdiktsioon kriminaalasjade suhtes Nigeeria 36st osariigist 12s; arvestades, et need kohtud määravad jätkuvalt karistuseks surmanuhtlusi ning peksmisi ja amputatsioone; arvestades, et ehkki hukkamisi ja amputatsioone enam täide ei viida, ei vasta need kohtumenetlused rahvusvahelistele standarditele näiteks seoses süüdistatute õigusega õigusabile ja õigustest teavitamisele, samuti kipuvad need olema naiste suhtes diskrimineerivad;

D.   arvestades, et karistamatus on endiselt pigem reegel kui erand, kuna uurimisi ja kohtumenetlusi viiakse läbi vaid väga väheste vägivallatsejate ja inimõiguste rikkujate suhtes, ning arvestades, et säärane karistamatus on juba iseenesest üks olulisemaid takistusi inimõiguste rikkumiste ja vägivalla ohjeldamisel ja lõpetamisel;

E.   arvestades, et Nigeeria politseijõudude vähese suutlikkuse ja ebapiisavate ressursside tõttu on piiratud nende võimalused kuritegude uurimisel ja pikeneb suure hulga inimeste kohtueelne kinnipidamine, mis rikub nende õigusi;

F.   arvestades, et politsei- ja julgeolekujõud on sageli kaasatud inimõiguste rikkumistesse, sealhulgas kohtuvälistesse hukkamistesse ning meelevaldsetesse vahistamistesse ja piinamistesse;

G.   arvestades, et lapstööjõud ja lastega kaubitsemine on endiselt laialt levinud;

H.   arvestades, et sõnavabadus on ajakirjanike ja poliitiliste aktivistide pideva ahistamisega endiselt piiratud;

I.   arvestades, et Nigeeria parlament vaatab praegu läbi samasooliste abielu (keelustamise) seaduse eelnõu, millega kehtestatakse viieaastane vanglakaristus igaühele, kes viib läbi samasooliste abielu, on sellele tunnistajaks, aitab sellele kaasa või õhutab seda tagant, aga ka igaühele, kes avalikult või eraviisiliselt kujutab positiivses valguses või pooldab samasooliste suhteid;

J.   arvestades, et viimaseid riiklikke valimisi 1999. ja 2003. aastal ei saanud laialdase pettuse ja vägivalla tõttu pidada vabadeks ja õiglasteks,

1.   kutsub Nigeeria valitsust üles võtma kodanike kaitseks koheseid ja tõhusaid meetmeid ning lõpetama vägivald, üldlevinud korruptsioon ja inimõiguste rikkujate karistamatus, samuti edendama aktiivselt inimõiguste austamist;

2.   kutsub Nigeeria valitsust üles keelustama surmanuhtlust ning sekkuma üksikjuhtumitesse, kus inimeste üle on šariaadiseaduste alusel kohut mõistetud ja nendele on karistuseks määratud surmanuhtlus, amputatsioon, peksmine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine, mis on vastuolus Nigeeria põhiseadusega ja rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevate õigusaktidega;

3.   tervitab 26 Lääne- ja Kesk-Aafrika riigi vahelist mitmepoolset kokkulepet naiste ja lastega kaubitsemise vastu ning muid jõupingutusi, mida Nigeeria ametivõimud on selles valdkonnas teinud; kutsub sellegipoolest Nigeeria valitsust üles võtma täiendavaid meetmeid kõnealuses küsimuses, samuti laste kasutamise vastu tööjõuna;

4.   kutsub kõiki aprillis toimuvate valimiste huvirühmi kinnitama avalikult enda pühendumust poliitilise vägivalla, hukkamiste, hirmutamiste jm inimõiguste rikkumiste ning nende kuritegude eest karistamatuse lõpetamisele;

5.   kutsub Nigeeria valitsust üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tegelda valimiseelsete kahtlustega seoses Sõltumatu Riikliku Valimiskomisjoni piiratud sõltumatusega, julgeolekujõudude-poolse omavoli ja ahistamisega ning mistahes muu takistusega sõna- ja arvamusvabadusele ning teistele vabade ja õiglaste valimiste peamistele nõuetele;

6.   kutsub Nigeeria parlamenti üles mitte vastu võtma samasooliste abielu (keelustamise) seaduse eelnõud praegusel kujul, kuna see sisaldab sõna- ja arvamusvabaduse taoliste põhiõiguste rikkumist, nähes ette viieaastase vanglakaristuse igaühele, kes avalikult või eraviisiliselt kujutab positiivses valguses või pooldab samasooliste suhteid;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Nigeeria valitsusele ja parlamendile.


Kallaletung Galina Kozlovale
PDF 199kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon kallaletungi kohta mari rahvusliku liikumise Mari Ušem juhatuse liikmele ja kirjandusajakirja Ontšõko toimetajale Galina Kozlovale
P6_TA(2007)0087RC-B6-0081/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemat 12. mai 2005. aasta resolutsiooni demokraatia ja inimõiguste rikkumise kohta Vene Föderatsiooni Mari Vabariigis(1) ja teisi Euroopa Parlamendi resolutsioone Venemaa kohta, eriti 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Helsingis 24. novembril 2006. aastal toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta(2), 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel(3) ja 26. mail 2005. aastal vastu võetud raportit ELi–Venemaa suhete kohta(4);

–   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, mis jõustus 1. detsembril 1997(5);

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning eriti selle artiklit 10;

–   võttes arvesse Vene Föderatsiooni poolt 10. mail 2001. aastal allkirjastatud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartat;

–   võttes arvesse Mari Vabariigi (Mari El) põhiseadust, mis tunnustab ühe riigikeelena mari keelt, ja 1995. aasta keeleseadust, milles deklareeritakse, et Mari El on paljurahvuseline vabariik, ja mis näeb kõigile kodanikele sõltumata nende etnilisest päritolust ette õiguse säilitada ning arendada oma emakeelt ja kultuuri;

–   võttes arvesse Venemaa ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide usaldusväärseid aruandeid jätkuvate inimõiguste rikkumiste kohta Mari Elis;

–   võttes arvesse käimasolevaid ELi ja Venemaa vahelisi inimõiguste, vähemuste ja põhivabaduste alaseid konsultatsioone;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et mari rahvusliku liikumise Mari Ušem juhatuse liikmele, kirjandusajakirja Ontšõko toimetajale ja Mari Nõukogu esimehe Vladimir Kozlovi abikaasale Galina Kozlovale tungiti 25. jaanuaril 2007. aastal jõhkralt kallale ning ta sai peavigastusi, millest tingituna on tal peapõrutus, tugevad peavalud, peapööritus ja nägemiskahjustused;

B.   arvestades, et Mari Ušemi väitel ei saanud tegemist olla tavalise röövimiskatsega;

C.   arvestades, et pr Kozlova ründamine on jätk aktivistide ja ajakirjanike vastu suunatud rünnakute seeriale Mari Elis, sealhulgas kolme ajakirjaniku tapmisele 2001. aastal, Vladimir Kozlovi ründamisele 4. veebruaril 2005. aastal ja mari liikumise endise juhi Nina Maksimova ründamisele;

D.   arvestades, et 2006. aasta oktoobris oli Vladimir Kozlov optimistlik oma organisatsiooni tuleviku suhtes – märkides, et rohkem kui aasta jooksul pole ükski Mari Eli rahvusõiguste eest võitleja rünnaku ohvriks sattunud –, ent see väidetavalt vähem vaenulik suhtumine Mari Ušemi suhtes on nüüd jõhkralt vastupidise kinnituse saanud;

E.   arvestades, et kohalikud ja föderaalvõimud ei ole suutnud võtta vajalikke meetmeid rünnakute toimepanijate kohtu ette toomiseks ning ajakirjanike turvalisuse ja meedia sõltumatuse tagamiseks;

F.   arvestades, et opositsioonilise meedia ja infolehtede tegutsemisvabadus on oluliselt piiratud, nii et näiteks mitmeid opositsioonilisi ajalehti on võimalik trükkida vaid väljaspool Mari Eli;

G.   arvestades, et mari vähemusse kuuluvatel isikutel on märkimisväärseid raskusi emakeelse hariduse saamisel, kuna marikeelne kesk- ja kõrgem haridus puudub,

1.   mõistab järsult hukka Galina Kozlova ründamise – mis siiani pole viinud ühegi süüdimõistmiseni ega isegi mitte arreteerimiseni – ning aktivistide, juhtivate kultuuritegelaste ja sõltumatute ajakirjanike jätkuva tagakiusamise ja ründamise Mari Elis ning kutsub föderaal- ja kohalikke võime tooma selliste tegude toimepanijad kohtu ette ja tagama sõnavabaduse austamise;

2.   on veendunud, et Vene Föderatsiooni paljurahvuseline olemus annab suure panuse Euroopa kultuurilisse ja keelelisse mitmekesisusse ning et see on fenomen, mille üle on kõik Vene Föderatsiooni kodanikud õigustatult uhked ja mida tuleb hoida kõikide Euroopa kodanike hüvanguks;

3.   nõuab föderaal- ja kohalikelt õiguskaitseasutustelt kohese, kõikehõlmava ja sõltumatu uurimise läbiviimist pr Kozlova vastu suunatud rünnaku ja teiste sarnaste intsidentide suhtes;

4.   kutsub Mari Eli valitsust viivitamatult peatama eriarvamusel olevate avalike teenistujate vastu suunatud poliitilise kättemaksu ja hirmutamise ning hoiduma lubamatust poliitilisest sekkumisest küsimustesse, mis puudutavad haridus- ja kultuuriinstitutsioone;

5.   kutsub kohalikke ja föderaalvõime täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ning astuma vastavaid samme, et hõlbustada põhiseaduse ning muude vähemuskeelte ja -kultuuride säilitamist ja arendamist puudutavate õigusaktide sätete praktilist rakendamist, erilise rõhuga näha ette heatasemeline emakeelne haridus kõikidel tasanditel, tagades sellega mari keelele ja vene keelele võrdne toetuspind kogu Mari Elis;

6.   palub komisjonil tõstatada Venemaa soome-ugri vähemusrahvuste – sealhulgas Mari Elis valitseva olukorra – küsimus Euroopa Liidu ja Venemaa korralise inimõiguste dialoogi raames ja eeloleval ELi ja Venemaa tippkohtumisel;

7.   kutsub komisjoni üles lisama soome-ugri ja teistele vähemusrahvustele suunatud programmid ELi–Venemaa kultuuri- ja haridusalase koostöö raamistikku;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Vene Föderatsiooni ja Mari Eli Vabariigi valitsusele.

(1) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 409.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0566.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0448.
(4) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 235..
(5) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika