Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus" (KOM(2005)0097) ning komisjoni teatist ELi ühise metoodika kohta õigusaktidest tulenevate halduskulude hindamiseks (KOM(2005)0518);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti "Teatise ELi ühise metoodika kohta õigusaktidest tulenevate halduskulude hindamiseks lisa: ELi kavandatud ühise metoodika kirjeldus ning katseetapi aruanne (aprill kuni september 2005)" (SEK(2005)1329);

–   võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga "On aeg tõsta tempot – Uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel" (KOM(2006)0030);

–   võttes arvesse oma 20. aprilli 2004. aasta resolutsiooni ühenduse õigusaktide ja nõuandemenetluse mõju kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet pealkirjaga "Parem õigusloome 2004" (KOM(2005)0098);

–   võttes arvesse konkurentsinõukogu 13. märtsi 2006. aasta järeldusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poliitika kohta majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks komisjoni teatise põhjal nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks" (KOM(2005)0551);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade" (KOM(2006)0689);

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti pealkirjaga "Halduskulude mõõtmine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus" (KOM(2006)0691);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus" (KOM(2007)0023);

–   võttes arvesse katseprojekti "Halduskoormuse minimeerimine" (ELi 2007. aasta eelarve artikkel 26 01 08);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0275/2007),

A.   arvestades, et õigusaktidega kehtestatud halduskulude minimeerimise küsimus on parema õigusloome üldeesmärgi üks olulisemaid aspekte;

B.   arvestades, et on oluline püüelda paindliku ja sidusa koostöö poole parlamendikomisjonide vahel küsimustes, mis võivad avaldada olulist mõju Euroopa Liidu eelarve täitmisele;

C.   arvestades, et eelarvekontrollikomisjoni ülesanne on kinnitada Euroopa Liidu kodanikele, et ELi rahalisi vahendeid hangitakse ning kulutatakse tõhusalt ja korrakohaselt ning et need eraldatakse korrektselt ülesannetele, mille teostamist ELilt taotletakse; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks soovib eelarvekontrollikomisjon välja töötada kaasaegse, tõhusa ja mõjusa ELi avaliku aruandlussüsteemi, mis tagaks eelarve usaldusväärse täitmise, parema valitsemistava ning selge aruandluse;

D.   arvestades, et õigusaktidega seotud kulusid, millest halduskohustused on vaid üks osa, tuleb analüüsida laiemas kontekstis, hõlmates ka õigusaktide majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakulud ja -tulud, ning selline korrapärane läbivaatamine ja integreeritud analüüs peaksid olema kõikidel juhtudel parema õigusloome võtmekomponentideks;

E.   arvestades, et vastavuskulud on kõik õigusaktidega kooskõlas olemiseks tehtavad kulud, välja arvatud otsesed finantskulud ja pikaajalised mõjud ning neid saab normatiivse kulu mudeli alusel jagada olulisteks vastavuskuludeks ja halduskuludeks;

F.   arvestades, et halduskulud on määratletud ettevõtete, heategevussektori, riigiasutuste ja kodanike kuludega seoses õiguslikke kohustuste täitmisega oma tegevuste või toodete kohta teabe andmisel kas ametiasutustele või erasektorile;

G.   arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on korduvalt sedastanud, et lähtuvalt oma audititulemustest on ta seisukohal, et üks peamisi eeskirjade rikkumiste põhjuseid on aluseks olevad eeskirjad ja määrused, mis ei võimalda piisavat riskijuhtimist ning mis takistavad oluliselt ELi rahaliste vahendite õiguslikku ja korrapärast kulutamist;

H.   arvestades, et kavandatud tegevusprogramm ELi halduskoormuse vähendamiseks peaks 2012. aastaks vähendama halduskoormust 25 % võrra, hõlmates ühenduse õigusakte ja samuti riikide regulatiivset koormust, mis võib keskpikas perspektiivis tuua kaasa ELi SKT tõusu umbes 1,4 % ehk 150 miljardi euro võrra(2);

I.   arvestades, et 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülekogul otsustati, et 2008. aasta kevadel arutatakse komisjoni ülevaate põhjal, kas edasiste meetmete võtmine on vajalik, võttes arvesse erinevaid võimalusi, sealhulgas sõltumatute ekspertide rühma, et nõustada institutsioone nende töös parema õigusloome tagamisel;

J.   arvestades, et 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu toetab komisjoni kavatsust kutsuda katseprojektina ellu sõltumatu ekspertide komitee, kes abistaks komisjoni ja liikmesriike ülalmärgitud halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi rakendamisel;

K.   arvestades, et halduskoormuse vähendamine on oluline meede Euroopa majandusele tõuke andmiseks, eriti selle mõju tõttu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

L.   arvestades, et õigusaktid on korrakohaselt toimiva ühiskonna alus, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid aspekte, hinnates ühtviisi nende väärtust,

1.   tunneb heameelt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(3) üle ning kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles seda teoks tegema;

2.   tuletab meelde, et EÜ asutamislepingule lisatud protokoll subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta näeb ette, et komisjon peaks "võtma nõuetekohaselt arvesse vajadust, et iga finants- või halduskoorem, mis langeb ühendusele, riikide valitsustele, kohalikele organitele, majandustegevuses osalejatele või kodanikele, oleks minimaalne ja võrdeline taotletava eesmärgiga";

3.   nõustub, et õiguslik keskkond, milles ettevõtted tegutsevad, on määrav nende konkurentsivõime, säästva kasvu ja tööhõive tulemuslikkuse suhtes ning olemasoleva ja tulevase õigusliku keskkonna läbipaistvuse, selguse, tõhususe ja üldise kõrge kvaliteedi tagamine peaks olema ELi poliitika oluline eesmärk;

4.   rõhutab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte täieliku kohaldamise tähtsust ühenduse õigusaktide vastuvõtmisel;

5.   on seisukohal, et pidev sidusrühmadega konsulteerimine on õigusloomealaste ettepanekute läbivaatamise oluline osa; rõhutab, et konsulteerimine peaks hõlmama kõiki asjassepuutuvaid rühmi, keskendudes eelkõige neile, millele langeb suurim õigusaktist tulenev koormus, ning konsulteeritavate rühmade valik peab olema läbipaistev ja tasakaalustatud; rõhutab lisaks, et konsulteerimismenetlus peab täiel määral vastama asutamislepingu sätetele, mis käsitlevad tööturu osapooltega konsulteerimist, nagu ette nähtud artiklis 138, ning põhimõtetele, mis on kehtestatud komisjoni teatises komisjoni poolt huvitatud isikutega konsulteerimise üldpõhimõtete ja miinimumstandardite kohta - tugevdatud konsulteerimise ja dialoogi kultuuri poole (KOM(2002)0704), milles nõutakse, et komisjon peab tagama, et asjassepuutuvatel osapooltel oleks võimalus arvamust avaldada;

6.   rõhutab samuti, et väiksemate osalejatega tuleks aktiivselt konsulteerida, kuna nad ei ole lihtsalt suutelised konkureerima rahvusvaheliste või suurte korporatsioonide ja organisatsioonidega, kellel on piisavalt vahendeid palgata oma seisukohtade kaitsmiseks kalleid lobiste ja konsultante;

7.   on seisukohal, et ettevõtete ja kodanike suhtes halduskoormuse vähendamise puhul on oluline, et komisjon konsulteeriks hiljem sihtrühmadega, et teha kindlaks, kui suures ulatuses on halduskoormuse vähendamine olnud tõhus;

8.   rõhutab sellega seoses vajadust muuta olemasolevad veebiportaalid kõikides ELi ametlikes keeltes kättesaadavaks kõikidele Euroopa kodanikele, ettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, et kindlustada maksimaalne kättesaadavus ja mõju;

9.   tervitab rõhuasetust varajasele konsulteerimisele asjaosalistega, sealhulgas tööturu osapoolte, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, seadusandjate, õiguskaitseorganite ja valitsusväliste organisatsioonidega; rõhutab sotsiaalset dialoogi kasuliku vahendina Euroopa paremasse valitsemistavasse panustamisel, tagades huvide parema tasakaalustatuse kõigi osaliste kaasamise kaudu otsustamis- ja rakendamisprotsessi; rõhutab, et mõiste "kõik osalised" peab hõlmama ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate töötajaid, nagu sätestatud väikeettevõtluse hartas ja lepitud kokku 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel; kutsub komisjoni üles algatama sotsiaalse dialoogi laiendamist ja intensiivistamist Euroopa tasandil ning selle tulemuse põhjal jätkama sotsiaalsete standardite parandamist, jätmata tähelepanuta töökohtade säilitamise vajadust;

10.   kutsub komisjoni üles teavitama oma praegustest algatustest, millega tagatakse otsene konsulteerimine sidusrühmadega; on seisukohal, et samuti on oluline, et komisjon teostaks järelhindamise, mis kinnitaks saavutatud tulemusi;

11.   kutsub komisjoni üles näitama uute õigusaktide ettepanekute tegemisel, kui suured on kavandatava õigusakti rakendamise ja järelevalve kulud; väidab, et komisjon peaks võtma aluseks asjaomase õigusaktiga seotud kogukulud;

12.   rõhutab, et olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja ajakohastamine ei tohiks kaasa tuua dereguleerimist, tervishoidu ja ohutust puudutavate õigusaktide ega põhiliste sotsiaalsete standardite nõrgendamist; palub komisjonil kindlustada, et õigusaktid ka edaspidi sotsiaalsete standardite parandamisele kaasa aitaksid, kuid ei kahjustaks samas ettevõtete konkurentsivõimet; tunnistab, et üks oluline võimalus sotsiaalsete standardite edendamiseks on vähendada tööpuudust, tugevdades selleks õiguslikku keskkonda, mis toetab ettevõtteid ja töökohtade loomist;

13.   peab väga oluliseks võtta vastumeetmeid igasugusele õigusaktide mittevajalikule ilustamisele ja täiendamisele liikmesriikide poolt; nõuab komisjonilt sellega arvestamist määruste ja direktiivide koostamisel; usub kindlalt, et komisjon peab selgelt väljendama, millised on määruste ja direktiivide miinimumnõuded;

14.   ootab, et liikmesriigid, kes tõstavad nõuete ja kontrollmõõtmiste taset ühenduse õigusaktides ettenähtud miinimumnõuetest rangemaks, kajastaksid seda riigi õigusaktides või rakendusmeetmetes; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikide üle järelevalvet seoses rakendusmeetmetest ja siseriiklikest õigusaktidest tuleneva mittevajaliku halduskoormusega;

15.   kutsub komisjoni ülalmärgitud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe raames võtma vastu sihtotstarbelisi, hästi läbi mõeldud õigusakte ennustatavate tulemustega, mis aitavad kaasa soodsate tingimuste loomisele, nähes ette sobivad soodustused ettevõtetele ja firmadele, vähendades ülemääraseid kulusid ja menetlusi, kõrvaldades kohanemise ja innovatsiooni ees seisvad takistused ning tagades üldise õiguskindluse;

16.   nõuab, et komisjon märgiks uute õigusaktide ettepanekute tegemisel ära halduskoormuse, mille see põhjustab erinevatele majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele sektoritele, võrreldes vastavate sektoritega väljaspool ELi; teeb ettepaneku, et sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu äsja kavandatud konkurentsivõime kontrollimise raames, mis on mõjuhindamise lahutamatu osa;

17.   kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile praegu väljatöötamisel olevat "konkurentsivõime kontrollimise projekti", et võimaldada enne selle kehtestamist erinevaid arvamusi ära kuulata;

18.   rõhutab komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö ning ühtse ja kõikehõlmava strateegia väljatöötamise vajadust õigusloome parandamiseks, et tugevdada partnerlust majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks, tehes seda erinevaid riiklikke õigusraamistikke uurides ja parimaks osutunud tavasid arvesse võttes; kutsub komisjoni üles tunnustama liikmesriikide poolt heaks kiidetud erinevaid tavasid ja riiklikke strateegiaid, hoolimata sellest, kas nad rakendavad ühenduse tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkonna direktiive kollektiivlepingute või õigusaktidega;

19.   rõhutab vajadust parandada olemasolevate õigusaktide rakendamist ja jõustamist kõikides liikmesriikides ning nõuab kõigile võrdsete tingimuste tagamiseks, et rikkumismenetlused oleksid kiired; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama mehhanisme, mille abil selgitada välja, milliseid õigusakte tuleb lihtsustada;

20.   toetab komisjoni tegevusprogrammi ELi halduskoormuse vähendamiseks, mille eesmärk on Euroopa ettevõtete halduskulude analüüsimine ja 2012. aastaks halduskoormuse vähendamine 25 % võrra;

21.   märgib, et 25 %lise halduskoormuse vähendamise strateegia puudutab ettevõtete halduskoormust, eriti mittevajalikku koormust, ja seda ei saa käsitada, nagu komisjon ise märgib, deregulatsioonina;

22.   toetab täielikult komisjoni algatust, kuid samas jälgib, et selline lähenemisviis ei mõjutaks õigusloome eesmärke;

23.   rõhutab vajadust kiirmenetluste järele, millega saaks 2012. aastaks tõhusalt vähendada halduskoormust 25 % võrra; rõhutab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid täielikult toetama lihtsustamisprotsessi käivitamist;

24.   toetab seepärast komisjoni ettepanekut "kiirmeetmete" võtmiseks seoses komisjoni meetmete, ühisettepanekute ja üksikettepanekutega; kutsub komisjoni üles kasutama rohkem nende liikmesriikide kogemusi, kes on halduskulude mõõtmise juba teostanud, et kehtestada täiendavad "kiirmeetmed";

25.   märgib, et ülalmärgitud komisjoni tegevusprogrammis on määratletud 13 prioriteetset valdkonda, kuna sinna on koondunud 80% kogu halduskoormusest; rõhutab, et hindamine põhineb riikide kogemusel ja mõõtmistel(4); nõustub komisjoniga, et see lähenemisviis on pragmaatiline, kuid on seisukohal, et seda tuleks käsitada esimese etapina;

26.   toetab seepärast komisjoni kavatsust laiendada tegevusprogrammi teistele, praegu hõlmamata valdkondadele; ootab, et komisjon lisaks oma strateegiale usaldada halduskulude tegelik mõõtmine väliskonsultantidele kõikvõimalikud täiendavad halduskoormuse vähendamise võimalused;

27.   on seisukohal, et ühenduse halduskoormust vähendava tegevusprogrammi käivitamine tähendab samas, et komisjon peab eraldama piisavalt ressursse ja assigneeringuid; avaldab seetõttu toetust komisjoni talitustele, kes on andnud nimetatud eesmärgil ligikaudu 19,6 miljonit eurot (välja arvatud käibemaks); kutsub komisjoni siiski üles teavitama eelarvekomisjoni sellest, milliselt eelarverealt assigneeringud võetakse, kui palju mõjutab see teisi poliitikavaldkondi, kuidas ja millal seda kulutatakse ning mis on nende kulutuste tegemise õiguslik alus;

28.   rõhutab, et kui komisjon arvab, et ta pole suuteline eraldama piisavalt ressursse ja assigneeringuid praeguse haldusraamistiku raames, peaks ta täpselt ära näitama nende probleemide ületamise võimalikud lahendused ja teatama need eelarvepädevatele institutsioonidele;

29.   rõhutab, et 25 %line halduskoormuse vähendamine peaks tähendama koormuse netovähenemist; rõhutab seetõttu, et nimetatud määra juures tuleb arvestada ka pärast 2008. aastat vastuvõetavatest õigusaktidest tulenevat halduskoormust ning seda tuleb arvesse võtta samuti 2012. aasta lõpphindamisel; rõhutab, et 13 prioriteetses valdkonnas saab 25 %list halduskoormuse vähenemist käsitada ainult brutovähenemise eesmärgina; rõhutab, et seepärast ei saa praegune lähenemisviis tagada ettevõtetele tegelikku 25 %list halduskoormuse vähenemist;

30.   kutsub komisjoni üles avaldama ja esitama vastavatele parlamendikomisjonidele üksikasjaliku tulemustabeli kindlaks ajavahemikuks täitmiseks seatud konkreetsete eesmärkidega ja tähtajad nende meetmete võtmiseks, mida peetakse vajalikuks 2012. aastaks 25 %lise halduskoormuse vähenemise saavutamiseks, ning teavitama igal aastal arengust pädevat parlamendikomisjoni;

31.   rõhutab, et nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon peavad halduskoormuse vähendamise täielikult enda peale võtma ning vastutama selle eest poliitiliselt; on veendunud, et ilma poliitilise tasandi osaluseta ei suudaks EL muuta oma õigusloome kultuuri;

32.   kavatseb täielikult kohaldada mõjuhindamismenetlusi, et teha kindlaks ettepanekute kohta esitatud muudatusettepanekute mõju, ning kutsub nõukogu üles tegema sama; kutsub komisjoni üles andma vajalikku abi ja nõu;

33.   kutsub komisjoni üles tagama, et samal ajal kui rakendatakse mõju hindamise suuniseid, parandab majandustegevuste analüüs tegeliku mõju hindamise kvaliteeti; nõuab kindlalt, et mõju hindamised toimuksid kohustuslikus korras põhjalikult, läbipaistvalt ja tasakaalustatult, pidades sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte sama kaalukateks;

34.   rõhutab, et lisaks poliitilise tasandi osalusele tuleb parandada tavasid juhtimis- ja täidesaatval tasand; rõhutab seepärast, et iga peadirektoraati tuleb esialgse põhimõõtmise abil teavitada mittevajalikust halduskoormusest tema poliitikavaldkondades, ning teeb lisaks ettepaneku töötada välja süsteem – nagu näiteks siseauditi võimalused igas komisjoni peadirektoraadis –, mille abil nõustada ja abistada erinevaid peadirektoreid halduskoormuse vähendamise poliitika ja konkreetsete eesmärkide arendamisel ja rakendamisel peadirektoraadis;

35.   kutsub komisjoni üles andma teavet halduskoormuse vähendamise poliitika teostamise sisemise organisatsioonilise struktuuri kohta; kutsub komisjoni üles võrdlema seda struktuuri erinevates liikmesriikides, kus juba kohaldatakse halduskoormuse vähendamise poliitikat, kasutatavate struktuuridega;

36.   kutsub komisjoni üles hindama mõjuhindamiskomitee lisandväärtust 2008. aasta mõjuhindamismenetlustel; kutsub komisjoni üles teavitama eriti mõjuhindamiskomitee mõjust võrreldes sõltumatute nõuandvate komiteedega erinevates liikmesriikides ning hindama tõeliselt sõltumatu järelevalve maksimaalset võimalikku lisandväärtust Euroopa tasandil;

37.   teeb ettepaneku, et ELi eelarves halduskoormuse minimeerimise katseprojekti jaoks eelarvereal 26 01 08 ette nähtud assigneeringuid tuleks kasutada selleks, et luua sõltumatu ekspertide kogu, kes jälgiks täielikult ELis halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi täitmist; rõhutab, et see tähendab ühtlasi, et sõltumatu ekspertide komitee saab keskenduda kõikidele mõjuhindamise menetlustele, mõõtmistele ja õigusloomealastele ettepanekutele väljaspool 13 prioriteetset valdkonda;

38.   rõhutab, et nimetatud sõltumatu ekspertide kogu valimine ja tegevus peab olema täielikult läbipaistev ning kogu liikmetelt tuleb nõuda majandushuvide deklaratsiooni esitamist;

39.   kiidab heaks nõukogu ja komisjoni poolt sellele lähenemisviisile juba antud toetuse, nagu on märgitud 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu eesistuja lõppjärelduste lõikes 25; rõhutab, et see on samuti kooskõlas Saksamaa National Normenkontrollrat'i, Ühendkuningriigi Parema Õigusloome Komisjoni ja Madalmaade Halduskoorma Nõuandva Kogu poolt oma komisjoni tegevusprogrammi kohta esitatud arvamuses(5) toodud soovitustega;

40.   teeb lisaks ettepaneku, et ülalmärgitud sõltumatu ekspertide kogu hindaks lisaks Euroopa tegevusprogrammi täitmise üle täieliku järelevalve teostamisele ka interneti- ja kohaliku tasandi konsultatsioonide järeldusi ja tulemusi; teeb ettepaneku tagada sellele kogule juurdepääs halduskoormuse vähendamise ettepanekute mõjuhindamisele enne nende ettepanekute vastuvõtmist komisjonis;

41.   palub komisjonil nimetada sõltumatu esindaja ülalmärgitud sõltumatu ekspertide kogu juhatajaks ning tagama selle kogu täieliku toimimise 2007. aasta septembriks; palub lisaks, et sõltumatu ekspertide kogu teised liikmed esindaksid õigusloomeprotsessi väliseid sidusrühmi, samuti sõltumatuid eksperte ja halduskoormuse vähendamise valdkonnaga tegelevaid teadusringkondi;

42.   palub komisjonil võimaldada sõltumatul ekspertide kogul samuti kommenteerida 2006. ja 2007. aastal halduskoormuse vähendamise poliitika kujundamiseks võetud meetmeid;

43.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 146. (2) Arjan M. Lejour, George M.M. Gelauff, "Viis Lissaboni tippteemat: Nende eesmärkide saavutamise majanduslik mõju", CPB dokument nr 104, CPB, Haag, 2006. (3) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (4) "Katseprojekt halduskoormuse kohta". WIFO-CEPS, oktoober 2006. (5) Arvamus komisjoni "Euroopa Liidus halduskoorma vähendamise tegevusprogrammi" kohta, 1. märts 2007.