Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0145(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0154/2007

Esitatud tekstid :

A6-0154/2007

Arutelud :

PV 09/07/2007 - 15
CRE 09/07/2007 - 15

Hääletused :

PV 10/07/2007 - 8.33
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0321

Vastuvõetud tekstid
PDF 519kWORD 346k
Teisipäev, 10. juuli 2007 - Strasbourg
Toidu lisaained ***I
P6_TA(2007)0321A6-0154/2007
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidu lisaainete kohta (KOM(2006)0428 – C6-0260/2006 – 2006/0145(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0428);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0260/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0154/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. juulil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008 toidu lisaainete kohta
P6_TC1-COD(2006)0145

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab oluliselt kaasa kodanike tervise ja heaolu parandamisele ning nende sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmisele.

(2)  Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste elu ja tervise kõrgetasemeline kaitse.

(3)  Käesoleva määrusega asendatakse varasemad toitudes kasutada lubatud lisaaineid käsitlevad direktiivid ja otsused eesmärgiga tagada terviklike ja tõhusate menetluste kaudu siseturu tõhus toimimine ja inimeste tervise, keskkonna ning tarbijate, sealhulgas tarbijate, kes teatavaid aineid ei talu, huvide kaitse kõrge tase.

(4)  Käesoleva määrusega ühtlustatakse ühenduses toidu lisaainete kasutamine toidus. See hõlmab nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivis 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(3) käsitletud lisaainete kasutamist toitudes, samuti teatavate toiduvärvide kasutamist liha märgistamiseks tervisemärgiga ning munade kaunistamiseks ja tembeldamiseks. Määrusega ühtlustatakse ka toidu lisaainete kasutamine toidu lisaainetes ja toiduensüümides; seeläbi tagatakse toidu lisaainete ohutus ja kvaliteet ning hõlbustatakse nende ladustamist ja kasutamist. Viimast valdkonda ei ole ühenduse tasandil varem reguleeritud.

(5)  Toidu lisaained on ained, mida tavaliselt ei tarbita toiduna, vaid mis lisatakse toidule tahtlikult tehnoloogilisel eesmärgil, näiteks toidu säilitamiseks. Kui aineid kasutatakse lõhna ja/või maitse esiletoomiseks, ei käsitata neid siiski lisaainetena. Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu ka toiduna käsitatavad ained, mida võib kasutada tehnoloogilisel eesmärgil, nagu keedusool või värvainena kasutatav safran ja toiduensüümid. Toiduensüüme käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruses (EÜ) nr .../2008 [toiduensüümide kohta],(4) mis välistab käesoleva määruse kohaldamise.

(6)  Käesolev määrus ei hõlma aineid, mida ei tarbita toiduna, vaid kasutatakse tahtlikult toidu töötlemiseks, ja mis jäävad valmistoitu vaid jääkainetena ning mis ei avalda valmistootele mingisugust tehnoloogilist mõju (abiained).

(7)  Toidu lisaaineid tohib heaks kiita ja võib kasutada vaid juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Toidu lisaained peavad olema kasutamisel ohutud, nende kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus, need ei tohi tarbijat eksitada ja nende kasutamine peab tarbijale kasu tooma. Tarbija eksitamise alla kuulub näiteks kasutatud koostisosade kvaliteedi, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse, toiteväärtuse ning puu- ja köögiviljasisaldusega seonduv, kuid see ei piirdu vaid nende küsimustega.

(8)  Toidu lisaained peavad alati vastama heakskiidetud spetsifikatsioonile. Spetsifikatsioonid peavad hõlmama andmeid lisaaine asjakohaseks identifitseerimiseks, sealhulgas päritoluandmeid, ning spetsifikatsioonides tuleb kirjeldada vastuvõetavaid puhtusekriteeriume. Varem toidu lisaainete osas väljatöötatud spetsifikatsioone, mis on esitatud komisjoni 5. juuli 1995. aasta direktiivis 95/31/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate magusainete puhtuse erikriteeriumid)(5), komisjoni 26. juuli 1995. aasta direktiivis 95/45/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate värvainete puhtuse erikriteeriumid)(6) ja komisjoni 2. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/77/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) puhtuse erikriteeriumid)(7) tuleb säilitada seni, kuni vastavad lisaained kantakse käesoleva määruse lisadesse. Selliste lisaainetega seotud spetsifikatsioonid tuleb sel hetkel näha ette määrusega. Kõnealused spetsifikatsioonid peavad olema otseselt seotud käesoleva määruse lisades esitatud ühenduse loeteludesse kantud lisaainetega. Arvestades nende spetsifikatsioonide keerukust ja sisu, ei lisata neid selguse huvides siiski nendesse ühenduse loeteludesse, vaid sätestatakse ühes või mitmes eraldi määruses.

(9)  Mõningaid toidu lisaaineid tohib kasutada vaid teatavates lubatud veinitootmistavades ja -menetlustes. Selliste lisaainete kasutamine peaks vastama käesolevale määrusele ja asjakohastes ühenduse õigusaktides ettenähtud erisätetele.

(10)  Ühtsuse tagamiseks tuleks toidu lisaainete riski hinnata ja toidu lisaained heaks kiita vastavalt ettevaatusprintsiibile ja korrale, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruses (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus](8).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused)(9) kohaselt tuleb rahvatervist mõjutada võivate teemade korral konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi "toiduohutusamet").

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta)(10) reguleerimisalasse kuuluvale toiduensüümile tuleks █anda luba vastavalt nimetatud määrusele ja käesolevale määrusele.

(13)  Toidu lisaaine, mis on käesoleva määruse kohaselt juba heaks kiidetud ja mille valmistamisel kasutatud tootmismeetodid või lähteained erinevad oluliselt toiduohutusameti poolt riski hindamisel analüüsitutest või sätestatud spetsifikatsioonides nimetatutest, tuleks spetsifikatsioone rõhutades esitada toiduohutusametile hindamiseks. Oluliselt erinevad tootmismeetodid või lähteained võivad tähendada tootmismeetodite osas taimedest ekstraktsioonilt üleminekut kääritamisele, kusjuures kasutatakse mikroorganisme, või algsete mikroorganismide geneetilist muundamist.

(14)  Toidu lisaaineid tuleb hoida pideva vaatluse all ja neid tuleks nende kasutustingimuste muutumist ja uut teadusinfot arvestades vajaduse korral uuesti hinnata. Väljastatud lubade läbivaatamiseks tuleks võtta kasutusele spetsiaalsed hindamiskavad.

(15)  Liikmesriikidel, kes on keelustanud teatavate lisaainete kasutamise teatud toiduainetes, mida käsitatakse traditsioonilistena ja toodetakse nende territooriumil, tuleks lubada nende keeldude edasist kohaldamist. Selliste toodete nagu "Feta" ja "Salame cacciatore" suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ilma et see piiraks teatavate nimetuste kasutamisega seotud piiravamate eeskirjade kohaldamist vastavalt nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandussaaduste ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta)(11) ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta)(12).

(16)  Toidu lisaainete suhtes kohaldatakse ka edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20 märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)(13) ning vajaduse korral määrusega (EÜ) nr 1829/2003 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusega nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust)(14) ettenähtud üldist märgistamiskohustust. Lisaks sellele tuleks käesolevasse määrusesse lisada erisätted valmistajale või lõpptarbijale müüdavate toidu lisaainete märgistamise kohta.

(17)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(15).

(18)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitused käesoleva määruse kohaselt koostatava ühenduse toidu lisaainete loendi muutmiseks ja ajakohastamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta või jätta välja käesoleva määruse vähemolulisi sätteid või täiendada seda lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(19)  Toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide proportsionaalseks ja tõhusaks väljatöötamiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja koordineerida liikmesriikidevahelist tööd. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks osutuda kasulikuks uurimuste korraldamine spetsiifilistel teemadel. On asjakohane, et ühendus võib selliseid uurimusi rahastada oma eelarvemenetluse osana. Kõnealuste meetmete rahastamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks)(16), mis on ühtlasi ka ülanimetatud meemete rahastamise õiguslikuks aluseks.

(20)  Käesoleva määruse järgimiseks peavad liikmesriigid läbi viima ametlikke kontrolle kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.

(21)  Kuna liikmesriigid ei suuda piisaval määral saavutada võetava meetme eesmärki, milleks on toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamine, ning mis on seetõttu turu terviklikkust ning tarbijakaitse kõrget taset silmas pidades paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)  Pärast käesoleva määruse vastuvõtmist peaks komisjon toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee abiga vaatama läbi kõigi juba antud lubade vastavuse käesoleva määrusega kehtestatud lubade väljastamise tingimustele. Kõik toidu lisaained, mille load jäävad ühenduses kehtima, tuleks kanda käesoleva määruse II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse. Käesoleva määruse III lisa tuleks täiendada teiste toidu lisaainetega, mida kasutatakse toidu lisaainetes ja ensüümides, ning nende kasutustingimustega vastavalt määrusele (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus]. Asjakohase üleminekuperioodi võimaldamiseks ei kohaldata III lisa sätteid, välja arvatud lisaainete kandeaineid käsitlevad sätted, enne [1.1.2011].

(23)  Käesoleva määruse vastuvõtmisest ühe aasta jooksul peaks komisjon välja töötama hindamiskava, mille järgi saaks toiduohutusamet ühenduses juba lubatud lisaainete ohutust uuesti hinnata, ilma et see piiraks kõnealuse läbivaatamise tulemuste kohaldamist. Selles kavas tuleks määratleda vajadused ja prioriteetide järjestus, mille alusel tuleb heakskiidetud lisaaineid analüüsida.

(24)  Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse järgmised õigusaktid: nõukogu direktiiv 62/2645/EMÜ (toidus lubatud värvaineid käsitlevate liikmesriikide eeskirjade ühtlustamise kohta)(17), ║nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv 78/663/EMÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate emulgaatorite, stabilisaatorite, paksendite ja tarretusainete puhtuse erikriteeriumid)(18), nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv 78/664/EMÜ (millega nähakse ette toidus kasutada lubatud antioksüdantide puhtuse erikriteeriumid)(19), komisjoni esimene 28. juuli 1981. aasta direktiiv 81/712/EMÜ (millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid, et kontrollida teatavate toiduainetes kasutatavate lisaainete vastavust puhtusekriteeriumidele)(20), nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)(21), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/35/EÜ (toiduainetes kasutatavate magusainete kohta)(22), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/36/EÜ (toiduainetes kasutatavate värvainete kohta)(23), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiv 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta)(24), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta otsus nr 292/97/EÜ (selliste siseriiklike õigusaktide säilitamise kohta, millega keelatakse teatavate lisaainete kasutamine teatavate toiduainete valmistamisel)(25) ja komisjoni 27. märtsi 2002. aasta otsus 2002/247/EÜ (millega peatatakse lisaainet E 425 (Rivieri titaanjuur) sisaldavate pastilaa-marmelaaditoodete turuleviimine ja import)(26). Siiski on asjakohane, et mõned kõnealuste õigusaktide sätted jääksid üleminekuperioodil kehtima, et anda aega käesoleva määruse lisades toodud ühenduse loetelude koostamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toidus kasutatavate toidu lisaainete kohta, et tagada siseturu tõhus toimimine, inimeste tervise, █tarbijate ja keskkonna kaitse kõrge tase.

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

   a) ühenduse heakskiidetud lisaainete loetelud;
   b) toidu lisaainete toidus, sealhulgas toidu lisaainetes ja toiduensüümides kasutamise tingimused vastavalt määruses (EÜ) nr …/2008 [toiduensüümide kohta] viidatule, kaasa arvatud nende kasutamise tingimused toidu lõhna- ja maitseainetes vastavalt määruses (EÜ) nr …/2008 [lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta] viidatule;
   c) toidu lisaainetena müüdavate ainete märgistamiskord.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse toidu lisaainete suhtes.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste ainete suhtes, kui neid ei kasutata toidu lisaainetena:

   a) abiained;
   b) ained, mida kooskõlas ühenduse taimetervise eeskirjadega kasutatakse taimede ja taimsete saaduste kaitseks, välja arvatud koristusjärgselt säilitusainena kasutatavad taimekaitsevahendid;
   c) toidule toitainetena lisatud ained;
   d) inimtarbimiseks ettenähtud vee käitlemiseks kasutatavad ained, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 98/83/EÜ(27) reguleerimisalasse;
   e) toidu tootmisel kasutatavad mikroorganismide kultuurid, mis võivad toota toidu lisaaineid, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt nende tootmiseks.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EÜ) nr .../2008 [toiduensüümide kohta] reguleerimisalasse kuuluvate toiduensüümide suhtes.

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks toidu lisaainete kasutamist käsitlevate ühenduse erieeskirjade kohaldamist:

   a) spetsiifiliste toiduainete suhtes;
   b) otstarvetel, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

5.  Vajaduse korral võib vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele otsustada, kas teatud aine kuulub või ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

6.  Turule ei tohi tuua ja/või ringlusse lasta mistahes toidu lisaainet ja/või sellist lisaainet sisaldavat toitu, kui selle toidu lisaaine kasutamine ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002 ja nr 1829/2003 sätestatud mõisteid.

2.  Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

   a) "toidu lisaaine" – aine, mida olenemata selle toiteväärtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva toiduna või toidule iseloomuliku koostisainena ja mille tahtlik tehnoloogilisel eesmärgil lisamine toidule selle tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel viib või võib põhjendatud oletusel viia selleni, et lisaaine ise või tema kõrvalsaadused muutuvad otseselt või kaudselt selliste toitude koostisosaks;
  

toidu lisaainetena ei käsitata █ järgmisi aineid:

   i) █mono-, di- või oligosahhariidid ja neid sisaldavad toidud, mida lisatakse nende magustamisomaduste tõttu;
   ii) nii kuivatatud kui ka kontsentreeritud toidud, sealhulgas lõhna- või maitseained, mida lisatakse liittoidu tootmisel nende lõhna- ja maitseomaduste või toiteväärtuse ning värviva kõrvaltoime ning täiendava tehnoloogilise toime tõttu;
   iii) ained, mida kasutatakse katte- või pinnakattevahendites, mis ei ole toidu osa ja mis ei ole ette nähtud tarbimiseks koos selle toiduga;
   iv) tooted, mis sisaldavad pektiini ja mis saadakse kuivatatud õunapulbist või tsitruseliste koortest või nende segust lahjendatud happega töötlemise ja järgneva osalise naatrium- või kaaliumsooladega neutraliseerimise abil ("vedel pektiin");
   v) närimiskummi alusmaterjal;
   vi) valge või kollane dekstriin, röstitud või dekstriinitud tärklis, happe või leelisega modifitseeritud tärklis, valgendatud tärklis, füüsikaliselt modifitseeritud tärklis ja amülolüütiliste ensüümidega töödeldud tärklis;
   vii) ammooniumkloriid;
   viii) vereplasma, verevalgud, toiduželatiin, valguhüdrolüsaadid ja nende soolad, piimavalk ja gluteen;
   ix) aminohapped ja nende soolad (välja arvatud glutamiinhape, glütsiin, tsüsteiin ja tsüstiin ning nende soolad), millel ei ole tehnoloogilist funktsiooni;
   x) kaseinaadid ja kaseiin;
   xi) inuliin;
  b) "abiaine" – mis tahes aine:
   i) mida ei tarbita iseseisva toiduna;
   ii) mida kasutatakse tahtlikult toorainete, toitude või nende koostisainete töötlemisel teatava tehnoloogilise käitlemis- või töötlemiseesmärgi saavutamiseks ja
   iii) mis ise või mille derivaatide jäägid võivad tahtmatult, kuid tehniliselt vältimatult olla lõpptootes tingimusel, et need ei tekita ohtu tervisele ja neil ei ole mingit tehnoloogilist mõju lõpptootele;
   c) "funktsionaalrühm" – üks I lisas esitatud rühmadest, mis põhineb toidu lisaaine tehnoloogilisel funktsioonil toiduaines;
   d) "töötlemata toit" – toit, mida ei ole käsitletud nii, et toidu algupärane olek oleks oluliselt muutunud, kusjuures olulise muutumisena ei käsitleta: tükeldamist, lõikamist, raiumist, konditustamist, hakkimist, nülgimist, viilutamist, koorimist, peenestamist, lõigustamist, puhastamist, korrastamist, sügavkülmutamist, külmutamist, jahutamist, jahvatamist, kestast vabastamist, pakendamist või lahtipakkimist;
  e) "suhkrulisandita toit" – toit, mis ei sisalda:
   i) lisatud mono- või disahhariide; või
   ii) toitu, mis sisaldab nende magustamisomaduste tõttu lisatud mono- või disahhariide;
   f) "vähendatud energiasisaldusega toit" – algupärase toidu või samalaadse tootega võrreldes vähemalt 30 % võrra vähendatud energiasisaldusega toit;
   g) "lauamagusaine" – lubatud magusaine, mis võib sisaldada teisi toidulisandeid ja/või toidu koostisosi ja mis on suhkrute asendajana ette nähtud müügiks lõpptarbijale;
   h) "vähendatud suhkrusisaldusega toit" – samalaadse tootega võrreldes vähemalt 30 % võrra vähendatud mono- ja disahhariidide sisaldusega toit;
   i) "quantum satis" - piirnormi ei ole kindlaks määratud. Magusaineid kasutatakse siiski heade tootmistavade kohaselt ja ainult ettenähtud eesmärgi saavutamiseks vajalikul doositasemel ning eeldusel, et tarbijat ei viida eksitusse.

II PEATÜKK

LOETELUD TOIDU LISAAINETEST, MILLE ÜHENDUS ON HEAKS KIITNUD

Artikkel 4

Toidu lisaaineid käsitlevad ühenduse loetelud

1.  Toidu lisaainena võib viia turule ja kasutada toidus vaid II lisas esitatud ühenduse loetellu kantud toidu lisaaineid, sealhulgas direktiivi 89/398/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvaid eritoiduks ettenähtud toiduaineid.

2.  Toidu lisaainetes ja toiduensüümides võib kasutada vaid III lisas esitatud ühenduse loetellu kantud toidu lisaaineid.

3.  Toidu lisaainete II lisas esitatud loetelu koostatakse nende toidurühmade alusel, millele neid toidu lisaaineid võib lisada.

4.  Toidu lisaainete III lisas esitatud loetelu koostatakse nende toidu lisaainete või toiduensüümide või nende rühmade alusel, millele neid toidu lisaaineid võib lisada.

5.  Toidu lisaained peavad igal ajahetkel vastama artiklis 12 osutatud spetsifikatsioonidele.

Artikkel 5

Toidu lisaainete ühenduse loetelusse kandmise ja nende kasutamise üldtingimused

1.  Toidu lisaaine võib kanda II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse vaid juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

   a) olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei põhjusta see kavandatud kasutustasemel probleeme tarbijate tervisele;
   b) selle järele on tarbija kasu seisukohalt põhjendatud tehnoloogiline vajadus, mida ei saa rahuldada teiste majanduslikult või tehnoloogiliselt teostatavate vahenditega;
   c) selle kasutamine ei eksita tarbijaid;
   d) olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei avalda see olelustsükli üheski järgus negatiivset mõju keskkonnale.

2.  Toidu lisaaine peab II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse kandmiseks olema tarbija jaoks soodne ja kasulik ning seetõttu peab see aitama saavutada ühte või mitut järgmistest eesmärkidest:

   a) toidu toiteväärtuse säilitamine;
   b) eritoitu vajavatele tarbijarühmadele valmistatavate toiduainete vajalike koostisainete või koostisosade tagamine;
   c) toidu säilivuse või stabiilsuse suurendamine või selle organoleptiliste omaduste parandamine, kui see ei muuda toidu laadi, olemust või kvaliteeti ega eksita tarbijat, kusjuures eksitamise alla kuulub näiteks kasutatud koostisosade värskuse ja kvaliteedi, toote looduslikkuse ning puu- ja köögiviljasisaldusega seonduv, kuid see ei piirdu vaid nende küsimustega;
   d) abistamine toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel, tingimusel et toidu lisaainet ei kasutata selleks, et varjata kasutatud vähese väärtusega toorainete mõju või nimetatud toimingute ajal kasutatavaid ebasoovitavaid, sealhulgas ebahügieenilisi toiminguid.

3.  Erandina lõike 2 punktist a võib toidu toiteväärtust vähendava lisaaine kanda II lisas esitatud ühenduse loetellu, kui:

   a) toit ei ole normaalse toitumise oluline komponent või
   b) toidu lisaaine on vajalik toidu tootmiseks eritoitu vajavate tarbijarühmade jaoks.

4.  Välja arvatud varalise õigusega kaitstud teadmised ja teave, mis peavad jääma konfidentsiaalseks, viidatakse toidu lisaainele loa andmisel selgesõnaliselt ja läbipaistvalt lõigetes 1 kuni 3 loetletud kriteeriumitega seotud kaalutlustele ning selgitatakse, millest tulenes lõplik otsus.

Artikkel 6

Magusainete eritingimused

Toidu lisaaine võib kanda II lisas esitatud ühenduse loetelu magusainete funktsionaalrühma vaid juhul, kui seda lisaks kasutamisele ühel või mitmel artikli 5 lõikes 2 sätestatud eesmärgil kasutatakse vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest:

   a) suhkrute asendamine vähendatud energiasisaldusega toidu, kaariest mittetekitava toidu, vähendatud suhkrusisaldusega toidu või suhkrulisandita toidu tootmisel;
  

█

   b) kasutamine direktiivi 89/398/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti a määratluse kohaselt eritoiduks ettenähtud toidu tootmisel.

Artikkel 7

Värvainete eritingimused

Toidu lisaaine võib kanda II lisas esitatud ühenduse loetelu värvainete funktsionaalrühma vaid juhul, kui seda lisaks kasutamisele ühel või mitmel artikli 5 lõikes 2 sätestatud eesmärgil kasutatakse ka ühel järgmistest eesmärkidest:

   a) toidu esialgse välimuse taastamine, kui toidu värvus on töötlemisel, ladustamisel, pakendamisel ja jaotamisel muutunud ja see ei ole enam isuäratav;
   b) toidule ahvatlevama välimuse andmine;
   c) iseenesest värvitule toidule värvuse andmine.

Seejuures ei tohi aga tekkida ohtu, et lisaaine kasutamine viib tarbijad eksiarvamusele, nagu sisaldaks toiduaine koostisosi, mida see tegelikult ei sisalda.

Artikkel 8

Toidu lisaainete funktsionaalrühmad

1.  Toidu lisaained võib lisaaine peamise tehnoloogilise funktsiooni alusel määrata ühte I lisas esitatud funktsionaalrühma.

Toidu lisaaine määramine funktsionaalrühma ei välista selle kasutamist mitmel eesmärgil.

2.  Seoses teaduse või tehnika arenguga võib vajaduse korral artikli 28 lõikes 2 osutatud korra kohaselt lisada I lisasse täiendavaid funktsionaalrühmi.

Artikkel 9

Toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse loetelude sisu

1.  Toidu lisaaine, mis vastab artiklites 5, 6 ja 7 ettenähtud tingimustele, võib määruses (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus] sätestatud korra kohaselt kanda:

   a) käesoleva määruse II lisas esitatud ühenduse loetellu ja/või
   b) käesoleva määruse III lisas esitatud ühenduse loetellu.

2.  Toidu lisaaine kandmisel II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse tuleb märkida:

   a) toidu lisaaine nimetus, funktsionaalrühm ja █ E-number, kui see on määratud;
   b) toidud ja/või toidu lisaained ja/või toiduensüümid ja/või toidu lõhna- ja maitseained, millesse võib seda toidu lisaainet lisada;
   c) toidu lisaaine kasutustingimused;
   d) vajaduse korral teave selle kohta, kas toidu lisaaine vahetult tarbijale müümise suhtes on kehtestatud piiranguid;
   e) teised toidu lisaained, mida ei saa kasutada koos vaadeldava toidu lisaainega.

3.  II ja III lisas esitatud ühenduse loetelusid muudetakse vastavalt korrale, millele on osutatud määruses (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus].

Artikkel 10

Toidu lisaainete kasutustasemed

1.  Artikli 9 lõike 2 punktis c osutatud kasutustingimuste kehtestamisel:

   a) tuleb kasutustase määrata soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel;
  b) taseme määramisel tuleb arvesse võtta:
   i) toidu lisaaine osas kehtestatud vastuvõetavat päevast kogust või muud samaväärset kriteeriumi ning kõikidest allikatest saadavat oletatavat toidu lisaaine päevast kogust;
   ii) toidu lisaaine kasutamisel toiduainetes, mis on ette nähtud eri tarbijarühmadele, neisse rühmadesse kuuluvate tarbijate võimalikku päevast toidu lisaaine kogust.

2.  Kui lubatakse kasutada nanotehnoloogiat, kehtestatakse selleks vastavalt lõike 1 punktile a eraldi lubatud kasutustasemed.

3.  Kui see on asjakohane, ei kehtestata toidu lisaaine jaoks piirnorme (quantum satis). Sellisel juhul tuleb toidu lisaainet kasutada artikli 3 lõike 2 punktis i esitatud määratluse kohaselt █.

4.  Toidu lisaainete, sealhulgas vajadusel lahjendatud kujul, kasutamise piirnorme, mis on sätestatud II lisas, kohaldatakse valmistoidu suhtes, mis on valmistatud vastavalt kasutusjuhendile, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.  II lisas sätestatud värvainete piirnorme kohaldatakse värvaine põhikomponendi koguste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 11

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvad toidu lisaained

Toidu lisaaine, mis on toodetud geneetiliselt muundatud organismidest (GMOd) või nende abil või mis kuulub määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse, ja mis pole veel kantud käesoleva määruse II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse, võib kanda nendesse loeteludesse vastavalt käesolevale määrusele alles siis, kui talle kehtib luba määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 7 osutatud korra kohaselt. See peab olema selgelt märgistatud, kusjuures märgisel aine nimetuse või E-numbri kõrval peavad olema sõnad "tootmisel kasutatud GMOsid" või "toodetud GMOdest".

Artikkel 12

Toidu lisaainete spetsifikatsioonid

Toidu lisaainete spetsifikatsioonid, mis on eelkõige seotud päritolu, puhtusekriteeriumide ja teiste vajalike andmetega, võetakse vastu lisaaine esmakordsel kandmisel II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse vastavalt määruses (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus] osutatud korrale.

III PEATÜKK

TOIDU LISAAINETE KASUTAMINE TOIDUS

Artikkel 13

Toidu lisaainete kasutamine töötlemata toidus

Toidu lisaaineid ei tohi kasutada töötlemata toidus, kui sellist kasutust ei ole II lisaga eraldi ette nähtud.

Artikkel 14

Värv- ja magusainete kasutamine imiku- ja väikelapsetoitudes

Värv- ja magusaineid ei tohi kasutada direktiivis 89/398/EMÜ osutatud imiku- ja väikelastetoitudes, sealhulgas meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud imikute ja väikelaste dieettoitudes, kui käesoleva määruse II lisas ei ole seda eraldi sätestatud.

Artikkel 15

Värvainete kasutamine märgistamiseks

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/497/EMÜ (millega muudetakse ja konsolideeritakse direktiivi 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemistmõjutavate tervishoiuprobleemide kohta, laiendades seda värske liha tootmisele ja turustamisele)(28) ettenähtud tervisemärgi pealekandmiseks ning komisjoni 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ)nr 557/2007 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1028/2006 (munade turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad)(29) ettenähtud teiste lihatoodetel nõutavate märkide pealekandmiseks, munakoorte kaunistamiseks ja munakoorte tembeldamiseks võib kasutada vaid käesoleva määruse II lisas loetletud värvaineid.

Artikkel 16

Ülekandumise põhimõte

1.  Toidu lisaaine esinemine on lubatud:

   a) liittoidus (välja arvatud II lisas osutatud liittoidus), kui toidu lisaaine olemasolu on lubatud liittoidu ühes koostisosas;
  b) toidus, millele on lisatud toidu lisaainet, toiduensüümi või lõhna- ja maitseaineid, kui toidu lisaaine:
   i) on käesoleva määruse kohaselt toidu lisaaines, toiduensüümis või lõhna- ja maitseaines lubatud;
   ii) on toidule toidu lisaaine, toiduensüümi või lõhna- ja maitseaine kaudu üle kandunud;
   iii) ei oma valmistoidus mingisugust tehnoloogilist funktsiooni;
   c) toidus, mida kasutatakse vaid liittoidu valmistamiseks ja tingimusel, et liittoit vastab käesolevale määrusele.

2.   ║Lõiget 1 ei kohaldata imikute toitesegude, töödeldud teraviljatoitude ja imikutoitude ning direktiivis 89/398/EMÜ osutatud meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud imikute ja väikelaste dieettoitude suhtes, kui seda ei ole eraldi sätestatud.

3.  Kui toidu lisaainel on toidus toidu lisaainet sisaldava lõhna- ja maitseaine, toidu lisaaine või toiduensüümi lisamise tõttu tehnoloogiline funktsioon, tuleb seda käsitada toidu lisaainena ja mitte lisatud lõhna- ja maitseaine, lisaaine või toiduensüümi lisaainena.

4.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on tehismagusaine olemasolu lubatud suhkrulisandita liittoidus, vähendatud energiasisaldusega liittoidus, kalorivaeseks dieediks ette nähtud dieetliittoidus ja pika säilimisajaga liittoidus, tingimusel et tehismagusaine on lubatud liittoidu ühe koostisosa puhul.

Artikkel 17

Tõlgendusotsused

Vajaduse korral võib vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele otsustada, kas:

   a) konkreetne toit kuulub II lisas osutatud toidurühma või kas
   b) II ja III lisas loetletud lisaainet, mida lubatakse quantum satis põhimõttel, kasutatakse artikli 10 lõikes 3 osutatud kriteeriumide kohaselt.

Artikkel 18

Traditsiooniline toit

IV lisas nimetatud liikmesriigid võivad ka edaspidi keelata teatavate toidu lisaainete rühmade kasutamise nende territooriumil toodetud traditsioonilises toidus vastavalt kõnealuses lisas nimetatule.

IV PEATÜKK

MÄRGISTAMINE

1. osa

Nende toidu lisaainete märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

Artikkel 19

Nende toidu lisaainete märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

Toidu lisaaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikes 4 määratletud koostisosadega segatuna, võib turustada vaid juhul, kui pakendile või mahutile on märgitud käesoleva määruse artiklitega 20 kuni 23 ettenähtud andmed, mis peavad olema selgesti nähtavad, loetavad ja kustumatud.

Artikkel 20

Toidu lisaainete kindlaksmääramist käsitleva teabega seotud nõuded

1.  Kui toidu lisaaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel segatuna, peavad nende pakenditele või mahutitele olema iga toidu lisaaine kohta märgitud järgmised andmed:

   a) käesolevas määruses sätestatud nimetus ja/või E-number või
   b) punktis a osutatud nimetuse ja/või E-numbri puudumisel toidu lisaaine kirjeldus, mis on piisavalt täpne, et eristada teda toodetest, millega seda võib segi ajada.

2.  Kui toidu lisaaineid müüakse omavahel segatuna, tuleb lõikega 1 ettenähtud andmed märkida iga toidu lisaaine kohta kahanevas järjestuses vastavalt selle osale kogukaalust.

Artikkel 21

Teabega seotud nõuded toidu lisaainetesse muude ainete, materjalide või toidu koostisosade lisamise korral

Kui toidu lisaainetesse, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, on nende ladustamise, müügi, standardimise, lahjendamise või lahustamise hõlbustamiseks lisatud muid aineid, materjale või toidu koostisosi kui toidu lisaained, tuleb toidu lisaainete pakenditele, mahutitele või saatedokumentidele märkida artikliga 20 ettenähtud andmed ja viide iga komponendi kohta kahanevas järjestuses vastavalt selle osale kogukaalust.

Artikkel 22

Teabega seotud nõuded toidu lisaainete segamisel muude toidu koostisosadega

Kui toidu lisaained, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, on segatud muude toidu koostisosadega, tuleb toidu lisaainete pakenditele või mahutitele märkida kõigi komponentide loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

Artikkel 23

Toidu lisaainetega seotud teabe üldnõuded

1.  Nende toidu lisaainete pakenditele või konteineritele, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, tuleb märkida järgmised andmed:

   a) kas märge "kasutamiseks toidus" või märge "piiratud kasutamine toidus" või täpsem viide selle kavandatud kasutusele toidus;
   b) vajaduse korral ladustamise ja kasutamise eritingimused;
   c) kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toidu lisaaine otstarbekohast kasutamist;
   d) partii või seeria identifitseerimistähis;
   e) valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;
   f) kui toidu lisaaine komponendi kasutamisel toidus kohaldatakse koguselist piirangut, tuleb märkida selle komponendi osakaal toidu lisaaines või piisav teave toidu lisaaine koostise kohta, et võimaldada ostjal tagada koguselise piirangu järgimist; kui sedasama koguselist piirangut kohaldatakse eraldi või kombineeritult kasutatava komponentide rühma suhtes, võib kombineeritud osakaalu märkida üheainsa arvuna; koguseline piirang tuleb märkida kas arvuna või quantum satis põhimõttel;
   g) netokogus;
   h) vajaduse korral andmed toidu lisaaine või muude ainete kohta, millele on ║ artiklites 20, 21 ja 22 ja mis on loetletud direktiivi 2000/13/EÜ lisas IIIa seoses kasutamisega toiduainetes;
   i) minimaalne kõlblikkusaeg.

2.  Erandina lõikest 1 võib kõnealuse lõike punktides c kuni f ning punktides h ja i nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, kui kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge "ette nähtud toidu valmistamiseks ja mitte jaemüügiks".

3.  Erandina artiklite 19 kuni 22 ning käesoleva artikli lõike 1 märgistamis- ja teabenõuetest võib lahtise lastina tarnimise korral kogu teave olla kantud saatedokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda.

2. osa

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud toidu lisaainete märgistamine

Artikkel 24

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud toidu lisaainete märgistamine

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud toidu lisaaineid turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud järgmised andmed, mis peavad olema selgesti nähtavad, loetavad ja kustumatud:

   a) nimetus, mille all toidu lisaainet müüakse; see nimetus tuleb moodustada nimetusest, mis on ette nähtud kõnealuse toidu lisaaine suhtes kohaldatavate ühenduse õigusnormidega, ja toidu lisaaine E-numbrist;
   b) artiklites 20, 21 ja 22 ning artikli 23 lõike 1 punktides a kuni e ning g ja f nõutud andmed.

2.  Lauamagusaine müüginimetus peab sisaldama mõistet "... põhinev lauamagusaine" ning selle koostisse kuuluva(te) magustava(te) aine(te) nimetuse(i).

3.  Polüoole ja/või aspartaami ja/või aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldava lauamagusaine märgistusel peavad olema järgmised hoiatused:

   a) polüoolid: "ülemäärane tarbimine võib tekitada kõhulahtisust";
   b) aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsool: "sisaldab fenüülalaniini allikat".

4.  Asovärve sisaldavad toidu lisaained peavad olema märgistatud hoiatusega "asovärvid võivad avaldada allergeenset mõju".

3. osa

Muud märgistamisnõuded

Artikkel 25

Muud märgistamisnõuded

1.  Artikleid 19 kuni 24 kohaldatakse, ilma et see piiraks üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide, mis käsitlevad kaalu või mõõtmeid või mida kohaldatakse ohtlike ainete ja valmististe esitusviisi, liigitamise, pakendamise ja märgistamise või selliste ainete transpordi suhtes, kohaldamist.

2.  Artiklites 19 kuni 24 ettenähtud andmed peavad olema märgitud ostjatele kergesti arusaadavas keeles.

Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha kõnealuste märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik. Käesoleva lõike esimene ja teine lõik ei välista kõnealuste märgistamisandmete esitamist mitmes keeles.

V PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED JA RAKENDAMINE

Artikkel 26

Teatamiskohustus

1.  Toidu lisaaine tootja või kasutaja teeb komisjonile viivitamata teatavaks igasuguse uue teadus- või tehnikaalase teabe, mis võib mõjutada toidu lisaaine ohutuse hindamist.

2.  Toidu lisaaine tootja või kasutaja teeb komisjonile viimase nõudmisel teatavaks toidu lisaaine tegeliku kasutuse.

Artikkel 27

Toidu lisaaine tarbimise järelevalve

1.  Liikmesriigid peavad looma süsteemid toidu lisaainete tarbimise ja kasutamise kontrollimiseks riskipõhise lähenemise alusel ning esitama tehtud järelduste kohta igal aastal aruande komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi "toiduohutusamet").

2.  Pärast konsulteerimist toiduohutusametiga võtavad liikmesriigid vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu ühise metoodika, mille alusel liikmesriigid koguvad andmeid toidu kaudu toidu lisaainete omastamise kohta ühenduses.

Artikkel 28

Komitee

1.  Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee (edaspidi "komitee").

2.  Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

║

Artikkel 29

Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse loetelude koostamine

1.  Toidu lisaained, mille suhtes oli direktiivide 94/35/EÜ, 94/36/EÜ ja 95/2/EÜ alusel antud toidus kasutamise luba enne käesoleva määruse jõustumist, ja nende kasutustingimused kantakse käesoleva määruse II lisasse pärast seda, kui vastavalt käesoleva määruse artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele on läbi vaadatud nende vastavus käesoleva määruse artiklitele 5, 6 ja 7. See läbivaatamine ei tähenda uut toiduohutusameti teostatud riski hindamist. Läbivaatamine viiakse lõpule […].

2.  Toidu lisaained, mille suhtes oli direktiivi 95/2/EÜ V lisas antud toidu lisaainetes lubatud kandeainena kasutamise luba, ja nende kasutustingimused kantakse käesoleva määruse III lisa 1. osasse pärast seda, kui vastavalt käesoleva määruse artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele on läbi vaadatud nende vastavus käesoleva määruse artiklile 5. See läbivaatamine ei tähenda uut toiduohutusameti teostatud riski hindamist. Läbivaatamine viiakse lõpule […].

3.  Kooskõlas määrusega (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus], võetakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud toidu lisaainete spetsifikatsioonid vastu nende toidu lisaainete kandmisel lisadesse vastavalt nimetatud lõigetele.

4.  Kõik asjakohased üleminekumeetmed võib vastu võtta vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 31

Toidus lubatud lisaainete uuesti hindamine

1.  Toidu lisaainete suhtes, mis olid turul käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, kuid mis ei ole toidu teaduskomitee ega toiduohutusameti poolt läbi vaadatud ja positiivset hinnangut saanud, korraldab toiduohutusamet uue riskihindamise. Need lisaained võivad turule jääda, kuni toiduohutusamet on uue riskihindamise läbi viinud.

2.  Toiduohutusameti riskihindamine moodustab ühe osa kõigi enne käesoleva määruse jõustumist heakskiidetud toidu lisaainete läbivaatamisest, mida teostab komisjon, keda abistab komitee. Nimetatud läbivaatamine teostatakse käesoleva määrusega kehtestatud lubade andmise tingimuste ning tarbimise ja riskide juhtimise hindamise põhjal.

Kõik ühenduses jätkuvalt lubatud toidu lisaained kantakse II ja III lisas esitatud ühenduse loenditesse. III lisa täiendatakse teiste toidu lisaainetega, mida kasutatakse toidu lisaainetes ja ensüümides, ning nende kasutustingimustega vastavalt määrusele (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse toidu lisaainetele, toiduensüümidele ning toidu lõhna- ja maitseainetele lubade andmise ühtne menetlus]. Asjakohase üleminekuperioodi võimaldamiseks ei kohaldata käesoleva määruse III lisa sätteid, välja arvatud lisaainete kandeaineid käsitlevad sätted, enne [1.1.2011].

Läbivaatamine teostatakse hindamiskava alusel, mis võetakse vastu toiduohutusametiga konsulteerimise järel ...(30) vastavalt käesoleva määruse artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealune hindamiskava avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Pärast lõikes 2 nimetatud hindamiskava täitmist ja toiduohutusametiga konsulteerimist võetakse käesoleva määruse kohaselt toimuva lubade andmise jaoks vastu uus hindamiskava. Nimetatud uus hindamiskava võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.  Lubade läbivaatamise käigus kõrvaldatakse lisadest toidu lisaained ja kasutusviisid, mida enam ei kasutata.

Artikkel 32

Kehtetuks tunnistamine

1.  Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks:

   a) direktiiv 62/2645/EMÜ;
  

║

   b) direktiiv 78/663/EMÜ;
   c) direktiiv 78/664/EMÜ;
   d) direktiiv 81/712/EMÜ;
   e) direktiiv 89/107/EMÜ;
   f) direktiiv 94/35/EÜ;
   g) direktiiv 94/36/EÜ;
   h) direktiiv 95/2/EÜ;
   i) otsus nr 292/97/EÜ;
   j) otsus 2002/247/EÜ.

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 33

Üleminekusätted

Erandina artiklist 32 kohaldatakse järgmisi sätteid kuni […]:

   a) direktiivi 94/35/EÜ artikli 2 lõiked 1, 2 ja 4 ning kõnealuse direktiivi lisa;
   b) direktiivi 94/36/EÜ artikli 2 lõiked 1 kuni 6, 8, 9 ja 10 ning kõnealuse direktiivi I kuni V lisa;
   c) direktiivi 95/2/EÜ artiklid 2 ja 4 ning kõnealuse direktiivi I kuni VI lisa.

Olenemata punktis c sätestatust tunnistatakse direktiivis 95/2/EÜ sätestatud luba E 1103 invertaasi ja E 1105 lüsonüümi kasutamiseks kehtetuks alates ühenduse toiduensüümide loetelu kohaldamise kuupäevast kooskõlas määruse (EÜ) nr .../2008 [toiduensüümide kohta] artikliga 18.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates ...(31).

Artikli 4 lõiget 2 kohaldatakse siiski III lisa 2. ja 3. osa suhtes alates [1. jaanuarist 2011].

Toiduaineid, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid mis on toodetud ühenduse õiguse kohaselt, võib turustada kuni nende säilimisaja lõpuni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Toidus olevate toidu lisaainete ning toidu lisaainetes ja toiduensüümides olevate toidu lisaainete funktsionaalrühmad

1.  "Magusained" – ained (looduslikud ja tehismagusained), mida kasutatakse toiduainetele magusa maitse andmiseks või lauamagusainetena;

2.   "värvained" – aineid, mis annavad toidule värvuse või taastavad selle; need võivad olla toidu loomulikud komponendid või looduslikud allikad, mida tavapäraselt toiduna ega toidule omaste koostisainetena ei kasutata; Käesolevas määruses on värvained toidust ja teistest looduslikest allikmaterjalidest füüsikalise ja/või keemilise ekstraheerimise teel saadud valmistised, mille puhul pigmendid on eraldatud toite- või aromaatsetest komponentidest;

3.   "säilitusained" – ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikroorganismide põhjustatud riknemise eest;

4.   "antioksüdandid" – ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest, nagu rasva rääsumine ja värvuse muutused;

5.   "kandeained" – ained, mida kasutatakse toidu lisaaine või lõhna- ja maitseaine, toiduensüümi, toitaine ja/või muu toitumisalastel või füsioloogilistel eesmärkidel toiduainele (või toidule ja/või toidulisandile) lisatava aine lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käitlemist, rakendamist või kasutamist;

6.   "happed" – ained, mis suurendavad toidu happesust ja/või annavad sellele hapu maitse;

7.   "happesuse regulaatorid" – ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happesust või leelisust;

8.   "paakumisvastased ained" – ained, mis vähendavad toidu üksikute osakeste kalduvust kokku kleepuda;

9.   "vahutamisvastased ained" – ained, mis takistavad või vähendavad vahutamist;

10.   "mahuained" – ained, mis mõjutavad toidu mahtu, avaldamata olulist mõju selle energiasisaldusele;

11.   "emulgaatorid" – ained, mis muudavad toiduaines kaks või enam segunematut koostisfaasi, nagu õli ja vee ühtlaseks seguks või säilitavad seda;

12.   "emulgeerivad soolad" – ained, mis pihustavad juustuvalke ja soodustavad sellega rasva ja teiste koostisosade ühtlast jaotumist;

13.   "tardained" – ained, mis muudavad puu- või köögiviljade koed tihedaks ja värskeks ning säilitavad neid omadusi või mis koos želeerivate ainetega tekitavad želee või tugevdavad seda;

14.   "lõhna- ja maitsetugevdajad" – ained, mis parandavad toiduaine maitset ja/või lõhna;

15.   "vahustusained" – ained, mis võimaldavad gaasifaasi ühtlast dispergeerumist vedelas või tahkes toiduaines;

16.   "želeerivad ained" – ained, mis želee tekkimisega annavad toiduainele tekstuuri;

17.   "glaseerained" (sealhulgas määrimisained) – ained, mille abil tekitatakse toiduaine välispinnale läige või kaitsekate;

18.   "niisutusained" – ained, mis takistavad toiduainete kuivamist madala niiskusesisaldusega õhus või soodustavad pulbrite lahustumist veekeskkonnas;

19.   "modifitseeritud tärklised" – füüsikalise või ensüümtöötluse läbinud ning happe või leelise abil vedeldatud või valgendatud toidutärklistest ühe või mitme keemilise töötluse teel saadud ained;

20.   "pakendusgaasid" – gaasid (välja arvatud õhk), mis viiakse pakendisse enne toiduaine pakendamist, selle jooksul või pärast seda;

21.   "propellendid" – gaasid (välja arvatud õhk), mis suruvad toiduaine pakendist välja;

22.   "kergitusained" – ained või ainete kombinatsioonid, mis vabastavad gaasi ja suurendavad sellega taigna või segu mahtu;

23.   "sekvestrandid" – ained, mis moodustavad metalliioonidega keemilisi ühendeid;

24.   "stabilisaatorid" – ained, mis võimaldavad säilitada toidu füüsikalis-keemilist olekut; stabilisaatorite hulka kuuluvad ained, mis võimaldavad säilitada kahe või enama segunematu aine ühtlast dispergeerumist toiduaines ning toiduaine värvust stabiliseerivad, säilitavad või tugevdavad ained, samuti ained, mis suurendavad toidu sidumisvõimet, k.a proteiinidevaheliste võrkstruktuuride teket, mis võimaldab siduda toidu osi taastatud toiduks;

25.   "paksendajad" – ained, mis suurendavad toiduaine viskoossust;

26.   "jahu parendajad" – ained (välja arvatud emulgaatorid), mida lisatakse jahule või taignale selle küpsemisomaduste parandamiseks.

II LISA

Ühenduse loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja nende kasutustingimused

III LISA

Ühenduse loetelu toidu lisaainetest, mida on lubatud kasutada toidu lisaainetes, toiduensüümides ja toidu lõhna- ja maitseainetes, ning nende kasutustingimused

1. osa: Toidu lisaainetes, toiduensüümides ning toidu lõhna- ja maitseainetes olevad kandeained

2. osa: Teised toidu lisaained peale toidu lisaainetes, toiduensüümides ning toidu lõhna- ja maitseainetes olevate kandeainete

3. osa: Toidu lõhna- ja maitseainetes olevad toidu lisaained

4. osa: Toitainetes olevad kandeained

IV LISA

Traditsioonilised toidud, mille suhtes võivad teatavad liikmesriigid ka edaspidi keelata teatavate toidu lisaainerühmade kasutamise

Liikmesriik

Toit

Toidu lisaainerühm, mille kasutamist võib ka edaspidi keelata

Saksamaa

Traditsiooniline saksa õlu ("Bier nach deutschem Reinheitsgebot gebraut")

Kõik peale propellentgaaside

Prantsusmaa

Traditsiooniline prantsuse leib

Kõik

Prantsusmaa

Traditsioonilised prantsuse trühvlikonservid

Kõik

Prantsusmaa

Traditsioonilised prantsuse teokonservid

Kõik

Prantsusmaa

Traditsioonilised prantsuse hane- ja pardikonservid ("confit")

Kõik

Austria

Traditsiooniline Austria "Bergkäse"

Kõik peale säilitusainete

Soome

Traditsiooniline Soome "Mämmi"

Kõik peale säilitusainete

Rootsi

Soome

Traditsioonilised Rootsi ja Soome puuviljasiirupid

Värvained

Taani

Traditsiooniline Taani "Kødboller"

Säilitus- ja värvained

Taani

Traditsiooniline Taani "Leverpostej"

Säilitusained (peale sorbhappe) ja värvained

Hispaania

Traditsiooniline Hispaania "Lomo embuchado"

Kõik peale säilitusainete ja antioksüdantide

Itaalia

Traditsiooniline Itaalia "Mortadella"

Kõik peale säilitusainete, antioksüdantide, pH-regulaatorite, lõhna- ja maitsetugevdajate, stabilisaatorite ja pakendusgaaside

Itaalia

Traditsiooniline Itaalia "Cotechino e zampone"

Kõik peale säilitusainete, antioksüdantide, pH-regulaatorite, lõhna- ja maitsetugevdajate, stabilisaatorite ja pakendusgaaside

(1) ELT C 168, 20.7.2007, lk 34.
(2) Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) ELT L ...
(5) EÜT L 178, 28.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/128/EÜ (ELT L 346, 9.12.2006, lk 6).
(6) EÜT L 226, 22.9.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/33/EÜ (ELT L 82, 21.3.2006, lk 10).
(7) EÜT L 339, 30.12.1996, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/129/EÜ (ELT L 346, 9.12.2006, lk 15).
(8) ELT L ...
(9) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).
(10) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 368, 23.12.2006, lk 99).
(11) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
(12) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.
(13) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/142/EÜ (ELT L 368, 23.12.2006, lk 110).
(14) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.
(15) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust muudetakse otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(16) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.
(17) EÜT ║ 115, 11.11.1962, lk 2645/62. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/45/EÜ (EÜT L 226, 22.9.1995, lk 1).
(18) EÜT L 223, 14.8.1978, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 92/4/EMÜ (EÜT L 55, 29.2.1992, lk 96).
(19) EÜT L 223, 14.8.1978, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 96/77/EÜ.
(20) EÜT L 257, 10.9.1981. lk 1.
(21) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud ║ määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(22) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/52/EÜ (ELT L 204, 26.7.2006, lk 10).
(23) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13. Direktiivi on ║ muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(24) EÜT L 61, 18.3.1995, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/52/EÜ.
(25) EÜT L 48, 19.2.1997, lk 13.
(26) EÜT L 84, 28.3.2002, lk 69.
(27) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(28) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 69. Direktiivi on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).
(29) ELT L 132, 24.5.2007, lk 5.
(30)* ELT: ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
(31)* ELT: Üks aasta pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika