Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0196(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0246/2007

Esitatud tekstid :

A6-0246/2007

Arutelud :

PV 10/07/2007 - 5
CRE 10/07/2007 - 5

Hääletused :

PV 11/07/2007 - 7.10
CRE 11/07/2007 - 7.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0336

Vastuvõetud tekstid
PDF 622kWORD 248k
Kolmapäev, 11. juuli 2007 - Strasbourg
Ühenduse postiteenused ***I
P6_TA(2007)0336A6-0246/2007
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (KOM(2006)0594 – C6-0354/2006 – 2006/0196(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0594)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artikli 47 lõiget 2, artiklit 55 ja artiklit 95 , mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0354/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0246/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. juulil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega
P6_TC1-COD(2006)0196

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2, artiklit 55 ja artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,(3)

ning arvestades järgmist:

1)   7. veebruari 1994 resolutsioonis ühenduse postiteenuste arengu kohta(4) määras nõukogu kindlaks, et ühenduse postialase poliitika üks põhieesmärk on postiteenuste turu järkjärgulise konkurentsile kontrollitud viisil avamise kooskõlastamine universaalteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse tagamisega.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta(5) kehtestati ühenduse tasandil postisektorit reguleeriv raamistik, mis hõlmab meetmeid universaalteenuste osutamise tagamiseks ja nende postiteenuste piirmäärade sätestamist, mida liikmesriigid võivad universaalteenuse alalhoidmiseks reserveerida oma universaalteenuse pakkuja(te)le, et hakata neid järk-järgult ja üha laialdasemalt vähendama, ning ajakava turu konkurentsile avamise jätkamist käsitleva otsuse tegemiseks, et luua postiteenuste ühtne turg.

(3)  Asutamislepingu artiklis 16 rõhutatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta Euroopa Liidu ühistes väärtustes, nagu ka nende osa ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel. Selles sätestatakse, et on vaja hoolitseda selle eest, et sellised teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid.

(4)  Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste positiivset rolli rõhutati 2005. aasta oktoobri Eurobaromeetri eriuuringus 219, mis näitas, et kogu ELi tarbijate arvates on postiteenused kõige hinnatumad üldist majandushuvi pakkuvad teenused, kusjuures 77% küsitletud inimestest andis positiivse vastuse.

(5)  Kuivõrd postiteenused on peamine side- ja teabevahetusvahend, täidavad need peamist rolli kooskõlas ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega.

(6)  Selle valdkonna meetmed tuleks kavandada nii, et saavutatakse asutamislepingu artikli 2 kohased ühenduse eesmärgid, nimelt, edendada ühenduse kõigis osades majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut, tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrget taset, püsivat ja inflatsioonivaba majanduskasvu, konkurentsivõimet ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrget astet, elatustaseme ja elu kvaliteedi parandamist ning liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust.

(7)  Euroopa postiturg on viimastel aastatel läbi teinud põhjalikud muutused – arengu, mille on liikuma pannud tehnoloogilised edusammud ja piirangute tühistamisest tingitud suurenenud konkurents. Globaliseerumise tõttu on oluline võtta ennetav, arengut toetav seisukoht, et mitte jätta ELi kodanikke selliste muutuste hüvedest ilma.

(8)  Lissaboni strateegia vahekokkuvõtteid käsitlevates järeldustes kinnitas Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsil 2005 taas, et siseturu rajamise lõpuleviimine on tähtis vahend majanduskasvule kaasaaitamiseks ning suurema arvu ja paremate töökohtade loomiseks ning et oluline roll konkurentsivõimelise ja dünaamilise majanduse loomisel on üldist majandushuvi pakkuvatel tõhusatel teenustel. Need järeldused kehtivad endiselt ka postiteenuste suhtes, mis on side ja kaubanduse ning ühiskondliku ja territoriaalse ühtsuse tagamise oluline vahend.

(9)  Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis postidirektiivi kohaldamise kohta(6) tõsteti esile tõhusate postiteenuste sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust ning nende tähtsat osa Lissaboni strateegias, ning osutati, et senised reformimeetmed on põhjustanud olulisi positiivseid muutusi postisektoris, kusjuures on paranenud teenuste kvaliteet ja tõhusus ning need arvestavad paremini kliendi vajadusi. Pidades silmas aeg-ajalt liikmesriikides universaalteenuse pakkumisel ilmnevaid oluliselt erinevaid arenguid, kutsus Euroopa Parlament oma resolutsioonis komisjoni üles keskenduma tuleviku-uuringu läbiviimisel eelkõige pakutava universaalteenuse kvaliteedile ja selle rahastamisele tulevikus, ning pakkuda sellest uuringust lähtudes välja universaalteenuse sobiv määratlus, reguleerimisala ja asjakohane rahastamine. Nimetatud resolutsioonis märgiti ka, et postivõrkudel on asendamatu territoriaalne ja ühiskondlik mõõde, mis teeb võimalikuks üldise juurdepääsu põhilistele kohalikele teenustele.

(10)  Direktiivi 97/67/EÜ kohaselt viidi läbi tuleviku-uuring, milles hinnati, kuidas mõjub universaalteenuste osutamisele igas liikmesriigis postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimine aastal 2009. Komisjon teostas ühenduse postisektori põhjaliku uuringu, seejuures telliti uuringud kõnealuse sektori majandus-, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste arengute kohta ning viidi läbi põhjalikud konsultatsioonid huvitatud isikutega.

Tuleviku-uuringu väitel võib aastaks 2009 saavutada eesmärgi tagada direktiivi 97/67/EÜ kohaselt liikmesriikide määratletud kvaliteedistandardile vastavate universaalteenuste jätkusuutlik osutamine kogu ühenduses, ilma et oleks vaja reserveeritud ala.

(12)  Postituru järk-järguline üha laialdasem avamine konkurentsile on andnud universaalteenuse osutajatele piisavalt aega võtta vajalikke moderniseerimise ja restruktureerimise meetmed, et tagada universaalteenuste osutamise pikaajaline elujõulisus uutes turutingimustes, ning on võimaldanud liikmesriikidel kohandada oma regulatiivsed süsteemid avatuma keskkonnaga. Liikmesriigid võivad ka kasutada võimalust, mida pakub ülevõtmisperiood, samuti seda küllalt pikka aega, mis on vajalik tõhusa konkurentsi tekkimiseks, et vajaduse korral jätkata universaalteenuse osutajate moderniseerimist ja restruktureerimist.

(13)  Tuleviku-uuring näitab, et reserveeritud ala ei tohiks enam olla eelistatud lahendus universaalteenuste osutamise rahastamiseks. See hinnang arvestab ühenduse ja liikmesriikide huvi, et siseturu rajamine oleks viidud lõpule, ning seda, kui tähtis see on majandus- ja tööhõivekasvu tagamisel ning ka tõhusate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavuse tagamisel kõikidele kasutajatele. █

(14)   Postisektori muutusi põhjustab rida tegureid, nagu nõudlus ja tarbijate muutuvad vajadused, organisatsioonilised muutused, automatiseerimine ja uue tehnoloogia kasutuselevõtt, postiteenuste asendumine elektrooniliste sidevahenditega ja turu avamine. Selleks et püsida konkurentsis, tulla toime tarbijate uute nõuetega ja tagada uued rahastamisallikad, võivad postiteenuse osutajad mitmekesistada oma tegevust, osutades elektroonilisi äriteenuseid või teisi infoühiskonna teenuseid.

(15)  Postiteenuse osutajaid, sh määratud universaalteenuste osutajaid, ergutatakse oma tegevust tõhustama tulenevalt uutest konkurentsi poolt esitatud väljakutsetest, mis erinevad traditsioonilistest postiteenustest (nt digiteerimine ja elektroonilised sideteenused) ning see iseenesest panustab konkurentsivõime suurde tõusu.

(16)  Järkjärguline turu avamine, kui see on hoolikalt ette valmistatud, võib aidata laiendada postiteenuste turu üldsuurust; samuti võib see aidata neutraalset konkurentsi tagavates tingimustes jätkusuutlikult säilitada oskusi nõudvaid töökohti universaalteenuseid osutavates ettevõtetes ja luua uusi töökohti teiste operaatorite ettevõtetes, turule sisenevates ettevõtetes ja sidusettevõtetes. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide pädevust tööhõivetingimuste reguleerimisel postiteenuste sektoris, mis aga ei tohiks kaasa tuua kõlvatut konkurentsi. Sotsiaalseid kaalutlusi tuleks postiteenuste turu avamise ettevalmistamisel nõuetekohaselt arvesse võtta, pidades eelkõige silmas postiteenuste osutamisega eelnevalt seotud töötajaid.

(17)  Suurenenud konkurentsivõime peaks lisaks sellele võimaldama postisektoril integreeruda alternatiivsete sidevahenditega ning tõsta üha nõudlikematele kasutajatele pakutavate teenuste kvaliteeti. Edasine turu avamine toob jätkuvalt kasu just tarbijatele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele nii posti saatjate kui ka saajatena, kuna see toob kaasa kvaliteedi paranemise, laiema valiku, tarbijale edasikanduvad hinnaalandused, innovatiivsed teenused ning ärimudelid. Praegune postiteenuste turg on osa suuremast sideteenuste turust, mis hõlmab ka elektroonilisi sõnumeid, ning seda tuleks turgu hinnates arvesse võtta.

(18)  Maapiirkondade, muu hulgas mägede ja saarte piirkondade postivõrgustikul on oluline roll ettevõjate integreerimisel riiklikusse/maailmamajandusse ja sotsiaalse ja tööhõivealase ühtekuuluvuse säilitamisel. Lisaks võivad maapiirkondade sideasutused mägede ja saarte piirkonnas anda hädavajaliku infrastruktuurivõrgustiku uute telekommunikatsioonitehnoloogiate üldise kättesaadavuse jaoks.

(19)  Muutused naabruses asuvatel sideteenuste turgudel on ühenduse eri piirkondades ja eri rahvastikugruppidele ning postiteenuste kasutamisele avaldanud erinevat mõju. Tuleb säilitada territoriaalne ja sotsiaalne sidusus ja võttes arvesse, et liikmesriigid võivad teatud konkreetseid teenuseid kohandada kohalikule nõudlusele, kasutades postidirektiiviga 97/67/EÜ võimaldatud paindlikkust, on kohane täiel määral säilitada universaalteenus ning sellega seotud kvaliteedinõuded, mis on sätestatud nimetatud direktiivis. Liikmesriigid peavad jälgima turul toimuvaid arenguid ja teostama nende üle järelevalvet, et turu avamine oleks ka edaspidi soodne kõigile kasutajatele, eriti tarbijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Nad peavad võtma direktiivis ettenähtud regulatiivsed meetmed, et tagada juurdepääs postiteenustele, mis rahuldaks kasutajate vajadusi ka tulevikus, sealhulgas tuleks võimaluse korral tagada, et mingi miinimumhulga teenuseid saaks tellida ühest juurdepääsupunktist, eriti aga seda, et maapiirkondades ja äärepoolsemates piirkondades olevate postiteenustele juurdepääsupunktide tihedus ei väheneks. Samal ajal peaksid liikmesriigid kehtestama ja jõustama asjakohased karistused kohustusi mitte täitvatele teenuse osutajatele.

(20)  Direktiiviga 97/67/EÜ tagatud universaalteenus garanteerib ühe arveldamise ja ühe kohaletoimetamise iga füüsilise või juriidilise isiku koju või ruumidesse igal tööpäeval isegi äärepoolsemates või hõredalt asustatud piirkondades.

(21)  Kui direktiivis 97/67/EÜ ei ole sätestatud teisiti, hõlmab mõiste "kasutajad" universaalteenuseid kasutavaid individuaaltarbijaid ja äriettevõtteid.

(22)  Kvaliteetsete postiteenuste osutamine aitab oluliselt kaasa sotsiaalse ja territoriaalse sidususe eesmärgi saavutamisele. Elektrooniline äritegevus pakub uusi võimalusi majanduselus osalemiseks eelkõige äärepoolsematele ja hõredalt asustatud piirkondadele ning heade postiteenuste osutamine on selleks oluline eeltingimus.

(23)  Direktiiviga 97/67/EÜ sätestati, et universaalteenuste osutamise korraldamisel eelistatakse universaalteenuse osutamise kohustusega teenindajate määramist. Suurenev konkurents ja valik tähendavad, et liikmesriigid peavad olema veel paindlikumad universaalteenuse kättesaadavuse tagamise kõige tõhusama ja sobivama mehhanismi väljaselgitamisel, järgides samas objektiivsuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja eesmärgile vastavuse põhimõtteid ning hoolitsedes, et võimalikult vähe moonutataks turgu ja tagataks postiteenuste vaba osutamine siseturul. Liikmesriigid võivad kasutada ühte alljärgnevatest meetmetest või nende kombinatsiooni: universaalteenuse osutamise jätmine turujõudude reguleerida, ühe või mitme ettevõtte määramine eri universaalteenuste osutamiseks ja/või riigi territooriumi eri osade katmiseks ning teenuste osutamise riigihanked. Juhul kui liikmesriik otsustab määrata ühe või mitu ettevõtjat universaalteenuse osutajaks või universaalteenuse erinevate elementide osutajaks, peab olema tagatud, et universaalteenuse kvaliteedinõudeid täidavad ka teised universaalteenuse osutajad.

(24)  Kasutajate jaoks on oluline olla täielikult informeeritud pakutavatest universaalteenustest ning postiteenuseid osutavate ettevõtete jaoks on oluline olla informeeritud oma õigustest ja kohustustest universaalteenuse osutaja(te)na. Liikmesriigid tagavad, et tarbijad oleksid täielikult informeeritud pakutavate konkreetsete teenuste võimalustest ning nende kättesaadavusest. Riigi reguleerivad asutused peaksid jälgima, et kogu selline teave tehtaks kättesaadavaks. Ent liikmesriikidele võimaldatud suurema vabadusega tagada universaalteenuste osutamine muul viisil kui universaalteenuste osutaja(te) määramisega on kooskõlas see, et liikmesriigid saavad vabalt otsustada, kuidas seda teavet viia avalikkuseni.

(25)  Läbiviidud uuringute põhjal ja pidades silmas võimaluste andmist siseturu vabaks arenguks on kohane lõpetada reserveeritud ala ja eriõiguste kasutamine universaalteenuste rahastamise tagamiseks. Liikmesriikides valitsevat olukorda arvestades on sobilik määrata postiteenuste valdkonnas ainuõiguste kaotamise lõpptähtajaks 2010. aasta lõpp.

(26)   Universaalteenuse jääknetokulude katmine välisrahastamise abil võib mõnes liikmesriigis siiski osutuda vajalikuks. Seepärast on kohane selgesõnaliselt kirjeldada alternatiivseid võimalusi universaalteenuse rahastamise tagamiseks sellisel määral, mis on vajalik ning piisavalt õigustatud, jättes kasutatavate rahastamismehhanismide valiku liikmesriikidele. Nendeks alternatiivideks on riigihankemenetlused (sealhulgas otse sõlmitud kokkulepped) ja – kui universaalteeninduse kohustus tähendab nende teenuste osutajale netokulusid ning on määratud ettevõttele ebaõiglaseks koormaks – riiklik hüvitis ja kulude jagamine teenuse osutajate ja/või kasutajate vahel läbipaistval viisil sissemaksetena hüvitusfondi. Liikmesriigid võivad kasutada muid ühenduse õigusega lubatud rahastamisviise, näiteks otsustada, et kasum, mille universaalteenuse pakkuja(d) teenivad muude kui universaalteenustega, tuleb täielikult või osaliselt loovutada universaalteenuste netokulude katmiseks, kuivõrd need on kooskõlas ║ direktiiviga 97/67/EÜ. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni universaalteenuse mistahes netokulude katmise plaanist, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust järgida asutamislepinguga sätestatud eeskirju riigiabi kohta, ning need plaanid peaksid kajastuma komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas korralises aruandes direktiivi 97/67/EÜ kohaldamise kohta.

(27)   Universaalteenusega asendatavaid teenuseid osutavatelt ettevõtjatelt tuleks nõuda oma panuse andmist universaalteenuse rahastamisse, juhul kui nähakse ette hüvitusfondi loomine. Et selgitada välja, milliseid ettevõtjaid see puudutab, peaksid liikmesriigid kaaluma, kas selliste ettevõtjate osutatavaid teenuseid võib kasutaja vaatepunktist pidada universaalteenusega asendatavateks, võttes arvesse teenuste omadusi, sealhulgas lisandväärtusi ning teenuste kavandatud kasutust. Teenuste asendatavaks pidamiseks ei pea neil tingimata olema kõiki universaalteenuste tunnuseid, nagu igapäevane kättetoimetamine või kättesaadavus kogu riigis, tingimusel, et neil on vähemalt üks universaalteenuste tunnusjoon; kiirkulleri- ja kulleriteenused ei ole universaalteenustega asendatavad teenused. Kui liikmesriik määrab kindlaks osamakset, mida nõuda neilt ettevõtjatelt, et katta liikmesriigis universaalteenuste osutamise kulud, peaks ta eesmärgile vastavuse põhimõtte täitmiseks kasutama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume. █

(28)  Direktiivis 97/67/EÜ esitatud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja eesmärgile vastavuse põhimõtteid tuleb ka edaspidi rakendada iga rahastamismehhanismi puhul ja iga otsus selles valdkonnas peab olema tehtud läbipaistvate, objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Eelkõige vastutab riigi reguleeriv asutus, et universaalteenuste osutamise netokulud arvutataks nii, et universaalteenuste osutamise kohustusega ettevõtte netokuludest lahutatakse sama asutuse netokulud universaalteenuse osutamise kohustuse puudumisel. Sellisel arvutamisel arvestatakse kõiki muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas turueeliseid, mis on universaalteenuseid osutama määratud ettevõtjal, õigust mõistlikule kasumile ja stiimuleid kulutõhususe suurendamiseks. Selleks et vältida õiguslikku ebakindlust ja tagada võrdne mänguruum, peaks komisjon koostama üksikasjalikud juhised universaalteenuse netokulude arvutamiseks.

(29)  Liikmesriikidele, kes on postiteenuste reformi protsessiga liitunud hilises etapis või raskete looduslike oludega liikmesriikidele (eelkõige neile, kus on väga palju saari) on kohane anda võimalus kaheaastaseks täiendavaks üleminekuperioodiks ainuõiguste ja eriõiguste kaotamiseks, tingimusel, et komisjoni teavitatakse. Võttes arvesse nimetatud erandi kestust, on samuti kohane lubada täielikult oma turu avanud liikmesriikidel piiratud aja jooksul ja piiratud arvu teenuste puhul keelduda lubamast teises liikmesriigis tegutseval monopolil oma territooriumil tegutseda.

(30)  Liikmesriikidel peab olema lubatud kasutada üldlubasid ja üksiklitsentse, kui see on õigustatud ja vastab eesmärgile. Kuid, nagu on rõhutatud kolmandas aruandes direktiivi 97/67/EÜ kohaldamise kohta, võib siseturul teenuste osutamist takistavate põhjendamatute tõkete vähendamiseks olla vaja jätkata kasutuselevõetavate tingimuste ühtlustamist. Selles kontekstis võivad liikmesriigid lasta ettevõtjal, kes osutab universaalteenuste valdkonda kuuluvaid teenuseid või võimalikke asendusteenuseid, näiteks valida, kas ta võtab endale teenuste osutamise kohustuse või aitab katta nende teenuste osutamisega seotud teise ettevõtja kulusid, kuid nad ei tohiks enam panna ettevõtjale kohustust osaleda kulude jagamise mehhanismis ja lisaks ka universaalteenuste osutamise kohustust või kvaliteedi alaseid kohustusi, kuna need on ette nähtud teenima sama eesmärki. Samuti on asjakohane selgitada, et mõnesid üldlubade andmise ja üksiklitsentseerimise sätteid ei tohi kohaldada määratud universaalteenuse pakkujate suhtes.

(31)  Keskkonnas, kus universaalteenuste alasse kuuluvaid teenuseid pakuvad mitu postiettevõtet, on kohane nõuda, et kõik liikmesriigid hindaksid, kas posti infrastruktuuri mõnesid osi või universaalteenuste osutajate teatud teenuseid ei tuleks teha kättesaadavaks muudele operaatoritele, kes osutavad sarnaseid teenuseid, et edendada tõhusat konkurentsi ja/või kaitsta kasutajaid ja tarbijaid postiteenuste üldise kvaliteedi tagamisega. Kui on olemas mitmed universaalteenuse osutajad koos piirkondlike postivõrkudega, peaksid liikmesriigid samuti hindama ning vajaduse korral tagama nende koostalitlusvõime, et vältida takistavaid asjaolusid kiirpostisaadetiste transportimisel. Kuna nende osade ja teenuste õiguslik seisund ja turuolukord on liikmesriigiti erinev, on kohane nõuda liikmesriikidelt ainult informeeritud otsuse vastuvõtmist reguleerimise vajaduse ja vajaliku ulatuse, reguleerivate instrumentide valiku ja vajadusel kulude jagamise suhtes. See säte ei piira liikmesriikide õigust võtta meetmeid juurdepääsu tagamiseks avalikule postivõrgule läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise tingimuste alusel.

(32)  Võttes arvesse postiteenuste olulisust pimedatele ja vaegnägijatele, on kohane kinnitada, et vabal ja konkurentsile avatud turul peaks liikmesriikidel olema kohustus tagada teatud teenuste tasuta osutamine pimedatele ja vaegnägijatele. █

(33)  Tiheda konkurentsi tingimustes on oluline tagada, et universaalteenuse osutajatele võimaldatakse paindlikku hinnakujundust, mis on vajalik, et tagada rahaliselt elujõuline universaalteenuste osutamine. Seepärast on oluline tagada, et liikmesriigid kehtestavad üksnes tariife, mille puhul lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt hinnad kajastavad normaalset kaubanduslikku nõudlust ja kulusid vaid piiratud juhtudel. Selle eesmärgi saavutamiseks lubatakse liikmesriikidel säilitada ühtsed tariifid üksiksaadetise hinnaga postiteenustele, mida kõige sagedamini kasutavad tarbijad ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Liikmesriik võib säilitada ühtsed tariifid ka muude postisaadetiste puhul, et kaitsta avalikke huve, nagu näiteks juurdepääs kultuurile, piirkondlik ja sotsiaalne sidusus. Kulupõhise hinnakujunduse põhimõte ei tohiks takistada universaalteenuse osutamise eest vastutavaid ettevõtjaid kohaldamast ühtseid tariife teenuste suhtes, mida osutatakse osana kõnealusest universaalteenusest.

34)   On vajalik, et universaalteenuse osutajad saaksid teenuste osutamisel ettevõtetele, massposti saatjatele ja eri klientide posti koondajatele kasutada paindlikumaid tariifitingimusi.

(35)   Pidades silmas üleminekut täielikule konkurentsiturule ning tagamaks, et ristsubsiidiumid universaalteenustelt mitteuniversaalsetele teenustele ei kahjustaks viimaste konkurentsieeliseid, on kohane nõuda liikmesriikidelt, et need säilitaksid kohustuse, mille kohaselt universaalteenuse pakkujad peavad pidama eraldi ja läbipaistvat arvestust; vajadusel võib selle korras teha muudatusi. See kohustus peaks andma riigi reguleerivatele asutustele, konkurentsiasutustele ja komisjonile teavet, mis on vajalik universaalteenuseid käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ja õiglastest turutingimustest kinnipidamise jälgimiseks, kuni konkurents muutub tõhusaks. Koostöö riigi reguleerivate asutuste vahel selle valdkonna võrdlusnäitajate ja juhiste väljatöötamisel peaks aitama kaasa nende eeskirjade ühtlustatud kohaldamisele.

(36)  Sarnaselt teistes teenindusvaldkondades kehtivatele eeskirjadele ja tarbijate huvide paremaks kaitsmiseks on kohane, et kaebuste menetlemist reguleerivaid miinimumpõhimõtteid kohaldataks ka muudele teenindajatele kui universaalteenuste osutajad. Kaebuste lahendamise menetluse tõhustamiseks on kohane, et käesolev direktiiv 97/67/EÜ kutsuks üles kasutama kohtuvälise kokkuleppe menetlust vastavalt komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitusele 98/257/EÜ tarbijate kaebuste kohtuvälise lahendamisega tegelevate asutuste suhtes rakendatavate põhimõtete kohta(7) ja komisjoni 4. aprilli 2001. aasta soovitusele 2001/310/EÜ tarbijate kaebuste konsensusliku lahendamisega seotud kohtuväliste asutuste põhimõtete kohta.(8) Tarbijate huvisid aitaksid kaitsta ka operaatorite parem koostoimimisvõime, mille annab juurdepääs teatud infrastruktuuriosadele ja teenustele, ning nõue, et riigi reguleerivad asutused ja tarbijakaitseasutused teeksid koostööd. Postiteenuste kasutajate huvide kaitsmiseks postisaadetiste varguse, kaotsimineku või rikkumise korral peaksid liikmesriigid võtma kasutusele hüvitus- ja/või kompensatsioonisüsteemi.

(37)  On sobiv muuta sätet, mis käsitleb rakendusvolitusi, et kajastada muudatusi, mis on tehtud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuses 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.(9)

(38)  Direktiivi 97/67/EÜ rakendamist abistav komisjon peaks kontrollima liikmesriikide poolt universaalteenuse tagamiseks võetud meetmete arengut, eriti selliste meetmete praegust ja eeldatavat mõju sotsiaalsele ja territoriaalsele sidususele. Tulenevalt postiteenuste turu avamise erilisest tähtsusest piirkondliku sidususe jaoks peaksid kõnealusesse komisjoni kuuluma lisaks liikmesriikide esindajatele ka liikmesriikide kohalike ja piirkondlike ametivõimude esindajad.

(39)  Tõenäoliselt on riigi reguleerivate asutuste osa edaspidigi oluline, eriti nendes liikmesriikides, kus üleminek konkurentsile ei ole veel lõppenud. Vastavalt regulatiivsete ja tegevusfunktsioonide lahususe põhimõttele peaksid liikmesriigid kindlustama oma reguleerivate asutuste sõltumatuse, tagades sellega nende otsuste erapooletuse. See sõltumatuse nõue ei piira liikmesriikide institutsionaalset autonoomiat ega põhiseaduslikke kohustusi ega ka asutamislepingu artiklis 295 sätestatud neutraalsuse põhimõtet liikmesriikides omandi õiguslikku režiimi reguleerivate eeskirjade suhtes. Riikide reguleerivad asutused peaksid oma ülesannete täitmisel saama kasutada kõiki vajalikke personali-, eriteadmiste ja rahalisi ressursse.

(40)  Kuna sageli kaasatakse regulatiivsete funktsioonide täitmisse eri riigiasutusi, on kohane muuta läbipaistvamaks ülesannete jaotamine nende vahel ja nõuda, et postisektori reguleerimise, konkurentsieeskirjade täitmise jälgimise ja tarbijakaitse eest vastutavad asutused teeksid koostööd, et täita tõhusamalt oma ülesandeid.

(41)  Kui riigi reguleeriv asutus teeb otsuse, peab kõigil isikutel, keda see käsitleb, olema õigus kaevata nimetatud otsus edasi asjaomasest asutusest sõltumatule organile. See organ võib olla kohus. Kõnealune edasikaebamise kord ei piira pädevuste jaotust riigi õigussüsteemis ega riikide õigusnormidest tulenevaid juriidiliste isikute või füüsiliste isikute õigusi. Kuni nende menetluste lõpuni on tarvis tagada riigi reguleerivate asutuste otsuste ajutine kehtimine, et tagada juriidiline ja turu turvalisus.

(42)  Riigi reguleerivad asutused peaksid ║ direktiivi 97/67/EÜ kohaste ülesannete täitmisel koordineerima oma tegevust █teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga. See aitaks kaasa postiteenuste siseturu arengule ning aitaks saavutada kõikides liikmesriikides käesoleva direktiivi sätete ühtlast kohaldamist, eriti nendes valdkondades, kus ühenduse õigusakte kohaldav riigi seadus jätab riigi reguleerivale asutusele asjaomaste eeskirjade kohaldamisel rohkesti kaalutlusõigust. Kõnealune koostöö võiks muuhulgas toimuda direktiiviga 97/67/EÜ loodud komitees või Euroopa reguleerivatest asutustest moodustatud töörühmas. Liikmesriigid peaksid otsustama, millised organid on käesoleva direktiivi mõistes riigi reguleerivad asutused.

(43)  Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peavad riigi reguleerivad asutused koguma andmeid turul tegutsevatelt ettevõtjatelt. Teabenõuded peaksid vastama taotletavale eesmärgile ega tohiks ettevõtjaid liigselt koormata. Sellist teavet võib olla vaja koguda ka komisjonil, et võimaldada tal täita ühenduse õigusaktidega temale pandud kohustusi.

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamiseks postiteenuste siseturu arengust peaks komisjon esitama neile institutsioonidele korrapäraselt aruandeid direktiivi 97/67/EÜ kohaldamise kohta.

(45)  Asjakohane on märkida, et komisjon peaks liikmesriike käesoleva direktiivi rakendamise erinevates aspektides abistama.

(46)  Käesolev direktiiv ei mõjuta töötingimusi, kaasa arvatud maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg, tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus, töötasu miinimummäärad, töötervishoid, -ohutus ja -hügieen, mida liikmesriigid kohaldavad kooskõlas ühenduse õigusega, samuti ei mõjuta direktiiv tööturu osapoolte omavahelisi suhteid, kaasa arvatud õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, streigiõigus ja õigus osaleda töövõitlusalases tegevuses vastavalt ühenduse õigusega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele, samuti ei kohaldata käesolevat direktiivi teenuste suhtes, mida osutavad ajutist tööd vahendavad asutused. Vajadusel võivad liikmesriigid töötingimustele viidata lubade andmise menetluses.

(47)  Liikmesriigid peaksid tagama piisava kontakt- ja juurdepääsupunktide rajamise, mis arvestaksid kasutajate vajadusi maapiirkondades ning hõreda asustusega piirkondades. Universaalteenuse tagamiseks peaksid liikmesriigid kindlaks määrama juurdepääsu- ja kontaktpunktide miinimumarvu nendes piirkondades.

(48)  Postisektori reguleeriva raamistiku kinnitamiseks tuleks jätta välja direktiivi 97/67/EÜ aegumise tähtaeg. Jätkuvalt kohaldatakse sätteid, mida käesoleva direktiiviga ei muudeta. Teenused, mida liikmesriigid võivad üleminekuperioodi jooksul jätkuvalt reserveerida on sätestatud direktiivi 97/67/EÜ artiklis 7a.

(49)  Kuna kavandatud tegevuse eesmärke, nimelt postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimist, universaalteenuste kõikide kasutajate jaoks ühtse taseme tagamist ja ühtlustatud põhimõtete kehtestamist postiteenuste reguleerimiseks, ei saa liikmesriigid küllalt hästi saavutada ning neid saab võetavate meetmete ulatust ja mõju arvestades seepärast paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus kehtestada meetmed vastavalt ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtetele. Arvestades eesmärgile vastavuse põhimõtet, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei ületa käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku.

(50)  Seetõttu tuleks direktiivi 97/67/EÜ vastavalt muuta.

(51)  Käesolev direktiiv on vastavuses teiste teenuseid käsitlevate ühenduse aktidega. Kui käesolev direktiiv läheb vastuollu ühenduse teise akti sättega, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta, siseturul(10) kohaldatakse postisektoris täielikult käesolevat direktiivi ja selle sätteid.

(52)  Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu eeskirjade, mis käsitlevad konkurentsi ja teenuste osutamise vabadust, kohaldamist. Kui rahastamismehhanismid sisaldavad asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes liikmesriigi poolset abistamist või riigi ressurssidest abi andmist ükskõik missugusel kujul, ei piira käesolev direktiiv liikmesriikide kohustust järgida asutamislepingus esitatud eeskirju riigiabi kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 97/67/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 1 teine taane asendatakse järgmisega:

"
   postiteenuste osutamise tingimused
"

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

   a) punkt 6 asendatakse järgmisega:"
   6. postisaadetis: aadressiga saadetis lõplikul kujul, millisel seda toimetab edasi postiteenuste osutaja. Lisaks kirjasaadetistele kuuluvad nende saadetiste hulka ka näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja postipakid, milles on kaubandusliku väärtusega või väärtuseta kaubad;

b)   punkti 19 esimene lõik asendatakse järgmisega:
19. olulised nõuded: üldised mittemajanduslikud põhjused, mis võivad ajendada liikmesriiki kehtestama postiteenuste pakkumisele tingimusi. Kõnealused põhjused on kirjavahetuse konfidentsiaalsus, võrgu turvalisus seoses ohtlike kaupade veoga, õigus- või haldusaktidest ja/või tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepingust tulenevate töötingimuste ning sotsiaalkindlustusskeemi järgimine ja vajaduse korral andmekaitse, keskkonnakaitse ning regionaalplaneerimine."
   c) lisatakse järgmine punkt:"
   20. üksiksaadetise hinnaga postiteenused: postiteenused, mille jaoks tariif on kehtestatud universaalteenuste osutajate üldistes tingimustes üksikpostisaadetiste transpordi kohta.
"

3)  Artikli 3 lõike 3 esimese lõigu algus sõnastatakse järgmiselt:

"

3.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et universaalteenused oleksid tagatud kõigil tööpäevadel ja vähemalt viis päeva nädalas, v.a riigi reguleeriva asutuse arvates erandlikel asjaoludel või geograafilistel eritingimustel, vähemalt järgmises ulatuses:

"

4)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 4

1.  Iga liikmesriik tagab universaalteenuste osutamise ning teatab komisjonile nimetatud kohustuse täitmiseks võetud meetmed. Artikli 21 kohaselt moodustatud komiteed teavitatakse meetmetest, mida liikmesriigid võtavad universaalteenuste osutamise kindlustamiseks, ja ta jälgib nende arengut.

2.  Liikmesriigid võivad määrata ühe või mitu ettevõtet eri universaalteenuste osutamiseks ja/või territooriumi eri osade katmiseks. Kui nad seda teevad, siis määravad nad ühenduse õigusaktide kohaselt nende kohustused ja neile antud õigused ning avaldavad need kohustused ja õigused. Seejuures võtavad liikmesriigid meetmeid, et universaalteenuste osutaja määramise tingimused põhineksid objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja eesmärgile vastavuse põhimõtetel ja moonutaksid võimalikult vähe turgu ning et ettevõtja määramine universaalteenuste osutajaks oleks ajaliselt piiratud. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kelle nad on määranud universaalteenuste osutajaks.

"

5)  Artikli 5 lõikes 2 asendatakse sõnad "artikli 36 lõikes 56" sõnadega "artikli 30 lõikes 46".

6)  Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et universaalteenuse osutaja(d) annaks(id) kasutajatele ja postiteenuseid osutavatele ettevõtetele korrapäraselt piisavalt üksikasjalikku ja ajakohast teavet pakutavate universaalteenuste omaduste, eelkõige kõnealustele teenustele juurdepääsu üldtingimuste, hindade ja kvaliteedistandardi tasemete kohta. Nimetatud teave avaldatakse sobival viisil.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimese lõigu kohaselt avaldatava teabe kättesaadavaks tegemise viisi.

"

7)   3. peatükis asendatakse pealkiri järgmisega:

"

PEATÜKK

Universaalteenuste rahastamise tagamine

"

8)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 7

1.  Alates 31. detsembrist 2010 liikmesriigid ei anna ega säilita ainu- või eriõigusi postiteenindusasutuste rajamiseks või postiteenuste osutamiseks. Liikmesriigid võivad rahastada universaalteenuste osutamist, kasutades ühte või mitut nendest vahenditest, mis on ette nähtud lõigetes 3, 4 ja 5, või muid vahendeid, mis on kooskõlas ║ asutamislepinguga.

2.  Iga liikmesriik tagab, et universaalteenuse rahastamine on täielikult liberaliseeritud postiteenuste turul alati garanteeritud. Iga liikmesriik teavitab komisjoni meetmetest, mida ta kavatseb võtta nimetatud kohustuse täitmiseks.

3.  Liikmesriigid võivad tagada universaalteenuste osutamise, hankides sellised teenused kehtivate riigihanke eeskirjade ja normide kohaselt ja nad võivad pidada läbirääkimisi otse ning sõlmida teenuse osutajatega teeninduslepinguid.

4.  Kui liikmesriik teeb kindlaks, et universaalteenuste osutamise kohustused, nagu need on sätestatud käesolevas direktiivis, on seotud netokuludega ning kujutavad endast universaalteenuste osutaja(te)le ebaõiglast rahalist koormust, käivitab ta ühe neist mehhanismidest, mida on kirjeldatud tema riiklikus kavas, millest komisjoni on teavitatud 1. jaanuariks 2010. aastaks ja mis moodustas osa komisjoni aruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Riiklikes kavades võib:

   a) võtta kasutusele mehhanismi, millega maksta asjaomasele/asjaomastele ettevõtja(te)le hüvitist riigi fondidest;
   b) võtta kasutusele mehhanismi, millega jagada universaalteenuse kohustuse netokulu teenuste osutajate ja/või kasutajate vahel.

5.  Kui netokulu jagatakse lõike 4 punkti b kohaselt, võib liikmesriik luua hüvitusfondi, mida võib rahastada teenusepakkujate ja/või kasutajate tasudest ning mida sellel eesmärgil haldab abisaajast või -saajatest sõltumatu organ. Liikmesriik võib teenusepakkujale artikli 9 lõike 2 kohaselt teenindusloa andmise tingimuseks seada kohustuse teha kõnealusesse fondi rahaline osamakse või täita universaalteenuste osutamise kohustusi. Sellisel viisil võib rahastada ainult artiklis 3 nimetatud teenuseid.

6.  Liikmesriigid tagavad, et hüvitusfondi asutamisel ning lõigetes 4 ja 5 osutatud rahaliste osamaksete suuruse kindlaksmääramisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja eesmärgile vastavuse põhimõtteid. Lõigete 4 ja 5 kohased otsused põhinevad objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel ning need avalikustatakse.

"

9)  Lisatakse järgmine artikkel 7 a:

"

Artikkel 7 a

Et tagada universaalteenuse säilimine vajalikul määral, võivad liikmesriigid, mis ühinesid Euroopa Liiduga pärast direktiivi 2002/39/EÜ* jõustumist või väikese rahvaarvu ja piiratud geograafilise suurusega liikmesriigid, mille postiteenustel on sellest tulenevalt erijooned, või liikmesriigid, mille maastikutingimused on eriti keerulised, ja eelkõige need, mille koosseisu kuulub suur hulk saari, kuni 31. detsembrini 2012. aastal jätkuvalt reserveerida universaalteenuse osutaja(te)le teenuseid vastavalt järgmistele piirangutele ja tingimustele:

   a) Need teenused piirduvad siseriikliku kirjavahetuse ja sissetuleva rahvusvahelise kirjavahetuse kogumise, sorteerimise, transportimise ja kättetoimetamisega kas kiirendatud kättetoimetamisel või mitte mõlemas järgmises kaalu- ja hinnapiirangus. Kaalupiirang on 50 grammi. See kaalupiirang ei kehti, kui hind on võrdne võimaliku kiireima kategooria esimese kaaluastme kirjasaadetise kahe ja poole kordse üldhinnaga või ületab seda.

Universaalteenuse säilimiseks vajalikul määral võib otsepost jääda reserveerituks samades kaalu- ja hinnapiirangutes.

Universaalteenuse säilimiseks vajalikul määral, näiteks kui postitegevuse teatavad valdkonnad on juba liberaliseeritud või liikmesriigi postiteenuse erijoonte tõttu, võidakse väljuv rahvusvaheline post jätkuvalt reserveerida samades kaalu- ja hinnapiirangutes.

   b) Liikmesriigid, mis kavatsevad kasutada seda erakorralist üleminekuvõimalust, teatavad oma kavatsusest komisjonile hiljemalt kolm kuud enne ... direktiivi [millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega] artikli 2 lõikes 1 sätestatud kuupäeva.
   c) Liikmesriigid, mis tühistavad oma reserveeritud alad pärast ...(11)+ ja enne 31. detsembrit 2012. aastal, võivad üleminekuperioodi jooksul keelduda artikli 9 lõikes 2 sätestatud loa andmisest teenuste osutamiseks kõnealuse tühistatud reserveeritud ala raames postiettevõtjatele (samuti nende kontrolli all olevatele ettevõtjatele), kes osutavad teenuseid universaalteenuse kohaldamisalas, millele on eraldatud reserveeritud ala mõnes muus liikmesriigis.
  

___________________________________

  

* EÜT L 176.5.7.2002, lk 21.

"

10)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 8

Artikli 7 sätete kohaldamine ei piira liikmesriikide õigust

   lisada objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt oma universaalteenuste osutajatele kohaldatavatesse riiklikesse õigusaktidesse erisätted universaalteenuse osutamise vajaduste jaoks,
   korraldada kooskõlas siseriikliku õigusega postkastide paigutamist avalikult kasutatavatele teedele, anda välja postmarke ja osutada oma siseriiklike õigusaktide kohase kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatavat tähtsaadetiste teenust universaalteenuse osutamise vajaduste jaoks.

"

11)   4. peatükis asendatakse pealkiri järgmisega:

"

PEATÜKK

Tingimused, mis reguleerivad postiteenuste osutamist ja juurdepääsu teenindusvõrgule

"

12)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 9

1.  Teenuste puhul, mis ei kuulu artiklis 3 määratletud universaalteenuste hulka, võivad liikmesriigid kasutusele võtta üldload sel määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine.

2.  Teenuste puhul, mis kuuluvad artiklis 3 määratletud universaalteenuste hulka, ja võimalike asendusteenuste puhul võivad liikmesriigid kehtestada loa andmise korra, sh üksiklitsentsid sel määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine ja universaalteenuste säilimine.

Lubade andmise korral võidakse:

   vajaduse korral seada tingimuseks universaalteenuse osutamise kohustus,
   vajaduse korral kehtestada asjaomaste teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja osutamisega seotud nõuded, isegi kui need teatud määral kattuvad universaalteenust puudutavate kohustustega,
   vajaduse korral rakendada kohustust teha rahalisi osamakseid artiklis 7 osutatud jagamismehhanismidesse, kui universaalteenuse osutamisega kaasneb netokulu artikli 4 kohaselt määratud universaalteenuse osutajale või osutajatele.

3.  Lubade andmise korral teenusepakkujatele, kes ei ole määratud universaalteenuste osutajad, võib vajadusel kehtestada kohustuse anda rahaline panus artiklis 7 osutatud kulude jagamise mehhanismi.

Liikmesriigid võivad lubada neil ettevõtjatel valida kohustuse vahel osaleda kulude jagamise mehhanismis või täita universaalteenuste osutamise kohustust.

Välja arvatud ettevõtjate puhul, kes on artikli 4 kohaselt määratud universaalteenuste osutajateks, ei tohi lubade andmine:

   olla arvuliselt piiratud,
  

   seada ettevõtjatele muid tehnilisi või tegutsemistingimusi peale nende, mis on vajalikud käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmiseks.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kord, kohustused ja nõuded on läbipaistvad, kättesaadavad, mittediskrimineerivad, vastavad eesmärgile, on täpsed ja üheselt mõistetavad, tehakse eelnevalt avalikuks ning põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel. Liikmesriigid tagavad, et loa taotlejale põhjendatakse loa andmisest keeldumist või osalist keeldumist, ja nad peavad kehtestama korra otsuste edasikaebamiseks.

5.  Liikmesriigid nõuavad, et kõik ettevõtjad järgiksid täielikult nende suhtes kohaldatavat tööõigust, s.t töölevõtu- ja töötingimusi, sh töötervishoidu ja tööohutust, ning tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid käsitlevaid õigusnorme ja lepingusätteid, mida liikmesriigid kohaldavad vastavalt ühenduse õigust järgivatele siseriiklikele õigusaktidele. Samuti nõuavad liikmesriigid, et valitud ettevõtja järgiks täielikult tema suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kollektiivlepinguid.

"

13)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ettepanekul ja asutamislepingu artikli 47 lõike 2 ning artiklite 55 ja 95 alusel vastu vajalikud meetmed, et ühtlustada artiklis 9 osutatud korda, millega reguleeritakse postiteenuste osutamist üldsusele ärilisel eesmärgil.

"

14)  Artiklis 11 asendatakse sõnad "artikli 57 lõike 2 ning artiklite 66 ja 100a" sõnadega "artikli 47 lõike 2 ning artiklite 55 ja 95".

15)  Lisatakse artiklid 11a ja 11b:

"

Artikkel 11a

Kui on vaja kaitsta kasutajate huve ja/või edendada tõhusat konkurentsi ning arvestades oma riigi tingimusi, tagavad liikmesriigid läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tingimused juurdepääsuks järgmistele postiinfrastruktuuri osadele või postiteenuste: postiindeksite süsteem, aadresside andmebaas, postkontorikastid, kogumis- ja kättetoimetamiskastid, teave aadressi muutmise kohta, saadetiste ümbersuunamise teenus, saatjale tagastamise teenus.

Artikkel 11 b

Käesolev direktiiv ei piira isikuandmete kaitse asjakohaseid riiklikke sätteid ega liikmesriikide õigusi võtta meetmeid, et tagada vajaduse korral ligipääs universaalteenuste osutajate postivõrgule või teistele posti infrastruktuuri osadele läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise tingimuste alusel.

"

16)  Artiklit 12 asendatakse järgmisega:

"

"Artikkel 12

Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste hindade puhul peetakse kinni järgmistest põhimõtetest:

   hinnad peavad olema sobivad ja sellised, et osutatavad teenused oleksid kättesaadavad kõigile kasutajatele sõltumata nende geograafilisest asukohast ja arvestades nende riikide eritingimusi. Liikmesriigid avaldavad riiklikul tasandil eeskirjad ja kriteeriumid hindade taskukohasuse tagamiseks. Riikide reguleerivad asutused jälgivad kõiki hindade muutusi ja avaldavad regulaarselt vastavad aruanded. Liikmesriigid tagavad tasuta postiteenuste osutamise pimedatele ja vaegnägijatele;
   █ liikmesriik võib avaliku huviga seotud põhjustel otsustada, et kogu tema territooriumil ja/või teistesse Euroopa riikidesse saatmisel rakendatakse ühtset tariifi ainult üksiksaadetise hinnaga postiteenustepuhul;
   ühtse hinna kohaldamine ei keela universaalteenuse osutajal või osutajatel sõlmida klientidega hindu käsitlevaid üksiklepinguid;
   hinnad peavad olema selged ega tohi kedagi diskrimineerida;
   kui universaalteenuse osutajad kohaldavad erihindu näiteks ettevõtete, massposti saatjate või eri klientidelt saadud posti koondajate suhtes, peavad nad järgima läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid nii hindade kui nendega seotud tingimuste osas. Hindades võetakse arvesse kokkuhoitud kulusid, võrreldes standardteenusega, hõlmates kõiki teenuseid, mida pakutakse üksikute postisaadetiste kogumise, transpordi, sorteerimise ja kättetoimetamise osas, ja neid kohaldatakse koos nendega seotud tingimustega võrdselt nii erinevate kolmandate isikute kui kolmandate isikute ja samaväärseid teenuseid pakkuvate universaalteenuse osutajate vahel. Kõik need hinnad peavad olema kättesaadavad ka eraklientidele, kes saadavad posti samadel tingimustel. Kõik sellised tariifid peavad olema kättesaadavad ka kõigile teistele klientidele, eelkõige individuaaltarbijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes postitavad sarnaste tingimuste kohaselt.".

"

17)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 14

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et universaalteenuste osutajate raamatupidamisarvestus toimuks käesoleva artikli sätete kohaselt.

2.  Universaalteenuste osutajad peavad oma asutusesiseses raamatupidamissüsteemis eraldi arvestust, et teha selget vahet nende teenuste ja toodete vahel, mis on universaalteenuse osaks ja millele antakse ühest küljest universaalteenuste netokulude katmiseks rahalist toetust või mis aitavad selle toetuse andmisele kaasa, ning teisest küljest teenuste ja toodete vahel, millele toetust ei anta või mis ei aita toetuse andmisele kaasa.Kõnealune asutusesisene raamatupidamissüsteem põhineb objektiivselt põhjendatud kuluarvestuse põhimõtetel.

3.  Lõikes 2 osutatud raamatupidamissüsteemis jagatakse kulud järgmiselt, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist:

   a) kulud, mida saab otse seostada konkreetse teenuse või tootega, omistatakse sellele teenusele või tootele;
  b) üldkulud, s.o kulud, mida ei saa otse omistada konkreetsele teenusele, jaotatakse järgmiselt:
   i) võimaluse korral jaotatakse üldkulud nende päritolu otsese analüüsi põhjal;
   ii) kui otsene analüüs ei ole võimalik, jaotatakse üldkulude kategooriad, kasutades nende kaudset seost mõne teise kulukategooriaga või kulukategooriate rühmaga, mida saab otse omistada või jaotada; kaudne seos põhineb võrreldavatel kulustruktuuridel;
   iii) kui ei suudeta leida otsest ega kaudset kulude jaotamise viisi, jaotatakse kulukategooria üldise jaotusteguri alusel, mille arvutamisel kasutatakse ühelt poolt kõigi otseselt või kaudselt omistatud või jaotatud kulude ja iga üksiku universaalteenuse suhet ning teiselt poolt kõigi otseselt või kaudselt omistatud või jaotatud kulude ja muude teenuste suhet;
   iv) nii universaal- kui ka mitteuniversaalteenuste osutamiseks vajalikke üldkulusid ei eraldata täielikult universaalteenustele; nii universaal- kui ka mitteuniversaalteenuste puhul tuleb kasutada samu kulujaotustegureid.

4.  Muid kuluarvestussüsteeme kohaldatakse ainult sel juhul, kui need on kooskõlas lõikega 2 ja kui riigi reguleeriv asutus on need heaks kiitnud. Komisjoni teavitatakse eelnevalt nende kohaldamisest.

5.  Riigi reguleeriv asutus tagab, et universaalteenuse osutajast sõltumatu pädev asutus kontrollib vastavust ühele lõigetes 3 või 4 kirjeldatud kuluarvestussüsteemile. Liikmesriik tagab vastavust käsitleva teatise perioodilise avaldamise.

6.  Riigi reguleeriv asutus hoiab kättesaadavana piisavalt üksikasjaliku teabe universaalteenuste osutaja kuluarvestussüsteemide kohta ja edastab selle nõudmise korral komisjonile.

7.  Nõudmise korral tehakse kõnealuste süsteemide üksikasjalikud raamatupidamisandmed konfidentsiaalsena teatavaks riigi reguleerivale asutusele ja komisjonile, vastavalt artiklile 22a.

8.  Kui teatav liikmesriik ei ole kehtestanud universaalteenuste osutamise rahastamise mehhanismi, nagu on lubatud artikli 7 kohaselt, ning kui riigi reguleeriv asutus on veendunud, et ükski määratud universaalteenuse osutajatest selles liikmesriigis ei ole varjatult või muul viisil riigiabi saaja ja et turul on täielik konkurentsiolukord, võib riigi reguleeriv asutus otsustada käesoleva artikli nõudeid mitte kohaldada. Käesolevat artiklit kohaldatakse siiski turgu valitseva universaalteenuse osutaja suhtes seni, kuni ei ole määratud teist universaalteenuse osutajat. Riigi reguleeriv asutus teavitab komisjoni eelnevalt sellise otsuse tegemisest.

"

18)  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 19

1.  Liikmesriik tagab, et kõik postiteenuseid osutavad ettevõtted teeksid kättesaadavaks ║ kasutajate kaebuste, eelkõige postisaadetiste kaotsimineku, varguse ja rikkumisega või teenuse kvaliteedistandarditele mittevastavusega seotud kaebuste lahendamise selge, lihtsa ja odava menetluse (sealhulgas menetluse selle väljaselgitamiseks, kes vastutab juhtudel, millesse on kaasatud rohkem kui üks operaator).

2.  Liikmesriik võtab meetmed, et lõikes 1 osutatud menetlused võimaldaksid õiglast ja kiiret vaidluste lahendamist, ning et oleks ette nähtud süsteem kulude ja/või kahju hüvitamiseks. █

3.  Liikmesriik aitab ka kaasa, et arendataks välja sõltumatu kohtuväline kord postiteenuseid osutavate ettevõtete ja tarbijate vaheliste vaidluste lahendamiseks.

4.  Ilma et see piiraks teisi riigi või ühenduse õigusaktide kohaseid edasikaebamisvõimalusi või heastamisvahendeid, tagab liikmesriik, et kasutajad, kes tegutsevad individuaalselt või, kui riigi õigusaktide kohaselt on lubatud, koos kasutajate ja/või tarbijate huve esindavate organisatsioonidega, võivad riigi pädevale asutusele anda lahendamiseks juhtumeid, kus kasutajate kaebus universaalteenuste valdkonna teenuseid osutavale ettevõttele ei ole rahuldavalt lahendatud.

5.  Artikli 16 kohaselt tagab liikmesriik, et universaalteenuse osutajad ja, vajaduse korral, ettevõtted, kes osutavad universaalteenuste valdkonna teenuseid, avaldavad koos oma tegevuse seire aastaaruandega teabe kaebuste arvu ning nende lahendamise viisi kohta.

"

19)  Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 21

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale artiklile viitamisel, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

"

20)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 22

1.  Iga liikmesriik määrab postisektoris ühe või mitu riigi reguleerivat asutust, kes on postiettevõtjatest juriidiliselt eraldatud ja oma tegevuses sõltumatud. Liikmesriik, kes säilitab omandi või kontrolli postiteenuseid osutavate ettevõtete üle, tagab reguleerivate funktsioonide tõhusa struktuurilise eraldatuse omandi või juhtimisega seotud tegevustest.

Liikmesriik teatab komisjonile oma reguleerivad asutused, kes on määratud täitma käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid. Ta avaldab riigi reguleeriva asutuse ülesanded kergesti kättesaadaval kujul, eriti kui need ülesanded on määratud enam kui ühele asutusele. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral konsulteerimise ja koostöö ühiste huvidega seotud küsimustes nende asutuste ning konkurentsiseaduse ja tarbijaseaduse rakendamise eest vastutavate asutuste vahel.

2.  Riigi reguleerivate asutuste ülesanne on eelkõige tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine, kehtestades kõigepealt seire- ja reguleerimismenetlused, et tagada universaalteenuse osutamine. Neile võidakse panna ka vastutus konkurentsieeskirjade täitmise eest postisektoris.

Liikmesriikide reguleerivad asutused teevad omavahel tihedat koostööd ja aitavad üksteist, et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist.

3.  Liikmesriik tagab, et riigi tasandil oleksid tõhusad mehhanismid, mille kaudu riigi reguleeriva asutuse otsuse mõjuvälja jäävad kasutajad ja postiteenuseid pakkuvad ettevõtted saavad esitada kaebuse sellise otsuse peale neid kaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest pooltest sõltumatu. Kuni sellise kaebuse lahendamiseni kehtib riigi reguleeriva asutuse otsus, kui kaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti.

"

21)  Pärast artiklit 22 lisatakse peatüki pealkiri:

"

PEATÜKK 9a

Teavitamine

"

22)  Lisatakse artikkel 22a.

"

"Artikkel 22a

1.  Liikmesriik tagab, et postiteenuste osutajad edastavad riigi reguleerivale asutusele kogu teabe, sealhulgas finantsteabe ning teabe universaalteenuse osutamise kohta, et ║ riigi reguleerivad asutused tagaksid vastavuse käesoleva direktiivi sätetega või käesoleva direktiivi alusel tehtud otsustega.

2.  Kõik ettevõtted edastavad riigi reguleeriva asutuse nõudmise korral asjaomase teabe viivitamata ja ettenähtud tähtaegadeks, vajaduse korral konfidentsiaalselt ning nii üksikasjalikult, kui asutus seda nõuab. Riigi reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema vajalik asutuse ülesannete täitmiseks ning seda võib kasutada üksnes päringus näidatud eesmärgil. Riigi reguleeriv asutus põhjendab, milleks ta esitab teabepäringu.".

"

23)  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 23

Iga nelja aasta järel, esimest korda mitte hiljem kui 31. detsembril 2011. aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, sealhulgas asjakohase teabe postisektori arengu kohta, eriti selle majanduslike, sotsiaalsete, tööhõivealaste ja tehnoloogiliste aspektide ja ka teenuste kvaliteedi kohta. Aruandele on vajaduse korral lisatud ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast turu avamist konkurentsile esitatakse eraldi aruanne antud valdkonna tööhõive üldiste suundumuste ja kõigi ettevõtjate poolt kohaldatavate töötingimuste kohta kõigis liikmesriikides. Aruandes antakse ka selgitus õigusaktide või tööturu osapoolte vaheliste läbirääkimiste kaudu võetud meetmetest. Juhul kui aruanne paljastab konkurentsi moonutusi, tuleb selles vajadusel esitada ka ettepanekuid olukorra parandamiseks.

"

24)  Lisatakse järgmine artikkel 23a:

"

Artikkel 23a

Komisjon abistab liikmesriike käesoleva direktiivi rakendamisel, sealhulgas annab juhiseid mistahes netokulude arvutamise kohta enne 1. jaanuari 2009. Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 7 lõikes 4 osutatud rahastamiskava ja nad võivad esitada ka uurimusi.

"

25)  Artikkel 26 jäetakse välja.

26)  Artikkel 27 jäetakse välja.

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2009. Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile nende õigusnormide teksti ja nende õigusnormide ning käesoleva direktiivi vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse õigusnormidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 168, 20.7.2007, lk 74.
(2) ELT C 197, 24.8.2007, lk 37.
(3) Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta seisukoht.
(4) EÜT C 48, 16.2.1994, lk 3.
(5) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud ║ määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(6) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 77.
(7) EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31.
(8) EÜT L 109, 19.4.2001, lk 56.
(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(10) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(11)+ Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika