EÜ ja Malaisia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
185k
31k
Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Malaisia valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0619 – C6-0004/2007 – 2006/0202(CNS))
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0619)(1);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0004/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ning artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0093/2007),
1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Malaisia valitsusele.
Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Soome Vabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamise kohta (16333/2006 – C6-0047/2007 – 2007/0801(CNS))
– võttes arvesse Soome Vabariigi algatust (16333/2006)(1);
– võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad(2), ning eelkõige selle artiklit 44;
– võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0047/2007);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga "Demokraatlik kontroll Europoli üle" (KOM(2002)0095);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 30. mai 2002. aasta soovitust nõukogule Europoli edasise arengu ning selle automaatse liitmise kohta Euroopa Liidu institutsioonide süsteemi(3);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2003. aasta soovitust nõukogule Europoli tulevase arengu kohta(4);
– võttes arvesse kodukorra artikleid 93, 51 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit, (A6-0136/2007),
1. kiidab Soome Vabariigi algatuse heaks;
2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Soome Vabariigi algatust oluliselt muuta;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Soome Vabariigi valitsusele.
Tariifikvoodid toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse *
275k
39k
Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega avatakse tariifikvoodid rafineerimistehastesse tarnitava toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 (KOM(2006)0798 – C6-0003/2007 – 2006/0261(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0798)(1);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 37 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0003/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0072/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 1 lõige 3 a (uus)
3 a.Alates turustusaastast 2009/2010 antakse täiendavaid tariifikvoote vaid nõukogu 10. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2501/2001 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta ajavahemikus 1. jaanuar 2002 – 31. detsember 2004)1 (määrus "Kõik peale relvade") alusel või seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaike ookeani piirkonna riikide privilegeeritud turulepääsuga. ______________ 1 EÜT L 346, 31.12.2001, lk 1.
– võttes arvesse Vural Ögeri puutumatuse võtmise taotlust, mille 11. mail 2006 esitas Brüsseli apellatsioonikohtu prokuratuur ja mis esitati täiskogu istungil 6. juulil 2006;
– olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Vural Ögeri ära kuulanud;
– võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 10 ja 20. septembri 1976. a otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2;
– võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);
– võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 7;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0140/2007),
A. arvestades, et Vural Öger valiti Euroopa Parlamenti kuuendatel Euroopa Parlamendi valimistel, mis leidsid aset 10.–13. juunil 2004, ning et Euroopa Parlament kontrollis tema volitusi 14. detsembril 2004;
B. arvestades, et 8. aprilli 1965. aasta Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 10 alusel on Vural Ögeril nende liikmesriikide territooriumil, mis ei ole tema päritoluliikmesriik, puutumatus tõkendite ja kohtumenetluste suhtes,
1. otsustab Vural Ögeri puutumatust mitte võtta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja pädeva komisjoni raport viivitamata Belgia Kuningriigi pädevatele asutustele.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (C6-0467/2006 – 2006/2073(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0467/2006)(2);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(3);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(4)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0109/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus (C6-0467/2006 – 2006/2073(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(6);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0467/2006)(7);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(8);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(9)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(10) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0109/2007),
1. märgib, et 2005. aastal oli Euroopa Kohtu kasutada kulukohustuste assigneeringuid 232 602 467,74 euro ulatuses (2004. aastal 235 041 565 eurot), millest kasutati 92,66 %;
2. märgib, et pärast tekkepõhise raamatupidamise kasutuselevõtmist 1. jaanuarist 2005 ilmneb Euroopa Kohtu 2005. aasta raamatupidamisaruannetest negatiivne majandustulemus (30 747 924 eurot) ning kohustused ületavad varasid 43 902 361 euro võrra;
3. märgib, et Euroopa Kohtu bilansis on summa 105 879 903 eurot, mis vastab tema kulukohustustele seoses kohtunike pensionitega; tõstab esile, et kõnealused kohustused katab osaliselt Euroopa Kohtu materiaalne ja immateriaalne vara ning osaliselt liikmesriikidelt sissenõutav summa (43 902 361 eurot);
4. tuletab meelde, et kontrollikoja 2004. eelarveaasta aruande lõikes 9.21 kritiseeriti asjaolu, et sisekontrollitalituse juht vastutab eelarvevahendite käsutajate tegevuse eelkontrolli eest; tõstab esile, et sama olukorda täheldati seoses 2005. eelarveaastaga (aastaaruande punkt 10.13);
5. tervitab Euroopa Kohtu vastustes kontrollikoja aastaaruandele sisalduvat teavet selle kohta, et eelarve täitmist kontrolliva ja kinnitava asutuse poolt kõnealuses küsimuses esitatud märkusi arvesse võttes tegi kohtu juhtkond 2007. eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamisel ettepaneku kõnealust organisatsiooni muuta, luues ainuisikuliselt kontrollimise eest vastutava haldusorgani, millele eraldatakse selleks otstarbeks kaks uut ametikohta (üks juhtimisülesandeid täitev haldur ja kontrolli teostavat meeskonda toetav assistent);
6. märgib rahuloluga, et Euroopa Kohtu vastustes kontrollikoja aastaaruandele (lõige 10.14) sisalduv teave selle kohta, et pärast täies mahus tegutsema hakkamist 2005. aasta septembris viis Euroopa Kohtu siseaudiitor läbi mõned eriauditid ja esitas soovitused asjaomastele talitustele (arvestades, et kõnealuste eriauditite puudumist on varasematel aastatel kritiseeritud);
7. õnnitleb Euroopa Kohut võrreldes sõlmitud lepingutega arutlusel olnud lepingute osakaalu vähendamise puhul 72 protsendilt (2004) 27 protsendini (2005); märgib samas murelikult Euroopa Kohtu raskusi leida EPSO korraldatud konkursside alusel mitmetele ametikohtadele kvalifitseeritud töötajaid;
8. märgib, et 2005. aastal vääris Euroopa Kohtu kui institutsiooni arengus märkimist peamiselt tema kohustuste ülevõtmine Avaliku Teenistuse Kohtu poolt, mis koosneb seitsmest kohtunikust;
9. märgib rahuloluga, et aasta jooksul kasvas Euroopa Kohtus lõpetatud kohtuasjade arv 494-lt 2003. aastal 574-ni 2005. aastal, samas kui menetluses olevate kohtuasjade arv langes 974-lt 740-ni;
10. tõstab esile, et 2005. aasta jooksul kasvas teenistuses olevate ametnike ja töötajate (abiteenistujad, ajutised ja lepingulised töötajad) arv 1512-lt 1704-le (13 %) ning liikmete arv kaheksa võrra (Avaliku Teenistuse Kohtu loomise tulemusena);
11. nendib murelikult, et Euroopa Kohtu tegevusaruandes kirjeldatud mitmes haldussektoris on korduvalt viidatud probleemidele seoses personalieeskirjadega hõlmatud kvalifitseeritud töötajate palkamisega;
12. märgib, et 2005. aastal ei teostatud järelkontrolli;
13. tervitab Euroopa Kohtu tegevusaruandesse peatüki lisamist, milles sätestatakse aasta jooksul varasematele Euroopa Parlamendi kinnitavatele otsustele ja kontrollikoja aruannetele antavad järelmeetmed;
14. märgib, et pärast Avaliku Teenistuse Kohtu loomist ning Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist on kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäride arv nüüdseks 72 ja et kohtu kulutused sõidukitele on kasvanud umbes 50 %, olles 2005. aasta 809 853, 24 euro asemel (tegelik majandustulemus) 2007. aastal 1 218 000 eurot (eelarveprognoos);
15. märgib, et Euroopa Kohtu eelkontroll viiakse läbi tsentraliseeritud süsteemi alusel, mis on tasandijuhtimise kaudu seotud volitatud eelarvevahendite käsutajaga, ning märgib Euroopa Kohtu seisukohta, et institutsiooni suurust ja tema finantstehingute puhthalduslikku laadi arvestades on see ilmselt kõige sobivam süsteem;
16. märgib rahuloluga, et pärast tema eelmise aasta kinnitavas resolutsioonis esitatud märkusi on institutsiooni liikmed otsustanud moodustada omavahelise töörühma, mille ülesanne on korraldada uuring, mis käsitleb nende suhtes kohaldatava tegevusjuhendi koostamise otstarbekust ja võimalikku sisu; nimetatud uuringus käsitletakse ka liikmete finantshuvide deklaratsiooni küsimust; märgib, et nimetatud algatusega on seotud ka esimese astme kohus ja Avaliku Teenistuse Kohus;
17. rõhutab Euroopa Parlamendi korduvat üleskutset kõigi kolme kohtu kohtunike majandus- ja finantshuvide deklaratsioonide avaldamiseks; kutsub Euroopa Kohut üles teavitama Euroopa Parlamenti 30. septembriks 2007, milliseid asjakohaseid meetmeid ta kavatseb võtta;
18. märgib rahuloluga Euroopa Kohtu võetud meetmeid tõlgitavate dokumentide hulga vähendamiseks, mis aitab kaasa tõlkijate töökoormuse vähendamisele; samuti kutsub Euroopa Kohut üles uurima võimalust vähendada otsuste pikkust, et soodustada kulude täiendavat vähendamist ning muuta otsused paremini arusaadavaks.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – kontrollikoda (C6-0468/2006 – 2006/2074(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0468/2006)(2);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(3);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(4)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0107/2007),
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – kontrollikoda (C6-0468/2006 – 2006/2074(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(6);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0468/2006)(7);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(8);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(9)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(10) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0107/2007),
1. märgib, et 2005. aastal oli kontrollikoja kasutada kulukohustuste assigneeringuid 107 548 618,24 euro ulatuses, millest kasutati 87,22 %;
2. märgib, et pärast tekkepõhise raamatupidamise kasutuselevõtmist 1. jaanuarist 2005 ilmneb kontrollikoja 2005. aasta raamatupidamisaruannetest negatiivne majandustulemus (16 820 000 eurot) ning kohustused ületavad varasid 11 450 000 euro võrra;
3. tuletab meelde, et kontrollikoja 2005. eelarveaasta raamatupidamist (nagu ka 2004. eelarveaastal) auditeeris organisatsiooniväline ettevõte KPMG, mis jõudis järeldusele, et:"
juuresolevad raamatupidamisaruanded annavad vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, rakenduseeskirjadele, üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele ja Euroopa Kontrollikoja sise-eeskirjadele tõese ja erapooletu ülevaate Euroopa Kontrollikoja varadest ja finantsolukorrast 31. detsembril 2005 ja nimetatud kuupäeval lõppenud eelarveaasta majandustulemustest ning tuludest ja kuludest.
"
4. märgib samas, et KPMG arvestas nimetatud avalduse tegemisel kontrollikoja liikmete pensionitega seotud paranduste sisseviimist raamatupidamisse, mis võivad seoses kõnealuse käsitlusega vajalikuks osutuda, pidades silmas, et asjaomane raamatupidamisstandard nr 12 oli kõnealusel ajal läbivaatamisel; tõstab esile, et komisjoni peaarvepidaja võttis läbivaadatud standardi vastu 2006. aasta oktoobris;
5. tuletab meelde, et oma 2004. aasta raamatupidamisarvestuses kirjendas kontrollikoda esmakordselt oma liikmete pensionieraldise koos pikaajalise nõudega liikmesriikidele summas 43 689 621 eurot; eraldise summa arvutamisel võeti aluseks Euroopa Ühenduse teostatud kindlustusmatemaatiline analüüs;
6. märgib, et samaväärse liikmete pensionieraldise puudumisel ilmneb kontrollikoja 2005. aasta bilansist 16 800 000 euro suurune puudujääk (võrreldes 2004. aasta bilansis kajastatud varade ja kohustustega);
7. usub, et bilanssi tuleks arvata nii kohustus tulevaste pensionimaksete eest kui ka pikaajaline nõue liikmesriikidele seoses pensionisüsteemi rahastamise nendepoolse tagamisega, et kajastada 1. jaanuarist 2005 kohaldatava tekkepõhise raamatupidamise põhimõtteid;
8. tunnistab, et kontrollikoda on asjakohast raamatupidamisstandardit õigesti kohaldanud; väljendab samas muret praeguse olukorra üle seoses kontrollikoja bilansiga, mille kohaselt kontrollikoja liikmete tulevased pensionid on arvatud kohustuste hulka, samas kui neid tasakaalustavad varad puuduvad; märgib ilmselget selgitust, et liikmesriikide tagatist seoses kõnealuste pensioniõigustega ei saa õigustatult lugeda varaks komisjoni raamatupidamisstandardi nr 12 tähenduses (töötajate hüvitised);
9. märgib murelikult kontrollikoja raskusi leida EPSO korraldatud konkurssidelt mitmele ametikohale kvalifitseeritud töötajaid;
10. tuletab meelde, et kontrollikoja president hr Weber mainis 14. novembril 2005. aastal Strasbourg'is peetud kõnes eelarvekontrollikomisjonile, et kontrollikoda tegeleb oma organisatsiooni ja meetodite isehindamisega, millele järgneb vastastikune eksperdihinnang;
11. väljendab taas kord lootust, et enne järgmist laienemist on võimalik kontrollikojale välja töötada ratsionaalsem struktuur; palub kontrollikojal kaaluda olemasolevaid mudeleid, pidades silmas kontrollikoja liikmete üldarvu vähendamist; kutsub üles arutama ettepanekuid võtta kasutusele Euroopa Keskpanga nõukogu suhtes kohaldatav rotatsioonisüsteem või ühe peaaudiitoriga süsteem;
12. märgib kontrollikoja tegevusaruandele viidates, et 2005. aastal otsustas kontrollikoda alustada isehindamist, tuginedes avaliku halduse eest vastutavate ELi ministrite koostöö tulemusena Euroopa Avaliku Halduse Instituudi ja avalike teenuste uuendamise grupi (Innovative Public Service Group) poolt ühiselt väljatöötatud ühise hindamisraamistiku (CAF) mudelile;
13. tervitab kontrollikoja vastustes raportööri küsimustikule sisalduvat teavet selle kohta, et pärast nimetatud isehindamist on kontrollikoda vastu võtnud tegevuskava ning selle rakendamine on alanud meetmetega, mis hõlmavad laia hulka valdkondi, nagu lähetus- ja strateegilised eesmärgid, programmitöö ja tulemuslikkuse mõõtmine, auditeerimismetoodika, inimressursside strateegia, sise- ja välissuhted ning halduskord;
14. märgib, et tegevuskava läbib vastastikuse eksperdihinnangu protsessi ja et kontrollikoja president tutvustab tegevuskava sisu lähemalt oma ettekandes kontrollikoja 2007. aasta tööprogrammi kohta;
15. märgib seoses liikmete finantshuvide deklaratsioonidega, et vastavalt kontrollikoja tegevusjuhendile edastavad kontrollikoja liikmed oma finantshuvide ja muude varade (sealhulgas aktsiad, vahetusvõlakirjad ja investeerimissertifikaadid ning maa ja kinnisvara, lisaks abikaasa kutsetegevus) deklaratsiooni kontrollikoja presidendile, kes säilitab neid konfidentsiaalselt, ning et nimetatud deklaratsioone ei avaldata;
16. sedastab, et põhimõtteliselt ja läbipaistvuse huvides tuleks kõigi ELi institutsioonide liikmetelt nõuda finantshuvide deklaratsiooni esitamist, mis peaks olema avaliku registri kaudu kättesaadav Internetis; palub kontrollikojal teavitada Euroopa Parlamenti 30. septembriks 2007, milliseid asjakohaseid meetmeid ta kavatseb võtta;
17. tuletab meelde, et Euroopa Kohus on Euroopa Parlamendi soovitusel moodustanud töörühma, et uurida, kas tuleks kõne alla muuhulgas tema liikmete finantshuvide deklareerimise nõue; on seisukohal, et nimetatud küsimus võiks kuuluda kontrollikoja praeguse isehindamise ja vastastikuse eksperdihinnangu protsessi juurde.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (C6-0469/2006 – 2006/2075(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0469/2006)(2);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(3);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(4)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0110/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (C6-0469/2006 – 2006/2075(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(6);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0469/2006)(7);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(8);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(9)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(10) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0110/2007),
1. märgib, et 2005. aastal oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kasutada kulukohustuste assigneeringuid 106 880 105,67 euro ulatuses, millest kasutati 94,99 %;
2. märgib, et pärast tekkepõhise raamatupidamise kasutuselevõtmist 1. jaanuarist 2005 ilmneb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee raamatupidamisaruannetest negatiivne majandustulemus (3 811 889,47 eurot) ning varade ja kohustuste identsed summad (168 387 721,19 eurot);
3. märgib kontrollikoja märkust oma 2005. aasta aastaaruande lõikes 10.16, et hoolimata Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee ühistalitustes finants- ja lepingutegevuse koordineerimise eest vastutava üksuse loomisest 2005. aasta jooksul ilmnesid endiselt mõned puudused seoses uue üksuse ja tegutsevate üksuste teatavate selgelt määratlemata hanke- ja koordineerimismenetluste operatiivjuhtimisega;
4. tuletab meelde, et 2005. aastal alustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoniga arutelu bürooruumide ülevõtmiseks van Maerlanti hoones; märgib seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastusega küsimustikule Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee / Regioonide Komitee bürooruumide vajaduse asjus, et pärast nende laienemist van Maerlanti hoonesse ei ole oodata, et need kaks institutsiooni vajaksid lähiaastatel täiendavaid hooneid;
5. tervitab asjaolu, et 2004. aastast on kõik Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungid toimunud Euroopa Parlamendi ruumides;
6. märgib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevusaruande põhjal, et tema register on esitanud asjaomastele finantsosalistele ja kvestorite rühmale üleskutse kaaluda selgema korra kehtestamist reisikulude hüvitamiseks ning reisi- ja päevarahade maksmiseks, eriti olukordades, mis ei ole eeskirjadega selgesõnaliselt reguleeritud;
7. täheldab, et seoses Belgia kriminaalmenetlusega endise Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikme suhtes reisikulude asjus (millele on viidatud Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse(11) lõikes 4) on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatanud kahju sissenõudmiseks tsiviilhagi ja et Belgia kohus peaks otsuse tegema 2007. aasta keskel;
8. märgib huviga, et peasekretär ja siseaudiitor kohtuvad korrapäraselt igal nädalal samal ajal, et siseaudiitor oleks kursis institutsiooni tegevuse ja sealsete sündmustega ning peasekretär saaks siseaudiitori märkusi maksimaalselt arvesse võtta;
9. märgib, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee kaaluvad praegu, kas jätkata teatavate tegevuste korraldamist ühistalituste kaudu ühiselt ja kui, siis millisel kujul peaks koostöö edaspidi toimuma;
10. märgib, et Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee halduskoostöö peaks tooma kasu mõlemale komiteele ning olema rahaliselt kasulik Euroopa maksumaksjatele; rõhutab, et kahe komitee uued halduskoostööstruktuurid peaksid tooma rahalist kasu; nõuab, et mõlemad komiteed leiaksid võimaluse juba alustatud halduskoostöö jätkamiseks;
11. tuletab meelde, et Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee haldavad oma ühistalituste kaudu ühiselt teatavaid tegevusi (tõlkimine, trükkimine, ehitised, turvalisus, raamatukogu, hanked, toitlustamine, uksehoidjad, raviteenused, autod ja autojuhid, andmeturve, infotehnoloogia jne) ning et nende koostöölepingut pikendati hiljuti 6 kuu võrra (võimalusega pikendada seda veel 6 kuu võrra), kuni võetakse vastu otsus, kas kõnealune koostöö peaks tulevikus jätkuma;
12. esitab Regioonide Komiteele ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üleskutse, võttes arvesse ühistalituste aruannete ja Regioonide Komitee kahe väliseksperdi järelduste olulist lahknevust, analüüsida asjakohastele andmetele tuginedes ühiselt (vajaduse korral kontrollikoja abiga) koostööst tulenevaid täpseid kulusid, tulusid ja sääste ning esitada uurimistulemused 31. oktoobriks 2007 pädevale parlamendikomisjonile.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu (A) – Euroopa ombudsman (C6-0471/2006 – 2006/2063(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0471/2006)(2);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(3);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(4)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0104/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa ombudsmani tegevusele 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu (A) – Euroopa ombudsman (C6-0471/2006 – 2006/2063(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(6);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0471/2006)(7);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(8);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(9)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(10) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0104/2007),
1. märgib, et 2005. aastal oli Euroopa ombudsmani kasutada kulukohustuste assigneeringuid 7 224 554 euro ulatuses (2004. aastal 5 782 968 eurot), millest kasutati 84,27 %;
2. märgib, et ombudsmani 2005. aasta raamatupidamisaruannetest ilmneb negatiivne majandustulemus (98 482 eurot) ning varade ja kohustuste identsed summad (890 853 eurot);
3. tõstab esile, et kontrollikoda märgib oma aastaaruandes 2005. aasta kohta, et audit ei andnud alust mingiteks ombudsmaniga seotud tähelepanekuteks;
4. märgib, et vastavalt siseaudiitori aruandele institutsioonile nr 6/81: i) ei toonud siseaudiitori töö 2005. aastal ilmsiks mingeid valdkondi, mis kujutaksid ombudsmani eelarvetegevusele olulist ohtu; ning ii) on institutsiooni sisemised juhtimis- ja kontrollisüsteemid tõhusad ja annavad kontrollieesmärkide jätkuva saavutamise osas piisava kindluse;
5. mainib juhtiva volitatud eelarvevahendite käsutaja tegevusaruandes esitatud teavet, mille kohaselt teostati 2006. aasta alguses ombudsmani teenuste sisekontrolliraamistiku tõhususe isehindamine ning nimetatud tegevuse tulemusena saadud ülevaade andis kinnitust, et sisekontrollistandardeid rakendatakse üldiselt rahuldaval tasemel (76 %); märgib siiski, et mõnes valdkonnas oli tarvis tulemuslikkust tõsta (riskihindamine, tundlikud ülesanded, mitmeaastane programmitöö);
6. tuletab meelde, et alates 2004. aastast on ombudsmanil autonoomia ja täielik kontroll tema eelarvejaoga seotud finantstehingute üle;
7. märgib, et 2005. aastal peeti läbirääkimisi ja 2006. aasta märtsis kirjutati alla uuele tähtajatule koostöö raamlepingule ombudsmani ja Euroopa Parlamendi vahel teatavate haldusteenuste osutamise kohta (sealhulgas tõlkimine ja bürooruumid);
8. märgib, et ombudsmani aastane juhtumite arv on ombudsmani 2005. aasta aruande kohaselt kasvanud umbes 800-lt (1996) ligi 4000-le (2005), kusjuures eriti järsk tõus toimus 2003. ja 2004. aasta võrdluses (53 %);
9. teeb märkuse, et 2005. aasta jooksul sai ombudsmani büroo tunda 2004. aasta laienemise täit mõju eelarvele ning et aastatel 2004 ja 2005 andis eelarveasutus ombudsmanile loa lisada oma ametikohtade loetellu 20 uut ametikohta, mis lisandusid 2003. aastal eksisteerinud 23 ametikohale (personali suurenemine 65 % võrra), samas kui samal ajal tõusis eelarves lubatud eraldiste tase 4 438 653 eurolt (2003) 7 312 614 eurole (2005) (samuti 65 % tõus);
10. märgib ombudsmani aastaaruandele tuginedes, et 2005. aastal jätkas ta oma teabevisiite liikmesriikidesse eesmärgiga teadvustada kodanikele paremini nende õigusi, tõsta ombudsmani töö tuntust kohtu-, õigusloome- ja täitevharude liikmete seas ning rikastada tema koostööd riiklike asutustega; rõhutab selle teavituskampaania tähtsust;
11. märgib lisaks, et 2005. aastal töötasid ombudsman ja tema töötajad institutsiooni töö esitlemise nimel, tehes 2005. aasta jooksul 120 ettekannet konverentsidel, seminaridel ja kohtumistel ning andes ajakirjanikele 50 intervjuud;
12. märgib, et vastavalt ombudsmani vastustele raportööri küsimustikule püüab ta suunata teavet neile riikidele, kus laekuvate kaebuste arv on väiksem kui elanikkonna suurust arvestades eeldada võiks (näiteks Saksamaa ja Itaalia), ning et ombudsmani meediastrateegiaks on seepärast ombudsmani tuntuse suurendamine kõnealustes liikmesriikides; on seisukohal, et sihtriikide väljaselgitamisel peaks ombudsman kaebuste arvu asemel lähtuma küsitlustest eri liikmesriikide kodanike kursisoleku kohta tema tööga;
13. tõstab esile ombudsmani tegevusaruandes esitatud märkust, et 2005. aasta oli ombudsmani jaoks teabevahetuse seisukohast erakordne, sest lisaks institutsiooni tavapärasele tegevusele, mis seisneb teabe jagamises oma töö kohta, korraldas ta ka ulatusliku ürituste seeria, et tähistada ombudsmani tegevuse 10. aastapäeva; peale selle laiendati kolme uue teabespetsialisti ametikoha täitmisega ja lisaks ühe olemasoleva töötaja suunamisega vastloodud teabesektorisse oluliselt institutsiooni teabeedastusvõimet;
14. tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 1994. aastal sätestatud ombudsmani põhikirjaga ei kehtestata ombudsmanile oma finants- ja majandushuvide avaldamise kohustust;
15. märgib, et põhikiri asetab ombudsmani Euroopa Kohtu kohtunikuga võrreldavale positsioonile; tõstab esile, et Euroopa Kohus on Euroopa Parlamendi soovituse kohaselt moodustanud töörühma, mis püüab välja selgitada kõige asjakohasemat viisi läbipaistvuse tagamiseks seoses kohtunike finantshuvidega; palub, et kuni uurimistulemuste selgumiseni peaks ombudsman järgima Euroopa andmekaitseinspektori ja tema asetäitja eeskuju, kes on avaldanud finantshuvide deklaratsiooni Euroopa Parlamendi liikmete finantshuvide registri tarbeks kasutatava vormi alusel.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu B – Euroopa andmekaitseinspektor (C6-0472/2006 – 2006/2170(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande I köidet (C6-0472/2006)(2);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(3);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(4)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0111/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa andmekaitseinspektori tegevusele 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu B – Euroopa andmekaitseinspektor (C6-0472/2006 – 2006/2170(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(6);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande I köidet (C6-0472/2006)(7);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(8);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(9)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(10) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0111/2007),
1. märgib, et 2005. aastal oli Euroopa andmekaitseinspektori kasutada kulukohustuste assigneeringuid 2 840 733 euro ulatuses, millest kasutati 82,77 %;
2. märgib, et kontrollikoja teostatud Euroopa andmekaitseinspektori audit ei andnud alust oluliste märkuste tegemiseks; märgib, et pärast tekkepõhise raamatupidamise kasutuselevõtmist 1. jaanuarist 2005 ilmneb Euroopa andmekaitseinspektori 2005. aasta raamatupidamisaruannetest positiivne majandustulemus (211 631 eurot) ning kohustused ületavad varasid 202 504 euro võrra;
3. märgib, et 2005 oli esimene aasta, mil Euroopa andmekaitseinspektor tegutses täielikult; tuletab meelde, et 2005. aasta eelarve kasvas 2004. aasta eelarvega võrreldes 48,8 %;
4. märgib, et Euroopa andmekaitseinspektor esitas 2007. aasta eelarve mahus 5 080 699 eurot, mis tähendab 2006. eelarveaasta lõppeelarvega (4 147 378 eurot) võrreldes 23 % tõusu, kajastades viie uue ametikoha taotlemist, kontoripinna laiendamist ja tõlkekulude suurenemist;
5. tuletab meelde, et 24. juunil 2004. aastal allkirjastasid komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu peasekretärid koos Euroopa andmekaitseinspektoriga halduskoostöö lepingu Euroopa andmekaitseinspektori abistamiseks kolmeaastasel käivitusperioodil; antud lepingu kohaselt:
–
määratakse komisjoni peaarvepidaja ja siseaudiitor Euroopa andmekaitseinspektori peaarvepidajaks ja audiitoriks;
–
osutavad komisjoni talitused abi kõikide ülesannete täitmisel, mis puudutab institutsiooniga seotud isikute juhtimist (õiguste määramine, töötasu maksmine, ravikulude hüvitamine, lähetuskulud jms);
–
abistavad komisjoni talitused Euroopa andmekaitseinspektorit ka eelarve koostamisel ja täitmisel;
–
asub Euroopa andmekaitseinspektor Euroopa Parlamendi ruumes; abistavad Euroopa Parlamendi osakonnad Euroopa andmekaitseinspektorit materiaalsete vahendite ja oskusteabega ruumidesse sisseseadmise osas (hoonete turvalisus, post, arvutid, telefonid, kabinetid ja kontoritarbed);
–
nõukogu hoolitseb tõlkevõimaluste eest;
6. märgib, et 7. detsembril 2006. aastal pikendati halduskoostöö lepingut veel 3 aastaks alates 16. jaanuarist 2007;
7. märgib, et 7. novembri 2006. aasta otsusega otsustas Euroopa andmekaitseinspektor luua institutsiooni tegevusele ja vajadustele vastava sisekontrollistruktuuri;
8. tervitab Euroopa andmekaitseinspektori ja inspektori asetäitja otsust avaldada igal aastal oma majandus- ja finantshuvide deklaratsioon, niipea kui 2007. aasta alguses valmib nende uus veebileht; märgib, et vahepeal on nad edastanud kirjalikud aruanded oma 2005. ja 2006. aasta finantshuvide kohta sarnases vormis, mida täidavad igal aastal Euroopa Parlamendi liikmed, milles ei avaldada deklareeritavat ametialast tegevust, tasustatud ülesandeid või tegevusi ega muud asjaomast teavet;
9. tervitab Euroopa andmekaitseinspektori valmisolekut ühineda Euroopa Pettustevastase Ameti institutsioonidevahelise kokkuleppega ja kutsub teda üles võtma niipea kui võimalik kõik vajalikud meetmed.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (KOM(2006)0429 – C6-0264/2006 – 2006/2169(DEC))
– võttes arvesse komisjoni aruannet 2004. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2006)0641) ja selle lisa SEK(2006)1376);
– võttes arvesse kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta majandusaasta bilansilehti ja aruandeid (KOM(2006)0429 – C6-0264/2006)(1);
– võttes arvesse finantsjuhtimise aruannet kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi kohta aastal 2005 (KOM(2006)0405);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi tegevuse kohta 2005. eelarveaastal koos auditeeritud institutsioonide vastustega(2);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(3)
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitusi (6061/2007 - C6-0094/2007, 6062/2007 - C6-0095/2007, 6063/2007, - C6-0096/2007, 6064/2007 - C6-0097/2007);
– võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(4) artiklit 33;
– võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(5) artiklit 32;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276;
– võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse, mida kohaldatakse finantskoostöö arendamiseks neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel,(6) artiklit 74;
– võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse, mida kohaldatakse üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes,(7) artiklit 119;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 70, artikli 71 kolmandat taanet ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0115/2007),
A. arvestades, et oma kinnitavas avalduses Euroopa arengufondide kohta järeldab kontrollikoda, et kui mõned erandid välja arvata, kajastavad 2005. eelarveaasta raamatupidamisaruanded õigesti eelarveaasta tulusid ja kulusid ning finantsolukorda aasta lõpus;
B. arvestades, et kontrollikoja järeldus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse osas põhineb muu hulgas tehingute valimi analüüsil;
C. arvestades, et kontrollikoda on kontrollitud dokumentide alusel seisukohal, et raamatupidamisaruannetes esitatud tulud ning Euroopa arengufondide assigneeringud ja kohustused ning maksed on kokkuvõttes seaduslikud ja korrektsed,
1. annab heakskiidu komisjoni tegevusele kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta eelarve täitmist puudutavate raamatupidamisaruannete sulgemise kohta (KOM(2006)0429 - C6-0264/2006 2006/2169(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni aruannet 2004. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2006)0641) ja selle lisa SEK(2006)1376);
– võttes arvesse kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta majandusaasta bilansilehti ja aruandeid (KOM(2006)0429 – C6-0264/2006)(8);
– võttes arvesse finantsjuhtimise aruannet kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi kohta aastal 2005 (KOM(2006)0405);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi tegevuse kohta 2005. eelarveaastal koos auditeeritud institutsioonide vastustega(9);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(10)
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitusi (6061/2007 - C6-0094/2007, 6062/2007 - C6-0095/2007, 6063/2007, - C6-0096/2007, 6064/2007 - C6-0097/2007);
– võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(11) artiklit 33;
– võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(12) artiklit 32;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276;
– võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse, mida kohaldatakse finantskoostöö arendamiseks neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel,(13) artiklit 74;
– võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse, mida kohaldatakse üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes,(14) artiklit 119;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 70, artikli 71 kolmandat taanet ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0115/2007),
1. märgib, et kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
Tabel 1 – Euroopa Arengufondi vahendite kumulatiivne kasutamine 31. detsembri 2005. aasta seisuga
(miljonit eurot)
Olukord 2004. aasta lõpus
Eelarve täitmine 2005. eelarveaastal
Olukord 2005. aasta lõpus
Kokku
Täitmis- määr (2)
6. EAF
7. EAF
8. EAF
9. EAF
Kokku
6. EAF
7. EAF
8. EAF
9. EAF
Kokku
Täitmis-määr (2)
A − VAHENDID (1)
43 801,8
-24,6
-86,1
-275,1
1 038,9
653,2
7 41,.8
10 781,6
11 315,6
14 943,0
44 455,0
B − KASUTAMINE
1. Finantskohustused
35 692,2
81,5%
-24,6
-86,1
-275,1
3 420,8
3 035,1
7 414,8
10 781,6
11 315,6
9 215,3
38 727,3
87,1%
2. Individuaalsed juriidilised kohustused
30 313,2
69,2%
-1,3
110,5
472,0
2 070,9
2 652,1
7 377,0
10 529,0
10 247,2
4 812,1
32 965,3
74,2%
3. Väljamaksed (2)
25 918,0
59,2%
21,6
235,3
854,1
1 373,7
2 484,7
7 333,7
10 084,9
8 385,2
2 598,9
28 402,7
63,9%
C − Välja maksmata (B1-B3)
9 774,2
22,3%
81,1
696,7
2 930,3
6 616,4
10 324,5
23,2%
D − Kasutatav jääk (A-B1)
8 109,6
18,5%
0,0
0,0
0,0
5 727,7
5 727,7
12,9%
(1(1) (1) Esialgsed eraldised 6., 7., 8. ja 9. Euroopa Arengufondile, intressid, erinevad vahendid ja eelnevate EAFide ülekanded.
(2) Vahendid kajastatuna protsentides.
Allikas: Kontrollikoda, Euroopa Arengufondi 31. detsembri 2005. aasta rahalise rakendamise aruannete ja finantsaruannete põhjal.
2. annab heakskiidu kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta eelarve täitmist puudutavate raamatupidamisaruannete sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (KOM(2006)0429 - C6-0264/2006 2006/2169(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni aruannet 2004. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2006)0641) ja selle lisa SEK(2006)1376);
– võttes arvesse kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta majandusaasta bilansilehti ja aruandeid (KOM(2006)0429 – C6-0264/2006)(15);
– võttes arvesse finantsjuhtimise aruannet kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi kohta aastal 2005 (KOM(2006)0405);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi tegevuse kohta 2005. eelarveaastal koos auditeeritud institutsioonide vastustega(16);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(17)
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitusi (6061/2007 - C6-0094/2007, 6062/2007 - C6-0095/2007, 6063/2007, - C6-0096/2007, 6064/2007 - C6-0097/2007);
– võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(18) artiklit 33;
– võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(19) artiklit 32;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276;
– võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse, mida kohaldatakse finantskoostöö arendamiseks neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel,(20) artiklit 74;
– võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse, mida kohaldatakse üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes,(21) artiklit 119;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 70, artikli 71 kolmandat taanet ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0115/2007),
A. arvestades, et 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse artikliga 119 kohustatakse komisjoni astuma kõiki vajalikke samme, et võtta arvesse heakskiidu andmise otsusele lisatud tähelepanekuid ning andma Euroopa Parlamendi nõudmisel aru meetmete kohta, mis on nende tähelepanekute ja märkuste alusel võetud;
B. arvestades, et ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingut, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000(22) (Cotonou leping), muudeti Luxembourgis 25. juunil 2005 allakirjutatud lepinguga(23),
Kinnitav avaldus
1. märgib, et kontrollikoda on arvamusel, et finantsaruanded kajastavad õigesti kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi tulusid ja kulusid, hoolimata järgmistest probleemidest:
a)
olemasoleva IT-süsteemi võimetus tagada täielikud andmed raamatupidamise kohta;
b)
mittetäielikud andmed pangatagatiste kohta, mille tõttu esitatakse 4 % vähem tagatisi;
2. märgib, et kontrollikoda on raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute suhtes seisukohal, et aruannetes esitatud tulud, Euroopa arengufondide assigneeringud, kohustused ja maksed on kokkuvõttes seaduslikud ja korrektsed;
3. tuletab meelde, et pool kõigist assigneeringutest koosneb programmikohasest abist, mis on ette nähtud projektide teostamiseks; jälgib, et kõnealuseid fonde rakendatakse kahes etapis: komisjon teeb rahastamisotsuse – finantsaruannetes kajastatakse rahaliste kohustustena; lepingute sõlmimine – finantsaruannetes kajastatakse eraldi seisvate juriidiliste kohustustena – maksete kinnitamine toimub kõnealuse riigi siseriikliku eelarvevahendite käsutaja poolt kooskõlas komisjoni ja kõnealuse riigi vahel sõlmitud rahastamislepinguga;
4. rõhutab, et kontrollikoda täheldas kõrgendatud eksimise ohtu tehingute suhtes, mille eest vastutab siseriikliku eelarvevahendite käsutaja; märgib, et eraldi seisvate juriidiliste kohustuste osas puudutasid avastatud vead näiteks asjakohase pakkumismenetluse kasutamist, eelkõige seoses programmi eelarvestuse ja toetuslepingutega, pangatagatistega ning suutmatusega kinni pidada programmide rakendamise alguskuupäevadest; seoses maksetega täheldab, et vead puudutasid maksete summasid ning muid eksimisi, nagu lepinguliste kohustuste rikkumine;
5. kooskõlas kontrollikojaga tunnustab komisjoni jõupingutusi siseriikliku eelarvevahendite käsutaja juhtimissuutlikkuse väljaarendamisel, pakkudes tehnilist abi, seadmeid ja koolitust; tunneb muret kontrollikoja hinnangu üle, mis seab kahtluse alla nende jõupingutuste tulemused; palub komisjonil täiustada oma toetusstrateegiat problemaatiliste juhtumite suhtes;
Suurendades vastutustundlikkust Euroopa arengufondide rahaliste vahendite juhtimisel komisjoni poolt
6. tuletab meelde, et eelmise eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioonis palus Euroopa Parlament komisjonil EAFi ja välisabiga seotud vastutust selgemalt piiritleda; on teadlik komisjoni seisukohast, et vastutuse jaotamine töötab praktikas hästi, hoolimata komisjoni erinevate teenistuste omavahelise koordineerimise vajadusest tingitud teatud keerukusest; sellele vaatamata palub komisjonil kajastada olemasoleva juhtimisstruktuuri lihtsustamise võimalusi eesmärgiga minimeerida küsitavustega seotud ohtu EAFi vastutuse suhtes;
Tõhustades demokraatlikku kontrolli Euroopa Investeerimispanga juhitud Euroopa arengufondide rahaliste vahendite üle
7. märgib, et üheksandast Euroopa Arengufondi esialgsest assigneeringust, mis ulatub 13 800 miljoni euroni, vastutab Euroopa Investeerimispank (EIP) 2200 miljoni euro eest, mis on kulutatud Euroopa arengufondide investeerimisrahastu kaudu; täheldab, et investeerimisrahastu ei ole hõlmatud kontrollikoja kinnitava avaldusega ega Euroopa Parlamendi heakskiidu andmise menetlusega;
8. teeb ettepaneku, et EIP annaks Euroopa arengufondide investeerimisrahastu haldamise kohta aru parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ja toob välja, et vastavalt 9. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse VII peatükile kuuluvad EIP hallatavad Euroopa arengufondide kontod läbivaatamisele kontrollikoja poolt;
9. kordab eelmistes eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioonides võetud seisukohta, et Euroopa arengufondide raamatupidamise osas valitseb Euroopa arengufondide kehtivas finantsmääruses teatud vastuolu: arvestades, et heakskiidu andmise menetluse käigus esitab komisjon Euroopa Parlamendile Euroopa arengufondide konsolideeritud aruanded koos EIP poolt ettevalmistatud raamatupidamisaruannete ja teabega, kontrollib Euroopa Parlament järgnevalt üksnes aruandeid, jättes EIP poolt esitatud teabe tähelepanuta;
10. tuletab meelde, et kontrollikoda oma avaldas arvamuses nr 12/2002(24) kahetsust, et EIP juhitud Euroopa arengufondide tegevuse suhtes ei kohaldatud heakskiidu andmise menetlust, millesse oleksid kaasatud ka Euroopa Parlament ja nõukogu; toetab kontrollikoja väidet, et kõnealust tegevust juhtis pank ühenduse nimel ja vastutusel ning et alguses toetasid seda rahaliselt Euroopa maksumaksjad ja mitte finantsturud;
11. on veendunud, et EIP juhitud Euroopa arengufondide rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus ja demokraatlik kontroll suurenevad, kui selle tegevuse suhtes kohaldatakse heakskiidu andmise menetlust, millesse oleksid kaasatud ka Euroopa Parlament ja nõukogu; palub liikmesriikidel, komisjonil ja EIP-l tegelda kõnealuse küsimusega Euroopa arengufondide finantsmääruse eelseisva läbivaatamise käigus;
Ületades ressursside piiratust
12. märgib uuesti, et Euroopa arengufondide ELi eelarvesse integreerimine aitaks tugevdada Euroopa arengukoostöö üldist sidusust, peaks tagama parema läbipaistvuse ja tõhususe ning võimaldama demokraatliku kontrolli teostamist;
13. väljendab muret, et komisjon oma finantsjuhtimise aruandes viitab, et ressursside piiratuse tõttu jäid mõningad finantskontrolli valdkonnad, nagu näiteks Stabexi programmide kontroll ja järelkontroll, tähelepanuta; lisaks sellele märgib, et nii koostöötalituse EuropeAid peadirektoraadi kui ka arengu peadirektoraadi esitatud iga-aastases tegevusaruandes ennustatakse personali nappust seoses töökoormuse märkimisväärse tõusuga lähiaastatel;
14. märgib, et komisjon kasutab muude rahastajate võrdlusest tuletatud võrdlusarve ning et komisjon on seadnud endale eesmärgiks säilitada suhe 4,5 töötajat 10 miljoni euro suuruse abi kohta; on seisukohal, et teatud üldise töötajate arvu saavutamine 10 miljoni euro suuruse abi kohta ei anna iseenesest eelarve täitmise eest vastutavale asutusele piisavat kindlust, et täitmine ja finantskontroll ei kannata töötajate valitseva nappuse tõttu, nagu seda komisjon on ise tunnistanud;
15. kooskõlas kontrollikojaga nõuab, et komisjon oma 2006. aasta finantsjuhtimise aruandes viitaks prioriteetidele, mis on kehtestatud olemasolevate ressursside piiratust ja Euroopa Arengufondide rakendamise mõju silmas pidades;
16. kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma auditeerimisstrateegiat ja korraldama ümber olemasolevaid auditeerimisstruktuure ja personali, mitte üksnes võimalikust ressursside piiratusest tulenevalt, kaaluma tihedamat koostööd liikmesriikide valitsuste siseriiklike ekspertidega Euroopa arengufondide rahaliste vahendite finantsjuhtimise valdkonnas üldiselt ning liikmesriikide tuntud ja tunnustatud eraettevõtete kasutamist programmide ja üksikprojektide läbiviimisel;
Ehitades usaldatavaid IT-süsteeme raamatupidamise ja juhtimise jaoks
17. jagab kontrollikojaga muret seoses asjaoluga, et olemasolev raamatupidamissüsteem ei taganud täielikku teavet 2005. eelarveaasta raamatupidamisandmete kohta ning seetõttu tuli arvestust täiendada käsitsi, et see vastaks tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele;
18. on mures EuropeAidi kohaliku IT-süsteemi kontrollitulemuste pärast, mis viidi läbi EuropeAidi siseauditi tasemel, mille kohaselt rakenduste kontroll oli küllaldane, kuid süsteemi haldamine ja süsteemi turvalisus vastasid miinimumnõuetele võrreldes kehtestatud standarditega;
19. märgib, et Euroopa arengufondide rahaliste vahendite juhtimine viiakse üle samasse IT-süsteemi, mida kasutatakse üldeelarvest rahastatud arenguabi juhtimiseks (CRIS – ABAC); täheldab, et üleviimine on viibinud ja et see on kavandatud ellu viia 2007. aasta lõpus, kümnenda Euroopa Arengufondi käivitamiseks 2008. aasta alguses; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti üleviimisprotsessi tulemustest; loodab, et komisjon kindlustab kontrollikojale ja eelarve täitmise eest vastutavale asutusele täielikud ja usaldatavad raamatupidamisandmed kogu üleviimise protsessi jooksul;
20. tervitab komisjoni valmisolekut teavitada Euroopa Parlamenti juulis ning seejärel taas septembris Euroopa arengufondide finantsjuhtimise integreerimisest ühtsesse RELEX teabesüsteemi (CRIS);
21. toetab komisjoni kavatsust parandada EuropeAidi IT-süsteemi mitte üksnes raamatupidamisarvestuse vahendi, vaid ka juhtimise vahendi seisukohast; sellega seoses palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu auditi tulemuste parandatud ja sidusale järelkontrollile;
Euroopa arengufondide kaudu toimuva ELi arenguabi rahastamise mõju hindamine
22. on veendunud, et Euroopa arengufondide kaudu toimuva ELi arenguabi rahastamise tulemuste mõõtmiseks on esmajoones vaja, et komisjon töötaks partneritega abi saavatest riikidest võimalikult täpsete eesmärkide püstitamiseks, mis võimaldaksid edasiminekut mõõta lihtsalt ja täpselt selle rakendamise igas etapis;
23. märgib, et komisjon oma 2004. aasta eelarve täitmist kinnitavas otsuses, mis esitati 2006. aasta oktoobris, viitab seoses riikide kavandamisega perioodiks 2007–2013, et soovitused sisukate näitajate kasutamiseks igas keskses programmdokumentidega hõlmatud valdkonnas on väljaarendamisel;
24. leiab olevat olulise tähtsusega, et sisukad suutlikkusnäitajad lülitatakse programmeerimisprotsessi juba alguses; palub komisjonil viidata 2006. eelarveaastat käsitlevas finantsjuhtimisaruandes, millises ulatuses on soovitusi suutlikkusnäitajate kehtestamiseks rakendatud programmeerimisprotsessi ajal perioodiks 2007–2013;
25. ootab, et komisjon paluks oma abisaajariikidesse lähetatud delegatsioonidel kirjeldada oma aruannetes üksikasjalikult ELi rahaliste vahendite kasutamise konkreetseid tulemusi, nii et komisjon saaks ELi arengukoostöö tulemusi mõõta ja avaldada;
Edendades Euroopa arengufondide rahaliste vahendite rakendamist
26. loodab, et tulemuslikkuse hinnangu prognoos täitub, teatades, et kõik üheksanda Euroopa Arengufondi rahalised vahendid seotakse kohustustega 2007. aasta lõpuks üheksanda Euroopa Arengufondi kehtivusaja möödumisel; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti üheksanda Euroopa Arengufondiga seotud kohustuste arengust 2006. eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise heakskiitmise ajal, varasemate Euroopa arengufondide olukorrast ja maksete olukorrast;
27. tuletab meelde, et täitmata kulukohustuste vähendamine on tekitanud Euroopa Parlamendile muret juba pikka aega seoses varasemate eelarve täitmist kinnitavate otsustega; toetab komisjoni uut algatust vähendada täitmata kulukohustusi; märgib, et täitmata kulukohustusivähendati esmakordselt 2006. aastal ning praegu moodustab see 10 324 miljonit eurot; märgib, et "vanu" täitmata kulukohustusi, st üle viie aasta vanuseid kulukohustusi, vähendati 1,62 miljardilt eurolt 867 miljoni euroni; märgib, et mittekasutatavaid kulukohustusi, st kulukohustusi, mille kohta ei ole sõlmitud lepinguid ning mille kohta ei ole tehtud makseid viimase kahe aasta jooksul, on vähendatud 350 miljonilt eurolt 285 miljoni euroni; palub komisjonil jätkata jõupingutusi täitmata kulukohustuste vähendamiseks ning teha üksikasjalik aruanne edusammude kohta eelarve täitmise eest vastutavale asutusele;
28. märgib, et 2005. eelarveaasta finantsjuhtimise aruande esitamine lükati hilisemale kuupäevale; loodab, et komisjon esitab vastavalt kontrollikoja ettekirjutustele 2006. eelarveaasta finantsjuhtimise aruandes üksikasjalikuma teabe, eelkõige aga teabe strateegia kohta, kuidas vähendada seisvate kulukohustuste taset;
29. tervitab asjaolu, et esmasele tervishoiule ja põhiharidusele eraldatud ELi rahalisi vahendeid suurendati 4,98 %-lt 6,83 %-le; kahetseb siiski, et see osa ei ulatu veel kaugeltki 2005. aasta eelarves sätestatud 20 % määrani; taunib asjaolu, et komisjon kasutab esmase tervishoiu ja põhihariduse valdkondades investeeringute vähesuse ettekäändena abiandjate vahelise tegevuse parema koordineerimise ja tööjaotuse õiguspärast ja hädavajalikku eesmärki, ning kutsub komisjoni üles võtma kiiresti meetmeid 20 % määra saavutamiseks ja teavitama Euroopa Parlamenti vähemalt kaks korda aastas kirjalikult nende meetmete võtmise hetkeseisust ja arvestuses kajastatud teguritest;
30. avaldab kahetsust, et komisjon pole seni välja töötanud laiaulatuslikku strateegiat uutes riikide strateegiadokumentides koos abisaajariikidega tervise ja hariduse valdkonna olulisuse rõhutamiseks;
31. avaldab lisaks kahetsust, et hoolimata komisjoni vastupidistest kinnitustest puudub koostamisel olevates riikide strateegiadokumentides üldjuhul selge aastatuhande arengueesmärkide käsitlus, rääkimata iga aastatuhande arengueesmärgi saavutamise erieesmärkidest ja ajakavadest, ning neis ei käsitleta piisavalt ühenduse panust nende eesmärkide saavutamisse;
32. kutsub komisjoni üles jälgima hoolikamalt kvalifitseeritud tööjõu liikumist arengumaadest ELi riikidesse ning tegema ettepanekud asjakohaste meetmete võtmiseks, et lihtsustada arengumaadest pärit kvalifitseeritud isikute jäämist oma kodumaale või nende tagasipöördumist sinna, et tagada abiandjate meetmete, näiteks tervise ja hariduse valdkonnas, pikaajalisus ja tõhusus arengumaades vaesusega võitlemisel;
33. tervitab komisjoni jõupingutusi keskkonnavaldkonna arengukoostöösse lisamise strateegia rakendamisel ning kutsub komisjoni üles edendama jätkuvalt arengupoliitika raames keskkonnamõõdet keskkonnasõbraliku energiavarustuse toetamise kaudu;
Tagades usaldusväärse finantsjuhtimise seoses eelarvetoetusega
34. täheldab, et komisjon käsitleb abisaajariikidele antavat eelarvetoetust arengupoliitika tõhusa kohaletoimetamise üha olulisema vahendina; märgib, et Euroopa arengufondide kohustuste osa üldises ja valdkondlikus eelarvetoetuses on märkimisväärselt kasvanud 18 %lt 2004. aastal 32 %le 2005. aastal;
35. juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja volitused eelarvetoetuse valdkonna kontrollimisel on piiratud; nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja eeskirjade kohasust silmas pidades toob näite, et kontrollikoda saab kontrollida üksnes seda, kas komisjon on asjaomaseid tingimusi õigesti hinnanud; seetõttu toetab igati kontrollikoja taotlust, et komisjon 2006. eelarveaasta finantsjuhtimise aruandes esitaks struktureeritult ja üksikasjalikult kriteeriumid, mis oleksid aluseks kõnealuse riigi abikõlblikkuse kindlakstegemisel komisjoni poolt eelarvetoetuse saamisel; tervitab komisjoni kohustust esitada nõutud teave;
36. kordab, et Euroopa Parlament kooskõlas kontrollikojaga omistab suurt tähtsust siseriiklike kõrgemate kontrolliasutuste tegevusele eelarvetoetust saavates riikides; vastavalt eelmise eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioonis esitatud taotlusele nõuab komisjoni hinnangut erinevate võimaluste kohta Euroopa Ühenduses teha koostööd kõnealuste siseriiklike kõrgemate kontrolliasutustega;
37. tervitab komisjoni algatust toetada mestiprojekte, kuhu on kaasatud eksperdid liikmesriikide kõrgematest kontrolliasutustest ja eelarvetoetust saavate riikide kõrgematest kontrolliasutustest, näiteks koostöö Ühendkuningriigi riigikontrolli ja Ghana riigikontrolli vahel; palub komisjonil täiendavalt uurida liikmesriikide kõrgemate kontrolliasutuste ekspertide kasutamist riikliku finantskontrolli tõhustamisel partnerriikides;
Järelevalve- ja kontrollisüsteemid
38. peab tähelepanuväärseks kontrollikoja seisukohta ühtse ja üldise kontrollistrateegia loomise kohta seoses Euroopa arengufondide rahaliste vahendite ja välisabi juhtimisega; tervitab kontrollikoja konkreetseid soovitusi kõnealusesse strateegiasse kaasatud elementide suhtes; täheldab, et komisjoni tegevuskava integreeritud sisekontrolli raamistiku suhtes(25) näeb ette ühissuunised, mis tuleb kehtestada iga poliitikavaldkonna jaoks ning mille tulemusel iga-aastased tegevusaruanded muutuksid selgemaks ja ühtemaks; tunnustab komisjoni valmisolekut jätkuvalt edendada järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning võtta sellega seoses konkreetseid meetmeid; silmas pidades kontrollikoja konkreetseid soovitusi, palub komisjonil esitada aruanne edusammude kohta järgmistes iga-aastastes tegevusaruannetes;
39. tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda täheldas komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemide paranemist; siiski avaldab kahetsust, et paranenud ei ole seevastu rakendusasutuste järelevalve, kontroll ja audit; peab vastuvõetamatuks, et seetõttu Euroopa maksumaksja ja arengumaal asuva lõppsaaja vahelise keti keskses osas ikka veel nii palju olulisi vigu esineb;
40. kutsub komisjoni üles koostama ja järgima rakendusasutuste järelevalve, kontrolli ja auditi laiaulatuslikku kava, et tagada rakendusasutuste kaudu lepingumenetluste korrektne kohaldamine, mida pole seni just sageli juhtunud;
41. kutsub komisjoni üles seoses finantsjärelevalve parandamisega tagama, et EuropeAid pakuks delegatsioonides ja keskasutustes töötavatele finantsala tegevteenistujatele paremat toetust, teostaks paremat riskianalüüsi, keskendudes eriti kõrge riskiga valdkondadele, ja korraldaks rohkem kontrollkäike, saavutaks parema keskse järelevalve delegatsioonide ja keskasutuste algatatud välisauditite teostamise ja selle järelmeetmete üle ning algataks vähem järelkontrolle, parandades samas nende kohaldamisala, teostamise ajastust ja kvaliteedikontrolli;
42. 42 üldjoontes toetab igati kontrollikoja nõuet üksikasjaliku selgituse kohta, kuidas on komisjon kontrollinud kontrollikoja auditi tulemusi iga-aastastes tegevusaruannetes ning finantsjuhtimise aruannetes Euroopa arengufondide rahaliste vahendite kohta.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0386/2006 – 2006/2153(DEC))
‐ võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(2);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(4), eriti selle artiklit 12a;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0097/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0386/2006 – 2006/2153(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(7);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(9), eriti selle artiklit 12a;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0097/2007),
1. märgib, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Komisjoni toetused
16 418
13 700
Sihtotstarbelised tulud
573
724
Mitmesugused tulud
36
42
Kogutulu (a)
17 027
14 466
Eelarveaasta eelarvelised kulud
Personal – eelarve I jaotis
Maksed
8 862
8 579
Ülekantud assigneeringud
213
466
Haldus – eelarve II jaotis
Maksed
865
768
Ülekantud assigneeringud
334
542
Tegevuskulud – eelarve III jaotis (välja arvatud sihtotstarbelised tulud)
Maksed eelarveaasta maksete assigneeringute alusel
2 466
2 508
Maksed seisuga 31.12.2003 täitmata kulukohustuste alusel
2 119
2 702
Ülekantud assigneeringud
Sihtotstarbelised tulud (PHARE ja kolmandad riigid)
Maksed
68
415
Ülekantud assigneeringud
505
309
Kogukulu (b)
15 433
16 289
Eelarveaasta tulemus (a-b)
1 594
-1 823
Eelmisest eelarveaastast üle kantud jääk
375
-993
Ülekantud ja tühistatud N-1 assigneeringud (I ja II jaotise liigendamata assigneeringud)
111
56
Sihtotstarbelistest tuludest üle kantud tühistatud assigneering (III jaotise liigendamata assigneering)
III jaotise N-1 ülekannete tasakaalustamine seoses üleminekuga liigendatud assigneeringutele
93
3 138
Uuesti kasutamiseks ette nähtud kasutamata summad eelmisest eelarveaastast
1
Tagasimaksed komisjonile
0
Vahetuskursi erinevused
1
-4
Eelarveaasta bilanss
2 173
375
Allikas: keskuse andmed – tabelis on toodud keskuse esitatud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0386/2006 – 2006/2153(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(12);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta(14), eriti selle artiklit 12a;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0097/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on koos tehtud reservatsiooniga seaduslikud ja korrakohased;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu keskuse direktori tegevusele keskuse 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
märkis, et keskus peab tagama aruandluse terviklikkuse ning selle, et kogu tegevust, sealhulgas töötajate söökla ostu- ja müügitehinguid, kontrollitaks nõuetekohaselt;
−
oli mures seoses eeskirjade eiramisega, mida kontrollikoda täheldas lepingute sõlmimise menetluses; võtab teadmiseks keskuse poolt võetud meetmed tagamaks, et sellised eeskirjade eiramised ei kordu; kutsub keskust üles tagama pakkumise tehnilise kirjelduse ja konkurentsieeskirjade range kohaldamine;
−
rõhutas vajadust õigluse, avatuse ja läbipaistvuse järele töölevõtmisel;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. palub keskusel vältida 2005. eelarveaastaga sarnase olukorra kujunemist, kus kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 90 % ja maksete assigneeringute kasutusmäär umbes 85 %; tuletab meelde, et tegevuskulude assigneeringud olid siiski alakasutatud (tühistati15 % kulukohustuste assigneeringutest, 20 % maksete assigneeringutest ja 15 % ülekantud assigneeringutest), eriti pärast lepingute sõlmimise menetluse ümberkorraldamist;
22. palub keskusel oma tegevust paremini kavandada ning parandada järelevalvet kogu aasta lõikes; sellega seoses tuletab meelde kontrollikoja märkust, et keskus ei ole kasutusele võtnud tegevuspõhist juhtimist, kuigi keskuse finantseeskirjades on selle rakendamine ette nähtud, et tagada tulemuslikkuse parem järelevalve;
23. palub keskusel kõrvaldada tema kasutatavas raamatupidamistarkvaras (FIBUS) esinevad puudujäägid, kuna see süsteem ei võimalda blokeerida aegunud kohustusi, selles kasutatav maksekorralduste elektroonilise allkirjastamise menetlus ei vasta kehtivatele õigusaktidele ja tehingute jälgimine selles süsteemis on keeruline;
24. nõuab eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesannete lahususe põhimõtte täielikku rakendamist, et vältida sellise olukorra tekkimist nagu 2005. aastal, mil osa peaarvepidaja ülesannetest täideti osakondades, mille eest vastutab eelarvevahendite käsutaja;
25. võtab teadmiseks, et keskus viitab oma vastuses asjaolule, et vastuvõetud meetmed tagavad nüüd menetluste korrakohasuse ja on seetõttu veendunud, et keskus rakendab kontrollikoja soovitusi, eelkõige kuna 2006. aasta sügisel ei leidnud siseauditi teenistus uusi eeskirjade eiramise juhtumeid ja kinnitas, et keskuse võetud meetmed on andnud soovitud tulemuse;
26. palub keskusel kiiremas korras sooritada riskianalüüsi, määratleda järelkontrollide laadi ja sageduse ning koostada juhtimismenetluste ja sisekontrollisüsteemide kirjeldused;
27. palub keskusel kiiremas korras määratleda personali kaebustega tegeleva komitee täpsed ülesanded, kusjuures komitee ei tohiks mingil juhul ületada oma volitusi;
28. nõuab, et keskus kohaldaks tavapärast töölevõtmise korda, et vältida samasuguse olukorra tekkimist nagu 2005. aastal, kus oluline juhtiv ametikoht täideti sisekonkursi teel, samal ajal kui väliskonkursi tulemusel oleks saadud rohkem kandidaate;
29. tunneb muret asjaolu pärast, et kontrollikoda avastas lepingute kontrollimisel väga palju eeskirjade eiramisi – kuuest lepingust ei esinenud eeskirjade eiramisi(17) vaid ühes; nõuab keskuselt selle korralduses ja pakkumismenetlustes leitud puuduste kõrvaldamist;
30. on seisukohal, et keskus peaks ühtlustama oma lähenemist IT-küsimustele, eelkõige veebi- ja siseveebilehtede loomisel, ja et praegune killustatus põhjustab tehnilisi riske ja ülemääraseid kulusid;
31. ergutab keskust jätkama pingutusi teabeedastuse parandamiseks, et tagada avalikkuse parem teavitatus oma tegevusest.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0387/2006 – 2006/2154(DEC))
‐ võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta(4), eriti selle artiklit 16;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0098/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi tegevdirektori tegevusele fondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0387/2006 – 2006/2154(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta(9), eriti selle artiklit 16;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0098/2007),
1. märgib, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Komisjoni toetused
18 800
18 000
Mitmesugused tulud
5
5
Teenuste osutamisest saadud tulu
158
81
Kogutulu (a)
18 963
18 086
Kulud
Personal – eelarve I jaotis
Maksed
8 814
8 606
Ülekantud assigneeringud
157
132
Haldustegevus – eelarve II jaotis
Maksed
875
1 267
Ülekantud assigneeringud
507
489
Põhitegevus – eelarve III jaotis
Maksed
4 967
5 056
Ülekantud assigneeringud
3 809
2 522
Kogukulud (b)
19 130
18 072
Eelarveaasta tulemus (a-b)
-167
14
Eelmisest eelarveaastast üle kantud saldo
-1 224
-1 296
Ülekantud ja tühistatud assigneeringud
71
34
Uuesti kasutamiseks ette nähtud ja kasutamata summad eelmisest eelarveaastast
0
18
PHARE sissenõutud tulud
260
0
PHARE sissenõutavad tulud
0
0
PHARE kulud
-145
0
Muud kohandused
0
10
Vahetuskursi erinevused
0
-4
Eelarveaasta bilanss
-1 205
-1 224
Allikas: Fondi andmed. Tabelis esitatakse fondi raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0387/2006 – 2006/2154(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta(14), eriti selle artiklit 16;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0098/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu fondi direktori tegevusele fondi 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
–
märkis, et võttis teadmiseks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt 2005. aastasse üle kantud assigneeringutest 37 % puudutas 2004. aasta detsembris võetud kulukohustusi ja neist enamik oli seotud 2005. aastal läbiviidavate uuringute lepingutega;
–
tuletas fondile meelde eelarve aastasuse põhimõtet ning nõudis kindlalt selle põhimõtte järgimist, et oleks võimalik eelarvepädevate institutsioonide sätestatud eelarveid täita õigesti ja läbipaistvalt,
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. palub fondil pöörata enam tähelepanu halduskulude (II jaotis) ja tegevuskulude (III jaotis) assigneeringute järgmisse aastasse üle kandmise kõrgele määrale 2005. aastal, mis oli vastavalt 37 % ja 44 %;
22. palub komisjonil ja fondil jätkata olukorra selgitamist seoses tühistamata assigneeringutega;
23. palub fondil esitada tööprogrammi, milles fondi panus oleks väljendatud tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes;
24. peab fondi olulise teabe allikaks kõikide ELi institutsioonide, poliitiliste otsuste tegemise ja üldsuse jaoks;
25. tunneb muret, et 2005. aastal puudus terviklik dokument, milles oleks analüüsitud fondi tegevuse finants- ja talitlusaspektidest tingitud riske, samuti ei ole kinnitatud eelarvevahendite käsutajate poolt kasutusele võetud korda peaarvepidajale edastatava finantsteabe korrektsuse ja terviklikkuse tagamiseks, välja arvatud andmetöötlust puudutavate aspektide osas;
26. julgustab fondi tegema jätkuvaid jõupingutusi kommunikatsioonimeetodite edasiseks parandamiseks, jõudmaks selleni, et üldsusele saaks anda rohkem teavet uurimuste tulemuste kohta ning rikastada sel viisil avalikke arutelusid, mis käsitlevad niisuguseid olulisi küsimusi nagu ettevõtete ümberstruktureerimismeetmete mõju ja põhjused.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0389/2006 – 2006/2156(DEC))
‐ võttes arvesse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(2);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1035/97, millega luuakse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus,(4) eriti selle artiklit 12a;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0118/2007),
1. annab heakskiidu Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse direktori tegevusele keskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0389/2006 – 2006/2156(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(7);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1035/97, millega luuakse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus,(9) eriti selle artiklit 12a;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0118/2007),
1. märgib, et Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Ühenduse toetused
8 189
5 675
Muud tulud
151
455
Rahaline tulu
21
PHARE toetus
90
82
Kogutulu (a)
8 430
6 233
Kulud
Personal – eelarve I jaotis
Maksed
3 008
2 645
Ülekantud assigneeringud
70
85
Haldustegevus – eelarve II jaotis
Maksed
550
447
Ülekantud assigneeringud
582
37
Tegevus – eelarve III jaotis
Maksed
2 731
2 352
Ülekantud assigneeringud
667
745
Sihtotstarbeline tulu (PHARE jt)
Maksed
0
7
Ülekantud assigneeringud
90
0
Kogukulud (b)
7 698
6 318
Eelarveaasta tulemus (a-b)
732
-85
Eelmisest eelarveaastast üle kantud saldo
231
98
Ülekantud ja tühistatud assigneeringud
210
241
Uuesti kasutamiseks ette nähtud kasutamata assigneeringud eelmisest eelarveaastast
0
Kuludesse kantavad summad
-23
Vahetuskursi erinevused
-2
0
Eelarveaasta bilanss
1 171
231
Allikas: keskuse kogutud andmed. Tabel sisaldab kokkuvõtet keskuse poolt raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetest.
2. annab heakskiidu Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0389/2006 – 2006/2156(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos järelevalvekeskuse vastustega(12);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1035/97, millega luuakse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus,(14) eriti selle artiklit 12a;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0118/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu keskuse direktori tegevusele keskuse 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
avaldas muret suure hulga tühistatud ülekandmiste pärast eriti 1. jaotises (personaliga seotud kulud);
−
oli mures eeskirjade eiramise pärast, mida kontrollikoda täheldas lepingute pakkumis- ja sõlmimise menetlustes;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et kuigi keskuse 2005. eelarveaasta assigneeringute kulukohustuste täitmise määr oli üle 90 %, selgus, et rohkem kui 50 % halduskulude kohustustest kanti üle ning et ülekantud assigneeringuid iseloomustas suur tühistamismäär (15–25 % olenevalt jaotisest); palub keskusel parandada oma kulude planeerimist ja järelevalvet kulutuste tegemise üle; rõhutab, et ümberpaigutamised eelarveridade vahel peavad olema põhjendatud ja dokumenteeritud vastavalt kehtivatele sätetele;
22. märgib, et kasutusele ei ole võetud tegevuspõhist juhtimist, kuigi keskuse finantseeskirjad näevad seda ette kooskõlas üldeelarve suhtes kohaldatavate eeskirjadega, et tagada tulemuslikkuse parem järelvalve; palub keskusel esitada tööprogrammi, milles keskuse panus oleks väljendatud tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes;
23. märgib, et keskusel puudub süsteem varustuse ostmise planeerimiseks ja haldamiseks ning keskus ei kontrolli perioodiliselt oma inventarinimestikku, ehkki see suurendaks nimestiku usaldusväärsust; palub keskusel selles osas olukorda parandada;
24. märgib, et keskuse sisekontrollisüsteemi mõjutavad mitmed puudused, näiteks ei ole kirjeldatud eelarvevahendite käsutaja poolt kasutusele võetud rahastamiskanaleid, eelarvevahendite käsutaja ei ole kinnitanud süsteeme, millega tema ja tema poolt volitatud isikud edastavad teavet peaarvepidajale, ülesannete lahususe põhimõtet ei ole täpselt järgitud, eriti tehingu algatamise ja kinnitamisega seotud ülesannete osas; palub keskusel kulukohustuste osas lisada järelkontrollide nimekirjadesse usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriumid;
25. palub keskusel kindlalt järgida reeglit, mille kohaselt peavad valimiskomisjoni liikmed olema täidetava ametikohaga samal või kõrgemal ametiastmel;
26. märgib, et keskuse väljastatud pakkumiskutsetes antakse vähe selgitusi selle kohta, milline on pakkumiste nõutav miinimumkvaliteet ning kuidas võetakse arvesse hinnafaktorit; palub keskusel pakkumiste eeskirju täpselt järgida.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0390/2006 – 2006/2157(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos seirekeskuse vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 302/93 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta(4), eriti selle artiklit 11a;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0100/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele seirekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0390/2006 – 2006/2157(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos seirekeskuse vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 302/93 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta(9), eriti selle artiklit 11a;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0100/2007),
1. märgib, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Komisjoni toetused
12 000
11 730
Norra toetused
516
514
Sihtotstarbelised tulud
190
211
Mitmesugused tulud
93
33
Kogutulu (a)
12 799
12 488
Eelarveaasta eelarvelised kulud
Personal – eelarve I jaotis
Maksed
5 762
5 832
Ülekantud assigneeringud
154
122
Haldustegevus – eelarve II jaotis
Maksed
1 094
1 088
Ülekantud assigneeringud
650
356
Põhitegevus – eelarve III jaotis (välja arvatud sihtotstarbelised tulud)
Maksed eelarveaasta maksete assigneeringute alusel
4 159
2 342
Ülekantud assigneeringud
1 260
Sihtotstarbelised tulud (PHARE ja kolmandad riigid)
101
201
Kogukulud (b)
11 920
11 200
Eelarveaasta tulemus (a-b)
879
1 288
Eelmisest eelarveaastast üle kantud saldo
1 508
295
Ülekantud ja tühistatud assigneeringud
1 239
245
Uuesti kasutamiseks ette nähtud kasutamata summad eelmisest eelarveaastast
-58
15
Tagasimaksed komisjonile
-1 508
-3
Tagasimaksed Norrale
-128
81
Vahetuskursi erinevused
1
-1
Eelarveaasta bilanss (EÜ toetus + Norra toetus)
1 933
1 920
Norra 2005. aasta toetus
-516
Eelarveaasta bilanss ainult EÜ toetusega
1 417
Allikas: Seirekeskuse koostatud andmed – tabelis esitatakse seirekeskuse raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0390/2006 – 2006/2157(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos seirekeskuse vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 302/93 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta(14), eriti selle artiklit 11a;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0100/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu keskuse direktori tegevusele keskuse 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
avaldas kahetsust ümberpaigutamiste väga kõrge taseme üle; nõudis tungivalt, et keskus järgiks täpsemalt eelarvepädevate institutsioonide poolt algselt kindlaks määratud eelarvet,
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et kulukohustuste assigneeringute kasutamise määr on suurem kui 90 %, samas kui vastav maksete assigneeringute kasutamise määr on ainult 85 %; märgib samuti, et halduskulude ülekandmise määr on kõrge, ulatudes ligi 40 %-ni; palub keskusel parandada oma hankepoliitikat, et vältida assigneeringute ülekandmist, mis muudab juhtimise kohmakaks;
22. tervitab asjaolu, et juhtimise eesmärgil on keskus ette valmistanud tegevuspõhise eelarve; palub keskusel teha täiendavaid algatusi tulemuslikkuse järelevalve ja hindamise parandamiseks, võttes kasutusele analüütilise arvestuse, et keskuse mitmesuguse tegevuse kulusid oleks võimalik kindlaks teha;
23. palub keskusel lisada üldisesse raamatupidamisarvestusse ka põhivara inventeerimissüsteemi, sest usaldusväärse märgistamissüsteemita ei ole võimalik tagada inventari hulka kantava vara jälgitavust;
24. märgib puudusi töötajate töölevõtmise korras; palub keskusel kohaldada töölevõtmiskorda korrektselt;
25. märgib, et 2004. aasta lõpul lähetati üks töötaja pikaajalisele (kaheks aastaks) lähetusele Brüsselisse; palub keskusel seda korda põhjalikult selgitada; palub keskusel ja komisjonil antud juhtumit uurida ning võtta meetmeid, et vältida selliste juhtumite kordumist tulevikus;
26. märgib, et hanke- ja lepingumenetluste kontrollimiste käigus tuvastati mitmeid kõrvalekaldeid; palub keskusel kohaldada hanke- ja lepingumenetlusi täiel määral, et vältida 2005. aastal esinenutega samalaadseid olukordi.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0391/2006 – 2006/2158(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta(4), eriti selle artiklit 13;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0103/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0391/2006 – 2006/2158(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta(9), eriti selle artiklit 13;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0103/2007),
1. märgib, et Euroopa Keskkonnaagentuuri 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
EÜ toetus
34 970
29 658
Muud toetused
745
1 998
Pangaintress
153
126
Kogutulu (A)
35 868
31 782
Kulud
1. jaotise kogukulud
Maksed
13 958
12 447
Sihtotstarbelise tuluga seotud maksed
207
2
Ülekantud assigneeringud
510
435
Sihtotstarbelist assigneeringute ülekanded
343
66
2. jaotise kogukulud
Maksed
2 960
3 451(1)
Sihtotstarbelise tuluga seotud maksed
16
Ülekantud assigneeringud
896
394
Sihtotstarbelist assigneeringute ülekanded
63
0
3. jaotise kogukulud
Maksed
8 942
9 543
Sihtotstarbelise tuluga seotud maksed
841
14
Ülekantud assigneeringud
4 075
4845
Sihtotstarbelist assigneeringute ülekanded
1 891
2 419
Kogukulu (B)
34 702
33 616
Eelarveaasta netotulemus (A-B)
1 164
-2 822
Ülekantud ja tühistatud assigneeringud
373
507
Ülekantud ja tühistatud tagasimaksed
0
Sihtotstarbelisest tulust tulenevate 31. detsembri seisuga kasutada olevate eelmisest eelarveaastast ülekantud assigneeringute korrigeerimine
2 997
0
Eelmisest eelarveaastast üle kantud saldo
-6 360
-4 190
Tühistatud sihtotstarbeline tulu
98
Vahetuskursi erinevused
-7
3
Täpsustus eelmise aastate summade osas
0
43
Ülekantud saldo
-1 832
-6 360
(1) Sisaldab 905 823 euro suurust Taani valitsusele makstud omandimaksu. Agentuur leiab, et see summa tuleks tagastada.
NB Kogusummad võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid erinevusi.
Allikas: Agentuuri andmed – tabel sisaldab kokkuvõtet agentuuri poolt raamatupidamise aastaaruannetes esitatud andmetest.
2. annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0391/2006 – 2006/2158(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaagentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta(14), eriti selle artiklit 13;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0103/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
märkis asjaolu, et 2004. aasta assigneeringute ülejääk eraldati 2005. aasta tegevuse jaoks ja personalikuludega seotud assigneeringud kanti üle järgmisesse aastasse; nõudis, et agentuur järgiks eelarve aastasuse põhimõtet vastavalt finantsmääruse määratlusele ja eeskirja, mis keelab personalikuludega seotud assigneeringute ülekandmise, et võimaldada eelarvepädevate institutsioonide poolt sätestatud eelarvete täpset ja läbipaistvat täitmist;
−
märkis kontrollikoja inventariauditis välja toodud puudusi kontrollis ja tegemata jätmisi,
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et agentuur sidus oma 2005. eelarveaasta eelarves kulukohustustega peaaegu kõik assigneeringud; märgib, et sellegipoolest on tegevuskulude (III jaotis) kulukohustuste ülekandmise määr kõrge (üle 30 %); palub agentuuril tagada ülekandmiste vähendamine, mille maht takistab järgneva aasta assigneeringute juhtimist, mis omakorda toob kaasa viivitusi rakendamisel või isegi assigneeringute suurenemise;
22. märgib, et puudub sisekontrollisüsteemide kirjeldus ning eelarvevahendite käsutajad ei ole esitanud raamatupidamisteabe edastamiseks ja tõendamiseks kasutatavate süsteemide ametlikku kirjeldust, mistõttu peaarvepidajal ei ole olnud seni võimalik seda kinnitada; palub agentuuril seda asjaolu parandada;
23. märgib, et siiani esineb puudusi eelarvevahendite käsutaja iga-aastases tegevusaruandes, milles ei anta piisavat teavet vastava aasta tegevuse tulemuste kohta seatud eesmärkide, seotud riskide, vahendite kasutamise ja sisekontrollisüsteemide toimimise osas; palub agentuuril see probleem lahendada;
24. märgib, et ajutiste töötajate töölevõtmise auditeerimisel täheldati, et varem vastuvõetud teatavad sisemised sätted ühiste valikukomisjonide ja valikukriteeriumide muutumatuse kohta ei vastanud ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi käsitlevatele sätetele; palub tulevikus töölevõtmise menetlusi täiel määral järgida;
25. palub agentuuril täita hankemenetlustes hindamiskriteeriume;
26. peab agentuuri olulise keskkonnaalase teabe allikaks kõikidele ELi institutsioonidele ja poliitiliste otsuste tegemisel; märgib rahuloluga, et agentuur on suutnud muuta teatud keerulised andmed selgeteks järeldusteks ning edastada need avalikkusele; tunnustab eriti aruande "Euroopa keskkond – hetkeolukord ja väljavaated 2005. aastaks" tähtsust, kus on esitatud kasutajasõbralik teave keskkonna kohta ning kus osutatakse ELi ja liikmesriikide ees seisvatele põhilistele probleemidele;
27. julgustab agentuuri jätkama püüdlusi oma teabeedastusviiside jätkuval arendamisel, et kaasata rohkem meediat oma tulemuste kajastamiseks ning seeläbi juhtida avalikke arutelusid olulistes keskkonnaalastes küsimustes nagu kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus ning loodusvarade haldamine;
28. rõhutab, et keskkonnaprogrammide mõju vähendab sageli muude ühenduse poliitikate keskkonnamõjude hindamise puudumine; kutsub agentuuri üles arendama jätkuvalt oma tegevust keskkonnamõju hindamise valdkonnas;
29. nõuab, et enne 1. jaanuari 2010 ning igal sellele järgneval viiendal aastal telliks agentuur oma töötulemuste sõltumatu välishindamise, lähtudes agentuuri asutamist käsitlevast määrusest ja juhatuse kinnitatud tööprogrammidest; nõuab, et seejuures hinnataks ka agentuuri töötavasid ja mõju ning võetaks arvesse sidusrühmade seisukohti nii ühenduse kui riiklikul tasandil; nõuab, et agentuuri juhatus tutvuks hindamise tulemustega ja koostaks komisjonile ning Euroopa Parlamendile soovitused, mis võiksid osutuda vajalikuks seoses muutustega agentuuris, agentuuri töötavades ja programmides; et hindamine ja komisjonile ning Euroopa Parlamendile esitatud soovitused avalikustatakse, näiteks nende kodulehtedel, ja et välishindamise läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid eraldataks asjaomase peadirektoraadi eelarve kaudu;
30. rõhutab Euroopa Keskkonnaagentuuri rolli ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise hindamisel.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0392/2006 – 2006/2159(DEC))
‐ võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(2);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
‐ võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta(4), eriti selle artiklit 14;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0105/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0392/2006 – 2006/2159(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(7);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
‐ võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta(9), eriti selle artiklit 14;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0105/2007),
1. märgib, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Ühenduse toetused
12 209
9 542
Muud toetused
150
66
Muud tulud
66
111
PHARE tulud
340
121
Tulud kokku (a)
12 765
9 840
Kulud
Personal – eelarve I jaotis
Maksed
3 435
3 379
Ülekantud assigneeringud
75
60
Haldustegevus – eelarve II jaotis
Maksed
1 052
966
Ülekantud assigneeringud
331
248
Põhitegevus – eelarve III jaotis
Mmaksed1
4 589
2 426
Ülekantud assigneeringud
2 213
2 549
PHARE kulud
Maksed
133
0
Ülekantud assigneeringud
206
0
Kulud kokku (b)
12 035
9 628
Eelarveaasta tulemus (c = a–b)
730
212
Ülekantud ja tühistatud assigneeringud
404
887
Uuesti kasutamiseks ette nähtud kasutamata summad eelmisest eelarveaastast
0
0
RO (PHARE II) kasutamata assigneeringud
0
144
2002. aastal tühistatud kohustuste katmiseks tehtavad maksed
0
0
Vahetuskursi erinevused
0
0
PHARE summa, mis tuleb komisjonile tagasi maksta
0
-39
Korrektsioonide kanded
24
3
Eelarveaasta tulemus enne majanduslike korrektsioonide tegemist (a-b)
1 158
1 208
Eelmisest eelarveaastast üle kantud saldo
-779
-1 987
Kumulatiivne tulemus enne majanduslike korrektsioonide tegemist (e)
379
-779
Sissenõutavad eelarvetulud
0
Muud sissenõutavad tulud
0
Põhivarade soetused
171
57
Amortisatsioon
-161
-174
Varud
0
-6
Põhivarade mahakandmine
0
-91
Amortisatsioon
0
88
Mitmesugused kulud
-34
Kumuleerunud 2005. eelarveaasta tulemus hüvitise maksmiseks EÜle
-379
PHARE III – Laekunud eelfinantseerimine
-206
Antud eelfinantseering
-314
Pikaajalised saadaolevad summad
4
Eelarvekulude korrektsioonid
1 990
Tulude korrektsioonid
-806
Laekumiste muutus
1 585
Ülekantud summad 2004–2005
-2 453
Majanduslikud korrektsioonid (f)
-571
-161
Eelarveaasta bilanss (e+f)
587
-940
Allikas: Agentuuri andmed – Tabelis esitatakse agentuuri raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0392/2006 – 2006/2159(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega(12);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007]);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
‐ võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta(14), eriti selle artiklit 14;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0105/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
tervitas ülekandmiste vähendamise saavutamist;
−
nõudis tungivalt, et agentuur kehtestaks oma uue finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja riskianalüüsil põhinevad sisekontrollimenetlused;
−
nõudis kindlalt, et agentuur tunnustaks raamlepingute kestust puudutavaid eeskirju;
−
ootas, et agentuur kannab tulevikus aasta lõpu negatiivse saldo järgneva eelarveaasta paranduseelarvetesse;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et 2005. eelarveaastasse kirjendatud assigneeringute kasutusmäär oli üle 90 % ja tegevuskulude (III jaotis) osas oli ülekannete määr jätkuvalt kõrge (30 %), samal ajal oli järgmisesse aastase üle kantud assigneeringute tühistamismäär umbes 15 %; palub agentuuril oma programmitööd täiustada ja seda rangemalt järgida; märgib, et eelarve haldamisel on tehtud arvukalt assigneeringute ümberpaigutamisi eelarveridade vahel ja on arvamusel, et neid ümberpaigutamisi tõendavad dokumendid on ebapiisavad; palub agentuuril tagada, et ümberpaigutamiste tegemisel järgitakse kehtivaid eeskirju ja piiranguid;
22. peab agentuuri olulise teabe allikaks kõikide ELi institutsioonide, poliitiliste otsuste tegemise, ärimaailma ja üldsuse jaoks;
23. märgib, et sisekontrollisüsteemi rakendamine ei olnud 2005. aastaks veel lõpule viidud ja haldusnõukogu ei olnud sisekontrollistandardeid vastu võtnud; taunib asjaolu, et ei ole koostatud riskianalüüsi ja puuduvad kontrollküsimustikud, mis on mõeldud eelarvevahendite käsutajatele ja tegevuskontrolli läbi viivatele töötajatele; palub agentuuril tegelda nende küsimustega läbipaistvuse ja tõhususe huvides;
24. märgib, et agentuuri personalivärbamise rakenduseeskirjade üldsätetes ei täpsustata kandidaatide valimise eri etappides järgitavaid kriteeriume ja menetlusi; nõuab, et selles valdkonnas tehtavad otsused tuleb rangelt dokumenteerida, et tagada tehtud otsuste läbipaistvus ja erapooletus;
25. peab kahetsusväärseks, et sageli ei esitatud riigihangete menetlemisel pakkumiste hindamiskomisjonile pakkumiste kvaliteedihinnangute tegemiseks tõendavaid dokumente; peab kahetsusväärseks, et hindamisaruannetele oli alla kirjutanud ainult vastutav eelarvevahendite käsutaja, mitte kõik pakkumise hindamiskomisjoni liikmed; palub agentuuril teha suuremaid jõupingutusi hankemenetluste nõuetekohaseks dokumenteerimiseks;
26. tunneb heameelt, et agentuur on parandanud oma kommunikatsioonimeetodeid ja et eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kasutavad üha rohkem selle erialast oskusteavet.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (C6-0393/2006 – 2006/2160(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta(4), eriti selle artiklit 14;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0101/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0393/2006 – 2006/2160(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta(9), eriti selle artiklit 14;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(10), eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0101/2007),
1. märgib, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Põhitegevustulu
Eelarveaastal esitatud arved
30 408
23 423
Mitmesugused tulud
372
150
Kokku (a)
30 780
23 573
Tegevuskulud
Jooksvad kulud
13 200
11 929
Hooned, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud
3 547
2 734
Tegevuskulud
7 397
5 919
Eraldised
1 849
1 410
Kokku (b)
25 993
21 992
Tegevustulemus (c = a–b)
4 787
1 581
Finantstulu
Pangaintress
428
387
Vahetuskursi muutustest tulenev kasum
1
1
Kokku (d)
429
388
Finantskulud
Pangatasud
4
7
Kokku (e)
4
7
Finantstulemus (f = d-e)
425
381
Tavategevuse tulemus (g = c+f)
5 212
1 962
Erakorraline tulu (h)
0
2 230
Erakorralised kulud (i)
0
0
Erakorraline tulemus (j = h–i)
0
2 230
Eelarveaasta tulemus (g+j)
5 212
4 192
Allikas: Keskuse koostatud andmed. Tabelis on keskuse raamatupidamise aastaaruannetes esitatud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0393/2006 – 2006/2160(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta(14), eriti selle artiklit 14;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0101/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu keskuse direktori tegevusele keskuse 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
märkis keskuse poolt 2004. aastal tühistatud assigneeringute kõrget taset; nõudis kindlalt, et keskus parandaks oma kalkulatsioone, et täidetud eelarve meenutaks enam eelarvepädevate institutsioonide poolt vastu võetud eelarvet;
−
märkis pettumusega, et konflikt seoses tööandja pensioni sissemaksetega ei ole ikka veel lahendatud; nõudis tungivalt, et keskus tõhustaks jõupingutusi selle vaidluse lahendamiseks;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et 2005. eelarveaastal oli assigneeringute kulukohustuste täitmise määr üle 90 % ja sama kehtis ka maksete assigneeringute kohta ning et halduskulude (II jaotis) puhul täheldati alakasutamist, kus kohustus võeti alla 75 % assigneeringute osas ja 24 % kulukohustustest kanti üle; tunneb muret, sest samal ajavahemikul tühistati kõikidest eelmisest aastast üle kantud kulukohustustest üle 50 %; nõuab, et keskus parandaks halduskulude kavandamist;
22. palub keskusel leida lahendus IATE andmebaasiga seotud intellektuaalse omandi õiguste küsimuses;
23. väljendab lootust, et keskuse ja komisjoni vaheline konflikt, mis on seotud keskuse kui tööandja poolt töötajatele makstavate pensionimaksetega, leiab võimalikult kiiresti lahenduse.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Ravimiameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0394/2006 – 2006/2161(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet,(4) eriti selle artiklit 68;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0099/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti peadirektori tegevusele ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ravimiameti peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Ravimiameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0394/2006 – 2006/2161(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(8), eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet,(9) eriti selle artiklit 68;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0099/2007),
1. märgib, et Euroopa Ravimiameti 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Müügilubadega seotud tasud
72 613
68 412
Komisjoni toetus, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonnast saadud toetused
22 847
20 529
Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks
6 110
4 026
Toetused ühenduse programmidele
0
0
Haldustulud
3 423
1 973
Mitmesugused tulud
1 643
1 473
Kokku (a)
106 636
96 413
Kulud
Personalikulud
40 057
34 333
Halduskulud
17 022
11 224
Tegevuskulud
41 999
38 573
Amortisatsioon
5 333
3 650
Muud kulud
104
280
Kokku (b)
104 515
88 060
Tegevustulemus (c=a-b)
2 121
8 353
Finantstulemus (e)
2 257
1 160
Majandustulemus (f=c+e)
4 378
9 513
Allikas: Ameti andmed – tabelis esitatakse ameti raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ravimiameti peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0394/2006 – 2006/2161(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(13), eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimihindamisamet,(14) eriti selle artiklit 68;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0099/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu ameti peadirektori tegevusele ameti 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
märkis, et võttis teadmiseks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt pankadega sõlmitud lepingud on olnud jõus üle viie aasta, mis on vastuolus ameti finantsmääruse rakenduseeskirjadega, mille kohaselt tuleb vähemalt iga viie aasta järel läbi viia uus pakkumismenetlus; võttis teadmiseks ameti vastuse, milles selgitatakse viivitust pakkumiskutse esitamisel ja tuuakse välja pangaga otsestel läbirääkimistel saadud kasu, ning võtab seda arvesse finantsmääruse läbivaatamise arutelul;
−
rõhutas, et 2004. aastal vastu võetud uutel ravimialastel õigusaktidel oli märkimisväärne mõju ameti tööle ja juhtorganitele;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et eelarve täitmisega seoses olid kasutusmäärad üldiselt kõrged nii kulukohustuste assigneeringute (94 %) kui ka maksete assigneeringute osas (82 %) ning halduskulude (II jaotis) osas oli kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär alla 90 %, kusjuures üle 40 % võetud kulukohustustest kanti üle järgmisesse eelarveaastasse;
22. märgib, et ameti eelarve on aastatel 2003–2005 oluliselt suurenenud Euroopa Liidu laienemise ja uute ülesannete tõttu; on väga rahul suurenenud assigneeringutega harva kasutatavate ravimite eelarvereal ja selle eelarverea täieliku täitmisega;
23. palub ametil tagada, et ainult volitamisõigusega töötajatel juurdepääs vastavale arvutisüsteemile;
24. palub ametil raamatupidamise aruandes esitada teistelt ametitelt ja asutustelt kogutud vahendid(17), et rahastada nimetatud ametite ja asutuste finantshalduse teabesüsteemide arendamise ühist tugiteenust;
25. nõuab, et lepingute sõlmimise menetlus peab olema läbipaistev ja tegevuseeskirjade kohane, sealhulgas infotehnoloogia valdkonnas;
26. palub ametil teavitada Euroopa Parlamenti nii kiiresti kui võimalik uuest pakkumiskutsest, mis on seotud standardeeskirjade kohaselt sõlmitavate pangalepingutega;
27. rõhutab, et 2004. aastal vastu võetud uutel ravimialastel õigusaktidel oli märkimisväärne mõju ameti tööle, juhtorganitele ja töötajatele; õnnitleb ametit eduka kohanemise puhul 2005. aasta novembris jõustunud uue õigusraamistikuga;
28. väljendab heameelt "VKEde büroo" loomise üle, mis pakub mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele finants- ja haldusabi vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2049/2005(18);
29. tervitab ameti pingutusi pakkuda rohkem teadusalast nõu uute ravimite väljatöötamise varajastes etappides ning rahva tervise jaoks üliolulise tähtsusega ravimite hindamist kiirendavate meetmete sisseviimist; võtab teadmiseks töö, mida amet teeb vaktsiinide kiire hindamise hõlbustamiseks gripipandeemia korral;
30. nõuab, et enne 1. jaanuari 2010 ning igal sellele järgneval viiendal aastal telliks amet oma töötulemuste sõltumatu välishindamise, lähtudes ameti asutamist käsitlevast määrusest ja juhatuse kinnitatud tööprogrammidest; ühtlasi nõuab, et seejuures hinnataks ka ameti töötavasid ja mõju ning võetaks arvesse sidusrühmade seisukohti nii ühenduse kui riiklikul tasandil; nõuab, et ameti juhatus tutvuks hindamise tulemustega ja koostaks komisjonile ning Euroopa Parlamendile soovitused, mis võiksid osutuda vajalikuks seoses muutustega ametis, ameti töötavades ja programmides, et hindamine ja komisjonile ning Euroopa Parlamendile esitatud soovitused avalikustaks, tehes seda näiteks nende kodulehtedel ja et välishindamise läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid eraldataks asjaomase peadirektoraadi eelarve kaudu.
Komisjoni 15. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2049/2005, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 726/2004 mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt Euroopa ravimiametile lõivu maksmise ja Euroopa Ravimiametilt haldusabi saamise eeskirjad (ELT L 329, 16.12.2005, lk 4).
2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Eurojust
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Eurojusti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0395/2006 – 2006/2162(DEC))
– võttes arvesse Eurojusti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Eurojusti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276, ja ELi lepingut, eriti selle artiklit 41;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu,(4) eriti selle artiklit 36;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0120/2007),
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Eurojusti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0395/2006 – 2006/2162(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Eurojusti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Eurojusti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276, ja ELi lepingut, eriti selle artiklit 41;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu,(9) eriti selle artiklit 36;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0120/2007),
1. märgib, et Eurojusti 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Põhitegevustulu
Ühenduse toetused
11 991
8 726
Mitmesugused tulud
59
397
Kokku (a)
12 050
9 123
Tegevuskulud
Kaupade ja teenuste ostud
4 854
4 476
Tööjõukulud
5 149
4 142
Amortisatsioon
508
332
Kokku (b)
10 511
8 950
Eelarveaasta tulemus (a-b)
1 539
173
Allikas: Eurojusti andmed. Tabel sisaldab kokkuvõtet Eurojusti poolt raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetest.
2. annab heakskiidu Eurojusti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Eurojusti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0395/2006 – 2006/2162(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Eurojusti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Eurojusti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276, ja ELi lepingut, eriti selle artiklit 41;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu,(14) eriti selle artiklit 36;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0120/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu direktori tegevusele Eurojusti 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
–
avaldas soovi olla täielikult kursis asukohamaa Hollandi ametivõimude kavatsustega Eurojusti võimalike uute ruumide kohta; soovis eriti olla informeeritud Eurojusti tingimustest ja rahalisest toetusest, mida asukohamaa selleks Eurojustile annab;
–
märkis, et Eurojust täitis eelarvepädevate institutsioonide koostatud eelarvest erinevat eelarvet; nõudis, et Eurojust järgiks korrektseid menetlusi ja ootaks edaspidi enne taoliste muudatuste rakendamist eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu;
–
rõhutas, et tuleks kinni pidada eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesannete eraldatuse põhimõttest ja et ei tohi korduda 2004. aastal aset leidnud olukord, kus üks ametnik täitis mõlemat ülesannet,
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et nagu eelarve rakendamine näitas, seoti antud aastaks eraldatud assigneeringutest 90 % kulukohustustega ja maksete täitmise üldine määr oli 84 %; märgib lisaks, et tegevuskulude (III jaotis) assigneeringute kasutamise määr oli ainult 80 % eelarveaasta kulukohustuste assigneeringutest ja kolmandik kulukohustustest tuli üle kanda järgmisesse aastasse; märgib, et rohkem kui 15 % antud aastase üle kantud kulukohustustest tuli tühistada; palub Eurojustil veelgi parandada tegevuskulude kavandamist;
22. märgib, et Eurojusti kolleegium otsustas anda loa assigneeringute mitteautomaatseks ülekandmiseks kokku summas 285 484 eurot, ning tuletab meelde, et sellised ülekandmised on lubatud ainult siis, kui kulukohustuse võtmise ettevalmistamise enamik etappe on enne eelarveaasta lõppu läbi viidud, mis antud juhul nii ei olnud;
23. rõhutab, et Eurojustil ei ole siiani oma finantseeskirju ning ta on seni rakendanud määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti oma arvamusest Eurojusti esitatud määruse eelnõu kohta;
24. palub Eurojustil parandada oma inventeerimismenetlust;
25. palub Eurojustil teavitada Euroopa Parlamenti sisekontrolli standardite vastuvõtmisest juhatuse poolt; tunneb muret seoses asjaoluga, et töömenetlused ja raamatupidamise kord olid suurel määral vormistamata ning kontrollnimekirjad, mis kirjeldavad oluliste töömenetlustega (hanked ja töölevõtmine) eelarveliste kulukohustuste osas läbiviidavaid kontrollimisi, olid 2005. aastal ebapiisavalt välja töötatud; palub Eurojustil esitada Euroopa Parlamendile antud valdkonnas tehtud edusammude lühikese kirjelduse õigeaegselt enne 2006. aasta heakskiidu andmise menetlust;
26. palub Eurojustil täita avalike hangete ja lepingute haldamise menetlusi ning järgida raamlepingute ajalisi piire, mis on määratletud reguleerivates sätetes.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Koolitusfondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0396/2006 – 2006/2163(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi 2005. eelarveaasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1360/90, millega luuakse Euroopa Koolitusfond,(4) eriti selle artiklit 11;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0113/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Koolitusfondi 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0396/2006 – 2006/2163(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi 2005. eelarveaasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1360/90, millega luuakse Euroopa Koolitusfond,(9) eriti selle artiklit 11;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0113/2007),
1. märgib, et Euroopa Koolitusfondi 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Komisjoni toetused
18 500
17 600
Teised rahastajad – Itaalia välisministeerium
479
800
Teised rahastajad – EÜ – ETE MED konventsioon
2 500
0
Teised rahastajad – EÜ – Tempus TA 2004/05 konventsioon
1 739
0
Mitmesugused tulud
34
80
Tulud kokku (a)
23 252
18 480
Kulud
Personalikulud – eelarve I jaotis
Maksed
11 310
11 122
Ülekantud assigneeringud
478
123
Halduskulud – eelarve II jaotis
Maksed
1 232
1 213
Ülekantud assigneeringud
326
247
Tegevuskulud – eelarve III jaotis
Maksed
2 818
3 449
Ülekantud assigneeringud
1 925
1 168
Sihtotstarbelised tulud – IV jaotis
Maksed
123
260
Saadud assigneeringud – 2005. aastal ei makstud
356
540
EÜ – ETE MED konventsioon – V jaotis
Maksed
135
0
Saadud assigneeringud – 2005. aastal ei makstud
2 365
0
EÜ – Tempus TA 2004/05 konventsioon – VI jaotis
Maksed
677
0
Saadud assigneeringud – 2005. aastal ei makstud
1 062
0
Kulud kokku (b)
22 808
18 122
Eelarveaasta tulemus (a-b)
444
358
Eelmisest eelarveaastast üle kantud saldo
-759
-1 318
Ülekantud ja tühistatud assigneeringud
388
204
Tagasimaksed komisjonile
0
0
Vahetuskursi erinevused
1
-4
Eelarveaasta bilanss
74
-759
Allikas: fondi andmed – tabelis esitatakse ameti raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Koolitusfondi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0396/2006 – 2006/2163(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi 2005. eelarveaasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1360/90, millega luuakse Euroopa Koolitusfond,(14) eriti selle artiklit 11;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0113/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu fondi direktori tegevusele fondi 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
–
märkis pettumusega, et fond ei ole siiani lahendanud Tempuse programmiga seotud kulude raamatupidamisaruandes korrakohase esitamisega seonduvat probleemi; märkis antud probleemi püsimist kontrollikoja korduvale kriitikale vaatamata fondi raamatupidamise aastaaruannetes alates 1999. aastast ning et kontrollikoda seadis seetõttu fondi raamatupidamisaruannetele piirava tingimuse; nõudis kindlalt, et fondi raamatupidamisaruandes peetakse kinni ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtetest;
–
nõudis kindlalt, et fond peaks kinni kehtivatest õigusaktidest, mis puudutavad eelarve avaldamist liigendatuna artikliteks ja punktideks ning koos ametikohtade loeteluga,
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et eelarveaasta assigneeringute kulukohustustega sidumise määr on kõrge (praktiliselt 100 % fondi enda tegevuse osas), ning juhib fondi tähelepanu tegevuskulude (III jaotis) kulukohustuste järgmisesse aastasse ülekandmise kõrgele määrale (üle 40 %); tunneb eriti muret seoses sellega, et samasugune olukord valitseb MEDA ja Tempuse programmi rakendamisel; palub fondil oma programmitööd parandada;
22. peab fondi oluliseks teabeallikaks ning kogemuste vahetamise võimaluseks Euroopa Liidu partnerriikide ja kõikide ELi institutsioonide jaoks;
23. juhib tähelepanu asjaolule, et koolitusprogrammid ja nende täiustamine moodustavad demokraatia arengu ja leviku aluse; seetõttu julgustab fondi tõhustama oma tegevust partnerriikides, kus esineb demokraatia edendamisel suuri takistus;
24. kritiseerib asjaolu, et nii nagu eelmistel aastatel ja rikkudes sellega oma finantseeskirju, avaldas fond Euroopa Liidu Teatajas ainult eelarve kokkuvõtte;
25. palub fondil esitada eelarve uue jaotuse, mis vastaks paremini fondi tegelikkusele ja võimaldaks vältida pidevad ümberpaigutamisi; palub fondil parandada finantsüksuse ja tegevusüksuste vahelist kooskõlastamist, mis peaks kaasa tooma vajalike ümberpaigutamiste vähenemise;
26. palub fondil parandada lõplikke raamatupidamisaruandeid käsitlevate eeskirjade täitmist;
27. taunib asjaolu, et fond ei ole siiani viinud lõpule sisekontrolli süsteemi juurutamist, samuti asjaolu, et 2005. aasta lõpul puudusid nii tegevusriskide analüüs kui ka järelkontrollimised ning samal ajal ei ole peaarvepidaja veel kinnitanud raamatupidamisaruannete teabe- ja inventeerimissüsteeme;
28. tunneb heameelt, et fond on pidevalt intensiivistanud tööd inimressursside arendamise valdkonnas, seega saavad partnerriigid fondi kogemust paremini rakendada, kui kõne all on viimaste haridus- ja täiendõppesüsteemi reformimine;
29. nõuab tungivalt, et fond kõrvaldaks puudused töötajate valikumenetluse dokumentatsiooni osas.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0397/2006 – 2006/2164(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet,(4) eriti selle artiklit 19;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0114/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti peadirektori tegevusele ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0397/2006 – 2006/2164(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet,(9) eriti selle artiklit 19;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0114/2007),
1. märgib, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
Ühenduse toetused
16 060
12 800
Muud tulud
5
Eelarveaasta kogutulu (a)
16 060
12 805
Kulud
Personalikulud – eelarve I jaotis
Maksed
6 063
3 594
Ülekantud assigneeringud
161
143
Halduskulud – eelarve II jaotis
Maksed
1 598
635
Ülekantud assigneeringud
333
684
Tegevuskulud – eelarve III jaotis
Maksed
7 515
437
Ülekantud assigneeringud
2 074
Eelarveaasta kogukulu (b)
15 670
7 567
Saldo (c = a-b)
390
5 238
Ülekantud ja tühistatud assigneeringud
126
251
Vahetuskursi erinevused
-1
-1
Eelarveaasta eelarve saldo
515
5 488
Muutused ülekantud nõuetes ja laekumata arvetes
-1 021
2 089
Muutus eelarve investeeringutes
469
242
Muutus võlgades (komisjon)
-52
-5 489
Eelarveaasta amortisatsioon
-151
-43
Muutus tarnijate avanssides
5 296
56
Määratlemata otstarbega assigneeringud
-106
Muud kirjed
-515
Eelarveaasta majanduskorrektsioonide tulemus (e)
4 435
2 343
NB! Kogusummad võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid erinevusi.
Allikas: Ameti andmed. Tabel sisaldab kokkuvõtet ameti poolt raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetest.
2. annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0397/2006 – 2006/2164(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet,(14) eriti selle artiklit 19;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0114/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu ameti direktori tegevusele ameti 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
märkis, et kontrollikoda leidis mitmeid puudusi sisekontrollisüsteemis; ning
−
avaldas kahetsust, et mere saastetõrjemeetmeteks ettenähtud assigneeringuid nii vähe kasutati – nii kulukohustuste kui maksete assigneeringuteks ettenähtud 700 000 eurost kasutati ainult 200 000 eurot, seega 28 %;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et eelarve täitmist 2005. eelarveaastal mõjutasid viivitused personali värbamisel ning see olukord mõjutas halduskulude assigneeringute kasutamist;
22. märgib, et kasutusele ei ole võetud tegevuspõhist juhtimist, kuigi ameti finantseeskirjad näevad seda ette kooskõlas üldeelarve suhtes kohaldatavate eeskirjadega, et tagada tulemuslikkuse parem järelevalve;
23. väljendab muret asjaolu pärast, et arvutipõhine raamatupidamissüsteem üldise raamatupidamisarvestuse haldamiseks võimaldab teha raamatupidamiskannetesse koheseid muudatusi ilma paranduskanneteta kontoraamatus;
24. nõuab bilanssi sisestatava kohustuste nimekirja hoolikamat kontrollimist, kuna neid on vähemalt 92 000 euro võrra üle hinnatud (st peaaegu 10 % lühiajalistest kohustustest), mis vastab 31. detsembriks 2005 veel saamata kaupadele ja teenustele;
25. märgib, et tehingute dokumentide osas, mis on toimiva sisekontrollisüsteemi eelduseks, leiti mõningaid puudusi ning kulukohustuste ja maksetega seonduvad toimikud on tihti puudulikud või segased;
26. väljendab muret asjaolu pärast, et eelarveaasta jooksul sõlmitud lepingute ja sõlmimisel olevate lepingute arvu on keeruline kindlaks teha; nõuab kontrollisüsteemi rangemaks muutmist, alustades haldus- ja kontrollimenetluste miinimumstandardite vastuvõtmisest, sealhulgas andmete iseloomu ja halduse osas;
27. märgib, et eelfinantseerimist sätestavad lepingupunktid ei ole pangatagatise sätte osas ühtlustatud; palub ametil see probleem viivitamata lahendada;
28. märgib samuti, et hangete läbiviimisel esines mitmeid puudusi, ning nõuab ametilt määrustega sätestatud nõuete täitmist;
29. taunib asjaolu, et viivitused personali värbamisel on pärssinud tegevusassigneeringute (III jaotis) kasutamist; tervitab ameti otsust kehtestada värbamiskava ning nõuab tulevikus sarnaste viivituste vältimist, et tagada ameti täielik töövõime.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0398/2006 – 2006/2165(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist,(4) eriti selle artiklit 49;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0121/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Lennundusohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0398/2006 – 2006/2165(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist,(9) eriti selle artiklit 49;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0121/2007),
1. märgib, et Euroopa Lennundusohutusameti 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tegevustulud
Ühenduse toetused
17 416
7 777
Muud toetused
1 446
248
Tulu lõivudest ja tasudest
10 888
Kulude hüvitamine
26
3
Muud tulud
693
350
Kokku (a)
30 469
8 378
Tegevuskulud
Personal
13 636
5 556
Hooned ja vastavad kulud
2 121
689
Muud halduskulud
1 319
743
Vahendite jaotamine
576
89
Tegevuskulud
11 660
2 081
Kokku (b)
29 312
9 158
Tegevustulemus (c=a-b)
1 157
-780
Finantstulud (d)
41
0
Finantskulud (e)
-14
2
Finantstulemus (f=d-e)
27
-2
Eelarveaasta tulemus (g=c+f)
1 184
-782
Allikas: Ameti andmed – tabelis esitatakse ameti raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0398/2006 – 2006/2165(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(12);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist,(14) eriti selle artiklit 49;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0121/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu ameti direktori tegevusele ameti 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
tundis muret kontrollikoja poolt märgitud kõrvalekallete üle eelarve juhtimises, mille seas oli ka paranduseelarvetes igasuguse teabe puudumine tehtud ümberpaigutamiste kohta ja nende ümberpaigutamiste põhjenduste kohta, samuti haldusnõukogu teavitamata jätmine ümberpaigutamistest ning ettemaksete tegemine väljaspool eelarvet;
−
märkis, et 2004. aastal ei olnud amet veel vastu võtnud oma finantseeskirjade rakenduseeskirju, viinud läbi riskianalüüsi ega töötanud välja sisekontrollistandardeid;
−
märkis, et ameti personalivaliku kord on olnud vooruti erinev, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja amet lepiksid kokku läbipaistvas ja ühtses töölevõtmise korras, mis vastab ameti vajadusele leida erikvalifikatsiooniga töötajaid,
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutamise määr oli alla 80 % ning see tuleneb tegevuskulude kulukohustuste ja maksete assigneeringute rakendamise madalast määrast (vastavalt 69 % ja 32 %); märgib lisaks, et eelarveaasta assigneeringute tühistamise määr on samuti kõrge (ulatudes 7 %-st enam kui 30 %-ni, sõltuvalt kulude jaotisest ja assigneeringutes liigist), ning ka eelmisest aastast üle kantud assigneeringute tühistamise määr on kõrge; palub ametil sellega seoses parandada ja tõhustada planeerimise järelevalvet, et vältida vahendite asjatut kasutuselevõtmist;
22. märgib, et tegevuspõhist juhtimist ei ole kasutusele võetud, kuigi ameti finantseeskirjad näevad seda ette kooskõlas üldeelarve suhtes kohaldatavate eeskirjadega, et tagada tulemuslikkuse parem järelevalve;
23. väljendab kahetsust, et haldusnõukogu ei võtnud 2005. aasta lõpuks vastu sisekontrolli miinimumstandardeid ning juhtimis- ja sisekontrollisüsteeme ei ole alati kirjeldatud; märgib, et eelarvevahendite käsutajate poolt kasutusele võetud korda peaarvepidajale edastatava finantsteabe korrektsuse ja terviklikkuse tagamiseks ei ole kinnitatud ning 2005. aasta lõpuks ei olnud ametil ikka veel süsteemi, mis võimaldaks tagada, et klientidelt osutatavate teenuste eest võetavad tasud oleksid piisavad nende teenustega seotud kulude katmiseks; palub ametil see olukord nii kiiresti kui võimalik lahendada;
24. väljendab heameelt haldusnõukogu otsuse üle võtta vastu sisekontrolli standardid, mis põhinevad komisjoni poolt vastu võetud standarditel ja ISO 9000 standardil; nõuab tungivalt, et amet jätkaks nimetatud standardite rakendamist;
25. taunib asjaolu, et alati ei ole järgitud avalike konkursside põhimõtet ning palub ametil tulevikus seda teha.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Toiduohutusameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0399/2006 – 2006/2166(DEC))
‐ võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(2);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused,(4) eriti selle artiklit 44;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0112/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti direktori tegevusele ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Toiduohutusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Toiduohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0399/2006 – 2006/2166(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(7);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused,(9) eriti selle artiklit 44;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0112/2007),
1. märgib, et Euroopa Toiduohutusameti 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tegevustulud
27 405
20 591
Tegevuskulud kokku
27 405
20 591
Halduskulud
Personalikulud
-13 012
-7 564
Hooned ja nendega seotud kulud
-3 627
-4 192
Muud kulud (sealhulgas kulud konsolideeritud EÜ üksustega)
-2 205
-1 263
Amortisatsioon ja konsolideeritud üksuste väärtuse vähendused
-603
-333
Tegevuskulud (sealhulgas kulud konsolideeritud EÜ üksustega)
-8 413
-6 431
Tegevuskulud kokku
-27 674
-19 783
TEGEVUSE KASUM/(KAHJUM)
-761
808
Finantstehingute tulu
-
0
Finantstehingute kulu
-7
-7
Finantstehingute kasum/kahjum
-7
-6
Jooksev kasum/(kahjum)
-768
802
Erakorralised tulud
Erakorralised kulud
-
-27
Erakorraline kasum/(kahjum)
-
-27
Eelarveaasta majandustulemus
-768
775
NB! Kogusummad võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid erinevusi.
Allikas: Ameti andmed – Tabelis esitatakse ameti raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Toiduohutusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Toiduohutusameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0399/2006 – 2006/2166(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(12);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused,(14) eriti selle artiklit 44;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0112/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on koos tehtud reservatsiooniga seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu ameti direktori tegevusele ameti 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
märkis pettumusega, et kontrollikoda avastas taas kõrvalekaldeid töötajate töölevõtmist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel ning nõudis tungivalt, et amet kohaldaks valikumenetlust puudutavaid eeskirju suurema läbipaistvusega;
−
oli mures eeskirjade eiramise pärast, mida kontrollikoda täheldas lepingute sõlmimise menetluses;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et 2005. eelarveaastat iseloomustab eelarve märkimisväärne alakasutamine, kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäär oli ainult 80 %; on arvamusel, et amet peaks tegema tõsiseid jõupingutusi, et parandada talle eesmärkide täitmiseks eraldatud assigneeringute kasutamist;
22. taunib teravalt asjaolu, et ei järgitud ametikohtade loetelus tehtud muudatusi ja amet taastas eelarveprojektis ettenähtud palgaastmed 19 ametikoha osas, ilma et oleks Euroopa Parlamenti sellest teavitanud;
23. märgib, et tegevuspõhist juhtimist ei ole kasutusele võetud, kuigi ameti finantseeskirjad näevad seda ette kooskõlas üldeelarve suhtes kohaldatavate eeskirjadega, et tagada tulemuslikkuse parem järelevalve;
24. peab kahetsusväärseks asjaolu, et amet ei teinud riskianalüüsi ega määratlenud ametlikult järgitavaid sisekontrollisüsteeme ja –menetlusi ning palub ametil teha seda võimalikult kiiresti;
25. märgib seoses värbamisega, et amet lükkas kandidaadid tagasi teiste kriteeriumide alusel kui need, mis olid esitatud vaba ametikoha kuulutuses, ning lisaks selle ei järginud õigusnorme, mille kohaselt peab valimiskomisjoni liikmete palgaaste olema teatavas suhtes täidetava ametikoha palgaastmega; nõuab kindlalt asjakohaste kriteeriumide ranget kohaldamist ja tõhusat kontrolli kandidaadi poolt avaldusele lisatud dokumentide tõendava iseloomu üle;
26. märgib, et ametil oli probleeme kõrge kvalifikatsiooniga teadustöötajate värbamisel Parmasse;
27. avaldab kahetsust, et lepingute sõlmimise auditite käigus tuvastati mitmeid kõrvalekaldeid; palub ametil kiiresti oma sisekontrollisüsteemid rangemaks muuta;
28. märgib, et ameti püsivaks asukohaks ettenähtud hooned ei ole ikka veel kasutusvalmis ja seetõttu oli amet sunnitud rentima ja sisustama ajutised tööruumid (2005. aasta kulud olid ligikaudu 3,5 miljonit eurot); palub ametil komisjoni abiga selgitada olukorda siseriiklike asutustega, eelkõige seoses rahalise hüvitise saamisega.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0400/2006 – 2006/2167(DEC))
‐ võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(2);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa Keskus,(4) eriti selle artiklit 23;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0119/2007),
1. annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse peadirektori tegevusele keskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0400/2006 – 2006/2167(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(7);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa Keskus,(9) eriti selle artiklit 23;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0119/2007),
1. märgib, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2005. eelarveaasta(11) tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
TULUD
Komisjoni toetused (keskuse tegevuseelarve jaoks)
3 402 280,45
Lõivutulu
Muud tulud
TULUD KOKKU (a)
3 402 280,45
KULUD
I jaotis – Personal
Maksed
-500 909,02
Ülekantud assigneeringud
-361 771,74
"II jaotis – Halduskulud
Maksed
-597 024,15
Ülekantud assigneeringud
-534 581,62
III jaotis – Tegevuskulud
Maksed
-69 773,55
Ülekantud assigneeringud
-540 654,36
KULUD KOKKU (b)
-2 604 714,44
EELARVEAASTA TULEMUS (a–b)
797 566,01
Eelmisest aastast üle kantud kasutamata assigneeringute tühistamine
Eelmisest aastast 31.12 sihtotstarbeliste tuludega seotud assigneeringute ülekandmisest tulenev korrektsioon
Aasta vahetuskursi erinevused (kasu+/kahju-)
-10 168,55
Eelarveaasta eelarve saldo
787 397,46
Osa toetusest hüvitise maksmiseks EÜle
-787 397,46
Mõju varadele
Mõju varadele ja amortisatsioonile
222 011,07
Mõju aasta laekumistele
Ülekanded
1 437 007,72
Laekumised
-363 538,58
Muud korrektsioonid
Passivad
-448 377,86
Eelmaksed ja edasilükkunud kulud
20 636,80
Transiitkaup
63 108,90
Maksed komisjoni teenuste eest
-8 490,00
Erakorraline tulu
31 250,85
Eelarveaasta majanduskorrektsioonide tulemus (e)
953 608,90
NB! Kogusummad võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid erinevusi.
Allikas Ameti andmed – Tabelis esitatakse ameti raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0400/2006 – 2006/2167(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(12);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega(13);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(14) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa Keskus,(15) eriti selle artiklit 23;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(16) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0119/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et 2005. eelarveaasta eelarve täitmist iseloomustas madal kulukohustuste täitmise määr (84 %) ja ulatuslik järgmisesse aastasse ülekandmine (enam kui 40 % üldistest kuludest ja peaaegu 80 % tegevuskuludest); märgib, et selline olukord tekkis osaliselt keskuse töö käivitumisperioodile omaste probleemide tõttu;
22. märgib, et keskuse asutamisfaasile andis täiendava tõuke ülemaailmne mure seoses potentsiaalse gripiepideemiaga; õnnitleb keskust selle suutlikkuse pärast kindlustada väga lühikese ajaga oma positsioon nakkushaiguste üle järelevalve teostamise valdkonnas;
23. rõhutab, et 2005. aastal oli komisjon (DG SANCO) vastutav keskuse eelarve haldamise eest;
24. märgib, et kasutusele ei ole võetud tegevuspõhist juhtimist, ehkki keskuse finantseeskirjades on selle rakendamine ette nähtud ja seda on rakendatud üldeelarve osas eemärgiga parandada tegevusalast järelevalvet;
25. nõuab, et komisjonile esitatavaid toetuste maksmise taotlusi tuleks põhjendada sularahavajaduse prognoosiga(17) ja avaldab kahetsust, et keskusel ei ole prognooside esitamiseks vajalikku süsteemi;
26. märgib, et keskuse finantseeskirjades nähakse ette, et eelarvevahendite käsutaja peaks võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes ja avaldab kahetsust, et enne selliste juriidiliste kohustuste võtmist keskuse 2005. aasta kulude osas eelarvelisi kulukohustusi aga ei võetud; avaldab kahetsust, et samal ajavahemikul tegi peaarvepidaja kõik keskuse maksed ilma eelarvevahendite käsutaja maksekorralduseta;(18)
27. märgib, et vastupidiselt keskuse finantseeskirjades sätestatule ei kasutatud keskuses raamatupidamises 2005. aastal kahekordse kirjendamise meetodit, mis soodustas vigade tekkimise riski; nõuab kindlalt, et see viga parandataks võimalikult kiiresti;
28. märgib, et keskuse personali värbamismenetluste dokumentides esines puudusi (valikukomisjonide määramise ja koosseisu otsuseid ei vormistatud rahuldavalt, valikukomisjonide töö lõpparuanded puudusid); nõuab kindlalt valimismenetluste ranget rakendamist.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0401/2006 – 2006/2168(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(2);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet,(4) eriti selle artiklit 17;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni (A6-0102/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti direktori tegevusele ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0401/2006 – 2006/2168(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(7);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet,(9) eriti selle artiklit 17;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0102/2007),
1. märgib, et Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2005. eelarveaasta(11) tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
Tulud
Komisjoni toetused
4 400
Sihtotstarbelised tulud
Mitmesugused tulud
Kogutulu (a)
4 400
Eelarveaasta eelarvelised kulud
Personal – eelarve I jaotis
Maksed
-1 490
Ülekantud assigneeringud
-257
Haldustegevus – eelarve II jaotis
Maksed
-453
Ülekantud assigneeringud
-1 065
Tegevuskulud – eelarve III jaotis (välja arvatud sihtotstarbelised tulud)
Maksed eelarveaasta maksete assigneeringute alusel
-196
Maksed seoses täitmata kulukohustustega seisuga 31.12.2003
Ülekantud assigneeringud
-790
Sihtotstarbelised tulud (PHARE ja kolmandad riigid)
Maksed
Ülekantud assigneeringud
Kogukulud (b)
-4 251
Eelarveaasta tulemus (a-b)
149
Eelmisest eelarveaastast üle kantud saldo
Aastast N-1 ülekantud ja tühistatud assigneeringud (I ja II jaotise liigendamata assigneeringud)
Aastast N-1 ülekantud vahendite tasakaalustamine jaotises III seoses üleminekuga liigendatud assigneeringutele
Uuesti kasutamiseks ette nähtud kasutamata summad eelmisest eelarveaastast
Tagasimaksed komisjonile
Vahetuskursi erinevused
Eelarveaasta bilanss
149
Allikas: Ameti andmed – tabel sisaldab kokkuvõtet ameti poolt raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetest.
2. annab heakskiidu Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0401/2006 – 2006/2168(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(12);
– võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(13);
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 - C6-0080/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(14) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet,(15) eriti selle artiklit 17;
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(16) eriti selle artiklit 94;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0102/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on tervikuna seaduslikud ja korrektsed,
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. märgib, et 2005. eelarveaasta eelarve täitmist iseloomustas madal kulukohustuste täitmise määr (70 %) ja ulatuslik järgmisesse aastasse ülekandmine (enam kui 40 % üldistest kuludest ja peaaegu 80 % tegevuskuludest) ning see olukord tulenes osaliselt ameti käivitamisperioodiga seotud probleemidest ja asjaolust, et amet alustas tegevust alles 2005. aasta teisel poolel;
22. märgib, et kasutusele ei ole võetud tegevuspõhist juhtimist, kuigi see on ameti finantseeskirjades ette nähtud ja kooskõlas üldeelarve suhtes kohaldatava juhtimisega, mille eesmärk on parandada tulemuslikkuse järelvalvet.
Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2000/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta (KOM(2005)0603 – C6-0411/2005 – 2005/0245(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0603)(1);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, samuti artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0411/2005);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendile 1. märtsil 2007 direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud töörühma esimehe poolt saadetud kirja seoses andmetekaitse küsimustega eriti SWIFT süsteemi toimimise kontekstis;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjon arvamusi (A6-0298/2006),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprillil 2007 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2007/64/EÜ) lõplikule kujule.)
Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (KOM(2006)0827 – C6-0046/2007 – 2006/0268(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0827)(1);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0046/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0137/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 3
(3) Tootjaliikmesriigid peaksid jagama oma kvoodi kaheks aastaks kõigi kartulitärklist tootvate ettevõtjate vahel 2006/2007. turustusaasta kvootide alusel.
(3) Tootjaliikmesriigid peaksid jagama oma kvoodi neljaks aastaks kõigi kartulitärklist tootvate ettevõtjate vahel 2006/2007. turustusaasta kvootide alusel.
Muudatusettepanek 2 ARTIKLI 1 PUNKT 1 Artikli 2 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1868/94)
1. Kartulitärklist tootvatele liikmesriikidele määratakse kvoodid 2007/2008. ja 2008/2009. turustusaastaks vastavalt lisale.
1. Kartulitärklist tootvatele liikmesriikidele määratakse kvoodid 2007/2008., 2008/2009., 2009/2010. ja 2010/2011. turustusaastaks vastavalt lisale.
Muudatusettepanek 3 ARTIKLI 1 PUNKT 1 Artikli 2 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ) nr 1868/94)
2. Lisas osutatud iga tootjaliikmesriik jagab oma kvoodi 2007/2008. ja 2008/2009. turustusaastaks kartulitärklist tootvate ettevõtjate vahel vastavalt igale ettevõtjale 2006/2007. turustusaastaks eraldatud alamkvoodile, võttes arvesse teise lõigu kohaldamist.
2. Lisas osutatud iga tootjaliikmesriik jagab oma kvoodi 2007/2008., 2008/2009., 2009/2010. ja 2010/2011. turustusaastaks kartulitärklist tootvate ettevõtjate vahel vastavalt igale ettevõtjale 2006/2007. turustusaastaks eraldatud alamkvoodile, võttes arvesse teise lõigu kohaldamist.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 1 PUNKT 1 Artikkel 3 (määrus (EÜ) nr 1868/94)
Komisjon esitab nõukogule enne 1. jaanuari 2009 aruande kvoodisüsteemi toimimise kohta ühenduses koos asjakohaste ettepanekutega. Kõnealuses aruandes võetakse arvesse kartulitärklise- ja teraviljatärkliseturgude arengut.
Komisjon esitab nõukogule enne 1. jaanuari 2011 aruande kvoodisüsteemi toimimise kohta ühenduses koos asjakohaste ettepanekutega. Kõnealuses aruandes võetakse arvesse kartulitärklise- ja teraviljatärkliseturgude arengut. Kui Maailma Kaubandusorganisatsioonis saavutatud kokkuleppe tulemusena eksporditoetuseid ja maniokitärklise imporditollimakse siiski vähendatakse, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule mõjuaruande enne nimetatud tähtaega.
– võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta(1);
– võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2006. aasta teatist "Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2006–2007" koos sellele lisatud eriaruandega ELi suutlikkuse kohta integreerida uusi liikmeid (KOM(2006)0649);
– võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia osas(2);
– võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid(3);
– võttes arvesse komisjoni 3. mai 2006. aasta teatist "Kaks aastat pärast laienemist – majanduslik edu" (KOM(2006)0200);
– võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta(4);
– võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 3. oktoobri 2005. aasta järeldusi Horvaatiaga läbirääkimiste alustamise kohta(5);
– võttes arvesse 15.–16. juunil 2006 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi(6);
– võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas(7);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(8);
– võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2004. aasta kolmandat aruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2004)0107);
– võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2006. aasta teatist "Majanduskasv ja tööhõive ning Euroopa ühtekuuluvuspoliitika reform: Neljas ühtekuuluvuse arenguaruanne (KOM(2006)0281);
– võttes arvesse 21.–22. juunil 1993 Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ning 16.–17. detsembril 2004 ja 14.–15. detsembril 2006 Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;
– võttes arvesse ELi lepingu artiklit 49 ja EÜ asutamislepingu artiklit 158;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0087/2007),
A. arvestades, et Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 2 alusel on sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus Euroopa Liidu oluline eesmärk ja kodanikele Euroopa solidaarsuse konkreetne väljendus;
B. arvestades, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on osutunud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisel väga edukaks, nagu ilmneb eriti komisjoni neljandast ühtekuuluvuse vahearuandest;
C. arvestades, et ELi senised laienemised on kaasa aidanud rahu, julgeoleku, stabiilsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tagamisele ning majanduskasvule ja jõukusele liidus tervikuna ja kuna need eelised on aidanud ELil muutuda konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majanduseks, tuleb neid seetõttu tulevaste laienemiste otsustamisel meeles pidada;
D. arvestades, et tuleb siiski teha täiendavaid olulisi jõupingutusi, et saavutada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide lähendamine vanadele liikmesriikidele, sest nende majanduse lähtetase oli eelnevate laienemistega ühinenud riikide omast madalam ja samal ajal oli vaja radikaalselt muuta nende poliitilist ja majanduslikku süsteemi;
E. arvestades, et üleilmastumise tagajärjed raskendavad lähenemisprotsessi ja samuti toovad liidus tervikuna kaasa probleeme, mis on seotud ettevõtete ümberpaiknemisega;
F. arvestades, et hästi korraldatud ühtekuuluvuspoliitika võib aidata piirkondadel osa globaliseerumisest tingitud probleemidega toime tulla;
G. arvestades, et riikide eelarvete finantskoormus suureneb, paljud liikmesriigid rikuvad stabiilsuse kriteeriume ja demograafilised suundumused panevad eelarvetele lisakoormuse ja nõrgendavad majanduskasvu;
H. arvestades, et EL peaks jääma avatud ühenduseks ja struktuuripoliitika küsimused ei tohi muutuda tulevase laienemise takistuseks, tingimusel et vajalikud reformid tagavad integratsioonivõime;
I. arvestades, et alates 2005. aasta oktoobrist peab ühendus läbirääkimisi Türgi ja Horvaatiaga, mille tulemus ei ole selge, ja 2005. aasta detsembris andis Euroopa Ülemkogu endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kandidaadistaatuse; arvestades, et teised Lääne-Balkani riigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia (kaasa arvatud Kosovo)) on potentsiaalsed kandidaatriigid; arvestades, et kõikides nimetatud riikides juba toetatakse reforme struktuuripoliitika komponente sisaldavate ühinemiseelse abi programmidega;
J. arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega jõustusid struktuurifondide vahendite kasutamise erinõuded ning selle ühinemise täielik mõju struktuuripoliitikale tuleb veel kindlaks määrata;
K. arvestades, et kui kõikide ELilt ühinemiseelset abi saavate riikide toetused ning Rumeenia ja Bulgaaria olukord võetakse täielikult arvesse, vajatakse kehtivate struktuuripoliitika eeskirjade kohaselt käesoleval rahastamisperioodil 150 miljardit lisavahendeid ja arvestades, kõik ühinemiseelset abi saavad riigid ei ühine siiski samaaegselt;
L. arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega suurenes EL-25 struktuurifondidest abi saava ühenduse pindala 9% ja elanike arv 6%, kuid SKT ühe elaniku kohta vähenes 5%; arvestades, et Horvaatia ühinemine suurendaks EL-27 pindala 1,3% ja elanike arvu 0,9%, kuid SKT ühe elaniku kohta väheneks 0,6%; arvestades, et Türgi ühinemine suurendaks EL-27 pindala 18,3% ja elanike arvu 14,7%, kuid SKT ühe elaniku kohta väheneks 10,5%; arvestades, et Lääne-Balkani riikide ühinemine suurendaks EL-27 pindala 4,8% ja elanike arvu 4%, kuid SKT ühe elaniku kohta väheneks 3,5%;
M. arvestades, et ELi integratsioonivõime aluseks olevate Euroopa Liidu asutuste institutsioonilised, rahanduslikud ning poliitilised reformid on vältimatult vajalikud; arvestades, et ELiga ühinemine sõltub täielikult Kopenhaageni kriteeriumide täitmisest ja seega demokraatlikust arengust põhjenduses I nimetatud riikides;
N. arvestades, et 34 liikmesriigist koosnevas Euroopa Liidus kuluks Horvaatiale täiendavatest struktuuritoetustest praegu kehtivaid nõudeid arvestades ainult 7% ja ülejäänud käesoleval ajal ühinemiseelset abi saavatele Lääne-Balkani riikidele kokku 9,2%, kuid Türgi saaks üksinda 63%;
O. arvestades, et Lääne-Balkani riikide ühinemine eraldi võttes, isegi kui see leiaks aset praeguse finantsraamistiku ajal, ei avaldaks statistilist mõju liikmesriikide piirkondade toetuskõlblikkusele ega tooks kaasa dramaatilist finantsmõju praeguse liidu 27 liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitikale nende pindala, elanike arvu ja majandusliku arengu tõttu; arvestades, et Horvaatia, kellega läbirääkimised on jõudnud kõige kaugemale ja kes sotsiaalmajanduslikust aspektist on mõnest praegusest liikmesriigist isegi enam arenenud, kujutaks endast selle riigi pindala, elanike arvu ja majanduslikku arengut silmas pidades ELi jaoks suhteliselt kõige väiksemat finantskoormust ega avaldaks statistilist mõju liikmesriikide piirkondade toetuskõlblikkusele piirkondlikul ja riiklikul tasandil isegi praegusel rahastamisperioodil;
P. arvestades, et praegu kehtivate nõuete ja tingimuste kohaselt omandaks Türgi ühinemisega ELi ühtekuuluvuspoliitika täiesti uued mõõtmed, sest kõnealust poliitikat ei ole veel kunagi kohaldatud riigi suhtes, mis on nii suur ja mille majanduslik arengutase on nii madal ja kus on nii suured piirkondlikud erinevused;
Q. arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistujariik juhtis oma 2006. aasta juuni järeldustes tähelepanu sellele, et EL peaks olema pärast uute liikmesriikide vastuvõtmist suuteline säilitama Euroopa integratsiooni dünaamikat ja "et tuleb teha kõik jõupingutused, et kaitsta liidu ühtekuuluvust ja tulemuslikkust";
R. arvestades, et komisjon nõudis oma 8. novembri 2006. aasta teatises, et iga tulevase laienemise eel tuleb üksikasjalikult uurida laienemise mõjusid ELi eelarvele, võttes arvesse tulevast arengut asjakohastes poliitikavaldkondades, nagu põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika;
S. arvestades, et ELi eelarve 2008.–2009. aastaks ette nähtud finantsraamistiku läbivaatamise raames võetakse tulemuslikkuse kriteeriumidest lähtuvalt intensiivselt arutuse alla ka regionaalpoliitika kui üks ELi kõige mahukamatest eelarveridadest;
T. arvestades, et üha laienevas Euroopa Liidus on ühenduse poliitika tõhusus vajalikum kui kunagi varem, sest ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkus ja selle tõendatud tegelik lisandväärtus sõltuvad olulisel määral kasutada olevatest finantsvahenditest; arvestades, et põhitähelepanu tuleks seetõttu pöörata ühenduse enda vahendite süsteemi läbivaatamisele,
1. on arvamusel, et Euroopa Liidu integratsioonivõime tähendab esmajoones seda, et EL peab olema eelarvepoliitika olukorda arvestades suuteline järgima sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki; on seetõttu arvamusel, et iga kandidaatriigi ühinemise ajal on vaja arvesse võtta, kas EL on suuteline kõnealust riiki integreerima;
2. on arvamusel, et seoses ELi finantsraamistiku läbivaatamisega tuleb läbi viia institutsiooniline, finantsiline ja poliitiline reform; sellega seoses usub, et tuleks võrrelda eri rahastamisvahendite (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond) mõjusid EL-27 arengule, mis võimaldab teha asjakohaseid eelarvega seotud otsuseid;
3. on seisukohal, et tulevased laienemised ei tohi kaasa tuua üha enamate Euroopa Liidu piirkondade ühtekuuluvuspoliitika alusel praeguse eesmärgi 1 raames makstavatest toetustest ilmajätmist statistilise mõju alusel, kui nende erinevused ei ole tegelikult kõrvaldatud;
4. rõhutab, et aus ja tõhus ühtekuuluvuspoliitika ei ole võimalik, suurendamata maksete assigneeringuid 1,18%ni ELi RKTst, nagu märgiti Euroopa Parlamendi 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013)(9);
5. avaldab seetõttu kahetsust, et komisjoni 8. novembri 2006. aasta teatis laienemise strateegia kohta ei sisalda tulevaste laienemiste finantstagajärgede süvaanalüüsi;
6. palub komisjonil esitada põhjalik mõju analüüs, võimaldamaks asjakohaselt hinnata Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise täielikku mõju struktuuripoliitikale;
7. palub samuti komisjonil seoses tulevaste laienemistega kehtivate ning muudetud ja laiendatud kriteeriumide alusel korrapäraselt välja arvutada, milliseks võivad kujuneda ELi kulutused regionaalpoliitikale, esitades eraldi arvud iga riigi kohta, ja millised tagajärjed kaasnevad sellega piirkondade senisele toetuskõlblikkusele; sellega seoses märgib, et võiks kasutada ka Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPONi) andmebaase ja analüüsivahendeid; usub, et tähelepanu tuleb pöörata ka ELi eri rahastamisvahendite paremale integreerimisele;
8. on arvamusel, et ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevase rahastamise erinevate stsenaariumide väljatöötamine eeldab pidevaid analüüse, mis põhinevad varasematest laienemistest saadud kogemustel ja milles võetakse arvesse praeguse programmiperioodi ajal saavutatud sotsiaalsed ja majanduslikud edusammud;
9. rõhutab väga range lähenemise tähtsust struktuurifondide kasutamise kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele hindamisele, mis hõlmab usaldusväärset juhtimist ja nõuetekohast kontrolli, eesmärgiga optimeerida liidu kodanike huvides ELi ühtekuuluvusele tehtavate kulutuste kulutasuvust;
10. palub komisjonil pühendada järgmises, neljandas ühtekuuluvusaruandes ühe peatüki oma seisukohale praeguse ühtekuuluvuspoliitika jätkusuutlikkuse kohta ja tulevastele meetmetele, millega võiks vajadusel mõjutada ühtekuuluvuspoliitikat;
11. rõhutab, et ELi ressursside praeguse süsteemi alusel oleks keeruline tulevasi laienemisi rahastada ilma olemasoleva ühtekuuluvuspoliitika tõhusust vähendamata;
12. nõuab komisjonilt tungivalt teatise väljatöötamist ühtekuuluvuspoliitika astmelise mudeli ettepaneku kohta, mis lubab Euroopa ühtekuuluvuspoliitika raames jätkuvalt eristada ühinemiseelset abi ja täisliikmesust ning võimaldab potentsiaalsetel kandidaatriikidel saada sõltuvalt poliitilistest edusammudest tulemuslikku regionaalarengu toetust juba enne võimalikku Euroopa Liidu liikmeks saamist;
13. nõuab eriti Türgi jaoks astmelist kava, mis keskenduks suuremal määral teatavatele toetusvaldkondadele (majandusharude klastrid, haldussüsteemi ülesehitus, võrdne kohtlemine) ja toetuspiirkondadele, et vältida niiviisi järelemõtlematuid automaatseid ühinemistoetusi ja saavutada sihipärasem mõju ühtekuuluvusele ja kasvule;
14. nõuab, et alates 2010. aastast kohaldataks ühinemiseelse abi hindamisele ja reformimisele kaasotsustamismenetlust;
15. palub komisjonil esitada "tugevdatud naabruspoliitika" täpsem määratlus ja kaaluda selles raamistikus sügavamalt ka struktuuritoetuste vahendite küsimust;
16. peab ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse jaoks vältimatuks suurendada edaspidi liikmesriikide enda vastutust;
17. teeb edasist ühtekuuluvuspoliitikat puudutavate kaalutluste raames ettepaneku, et EL peaks suuremas ulatuses kasutama laenude rahastamise võimendusefekti ühenduse toetuse tõhususe parandamiseks – eelkõige piirkondades, mis on juba saanud ELilt rahalisisi vahendeid paljude aastate jooksul –, seda siiski kaotamata;
18. on arvamusel, et sellega seoses tuleks ELi vähim arenenud piirkondade laenude ja grantide rahastamise jaoks kehtestada soodsamad rahastamistingimused;
19. nõuab komisjonilt ettepanekute väljatöötamist piirkondade tegelike vajadustega enam arvestava tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta, sest on ilmselge, et piirkonnad, mis on saanud Euroopa fondidest vahendeid näiteks 10, 20, 30 või enama aasta jooksul, on jõudnud teistsugusele arengutasemele kui piirkonnad, millele veel toetusi eraldatud ei ole; usub, et ulatuslikum diferentseerimine võib olla vastuseks Euroopa ühtekuuluvuspoliitika tulevasele väljakutsele;
20. väljendab muret asjaolu pärast, et mõnes piirkonnas ei eraldata ELi abi eriti sihipäraselt ja selle tulemusena ei parane olukord kõnealustes piirkondades aastatepikkusele toetuste maksmisele vaatamata, mis tähendab ühenduse vahendite raiskamist;
21. nõuab erasektori vahendite laialdasemat kasutamist struktuuritoetuste kaasrahastamisallikana ja struktuurifondide projektide ja programmide erasektoripoolse kaasrahastamise olulist hõlbustamist;
22. nõuab edasiste struktuuritoetuste suunamist sellisel viisil, et oleks välistatud toetuste ebaõige kasutamine ja ELi toetuse andmine ettevõtete ümberpaigutamisele ja on arvamusel, et komisjonil tuleb ühtekuuluvuspoliitika raames ettevõtte suurust silmas pidades kriitiliselt läbi vaadata tegevustoetuste mõju ettevõtjate otsustele asukoha valikul;
23. märgib, et ühtekuuluvuspoliitika edukus on seotud riikide majanduspoliitikaga ja sealjuures mõjutab ühtekuuluvuspoliitika edu eriti Lissaboni strateegia riiklike tegevuskavade rakendamine;
24. soovitab tungivalt komisjonil tagada, et piirkondliku konkurentsivõime ja territoriaalse koostöö tulevaste programmide raames keskendatakse rahastamine suuremas ulatuses piirkondliku majanduse euroopalikuks muutmisele ja Euroopa jaoks olulistele infrastruktuuridele;
25. nõuab, et edaspidi kasutataks struktuurifonde rohkem demograafiliste muutuste ja sellest tuleneva piirkondliku rände tasakaalustamiseks;
26. on seisukohal, et edaspidi tuleks Euroopa Sotsiaalfondi kasutada muu hulgas horisontaalse vahendina, et aidata piirkondadel toime tulla üleilmastumise sotsiaalsete väljakutsete, samuti demograafiliste muutuste mõjudega;
27. rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika tulemusi on võimalik hinnata vaid juhul, kui struktuurifondide vahendite eraldamine toimub läbipaistvalt, ning nõuab seetõttu, et Euroopa Liit kasutaks toetusvahendite kasutamise läbipaistvuse hindamisel väga rangeid mõõdikuid;
28. nõuab toetussummade tõendatud väärkasutuse korral rangemaid sanktsioone ning tulemuslikumaid menetlusi raha tagasinõudmiseks;
29. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste otsustavaks eeltingimuseks on korruptsiooni edukas tõkestamine ning haldussuutlikkuse ülesehitamine, mis võimaldavad struktuurifondide programme kasutada tulemuslikult ja läbipaistvalt; nõuab kontrollivahendite järjekindlat ja ranget kohaldamist;
30. palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda kõiki neid punkte ELi praeguse finantsraamistiku 2008.-2009. aastaks kavandatava vahekokkuvõtte ettevalmistamisel;
31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Regioonide Komiteele.
Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia kohta 2008. aasta eelarvemenetluseks (2007/2017(BUD))
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 2008. aasta poliitilise strateegia kohta (KOM(2007)0065);
– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;
– võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 1;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja väliskomisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A6-0123/2007),
A. arvestades, et Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve on teine eelarve, milles lepitakse kokku vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta;
B. arvestades, et 2008. aasta eelarve on esimene, milles lepitakse kokku pärast Rumeenia ja Bulgaaria saamist ELi liikmeks;
C. arvestades kiiret globaliseerumisprotsessi koos kõigi sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsetega majandus-, sotsiaal- ning keskkonnavaldkonnas, arvestades asjaolu, et 2008. aasta eelarve peab tagama ELile jätkuva kasusaamise globaliseerumise võimalustest ja suutlikkuse vastata selle väljakutsetele ning oma kohustuste täitmise globaalsel tasandil asjakohase tulevikku suunatud sise- ja välispoliitika abil;
D. arvestades asjaolu, et 2007. aasta on paljude rahastamiskava perioodiks 2007–2013 ette nähtud ELi uute kulutuste programmide rakendamise esimene aasta pärast arvukate uute õiguslike aluste vastuvõtmist 2006. aastal, arvestades, et andmed 2007. aasta eelarve, eelkõige kulukohustuste assigneeringute rakendamise kohta annavad olulist teavet komisjoni ja liikmesriikide suutlikkuse kohta ellu viia parlamendi prioriteete,
Poliitiline kontekst
1. rõhutab, et 2008. aasta eelarve koostamine, esitamine ja arutamine toimub Rooma lepingu allakirjutamise 50. aastapäeva taustal ning ühel ajal uute katsetega saavutada edu põhiseaduse lepingu osas; märgib, et 2007. aastal algab ettevalmistumine 2008.–2009. aastal toimuvaks täielikuks ja üldiseks 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtteks; märgib samuti oma 29. märtsil 2007. aastal vastu võetud resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta(2);
2. rõhutab, et Euroopa Parlament peab oluliseks 27 liikmega ELi suutlikkust kasutada globaliseerumist võimalusena oma kodanike jaoks ning püsida globaliseerumise väljakutsetele vastamisel rahvusvahelise tegevuse juhtpositsioonil; rõhutab sellega seoses, kui oluline on kindlustada ELi finantsvahendite ja inimressursside asjakohane eraldamine, et tagada ELi nõuetekohane toimimine;
3. võtab teadmiseks komisjoni osutatud ettepanekud heaolu, solidaarsuse, turvalisuse ja välistegevuse pealkirjade all; on päri seisukohaga, et samal ajal peab EL keskenduma jätkuvalt Lissaboni tegevuskavale ning eelkõige säästvale arengule, majanduskasvule ja tööhõivele, konkurentsivõimele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele; on arvamusel, et paljudel juhtudel – näiteks energiapoliitika ja kliimamuutuse puhul – näitavad need ettepanekud ELi paindlikumat lähenemisviisi Euroopa kodanike ees seisvate reaalsete väljakutsetega tegelemisel; juhib siiski tähelepanu sellele, et ELi võime reageerida poliitilistele muutustele eelarveliselt on äärmiselt piiratud, sest varud kulude erinevate ülemmäärade raames on väga väikesed;
4. eelarvepädeva institutsioonina peab oma kohustuseks tagada, et ELi eelarvevahendeid kasutatakse selleks, et saada kulutustele vastavat tulu ning eelkõige optimeerida piiratud ressursse; kavatseb kohaldada tulemuspõhist eelarvet, mis põhineks 2007. aasta eelarve koostamisel koostöös erikomisjonidega kasutatud lähenemisel;
5. kordab oma nõuet, et ELi poliitilise strateegia iga-aastased prioriteedid määrataks kindlaks viisil, millest Euroopa kodanikke saaks tõhusalt teavitada ja rõhutab, et käesolevas resolutsioonis esitatakse Euroopa Parlamendi seisukohad tulevase eelarvemenetluse kohta; avaldab sügavat kahetsust, et poliitiline strateegia ei kajasta piisavalt parlamendi prioriteete; loodab, et käesolevat resolutsiooni võetakse 2008. aasta esialgses eelarveprojektis nõuetekohaselt arvesse; rõhutab, et mitmeid komisjoni esitatud algatusi 2008. aasta poliitilises strateegias tuleks käsitleda vastavalt hiljaaegu kokku lepitud kulutuste programmidele ja poliitilistele prioriteetidele, millele toetuvad 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2007–2013 kokku lepitud üldised eelarvesummad;
6. võtab teadmiseks volinik Wallströmi ettekande esimeeste konverentsile 8. veebruaril 2007. aastal komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta, kuid avaldab kahetsust, et puuduvad seosed õigusloomeprogrammi ja eelarvemenetluse vahel; nõuab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppega nende kahe menetluse paremat sidusust; tuletab komisjonile meelde 2007. aasta eelarvemenetluse käigus võetud kohustust ning komisjoni presidendi Barroso detsembris 2006 saadetud kirja õigusloomealaste prioriteetide ja eelarveotsuste parema ühildamise kohta; sellega seoses võtab teadmiseks poliitilise strateegia teatises esitatud komisjoni prioriteedid ning ootab komisjonilt, et ta kohandaks neid prioriteete, lähtudes otsustest, mis eelarvepädevatel institutsioonidel tuleb iga-aastase menetluse käigus vastu võtta,
Tulemuspõhine eelarve – läbipaistev esitus, selged eesmärgid, täpne täitmine
7. rõhutab veel kord, et Euroopa Parlament peab oluliseks, et ELi kulutuste programmid täidaksid tõhusalt neid poliitilisi eesmärke, mille saavutamiseks need on vastu võetud; on seisukohal, et poliitika tulemuslikkus ja selged tõendid selle kohta on alati olnud ELi õiguspärasuse alus Euroopa kodanike silmis; kinnitab seetõttu kavatsust lähtuda 2008. eelarvemenetluses nn tulemuspõhise eelarve filosoofiast; rõhutab, et neid tulemusi ei hinnata üksnes raamatupidamiseeskirjade alusel, ning juhib tähelepanu sellele, et seda lähenemisviisi järgitakse institutsioonidevahelise usaldusväärse koostöö vaimus;
8. rõhutab esimese sammuna teel tulemuspõhise eelarve poole selguse, kooskõla ja läbipaistvuse olulisust eelarve esitamisel; toetab tegevuspõhise eelarvestamise lähenemisviisi, mille eesmärk on viia finantsvahendid ja inimressursid vastavusse komisjoni eelarvest rahastatavate poliitikavaldkondade poliitiliste eesmärkidega; märgib, et tegevuspõhise eelarvestamise liigendust ei ole lihtne kooskõlastada mitmeaastase finantsraamistiku kategooriatega; kahetseb, et poliitilise strateegia kategooriad "Heaolu", "Solidaarsus", "Turvalisus" ja "Välistegevus" moodustavad kolmanda klassifitseerimissüsteemi, mis on üsna meelevaldne poliitikavaldkondade liigitamisel erinevate peatükkide alla, millel ei tarvitse eelarve perspektiivist olla suurt väärtust ja mida ei ole lihte kooskõlastada tegevuspõhise eelarvestamise ja mitmeaastase finantsraamistiku kategooriatega; palub komisjonil rohkem järgida tegevuspõhise eelarvestamise ja mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri ning esitada selged näitajad selle kolmanda klassifitseerimise ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarverubriikide vastavuse kohta;
9. on seisukohal, et esialgses eelarveprojektis esitatavad komisjoni tegevusaruanded iga poliitikavaldkonna kohta on eelarvepädevate institutsioonide jaoks otsustava tähtsusega tulemusliku ülevaate saamiseks ELi kulutustest; rõhutab, et kui poliitika eesmärgid ei ole selged, siis on poliitika tulemuslik hindamine võimatu; palub 2008. aasta esialgses eelarveprojektis nimetatud tegevusaruannete selgust parandada; palub keskenduda rohkem poliitika eesmärkidele ja selle tulemuste mõõtmisele ning vähem teabele haldusprotsesside kohta, nagu see on sageli olnud varasemate esialgse eelarveprojekti dokumentide puhul;
10. rõhutab eelarve täitmise järelevalve olulisust poliitika tulemuslikkuse läbivaatamise vahendina; tervitab komisjoni viimase aja edusamme andmete esitamisel rakendamise kohta, eriti eelarveprognoosi puudutavate hoiatuste süsteemi kasutuselevõtmist; märgib, et eelarveprognoosi puudutavate hoiatuste süsteemi tõttu esitatakse rakendamist puudutavad arvnäitajad perioodi 2007–2013 uute programmide kulutuste esimese aasta kohta 2007. aasta jooksul; on arvamusel, et see teave võib osutuda kasulikuks nõudmise esitamisel Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele täiel määral järgida 2007. aasta eelarves ja käesolevas resolutsioonis määratletud Euroopa Parlamendi poliitilisi prioriteete,
Inimressursid – asjakohane jaotus, isiklik vastutus, jälgitavad allhanked
11. on kindlal seisukohal, et Euroopa Liidu tõhus ja kulusäästlik haldussüsteem peaks olema varustatud vajalikul määral ressurssidega; ootab huviga komisjoni tegelike personalivajaduste läbivaatamise tulemusi, mille viivad läbi komisjoni teenistused ja mis peaks esitatama 30. aprillil 2007 aastal; on veendunud, et see komisjoni personali läbivaatamine on oluline algatus, mis võimaldab komisjonil määratleda oma tegelik potentsiaal ning suunata rohkem personali uute poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, nagu energia, kliimamuutused, sisseränne, mitmeaastaste programmide rakendamine ja ELi õigusaktide ülevõtmise järelevalve liikmesriikides; hindab igakülgselt läbivaatamise tulemusi, et vastata eelseisvatele poliitilistele väljakutsetele, mis seisavad ees seoses 2008. aasta eelarvemenetlusega;
12. tervitab asjaolu, et 2008. aasta poliitilises strateegias on täiendavaid märke komisjoni püüdest suunata oma inimressursse ümber vastavalt poliitilistele prioriteetidele, kuid lükkab tagasi nende prioriteetide esitamise heaolu, solidaarsuse, turvalisuse ja välistegevuse pealkirjade all; palub seetõttu komisjonil esialgses eelarveprojektis selgelt ja vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise struktuurile määratleda täiendav teave personalipoliitika ning ümberpaigutamiste strateegia kohta 2008. aastaks, võttes arvesse läbivaatamise tulemusi;
13. väljendab muret selle üle, et detsentraliseeritud asutuste laienemine vähendab mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide all olevaid varusid; on lisaks mures selle pärast, et olemasolevate varude vähenemine vähendab selliste uute prioriteetide rahastamise mahtu nagu katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed ning piirab ka olemasolevate programmide laiendamiseks kasutatavaid vahendeid; märgib, et 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 47 kohustatakse komisjoni hindama iga uue detsentraliseeritud asutuse loomise ettepaneku koostamisel asjaomase kulurubriigi mõju eelarvele; püüab tagada, et detsentraliseeritud asutuste töö looks lisandväärtust ning teeniks ELi kodanike huve;
14. märgib, et rakendusametite ja muude organite arvu mis tahes edasist suurenemist tuleks rahastada asjaomase programmi finantsraamistikus; väljendab seetõttu muret selle üle, et rakendusametite ja muude organite arvu mis tahes edasine kasv võib vähendada programmi finantsraamistikus kasutadaolevaid tegevusvahendeid;
15. on otsustanud selgitada kõigi asutuste määratlust, rolli ja kulutusi vastavalt finantsmääruse artiklile 185, hinnata selliste valitsemistavade kulutasuvust ning kindlustada süstemaatilisel alusel institutsioonidevahelisel tasandil 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse rakendamine 2008. aasta eelarvemenetluse käigus;
16. on arvamusel, et vastutuse detsentraliseerimine erinevatele peadirektoraatidele ning ELi ametnike isiklik vastutus on tegevuspõhise juhtimise oluline osa; märgib võimalikku vajadust teha täiendavat tööd mõningate vastutusahelate selgitamisel ELi institutsioonides; on seisukohal, et see küsimus on eriti oluline, pidades silmas ilmset suundumust võtta rakendamisülesannete osas kasutusele allhanked ning hajutamine rakendusametitele ja muudele ajutistele organitele;
17. tunneb muret, et rakendusametite ja muude ajutiste organite loomine võib kaasa tuua ELi ametnike ja lepinguliste teenistujate arvu kasvu, kui selle kasvu kompenseerimiseks ei vähendata ametikohti komisjoni vastavates peadirektoraatides, ning ülevaate nõrgenemise ELi halduse üle; palub komisjonil selgitada 2008. aasta esialgses eelarveprojektis, kuidas uutes rakendusametites ja muudes ajutistes organites vajalikke ametikohti kompenseeritakse vastavates peadirektoraatides; palub lisaks komisjonil tegeleda 2008. aasta esialgses eelarveprojektis asjakohase ülevaate küsimusega rakendusametite ja muude ajutiste organite kohta, et tagada demokraatlik vastutus; nõuab rakendusametite loomise tegevusjuhendi täiustamist, eelkõige mis puudutab ametite rahastamise ja personaliga varustamise parlamentaarset kontrolli,
Mitmeaastane finantsraamistik – planeerimine, varud, kulutuste koondamine eelarveperioodi algusesse ja lõppu
18. võtab teadmiseks komisjoni finantsplaneeringu 2007–2013 viimase ajakohastamise; märgib rubriikide 1a ja 3 all olevate varude piiratust ja mõnel juhul vähenemist ning on kindlalt vastu komisjoni ettepanekule kasutada nende kahe rubriigi all olemasolevaid väikseid varusid uute algatuste rahastamiseks; väljendab tõsist muret selle üle, et lisavarusid luuakse peamiselt olemasolevate mitmeaastaste programmide kulutuste koondamisega eelarveperioodi lõppu; on seisukohal, et väikesed varud piiravad iga erakorralise või uue poliitilise prioriteedi tõhusat käsitlemist; palub komisjonil esitada järgmisel kolmepoolsel kohtumisel ülevaate eri rubriikide varu kohta, ajakohastatud finantsplaneeringu vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 46 ning õigusloomeprogrammis esitatud ettepanekute võimalikud finantstagajärjed;
19. soovib uurida parema esitluse võimalusi, mis hõlbustaksid lihtsamat ja paremat arusaamist erinevatest finantsplaneeringu ja eelarve dokumentidest, mis esitatakse eelarvepädevale institutsioonile (finantsplaneering ja poliitilise strateegia dokument); juhib tähelepanu sellele, et praegu ei ole selget viidet täpsetele muudatustele, mida tehakse finantsplaneeringu lisa tabelites võrreldes eelmise finantsplaneeringuga, ega selget viidet sellele, kuidas suurendamisi kompenseeritakse või kuidas toimub kulutuste koondamine eelarveperioodi lõppu ja algusesse;
20. tuletab meelde, et 2008. aasta eelarvemenetluse katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse puhul vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osale "teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest"; väljendab muret, et mõnes eelarve rubriigis ja allrubriigis ei pruugi olla piisavat varu uute mahukamate katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse jaoks;
21. võtab murega teadmiseks komisjoni poolt 2008. aasta poliitilise strateegia 3. osas kavandatud finantsplaneeringu muudatuste võimaliku mõju juba niigi väikestele varudele ja/või rakenduskavadele, eriti asutuste täiendava rahastamise või uute fondide loomise tulemusena; kahetseb, et sellised ettepanekud esitatakse vähem kui kuu aega pärast finantsplaneeringu viimast ajakohastamist; loodab, et komisjon esitab need ettepanekud õigeaegselt 2008. aasta esialgses eelarveprojektis ja järgmises finantsplaneeringus, eriti kui need toovad kaasa mitmeaastase finantsraamistiku muutuse;
22. väljendab muret seoses teatavate programmide kulutuste pakutud koondamisega eelarveperioodi lõppu 2008. aasta poliitilises strateegias ning seoses probleemidega, mida see võib mitmeaastase finantsperspektiivi järgmistel aastatel kaasa tuua, võttes arvesse kasvavate täitmata kulukohustuste probleemi; märgib lisaks, et 2007. aasta eelarves võttis Euroopa Parlament oma prioriteetsetes valdkondades vastu paljude programmide jaoks kulukohustused mitmeaastastes rahastamispakettides ette nähtud keskmistest kulukohustustest kõrgemal tasemel; märgib, et kulukohustuste sidusa planeerimise tagamiseks mitmeaastase finantsraamistiku jooksul võib olla vajalik teatav institutsioonidevaheline koostöö kulukohustuste koondamisel eelarveperioodi algusesse ja lõppu kogu eelarve ulatuses, pidades silmas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ära toodud parlamendi prioriteete,
Spetsiifilised punktid
23. toetab komisjoni kavatsust lisada parema õigusloome ja menetluse lihtsustamise lahendusi kava kõikidesse algatustesse, reformidesse ja töömeetoditesse, et muuta neid kodanikele mõistetavamaks; tuletab meelde, et nagu sätestab parlamendi 13. detsembri 2006. aasta resolutsioon komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta(3), peaks "parema õigusloome" mõiste täiel määral järgima põhimõtteid ja tingimusi, mis on toodud parlamendi 16. mai 2006. aasta resolutsioonis õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta(4);
24. rõhutab, et energiatõhusus on ülimalt tulevikku suunatud prioriteet kliimamuutuse probleemi lahendamiseks; nõustub, et selline poliitika vajab valdkondadevahelist strateegiat ning palub komisjonil võtta jätkuvalt otsustavaid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;
25. tervitab komisjoni kavatsust võtta teadusuuringute ja uuendustegevuse valdkonnas põhimeetmeid, et edendada 2008. aastal Lissaboni strateegia elluviimist; toetab eriti ettevalmistustöid selleks, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamise otsus 2007. aasta jooksul vastu võetaks; palub komisjonil esitada täpsustusi Euroopa Tehnoloogiainstituudi rahastamise kohta ning loodab, et selle rahastamine tagatakse täiendavate assigneeringutega, mitte 7. raamprogrammi (RP7) rahaliste ressursside vähendamise teel; ootab täiendavat teavet RP7 juhtimiseks kavandatava rakendusameti kohta;
26. tervitab kolmepoolse kohtumise tulemusi, mis peeti 7. märtsil 2007 ITERi ühisettevõtte rahastamise ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 ettenähtud menetluste edasise arendamise teemal ning mille järeldused on lisatud käesolevale resolutsioonile lisana I;
27. väljendab muret komisjoni pakutud paljude rubriigi 1a uute programmide kulutuste koondamise üle eelarveperioodi lõppu; usub, et see ei ole mõistlik viis eelarve planeerimiseks; palub komisjonil esitada informatsiooni selle kohta, kuidas mõjutab selline koondamine programme, sealhulgas neid, mille aluseks olevaid õigusakte ei ole veel vastu võetud, ja eelolevateks aastateks olemasolevaid varusid; tuletab komisjonile meelde, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 37 võimaldab eelarvepädevatel institutsioonidel ja komisjonil õigusaktis sätestatud summast 5% ulatuses kõrvale kalduda;
28. palub komisjonil solidaarsuse ja heaolu suurendamise eesmärgil selgitada oma kavatsusi seoses "elukestva õppe" eelarverea planeerimisega ja pidada seda prioriteediks; on seisukohal, et nelja asutuse (Euroopa Raudteeagentuur (ERA), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja Galileo järelevalveasutus (GSA)) rahaliste vahendite kasvu korral peaks vältima üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rahastamiskava mis tahes vähenemist ja nõuab seega selgitust, kuidas komisjon kavatseb järgmistel aastatel TEN-T programmi kompenseerida nii, et oleks võimalik kohaldada mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud TEN-Tide kogufinantsraamistikku;
29. nõustub komisjoniga, et 2008. aasta on ELi ühtekuuluvuspoliitika jaoks pöördelise tähtsusega kui 2007–2013 uute rakenduskavade elluviimise esimene täisaasta; loodab seega, et ühtekuuluvuspoliitika jääb 2008. aasta eelarvemenetluses prioriteediks mõlema eelarvepädeva institutsiooni jaoks;
30. võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb vähendada rubriigi 2 varu 2 miljoni euro võtta, et rahastada Euroopa Keskkonnaagentuuri täiendavat tegevust; võtab lisaks teadmiseks komisjoni kavatsuse suurendada rubriigis 3a FRONTEXi assigneeringuid 10 900 000 euro võtta 2008. aastal ja EUROJUSTi rahastamist täiendava 2 500 000 euro võrra aastas perioodil 2008–2013; tuletab komisjonile meelde, et kõik need suurendamised tuleb kokku leppida eelarvepädevate institutsioonidega iga-aastase eelarvemenetluse raames ja/või õigusloome organiga, kui need toovad kaasa muutuse vastuvõetud programmide võrdlussummades;
31. tuletab komisjonile meelde, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on enamus keskkonnapoliitika valdkondade rahalisi vahendeid koondatud rubriigi 2 alla; juhib tähelepanu institutsioonidevahelise kokkuleppe otsusele eraldada rubriigi 2 alla 100 miljonit eurot lisaraha, millest 50 miljonit hoitakse uue keskkonnakaitse rahastamisvahendi LIFE+ jaoks; tuletab meelde, et LIFE+ osas aastateks 2007–2013 saavutati lõplik kokkulepe 27. märtsil 2007. aastal; rõhutab piisava varu jätmise tähtsust kõigi õigusloomega seotud menetluste lõpetamiseni;
32. ootab komisjonilt konkreetseid ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõtte osas; palub seega teavitada end komisjoni kavandatava vahekokkuvõtte ettevalmistustest ja selle ulatusest, et hinnata 2003. aasta reformi esialgseid tulemusi;
33. on seisukohal, et teabe- ja kommunikatsioonipoliitika põhisisu on teavitada ELi kodanikke ELi tegevusest ja programmidest ning viimastel aastatel tehtud edusammudest; on arvamusel, et poliitiliste prioriteetide kampaania tuleks määratleda eelarvemenetluse hilisemal etapil, võttes arvesse Euroopa Parlamendi prioriteete ning keskendudes poliitikavaldkondadele, mis on nõuetekohaselt esimesel lugemisel kindlaks määratud;
34. tuletab meelde, et kõikidel institutsioonidel on õigus rakendada kommunikatsioonipoliitikat oma institutsioonilise autonoomia raames, nagu sätestab finantsmääruse artikkel 49; kutsub komisjoni kaitsma oma autonoomiat selles küsimuses, nagu teevad ka teised institutsioonid; tunnistab vajadust kooskõlastada institutsioonidevahelises teaberühmas eri institutsioonide rakendatavaid kommunikatsioonipoliitikaid; palub institutsioonidevahelisel teaberühmal esitada konkreetsem ja paremini kooskõlastatud 2008. aasta tööplaan 2007. aasta oktoobri lõpuks; sellega seoses kutsub komisjoni jääma kindlaks oma ambitsioonidele kodanikele suunatud kommunikatsioonipoliitika osas, pidades silmas, et 2008. aasta on järgmistele Euroopa Parlamendi valimistele eelnev aasta, ning vajadust valmistada ette pinda oodatava institutsioonilise reformi käivitamiseks;
35. võtab teadmiseks komisjoni kommunikatsioonialased prioriteedid 2008. aastaks, mis ei muuda rubriigi 3b finantsplaneeringut;
36. toetab jõuliselt poliitilises strateegias määratletud välistegevuse eesmärke, mis on välja töötatud järjepidevuse alusel ja mida tuleb teist aastat rakendada 2006. aastal vastu võetud ELi välistegevuse uute vahendite abil; seab põhirõhu tulemuslikule rakendamisele ja parlamendi õiguste austamisele vastavalt sellele raamistikule; kutsub läbi viima selle käivitamise esimest hindamist juba 2007. aasta teisel poolel;
37. loodab sisukat koostööd Euroopa Komisjoniga väliskomisjoni ja arengukomisjoni loodud töögruppide raames, mille eesmärk on jälgida uue välisabi rahastamisvahendi kavandamist ja rakendamist; võtab teadmiseks kavandatava vahekokkuvõtte tegemise välisabi rahastamisvahendite toimimise kohta; kordab, et Euroopa Parlament soovib enda täielikku kaasamist sellesse protsessi;
38. rõhutab mitmekeelsuse kui Euroopa kultuuripärandi alustoe tähtsust, samuti kodanike vajadust saada informatsiooni oma emakeeles;
39. palub jätkuvat koostöö tugevdamist arengumaadega, eriti sellistes valdkondades nagu kliimamuutused ja ränne, ning edasisi kulukohustuste assigneeringuid aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks eelkõige esmases tervishoius ja põhihariduses;
40. võtab teadmiseks komisjoni kontseptsiooni välistegevuse prioriteetide kohta, nagu Üleilmne Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fond (GEEREF) või Ülemaailmne Kliimapoliitika Allianss, samuti asjaolu, et need uued prioriteedid rubriigis 4 vajavad tõenäoliselt 2008. aastal vahendite suurendamist 23 100 000 euro võrra; nõuab siiski selgust iga meetme kavandatava rahastamise päritolu osas;
41. võtab teadmiseks, et rubriigi 4 prognoositav üldine varu on 334 miljonit eurot, et tagada asjakohane reageerimine sellistele tulevastele vajadustele nagu Kosovo lõplikku staatust käsitlevate läbirääkimiste tulemused ja Lähis-Ida rahuprotsess; rõhutab jõuliselt, et see varu 334 miljonit eurot on tegelikult kunstlikult kõrge, kuivõrd selles sisaldub 200 miljonit eurot, mis algselt oli ette nähtud laenude tagatisfondi jaoks ja mida nüüd on üleminekuga seotud põhjustel tarvis ette näha alles alates 2009. aastast; rõhutab sellega seoses, et 2008. aastal on võimalik erakorraliselt kasutada täiendavalt 200 miljonit eurot ning nõuab tungivalt ettevaatlikkust, et seda ei eraldataks automaatselt pikaajalistele vajadustele, mida sellisel juhul ei oleks tingimata võimalik järgnevatel aastatel rahastada;
42. võtab teadmiseks suurema rõhuasetuse poliitilises strateegias välis- ja sisepoliitika eesmärkide sidumisele ning mõiste "täielik sidusus" kasutamise; on seisukohal, et see küsimus väärib komisjoni lähemat analüüsi ja selgitust, eriti arvestades asjaolu, et üks peamisi põhjusi ELi poliitika kritiseerimiseks on olnud väidetav sidususe puudumine välis- ja sisepoliitika vahel; rõhutab veelgi demokraatia ja positiivsete muutuste olulisust partnerriikides ja -piirkondades;
43. nõuab, et kõikides välispoliitika ja laienemise instrumentides peaksid rahaeraldised järgima ELi seatud prioriteeti toetada demokraatiat ja inimõigusi, sealhulgas vähemuste õigusi;
44. märgib, et komisjon kavatseb sõlmida 2007. aastal AKV riikidega majanduskoostöölepingud; palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada lisavahendeid AKV riikide toetamiseks üleminekuperioodil praeguselt kaubandusrežiimilt majanduskoostöölepingutele;
45. on arvamusel, et kiiresti muutuv olukord ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas väärib pidevat järelevalvet ja koostööd institutsioonide vahel; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Parlament peab oluliseks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ÜVJP alaste sätete täitmist ja kokkuleppes selleks ettenähtud vahendeid; on arvamusel, et välispoliitikat ja sellega seotud vajalikke finantsvahendeid on võimalik nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui nõukogu on ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikute osas 15. juuniks 2007. aastaks konsulteerinud Euroopa Parlamendiga;
46. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku inimressursside jaotamise kohta 2008. aastaks, milles sisaldub hiljutiste laienemistega seotud 890 uut ametikohta; tuletab meelde, et 2008. aasta on 2004. aasta laienemisega seotud inimressursside kava viimane aasta, mille kohaselt taotletakse 2008. aastaks 640 täiendavat ametikohta; tuletab samuti meelde, et 2008. aastaks taotletakse 250 uut ametikohta seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega ning samalaadset taotlust on oodata 2009. aastaks; märgib, et ainult 50% täiendavatest ametikohtadest 2008. aastaks on kavas eraldada hiljutistest laienemistest tulenevale tegevuse laiendamisele; on arvamusel, et komisjoni inimressursside hindamine peaks olema kooskõlas 2006. aastal algatatud parema õigusloome strateegiaga, võttes täiel määral arvesse vajadust rakendada nõuetekohaselt ja tõhusalt rahastamiskava perioodiks 2007–2013 ette nähtud uute kulutuste programme;
47. tervitab põhimõtet paigutada töötajaid ümber vastavalt poliitilistele prioriteetidele, kuid on seisukohal, et ümberpaigutamiste määr peaks olema ambitsioonikam kui 1%; tuletab meelde, et ümberpaigutamistel tuleb täiel määral arvesse võtta Euroopa Parlamendi poolt määratletud prioriteete; loodab, et komisjon kasutab käimasoleva personalivajaduste hindamise käigus võimalust teha märkimisväärne muudatus prioriteetide seadmisel seoses töötajate määramise ja üldkuludega; hindab komisjoni personalivajaduste taset iga-aastase eelarvemenetluse käigus rubriigi 5 üldises kontekstis; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku 565 töötaja ümberpaigutamise kohta, kellest 287 paigutataks ümber osakondade vahel ja 278 osakondade siseselt; palub komisjonil esitada esialgses eelarveprojektis üksikasjalikuma teabe töötajate ümberpaigutamise kohta, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata, kas ümberpaigutamiste eesmärk 1% on asjakohane eesmärk; on seisukohal, et keskse ümberpaigutamiste andmebaasi loomine peaks olema kooskõlas halduskorralduse lihtsustamise ja programmide ning toimingute parema läbiviimise põhimõttega, vältides asjatut halduskoormust;
48. võtab teadmiseks 18. aprillil 2007. aastal toimunud kolmepoolse kohtumise ja kolme institutsiooni vahelise kokkuleppe nende ühenduse organite kohta, millele kohaldatakse finantsmääruse artiklit 185; tervitab nõukogu positiivset suhtumist asutuste paremasse kontrolli ja hindamisse; rõhutab esile toodud teemade tähtsust, milleks on olemasolevate asutuste tegevus- ja halduskulude suhe, heakskiidu andmise menetlus, hindamine ja kulutasuvus, ning 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 kehtestatud menetlusega seonduvate jätkuvate edusammude tähtsust; märgib, et menetlusel põhinev lähenemisviis, nagu see on toodud käesolevale resolutsioonile lisana II lisatud avaldustes, kooskõlas finantsmääruse sätetega, võimaldab piirivalve kiirreageerimisrühmade jaoks kiirüleviimisi; rõhutab vajadust arutleda laiemalt komisjoni juhtimismeetodeid käsitlevaid küsimusi seoses 24. aprilliks 2007. aastal valmima pidava komisjoni personalivajaduste läbivaatamise tulemustega;
49. on seisukohal, et väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamustes on tähtsaid punkte, mida 2008. aasta eelarvemenetlusel arvesse võtta;
o o o
50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ja kontrollikojale.
I LISA
7. märtsi 2007. aasta kolmepoolne kohtumine
Järeldused
Kolmepoolne kohtumine korraldati 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva kokkuleppe punkti 47 kohaldamiseks.
Käesolevates järeldustes võetakse arvesse kolme institutsiooni kokkulepet.
1.ITERi ühisettevõte
Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku alljärgnevas:
ITERi ühisettevõtet käsitletakse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 kohaldamisel ühenduse asutusena;
Euroopa Parlament hakkab vastutama ITERi ühisettevõtte eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest.
Euroopa Parlament ja nõukogu tunnustavad ühenduse toetust ITERile, mis komisjoni ettepaneku kohaselt tuleneb Euratomi seitsmendast raamprogrammist (maksimaalselt 986 miljonit eurot(5) ajavahemikus 2007–2011). Kuigi ITERi projekt on kavandatud kestma kindlasti kauem kui 2011. aastani ning vajadus selle järele on aastani 2041, on vastavad summad aastateks 2012 ja 2013 ette nähtud finantsplaneeringus. Edasist rahastamist käsitletakse järgmise finantsraamistiku aruteludel.
2.Asutused
Eesmärgiga optimeerida olemasolevate asutuste tööd ja uute asutuste loomise menetlust lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku sügavutiminevas arutelus, mis käsitleb eelkõige põhjalikku, halduskulusid hõlmavat tasuvusanalüüsi, mis eelneb uute asutuste loomisele ja olemasolevate asutuste konkreetsetes määrustes esinevate läbivaatamisklauslite kohaldamisele.
Selles kontekstis avaldavad nad valmisolekut püüelda institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse edasise arengu üle peetava sügavama arutelu jätkamisele.
Need arutelud jätkuvad edasistel kolmepoolsetel kohtumistel, millest järgmine peetakse 18. aprillil 2007.
II LISA
18. aprilli 2007. aasta kolmepoolsel kohtumisel kokku lepitud avaldused
1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus ühenduse asutuste kohta
"1. Parema selguse ja läbipaistvuse huvides kutsuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni esitama igal aastal koos esialgse eelarveprojektiga kõiki olemasolevaid ja tulevasi ühenduse asutusi, muid organeid, millele kohaldatakse finantsmääruse artiklit 185 ja rakendusameteid kajastav eelarvet puudutav ülevaade. See ülevaade peaks sisaldama eelarvet puudutavat teavet nende põhiõigusaktide kohta, põhilisi eelarvenäitajaid ja töötajate arvu ning tegevus- ja halduskulude suhet.
2. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid tuletavad komisjonile meelde, et enne uute asutuste loomist tuleb rakendada põhjalikku tasuvusanalüüsi ning rangelt järgida ja edendada institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetlust.
3. Mis puudutab detsentraliseeritud asutusi, siis tuletavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid nende asutuste tegevdirektoritele ja haldusnõukogudele meelde nende kohustust esitada tõepäraseid eelarvelisi nõudmisi, mis oleksid kooskõlas tegelike vajadustega ja väldiksid eelarve ülepaisutamist.
4. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kutsuvad komisjoni üles regulaarselt hindama olemasolevaid ühenduse asutusi, keskendudes eelkõige nende kulude ja tulude suhtele, ning nõustuvad andma hinnangut komisjoni poolt välja töötatud teatud välja valitud asutuste kohta käiva analüüsi hinnangule. Hinnatavate asutuste valikukriteeriumite hulka võiks kuuluda kindlaksmääratud tegevus- ja halduskulude suhte ületamine ning kontrollikoja aruandes ja heakskiidu andmise menetluses eriliste probleemide esinemine. Nende analüüside ja võimaluse korral muude institutsioonide läbiviidavate analüüside tulemused tuleks vaadata läbi igal aastal hiljemalt oktoobrikuisel kolmepoolsel kohtumisel.
5. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kutsuvad komisjoni üles kohaldama nende konkreetses määruses esinevaid läbivaatamisklausleid. Eelarvepädev institutsioon annab hinnangu, kas detsentraliseeritud asutuste puhul kohaldatavat strateegiat peaks edaspidi kasutama.
6. Vastavalt 7. märtsi 2007. aasta kolmepoolse kohtumise järeldustele 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse edasiarendamise kohta lepivad institutsioonid põhimõtteliselt kokku institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 kohaldamise menetluse kehtestamises tulevaste kolmepoolsete kohtumiste raames."
2.Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus FRONTEXi kohta
"Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutavad, et kiireloomulise ja erakorralise surveolukorra puhul välispiiril, mis nõuab piirivalve kiirreageerimisrühma sekkumist ja võimaliku seda võimaldavate rahaliste vahendite puudujäägi korral Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) eelarves tuleb uurida kõiki rahastamise tagamise võimalusi. Komisjon kontrollib äärmiselt kiiresti vahendite ümberpaigutamise võimalikkust. Juhul kui vajalikuks osutub eelarvepädeva institutsiooni otsus, algatab komisjon finantsmääruse artiklite 23 ja 24 sätetega kooskõlas oleva menetluse, et tagada mõlema eelarvepädeva institutsiooni õigeaegne otsus meetmete kohta piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamiseks FRONTEXile lisavahendite leidmiseks. Eelarvepädev institutsioon kohustub olukorra kiireloomulisust arvestades tegutsema võimalikult kiiresti."
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon (SEK(2006)0916 – C6-0263/2006 – 2006/2070(DEC)) (SEK(2006)0915 – C6-0262/2006 – 2006/2070(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2006)0916 – C6-0263/2006, SEK(2006)0915 – C6-0262/2006)(2);
– võttes arvesse komisjoni aruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2004. aasta eelarve täitmise aruannet kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2006)0642, KOM(2006)0641) ja komisjoni töödokumenti "Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile 2004. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta – lisa" (SEK(2006)1376, SEK(2006)1377);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Poliitilised saavutused 2005. aastal" (KOM(2006)0124);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Komisjoni 2005. aasta haldustegevuse koondaruanne" (KOM(2006)0277);
– võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2005. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2006)0279);
– võttes arvesse komisjoni kokkuvõtvat aruannet "Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2004. aasta aruandele" (KOM(2006)0184);
– võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);
– võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 "ühtse auditi" mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(3);
– võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);
– võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009);
– võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest aruannet komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks ellurakendamise hetkeseisu kohta (SEK(2006)1009);
– võttes arvesse 13. novembril 2006 avaldatud Lordide koja Euroopa Liidu komisjoni aruannet "Finantsjuhtimine ja pettus Euroopa Liidus: arusaamad, asjaolud ja ettepanekud";
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruandeid 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta(4) ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud asutuste vastustega;
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(5)
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007 soovitust (5710/2007 - C6-0081/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(6) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 4/2006 nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002;(7)
– võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0095/2007),
A. arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274 täidab komisjon eelarvet omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid,
1. annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale, samuti liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele, ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmist puudutavate raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – komisjon (SEK(2006)0916 – C6-0263/2006 – 2006/2070(DEC)) (SEK(2006)0915 – C6-0262/2006 – 2006/2070(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(8);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2006)0916 – C6-0263/2006, SEK(2006)0915 – C6-0262/2006)(9);
– võttes arvesse komisjoni aruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2004. aasta eelarve täitmise aruannet kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2006)0642, KOM(2006)0641) ja komisjoni töödokumenti "Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile 2004. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta – lisa" (SEK(2006)1376, SEK(2006)1377);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Poliitilised saavutused 2005. aastal" (KOM(2006)0124);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Komisjoni 2005. aasta haldustegevuse koondaruanne" (KOM(2006)0277);
– võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2005. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2006)0279);
– võttes arvesse komisjoni kokkuvõtvat aruannet "Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2004. aasta aruandele" (KOM(2006)0184);
– võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);
– võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 "ühtse auditi" mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(10);
– võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);
– võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009);
– võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest aruannet komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks ellurakendamise hetkeseisu kohta (SEK(2006)1009);
– võttes arvesse 13. novembril 2006 avaldatud Lordide koja Euroopa Liidu komisjoni aruannet "Finantsjuhtimine ja pettus Euroopa Liidus: arusaamad, asjaolud ja ettepanekud";
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruandeid 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta(11) ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud asutuste vastustega;
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(12)
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007 soovitust (5710/2007 - C6-0081/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 4/2006 nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002;(14)
– võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0095/2007),
A. arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 275 kohaselt vastutab raamatupidamisaruande koostamise eest komisjon,
1. annab heakskiidu Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmist puudutavate raamatupidamisaruannete sulgemisele;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale, samuti liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele, ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, III jagu – komisjon (SEK(2006)0916 – C6-0263/2006 – 2006/2070(DEC)) (SEK(2006)0915 – C6-0262/2006 – 2006/2070(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(15);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2006)0916 – C6-0263/2006, SEK(2006)0915 – C6-0262/2006)(16);
– võttes arvesse komisjoni aruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2004. aasta eelarve täitmise aruannet kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2006)0642, KOM(2006)0641) ja komisjoni töödokumenti "Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile 2004. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta – lisa" (SEK(2006)1376, SEK(2006)1377);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Poliitilised saavutused 2005. aastal" (KOM(2006)0124);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Komisjoni 2005. aasta haldustegevuse koondaruanne" (KOM(2006)0277);
– võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2005. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2006)0279);
– võttes arvesse komisjoni kokkuvõtvat aruannet "Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2004. aasta aruandele" (KOM(2006)0184);
– võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006)0194);
– võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 "ühtse auditi" mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(17);
– võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);
– võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009);
– võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest aruannet komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks ellurakendamise hetkeseisu kohta (SEK(2006)1009);
– võttes arvesse 13. novembril 2006 avaldatud Lordide koja Euroopa Liidu komisjoni poolt aruannet "Finantsjuhtimine ja pettus Euroopa Liidus: arusaamad, asjaolud ja ettepanekud";
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruandeid 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta(18) ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud asutuste vastustega;
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(19)
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007 soovitust (5710/2007 - C6-0081/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(20) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 4/2006 nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002;(21)
– võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0095/2007),
A. arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 274 näeb ette, et ühenduse eelarve täitmise eest vastutab komisjon, kes teeb seda omal vastutusel koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;
B. arvestades, et komisjoni jaoks mõjuvaim viis näidata, et ta suhtub läbipaistvuse ning finantsjuhtimise osas võetud kohustustesse tõsiselt, on teha kõik endast olenev, et toetada meetmeid finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks, et saada kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus;
C. arvestades, et põhjalik järelevalve komisjoni ja liikmesriikide edusammude üle peaks toetama ja hoogustama finantshalduse parandamist Euroopa Liidus;
D. arvestades, et ELi poliitikate rakendamist iseloomustab ühenduse eelarve "jagatud juhtimine" komisjoni ja liikmesriikide vahel, mis tähendab, et 80% ühenduse kulutustest haldavad liikmesriigid;
E. arvestades, et liikmesriikidepoolne kontrollikohustuste täitmine seoses finantsteabe koostamise ja selleks kättesaadavate auditite kokkuvõtete ja kinnituste nõudmisega, eelkõige Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(22) (institutsioonidevaheline kokkulepe) punkti 44 rakendamisel, peaks aitama kaasa ühenduse eelarve haldamise parandamisele, tagades ELi ühtse sisekontrolli raamistiku lõpuleviimise ja positiivse kinnitava avalduse saamise;
F. arvestades, et 12. aprilli 2005. aasta(23) ja 27. aprilli 2006. aasta(24) resolutsioonides 2003. ja 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta tegi Euroopa Parlament ettepaneku, et iga liikmesriik peaks esitama ex-ante avalikustava avalduse ja iga-aastase ex-post kinnitava avalduse ELi rahade kasutamise kohta;
G. arvestades, et Euroopa Parlamendi peamine eesmärk on see, et vastavalt EÜ asutamislepingule tuleks nii komisjoni lõplikku vastutust ühenduse eelarve haldamise eest kui ka liikmesriikide nende käsutusse antud vahendite haldamise pädevust täiel määral rakendada;
H. arvestades, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu 8. novembri 2005. aasta istungi lõppjäreldustes ei kiidetud heaks Euroopa Parlamendi ettepanekut riikliku tasandi deklaratsioonide kohta(25);
I. arvestades, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 44 sätestatakse, et liikmesriikide auditiasutused annavad hinnangu sellele, kas fondide juhtimine ja kontrollisüsteemid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega ning et liikmesriigid kohustuvad seetõttu tegema igal aastal asjakohasel siseriiklikul tasandil kokkuvõtte olemasolevatest audititest ja kinnitustest;
J. arvestades, et tõhusa sisekontrolli põhimõte kuulub finantsmääruses sätestatud eelarvepõhimõtete hulka alates finantsmääruse muutmisest määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, nagu pakkus välja komisjon eespool mainitud tegevuskavas;
K. arvestades, et 2005. eelarveaastat käsitleva aruande punktis 2.10 rõhutas kontrollikoda, et ühtse sisekontrolli raamistiku loomisel on "üheks tähtsamaks komisjoni poolt heaks kiidetud eesmärgiks kontrollide proportsionaalsus ja kuluefektiivsus", märkides, et selles kontekstis võib mängida olulist rolli lihtsustamisprotsess (nt suurem kindlasummaliste ja ühekordsete maksete kasutamine, hanke ja toetuste lihtsustatud eeskirjad) ning kontrollitõendite ja kinnitavate avalduste kasutamine eelarve täitmise ülesannete eest vastutavate kolmandate osapoolte poolt;
L. arvestades, et eespool mainitud majandus- ja rahandusministrite nõukogu 8. novembri 2005. aasta järeldustes leiti, et ühtse sisekontrolli raamistiku loomine ning kontrolli suhtes kohaldatavate õigusnormide selgus ja lihtsustamine on samuti olulise tähtsusega, ja paluti "komisjonil hinnata kulutusi kontrollile kululiikide kaupa" (punkt 5);
M. arvestades, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni üldise tegevuse ja eriti heakskiidu andmise menetluse eesmärk on: 1) kehtestada nii komisjoni kui terviku kui ka eraldi volinike ning samuti teiste ELi finantsjuhtimises osalevate oluliste asjaosaliste täielik vastutus finantsjuhtimise eest ELis vastavalt asutamislepingule, 2) rakendada seda hõlbustavat iga-aastast menetlust, mis võimaldaks Euroopa Parlamendil hoida otsesidet peamiste selle juhtimise eest vastutavate sidusrühmadega ning 3) parandada finantsjuhtimist ELis kontrollikoja poolt läbi viidud auditeerimise tulemuste põhjal ja luua seeläbi otsuste tegemiseks kindlam alus;
N. arvestades, et eelarvekomisjon peaks arvestama järgmise eelarvemenetluse juures 2005. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise tulemusi ja soovitusi;
O. arvestades, et Avaliku Teenistuse Kohtu 13. detsembri 2006. aasta otsuse (kohtuasi F-17/05 Carvalho) põhjal tühistati komisjoni 22. septembri 2004. aasta otsus invaliidsuse pikendamise kohta;
1. märgib, et kui välja arvata mõned kontrollikoja märkused, siis on kontrollikoda arvamusel, et Euroopa ühenduste lõplik aastaaruanne annab tõepärase pildi ühenduste finantsolukorrast 31. detsembri 2005. aasta seisuga ning nende tehingute ja rahavoogude kohta lõppenud aastal (kinnitava avalduse 1. peatüki punktid V–VIII); palub kontrollikojal ka järgmistes aastaaruannetes anda üksikasjalikke selgitusi eriti mõjutatud poliitikavaldkondade ja liikmesriikide kohta;
2. tervitab eriti komisjoni jõupingutusi eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande vastuvõtmiseks finantsmääruses finantsselgituste koostamiseks kehtestatud tähtajaks;
3. avaldab siiski muret kontrollikoja märkuste üle vigade kohta raamatupidamissüsteemis kirjendatud summades (võlgnevuste ning pika- ja lühiajalise eelmaksete kogusumma suuremana näitamine) ning vigade kohta komisjoni mõnede peadirektoraatide raamatupidamissüsteemides;
4. palub komisjonil parandada kiiresti kontrollikoja poolt välja toodud puudused, et need ei mõjutaks 2006. aasta finantsselgituste usaldusväärsust;
5. tervitab asjaolu, et Euroopa Parlamendi korduvate palvete tulemusel sätestab finantsmääruse uus artikkel 61, et komisjoni peaarvepidaja allkirjastab raamatupidamisaruande ning talle antakse õigus kontrollida saadud teavet ja teha reservatsioone; rõhutab, et peaarvepidaja vajab kõnealuse ülesande täitmiseks selgeid volitusi, eelkõige kontrollide teostamiseks; kutsub komisjoni üles teavitama eelarvekontrollikomisjoni sellest, milliseid organisatsioonilisi muudatusi ta on teinud või kavatseb teha, et võimaldada peaarvepidajal täita oma kohustusi uue artikli 61 alusel;
6. märgib, et 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni tulemusena esitas komisjon teabe tundmatute pangaarvete kohta; avaldab kahetsust, et esitatud teave ei ole veel nimetatud pangaarvete kaudu teostatud tehinguid läbipaistvaks muutnud; märgib, et nendele pangaarvetele krediteeritud vahendid tuleks kanda eelarvesse muude tulude alla; seoses sellega palub komisjonil selgitada, miks supermarketi Economat väljaspool eelarvet hallatud pangaarved pole ikka veel eelarve koosseisu viidud;
7. taunib asjaolu, et vastavalt kontrollikoja märkustele 2005. aastat käsitlevas aruandes (punkt 1.49), ei järginud peaarvepidaja täiel määral raamatupidamiseeskirju nr 2 ja 12 seoses bilansi uue struktuuri ja esitusviisiga ning ühenduse pensionikohustuste käsitlemise muudetud korraga; märgib, et komisjoni peaarvepidaja vaatas 2006. aasta oktoobris läbi raamatupidamiseeskirjad nr 2 ja 12;
8. märgib murega, et kontrollikoda toob välja raamatupidamissüsteemis sisalduvaid eelmakseid puudutavaid vigu ja kutsub komisjoni üles need puudused kiiresti parandama, et raamatupidamisarvestus peegeldaks võimalikult tõeselt ühenduse finantsolukorda; tuletab komisjonile meelde tema kohustust teavitada eelarvepädevaid institutsioone kaks korda aastas eelmaksete haldamisest;
Eelarve haldamine
9. on mures täitmata kulukohustuste järjekordse suurenemise pärast ning nõuab järgmisel kolmel aastal assigneeringute kõrgemat kasutamise määra;
10. juhib tähelepanu sellele, et põhiosa aasta n + 2 reegli tulemusel rakendatud kulukohustustest vabastamisi on tehtud seoses Euroopa Sotsiaalfondiga ; kutsub liikmesriike üles tagama, et maksetaotlused esitatakse komisjonile kiiremini, sest Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavate meetmete eesmärk on parandada tööalast konkurentsivõimet ja edendada inimressursse ning need on olulised Lissaboni eesmärkide saavutamiseks; aeglane kasutusmäär on ülimalt murettekitav, arvestades eelkõige äsja loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja selle eesmärki;
11. kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles jälgima tähelepanelikult projektideks suhteliselt väikesi summasid taotlevaid toetuse saajad või organisatsioone, mis oma suuruse tõttu ei ole võimelised palkama vajalikke auditi või hindamise asjatundjaid, et saavutada õige tasakaal projektikulude ning auditeerimise ja aruandlusega seotud tööjõu ja kulude vahel;
Alustehingute seaduslikkus
12. arvestab kontrollikoja märkusi, mille kohaselt valdkondades, kus komisjon on kohaldanud kohaseid järelevalve- ja kontrollisüsteeme, ei ole täheldatud olulisi rikkumisi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse osas (kinnitava avalduse 1. peatüki punkt IX);
13. taunib siiski, et väga olulistes ühenduse kulutuste valdkondades (ühine põllumajanduspoliitika, mille kulutusi ei kontrolli ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS), struktuurifondid, sisepoliitika, välistegevus, SAPARD) märgib kontrollikoda, et nende järelevalve- ja kontrollisüsteemide tõhusust tuleb parandada, kuna eksisteerivad puudused, mis takistavad positiivse kinnitava avalduse esitamist neis valdkondades (kinnitava avalduse 1. peatüki punktid IX–XI);
14. väljendab sügavat muret kontrollikoja poolt väljatoodud vigade suure arvu pärast, mis puudutab tehinguid lõpliku abisaaja tasandil, ja lisab, et jagatud halduse korral on liikmesriikidel vastutus vigade ärahoidmise, tuvastamise ja parandamise eest lõpliku abisaaja tasandil, kuid samal ajal on komisjon vastutav selgete, toimivate ja tõhusate suuniste andmise eest liikmesriikidele selle kohta, kuidas nimetatud vigu ennetada, tuvastada ja parandada;
15. kutsub komisjoni veelgi parandama oma tõhusat järelevalvet liikmesriikidele delegeeritud kontrollide üle; rõhutab, et komisjon peaks juhul, kui liikmesriikide kontrollisüsteemid on ikka veel ebapiisavad, kehtestama selged tähtajad ning kohaldama sanktsioone, kui nendest tähtaegadest ei peeta kinni;
16. on seisukohal, et keskne küsimus kinnitava avalduse puhul on, kas järelevalve- ja kontrollisüsteeme kohaldatakse nõuetekohaselt nii ühenduse kui siseriiklikul tasandil ja kas need tagavad alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;
17. avaldab arvamust, et sellest vaatepunktist võimaldab kontrollikoja audit tuvastada väljatoodud puuduste põhjused ja aitab puudusi korrigeerida ulatuslikumalt kui lihtsalt tehingutega seotud vigade väljatoomine;
18. tervitab kontrollitud positiivse kinnitava avalduse lähenemisviisi, mida kontrollikoda hakkas sisse viima aastal 2002, ja eelkõige selle viimast 2006. aasta veebruaris heaks kiidetud muudatust(26), mida rakendatakse esimest korda kontrollikoja 2006. aasta aruandes;
Riikide haldusdeklaratsioonid
19. tuletab meelde, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274 peab iga liikmesriik rakendama täielikult oma vastutust halduse valdkonnas ja võtma vajalikke meetmeid, et vähendada nii palju kui võimalik vigade ohtu alustehingute puhul;
20. tervitab institutsioonidevahelises kokkuleppes saavutatud kokkulepet, mille kohaselt liikmesriigid peavad esitama iga-aastase kokkuvõtte olemasolevatest audititest ja kinnitustest, kui esimest sammu riikide haldusdeklaratsioonide suunas;
21. juhib tähelepanu asjaolule, et asjakohasel poliitilisel tasandil tuleks kiiresti kasutusele võtta riikide deklaratsioonid, mis hõlmaksid kõiki ühiselt hallatavaid ühenduse vahendeid, nagu soovitas Euroopa Parlament oma resolutsioonides 2003. ja 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;
22. rõhutab ühtse sisekontrolli raamistiku loomise tegevuskava tähtsust ja toetab täielikult ettepanekut, mille komisjon esitas nimetatud kava meetmes 5, mille kohaselt "liikmesriigid peaksid määrama iga poliitikavaldkonna kohta siseriikliku koordineeriva asutuse", et anda ülevaade kinnitusest, mida iga liikmesriik pakub ühenduse meetmete kohta;
23. juhib tähelepanu, et ELi liikmed on riigid ja mitte piirkonnad, ja seega ei ole vastuvõetav, et liikmesriik keeldub riigi deklaratsiooni esitamisest oma territoriaalse korralduse tõttu, ning on seisukohal, et iga liikmesriik peab suutma võtta vastutust saadud ELi rahaliste vahendite haldamise eest kas siis ühtse riigi haldusdeklaratsiooni või mitme siseriikliku deklaratsiooni kaudu;
24. on seisukohal, et riikide haldusdeklaratsioonid, mis võivad koosneda mitte ühest, vaid mitmest erinevast siseriiklikust deklaratsioonist, et arvesse võtta mõnede liikmesriikide föderaalset ja detsentraliseeritud poliitilist süsteemi, nagu on rõhutatud Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2006. aasta riikide haldusdeklaratsioone käsitlevas resolutsioonis(27), tugevdaksid kindlasti vastavate riiklike järelevalve- ja kontrollisüsteemide kvaliteeti ning lihtsustaksid, ilma et see piiraks kontrollikoja sõltumatust, kontrollikoja poolse positiivse kinnitava arvamuse saamist, kuna see on ELi ühtse sisekontrolli raamistiku loomise oluline element ning on seetõttu oluline tegur positiivse kinnitava arvamuse saamisel;
25. tervitab igati Madalmaade algatust, kelle valitsus kiitis heaks ühenduse vahendite haldamise riigi haldusdeklaratsiooni vastuvõtmise, mis tugineb eri kululiike hõlmavatele deklaratsioonidele ja mille allkirjastab Madalmaade valitsuse nimel rahandusminister;
26. tervitab ühtlasi Ühendkuningriigi ja Rootsi otsust võtta meetmeid selliste ühenduse vahendite haldamist käsitlevate riigi deklaratsioonide kasutuselevõtmiseks, arvestades, et Ühendkuningriigi puhul allkirjastab deklaratsiooni selle valdkonna kõrge ametnik; rõhutab lisaks, et Taani riiklik auditeerimisasutus esitab järeldusotsuse ühendusega ühiselt hallatavate rahaliste vahendite kohta;
27. märgib murega, et vaatamata nendele positiivsetele algatustele on enamik liikmesriike endiselt riikide deklaratsioonide sisseviimise vastu;
28. kutsub siiski komisjoni üles esitama enne 2007. aasta lõppu nõukogule ettepaneku riikide haldusdeklaratsioonide kohta, mis hõlmaks kõiki ühiselt hallatavaid ühenduse vahendeid ja mis põhineks erinevate siseriiklike kulude haldamise eest vastutavate struktuuriüksuste deklaratsioonidel; on arvamusel, et ühine lähenemisviis riiklike deklaratsioonide samade põhimõtete kohaseks rakendamiseks ja loomiseks ning võimaluse korral riiklike auditeerimisasutuste osalemise tagamine on vajalik selleks, et riigi deklaratsioon oleks komisjonile ja kontrollikojale väärtuslik;
30. kutsub riikide parlamente (eelkõige siseriiklikke finantskontrolli eest vastutavaid komisjone ja Euroopa Liidu parlamentide Euroopa ühenduste küsimustega tegelevate komisjonide konverentsi (COSAC) komisjone) üles arutama riikide deklaratsioonide kasutuselevõttu ning teavitama Euroopa Parlamenti selle arutelu tulemustest;
Institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 44
31. rõhutab, et eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 44 kehtestab liikmesriikide auditiasutustele kohustuse anda hinnang sellele, kas fondide juhtimine ja kontrollisüsteemid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega, ning et liikmesriigid kohustuvad seetõttu tegema igal aastal asjakohasel siseriiklikul tasandil kokkuvõtte olemasolevatest audititest ja kinnitustest;
32. on seisukohal, et eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 44 osutatud auditiasutused peavad võtma enda kanda selle uue vastutuse ühenduse vahendite kohapealse kasutamise eest ning see riikliku tasandi kontroll peab olema aluseks riigi ametiasutuste koostatavatele riigi haldusdeklaratsioonidele;
33. rõhutab, et see on ainus võimalus anda riikide haldusdeklaratsioonidele tõeline tähendus, mis Euroopa Parlamendi arvates peaks olema riiklike järelevalve- ja kontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise tõeline tagatis;
34. kutsub komisjoni üles taotlema liikmesriikidelt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 44 osutatud teavet, et koostada selle põhjal dokument, milles analüüsitakse iga liikmesriigi puhul ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike haldus- ja kontrollisüsteemide puudusi ja tugevaid külgi ning teostatud auditite tulemusi, ning esitada see dokument Euroopa Parlamendile ja nõukogule;
35. arvab, et oleks väga kasulik, kui majandus- ja rahandusministrite nõukogu kasutaks komisjoni koostatud lõppdokumenti võrdleva analüüsi tegemiseks ja mõttevahetuseks liikmesriikides ühenduse eelarvest saadud vahendite kontrollimiseks kasutatavate süsteemide sobivuse üle;
Maksete peatamine ja finantskorrektsioonid
36. tuletab meelde komisjoni 15. juuni 2005. aasta teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252), mille punktis B märgitakse: "Kui liikmesriik ei tegele piisavalt vigade tekkimise ohu vähendamisega, siis kaitseb komisjon Euroopa Ühenduse eelarvet, rakendades karmilt olemasolevaid sätteid väljamaksete peatamiseks ja kohaldades finantskorrektsioone";
Maksete peatamine
37. kinnitab komisjonile oma täielikku toetust väljamaksete peatamist käsitlevate õigusaktide karmil kohaldamisel ja tervitab juba võetud meetmeid, et mitte kanda üle vahendeid, kui komisjonil ei ole absoluutset tagatist asjaomast abi saava liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;
38. on seisukohal, et antud liikmesriigi kuluprogramme puudutavate korduvate reservide korral aitab väljamaksete peatamine survevahendina suurendada liikmesriigi huvi saadud ühenduse vahendite korrektse kasutamise vastu;
39. kutsub komisjoni üles lihtsustama reegleid ja rakendama vajaduse korral olemasolevaid väljamaksete peatamist puudutavaid õigusakte ning teavitama nõukogu, Euroopa Parlamenti ja kontrollikoda aegsasti väljamaksete peatamistest ja nende põhjustest;
40. rõhutab, et maksed tuleks täielikult või osaliselt peatada, kuni liikmesriigid ei ole täitnud põhinõudeid, nagu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi puhul Kreekas, ning kui Kreeka ametivõimud ei kõrvalda olemasolevaid probleeme kehtestatud tähtajaks, mis määrati ühiselt vastu võetud tegevuskavas, mida komisjon on Kreeka ametivõimudelt palunud täielikult toimiva ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi saavutamiseks;
41. on seisukohal, et ELi mainele on kahjulik, kui üksikud liikmesriigid võivad kohaldada erinevaid kontrollistandardeid;
Finantskorrektsioonid mitmeaastastes maksetes
42. on seisukohal, et jagatud või detsentraliseeritud haldamise puhul peaks komisjon rakendama täiel määral finantsmääruse artikli 53 lõiget 5, mille kohaselt peab komisjon võtma lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 274, kohaldades "raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või finantskorrektsioone";
43. rõhutab, et arvestades ühenduse programmide kulutuste mitmeaastast iseloomu võib komisjon alles mitmeaastase tsükli lõpus kohaldada "raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või finantskorrektsioone", mille eesmärk on leitud vigade tagantjärele parandamine, kui programmi täitmise kohta on esitatud kõikehõlmav ja tehinguid selgesti kajastav dokumentatsioon; rõhutab lisaks vajadust teha finantskorrektsioone niipea, kui liikmesriigid on tuvastanud parandamata vead, ootamata ära mitmeaastase tsükli lõppu;
44. tõdeb murega, et kontrollikoda on väljendanud tõsist kriitikat komisjoni kohaldatud finantskorrektsioonide kohta, mis ei võimalda tagada "vigade ärahoidmist, õigeaegset tuvastamist ja parandamist", ei arvesta piisavalt algtehingutes, st lõpliku abisaaja tasandil välja toodud puudusi ega "ei innustanud liikmesriike eeskirjade eiramisi ennetama ega oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme täiustama" (kontrollikoja aastaaruande punktid 1.64 ja 6.35);
45. märgib, et raamatupidamisaruannete nõuetele vastavust käsitlevate lõplike otsuste ja parandusmeetmete eesmärk(28) on tagada, et ühenduse vahenditest ei rahastataks kulusid, mis ei ole tehtud ühenduse eeskirjadest kinni pidades ning et kõnealused otsused, mis kuuluvad komisjoni pädevusse, peaksid olema kontrolli- ja järelevalvesüsteemide oluline vahend;
46. märgib, et selliste lõplike parandusmeetmete, mida ei kohaldata otse tehingutele lõpliku abisaaja tasandil, tulemusena, millele juhib tähelepanu kontrollikoda, nihkub ebaseaduslikest/ebakorrektsetest tehingutest tulenevate kulude kandmine kõigile liikmesriigi maksumaksjatele, ja mitte vea teinud lõplikule abisaajale (kontrollikoja aastaaruande punkt 1.65); märgib, et kõnealustel parandusmeetmetel on abisaajatele ja juhtidele järelikult vaid piiratud ennetav ja hoiatav mõju;
47. rõhutab seega, et on väga oluline, et liikmesriikidel oleksid asjakohased süsteemid, et parandada lõpliku abisaaja tasandil vigade ennetamist ja tuvastamist, mis hoiab ära komisjoni poolsete lõplike parandusmeetmete kohaldamise;
48. märgib, et assigneeringute toimiva ja tõhusa kasutamise põhimõtte tulemus peab olema tõhus sissenõudmine; on seisukohal, et sissenõudmise parandamine aitab tagada ELi sanktsioonide tõhusust ning veelgi suurendada Euroopa institutsioonide usaldusväärsust;
49. märgib, et tõhus sissenõudmine võib toimuda üksnes liikmesriikide täitevasutuste kaudu; nõuab seetõttu, et liikmesriikidelt kulusid tagasi nõudes arvestatakse ka kõnealuste täitevasutustega;
50. on veendunud, et sissenõudmise määra võib parandada, avalikustades nende võlgnike isikud, kes kohtu otsuse kohaselt on kohustatud maksma ja ei saa enam apellatsioonikaebust esitada, kuid ei soovi maksta;
51. järeldab, et arvestades kontrollikoja tõsist kriitikat, peab komisjon omalt poolt võtma kõik kohased meetmed esiplaanil olevate vigade ja rikkumiste vältimiseks ning avaldab kahetsust, et komisjon pani ilmselt rohkem rõhku lõpliku finantskorrektsiooni mehhanismidele, millel, nagu märgib kontrollikoda, on tõsised nõrgad küljed ning mida "ei saa pidada mehhanismideks, mis tagaksid vigade ennetamise, õigeaegse määratlemise ja parandamise" (Euroopa Kontrollikoja aastaaruande punkt 1.64);
52. avaldab kahetsust seoses komisjoni kriitikaga kontrollikoja suhtes seoses komisjoni poolt 2005. aastal võetud finantskorrektsioonimeetmetega, mis ilmnes eelkõige 23. oktoobril 2006. aastal kontrollikoja aastaaruande Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile esitlemisel, kuna kodanike usaldus Euroopa institutsioonide haldussuutlikkuse vastu põhineb muuhulgas kontrollikoja kui organisatsioonivälise auditeerimisasutuse tagatud sõltumatusel;
53. kutsub komisjoni üles esitama nii Euroopa Parlamendile kui kontrollikojale mõiste "finantskorrektsioonimehhanismid" alla rühmitatud erinevate mõistete üksikasjalikud määratlused ja 2005. aastal tegelikult teostatud korrektsioonide summad;
54. palub komisjonil edaspidi esitada üksikasjalik aastaaruanne, milles on näidatud tegelikult teostatud finantskorrektsioonide summa;
Komisjoni sisekontrollisüsteem Ühtse sisekontrolli raamistiku loomise tegevuskava
55. tervitab 17. jaanuaril 2006 vastu võetud komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale pealkirjaga "Komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks" (KOM(2006)0009 ja SEK(2006)0049), mis määratleb 16 konkreetset meedet ELi vahendite tõhusama sisekontrolli raamistiku loomiseks;
56. tervitab 19. juulil 2006 esitatud komisjoni esimest poolaasta tulemustabelit (SEK(2006)1001) tegevuskava meetmete rakendamisel saavutatud edu kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt resolutsioonis 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta väljendatud nõudmisega; ootab, et teise poolaasta tulemustabel jõuab Euroopa Parlamenti enne 1. jaanuari 2008;
57. kahetseb siiski asjaolu, et nimetatud aruande kohaselt ei ole osasid meetmeid isegi veel alustatud ja seetõttu on ettenähtud ajakavast juba teatud määral maha jäädud, eelkõige meetmete 7, 9 ja 10 osas(29);
Kuluefektiivsus – Tegevuskulude ja kontrollisüsteemi maksumuse vahelise tasakaalu analüüs – Vigade indeks ehk aktsepteeritav vigade oht
58. rõhutab, et 2005. aastat käsitlevas aruandes arvas kontrollikoda ühtse sisekontrolli raamistiku loomise kohta, et "üheks tähtsamaks komisjoni poolt heaks kiidetud eesmärgiks on kontrollide proportsionaalsus ja kuluefektiivsus" (punktid 2.9 ja 2.10);
59. tuletab ka meelde, et eespool mainitud 8. novembri 2005. aasta majandus- ja rahandusministrite nõukogu pidas esmatähtsaks ühtse sisekontrollisüsteemi rakendamist ja märkis, et kooskõlas kontrollikoja arvamusega nr 2/2004 usub nõukogu, et ta peaks saavutama üksmeele Euroopa Parlamendiga raamatupidamiskirjete alustehingutes olevate aktsepteeritavate ohtude osas, võttes arvesse kontrollide kulusid ja tulusid eri poliitikavaldkondade raames ja vastavate kulutuste summat; eeldab, et nõukogu tegutseb viivitamata oma otsuse kohaselt;
60. tuletab meelde eespool viidatud tegevuskava meedet 4, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi soovitustega sisaldab ettepanekut "institutsioonidevahelise dialoogi algatamiseks ohtude teemal, mida raamatupidamiskirjete aluseks olevates tehingutes tuleb aktsepteerida";
61. tuletab meelde ka meedet 10, mille eesmärk on "kontrollikulude analüüsimine", et "saavutada sobiv tasakaal kontrolli kulude ja tulude vahel", ja mis märgib, et tulemused esitatakse 2007. aasta alguses; märgib samas, et selle meetme rakendamine on alles alanud;
62. rõhutab sellega seoses kontrollikoja arvamuse nr 2/2004 olulisust seoses ühtse auditi mudeliga, eelkõige vajadusega tagada kontrollide alase õigusloomega tegeleva, kontrolle rahastava ja kontrollidest kasu saava ametiasutuse tasandi ühtimine (punkt 24) seoses proportsionaalsusega kontrollide kulude ja kontrollidest tuleneva kasu vahel (punkt 25) ning seoses kontrollide läbipaistvusega (punkt 26);
63. avaldab koos kontrollikojaga kahetsust, et vastavalt kontrollikoja arvamusele nr 4/2006 ei ole määratud aktsepteeritava riskitaseme ning kontrollikulude ja kontrollidest saadava kasu tasakaalu vahelist suhet, ja et kuigi "aktsepteeritava riskitaseme" puhul on tegemist ühtse sisekontrolli raamistiku aluspõhimõttega, puudub viide selle kohta, kuidas seda saavutada;
64. leiab seega, et proportsionaalsuse ja kontrollisüsteemi kuluefektiivsuse põhimõtet järgides peab komisjon hindama ühelt poolt iga kindlaksmääratud poliitika jaoks kasutada olevate vahendite ja teiselt poolt kululiikide kaupa välja toodud kontrollisüsteemidele eraldatud vahendite ja seeläbi avastatud vigade tõttu kaotatud vahendite suhet;
65. kutsub komisjoni üles avaldama täielikult meetodid, mida ta kasutab vigade määra kindlaks tegemiseks, ning julgustab komisjoni jätkama institutsioonidevahelist dialoogi auditi meetodite kohta;
66. on seisukohal, et komisjoni jaoks on oluline omada usaldusväärset tegevuskava positiivse kinnitava avalduse saamiseks,
67. palub komisjonil läbi viia see võrdlev analüüs, mis on ainus alus "aktsepteeritava riskitaseme" määramiseks, ning edastada see majandus- ja rahandusministrite nõukogu taotluse kohaselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale;
68. usub, et tulude/kulude vahekord kontrollitegevuses kasutatud vahendite ja kontrolli tulemuste vahel peab olema peamine asjaolu, mida kontrollikoda peab kinnitava avalduse koostamisel arvestama;
Poliitiline vastutus ja komisjoni haldusvastutus
69. rõhutab, et komisjoni talituste iga-aastaste tegevusaruannete erinev teave on heakskiidu andmise menetlusele takistavaks asjaoluks; tunneb muret kontrollikoja väidete pärast, et mõned aasta tegevusaruanded ei anna endiselt kinnitavale avaldusele piisavat tõendusmaterjali (2005. aasta aruande punktid 2.15, 2.18 ja 2.19);
70. palub komisjonil jälgida, et aasta tegevusaruanded ja deklaratsioonid käsitleksid põhjalikumalt – võimalusel liikmesriikide tasandil – olemasolevate süsteemide hindamist, väljatoodud puudusi ja nende rahalist mõju;
71. palub veelkord komisjoni tagada, et komisjoni peasekretär koostaks kokkuvõtva aruande ettevalmistamisel kinnitava avalduse, mis sisaldab viiteid kõikide peadirektorite avaldustele, et tuua selgesõnaliselt välja nende abi komisjoni liikmetele selle aruande vastuvõtmisel;
Komisjoni liikmete osalemine
72. peab esmatähtsaks komisjoni siseaudiitori kinnitust tema aastaaruandes siseauditite kohta, mille kohaselt "volinike täielik kaasamine poliitiliste riskide hindamisse tähendaks riskide paremat üldjuhtimist ja seega parandaks planeerimist, vahendite eraldamist ja poliitika elluviimist"(30);
73. võtab teadmiseks kriitika, mille kohaselt volinikke ei ole täielikult kaasatud; palub komisjoni määratleda meetmed, mis on vajalikud siseaudiitori poolt nõutud volinike täieliku kaasamise tagamiseks ning samal ajal peadirektorite ja volinike vahelise suhte selgitamiseks, ja palub edastada Euroopa Parlamendile kogu vastav teave;
74. avaldab kahetsust volinike esitluste kvaliteedierinevuste pärast Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis ning avaldab lootust, et see ei peegelda olulisust, mida üksikud volinikud omistavad usaldusväärsele finantsjuhtimisele nende pädevusvaldkonnas; rõhutab, et teatud eranditega peavad volinikud olema paremini ette valmistatud 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kuulamisteks;
Kutse-eetika
75. tervitab igati eespool viidatud komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatust, mille raames lubab komisjon algatada "arutelu teiste Euroopa institutsioonidega Euroopa institutsioonide poliitiliselt vastutavatel ametikohtadel töötavate isikute kutse-eetika eeskirjade ja normide teemal"; nõuab viivitamata arutelu algatamist, et vajalikke meetmeid oleks võimalik kohaldada alates Euroopa Parlamendi uue koosseisu töö alustamisest 2009. aasta juunis ja komisjoni uue koosseisu töö alustamisest 2009. aasta novembris;
76. toetab mõtet sellisest arutelust ja palub komisjonil täita praegune tühimik ning lisada volinike käitumisjuhendisse vajalikud eetikanormid ja peamised juhtmõtted, mida volinikud peavad oma talituse töö korraldamisel, eelkõige kaastöötajate nimetamisel järgima, eriti oma kabineti raames;
77. kutsub komisjoni üles pöörama läbipaistvuse algatuse raames vajalikku tähelepanu ja pakkuma lahendusi asjaolule, et oluline arv endiseid ja praeguseid strateegilistel kõrgetel ametikohtadel olevaid töötajaid on komisjonist lahkunud, mõnel juhul palgata puhkusele, et ühineda lobitöötajate ja advokaadibüroodega, kes esindavad näiteks kas konkurentsi peadirektoraadi uurimise all olevaid või neile määratud trahvide kohta kaebuse esitanud kliente;
Läbipaistvus
78. tervitab komisjoni läbipaistvuse algatust ning loodab, et see juhib praktilise tegevuseni ja õigusloomega seotud algatusteni, mis omakorda väljendub ELi vahendite kasutamise ja haldamise läbipaistvuses; loodab, et liikmesriigid toetavad ja täiendavad seda olulist algatust, tagades omakorda täieliku läbipaistvuse ELi vahendite kasutamisel;
79. loodab, et Euroopa Parlamendi administratsioon koostöös eelarvekontrollikomisjoniga kaasatakse edasistesse aruteludesse konkreetsete õigusloomega seotud algatuste väljatöötamiseks;
80. nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik temast oleneva, et julgustada liikmesriike tegema avalikkusele kättesaadavaks teavet kõigi ühiselt hallatavate ELi vahenditega seotud projektide ja abisaajate kohta;
81. loodab, et luuakse lihtne ja läbipaistev süsteem asjaomasele teabele keskse ja kergesti ligipääsetava veebisaidi kaudu juurdepääsuks;
82. tervitab komisjoni algatust tagada ühenduse põllumajanduse toetuskavade alusel toetuste maksmise avalikustamine;
83. loodab, et komisjon annab liikmesriikidele esimesel võimalusel korralduse ühtlustada põllumajandustoetusi puudutav Internetis asuv teave, et seda oleks võimalik liikmesriikide vahel piiriüleselt võrrelda;
84. tervitab asjaolu, et komisjon on tunnustanud vajadust võimaldada juurdepääs komisjoni töös kasutatavaid mitmesuguseid ekspertrühmi puudutavale teabele;
85. nõuab tungivalt, et komisjon täiustaks suurema läbipaistvuse saavutamise menetlust, võimaldades lihtsat juurdepääsu teabele selle kohta, kes neisse rühmadesse kuuluvad ja millised on nende ülesanded;
86. kutsub komisjoni üles avaldama nendesse rühmadesse kuuluvate isikute nimed ja nende erinõunike nimed, kelle on ametisse võtnud konkreetsed volinikud ja/või peadirektoraadid ja/või kabinetid;
SEKTORIPÕHISED KÜSIMUSED Tulud
87. tervitab asjaolu, et kontrollikoja auditi käigus ei ilmnenud käibemaksupõhistele ja rahvamajanduse kogutulu põhistele omavahenditele vastavate maksete osas olulisi eeskirjade eiramisi;
Käibemaks
88. avaldab kahetsust, et kontrollikoda tuvastas täitmata reservatsioonide arvu suurenemise liikmesriikide käibemaksudeklaratsioonide osas 2005. aastal ning tõhusate vahendite puudumise, mis võimaldaksid tagada, et liikmesriigid esitaksid asjakohast teavet selleks, et komisjon saaks teha otsuse reservatsioonide säilitamise osas (aastaaruande punktid 4.13–4.15);
89. palub komisjonil seda küsimust liikmesriikidega arutada omavahendite nõuandekomitee regulaarsete koosolekute raames ja teavitada pädevat parlamendikomisjoni võetud või võetavatest meetmetest, mille lõplik eesmärk on nende reservatsioonide tühistamine;
Rahvamajanduse kogutulu
90. avaldab kahetsust, et kontrollikoda märkis 2005. aastat käsitlevas aruandes, et komisjoni kontroll rahvamajanduse arvepidamise andmete üle jääb ebapiisavaks ning et komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemide osana teostatavad kontrollid piirdusid dokumentaalsete kontrollidega (punkt 4.16);
91. märgib lisaks, et kontrollikoja hinnangul kohaldatakse alates 2005. aastast uusi eeskirju kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste jaotamise kohta, mis võeti vastu 2002. aastal ja mis toovad Eurostati hinnangul kaasa rahvamajanduse kogutulu märgatava kasvu; avaldab kahetsust, et komisjon ei ole nõukogule esitanud veel ühtegi ettepanekut nende omavahendite arvutamisega seotud muudatuste kohaldamiseks (punktid 4.20 ja 4.21);
92. taunib asjaolu, et komisjon ilmselt kasutab kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste puhul teistsugust lähenemisviisi kui ebaseadusliku majandustegevuse tulemuste rahvamajanduse kogutulu hulka arvestamisel (punkt 4.19), mis lisatakse omavahendite arvestusse sellest olenemata, et liikmesriigid meetodit veel ühtselt ei kohalda, ja mille puhul komisjon on seetõttu täheldanud reservatsioone, mis võimaldavad arvude parandamist tagantjärele;
93. eeldab, et jaotatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused lisatakse automaatselt omavahendite otsusesse rahvamajanduse kogutulu andmete esitamiseks omavahendite jaoks, kuna oma ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (KOM(2006)0099) ei kehtestanud komisjon selles osas ühtegi piiravat reservatsiooni;
94. nõuab komisjonilt viivitamatult kontrollikoja poolt nimetatud puuduste kõrvaldamist;
Ühine põllumajanduspoliitika
95. tervitab igati asjaolu, et kontrollikoda tunnistab, et õigesti kohaldatuna on ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS) tõhus süsteem vigade ja eeskirjade vastaselt tehtud kulude ohu vähendamiseks;
96. väljendab siiski muret kontrollikoja korduva kriitika pärast ühise põllumajanduspoliitika aruannete (tõendavate asutuste aruannete ja vastavusotsuste) kontrollimisel praegu kohaldatavate menetluste suhtes, mis ei ole kontrollikoja hinnangul loodud andma kinnitust lõplikele abisaajatele (põllumajandustootjate ja ettevõtjate) tehtavate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;
97. tunnistab veelkord liikmesriikide ja komisjoni koostöö suurt tähtsust kinnituse andmisel abisaajate tehtavate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ja soovitab komisjonil tungivalt tõhustada maksete järelkontrolle ning võtta meetmeid õigusvastaste maksete tagasinõudmiseks;
98. avaldab kahetsust, et kontrollikoda tuvastab jätkuvalt probleeme, mis esinevad Kreekas ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) kohaldamisel, toetab täielikult konkreetsete eesmärkide ja tähtajaga tegevuskava, mida komisjon nõudis Kreeka ametiasutustelt vigade kõrvaldamiseks, ning toetab komisjoni samuti tema kavatsuses (nagu ta teatas pädevale parlamendikomisjonile) kohaldada rangelt olemasolevaid õigusakte maksete peatamise valdkonnas, kui Kreeka valitsus ei lahenda praeguseid probleeme kehtestatud tähtajaks;
99. võtab teadmiseks probleemid, mis avastati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) kohaldamisel uutes liikmesriikides, mida kontrollikoda auditeeris ja kus süsteemid ei ole veel usaldusväärsed, ning nõuab, et komisjon ja nimetatud liikmesriigid teeksid kõik nendest sõltuva avastatud puuduste kõrvaldamiseks;
100. võtab samuti teadmiseks tõsised puudused, mis kontrollikoda tuvastas maaelu arenduse, eksporditoetuste ja eelkõige Hispaania, Kreeka ja Itaalia oliivõli sektori kontrollide käigus, ning soovib komisjonilt enne 2007. aasta lõppu kontrolli tugevdamist nimetatud sektorites ning Euroopa Parlamendi teavitamist enne 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kõnealuste kontrollide tulemustest; märgib, et hiljutise oliiviõli sektori reformi rakendamist mõjutavad valikud koos tootjaliikmesriikidele kättesaadava põllumajandusliku teabesüsteemi täieliku arengu ja toimimisega vähendavad mis tahes vigade ohtu seoses ühise turukorralduse raames makstud toetustega;
101. kiidab heaks komisjoni poolt vastu võetud finantskorrektsioonid oliivõli tootmise toetuste osas, et vähendada ühenduse eelarvele tehtavat kahju, ning toetab komisjoni poolt nõukogule esitatud ettepanekut selle süsteemi lihtsustamiseks;
Struktuurimeetmed, tööhõive ja sotsiaalküsimused
102. avaldab erilist rahulolu selle üle, et Euroopa läbipaistvuse algatuse raames ja vastavalt uutele struktuurifondide eeskirjadele aastateks 2007–2013 on liikmesriigid kohustatud esitama teavet ühenduse finantsabi saajate kohta ning et komisjon kohustub selle teabe avalikustama; kutsub komisjoni üles avaldama kogu selle teabe ning teabe kõigist muudest ühenduse poliitikavaldkondadest abisaajate kohta selliselt, et see oleks kergesti kättesaadav ka laiemale üldsusele ning et erinevatest liikmesriikidest pärit teavet saaks võrrelda;
103. märgib ja tervitab asjaolu, et eespool nimetatud struktuurifondide (2007–2013) uute eeskirjade kohaselt ei hüvita komisjon kulusid, ilma et oleks eelnevalt saanud kirjaliku avalduse sõltumatult asutuselt, mis tõendab, et riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid on ühenduse eeskirjadega vastavuses(31);
104. avaldab kahetsust, et kontrollikoda tuvastas jälle puudusi liikmesriikide kontrollisüsteemides ja palju vigu, mis kahjustavad liikmesriikide poolt esitatud lõplike kuludeklaratsioonide usaldusväärsust (aastaaruande punktid 6.26 ja 6.29); avaldab samuti kahetsust, et kontrollikoja hinnangul ei teosta komisjon tõhusat järelevalvet liikmesriikidele delegeeritud kontrolli üle ning nõuab komisjonilt viivitamata sellega tegelemist;
105. tuletab meelde, et usaldusväärse finantsjuhtimise ja kinnitava avalduse puhul ei ole oluline niivõrd vigade avastamine, vaid asjakohaste järelevalvesüsteemide olemasolu, mis võimaldaksid komisjonil kontrollida piisavalt ohte ühenduse eelarvele ja teha vajalikke finantskorrektsioone;
106. avaldab kahetsust, et mõnes üksikus liikmesriigis püsivad teadaolevad probleemid, mis on korduvate reservatsioonide põhjuseks, ning nõuab komisjonilt viivitamatult riiklike ametiasutuste võetavate meetmete jälgimist ja veendumist, et need meetmed on asjakohased, ning pädeva parlamendikomisjoni usaldusväärset teavitamist saavutatud edusammudest;
107. avaldab samuti kahetsust, et kontrollikoja hinnangul ei ole liikmesriigid pidanud kinni nõudest esitada süstemaatiliselt teavet, mida nad peavad komisjonile regulaarselt esitama nii ühenduse osaluse tühistamise kui sissenõutavate summade kohta (aastaaruande punkt 6.36);
108. nõuab, et komisjon teeks kõik temast sõltuva, et liikmesriigid täidaksid nõuetekohaselt ülalnimetatud teavitamise kohustust ning et komisjon ei teostaks ühtegi makset enne, kui liikmesriikide asutused on esitanud nõutud teabe;
109. on teadlik, et aastatel 2004–2006 võttis komisjon meetmeid, et peatada ajutiselt ERFi ja ESFi kaudu tehtud maksed teatud liikmesriikidele, kus vead põhjustasid korduvaid reservatsioone, ning toetab selliseid meetmeid;
110. nõuab komisjonilt kui ühenduse fondide usaldusväärse finantsjuhtimise eest lõplikult vastutajalt, et seoses käesoleva resolutsiooni lõikega 38 ja järgmiste lõigetega kohaldataks ühenduse eeskirju maksete peatamise kohta(32), kui liikmesriik ei esita soovitud tagatisi;
Sisepoliitika
111. avaldab kahetsust, et kontrollikoja hinnangul püsivad, vaatamata sellele, et komisjon juhib otseselt sisepoliitikaga seotud meetmeid, samad probleemid nagu eelnevatel aastatel (vead kulude hüvitamisel, kohaldatavate eeskirjade keerulisus ja tõhusa sanktsioonimehhanismi puudumine), ning kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi kaasrahastamist sisaldavate programmide eeskirjade lihtsustamiseks ja selgitamiseks, eelkõige seoses dokumentatsiooni mahu ja ajakulu suhte kohasena hoidmisega (kontrollikoja 2005. eelarveaasta aruande punkt 7.29), selgitama maksimaalselt kohaldatavaid eeskirju, käsiraamatuid ja vorme, olles abisaajatega pidevas dialoogis, ning jälgima, et olemasolevat sanktsioonimehhanismi kohaldataks tõhusalt ja asjakohaselt iga kord, kui selleks tekib vajadus, esitades vajadusel muudatusettepanekuid selle tõhususe suurendamiseks, ning lisaks suurendama riigi ametiasutuste süsteemide auditite ulatust, parandama nende kvaliteeti ning tõhustama nende järelkontrolle parandatud teabe ja vastastikuse teabevahetuse kaudu (kontrollikoja 2005. eelarveaasta aruande punkt 7.29 ning Euroopa Parlamendi muudatusettepanek reformitud finantsmääruse rakenduseeskirjade(33) artiklile 35 a (uus)); kutsub komisjoni üles selgitama eelarvepädevale institutsioonile konkreetsete meetmete loendis, kuidas kavatseb komisjon saavutada käesoleval ametiajal otseste vahendite haldamise valdkonnas tingimusteta kinnitava avalduse saamise;
Transport ja turism
112. märgib, et lõplikult vastu võetud ja muudetud 2005. aasta eelarves lisati aasta jooksul kokku 917 200 000 eurot transpordipoliitika kulukohustuste assigneeringuteks ning 931 800 000 eurot oli kasutada maksete assigneeringuteks; lisaks märgib, et nendest summadest:
-
oli üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) jaoks kulukohustuste assigneeringuteks kasutada 671 400 000 eurot ning maksete assigneeringuteks 747 900 000 eurot;
-
15 900 000 eurot oli kasutada transpordiohutuse valdkonnas kulukohustusteks ning makseteks 18 100 000 eurot;
-
30 500 000 eurot oli kasutada Marco Polo programmi kulukohustusteks ning makseteks 8 200 000 eurot;
-
69 000 000 eurot oli kasutada transpordiasutuste kulukohustusteks ning makseteks 62 000 000 eurot;
113. tervitab üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektide osas nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute jätkuvat kõrgemääralist kasutamist, kus mõlemad ulatuvad peaaegu 100%ni, kuid avaldab kahetsust, et hoolimata sellest on projekti elluviimine jätkuvalt aeglane ja mitterahuldav, kuigi transpordi infrastruktuuride projektide lõpuleviimine võtab tavaliselt mitmeid aastaid;
114. väljendab muret seoses asjaoluga, et kõikide projektide puhul oli ELi osamaksete piir ebaselge, kuna finantsmäärus ei täpsusta, kas 10%st ELi rahastamispiiri kohaldatakse hetkekuludele või kogu projekti eeldatavatele kuludele; märgib, et see tingis kontrollikoja märkuse, mille kohaselt ulatusid ülekulud 146 miljoni euroni; tervitab asjaolu, et komisjon on nüüd võtnud selge seisukoha ning nõustub, et osamakse piirid tuleks arvutada protsendina projekti lõppkuludest;
115. tervitab asjaolu, et transpordi ja energeetika peadirektoraat auditeerib praegu 49% TEN-T projektide kogukuludest, kuid nõuab nende edusammude toetuseks kõikide projektide 20% auditeerimist;
116. väljendab muret seoses transpordialaste teadusuuringute lepingutes leitud veamääraga, mis ületab keskmist veamäära ning nõuab selles valdkonnas parandusmeetmeid; palub kontrollikojal see oma 2006. aasta aruandes uuesti läbi vaadata;
117. märgib murega, et maksete kasutamise määr transpordiohutuse valdkonnas oli 74% kasutada olevatest assigneeringutest; avaldab muret samuti seoses asjaoluga, et Marco Polo maksete assigneeringute kasutamise määr oli 53%; peab neid transpordi valges raamatus määratletud põhieesmärkide assigneeringute kasutusmäärasid ja eelkõige suurt tagasiminekut maksete assigneeringute kasutamises täiesti vastuvõetamatuks;
118. kutsub komisjoni üles edastama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal üksikasjalikuma kirjelduse iga eelarverea kulude kohta, võrreldes seda selle eelarverea kohta tehtud märkustega;
Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus
119. peab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarverubriikide üldisi täitmise määrasid rahuldavaks;
120. kutsub komisjoni üles edendama taotlejate abistamist mitmeaastaste programmide kontekstis; tervitab pingutusi, mille eesmärk on täpsustada pakkumiskutseid ja anda rohkem abi taotlejatele, et vältida selliste projektitaotluste esitamist, mis on selgelt rahastamiskõlbmatud või ebakvaliteetsed; märgib, et rahuldava olukorra saavutamiseks on vaja teha täiendavat tööd; palub komisjonil uurida täitmise erinevaid etappe, et tuua täitmise tsükkel aastas varasemaks;
121. märgib, et nii keskkonna kui ka tervise ja toiduohutuse poliitikavaldkonna maksete määr oli alla 80%; tunnistab, et maksete assigneeringute vajaduste kavandamine on keeruline, kuna komisjon sõltub osaliselt arvete kiirest esitamisest abisaajate ja töövõtjate poolt; kutsub komisjoni siiski üles jätkama pingutusi, et paranda maksete assigneeringute täitmisele mõju avaldavaid menetlusi;
122. loodab, et uue finantsraamistiku raames esitatud mudel, st ühe poliitikavaldkonna kõikide meetmete ühendamine ühe programmi ja eelarverea alla, suurendab kasutada olevate assigneeringute tõhusat kasutamist;
Kultuur ja haridus
123. näeb uute mitmeaastaste programmide, nt "Aktiivsed noored", "Kodanike Euroopa" ja "Kultuur 2007" alusel taotluse esitaja suhtes kehtivate nõuete edasises lihtsustamises vajalikku sammu kodanike suhtes sõbralikuma liidu loomisel ja ootab, et komisjon kaalub muudetud finantsmääruse raames selliseid võimalusi edasi;
124. on seisukohal, et kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon kaaluma võimalust standardida lepingute sõlmimise menetlused kindlasummaliste vahendite kasutamisel ning komisjoni otsuste kaudu programmide rahastamine;
125. julgustab komisjoni tegema edasisi jõupingutusi, et jälgida programmi juhtimisega seotud kõigi 99 riikliku asutuse tööd, mille puhul on mitmel juhul tulnud välja kohaldatud auditeerimismenetluse tõsised puudujäägid;
126. ootab, et hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutuse töö parandab rakendusmenetlusi; rõhutab, et eelkõige selle tegevusvaldkonnas asuvad organisatsioonid sõltuvad projektide toetamise osas usaldusväärsest ja õigeaegsest teabest; märgib sellega seoses, et taotluse esitajad on sageli väga väikesed organisatsioonid või füüsilised isikud, kellel puuduvad vahendid või asjatundlikkus professionaalse auditi läbiviimiseks;
127. märgib, et projektide kohapealse auditeerimise kulud on äärmiselt kõrged; usub siiski, eeldusel, et eesmärk on võimalikult palju vähendada vigade tekke riski, et kontrollide teostamise kulud tuleb viia vastavusse nende tõhususega, et tagada optimaalne vahekord ühenduse poliitikavaldkondade rakendamisse investeeritud vahendite ja kontrollide teostamiseks eraldatud vahendite vahel;
128. soovib tagada, et teabevahetuse valdkonnas põhineks toetus liikmesriikide ja komisjoni koostöös loodud teavituskampaaniatele täiendavuse põhimõttele ning palub komisjoni nõuda liikmesriikidelt selle tõendamist, et rahalise toetusega ei asendata lihtsalt liikmesriikide rahalist toetust ELi informatsioonipoliitikaga seotud riiklikeks meetmeteks;
129. kutsub komisjoni üles tagama, et abi eraldamisel ei rikuks siseriiklikud asutused üldkriteeriume, nagu juhtus Poolas noori homoseksuaale hõlmava projekti puhul, et nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta EÜ asutamislepingu artiklit 13 ning et kui programmi kriteeriume on rikutud, tuleks kaaluda ELi rahaliste vahendite sissenõudmist;
Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus
130. juhib tähelepanu, et EÜ asutamislepingu artikli 3 lõike 2 alusel on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidu aluspõhimõte ning eesmärk, mille poole püüeldakse kogu ühenduse poliitikas ja tegevuses; kordab oma nõudmist, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist võetaks eelarve kavandamisel arvesse esmatähtsa eesmärgina vastavalt soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamise põhimõttele, ning palub komisjonil esitada hindamiseks andmeid;
131. kordab oma nõudmist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmeid puudutava teabe ning soospetsiifiliste andmete esitamise kohta eelarve täitmise aruannetes; avaldab kahetsust, et komisjon ei ole seda teavet esitanud;
132. märgib murega programmi "Daphne" maksete täitmise madalat määra (58%); olles teadlik komisjoni väidetest projektide kvaliteedinõuete säilitamise kohta, märgib, et paljudele kõrgetasemelistele projektidele keelduti andmast rahalist toetust, ning seetõttu tervitab "Daphne" programmi kolmandale etapile eraldatud vahendite suurendamist, kuid on mures samale tasemele jäänud haldussuutlikkuse pärast; nõuab seetõttu uurimist, et selgitada üksikasjalikumalt, millest selline maksete täitmise madal määr võib olla tingitud;
133. juhib tähelepanu andmete puudumisele soolise võrdõiguslikkuse edendamist puudutava tegevuse kohta, mis on saanud toetust struktuurifondidest, ning palub komisjonil seda olukorda parandada;
134. on seisukohal, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata naiste osaluse edendamisele teadmisteühiskonnas ning seega naiste kvaliteetsele koolitusele ja tööhõivele info- ja sidetehnoloogia valdkonnas;
135. tervitab komisjoni märkimisväärsest edu iga-aastaste eesmärkide saavutmises naiste töölevõtmisel ja määramisel juhtivatele ning muudele A*/AD kategooria ametikohtadele komisjoni administratsioonis; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks jõupingutusi kõnealuses valdkonnas;
Kodanikuvabadused, justiits- ja siseasjad
136. tervitab asjaolu, et eelarve kulukohustuste täitmisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas on tehtud mõningaid edusamme; taunib maksete üha madalamat täitmise taset (kontrollikoja andmetel 79,8% võrreldes 83,8%ga 2004. aastal); märgib, et see on komisjoni jaoks üks madalamaid täitmise tasemeid; kutsub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraati üles parandama tulevikus eelarve täitmist;
Teadusuuringud ja arendustegevus
137. avaldab kahetsust, et kontrollikoja hinnangul ei ole komisjon ikka veel suutnud juurutada usaldusväärset süsteemi teadustegevuse valdkonnas personalikulude kirjendamiseks; on seisukohal, et "on oluline, et toetuslepingud sisaldaksid selget nõuet põhjendada meetmega seotud töötajate tööaega" (aastaaruande punkt 7.7)(34);
138. märgib murega, et vaatamata suurtele kuludele ei ole kontrollitõendite süsteem 2005. aastal toonud veel kaasa oodatud tagatisi, kuna kontrollikoda tuvastas vigu deklaratsioonides personalikulude ja vastavate üldkulude kohta, mille kohta väljastati "puhtad" kontrollitõendid; märgib siiski, et kontrollitõendite kvaliteet on paranenud pärast nende tõendite kohta käivate nõuete avaldamist; kutsub komisjoni veelgi arendama kontrollitõenditele sobivaid kriteeriume, et suurendada nende kasulikkust;
139. julgustab komisjoni kiirendama eespool nimetatud tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks, eriti meetme 7 (parimate tavade edendamine auditite tasuvuse suurendamiseks projekti tasandil) rakendamist;
140. nõuab komisjonilt seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade nõude täitmist, et juurutada muuhulgas kindlasummalise makse menetlus, ning asjaomase parlamendikomisjoni teavitamist vahekokkuvõtte raames;
141. avaldab kahetsust, et kontrollikoja hinnangul esineb jätkuvalt ebamäärasust lepingutingimuste liiga üldise iseloomu ja ebapiisava selguse tõttu, eriti abikõlblikkuse kriteeriumide ja tõendamise eest vastutavate audiitorite sõltumatuse osas, ning märgib, et komisjon on võtnud kohustuse(35) lihtsustada ühenduse raamistikku ja kohandada kontrollitõendite kasutamist;
142. märgib samuti, et komisjoni siseauditi teenistuse hinnangul on olemas oht, et alusetult makstud summasid ei saa tuvastada eelarve kulukohustuste eraldamise protsessis tõhusa kontrollisüsteemi puudumise tõttu ning palub seetõttu komisjonil võtta asjakohased järelevalvemeetmed;
Välistegevus
143. märgib, et kontrollikoda ei ole tuvastanud ühtegi viga delegatsioonide maksete valimi osas teostatud kontrollil, kuid tuvastas vigu nii pakkumismenetluste kui ka rakendusorganisatsioonide sooritatud tehingute valimi kontrollil;
144. on seisukohal, et prioriteediks tuleb seada arengumaid mõjutavate ühenduse poliitikate ühtsuse tagamine, mistõttu tuleb selgitada tööjaotust erinevate välistegevust juhtivate peadirektoraatide vahel;
145. märgib murega, et kontrollikoja hinnangul ei võetud EuropeAidi teostatud riskianalüüsides arvesse riske, mis seonduvad eri tüüpi rakendusorganisatsioonidega (valitsusvälised organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusasutused jne) või kasutatavate rahastamismeetoditega (toetused, eelarvetoetused, sihtfondid jne); kutsub komisjoni üles tagama eristavama aruandluse kaudu suurema selguse seoses konkreetsete abivahendite tulemuslikkusega; teeb ettepaneku arengumaadele abi osutamisel proovida etapiviisilise süsteemi kehtestamist, mille esimesel etapil täidetakse üksikprojektide toetamisel ka eelarvetoetuse andmise peamised eeltingimused ehk luuakse demokraatlik eelarvekontroll ja sõltumatud auditiasutused;
146. avaldab erilist kahetsust selle üle, et kuna EuropeAidi kontrollid ei hõlma piisavalt rakendusorganisatsioonide tehinguid, on nende panus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kinnitamisse piiratud (aastaaruande punkt 8.12);
147. palub EuropeAidil luua rakendusorganisatsioonidele kohaldatav kontrolliprogramm ja suunata kõik oma jõupingutused erinevate EuropeAid'iga koostööd tegevate valitsusväliste organisatsioonide üle järelkontrollide teostamisele;
148. väljendab muret selle üle, et TACIS programmi kulude kasutamise tõhususe osas ei suutnud komisjon kontrollikoja hinnangul 2005. aasta lõpus määratleda, millisel määral aitas programm kaasa tuumaelektrijaamade ohutuse parandamisele (aastaaruande punkt 8.36); peab sellist kriitikat väga tõsiseks, kuna sellega tuuakse esile ühenduse meetme põhilise ja esmase aspekti – tõhususega – seotud tagatiste puudumine;
149. märgib kontrollikoja kriitikat välissuhete peadirektoraadi ühtse teabesüsteemi (CRIS) piiratud kasutusvõimaluste suhtes, kuna sealne finantsteave on ebapiisav või täiesti puudulik üksikasjalikuma riskianalüüsi koostamiseks (aastaaruande punkt 8.6); kutsub komisjoni üles parandama viivitamatult CRIS-süsteemi puudused ja kasutama süsteemi kõiki võimalusi kontrollisüsteemidele vajaliku teabe saamiseks;
150. märgib komisjonilt saadud teavet (vastus kirjalikult vastatavale küsimusele E-4481/06), et seoses Lesotho mägismaa veeprojekti puudutava pettuse ja korruptsiooni juhtumiga määras Lesotho kõrgema astme kohus trahvi kolmele ettevõtjale, kes said ELi toetust: Schneider Electric SA (Prantsusmaa), Impregilo Spa (Itaalia) ja Lahmeyer International GmbH (Saksamaa);
151. kritiseerib asjaolu, et Lesotho mägismaa veeprojekti puhul ei võtnud komisjon ilmselt vastu ühtegi otsust, mis oleks kooskõlas finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktiga e (lepingute sõlmimisest kõrvale jätmine); eeldab, et komisjon võtab asjakohased otsused vastu ja avalikustab need hiljemalt 2007. aasta juuniks ning esitab Euroopa Parlamendile ning samuti kaasatud Euroopa Investeerimispangale hiljemalt 2007. aasta septembriks juhtumi kohta põhjaliku aruande, mis ühtlasi selgitaks, milliseid samme astutakse raha sissenõudmiseks;
Areng
152. tervitab asjaolu, et esmasele tervishoiule ja põhiharidusele eraldatud ELi rahalisi vahendeid suurendati 4,98%-lt 6,83%-le; kahetseb siiski, et see osa ei ulatu veel kaugeltki 2005. aasta eelarves sätestatud 20% määrani; taunib asjaolu, et komisjon kasutab esmase tervishoiu ja põhihariduse valdkondades investeeringute vähesuse ettekäändena abiandjate vahelise tegevuse parema koordineerimise ja tööjaotuse õiguspärast ja hädavajalikku eesmärki, ning kutsub komisjoni üles võtma kiiresti meetmeid 20% määra saavutamiseks ja teavitama Euroopa Parlamenti vähemalt kaks korda aastas kirjalikult nende meetmete võtmise hetkeseisust ja arvestuses kajastatud teguritest;
153. avaldab kahetsust, et komisjon pole seni välja töötanud laiaulatuslikku strateegiat uutes riikide strateegiadokumentides koos abisaajariikidega tervise ja hariduse valdkonna olulisuse rõhutamiseks;
154. avaldab lisaks kahetsust, et hoolimata komisjoni vastupidistest kinnitustest puudub koostamisel olevates riikide strateegiadokumentides üldjuhul selge aastatuhande arengueesmärkide (AAE) käsitlus, rääkimata iga AAE saavutamise erieesmärkidest ja ajakavadest, ning neis ei käsitleta piisavalt ühenduse panust nende eesmärkide saavutamisse;
155. tervitab komisjoni avaldusi teatud eelarverubriikide mittetäieliku täitmise kohta, pidades eriti silmas neid rubriike, kus nähakse ette ühenduse osalus arengumaid puudutavates programmides, mida juhivad valitsusvälised organisatsioonid (artikkel 21 02 03), keskkonnaabi arengumaadele (artikkel 21 02 05), abi vaesusega kaasnevate haiguste raviks arengumaades (punkt 21 02 07 02), abi elanikkonna ja soojätkamisega seotud tervishoiu jaoks (punkt 21 02 07 03) ja vahendid detsentraliseeritud koostööks (artikkel 21 02 13); nõuab siiski suuremaid jõupingutusi eelarve täielikuks täitmiseks;
156. kutsub komisjoni üles jälgima hoolikamalt kvalifitseeritud tööjõu liikumist arengumaadest ELi riikidesse ning tegema ettepanekud asjakohaste meetmete võtmiseks, et lihtsustada arengumaadest pärit kvalifitseeritud isikute jäämist oma kodumaale või nende tagasipöördumist sinna, et tagada abiandjate meetmete, näiteks tervise ja hariduse valdkonnas, pikaajalisus ja tõhusus arengumaades vaesusega võitlemisel;
157. tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda täheldas komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemide paranemist; avaldab siiski kahetsust, et paranenud ei ole seevastu rakendusasutuste järelevalve, kontroll ja audit; peab vastuvõetamatuks, et seetõttu Euroopa maksumaksja ja arengumaal asuva lõppabisaaja vahelise keti keskses osas ikka veel nii palju olulisi vigu esineb; kutsub komisjoni üles eeskätt tagama vajalike avalike hankemenetluste läbiviimise, vältides kahekordset kirjendamist;
158. kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et võimaldada kontrollikojal teostada tõhusaid kontrolle ELi nende rahaliste vahendite üle, mis on reserveeritud rahvusvaheliste organisatsioonide ja eriti ÜRO asutuste poolt rakendatavate meetmete jaoks;
159. ootab, et komisjon paluks oma abisaajariikidesse lähetatud delegatsioonidel kirjeldada oma aruannetes üksikasjalikult ELi rahaliste vahendite kasutamise konkreetseid tulemusi, nii et komisjon saaks ELi arengukoostöö tulemusi mõõta ja avaldada;
160. kutsub komisjoni üles kontrollima korrapäraselt oma delegatsioonide tegevusassigneeringute kasutamist ning nende tegevusvaldkondade kooskõla Euroopa Liidu prioriteetidega;
161. tervitab komisjoni jõupingutusi keskkonnavaldkonna arengukoostöösse lisamise strateegia rakendamisel ning kutsub komisjoni üles edendama jätkuvalt arengupoliitika raames keskkonnamõõdet keskkonnasõbraliku energiavarustuse toetamise kaudu;
162. tervitab komisjoni poolset tsunami katastroofiga seotud humanitaarabi positiivset täielikku kasutamist; kahetseb siiski asjaolu, et hädaabimeetmed ei olnud piisavalt koordineeritud; kutsub komisjoni üles määratlema selgemalt arengu ja humanitaarabi ning keskkonna peadirektoraadi rolle (ühenduse menetlused katastroofide tagajärgede likvideerimise juhtimisel) ning töötama välja lähenemisviisid, mis tagavad erinevate abiandjate koordineerimisega asjaomaste piirkondade toetamise, ning tervitab komisjoni soovi teavitada kirjalikult ja korrapäraselt Euroopa Parlamenti saavutatud edusammudest;
163. märgib uuesti, et Euroopa Arengufondi ELi eelarvesse integreerimine aitaks tugevdada Euroopa arengukoostöö üldist sidusust, peaks tagama parema läbipaistvuse ja tõhususe ning võimaldama demokraatliku kontrolli teostamist;
Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus
164. on rahul kontrollikoja hinnanguga, et komisjon on oluliselt parandanud MEDA programmi haldamist; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks oma tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamist ja tagaks sujuva ülemineku uutele rahastamisvahenditele; nõuab kindlalt, et komisjon teavitaks pidevalt Euroopa Parlamenti strateegiadokumentides ja uute vahendite kohastes näidisprogrammide sätestatud eesmärkide praktikasse rakendamisest;
165. palub komisjonil esitada põhjalikum hindamissüsteem kogu välisabi kulude kohta, kus seos kulude ja poliitiliste tulemuste vahel või tulemuste puudumise vahel on läbipaistvam, et võimaldada Euroopa Parlamendil eelarvepädeva institutsioonina kasutada tõhusalt oma õigusi ja täita kohustusi;
Idanaabrid
166. väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle parandada veelgi TACISe projektide haldamist Venemaal ja teistes abi saavates riikides; tunnistab, et komisjon on tegelenud mitmete kontrollikoja eriaruandes nr 2/2006 esiletõstetud puudustega;
167. ootab huviga TACISe programmi raames, mille komisjon algatas 2006. aastal, erinevate tuumaelektrijaamade turvalisuse parandamiseks tehtud osamakse kasutamise hindamist;
168. kordab oma nõudmist komisjonile teha koos ÜRO asutustega selgeks kontrollikoja juurdepääsuõigus nimetatud asutuste poolt juhitavatele projektidele;
169. palub komisjonil nõuda kindlalt Euroopa Liidu poolt rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu ÜRO asutused ja Maailmapank, antavate rahaliste vahendite jälgitavust ja läbipaistvust nimetatud rahaliste vahendite haldamise osas ning palub edastada kõnealuse teabe Euroopa Parlamendile;
170. on seisukohal, et Euroopa Liidu maine võiks olla parem; kutsub komisjoni ja nõukogu üles jätkama arutelu omavahelise teabevahetusmeetodi üle, et tagada Euroopa Liidu välispoliitika suurem läbipaistvus ja nähtavus;
Ühinemiseelne strateegia
171. märgib, et kontrollikoja hinnangul esines tema auditeeritud SAPARDi programmi tehingutes olulisi vigu, ning et kuigi komisjoni tasandil toimus järelevalve- ja kontrollisüsteemides edasiminek, siis siseriiklikul tasandil tuvastati olulisi puudusi (punktid 9.10 ja 9.19);
172. soovitab seepärast komisjonil parandada siseriiklike süsteemide järelevalvet ja pöörata üldiselt erilist tähelepanu programmide lõplikele kuludeklaratsioonidele ning jälgida eelkõige SAPARDi programmi raames makseasutusi;
173. tunneb muret PHARE ja ISPA projektide akrediteerimisprotsessi EDIS venimise pärast Bulgaarias, mille tõttu viiakse nimetatud protsess enne laienemist vaid osaliselt lõpule; märgib Bulgaaria pikemat ettevalmistusfaasi, mille osas on saavutatud edusamme, kuid tuleb veel parandada järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning haldussuutlikkust, mis on vajalik projektide õigeaegseks ja tõhusaks rakendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostööd Bulgaaria ja Rumeenia ametivõimudega, et aidata neil EDISe nõuetega paremini kohaneda;
174. väljendab heameelt kontrollikoja hinnangu üle, mille kohaselt ei ole CARDS projektide jaoks Horvaatias kasutusele võetud detsentraliseeritud haldusega kaasnenud probleeme; kutsub komisjoni üles jätkama tööd riikide rakendusasutustega, et tõhustada nende haldussuutlikkust;
175. tunnistades koostöö tähtsust rahvusvaheliste finantsasutustega, nõuab kindlalt, et komisjon otsustaks ühisprojektides osalemise kasuks ainult juhul, kui need asutused tagavad rahaliste vahendite tõhusa kasutamise; nõuab kindlalt, et ELi abi peab andma selge lisaväärtuse, ja nõuab, et komisjon jälgiks hoolikalt ühisprojektide täitmist;
176. julgustab komisjoni jätkama tööd finants- ja haldusraamistiku lepingus sisalduva verifitseerimisklausli eduka rakendamise osas ning suuniste osas seoses kokkulepitud üksikasjade määraga projektide rakendamist käsitlevates ÜRO agentuuride aruannetes, kaitstes nii ELi finantshuve ja kontrollikoja õigusi;
Halduskulud
177. avaldab rahulolu selle üle, et kontrollikoja auditid ei tuvastanud ühtegi olulist viga halduskulude seaduslikkuses;
178. kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti enne 2007. aasta lõppu, millised olid uute liikmesriikide edusammud, eelkõige Rumeenia ja Bulgaaria puhul, korruptsioonivastast võitlust käsitlevate õigusaktide kasutuselevõtu osas; avaldab kahetsust, et Rumeenia valitsuse justiitsministri pakutud korruptsioonivastast võitlust käsitlevad õigusaktid lükati Rumeenia parlamendi poolt tagasi; kiidab täielikult heaks valitsuse jõupingutused kõnealuste õigusaktide heakskiitmiseks ja kehtestamiseks;
179. väljendab siiski muret seoses invaliidsuspensionide kasvavate kuludega ning peab vastuvõetamatuks vaimsetel iseärasustel põhinevate kohustuslike invaliidsuspensionide kasutamist komisjoni personaliga konfliktsete suhete lahendamiseks;
Asutused
180. on seisukohal, et asutuste üha suurem arv ei vasta alati liidu ja kodanike tegelikele vajadustele; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama kulude-tulude analüüsi enne uue asutuse loomist ning kutsub kontrollikoda üles esitama oma arvamust kulude-tulude analüüsi kohta enne, kui Euroopa Parlament teeb oma otsuse;
181. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
182. avaldab kahetsust seoses asjaoluga, mida rõhutab kontrollikoda oma aastaaruandes, et jätkuvalt leiti sellel aastal asutustes puudusi personali värbamise ja lepingute sõlmimise osas ning et asutused ei olnud tegevuspõhist juhtimisviisi kasutusele võtnud;
183. märgib, et siseauditi teenistus kehtestas oma 2005. aasta tegevusaruandes reservatsiooni seoses asjaoluga, et tal ei ole piisavalt personali, et täita finantsmääruses sätestatud asutuste iga-aastase auditeerimise kohustust; kutsub siseaudiitorit üles selgitama eelarvepädevatele institutsioonidele esimesel võimalusel, millist täiendavat personali on selleks vaja;
184. on seisukohal, et arvestades reguleerivate asutuste suurenevat hulka, muutub aina olulisemaks Euroopa Ühenduse erinevate institutsiooniliste osapoolte vastutuse selgitamine seoses nende ametitega ning selles osas selgete eeskirjade koostamine, sealhulgas järelevalvekohustuste jaotamiseks;
185. avaldab kahetsust, et komisjon ei teinud edusamme läbirääkimistes, mis puudutasid 2005. aasta veebruaris vastu võetud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõud Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomise kohta (KOM(2005)0059);
186. märgib, et siseauditi teenistuse abiga alustasid asutused oma sisekontrolliteenistuste loomist ning et edaspidi teeb siseauditi teenistus nende teenistuste korrapäraseid ülevaatusi; on lisaks seisukohal, et siseauditi teenistus peab teostama nende ametite sisekontrollisüsteemide korrektse toimimise üle järelevalvet ja teavitama Euroopa Parlamenti teostatud kontrollidest ja saavutatud edusammudest;
187. kutsub komisjoni üles kaaluma kõigi asutuste kohta iga-aastase auditi korraldamist, et uurida asutuste toimimist, eelkõige personalijuhtimist, eelarvet ja neile antud ülesannete täitmist või täitmata jätmist;
188. märgib, et mitmed asutused on loonud ühise abiteenistuse (CSS) finantsjuhtimise teabesüsteemide kohandamiseks, et need ühilduksid komisjonis kasutatavate süsteemidega; märgib, et CSSi vahendeid hallati väljaspool asutuste eelarvesüsteeme (2005. aasta aruande punkt 10.27); on koos kontrollikojaga veendunud, et see koostöö ei tohiks eirata eelarve ühtsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid ning et neid CSSile eraldatavaid vahendeid tuleks käsitada sihtotstarbelise tuluna, mis on kirjendatud asutuste eelarvesüsteemidesse;
189. kutsub kontrollikoda üles lisama oma aastaaruandesse täiendav asutusi käsitlev peatükk, et saada selgem ülevaade asutuste poolt ELi vahendite kasutamise kohta;
Euroopa Koolid
190. märgib kontrollikoja heakskiitvat aruannet Euroopa Koolide raamatupidamise aastaaruannete kohta; märgib siiski, et kontrollikoja hinnangul ei pea koolide sisekontrollisüsteem kinni eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesannete eraldatuse põhimõttest ning et eelarvevahendite käsutaja ülesandeid teostavad volituste alusel kaks üksuse juhatajat kõikides eelarverubriikides ja ilma rahalise piiranguta; loodab, et 1. jaanuaril 2007 jõustunud uus Euroopa Koolide finantsmäärus kõrvaldab kontrollikoja poolt nimetatud puudused; loodab, et tulevikus kannab komisjon rohkem vastutust jätkusuutliku koolipoliitika eest, mis on vastavuses tema rahaliste vahendite osakaaluga Euroopa koolidele ning mitte tema formaalse hääleõigusega kõrgemates otsuseid tegevates organites, ning töötab välja pikaajalise ja sidusrühmadele usaldusväärse poliitika, mis tagab planeerimiskindluse; nõuab, et keskpikas perspektiivis viidaks hääleõigus vastavusse rahastamise osakaaluga;
Ühenduse hoonetega seotud küsimused
191. märgib Brüsseli infrastruktuuri ja logistikatalituse peadirektori kaebusi seoses oma iga-aastases tegevusaruandes välja toodud struktuurilise eelarvepuudujäägiga, mille tekitasid Berlaymont'i hoone hoolduskulud pärast selle uuendamist(36), ning samuti tema viiteid mitmetele raamatupidamis- ja haldusprobleemidele; on seisukohal, et nimetatud struktuurilise eelarvepuudujäägi probleemid tuleks viivitamata lahendada, ning kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid ja teavitama sellest Euroopa Parlamenti;
192. pöördub tagasi ka Berlaymont'i hoonega seotud muude küsimuste juurde, niipea kui on kättesaadav kontrollikoja eriaruanne kinnisvarapoliitika kohta, mille kohta on avaldatud teade;
193. märgib komisjoni 21. veebruari 2007. aasta aruandeid lifti- ja eskalaatorikartelli kohta, mille liikmetele määrati rohkem kui 990 miljoni euro suurune trahv; ootab komisjoni aruannet 2007. aasta septembriks, mis näitaks, mil määral on ka ühenduse institutsioonid langenud selle kartelli ohvriks seoses nende erinevate ehitusprojektidega ning milliseid samme on astutud kahju hüvitamise nõuete esitamiseks;
KONTROLLIKOJA ERIARUANDEID PUUDUTAVAD JÄRELDUSED Eriaruanne nr 6/2005 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kohta
194. juhib tähelepanu asjaolule, et uus finantsperspektiiv 2007–2013 mõjutab märkimisväärselt üleeuroopalist transpordivõrku, kuna kokkulepitud summa on ligikaudu 40% väiksem kui esialgne komisjoni ettepanek; leiab, et sellest tulenevalt on projektide valik ja tähtsuse järjekorda seadmine veelgi olulisemad;
195. on seisukohal, et praeguses finantskontekstis tuleks eelistada prioriteetsete projektide piiriüleseid lõike, mis hõlmavad mitut liikmesriiki;
196. kutsub liikmesriike üles toetama Euroopa lisandväärtust rõhutavat lähenemist ja mitte võitlema "õiglase osa" põhimõtte nimel;
197. on seisukohal, et komisjon peab veelgi parandama koostööd liikmesriikidega prioriteetsete projektide valikul riiklikul ja ELi tasandil;
198. väljendab sellega seoses tõsist muret TEN-T prioriteetsete projektide aeglase täitmise pärast ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid ELi transpordi infrastruktuuride rahastamise koordineerimist ühe- ja mitmeaastaste programmide raames;
199. kutsub komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi, et luua selged õiguslikud raamistikud ja menetlused ning tagada projektide ja programmide üle range kontroll ja nende põhjalik hindamine ning kutsub komisjoni üles koostama projektide läbipaistvat tähtsuse järjekorda seadmist võimaldavate selgete kriteeriumide ammendavat nimekirja;
200. palub komisjonil selgitada Euroopa koordinaatorite nimetamise korda, kui kehtestatakse nende aruannete sisu hõlmav regulatiivne raamistik;
201. nõuab tungivalt, et komisjon jaotaks institutsioonilised ülesanded selgelt ja läbipaistvalt ning määratleks tegevuse koordineerimise raamistiku regionaalpoliitika peadirektoraadi ning transpordi ja energeetika peadirektoraadi vahel, et vältida täiesti identsete projektide topeltrahastamist;
202. võtab teadmiseks, et kontrollikoda pidas esimest tasuvusanalüüsi rakendusameti loomise kohta pealiskaudseks; palub, et kontrollikoda hindaks 2005. aasta juulis lõpetatud teist analüüsi pädeva parlamendikomisjoni omaalgatusliku raporti esitamise ajaks;
203. juhib tähelepanu sellele, et nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(37) artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb enne rakendusameti asutamise taotluse esitamist koostada kulude ja tulude analüüs, võttes arvesse suurt hulka tegureid; väljendab kahetsust, et komisjon ei suutnud esitada Euroopa Kontrollikojale kohe alguses rahuldavat rakendusameti loomise kulude ja tulude analüüsi; jääb koos Euroopa Kontrollikojaga kahtlevale seisukohale TEN-T võrgustikele ühenduse poolt antava rahalise toetuse haldamise hajutamise kulude ja tulude analüüsi parandatud versiooni kvaliteedi suhtes; palub, et edaspidi taotleks komisjon Euroopa Kontrollikojalt kulude ja tulude analüüsile positiivset hinnangut juba enne, kui ta esitab rakendusameti loomise taotluse eelarvepädevatele institutsioonidele;
204. on seisukohal, et komisjon peaks kaaluma ettepaneku tegemise võimalust ühenduse panuse suurendamiseks TEN-T eelarvereast piiriüleste projektide jaoks; tervitab seoses sellega koostöölepingut Euroopa Investeerimispangaga;
Eriaruanne nr 1/2006 Euroopa Sotsiaalfondi osaluse kohta kooli poolelijätmise vähendamisel
205. omistab suurt tähtsust ELi eelarve tõhusale ja vastutustundlikule kasutamisele ning põhimõttele, mille kohaselt neid algatusi, mis ei ole piisavalt kontrollitavad, ei tuleks rahastada avalikest vahenditest, ning avaldab seega kahetsust, et kooli poolelijätmise vähendamise ja ELi rahastamise vahel ei märgitud ühtegi ilmset seost;
206. tunnistab, et komisjon omab sobivat järelevalve- ja kontrollisüsteemi usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest kinnipidamise kontrollimiseks, kuid rõhutab, et seda tuleb parandada vastavalt komisjoni enda esitatud avaldusele; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama oma arvamust selle kohta, kuidas kavatsetakse selle valdkonnaga edasi minna;
207. julgustab komisjoni tegema koostööd liikmesriikide ja nende siseriiklike statistikaametitega, et nõuetekohaselt määratleda kooli poolelijätmise mõiste ja välja selgitada selle esinemissagedus ning soodustada teabe ja parimate tavade vahetust kõigi kooli poolelijätmise probleemiga tegelevate kohalike ja riiklike asutuste vahel;
208. nõuab 27s liikmesriigis kooli poolelijätjate probleemiga seotud mõõtmisstandarditest ja määratlustest ühist arusaamist, et tagada siseriikliike andmete võrreldavus ja vajalik kvaliteet tegemaks kindlaks, kas Lissaboni strateegia prioriteete selles valdkonnas tõepoolest järgitakse;
209. palub komisjonil tagada, et uutes liikmesriikides viiakse läbi põhjalik hindamine nii pea kui võimalik ja õigeaegselt, et võimaldada vajadusel parandusmeetmeid; kutsub kontrollikoda üles viima uutes liikmesriikides läbi paralleelselt samasugust auditit, nagu ta teostas hiljuti 15 liikmesriigis kooli poolelijätmise vähendamise rahastamise mõjude kohta;
Eriaruanne nr 2/2006 programmi TACIS raames Vene Föderatsioonis rahastatavate projektide tulemuste kohta
210. rõhutab, et vaatamata saadud positiivsetele tulemustele mitmetes valdkondades ei ole TACISe programmi üldmõju olnud alati tõhus ja jätkusuutlik, nagu kavandatud; märgib, et kontrollikoja poolt tuvastatud vigadeks olid peamiselt komisjonipoolsed juhtimisvead programmide koostamise protsessis;
211. nõuab komisjonilt dialoogi tõhustamist Venemaa valitsusega, et tuvastada täpselt riiklikud vajadused ja suund, ning jõupingutuste tegemist, et määratleda ja tuvastada rakendatavate meetmete prioriteedid ja eesmärgid; leiab, et komisjon peaks arvestama "kulutustele vastava tulu" põhimõttega ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teostaks programmi üle varasemast mõistlikumat ja täpsemat järelevalvet ning hindamist;
212. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks poliitikat, mille kohaselt keskendutakse piiratud arvule sektoritele ja programmidele; on seisukohal, et komisjon peaks muutma projektikeskse lähenemisviisi programmikeskseks, kuna projektikeskne lähenemisviis on liiga tihti toonud kaasa piiratud dialoogi, vastutuse ja paindlikkuse, kus projektid on olnud eraldiseisvad, nii et nende abil tõenäoliselt ei saavutata kehtivates partnerlus- ja koostöölepingutes määratletud ulatuslikke ja pikemaajalisi eesmärke;
213. nõuab komisjonilt meetmete võtmist, et teha valmistada ette ettepanek õigusliku aluse loomiseks, mis võimaldaks kasutada TACISe vahendeid kaasrahastamise raames Vene Föderatsiooniga, ning on seisukohal, et piirkondlike ja kohalike osalejate ja sotsiaalpartnerite osalus ning erasektori osaluse tugevdamine on väga olulised;
214. nõuab, et komisjon tagaks projektide sagedase hindamise, ka pärast nende lõpetamist, et õppida saadud kogemustest, tagada avalikkuse juurdepääsu teabele lihtsustavate käimasolevate projektide ja erinevate programmide kohta selge teabe esitamine ning suurendada avatust ja läbipaistvust vahendite kasutamise ja otsuste tegemise osas;
Eriaruanne nr 3/2006 Euroopa Komisjoni humanitaarabi kohta tsunami ohvritele
216. nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks arengu ja humanitaarabi peadirektoraadi ning keskkonna peadirektoraadi rolli (kodanikukaitse mehhanismi abil) humanitaarvajadustega toimetulemisel, et tagada ühtlane tegutsemine;
217. kutsub komisjoni üles tugevdama arengu ja humanitaarabi peadirektoraadi rolli ning parandama jätkuvalt selle koordineerimist ja reageerimisvõimet tulevaste humanitaarkatastroofide ohvrite vajadustega kiirel ja tõhusal tegelemisel ning hindama õigel määral lühiajalise humanitaarabi sidumise olulisust pikemaajalise taastamistegevuse ja ülesehitamisega; märgib, et praegu on need kaks etappi erinevate peadirektoraatide vastutusalas ning nendega on seotud erinevad menetlused ja volitused;
218. rõhutab usaldusväärse finantsjuhtimise olulisust ja arvab, et üksikasjaliku finantsteabe esitamine on hädavajalik tõhusa järelevalve lihtsustamiseks projektide rakendamise üle;
219. rõhutab kontrollikoja soovitust, et arengu ja humanitaarabi peadirektoraat peaks tugevdama oma järelevalvesüsteemi;
220. mõistab, et kaupade hindade ja tööjõu kulude suurendamine võib eriolukodades osutuda hädavajalikuks; kutsub siiski komisjoni üles kaaluma meetmeid, mille eesmärk on kulusid võimalikult ulatuslikult kontrollida ja jälgida;
221. väljendab muret seoses võitlusega humanitaarabi andjate vahel, et edendada oma mainet ja suurendada tuntust humanitaarkatastroofide raames, mis köidavad tugevalt meedia tähelepanu, kuna see mõjutab negatiivselt humanitaarabi koordineerimist ja katastroofiohvrite ettekujutusi;
222. nõuab komisjonilt valitsusväliste organisatsioonide selget määratlemist;
Eriaruanne nr 4/2006 Phare investeerimisprojektide kohta Bulgaarias ja Rumeenias
223. taunib komisjoni tegevust, milles teatavate programmi Phare abil rahastatavate projektide vajadust ei tõendatud juba algusetapis ning seega rikuti seaduslikkuse ja korrektsuse põhimõtteid;
224. soovitab komisjonil liita Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutused vastastikuses koostöös, et määratleda täpsemalt kahe riigi vajadused ja suutlikkus ning teha jõupingutusi kavandatud prioriteetide ja eesmärkide määratlemiseks ja tuvastamiseks;
225. märgib, et kuigi on toimunud teatud edasiminek ebapiisava haldussuutlikkuse probleemi lahendamisel ja puuduste parandamisel lepingulise õiguse rolli võimaluse osas ning kaasrahastamise nõuete täitmise tagamisel, tuleb siiski veel jõupingutusi teha;
226. nõuab komisjonilt erilise tähelepanu pööramist Rumeenia ja Bulgaaria haldusstruktuuride ja teabesüsteemide loomisele, mis oleksid võimelised juhtima ja kontrollima ELi poolset rahastamist ja teostama järelevalvet nende rahaliste vahendite investeerimisega tegelevate ametiasutuste ümberkorralduse üle;
227. kutsub komisjoni üles tagama, et käimasolevate projektide ja erinevate programmide kohta ning Rumeenia ja Bulgaaria ametiasutuste üldise haldussuutlikkuse ja autonoomse seiresuutlikkuse kohta esitatakse selge teave ning suurendama avatust ja läbipaistvust vahendite kasutamisel ja selles osas otsuste tegemisel;
228. soovib komisjonilt saada sõltumatut arvamust Rumeenia ja Bulgaaria ametiasutuste suutlikkuse kohta teostada ühenduse poolt eraldatud rahaliste vahendite usaldusväärset finantsjuhtimist;
Eriaruanne nr 6/2006 komisjoni arengukoostöö keskkonnaaspektide kohta
229. nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks 2005. aasta detsembris allkirjastatud uue arengupoliitika alusel oma arengukoostööks üldise keskkonnastrateegia;
230. on seisukohal, et selline strateegia peaks tunnistama, et on oluline mitte ainuüksi keskkonnaaspektide süvalaiendamine kõigisse arenguprogrammidesse ja -projektidesse, vaid ka muuta keskkond prioriteetseks kulutuste valdkonnaks;
231. on seisukohal, et keskkonnaaspektide süvalaiendamise alane koolitus peaks olema kohustuslik olulistes sektorites ametisse nimetatud ametnikele; nõuab tungivalt, et komisjon viiks esimesel võimalusel lõpule käsiraamatu koostamise keskkonnaaspektide süvalaiendamise kohta;
232. kutsub komisjoni üles tagama, et tema käsutuses on piisavalt sisemisi erialateadmisi keskkonna valdkonnas, ning et määratletakse keskkonnaküsimuste integreerimise menetlused ja nendest peetakse kinni;
233. kutsub komisjoni üles kasutama rohkem tunnustatud asjatundlikkust, mida pakuvad liikmesriikide abi andmisega tegelevad ametiasutused ja eraettevõtted, kes on omandanud kogemusi olles selliste asutuste partnerid keskkonnaprojektide juhtimise valdkonnas riiklike arengukoostöö projektide raames;
234. nõuab, et projektide kavandamine peab toimuma üksikasjalike täpsete andmete ja tingimuste alusel koos selgelt määratletud eesmärkidega ning et kõigi projektide edukuse hindamiseks ning kõigi ebaõnnestumiste ja nõrkuste selgeks määramiseks peab olema kaasatud väline järelevalve;
Eriaruanne nr 7/2006 maaelu arendamise kohta "Kas investeerimine maaelu arengusse aitab tõhusalt lahendada maapiirkondade probleeme?"
235. tunneb heameelt aruande avaldamise üle ning kutsub komisjoni üles võtma arvesse aruandes osutatud puuduseid, millega ei tegeleta uues maaelu arengu määruses või selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige riiklike programmide heakskiitmise kontekstis;
236. nõuab eriti, et komisjon määratleks selgemalt teatud eesmärkidega seotud strateegiad ning teeks tihedat koostööd liikmesriikidega, et parandada eesmärkide, toetuse saajate ja piirkondade määratlusi, tagada kõige sobivamate projektide valik, ning kaasata need aspektid 2007–2013 aastaid hõlmavatesse programmdokumentidesse;
237. arvab, et komisjonile riiklike programmide heakskiitmiseks antud tähtaega võiks veidi pikendada, et võimaldada süvendatud analüüsi, kuna riiklike programmide kvaliteet määrab olulisel määral, kas abi kõige rohkem vajavate piirkondadele ja toetuse saajatele eraldatud vahendid on selgesti õigustatud ning kas edaspidi on investeeringute tõhusust võimalik paremini mõõta;
238. kinnitab taas ELi eelarve tõhusa ja vastutustundliku kasutamise olulisust ning põhimõtte kohaldamist, mille alusel ei rahastata avalike vahenditega algatust, mida ei saa sobivalt hinnata; leiab, et seoses sellega on hädavajalik riiklikes programmides täpsete eesmärkide kehtestamine ja selgete strateegiate määratlemine;
239. on veendunud, et investeeringute kahekordse eesmärgi (struktuurilise ja põllumajandusliku) elluviimise peaks tagama nii läbi vastavalt eeskirjadele tasakaalustatud sektoripõhise (põllumajandus) kui ka territoriaalse (majanduslik ja sotsiaalne ühtsus) lähenemise;
240. on seisukohal, et ühise põllumajanduspoliitika teine sammas on ELi maapiirkondade arengu hädavajalik element ning kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike analüüsima investeerimisprojektide edufaktoreid ning jagama häid kogemusi;
241. julgustab komisjoni parandama tihedas koostöös liikmesriikidega kontrolli- ja hindamissüsteeme, töötades näiteks välja kvalitatiivsed näitajad, mis võimaldavad liikmesriikidel ja komisjonil teha kindlaks, kas meetmed olid tõhusad ja millised eesmärgid saavutati;
242. tunneb heameelt, et kõnealuse eriaruande arutelu toimus samal ajal kui komisjoni esimene sissejuhatav esitlus ettepaneku kohta, mis käsitleb 2008. aastal jõustuvat puu- ja köögiviljasektori reformi;
Eriaruanne nr 8/2006 "Kasvav edukus? Euroopa Liidu puu- ja köögiviljatootjate rakenduskavadele antud toetuse mõjusus"
243. tuletab meelde võetud kohustust ELi puu- ja köögiviljasektorile antava ühenduse abi osas, mis on vajalik selle sektori jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks;
244. rõhutab, et tootjaorganisatsioonid on puu- ja köögiviljatoodete ühise turukorralduse nurgakiviks ning toetab seetõttu komisjoni, kes julgustab ning toetab puu- ja köögiviljakasvatajaid tootjaorganisatsioone looma;
245. kiidab heaks sekkumismeetmetest, nagu turult kõrvaldamine või töödeldud toodete toetamine, loobumise, millel on Euroopa Parlamendi hinnangul puu- ja köögiviljasektori jaoks kindlaks määratud eesmärkidele kahjulik mõju;
246. on veendunud, et puu- ja köögivilja tootjaorganisatsioonidele mõeldud rakenduskavade toetuskavad on vastupidiselt sekkumismeetmetele paljulubavamad;
247. võtab teadmiseks 2009. aastaks ette nähtud hindamise ja väljendab selle üle heameelt ning nõuab, et komisjon looks puu- ja köögiviljasektori jaoks sobiva järelevalve- ja kontrollimehhanismi, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine;
248. pooldab selles osas komisjoni avaldust, mille kohaselt ta kavatseb parandada oma suutlikkust koguda andmeid ning töötada välja tõhususe ja tulemuslikkuse hindamist võimaldavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad; usub, et kõnealused näitajad peaksid paremini kajastama terviklikumat järelevalvet vajavate programmide laiemat kasutegurit; teeb lisaks ettepaneku, et komisjon vaataks esimesel võimalusel uuesti läbi olemasolevate näitajate ja statistika ajakohasuse ja täpsuse;
249. nõustub kontrollikoja arvamusega, et praeguse süsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks tuleb süsteem põhjalikult üle vaadata; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles teostama tootjaorganisatsioonide rakenduskavade süsteemi üle põhjalikku järelevalvet ja suurendama selle tõhusust ja tulemuslikkust ning uurima paljutõotavate tulemuste edutegureid ja tegema selle põhjal järeldusi paremaks rakendamiseks liikmesriikide tasandil, eelkõige kehvemini organiseeritud piirkondades;
250. toetab seetõttu kontrollikoja soovitusi muuta abikõlblikkuse kriteeriumid selgemaks ja lihtsamaks, et suurendada läbipaistvust ja vähendada toetuskavade kaudu kaetavaid halduskulusid;
251. palub komisjonil ühtlustada toetuskava menetlused ja eeskirjad maaelu arengu fondi menetluste ja eeskirjadega, et täpsustada juhtumeid, kui need üksteist täiendavad või välistavad;
252. kutsub komisjoni üles võtma põhjaliku järelevalve ja kontrolli alla kava rakendamine uutes liikmesriikides;
Eriaruanne nr 9/2006 komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu kirjaliku tõlke kulude kohta
253. rõhutab, et ELi institutsioonide keeleteenuste, st kirjaliku ja suulise tõlke kogumaksumus moodustab vaid 1% ELi kogu eelarvest;
254. väljendab imestust selle üle, et institutsioonid ei ole praeguseni arvutanud ei tõlke kogumaksumust(38) ega selle ühe lehekülje maksumust; märgib, et 2005. aastal oli tõlgete maht komisjonis 1 324 000 lehekülge (1450 tõlkijat), Euroopa Parlamendis 1 080 000 lehekülge (550 tõlkijat) ja nõukogus 475 000 lehekülge (660 tõlkijat); märgib lisaks, et kontrollikoja hinnangul oli tõlke kogumaksumus 2003. aastal 414 200 000 eurot (sh komisjon 214 800 000 eurot, Euroopa Parlament 99 000 000 eurot ja nõukogu 100 400 000 eurot); märgib, et samal aastal oli ühe lehekülje keskmine maksumus 166,37 eurot: komisjonis 150,2 eurot, Euroopa Parlamendis 149,7 eurot ja nõukogus 251,8 eurot;
255. on seisukohal, et institutsioonid peaksid võtma sobivaid meetmeid, et parandada ELi kirjaliku tõlke teenuste tootlikkust võrreldes erasektoriga;
256. on seisukohal, et tuleb selgitada välja põhjus, miks Euroopa Parlament maksab vabakutselistele tõlkijatele 12 % kõrgemat hinda kui komisjon;
257. avaldab heameelt selle üle, et komisjonil ja nõukogul on õnnestunud piirata tõlgete mahu suurenemist pärast 10 uue liikmesriigi liitumist, vähendades seega kulude suurenemist;
258. kutsub kolme institutsiooni üles määratlema kirjaliku tõlke hinda aasta kohta, kasutades samu kriteeriume ja arvutusmeetodeid; on veendunud, et saadud arve ei tuleks kasutada üksnes eelarvelistel eesmärkidel, vaid ka kasutajate teadlikkuse tõstmiseks kulude kohta;
259. tervitab komisjoni valmisolekut uurida 2006. aasta tõlketellimuste lubamismenetlust ja valikut; väljendab rahulolu selle üle, et 2003. aastal koostas nõukogu põhidokumentide nimekirja, piirates seega muude tekstide tõlkimist;
260. soovitab kasutada senisest enam dokumentide pikkuse ja kirjalike kokkuvõtetega seotud piiranguid;
261. julgustab parlamendikomisjone ja delegatsioone pakkuma tekste ainult komisjoni liikmete ja nende asendusliikmete keeltes; teeb ettepaneku, et muud keeleversioonid võiks esitada konkreetsete taotluste alusel;
262. on üldiselt arvamusel, et institutsioonid peaksid võtma vajalikke meetmeid tõlkekvaliteedi kõrge taseme tagamiseks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon peaksid andma kontrollikojale ja eelarvekontrollikomisjonile aru tõlkekvaliteedi jälgimiseks ja parandamiseks võetud meetmetest ja tegema seda 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks;
263. arvab, et institutsioonid peaksid parandama juhtkonnale tõlkeprotsessi järelevalve üle teostamiseks kättesaadavat teavet, võttes arvesse kontrollikoja poolt esitatud tulemusnäitajaid(39);
264. on seisukohal, et nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon peaks kasutama tõhusalt ja mõjusalt sise- ja välisressursse, näiteks andmebaase, arvutipõhiseid tõlkevahendeid, kaugtööd ja välistõlkijaid;
265. leiab, et iga institutsioon peaks enne tõlgete allhangete tegemist kontrollima vaba tõlkeressurssi kahes teises institutsioonis;
Eriaruanne nr 10/2006 perioodi 1994–1999 eesmärkide 1 ja 3 programmide (struktuurifondid) järelhindamise kohta
266. kutsub komisjoni üles tõendama, mil määral eelhindamise, vahehindamise ja järelhindamise meetodid konsolideeriti, et vältida nii palju kui võimalik 2000.–2006. aastate järelhindamisel selliseid tõlgendamise vigu, nagu tuvastati kontrollikoja eriaruandes;
267. soovitab suurendada koostööd regionaalpoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi vahel hindamismeetodite ühiste punktide osas;
268. võtab teadmiseks, et praegune metoodika, mis põhineb mudelil HERMIN, tekitab suuri probleeme; väljendab muret sellepärast, et praegune metoodika ei võimalda võtta piisavalt arvesse teenindussektori tähtust teatavatele majandusharudele, näiteks turismile; kardab, et 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud riikides esinevad struktuurifondide hindamisel suured raskused nende noorte turumajanduste erijuhtude tõttu; nõuab, et komisjon tõendaks enne 2000.–2006. aastate hindamise alustamist, millised muudatused ta on teinud metoodikas selle kriitika arvesse võtmiseks;
269. nõuab samuti, et metoodikasse liidetaks uued elemendid, et hinnata mikromajanduslikke mõjusid; on seisukohal, et erainvesteeringud on olulised struktuurifondide pikaajaliseks mõjuks ja töökohtade loomiseks; nõuab, et neid võetaks arvesse 2000.–2006. aastate järelhindamisel;
270. ühtse lähenemise tagamiseks struktuurifondide üldisele hindamisele nõuab, et 2000–2006, 2007–2013 programmiperioodide ja järgmiste perioodide tulevaste eelhindamiste, vahehindamiste ja järelhindamiste puhul võetakse arvesse kontrollikoja eriaruande järeldusi;
271. toetab ideed, et struktuurifondide hindamist tuleks käsitleda kui pidevat protsessi, mis hõlmab erinevate eelhindamiste, vahehindamiste ja järelhindamiste põhjal tehtud järelduste pidevat arvestamist; nõuab, et liikmesriigid kaasatakse sellesse protsessi ja kutsub komisjoni üles tõendama, kuidas ta viib need ideed võimalikult kiiresti ellu;
272. on seisukohal, et struktuurifondide Euroopa lisandväärtuse kodanikele esitlemise huvides peaksid ka tulevased hindamised tõstma esile nende fondide kaudseid mõjusid;
273. nõuab komisjonilt, et 2000–2006 järelhindamise juhtrühm leiaks võimalused koostöö tugevdamiseks akadeemiliste ringkondadega, kaasa arvatud välisekspertidega, partnerluse näol eriinstitutsioonidega ja korraldades uurimusi konkreetsetel teemadel;
274. on arvamusel, et selline koostöö võimaldaks rafineerida hindamist ja kasutada suuremal määral struktuurifondide potentsiaali; kutsub komisjoni üles sellel suunal jätkama, et luua majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtsuse meetmete hindamise juhtmudel, mis oleks Euroopa mudel, kuid mida võiks kasutada näitena maailma tasandil.
Aastaaruanne eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2005. aastal tehtud siseauditite kohta (finantsmääruse artikli 86 lõige 4), KOM(2006)0279, punkt 2.1, lk 4.
Kontrollikoja kohaselt katavad need arvud tõlkijate, sekretäride, juhtide, teenistuse töötajate, planeerimise, majade, infotehnoloogia ja inimressursside juhtumise (nt koolitus) kulusid.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (C6-0465/2006 – 2006/2071(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2006)0915 – C6-0465/2006)(2);
– võttes arvesse aruannet 2005. eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise kohta, I jagu – Euroopa Parlament(3);
– võttes arvesse siseaudiitori 2005. aasta aastaaruannet;
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(5);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artiklit 275 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 179a;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(6) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja(7) artiklit 13;
– võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt on kõik ühenduse institutsioonid kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud märkusi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71, artikli 74 lõiget 3 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0094/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda ei tuvastanud mingeid olulisi vigu (punkt 10.4);
B. arvestades, et kontrollikoda juhtis tähelepanu järelevalve- ja kontrollisüsteemide püsivatele nõrkustele (punktid 10.5–10.10);
C. arvestades, et Euroopa Parlament on oma vastustes välja toonud meetmed, mis on võetud selleks, et kontrollikoja poolt täheldatud nõrkustest üle saada;
D. arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorda muudeti 23. oktoobril 2002 selliselt, et heakskiit antakse presidendi, mitte peasekretäri tegevusele,
1. annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon märkustega, mis on lahutamatu osa otsusest Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (C6-0465/2006 – 2006/2071(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(8);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2006)0915 – C6-0465/2006)(9);
– võttes arvesse 2005. aasta eelarve- ja finantsjuhtimise kohta koostatud aruande I jagu – Euroopa Parlament(10);
– võttes arvesse siseaudiitori aastaaruannet;
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(11);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust(12);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artiklit 275 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 179a;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja(14) artiklit 13;
– võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt on kõik ühenduse institutsioonid kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud märkusi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71, artikli 74 lõiget 3 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0094/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda ei tuvastanud mingeid olulisi vigu (punkt 10.4);
B. arvestades, et kontrollikoda juhtis tähelepanu järelevalve- ja kontrollisüsteemide püsivatele nõrkustele (punktid 10.5–10.10);
C. arvestades, et Euroopa Parlament on oma vastustes välja toonud meetmed, mis on võetud selleks, et kontrollikoja poolt täheldatud nõrkustest üle saada;
D. arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorda muudeti 23. oktoobril 2002 selliselt, et heakskiit antakse presidendi, mitte peasekretäri tegevusele;
E. arvestades, et 26. septembril 2006. aastal vastu võetud 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni(15) suhtes tuleks võtta järelemeetmeid ja anda hinnang edusammudele selles esitatud soovituste rakendamisel;
F. arvestades, et 28. septembri 2005. aasta Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus(16), mille nõukogu 19. juulil 2005. aastal heaks kiitis, jõustub 2009. aastal algava Euroopa Parlamendi ametiaja esimesel päeval;
G. arvestades, et juhatus võttis 25. septembril 2006. aastal vastu parlamendiliikmete assistentide koodeksi(17),
Euroopa Parlamendi aruandlus rõhuasetusega kinnisvarapoliitikal
1. märgib, et Euroopa Parlamendile laekus 2005. aastal tulu, mis ulatub 112 393 557 euroni (2004. aastal: 117 409 824 eurot);
2. võtab teadmiseks summad, millega suleti Euroopa Parlamendi 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontod:
(eurodes)
Assigneeringute kasutamine
2005. eelarveaasta assigneeringud
2004. aastast üle kantud assigneeringud
2005. aasta assigneeringud
Assigneeringud sihtotstarbelistest tuludest
Finantsmääruse artikli 9 lõiked 1 ja 4
Olemasolevad assigneeringud
1 264 024 722 (100%)
31 412 881 (100%)
281 461 344 (100%)
Võetud kulukohustused
1 249 096 468 (98,82%)
–
Tehtud maksed
941 932 832 (75,40%)
29 679 028 (94,48%)
259 853 230 (92,32%)
2006. eelarveaastasse üle kantud assigneeringud
Finantsmääruse artikli 9 lõiked 1 ja 2
307 163 636
Finantsmääruse artikli 9 lõiked 1, 2 ja 5
200 000
Tühistatud assigneeringud
14 728 254
–
21 608 114 (7,68%)
Bilanss 31. detsembri 2005. aasta seisuga: 1 520 822 777
3. märgib, et 2005. aastal seoti 98,82% Euroopa Parlamendi eelarvesse kirjendatud assigneeringutest (tühistamismäär 1,18%) ja saavutati nagu eelnevatelgi aastatel väga kõrge eelarve täitmise tase;
4. meenutab siiski, et kõrge täitmise tase on osaliselt seletatav 1992. aastast levinud assigneeringujääkide ümberpaigutamise tavaga, mis hõlmab aasta lõpus kasutada olevate assigneeringute ümberpaigutamist hoonetele ettenähtud eelarveridadele, eriti kapitali ettemakseteks, et vähendada tulevasi intressimakseid; nii tehti 2005. aasta lõpus assigneeringujääkide ümberpaigutamise abil kättesaadavaks 124 144 556 eurot (orienteeruvalt 10% assigneeringutest); nimetatud summast
−
75,7 miljonit eurot kasutati Winston Churchilli (WIC) ja Salvador de Madariaga (SDM) hoonete ostmiseks Strasbourgis,
−
46,2 miljonit eurot kanti üle ettemakseks vastavalt Brüsselis asuvate hoonete D4 ja D5 iga-aastasele liisingumaksele
−
ja 2,3 miljonit eurot pandi kõrvale Euroopa maja jaoks Valettas;
lisaks sellele ostis Euroopa Parlament ühiselt komisjoniga tavaülekande teel Euroopa majad Kopenhaagenis (10,6 miljonit eurot) ja Haagis (7,4 miljonit eurot);
5. tuletab oma pädevatele organitele meelde, et "tagasimaksed hoonete eest ... tuleks kindlaks määrata eelarvestrateegia raames"(18); kritiseerib seetõttu oma pädevaid organeid Euroopa Parlamendi tulevasi soetusi puudutava kinnisvarapoliitika ebapiisava selgusega eelarvestamise eest (eelarverida "kinnisvara soetamine" näitab vaid kandeid 2005., 2006. ja 2007. aasta kohta);
6. kinnitab veel kord oma nõudmist muuta Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja artiklit 16, et nõuda Euroopa Parlamendi eelarvele olulist finantsmõju avaldavate ehitusprojektide puhul eelarvekomisjoni heakskiitu;
7. kutsub taas kord eelarvepädevaid institutsioone üles koostama eelarveprognoose, mis tagavad, et eelarveprojekti kirjendatud summad kajastavad Euroopa Parlamendi erinevate poliitikavaldkondade tegelikke vajadusi; palub volitatud eelarvevahendite käsutajatel esitada oma iga-aastastes tegevusaruannetes selgelt iga-aastased laekunud assigneeringud, võetud kulukohustused, tehtud maksed ja kasutamata summad; lisaks sellele kutsub volitatud eelarvevahendite käsutajaid üles esitama – nagu osaliselt juba tehakse – põhjuseid, miks eelarveassigneeringud ei ole täielikult ära kasutatud;
8. on teadlik asjaolust, et kontrollikoda avaldab lähitulevikus eriaruande institutsioonide hooneid puudutava poliitika kohta; nõuab, et vastutav komisjon koostaks selle eriaruande põhjal omaalgatusliku raporti; on lisaks seisukohal, et nimetatud komisjonil peaks olema õigus komisjoni vastava otsuse korral koostada omaalgatuslikke raporteid kontrollikoja eriaruannete kohta ilma eelneva loata ja väljaspool selliste raportite kvooti;
9. avaldab kahetsust selle üle, et Euroopa Parlamendi infobüroode eelarverida ei ole eristatud ning soovib saada kõigi infobüroode parimate tavade hinnangut, võttes arvesse kulude-tulude suhet;
Kontrollikoja märkused 2005. eelarveaasta kohta
10. tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda ei tuvastanud mingeid olulisi vigu (punkt 10.4);
11. võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud seoses uue arvutirakendusega personali palkade arvestamiseks ja ka Euroopa Parlamendi pädeva teenistuse vastuse, milles rõhutatakse, et süstemaatilised järelkontrollid on toimunud alates 2006. aasta märtsist;
12. tunnistab kontrollikoja kriitikat seoses kindlasummaliste maksetega personali reisimise eest kolme tavapärase töökoha vahel; kinnitab siiski, et Euroopa Parlamendi administratsiooni kavatsus oli arvesse võtta ühelt poolt reguleeriva raamistiku nõudeid ja teiselt poolt institutsiooni konkreetse töökeskkonna nõudeid; palub kontrollikojal teostada järelevalvet kindlasummaliste maksete süsteemi toimimise üle ja hoiatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni, kui ta leiab märke väärkasutusest;
13. märgib, et kontrollikoda juhtis tähelepanu puudustele järelevalve- ja kontrollisüsteemides (punkt 10.9), mis on seotud toetuste maksmistega Euroopa Parlamendi liikmetele; peab murettekitavaks seda, et 2006. aasta keskpaigaks oli vaid 54% teenuseosutajatest ja vaid 29% makseasutustest esitanud arved ajavahemiku kohta 2004. aasta juuni kuni 2005. aasta juuni; märgib, et parlamendiliikmete assistendi hüvitise siseaudit viiakse 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluseks õigeaegselt lõpule;
Siseaudiitori aastaaruanne
14. märgib, et 2005. aastal vormistas siseauditi teenistus lõplikult 7 aruannet: siseaudiitori aastaaruanne, aruanded peadirektoraatide sisekontrolli raamistiku läbivaatamise järelmeetmete kohta, hankeprotsessi kohta ja Euroopa Parlamendi kahe infobüroo kohta (vastu võeti ka kaks aruannet Euroopa ombudsmani kohta);
15. tervitab tõsiasja, et siseaudiitor oli lisaks Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raportööri abistamisele valmis samuti esitama – esimest korda isiklikult – 2005. aasta aastaaruande tulemused ametlikult eelarvekontrollikomisjonile, tõestades seeläbi, et tema aruanne ei ole ainult sisemine juhtimisvahend, vaid oluline juhis iga-aastasel eelarve täitmisele heakskiidu andmisel;
16. rõhutab, et auditid on kinnitanud, et institutsioon on ikka kahe põhimõtteliselt erineva sisekontrolli kontseptsiooni vahelises üleminekuetapis ja et sisekontrolli raamistiku täielik rakendamine kõikides osakondades võtab kauem aega;
17. tervitab tõsiasja, et siseaudiitor keskendus 2005. aastal oma töös hankemenetlusele ja kooskõlastatud tegevuskavade järelmeetmetele, mis tulenesid sisekontrolli raamistiku läbivaatamisest 2003. ja 2004. aastal;
18. rõhutab hankevaldkonnas järgmist:
−
tuleb saada mõistlik kinnitus selle kohta, et pakkumine vastab põhivajadustele, on seaduspärane, kulutasuv ja läbipaistev,
−
tuleb esitada selged ja arusaadavad pakkumisdokumendid,
−
tuleb kehtestada piisavad väljaarvamis-, valiku- ja pakkujatega ühenduse võtmise kriteeriumid,
−
kontaktides pakkujatega tuleb tagada õigeaegsus, võrdne kohtlemine ja läbipaistvus,
−
tuleb tagada avamiskomisjoni läbipaistvad ja kooskõlastatud otsused,
−
pakkumiste hindamised peavad põhinema väljakuulutatud kriteeriumidel,
−
lepingute sõlmimisel tuleb säilitada täielik kontrolljälg,
−
lepingu sätted peavad vastama pakkumistingimustele,
−
kõnealuste eesmärkide saavutamine nõuab piisavaid kontrolle hankeprotsessi varajases kriitilise tähtsusega etapis,
−
parandada tuleb hangetega seotud eelarveliste kulukohustuste eelkontrolli tõhusust;
19. palub kontrollikojal hiljemalt 2008. eelarveaastal hinnata, mil määral on need hankevaldkonna eesmärgid saavutatud;
20. kordab veel kord, et volitatud eelarvevahendite käsutajate poolt kehtestatud sisekontrolli raamistikel on järgmised kontrollieesmärgid: vastavus kehtivate õigusaktide, eeskirjade ja tavadega, haldusteabe ja -dokumentide usaldusväärsus ning toimingute ökonoomsus, tulemuslikkus ja tõhusus;
21. tuletab lisaks meelde, et nimetatud kontrollieesmärkide saavutamiseks peavad eelarvevahendite käsutajad järgima 22 miinimumnormi; nimetatud normid on võimalik rühmitada viide kontrollikategooriasse: kontrollikeskkond, saavutus ja riskijuhtimine, teave ja kommunikatsioon, kontrollitegevus ning järelevalve (kontroll ja hindamine);
22. rõhutab sisekontrolli raamistiku valdkonnas järgmist (aastatel 2003/2004 kooskõlastas siseauditi teenistus eelarvevahendeid käsutavate osakondadega 454 meedet ja on viinud läbi järelmenetlused, et määrata kindlaks, kas neid rakendati nõuetekohaselt; praeguseks on kontrollitud 341meetme rakendamist):
−
eelarveülekannete juhtimiseks kasutatava arvutiseeritud süsteemi ülevaates esitatud 37 meetmest ei olnud vaid kolme 2005. aasta lõpuks veel rakendatud ja lisaks olid 9 meedet osaliselt rakendatud;
−
304 meetmest, mille abil vaadatakse läbi vastavuse tase sisekontrolli ja kontrolli eesmärkide miinimumnormidele, oli 150 täielikult rakendatud, 86 rakendatud osaliselt ning osakonnad ei olnud veel midagi teinud ülejäänud 68 meetme suhtes;
−
kõikide teiste täielikult rakendamata meetmete osas leppis siseauditi teenistus eelarvevahendeid käsutavate osakondadega kokku ülevaadatud ajakava, mille alusel ta 2007. aastal järelevalvet teostab;
23. avaldab kahetsust selle üle, et parlamendiliikmete assistentide hüvitiste audit ei olnud 2005. aasta heakskiidu andmise menetluse ajaks valmis; palub vastutaval komisjonil selle auditi tulemused hiljem nõuetekohaselt üle vaadata;
Euroopa Parlamendi finantshaldus
24. märgib, et 2005. aasta kulude ja tulude aruandele lisatud finantshalduse analüüs annab kasuliku ülevaate kontrollitava aasta kõige olulisematest finantssündmustest;
25. juhib tähelepanu sellele, et üks osa institutsiooni haldustegevusest 2005. aastal oli endiselt suunatud finantsmääruse uute nõuetega kohanemisele, uute kontrollisüsteemide, toimimisviiside ja töömeetodite kasutuselevõtmisele, koolitusprogrammide väljatöötamisele ja uute vastutusalade kindlaksmääramisele;
26. märgib, et esimesed kogemused uue finantsmääruse sätete kohaldamisel institutsioonis nagu Euroopa Parlament, kes peab täitma halduseelarvet, osutavad sellele, et mõnel juhul on loodud liiga keerulised süsteemid ja finantsringlus;
27. märgib, et mõned peadirektoraadid on jätkuvalt seisukohal, et finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade teatavad sätted toovad kaasa kogu sisekontrolli liigse bürokratiseerumise ja on juhtimisele liigseks koormaks;
28. märgib, et endises finantskontrolli direktoraadis oli kontrolliülesannetesse kaasatud 18 personaliliiget (kogu 20-liikmelisest personali koosseisust), kuid uue finantsmäärusega kehtestatud uues struktuuris on kõnealused ülesanded määratud erinevate peadirektoraatide 44 töötajale; lisaks neile töötab siseauditi teenistuses 10 audiitorit (kogu 12-liikmelisest personali koosseisust);
29. kinnitab veel kord oma 26. septembri 2006. aasta, 12. aprilli 2005. aasta(19), 21. aprilli 2004. aasta(20) ja 8. aprilli 2003. aasta(21) resolutsioonides väljendatud seisukohta, et "heakskiidu andmise menetluse kehtivusala ei peaks hõlmama mitte ainult Euroopa Parlamendi peasekretäri ja administratsiooni juhtimistegevust, vaid ka otsuseid, mille on teinud Euroopa Parlamendi juhtorganid, st president, juhatuse ja esimeeste konverents";
30. rõhutab, et Euroopa Parlament ei anna heakskiitu eelarve täitmisel mitte peasekretäri, vaid presidendi tegevusele, kuna poliitilist lõppvastutust eelarve ettevalmistamise ja täitmise eest kannavad valitud liikmed, mitte ametnikud; kutsub seetõttu presidenti ja eelarve eest vastutavat asepresidenti nõuetekohaselt osalema eelarvekontrollikomisjoni tulevastel koosolekutel ning leppima eelarvekontrollikomisjoniga kokku kohases vormis, mis tagaks heakskiidu andmise menetluse raames tulemusliku poliitilise dialoogi;
31. tervitab asjaolu, et juhatus on alustanud arutelu oma suhete kohta eelarvepädevate institutsioonide ja eelarve täitmist kinnitavate asutustega, et selgitada Euroopa Parlamendi juhtorganite liikmete poliitilise vastutuse täpset praktilist tähendust seoses volituste kasutamise ja märkimisväärsete finantstagajärgedega otsuste tegemisega; palub vastvalitud juhatusel seda arutelu jätkata, kaasates ka asjassepuutuvad komisjonid;
32. tervitab tõsiasja, et peasekretär on koostanud lühikese ja hõlpsasti loetava dokumendi, milles kirjeldatakse 2004. ja 2005. aasta eelarvet ja mis on kättesaadav ka Euroopa Parlamendi veebilehel;
Peadirektoraatide tegevusaruanded
33. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi peasekretär edastas peadirektorite 2005. aasta tegevusaruanded eelarvekontrollikomisjonile 10. aprillil 2006. aastal; sellega seoses teatas peasekretär volitatud eelarvevahendite kasutajana, et tal on piisav tagatis selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarve täideti usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kasutusele võetud kontrolliraamistik andis vajaliku tagatise aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;
34. tervitab tõsiasja, et kõik peadirektorid tegid oma osakondade finantstehingute kohta märkusteta kinnitava avalduse;
35. hindab edusamme, mis on tehtud iga-aastaste tegevusaruannete esitlemise ja ülesehituse ühtlustamisel; jääb siiski seisukohale, et loetavust ja võrreldavust on võimalik jätkuvalt parandada; palub oma teenistustel lisada ühe lehekülje pikkune kommenteeritud kokkuvõte, milles esitatakse saadud assigneeringud, võetud kulukohustused, tehtud maksed ja see, kuidas kasutati kulutamata summasid (st ülekandmised järgmisesse perioodi, ümberpaigutamised, assigneeringujääkide ümberpaigutamine jne) ning viimase eelarveaasta peamised sündmused;
36. märgib, et tegevusaruannete järeldustest tulenevad järgmised üldised väljakutsed:
−
sisemise kontrolliraamistiku rakendamiseks kulub rohkem aega kui esialgu arvati;
−
eelarve täitmine uue finantsmääruse alusel;
−
poliitiliste nõuete rakendamine lühiajalise etteteatamisega;
−
uute töötajate töölevõtmine ja integreerimine;
Hanked
37. tuletab meelde, et finantsmääruse rakenduseeskirjade(22) artiklite 54 ja 119 kohaselt edastavad institutsioonid eelarvepädevale institutsioonile aruanded läbirääkimistega menetluste kohta ja aruanded lepingute kohta, mille suhtes ei kehti riigihankeid reguleerivad direktiivid; et nimekiri töövõtjatest, kelle lepingute summa ületab 50 000 eurot, kuid jääb alla ülalmainitud direktiivide künnisest, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, ning et lepingud summas 13 800 eurot kuni 50 000 eurot avaldatakse institutsioonide veebilehtedel; lisaks sellele kutsus Euroopa Parlament 2003. aastal oma peasekretäri üles igal aastal sõlmitud lepingutest aru andma(23);
38. märgib, et aastaaruanne sisaldab järgmist teavet 2005. aastal sõlmitud lepingute kohta, mille maksumus on võrdne või ületab 13 800 eurot:
Lepingu liik
Arv
[2004 sulgudes]
Protsent
[2004 sulgudes]
Summa eurodes
[2004 sulgudes]
Protsent
[2004 sulgudes]
Teenistused
199 (229)
64% (58%)
89 551 639
(180 927 304)
44% (75%)
Tarned
53 (99)
17% (25%)
29 036 604
(26 500 867)
14% (11%)
Tööd
48 (60)
15% (15%)
13 763 856
(18 876 271)
7% (8%)
Hooned
12 (4)
4% (2%)
73 149 658
(15 593 025)
35% (6%)
Kokku
312 (392)
100%
205 501 756
(241 897 467)
100%
Menetluse liik
Arv
[2004 sulgudes]
Protsent
[2004 sulgudes]
Summa eurodes
[2004 sulgudes]
Protsent
[2004 sulgudes]
Keskmine summa
[2004 sulgudes]
Avatud menetlus
64 (95)
21% (24%)
94 187 176
(157 909 034)
71% (70%)
1 471 675
(1 662 200)
Piiratud menetlus
112 (110)
37% (28%)
26 676 276
(39 897 441)
20% (18%)
238 181
(362 704)
Läbirääkimistega menetlus
124 (183)
42% (48%)
11 488 646
(28 497 967)
9% (12%)
92 650
(155 727)
Kokku
300 (388)
100%
132 352 098
(226 304 442)
100%
441 174
(585 259)
39. juhib tähelepanu sellele, et sõlmitud 312 lepingust oli 147 maksumus vähemalt 50 000 eurot, kusjuures 165 maksumus oli 13 800 kuni 50 000 eurot; küsib oma administratsioonilt, kas see peab kehtestatud menetlusi viimatinimetatud liiki lepingute sõlmimiseks muudetud finantsmääruse kohaselt piisavalt tõhusaks;
40. tuletab meelde, et siseaudiitor on lõpetanud kogu institutsiooni hõlmava hankemenetluste auditi; tema soovitused on esitatud eespool;
41. tervitab (seoses maksumusega) seda, et 91% lepingutest sõlmiti avatud (71%) ja piiratud (20%) menetluse kohaselt;
42. võtab teadmiseks peasekretäri vastuse(24), milles esitatakse meetmed, mis võeti lepingute andmebaasi loomiseks vastavalt finantsmääruse artiklile 95; tunnistab samal ajal, et muudetud finantsmäärus näeb praegu ette üheainsa keskandmebaasi kõikide institutsioonide jaoks, mida haldab komisjon;
43. tuletab meelde, et eelarvepunkti 3 7 0 1 assigneeringute kasutamist käsitleva eeskirja(25) punkti 2.7.3 kohaselt peavad juhatus ja eelarvekontrollikomisjon käsitlema fraktsioonide auditeeritud iga-aastaseid raamatupidamisaruandeid vastavalt neile kodukorraga antud volitustele;
44. kordab, et fraktsioonid ise vastutavad neile Euroopa Parlamendi eelarves eraldatud vahendite haldamise ja kasutamise eest ning institutsiooni siseauditi teenistuse ülesandeid ei laiene tingimustele, mille alusel eelarvepunkti 3 7 0 1 kirjendatud assigneeringuid kasutatakse;
45. tervitab tõsiasja, et fraktsioonid on avaldanud oma sisemised finantseeskirjad ja 2005. aasta raamatupidamisaruanded Euroopa Parlamendi veebilehel;
46. nendib, et 2005. aastal kasutati eelarvepunkti 3 7 0 1 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:
(tuhandetes eurodes)
Eelarves eraldatud kogusumma
61 973
Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed
1 329
Fraktsioonidele eraldatud summa
60 644
Fraktsioon
EP eelarvest eraldatud assigneeringud
Fraktsiooni omavahendid ja ümber-paigutatud vahendid
Kulud 2005
Kasutusmäär
Assignee-ringute ümber-paigutamise ülemmäär*)
Assigneeringute ümber-paigutamine aastasse 2006
PPE-DE
17 282
4 510
15 066
69%
8 641
6 727
PSE
13 107
5 447
11 679
63%
6 554
6 554
ALDE
5 783
2 251
4 354
54%
2 892
2 892
Verts/ALE
2 712
777
2 448
71%
1 356
1 040
GUE/NGL
2 726
1 223
2 735
69%
1 363
1 214
UEN
1 672
284
1 525
78%
836
430
IND/DEM
2 182
688
2 044
71%
1 091
826
NI
1 110
219
986
74%
555
260
KOKKU
46 575
15 399
40 837
66%
23 287
19 942
*) Vastavalt eelarvepunkti 3 7 0 1 rakendussätetele
47. võtab teadmiseks fraktsioonide välisaudiitorite kinnituse, et raamatupidamine vastas kehtivatele eeskirjadele ja rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele;
48. märgib, et juhatus kinnitas 3. juulil 2006. aastal fraktsioonide eelarve täitmise aruanded ja vastavad audiitorite aruanded; sellest tulenevalt maksis PSE fraktsioon Euroopa Parlamendi eelarvesse tagasi 322 107 eurot ja ALDE fraktsioon 788 845 eurot kasutamata raha, kuna kõnealuseid summasid ei saanud ümber paigutada;
49. märgib, et fraktsioonid kasutasid vaid keskmiselt 66% nende jaoks kasutada olevatest assigneeringutest (2004. aastal 74%);
Euroopa tasandi erakonnad
50. märgib, et 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemist käsitlevad andmed on järgmised:
Kokkuleppe raames heaks kiidetud 2005. aasta eelarve täitmine (EUR)
Erakond *)
Omavahendid
Kogutoetus Euroopa Parlamendilt
Kogutulu
Toetus protsendina abikõlblikest kuludest
(max 75%)
PPE
1 053 583,60
2 398 941,14
3 452 524,74
70,08%
PSE
848 943,72
2 489 175,00
3 338 118,72
74,76%
ELDR
358 234,17
819 562,69
1 177 796,86
70,10%
EFGP
205 699,82
568 261,00
773 960,82
73,64%
AEN
38 184,98
114 330,48
152 515,46
74,96%
PDE
85 932,25
253 933,49
339 865,74
74,86%
GE
121 956,00
365 868,00
487 824,00
69,49%
EFA
84 530,51
217 906,00
302 436,51
72,05%
Kokku
2 797 065,05
7 117 977,80
10 025 042,85
72,18%
PPE: Euroopa Rahvapartei; PSE: Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei; ELDR: Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei; EFPG: Euroopa Roheliste Parteide Föderatsioon; AEN: Liit Rahvusriikide Euroopa eest; PDE: Euroopa Demokraatide Partei; GE: Euroopa Vasakpartei; EFA: Euroopa Vabaliit
51. rõhutab, et erakondade välisaudiitorid on kinnitanud, et raamatupidamine toimus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta)(26) artiklite 6, 7, 8 ja 10 põhikirjasätetele ning et raamatupidamisaruanded esitasid tõepärase ja usaldusväärse pildi erakondade rahalisest olukorrast 2005. eelarveaasta lõpus;
52. täheldab siiski, et
−
Euroopa Vasakpartei (GE) ületas oma esialgset eelarvet ja kandis kahju 42 000 eurot, mida olemasolev kapital täielikult ei kata; erakond peab seepärast parandama oluliselt oma sisekontrolli struktuure ja erakonna viivitamata rekapitaliseerima, et täita 2005. aasta kohustusi ja tagada tulevikuks piisavad varud;
−
Liit Rahvusriikide Euroopa Eest (AEN) ja Euroopa Demokraatide Partei (PDE) ei täitnud esialgset eelarvet täielikult, mis tõi kaasa toetuse vähendamise ja üleliigselt makstu sissenõudmise (110 669,52 eurot AENilt ja 113 690,51 eurot PDElt);
53. rõhutab, et Euroopa tasandi erakonnad on saavutanud nende jaoks ette nähtud assigneeringute kasutamise kõrge taseme;
54. rõhutab veel kord oma ettepanekute tähtsust määruse (EÜ) nr 2004/2003 (nagu kavandatud Euroopa Parlamendi 23. märtsi 2006. aasta resolutsioonis(27)) täiustamiseks;
55. väljendab heameelt selle üle, et pärast juhatuse 1. veebruari 2006. aasta otsust oli seoses Euroopa tasandi erakondade rahastamisega võimalik saavutada järgmisi parandusi:
−
abikõlblikke kulusid jooksva aasta toetuse raames (n) on võimalik maksta aastal n+1;
−
juhatus võttis vastu mitmeaastase näidiseelarve ajavahemikuks 2007–2009;
56. jääb seisukohale, et Euroopa tasandi erakondadel tuleb võimaldada luua reserve kohustuste täitmiseks oma töötajate ja töövõtjate ees, kui erakond laiali saadetakse; palub komisjonil mitte enam viivitada 21. novembri 2006. aasta lepitusmenetluses nimetatud kohustuse täitmisega, mille kohaselt tuleb esitada ettepanek määruse (EÜ) nr 2004/2003 muutmiseks, lisades asjakohaseid sätteid, et vabastada finantsmääruse artiklis 109 sätestatud kasumi taotlemise keelust omavahendid, eelkõige Euroopa tasandi erakonna iga-aastase tegevusega seoses kogunenud osamaksud ja liikmemaksud, mis ületavad 25% toetuse saaja kantavatest abikõlblikest kuludest vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõikele 2;
Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika
57. tunnistab, et Euroopa Parlamendi kehtestatud poliitika on saada tema poolt kasutatavate ruumide omanikuks; seetõttu on ta investeerinud 1992. kuni 2005. aastani kinnisvarasse kokku 1,4 miljardit eurot, säästes seeläbi vastavalt omapoolsetele arvestustele hoonete rendi ja muude tasude arvelt kuni 2006. aasta lõpuni ligikaudu 700 miljonit eurot;
58. palub peasekretäril esitada asjaomasele parlamendi komisjonile üksikasjad parlamendi kolme töökoha haldamise kogumaksumuse kohta ja töökoha kaupa eraldi, et parlament saaks parema ülevaate nende kulude struktuurist ja tuvastada kokkuhoidu võimaldavad valdkonnad, kuna viimati küsiti sellist teavet 2000. aastal, mil liidus oli vaid 15 liikmesriiki;
Strasbourg
59. kordab, et eelarvekontrollikomisjon on Euroopa Parlamendi 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ettevalmistamisel vaadanud põhjalikult läbi Winston Churchilli (WIC), Salvador de Madariaga (SDM) ja IPE III hoonete ostmisega seonduvad sündmused;
60. rõhutab, et pärast Euroopa Parlamendi juhatuse 23. oktoobri 2006. aasta ühehäälset otsust on Euroopa Parlamendist saanud kolme hoone omanik; müügitehingu finants- ja õiguslikud sätted nägid ette järgmist:
−
allakirjutamisel sularahas maksmisele kuuluv müügihind on 143 125 000 eurot, kusjuures kõnealusele kahele objektile on kummalegi määratud sümboolne hind 1 euro;
−
Euroopa Parlament saab hooned oma valdusesse tehingu allakirjutamise päevast;
−
hoonete renoveerimisprogrammi, mis oli algselt kooskõlastatud SCI-Erasmega, jätkatakse ja see viiakse lõpule Strasbourgi linna vastutusel;
−
Strasbourgi linn korraldab vajaliku töö rahastamise ja teostamise, et hoone IPE III liigitataks üldsusele juurdepääsetavaks esimese kategooria hooneks hiljemalt 31. detsembriks 2007;
61. märgib, et juhatus lubas sel puhul kooskõlas õigusteenistuselt 26. juunil 2006. aastal saadud arvamusega ka kolme hoone eest üüri maksmist, mis katab aasta 2006 kuni raamlepingu allakirjutamiseni (28. september 2006): 7 352 644,14 eurot WIC ja SDM hoonete eest ning 4 023 329,90 eurot hoone IPE III eest;
62. märgib lisaks sellele, et müügitehing nägi ette, et juhul, kui Euroopa Parlament määrab kogu hoonetekompleksi kolmandale isikule, kes ei ole Euroopa Liidu institutsioon ega organ, läheks objekti(de) omandiõigus sümboolse hinna – 1 euro – eest üle Strasbourgi linnale; hoonete hinnas lepiksid Strasbourgi linn ja Euroopa Parlament ühiselt kokku või juhul, kui see ei õnnestu, määrataks see kindlaks eksperthinnanguga;
Luxembourg
63. võtab teadmiseks Konrad Adenaueri hoone juurdeehitust (KAD I ja II) käsitleva Luxembourgi ametivõimude ja Euroopa Parlamendi vahelise raamlepingu üksikasjad; raamleping hõlmab maad, Euroopa Parlamendi õigust kõiki või osa hoonetest välja üürida ning hoonete mis tahes ostjale kasutusvaldusse andmise tingimusi;
64. märgib lisaks sellele, et edasiste uuringute läbiviimise projektijuhtimise kulud, KADi uuendustööde projektijuhtimise ja töölepingute kulud hinnati 345 170 900 eurole (maksumus 2005. aasta maikuu seisuga);
65. rõhutab, et KADi juurdeehituse jaoks taotletakse keskkonnatõendit sünkroonselt keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemiga (EMAS) liitumisega;
Brüssel
66. tuletab meelde, et 10. oktoobril 2004. aastal sõlmiti arendajaga pikaajaline üürileping, mis annab õiguse hoonete D4-D5 väljaehitamiseks koos ostuvõimalusega; üldeelarve on 325,2 miljonit eurot; tehtud on 192,6 miljoni euro suurused ettemaksed;
67. märgib, et juhatus kiitis heaks kultuurihüvede ala ja Euroopa külastuskeskuse loomise hoonesse D4 2005. aasta juulis;
68. rõhutab, et Belgia valitsus tagas viimati peaminister Guy Verhofstadti 28. septembri 2004. aasta kirjas, et Euroopa Parlamendile hüvitatakse maa- ja maa-arenduse kulud ning et see on standardmenetlus, mida kohaldatakse ka teiste Euroopa institutsioonide suhtes;
69. avaldab siiski kahetsust, et Belgia ametiasutused ei ole siiani järginud maa maksumuse (hinnanguliselt 43 miljonit eurot) osas kokkulepitut ja et nad vaidlevad Euroopa Parlamendile hoonete D4-D5 ehitusobjekti maa arenduse kulude eest hüvitatava kogusumma üle, mille Euroopa Parlamendi teenistused on hinnanud 30,8 miljonile eurole;
70. peab Belgia ametiasutuste poolt tehtud 15 miljoni euro suurust pakkumist vastuvõetamatuks; on seisukohal, et üldkasutatavaks läbikäiguks oleva raudteejaama katuse sillutamise kulusid ei ole põhimõtteliselt võimalik rahastada Euroopa Parlamendi eelarvest;
71. väljendab oma toetust presidendile ja juhatusele Belgia ametiasutuste ja Euroopa Parlamendi vahel tekkinud vaidluste lahendamisel, kaitstes Euroopa Parlamendi finants- ja institutsioonilisi huve;
72. kutsub seega Belgia valitsust üles pidama kinni eelpool mainitud kokkuleppest;
73. on seisukohal, et Euroopa Parlamendi uute hoonete ehitamine ja sellele järgnevad investeeringud ehitustegevusse nende hoonete ümber on avaldanud mõju ümbritseva piirkonna elamumajandusele, liiklusele ning töö- ja elutingimustele, ning kutsub seetõttu peasekretäri üles järgima poliitikat, mille kohaselt konsulteeritakse korrapäraselt piirkonna elanike esindajatega, ja esitama õigeaegselt enne järgmist heakskiidu andmist aruande selle kohta, milliseid tulemusi on saavutatud Euroopa Parlamendi juuresoleku võimaliku negatiivse mõju piiramise osas kooskõlas kohalike asutustega;
Vabatahtlik pensioniskeem
74. tuletab meelde, et kontrollikoda on oma aastaaruannetes, viimati 2005. aastal (tabel 10.2), juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi täiendava pensioniskeemi jaoks tuleb luua piisav õiguslik alus; tuletab meelde, et lisaks sellele tuleb kontrollikoja hinnangul kehtestada selged eeskirjad, mis käsitleksid toimimist puudujäägi korral; märgib siiski, et Euroopa Parlamendi õigusteenistus on seisukohal, et piisav õiguslik alus täiendava pensioniskeemi jaoks on juba olemas vastavalt Euroopa Parlamendi regulatiivsele autonoomiale, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 199 (endine EMÜ asutamislepingu artikkel 142) ning mis annab Euroopa Parlamendile õiguse võtta oma sisekorralduses mis tahes vajalikuks peetavaid meetmeid; lisaks sellele, kui jõustub Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, moodustab kõnealuse põhimääruse artikkel 27 pensionifondi õigusliku aluse;
75. märgib, et 2005. aasta novembris oli vabatahtlikul pensionifondil 475 liiget, kes tegid iga kuu 984 euro suuruseid sissemakseid, mis arvati maha otse üldkulude hüvitisest (üks kolmandik kogu sissemaksest); Euroopa Parlament maksis liikme kohta 1 896 eurot kuus;
76. kutsub vabatahtliku pensionifondi liikmeid üles tõestama 2007. aasta novembriks, et nende üldkulude hüvitisest maha arvatud sissemaksed on makstud tagasi isiklikust sissetulekust; vastasel juhul jäävad fondi liikmete osas püsima süüdistused varjatud lisasissetuleku tekitamise kohta;
77. kutsub oma administratsiooni üles lõpetama alates 2008. aasta jaanuarist maksete tegemise liikmetele, kes ei ole tõestanud, et nende enda sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi hüvitati isiklikest sissetulekutest;
78. tuletab juhatusele ja administratsioonile meelde, et nad pidid esitama enne 30. märtsi 2007 ettepanekud meetmete kohta, millega tagatakse, et fondi liikmete poolt pensioniskeemi tehtavad sissemaksed tehakse erasissetulekuallikast otsekorraldusmaksete kaudu(28);
79. märgib, et vabatahtlikul pensionifondil õnnestus vähendada juba viis aastat eksisteerinud kindlustusmatemaatilist puudujääki 43 756 745 eurolt 2004. aastal 28 875 471 euroni 2005. aastal, parandades seeläbi fondi kindlustusmatemaatilist rahastamise positsiooni 76,8%lt 2004. aastal 86,1%ni 2005. aastal; rõhutab, et viimaste aastate jooksul on aktsiaturg osutunud väga volatiilseks ning seetõttu puudub kindlus selles osas, millises suunas fondi kindlustusmatemaatiline puudujääk areneb;
80. kutsub fondi investeerimisjuhti üles soodustama "madala riskiga" investeeringuid ja järgima eetilisi investeerimisstandardeid, nagu on väljendatud Euroopa Parlamendi resolutsioonides;
81. märgib, et alates 2006. aasta jaanuarist on liikmel võimalik saada alates 60. eluaastast ja alles pärast viis aastat tehtud sissemakseid 1 304 euro suurust pensioni;
82. tervitab asjaolu, et juhatus on loonud töörühma, kes tutvub vabatahtliku pensionifondi rahalise olukorraga sõltumatu kindlustusmatemaatilise uuringu alusel; palub, et eelarvekontrollikomisjoni teavitataks korrapäraselt töörühma uurimise tulemustest;
83. on seisukohal, et kui juhatuse töörühm on oma ülesande lõpule viinud, tuleb Euroopa Parlamendi ja pensionifondi vaheline suhe seada lepingulisele alusele;
84. on seisukohal, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse jõustumisel peaks vabatahtlik pensionifond kohustuma tegutsema kuni 2009. aasta juunini omandatud õiguste kohaselt, mis tähendab, et ei Euroopa Parlamendi liikmed ega fondi liikmed ei saa jätkata fondi maksete tegemist; kutsub juhatust üles võtma vajalikud meetmed;
Parlamendiliikme assistendid Euroopa Parlamendis
85. tervitab juhatuse 25. septembri 2006. aasta otsust, millega võeti vastu Euroopa Parlamendi liikmete assistente käsitlev koodeks; on seisukohal, et igale liikmele tuleks väljastada koodeksi isiklik eksemplar tema liikmesriigi keeles;
86. märgib peasekretäri poolt 24. jaanuaril 2007. aastal esitatud arvnäitajate põhjal, et akrediteeritud assistentide koguarv on hetkel 1416, kellest 433 on teenuste osutajad (füüsilised isikud), umbes 583-l on parlamendiliikmega otsene tööleping ning ülejäänud 400 on tööle võetud teenuste osutaja kaudu; nendest on orienteeruvalt 138-l Belgia õigusel põhinev tööleping (14% töölepingu alusel töötavaid akrediteeritud assistente); 2005. aastal sõlmiti 4060 parlamendiliikmete assistentide töölepingut (sealhulgas 1673 töötajat ja 2387 teenuste osutajat, kellest 1687 olid füüsilised isikud ja 700 juriidilised isikud) ning 492 praktikandile maksti parlamendiliikme assistendi hüvitist;
87. rõhutab sellega seoses parlamendiliikme assistendi hüvitise – mis on kättesaadav alles hiljem käesoleval aastal – auditeerimise tähtsust; palub seetõttu eelarvekontrollikomisjonil teostada järelkontroll kõnealuse auditiaruande üle koos oma varasemate tähelepanekutega parlamendiliikmete toetuste kohta(29) 2006. aasta eelarve täitmise kinnitamise menetluse ajal;
88. võtab teadmiseks, et assistentide põhimääruse väljatöötamine eeldab läbirääkimisi komisjoni ja nõukoguga ning et juhatus soovib konsulteerida ka õiguskomisjoniga; kutsub seetõttu vastvalitud juhatust üles jätkama tegelemist nimetatud teemaga, et reguleerida assistentide töölevõtmise ja töötamise tingimusi ning ka nende sotsiaalkindlustuse ja maksustamise korda;
89. on seisukohal, et käimasoleva arutelu põhjal kõnealuses küsimuses tuleks pikendada parlamendiliikmete assistentidega seonduvate küsimustega tegeleva parlamentaarse töörühma volitusi;
Euroopa Parlamendi "Kyoto+" kava
90. meenutab tähtsamaid arvnäitajaid, mis kajastavad seda tohutut mõju, mida Euroopa Parlament keskkonnale avaldab (arvnäitajad 2004. aasta kohta):
91. palub peasekretäril esitada asjaomasele parlamendi komisjonile parlamendi kolme töökoha (koos ja töökoha kaupa) ja nendega seotud reisivajaduste keskkonnamõju analüüs;
92. tervitab juhatuse 19. aprilli 2004. aasta otsust, millega Euroopa Parlamendis kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi määrusega (EMAS-määrus) luuakse keskkonnajuhtimise süsteem, mis pakub suurepärase vahendi Euroopa Parlamendi tegevuse keskkonnamõju juhtimiseks;
93. tervitab teisi keskkonnamõju vähendamiseks tehtavaid algatusi, näiteks trükikoja ümberkorraldamine, uute ja kergemate dokumentide transportimiseks mõeldud konteinerite kasutuselevõtmine, jalgrataste kättesaadavus Brüsselis ja Luxembourgis, videokonverentside organiseerimine ja tindikassettide ringlussevõtt;
94. tervitab EMASi registreerimist kui väga positiivset sammu; väljendab siiski kahetsust, et EMASi tegevuskavas püstitatakse vaid väga tagasihoidlikke vähendamiseesmärke (st 5% kütte ja kliimaseadmete osas), pakutakse välja hilisemad tähtajad (st 2011. aasta valgustusega seotud energiatarbimise vähendamise osas) ning luuakse erinevaid töörühmi, mis töötavad üksikute paranduste kallal;
95. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit etendab juhtivat rolli kliimamuutust käsitlevas arutelus rahvusvahelisel tasandil; on seetõttu seisukohal, et Euroopa Parlament ei peaks mitte ainult aitama aktiivselt kaasa Kyoto protokolli kohaste ELi kohustuste täitmisele, vaid ka oma kliimamuutust käsitlevates resolutsioonides sisalduvate eesmärkide – eelkõige CO2 heitkoguste 30% võrra vähendamise 2020. aastaks – saavutamisele;
96. kutsub oma teenistusi üles töötama välja Kyoto+ kava, milles visandatakse tegevuskava, mis on ambitsioonikam ja laiahaardelisem kui EMASi raamistikus kavandatud meetmed, eesmärgiga tõestada üldsusele, et Euroopa Parlament püüab saavutada eesmärke, mida ta teistel saavutada palub;
97. on seisukohal, et Kyoto+ kava osas võetavad meetmed peaksid hõlmama järgmist:
−
tagada, et KAD hoone juurdeehitus Luxembourgis on parimate keskkonnaalaste kogemuste kasutamise eeskujuks (st vihmavee taaskasutamise, ladustamise ja korduskasutamise süsteemi paigaldamine, energiatarbimise vähendamiseks ökotehnoloogia kasutamine, kaasaegse tehnoloogia, näiteks edasiarenenud soojusisolatsiooni kasutamine või kliimaseadmete kasutamine, mis hõlbustavad järelkütet või vabajahutust, päikesepaneelide kasutamine vee soojendamiseks, soojuse ja elektri kaastootmist võimaldavate seadmete kasutamine);
−
luua integreeritud energiatõhususe kava mitte ainult energiatarbimise auditi, vaid ka energiakadude peamisi põhjusi käsitleva uuringu alusel; energiakadu võiks visualiseerida soojusgraafiliste piltide kaudu hoonetel;
−
kaaluda elektrivarustaja vahetamist või praeguse varustaja(te)ga sõlmitud lepingu üle uute läbirääkimiste pidamist, et osta energiat keskkonnale kõige väiksemat negatiivset mõju avaldavatelt ettevõtetelt;
−
vähendada tulevikus paberi kasutamist (846 tonni 2004. aastal);
−
püüelda vee tarbimise märkimisväärse vähendamise poole (mis ei tundu olevat üks EMASi praeguse tegevuskava eesmärkidest);
−
vähendada oma ametiautode heitkoguseid tasemeni 130 gr/km CO2 2012. aastaks,
−
kaaluda võimaluse korral hübriidsõidukite teenistusautodena kasutamist;
−
organiseerida Euroopa Parlamendis teavituskampaania, mille ajal tutvustatakse – ametnike ja teiste esindajate uuringutes juba kindlaks tehtud transpordivajaduste ja -eelistuste alusel – Euroopa Parlamendi liikuvuse kava, mis rõhutaks säästvate transpordivahendite (st kõndimine, jalgrataste, ühissõidukite kasutamine, autode jagamine, autode kasutamine ühiselt jne) eeliseid ja julgustaks neid kasutama;
−
luua kontaktid kohalike ja piirkondlike ühistransporditeenuste osutajatega, et pakkuda tõhusamat ühistranspordivõrku, võites seeläbi Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide töötajate hulgas kliente;
−
paluda, et juhatus asutaks alalise ja nähtava infopunkti liikuvuse haldamise kohta, mis annab klientidele teavet ja aitab neid säästliku liikuvuse küsimustes;
−
julgustada reisimise vähendamiseks infotehnoloogiaseadmete kasutamist ja videokonverentside pidamist;
−
püüda vähendada Euroopa Parlamendi sööklates ja restoranides müüdava toidu pikka teekonda, mis enne tarbijani jõudmist läbitakse;
Võrdsed võimalused Euroopa Parlamendis
98. on seisukohal, et võrdsete võimaluste pakkumine peab olema Euroopa Parlamendi personalipoliitika lahutamatu osa; tervitab seepärast soolise võrdõiguslikkuse eest vastutava asepresidendi poolt esitatud ulatuslikku raportit, mille juhatus 29. novembril 2006. aastal vastu võttis; eeldab, et lõppjäreldused viiakse täielikult ellu;
99. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi võrdsete võimaluste poliitika peaks olema pakkumismenetluste lahutamatu osa ja et seda tuleks Euroopa Parlamendile teenuseid osutavate ettevõtetega lepingute sõlmimisel nõuetekohaselt arvestada;
100. nõustub juhatuse poolt püstitatud eesmärkidega naiste ametisse nimetamiseks juhtimistasandil; märgib rahuldustundega, et kõrgemate juhtivate ametikohtadega seotud eesmärgid on juba peaaegu saavutatud;
101. juhib tähelepanu püsivale tasakaalustamatusele keskastme juhtide tasandil; väljendab heameelt personali peadirektoraadi tehtud uuringu ja võetud meetmete üle; nõuab siiski, et hinnataks katsekoolitusprogrammi, mis on mõeldud naistele, keda võidakse osakonna juhatajateks määrata;
102. rõhutab, et parem töö- ja eraelu vaheline tasakaal võib edendada võrdseid võimalusi; nõuab seepärast konkreetseid meetmeid, et kehtestada personali jaoks paindlikum töökorraldus, mis täiendaks olemasolevaid põhikirjalisi sätteid;
103. märgib personali peadirektoraadi jõupingutusi haldus- ja eelarvemenetluse parandamiseks rasedus- ja sünnituspuhkusel ning isapuhkusel olevate ja osalise tööajaga töötajate asendamise osas; palub juhatusel ja eelarvekomisjonil eraldada vajalikud eelarvevahendid, et tagada kõnealuste personaliliikmete süstemaatiline asendamine;
104. tervitab jõupingutusi, mis on tehtud puuetega isikute Euroopa Parlamendile juurdepääsetavuse parandamiseks, olgu need siis parlamendiliikmed, assistendid, töötajad või kodanikud; tervitab juhatuse poolt vastu võetud ja puuetega inimeste praktika jaoks ette nähtud katseprogrammi kui positiivset tegevusmeedet, pidades silmas seda, et pikaajaline eesmärk on puude aspekti täielik süvalaiendamine kõikidesse personaliga seotud protsessidesse;
105. kutsub peasekretäri üles võtma Euroopa Parlamendi personalipoliitika osas täielikult arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta(30); soovitab 2008. aasta eelarve koostamisel arvestada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet;
Euroopa Parlament ja Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF)
106. tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi ja OLAFi vahelist koostööd peetakse üldiselt rahuldavaks; tunneb siiski muret mõnede uurimiste lõpule viimiseks vajamineva pikaajalise perioodi pärast;
107. palub eelarvekontrollikomisjonil kutsuda OLAFi direktor ühist huvi pakkuvate küsimuste arutelule enne 2007. aasta juuli lõppu;
108. on teadlik sellest, et Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)(31) muutmist lähitulevikus.
"Raising the Game" – Euroopa Parlamendi administratsiooni reformimine
109. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi sekretariaadi ümberkorraldamine eesmärgiga pakkuda veel suuremat professionaalsust, kõrget kvaliteeti ja sünergiat, on peaaegu lõpule viidud; märgib, et sisse on viidud järgmised muudatused:
− endise komisjonide ja delegatsioonide peadirektoraadi kaheks jagamine, mille tulemusel loodi sisepoliitika peadirektoraat ja välispoliitika peadirektoraat, võttes seeläbi arvesse üha suurenevat õigusloomega seotud koormat ja spetsialiseerumise taset;
Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete parandamine,
− endise teadusuuringute peadirektoraadi laialisaatmine ja selle asemel parlamendikomisjonidega tihedat koostööd tegevate poliitikaosakondade loomine;
− prioriteetsete küsimustega tegelevate horisontaalsete projektimeeskondade loomine ning
Euroopa Parlamendi tekstide kvaliteedi parandamine;
110.
tervitab reformi elluviimisel saavutatud edusamme;
111.
rõhutab samal ajal seoses välisuuringutega, et uuringute kirjeldused peaksid olema selged, finantsraamistik piisav ja tähtajad uurimisinstituutide jaoks realistlikud, et anda kvaliteetset nõu;
112. võtab teadmiseks, et juhatus nimetas 30. novembril 2005. aastal ametisse kaks asepresidenti ja kaks kvestorit eesmärgiga koostada uued eeskirjad, mis reguleerivad parlamendiliikmete kulude hüvitamist ja toetuste maksmist parlamendiliikmete põhimääruse alusel, mis jõustub 2009. aasta juulis; palub anda eelarvekontrollikomisjonile 13. detsembril 2006. aastal vastu võetud vahearuande koopia ja teised kirjalikud dokumendid, mis töörühm võib koostada; rõhutab, et parlamendiliikmete hüvitiste audit on töörühma jaoks väga oluline;
113. märgib, et juhatusel ei ole praegu kavatsust muuta parlamendiliikmete reisikulude hüvitamise eeskirju eesmärgiga maksta parlamendiliikmetele, kes seda soovivad, hüvitist ainult tekkinud reisikulude eest; 2005. aastal maksid 27 parlamendiliiget Euroopa Parlamendile tagasi osa oma reisikulude hüvitisest (148 963,57 eurot);
114. märgib, et volitatud eelarvevahendite käsutajad on vaadanud süstemaatiliselt läbi Euroopa Parlamendi pikaajalised lepingud ja et kõnealune tegevus ei paljastanud ühtegi Euroopa Parlamendi finantshuve kahjustavat olukorda; väljendab heameelt selle üle, et kõnealune tegevus viiakse tulevikus läbi igal aastal ja selle tulemused lisatakse iga-aastastesse tegevusaruannetesse;
115. märgib, et 2004. aasta laienemisega seoses on loodud ametnikele 984 ametikohta: 489 aastal 2003, 355 aastal 2004 ja 150 aastal 2005; 2006. aasta novembri lõpuks oli tööle võetud 518 ametnikku ja 336 ajutist töötajat; lisaks sellele oli 2006. aasta novembrikuuks samuti tööle võetud 65 Bulgaaria ja 79 Rumeenia lepingulist töötajat;
116. võtab teadmiseks elektroonilise allkirja süsteemi kasutuselevõtuga seotud õiguslikud ja organisatsioonilised probleemid: õiguslikust vaatenurgast tuleks nõuda selgitamist, kuidas kooskõlastada projekti kodukorra sätetega, mis reguleerivad muudatusettepanekute esitamist täiskogu istungil; organisatsioonilisest vaatenurgast tuleks uuesti määratleda muudatusettepanekute ja parlamentaarsete küsimuste esitamise kord;
117. küsib, kuidas peasekretär kavatseb rakendada paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet;
118. tuletab meelde, et distsiplinaarnõukogu on lõpetanud oma töö 1982. aastal kassaseisu ja asjaomaste maksedokumentide vahelise erinevuse (summas 4 136 125 Belgia franki) eest vastutuse väljaselgitamisel; palub peasekretäril teavitada eelarvekontrolli komisjoni distsiplinaarmenetluste tulemustest ja ka sellest, kas nimetatud summa koos intressidega on sisse nõutud.
Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa Ühenduste üldeelarvele kohaldatava finantsmääruse kohta) rakendamise kohta (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – nõukogu (C6-0466/2006 – 2006/2072(DEC))
‐ võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C6–0466/2006)(2);
– võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2005. eelarveaastal läbi viidud siseauditite kohta;
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. aasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(3);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(4)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0108/2007),
1. annab heakskiidu nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja selle lahutamatuks osaks olev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele auditeerimisasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – nõukogu (C6-0466/2006 – 2006/2072(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(6);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (C6–0466/2006)(7);
– võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2005. aastal läbi viidud siseauditite kohta;
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(8);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(9)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(10) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0108/2007),
1. märgib, et 2005. aastal oli nõukogu kasutada kulukohustuste assigneeringuid 588 182 640,52 euro ulatuses, millest kasutati 96,69%;
2. märgib, et pärast tekkepõhise raamatupidamise kasutuselevõtmist 1. jaanuarist 2005 ilmneb nõukogu raamatupidamisaruannetest positiivne majandustulemus summas 19 386 891 40 eurot ning varade ja kohustuste identsed summad (398 520 004 03 eurot);
3. avaldab kahetsust, et erinevalt teistest institutsioonidest ei esita nõukogu Euroopa Parlamendile iga-aastast tegevusaruannet, viidates 1970. aasta suulisele kokkuleppele (otsus on jäädvustatud nõukogu 22. aprilli 1970. aasta kohtumise protokollis) ja vastavate nõuete puudumisele finantsmääruses; kutsub nõukogu üles kaaluma otsuse mitte avaldada tegevusaruannet muutmist, et olla usaldusväärsem üldsuse ja maksumaksjate ees;
4. juhib tähelepanu kontrollikoja järeldusele (punkt 10.11), et ehkki nõukogu reformitud süsteem nõukogu liikmete delegaatide reisikulude hüvitamiseks on halduskoormat oluliselt vähendanud, ei kontrollitud enne 2005. eelarveaasta juuli väljamaksete tegemist piisavalt liikmesriikide aruannete tõelevastavust;
5. märgib siseaudiitori aastaaruande põhjal, et nõukogu delegaatide lähetuskulude osas rõhutab siseaudiitor suurema läbipaistvuse vajadust seoses kohtumiste ja hüvitatavate kulude nõuetelevastavusega ning soovitab moodustada nimetatud küsimuste käsitlemiseks töörühma;
6. võtab teadmiseks nõukogu vastuse kontrollikojale, et lähtudes nõukogu siseauditi talituse aruandest nõukogu liikmete delegaatide reisikulude uue süsteemi toimimise kohta aasta pärast selle kehtestamist 2004. aastal, tegeleb nõukogu sekretariaat praegu süsteemi läbivaatamisega; märgib, et iga delegatsioon saab nüüd nõukogu sekretariaadilt ülemmääraga piiratud eelarve;
7. tuletab meelde, et nõukogu sekretariaat keeldus ametlikult vastamast kõigile institutsioonidele (sealhulgas Euroopa Parlamendile) edastatud küsimustikule seoses ametiautode kasutamisega, võttes arvesse ülalviidatud suulise kokkuleppe tingimusi;
8. juhib tähelepanu sellele, et ülalviidatud suulise kokkuleppega nähakse seoses Euroopa Parlamenti käsitleva eelarvejaoga ette, et"
"nõukogu kohustub mitte tegema muudatusi Euroopa Parlamendi kulude eelarvestuses. See kohustus on siduv üksnes niivõrd, kui kõnealune kuluprognoos ei ole vastuolus ühenduse eraldistega, eelkõige seoses ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega ning asutuste asukohaga";
"
9. arvab, et suulise kokkuleppe iga ning kasutatud sõnade ja neile omistatava tähenduse või tõlgenduse olulist lahknevust silmas pidades võib suuline kokkulepe läbivaatamist vajada;
10. usub, et praegust kompromissi, mis seisneb mitteametlikus dialoogis nõukogu ning pädeva parlamendikomisjoni esimehe ja raportööri vahel, tuleks laiendada, kaasates sellesse ühe liikme igast fraktsioonist; teeb oma pädevale parlamendikomisjonile ülesandeks alustada nõukoguga läbirääkimisi, et kehtestada enne järgmist eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust mitteametliku dialoogi läbivaadatud kord;
11. täheldab, et oma eriaruandes nr 9/2006 leidis kontrollikoda, et 2005. aastal oli ühe lehekülje tõlkimise maksumus nõukogus 276 eurot (võrreldes 194 euroga komisjonis ja 119 euroga Euroopa Parlamendis); märgib, et nimetatud erinevust saab osaliselt seletada asjaoluga, et nõukogu sekretariaadil on õnnestunud vähendada tõlkimisele saadetavate dokumentide arvu ja pikkust ning koostada põhidokumentide loetelu ning et aja jooksul kavatseb nõukogu tõlkepersonali arvu oluliselt vähendada;
12. rõhutab maksimaalse läbipaistvuse vajadust ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP); nõuab, et nõukogu tagaks kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(11) punktiga 42, et ÜVJP tegevuskulusid ei esineks nõukogu eelarves; jätab endale õiguse astuda vajalikke samme, kui kokkulepet rikutakse.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (C6-0470/2006 – 2006/2076(DEC))
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(1);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0470/2006)(2);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(3);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(4)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0106/2007),
1. annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile ja Euroopa andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee (C6-0470/2006 – 2006/2076(DEC))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet(6);
– võttes arvesse Euroopa ühenduste 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid – I köide (C6-0470/2006)(7);
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2005. eelarveaasta eelarve täitmise kohta ja kontrollikoja eriaruandeid koos auditeeritud institutsioonide vastustega(8);
– võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;(9)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ning artikleid 274, 275 ja 276;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(10) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0106/2007),
1. märgib, et 2005. aastal oli Regioonide Komitee kasutada kulukohustuste assigneeringuid 69 570 456,32 euro ulatuses, millest kasutati 96,65%;
2. märgib, et pärast tekkepõhise raamatupidamise kasutuselevõtmist 1. jaanuarist 2005 ilmneb Regioonide Komitee raamatupidamisaruannetest positiivne majandustulemus (4 050 062,65 eurot) ning varade ja kohustuste identsed summad (118 221 197,95 eurot);
3. märgib kontrollikoja märkust oma 2005. aastaaruande lõikes 10.18, et pärast kontrollikoja 2004. aasta kinnitava deklaratsiooni auditit ja kahte siseauditit nõudis Regioonide Komitee juhtkond teatavatelt kaalutud palgaülekannete saajatelt täiendavate tõendite esitamist ning lõpetati mitmed ülekanded, mida ei olnud regulaarselt sooritatud enne 2004. aasta maid ja/või mille kohta saajad ei esitanud piisavaid tõendeid; 2005. aastal ei nõudnud juhtkond kontrollikoja aruande kohaselt tagasi ühtki enammakstud summat, ehkki personalieeskirjade artiklis 85 sätestatakse, et "töötajale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada"; märgib kontrollikoja aruandesse lisatud Regioonide Komitee vastust, et peasekretäri taotletud palgaülekannete siseaudit viidi lõpule 2006. aasta veebruaris ning et juhtkond jätkab nüüd enammakstud summade tagasinõudmist, mis puudutab piiratud arvu ametnikke;
4. märgib, et Regioonide Komitee siseaudiitor esitas oma 18. mai 2006. aasta aruandes eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele 2005. aastal teostatud auditite kohta (vastavalt finantsmääruse artikli 86 lõikele 4) järgmised väited:
–
kõnealuste palgaülekannete tegemisel lähtuti eeskirjadest, mida saab olenevalt keeleversioonist ja asjaomases liikmesriigis kohaldatavast õigusest mitmeti tõlgendada;
–
seoses algatus- ja kontrollifunktsioonide lahkuviimisega ning institutsiooni suurusega seotud potentsiaalsete huvide konfliktidega avastati puudusi;
–
leiti, et kontrollikeskkonda reguleerivad standardid ei ole nimetatud toimingute korrektsuse tagamiseks piisavalt hästi koostatud;
5. märgib, et seoses kaalutud palgaülekannetega avastatud puudused polnud sellised, et volitatud eelarvevahendite käsutaja pidanuks vajalikuks lisada oma Regioonide Komitee tegevusaruande juurde kuuluvale kinnitavale deklaratsioonile reservatsiooni või tähelepaneku;
6. märgib, et probleemist kuuldes palus Regioonide Komitee peasekretär kohe tollasel sisekontrolöril jätkata oma tööd kaalutud palgaülekannete alal;
7. märgib, et Regioonide Komitee peasekretär võttis kõnealusest küsimusest teadasaamisel kasutusele hiljuti muudetud personalieeskirjade asjaomaste reeglite kitsendava tõlgenduse ja andis korralduse kõigi enammakstud summade tagasinõudmiseks; märgib, et mõned ametnikest, kelle suhtes on rakendatud tagasimaksekohustust, vaidlustavad Regioonide Komitee peasekretäri tõlgenduse asjaomastest reeglitest ja on asja Euroopa Kohtusse andnud;
8. toetab peasekretäri kavatsust seada sisse haldusuurimine ja eeldab vajaduse korral distsiplinaarmenetluse algatamist, tuginedes Euroopa Pettustevastase Ameti raportile asjaomaste töötajate kohta; nõuab ranget kohtu alla andmist kõigil juhtudel, kui on võimalik tõestada kelmust;
9. märgib murelikult, et EPSO konkursside järel koostatud reservnimekirjadest ei ole õnnestunud täita kõiki vabu ametikohti; palub Regioonide Komiteel analüüsida kvalifitseeritud kandidaatide nappuse põhjuseid ning teavitada pädevat komisjoni;
10. märgib seoses oma 27. aprilli 2006. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni(11) lõikega 8 Belliard'i I ja II hoone renoveerimise kohta, et 2006. aasta jooksul andsid kaks väliskonsultantide firmat positiivse vastavussertifikaadi selle kohta, et ehitustööd on läbi viidud vastavalt spetsifikaadile; tõstab esile, et kontrollikoda avaldab peagi eriaruande ELi institutsioonide hoonetega seotud üldkulude kohta;
11. märgib, et Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee halduskoostöö peaks tooma kasu mõlemale ning olema rahaliselt kasulik ELi maksumaksjatele; rõhutab, et kahe komitee uued halduskoostööstruktuurid peaksid tooma rahalist kasu; nõuab, et mõlemad komiteed leiaksid võimaluse juba alustatud halduskoostöö jätkamiseks; nõuab, et mõlemad komiteed leiaksid halduskoostöö jätkamiseks sobiva viisi;
12. tuletab meelde, et Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee haldavad oma ühistalituste kaudu ühiselt teatavaid tegevusi (tõlkimine, trükkimine, ehitised, turvalisus, raamatukogu, hanked, toitlustamine, uksehoidjad, raviteenused, autod ja autojuhid, andmeturve, infotehnoloogia jne) ning et nende koostöölepingut pikendati hiljuti 6 kuu võrra (võimalusega pikendada seda veel 6 kuu võrra), kuni võetakse vastu otsus, kas kõnealune koostöö peaks tulevikus jätkuma;
13. esitab Regioonide Komiteele ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üleskutse, võttes arvesse ühistalituste aruannete ja Regioonide Komitee kahe väliseksperdi järelduste olulist lahknevust, analüüsida asjakohastele andmetele tuginedes ühiselt (vajaduse korral kontrollikoja abiga) koostööst tulenevaid täpseid kulusid, tulusid ja sääste ning esitada uurimistulemused 31. oktoobriks 2007 pädevale parlamendikomisjonile.
1.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Ülesehitusameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0388/2006 – 2006/2155(DEC))
‐ võttes arvesse Euroopa Ülesehitusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(1);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ülesehitusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(2);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(3) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta(4), eriti selle artiklit 8;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(5) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0116/2007),
1. annab heakskiidu Euroopa Ülesehitusameti direktori tegevusele ameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud allpool toodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülesehitusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
2.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta otsus Euroopa Ülesehitusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (C6-0388/2006 – 2006/2155(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Ülesehitusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(6);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ülesehitusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(7);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta(9), eriti selle artiklit 8;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(10) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0116/2007),
1. märgib, et Euroopa Ülesehitusameti 2004. ja 2005. eelarveaasta lõplikke raamatupidamise aastaaruandeid iseloomustavad järgmised näitajad:
2004. ja 2005. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (tuhandetes eurodes)
2005
2004
Tulud
EÜ toetus
261 009
231 909
Kulude sissenõudmine (taaskasutamine III jaotis)
546
1 229
Haldustegevuse tulud (taaskasutamine I ja II jaotis)
210
181
Muud tegevustulud
1 076
6 113
Tegevustulud kokku
262 841
239 432
Kulud
Halduskulud
– Personalikulud
15 727
17 575
– Muud halduskulud
7 212
6 290
Tegevuskulud
– Otsene tsentraliseeritud haldus
243 442
268 965
Haldus- ja tegevuskulud kokku
266 381
292 830
Põhitegevusest tulenev ülejääk/(puudujääk)
-3 540
-53 398
Erakorraline kasu
0
738
Erakorraline kahju
0
-1.269
Aasta majandustulemus
-3 540
-53 929
Allikas: Ameti andmed – Tabelis esitatakse ameti raamatupidamise aastaaruannetes toodud andmete kokkuvõte.
2. annab heakskiidu Euroopa Ülesehitusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülesehitusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).
3.Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Ülesehitusameti 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (C6-0388/2006 – 2006/2155(DEC))
Euroopa Parlament,
‐ võttes arvesse Euroopa Ülesehitusameti 2005. rahandusaasta lõplikke raamatupidamisaruandeid(11);
‐ võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ülesehitusameti 2005. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(12);
‐ võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta soovitust (5711/2007 – C6-0080/2007);
‐ võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;
‐ võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) eriti selle artiklit 185;
– võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta(14), eriti selle artiklit 8;
‐ võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185,(15) eriti selle artiklit 94;
‐ võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;
‐ võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0116/2007),
A. arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta on saanud piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2005 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning nende aluseks olevad tehingud on koos tehtud reservatsiooniga seaduslikud ja korrektsed;
B. arvestades, et Euroopa Parlament andis 27. aprillil 2006. aastal heakskiidu ameti direktori tegevusele ameti 2004. eelarveaasta eelarve täitmisel(16) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:
−
nõudis tungivalt, et amet küsiks nõu oma sularahahalduse poliitika parandamiseks, et kasutada võimalikult hästi ära sageli ulatuslikke summasid, mida hoitakse jooksevkontodel;
−
märkis, et ekvivalentfondide, krediidiliini programmide ja spetsiaalsete rahastutega seotud tehingud on täies ulatuses kirjendatud, kuna puuduvad tõhusad sisekontrollimenetlused seoses pikaajaliste saadaolevate summadega; nõudis kindlalt, et kontrollikojal peab olema võimalik kõiki tehinguid kontrollida;
−
et lahendada tõsiseid usaldamatuse probleeme (ja korruptsioonisüüdistusi), mis olid tekkinud seoses tingimustega, mille alusel sõlmiti riigihankelepinguid ja anti kontsessioone väga tundlikele projektidele (nt mobiilsideoperaatorid), nõudis kindlalt et komisjon ja amet tihedas koostöös ÜRO missiooniga Kosovos (UNMIK) ja finantsjuurdluse üksusega (FIU) kehtestaksid selged ja läbipaistvad riigihanke eeskirjad, asutaksid selles valdkonnas sisemised ja kõrgemad kontrolliasutused ning teavitaksid Euroopa Parlamenti tehtud edusammudest,;
Üldised punktid, mis puudutavad enamikku ELi asutusi, mille eelarve täitmisele on nõutav eraldi heakskiidu andmine
1. on seisukohal, et ühenduse asutuste üha suurenev arv ja teatud asutuste tegevus ei tundu sobivat kokku üldise poliitilise raamistikuga ja mõne asutuse volitused ei vasta alati liidu tegelikele vajadustele ega kodanike ootustele ning märgib, et üldiselt ei ole asutustel alati hea kuvand ja ajakirjandus ei näita neid alati heas valguses;
2. palub seepärast komisjonil määratleda üldise poliitilise raamistiku uute ühenduse asutuste loomiseks ja esitada enne iga uue asutuse loomist kulutõhususe uuringu ning kanda hoolt, et eri asutuste tegevus ei kattuks omavahel ega teiste Euroopa organisatsioonide volitustega;
3. palub kontrollikojal esitada arvamuse kulutõhususe uuringu kohta enne otsuse tegemist Euroopa Parlamendis;
4. palub komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva asutuse lisaväärtuse kohta; palub kõikidel asjaomastel institutsioonidel mõne asutuse lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid selle asutuse volituste ümbersõnastamise või asutuse sulgemise teel;
5. peab reguleerivate asutuste arvu suurenemist arvestades kahetsusväärseks, et läbirääkimised Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtset raamistikku käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üle pole veel lõppenud, ning palub komisjoni vastavatel osakondadel teha kontrollikojaga kooskõlastatult kõik endast oleneva selleks, et kõnealune kokkulepe kiiresti sõlmitaks;
6. märgib, et komisjoni vastutus eelarve eest nõuab asutuste tihedamat sidumist komisjoniga; palub komisjonil ja nõukogul astuda kõik vajalikud sammud selleks, et anda komisjonile 31. detsembriks 2007 reguleerivate asutuste järelevalveorganites blokeeriv vähemus ning sätestada uute asutuste loomisel sellise vähemuse olemasolu algusest peale;
7. palub kontrollikojal lisada oma aastaaruandesse täiendava peatüki kõikide asutuste kohta, mille eelarve täitmisele komisjoni raamatupidamisaruannete raames on nõutav heakskiidu andmine, et saada selgem ülevaade ELi vahendite kasutamise kohta asutuste poolt;
8. tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetust või mitte, peavad saama eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu isegi juhul, kui nende asutamisakti kohaselt on olemas eelarve täitmist kinnitav asutus;
9. palub kontrollikojal viia kõikide asutuste suhtes läbi tulemusauditid ja esitada aruanded vastavatele parlamendikomisjonidele, sh eelarvekontrollikomisjonile;
10. märgib, et asutuste arv üha kasvab, ning arvestades komisjoni poliitilist vastutust asutuste tegevuse eest, mis ületab kaugelt logistilist toetust, on ametite loomise ja järelevalve eest vastutavatel komisjoni peadirektoraatidel veel suurem vajadus töötada välja ühine lähenemisviis asutustele; on seisukohal, et pragmaatiline viis edasiliikumiseks komisjoni ühise lähenemisviisi poole kõikides asutustega seotud küsimustes oleks samalaadne struktuur sellega, mille asutused moodustasid koordineerimiseks asjaomaste peadirektoraatide raames;
11. palub komisjonil parandada haldus- ja tehnilist toetust asutustele, võttes arvesse ühenduse halduseeskirjade ja tehniliste probleemide üha suuremat keerukust;
12. märgib, et üheski ühenduse asutuses ei ole distsiplinaarorganit, ning palub komisjonil astuda vajalikud sammud tagamaks, et selline mehhanism kiiresti luuakse;
13. tervitab märkimisväärseid edusamme asutuste omavahelises koordineerimistegevuses, mis võimaldab neil lahendada korduvaid probleeme ning muudab koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendiga tõhusamaks;
14. on seisukohal, et mitme asutuse ühise tugiteenistuse loomine, mille eesmärk on muuta nende arvutipõhised finantsjuhtimissüsteemid komisjoni vastavate süsteemidega ühilduvaks, on meede, mida tuleks edasi arendada ja laiendada;
15. kutsub asutusi üles parandama oma koostööd ja võrdlevat hindamist vastava valdkonna osalistega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et aidata asutustel parandada oma kuvandit ja suurendada nende tegevuse nähtavust;
16. palub komisjonil esitada ettepaneku asutuste iga-aastase aruandluse vormi ühtlustamiseks ja töötada välja tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldaksid nende tõhusust võrrelda;
17. palub asutustel esitada iga aasta algul tulemuslikkuse näitajad, mille alusel oleks võimalik neid hinnata;
18. kutsub asutusi üles kasutama üha enam SMART-eesmärke, mis peaksid kaasa tooma eesmärkide realistlikuma planeerimise ja rakendamise;
19. nõustub kontrollikojaga, et komisjon kannab vastutust ka asutuste (finants)juhtimise eest; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjoni teostaks järelevalvet eri asutuste juhtimise üle ning vajadusel annaks juhiseid ja abi, eriti seoses pakkumismenetluste nõuetekohase läbiviimisega, töölevõtmiskorra läbipaistvusega, usaldusväärse finantsjuhtimisega (alakulutamine ja ülepaisutatud eelarve) ning eelkõige sisekontrolli raamistikku käsitlevate eeskirjade nõuetekohase kohaldamisega;
20. on seisukohal, et asutuste panus peaks nende tööprogrammides väljenduma tegevust iseloomustavates ja mõõdetavates mõistetes ning vajalikul määral tuleks arvesse võtta komisjoni sisekontrollistandardeid;
Spetsiifilised punktid
21. rõhutab, et ta hindab kõrgelt ameti saavutatud tulemusi ja olulisi parandusi, mida amet suutis teha, et positiivselt reageerida kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi soovitustele;
22. õnnitleb direktorit ja töötajaid väga raskes keskkonnas tehtud töö eest, mis oluliselt parandas ELi mainet ja nähtavust;
23. nõuab tungivalt, et komisjon pikendaks ameti tegevust, mis kava kohaselt lõppeb 2008. aastal; on seisukohal, et amet tuleks muuta teatava ELi välistegevuse teostamise ametiks, see muudatus peaks põhinema eelneval kulude-tulude analüüsil, eelkõige eesmärgiga ohjata konfliktijärgseid olukordi, kuid kanda hoolt, et ameti tegevus ei kattuks teiste Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega, et vältida omandatud ekspertiisi kaotsi minekut;
24. palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti, millistel põhjustel – välja arvatud kavatsusest sulgeda amet 2008. aastal – ei ole ametile tehtud ülesandeks rakendada Küprose põhjaosa käsitlevat liidu eriprogrammi ja Palestiina rahva abiprogrammi;
25. on arvamusel, et ametil ei ole ainult süsteemid (logistika, IT-süsteemid jne) suuremahulise abi kiireks rakendamiseks konfliktijärgsetes piirkondades, vaid tal on ka tõestatud kõrgetasemeline asjatundlikkus ja oskusteave, mida läheb vaja sõjajärgses ülesehitustöös;
26. on veendunud, et olukorras, kus komisjon tahab üle võtta uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendi haldamise, et täita ühenduse õigustikuga seotud ülesandeid, peaks amet üle võtma ülesanded, mida peab täitma "RELEXi välistegevuse amet";
27. on seisukohal, et sellele edukale ametile uute volituste andmine oleks kõige tõhusam viis täita välistegevuse uusi ülesandeid, mida komisjoni teenistused Brüsselis ega komisjoni delegatsioonid täita ei saa;
28. on seisukohal, et ametil võiks olla tõhusam osa valdkondades, kus ei saa rakendada tavapärast arenguabi; ja on seisukohal, et see suurendaks oluliselt ELi nähtavust;
29. tunneb heameelt meetmete üle, mis amet on võtnud lepingute sõlmimise menetluse parandamiseks pärast kontrollikoja märkusi oma 2003. ja 2004. aasta aruannetes ja mille tulemusena on paranenud läbipaistvus paljudes valdkondades; näiteks olulised otsused, mis tehakse hindamise käigus ja mis mõjutavad lepingute sõlmimist, on paremini dokumenteeritud, ja lisaks on paranenud hindamis- ja lepingu sõlmimise menetluste üldine distsipliin;
30. palub ametil valikukriteeriume edasi arendada, et muuta need realistlikumaks, kuna need mõnikord ei sobi olukorras, milles amet tegutseb;
31. tunneb heameelt pakkumiste valdkonnas saavutatud edu üle ja julgustab ametit jõupingutusi veelgi suurendama, et tagada lepingute sõlmimine täielikus vastavuses kõikide õigusnormidega;
32. võtab teadmiseks, et kontrollikoda märkis oma 2004. aasta aruandes seoses UNMIKile delegeeritud tehingute kontrolliga, et amet ei viinud maksete tegemisel läbi asjakohast finantskontrolli ning et ametil esines tõsiseid raskusi tehingute sulgemisel, sest projektide kohta puudusid nõuetekohased raamatupidamisaruanded ja kulutused ei olnud piisavalt põhjendatud; tunneb heameelt suurte jõupingutuste üle, mida amet tegi 2005. aastal selle olukorra lahendamiseks, kuid märgib, et tehingute sulgemise osas jäid mõned probleemid püsima.
HIV/AIDSi vastane võitlus Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009
249k
85k
Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioon HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009 (2006/2232(INI))
– võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni HIV/AIDSi kohta: aeg tegutseda(1);
– võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni AIDSi kohta(2);
– võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2005. aasta järeldusi võitluse kohta HIV/AIDSi vastu;
– võttes arvesse nõukogu peasekretariaadi 24. novembri 2005. aasta teatist "Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev – ELi avaldus HIV ennetamise kohta AIDSivaba põlvkonna nimel";
– võttes arvesse ELi uimastivastast strateegiat (2005–2012), mille Euroopa Ülemkogu 17. detsembril 2004 vastu võttis;
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009" (KOM(2005)0654);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Euroopa ühtne poliitika raamistik välistegevusteks HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisel" (KOM(2004)0726);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa naabruspoliitika strateegiadokumendi kohta (KOM(2004)0373);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);
– võttes arvesse Dublini deklaratsiooni partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias, mis võeti vastu Iiri ELi eesistumise ajal 23.-24. veebruaril 2004 toimunud ministrite konverentsil "Barjääride purustamine – partnerlus võitluses HIV/AIDSiga Euroopas ja Kesk-Aasias";
– võttes arvesse Vilniuse deklaratsiooni meetmete tugevdamise kohta reageerimiseks HIV/AIDSile Euroopa Liidus ja naaberriikides, mis võeti vastu Euroopa Liidu ja naaberriikide ministrite ja valitsuste esindajate poolt Vilniuses, Leedus 16.-17. septembril 2004 toimunud konverentsil "Euroopa ja HIV/AIDS – uued väljakutsed, uued võimalused";
– võttes arvesse ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, mis võeti vastu ÜRO peaassamblee 55. istungjärgul 8. septembril 2000, samuti ÜRO aastatuhande arengueesmärke ja eriti HIV/AIDSi leviku vähendamise eesmärki 2015. aastaks;
– võttes arvesse kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta, mis võeti vastu ÜRO peaassamblee HIV/AIDSi käsitleval eriistungil 27. juunil 2001;
– võttes arvesse ÜRO peaassamblee poolt 2. augustil 2001. aastal vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta;
– võttes arvesse ÜRO peaassamblee 24. märtsi 2006. aasta HIV/AIDSi käsitleva kohustuste deklaratsiooni "Üldise juurdepääsu suunas: ÜRO HIV/AIDSi käsitleva programmi hindamine HIV ennetamise, ravi, hoolduse ja toetuse suurendamise osas" rakendamise seiret;
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 24.märtsi 2006. aasta aruannet, mis käsitleb kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta: viis aastat hiljem;
– võttes arvesse ÜRO peaassamblee 2. juunil 2006. aastal vastu võetud poliitilist deklaratsiooni HIV/AIDS kohta;
– võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2006. aasta HIV/AIDSi programmi "Üldise juurdepääsu suunas 2010. aastaks";
– võttes arvesse UNAIDSi 2006. aasta aruannet ülemaailmse AIDSi-epideemia kohta;
– võttes arvesse UNAIDSi 2006. aasta detsembri AIDSI-epideemia aruannet;
– võttes arvesse EuroHIVi 2006. aasta augusti aruannet 2005. aasta poolaasta kohta;
– võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta veebruari andmeid AIDSi ennetamise kohta;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1399 (2004), samuti tema soovitust 1675 (2004) Euroopa strateegia kohta seksuaal- ja reproduktiivtervise ning õiguste edendamiseks;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0091/2007),
A. arvestades, et vastavalt UNAIDSi 2006. aasta AIDSi-epideemia aruandele on kogu maailmas rohkem kui 39,5 miljonit HIViga nakatunud inimest ja 2006. aastal lisandus 4,3 miljonit uut HIV-kandjat, arvestades, et 95% HIV-positiivsetest inimestest elab arenguriikides;
B. arvestades, et EuroHIVi 2005. aasta poolaasta aruanne näitab, et ajavahemikus 1998–2005 lisandus Euroopa Liidus 215 510 uut HIV-nakkusega inimest ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regioonis lisandus 646 142 uut HIV-kandjat;
C. arvestades, et EuroHIVi andmetel on pea veerand uutest HIViga nakatunutest alla 25-aastased noored;
D. arvestades, et HIV/AIDSi haigestunud seisavad silmitsi häbimärgistamise ja diskrimineerimisega;
E. arvestades, et hiljutised edusammud HIV/AIDSi ravis ning ennetustegevuse rahastamise vähenemine on viinud riskikäitumise sagenemiseni ja seega järjest enamate uute HIViga nakatumisteni;
F. arvestades, et EuroHIVi ja UNAIDSi aruanded kinnitavad, et HIViga nakatumiste arv Euroopa Liidus ning samuti naaberriikides kasvab murettekitava kiirusega ning et teatavates riikides on hinnanguline HIViga nakatunud inimeste arv peaaegu kolm korda suurem, kui ametlikud andmed näitavad;
G. arvestades, et hoolimata kasvavast HIViga nakatumise juhtude arvust on viimastel aastatel diagnoositud AIDSi juhtusid jätkuvalt vähem ning seda ka 2005. aastal, mil diagnoositud juhtusid oli üle kahe korra vähem kui 1998. aastal;
H. arvestades, et suur osa HIViga nakatumistest jääb diagnoosimata; arvestades, et paljud inimesed ei ole oma seropositiivsusest teadlikud ning avastavad selle tõenäoliselt alles HIV/AIDSiga seotud haiguste ilmnemisel(3);
I. arvestades. et HIVi nakkavus suureneb märgatavalt, kui samaaegselt esineb ka muid sugulisel teel nakkavaid haigusi (nagu nt gonorröa, klamüüdia, herpes ja süüfilis);
J. arvestades, et kõige kõrgema HIViga nakatumise riskiga rühmad hõlmavad süstivaid narkomaane, mehi, kes on seksuaalsuhetes meestega, seksitöötajaid ja nende kliente, rändajaid, vange ja alla 25 aasta vanuseid noori;
K. arvestades, et epideemia süstivate narkomaanide seas on üks HIV-nakkuse kiire leviku põhjuseid mitmetes Ida-Euroopa riikides;
L. arvestades, et UNAIDSi 2006. aasta AIDSi-epideemia aruandest selgub, et umbes kolm neljandikku Lääne- ja Kesk-Euroopas heteroseksuaalsel teel HIViga nakatunud inimestest on sisserännanud ja rändajad;
M. arvestades, et enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides on HIVi levimus doonorveres vähene; arvestades, et arvandmed mõne Ida-Euroopa riigi kohta näitavad siiski suundumust vastupidises suunas;
N. arvestades, et Dublini deklaratsioonis tunnistatakse, et "naiste ja meeste ning tüdrukute ja poiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamine ning õiguse austamine reproduktiiv- ja seksuaaltervisele ning juurdepääs seksuaalharidusele, teabe- ja terviseteenustele ning avameelsus seoses seksuaalsusega on pandeemiavastases võitluses põhitegurid";
O. arvestades, et ennetusprogrammid, sealhulgas haridus, laiem juurdepääs teabele ja kondoomidele, ning ravi, narkomaania taastusravi ja kahjuvähendusteenuste kättesaadavus on kõige tõhusamad vahendid võitluses HIV/AIDSi vastu;
P. arvestades, et naiste kondoomi kasutatakse endiselt vähe, kuigi see on praegu ainus kättesaadav vahend, mille kasutamine on naiste võimuses ja mis kaitseb neid soovimatute raseduste, HIVi ja muude sugulisel teel edasikanduvate nakkuste eest;
Q. arvestades, et EuroHIVil puuduvad andmed olukorra kohta Hispaanias ja Itaalias, ehkki EuroHIV peab mõlemat riiki epideemia laia levikuga alaks;
R. arvestades, et hiljuti saadud andmed kinnitavad, et uute HIViga nakatumiste ulatus, samuti AIDSi põdevate inimeste arv erineb igas liikmesriigis ja naaberriikides ning sama kehtib kõige haavatavamateks peetavate rühmade kohta;
S. arvestades, et nüüdseks moodustavad naised 50% HIV-positiivsetest või AIDSi põdevatest inimestest kogu maailmas, kuid nende reproduktiivtervisega seotud erivajadused jäävad sageli tähelepanuta, pidades silmas pereplaneerimist, turvalist sünnitamist ja imikute rinnaga toitmist; arvestades, et vastavalt UNAIDSile on viimase kahe aasta jooksul kõikjal maailmas ning eriti kiiresti Ida-Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas kasvanud HIVi nakatunud naiste ja tüdrukute arv; ja arvestades, et vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele on naised heteroseksuaalses vahekorras bioloogiliste tegurite tõttu HIV-nakkusele tõenäoliselt meestest vastuvõtlikumad;
T. arvestades, et suureneb naiste hulk, kes on oma eraelus kaitsmata heteroseksuaalse vahekorra tõttu teadmatult HI-viirusesse nakatunud ja kellest on saanud viirusekandjad ning seega on võimalik, et nad annavad viiruse edasi oma järeltulijatele; arvestades, et tõhus reageering AIDSile peab keskenduma teguritele, mis seavad naisi jätkuvalt ohtu ja suurendavad nende haavatavust, näiteks vähene iseotsustamine, naistevastane vägivald ning naistega kaubitsemine, vaesus ja sooline diskrimineerimine;
U. arvestades, et viimase AIDSi ennetust käsitleva Eurobaromeetri 2006. aasta veebruaris toimunud uuringu andmetel 54% ELi 25 liikmesriigi elanikkonnast usub või on veendunud, et AIDSi võib nakatuda aidsihaiget või HIV-positiivset inimest suule suudeldes, ning 42% usub või on veendunud, et nakatuda on võimalik, juues samast klaasist, mida aidsihaige või HIV-positiivne isik äsja kasutas;
V. arvestades, et Euroopa ja Kesk-Aasia valitsuste esindajad lubasid Dublini deklaratsiooniga "edendada tugevat ja vastutustundlikku juhtimist riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel, et kaitsta inimesi selle ohu eest tulevikus, ning edendada inimõigusi ja võidelda häbimärgistamise vastu ning tagada hariduse, teabe ja teenuste kättesaadavus kõigi jaoks, kes seda vajavad" ning "leida HIV/AIDSi vastasele võitlusele Euroopas ja Kesk-Aasias piirkonna institutsioonide ja organisatsioonide tegevuskavades kindel koht";
W. arvestades, et Euroopa Liidu ning naaberriikide ministrid ja valitsuste esindajad kinnitasid Vilniuse deklaratsioonis veel kord endale Dublini deklaratsiooniga võetud kohustusi; mõlemad deklaratsioonid rõhutavad vajadust tugevate ja laiaulatuslike järelmeetmete järele, et neis loetletud tegevusi ellu viia;
X. arvestades, et Vilniuse deklaratsioonis mainitakse väga selgelt nii riiklike rahastamisvahendite kui ka ühenduse fondide kasutamist, kaasa arvatud struktuurifondid, HIV/AIDSi vastu suunatud poliitikate rakendamiseks;
Y. arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid sõltuvad sageli avaliku sektori rahalistest vahenditest; arvestades, et ühenduse poolt rahastatavate programmide pakkumismenetlused on tavaliselt keerulised ja riigi ELi liikmesriigiks saamine tähendab valitsusvälistele organisatsioonidele sageli rahvusvahelistest allikatest väljastpoolt ELi saadud rahalise toetuse järsku lõppemist;
Z. arvestades, et kõik liikmesriigid ei oma võrdset juurdepääsu ravile ja ravimitele ning et paljudes liikmesriikides, eelkõige uutes, esineb rahastamise ja ressursside kättesaadavuse osas ebavõrdsust;
AA. arvestades, et liikmesriigid vajavad toetust testimist soodustavate tegevuskavade väljatöötamiseks, nõustajate väljaõppeks ning ka HIVi nakatunute elukestvaks arstlikuks järelevalveks ja toetuseks, eelkõige põhjustel, et ravi kestab terve elu, tekitab sageli kõrvalmõjusid ning kuna HIVi ravimite kasutamisnõuete eiramine võib anda tulemuseks HI viirusetüvede resistentsuse;
AB. arvestades, et viimastel aastatel on pingeline geneeriliste ravimite vaheline konkurents esimese astme antiretroviirusravimite osas toonud kaasa peaaegu 99 %-lise hinnalanguse, 10 000 USA dollarilt umbes 130 USA dollarile patsiendi kohta aastas, kuid teise astme ravimite hinnad, mida patsiendid resistentsuse loomuliku arengu tõttu vajavad, püsivad kõrgel, peamiselt suurenenud patendibarjääride tõttu geneerilisi ravimeid toovates võtmeriikides;
AC. arvestades, et HIV-vastane vaktsiin puudub ning uuringud mikrobiotsiidide ja teiste uudsete ravimite väljatöötamiseks jätkuvad;
AD. arvestades, et 5 aastat pärast Doha deklaratsiooni (mille kohaselt tunnustatakse iga Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriigi "õigust anda sundlitsentse ja vabadust määrata kindlaks litsentside andmise tingimused") on Maailma Terviseorganisatsioon juhtinud tähelepanu sellele, et 74% aidsiravimitest on ikka patendiga kaitstud;
AE. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 10% kõikidest uutest HIV-nakkuse juhtumitest maailmas seotud narkootikumide süstimisega, ning vähem kui 5% kogu maailma süstivatest narkomaanidest on ligipääs tõhusale HIVi ennetamisele, ravile ja hooldusteenustele;
AF. arvestades, et tuberkuloos kiirendab HIVi üleminekut AIDSiks ja 90% HIV-positiivsetest inimestest sureb vajaliku ravi puudumise tõttu tuberkuloosi mõne kuu jooksul pärast aktiivsete tuberkuloosi sümptomite ilmnemist, mis lubab järeldada, et hinnanguliselt ühe kolmandiku aidsihaigete surma põhjuseks on tuberkuloos;
1. tervitab komisjoni teatist HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006-2009 ning toetab selles soovitatud tegevusi ja algatusi;
2. kinnitab veel kord iga inimese õigust tervisekasvatusele, õigele teabele, haiguste ennetamisele, arstiabile, meditsiiniteenustele ja farmaatsiatoodete kättesaadavusele;
3. palub komisjonil analüüsida kõige värskemaid andmeid uute HIV-nakkuste kohta, et tuvastada riigid ja elanikkonnarühmad, keda epideemia kõige rängemalt mõjutab, ning teatada saadud tulemustest vastavatele liikmesriikidele;
4. kutsub komisjoni üles liikmesriikide esitatud riiklike andmete põhjal kindlaks tegema iga ühiskonna kõige haavatavamad rühmad ning koostama selliste rühmade ammendav loetelu, et komisjon ja liikmesriigid saaksid nendega riigi eripära arvesse võttes tulemuslikult tegeleda ning nendeni jõuda, varustades neid teabega, kuidas ennast ja oma partnereid kaitsta;
5. tundes muret mitmete ravimite suhtes resistentsete HIV/AIDSi haigustekitajate tüvede juhtude ja mitmete ravimite suhtes resistentse või täiesti resistentse tuberkuloosi juhtude kiiresti kasvava arvu pärast, kutsub komisjoni üles pidama selle kohta eraldi statistikat ning leidma ja jagama parimaid meetodeid selle ärahoidmiseks;
6. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks sobivaid meetmeid rändajate ja sisserännanud elanikkonnani jõudmiseks Euroopa Liidus, eriti kui nad tulevad kõrge HIV/AIDSi esinemissagedusega riikidest, et aeglustada murettekitavat soodumust uute HIV-nakkuste ilmnemiseks kõnealustes rühmades;
7. nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ning jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded(4), eelkõige selles osas, mis puudutab vereannetamisel tehtavat korrapärast HIVi sõeluuringut;
8. rõhutab aruannetes täpsete andmete esitamise tähtsust; juhib tähelepanu sellele, et andmete kogumine peaks olema konfidentsiaalne ning põhinema anonüümsetel ja vabatahtlikel testimistel; kutsub liikmesriike üles tõstma oma testimise ja aruandlusmeetodite kvaliteeti;
9. märgib, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) võtab endale täieliku vastutuse järelevalve, HIV/AIDSi käsitlevate andmete kogumise ja avaldamise eest 2008. aastal; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid, et vältida võimalikke lünki uute andmete esitamisel; palub ECDC-l aruannete avaldamisel arvestada asjaoluga, et tegemist on tundliku teemaga;
10. kutsub Hispaaniat ja Itaaliat üles esitama oma riiklikud andmed ECDC-le;
11. nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki kättesaadavaid vahendeid, nagu naabruspoliitika ja Põhjamõõtme vahendid, et saavutada kontakt naaberriikide elanikkonna haavatavate rühmadega, pöörates erilist tähelepanu Kaliningradi piirkonnale Venemaal;
12. kutsub komisjoni üles välja töötama uuringutulemustel põhinevaid programme ning edendama ennetamis- ja kahjuvähendamismeetmete rakendamist, sealhulgas kondoomide kasutamist, narkootikumide asendusravi, vabatahtliku testimise kättesaadavust, puhaste nõelte ja süstalde vahetust ning kõnealuste rühmade liikmete nõustamist, keda peetakse HIV-nakkuste suhtes haavatavaks, keda HIV mõjutab või kes on juba HIViga nakatunud, ja stimuleerida ning levitada häid kogemusi positiivses ennetustegevuses ja esitama antud meetmete rakendamise kohta aastaaruande;
13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama teavituskampaaniaid, mis tagavad elanikkonnale selge teabe HIV-nakkuse ja selle ärahoidmise kohta, samuti riskikäitumise ning meetmete kohta, mis aitavad viirusega nakatumist ära hoida;
14. arvestades asjaolu, et tihti on meespartnerid HIVi nakatunud naiste suhtes kasutanud vägivalda ja et naistel on suurem oht HIVi nakatuda, kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma vägivalla vastu võitlemiseks meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis naistevastase vägivallaga võitlemise praeguse olukorra ja kavandatavate meetmete kohta(5);
15. tervitab komisjoni algatust luua kodanikuühiskonna foorum ning julgustab komisjoni jätkama ja tugevdama koostööd kodanikuühiskonnaga kõnealuse foorumi raames;
16. julgustab liikmesriike uurima võimalusi kodanikuühiskonna foorumite loomiseks riiklikul tasandil, et parandada koostööd teiste riikide valitsuste, ametivõimude ja tervishoiuasutustega ning kohalike valitsusväliste organisatsioonidega, mis tegutsevad HIV/AIDSi valdkonnas;
17. rõhutab nii Dublini kui ka Vilniuse deklaratsiooni tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks nende täideviimist;
18. rõhutab, et komisjonil on vaja HIV/AIDSi vastu võitlemiseks kooskõlastada pingutused erinevate vastutavate peadirektoraatide vahel ning täiustada erinevaid haldusprotsesse ja mehhanisme, et tagada võimalikult tõhusad ja kooskõlastatud meetmed, vältida topeltstandardeid ning saavutada suurim võimalik sünergia;
19. julgustab komisjoni pakkuma poliitilist tuge ja tehnilist abi naaberriikidele, kes soovivad rahvatervise probleemi ees seistes TRIPS-lepingus sisalduvaid soodustussätteid ära kasutada, ning pakkuma toetust nii HIVi nõustamise ja testimise kui ka ravimite jaotamise ja arstliku järelevalve infrastruktuuri väljatöötamiseks;
20. taunib asjaolu, et valitsusväliste organisatsioonide jaoks kehtivad ühendusepoolse otserahastamise eeskirjad, samuti eeskirjad nende osalemise kohta ühenduse programmide kaudu rahastatavates projektides on ühtlustamata; palub komisjonil hinnata kehtivaid eeskirju eesmärgiga parandada valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu ühendusepoolse rahastamise erinevatele vormidele;
21. kordab, et riigi ELi liikmesriigiks saamine tähendab valitsusvälistele organisatsioonidele sageli rahvusvahelistest allikatest väljastpoolt ELi saadud rahalise toetuse järsku lõppemist; kutsub seetõttu komisjoni kiirkorras läbi vaatama Bulgaaria ja Rumeenia olukorda ning tegema ettepanekuid rahaliste vahendite puuduse kõrvaldamise meetmete kohta;
22. kutsub komisjoni üles selgelt sõnastama struktuurifondide ja sotsiaalfondide vahendite kasutamise reeglid HIV/AIDSiga seotud projektide ja/või programmide jaoks;
23. julgustab komisjoni kasutama kõiki seitsmenda uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammi kaudu kättesaadavaid võimalusi, et edaspidigi jätkata HIV/AIDSi uurimisega seotud paljutõotavate projektide rahastamist ja tuvastamist ning uudsete antiretroviirusravimite, vaktsiinide ja mikrobiotsiidide väljatöötamist; kutsub komisjoni üles tagama, et HIVi/AIDSi uuringud on sooliselt tasakaalus ning hõlmavad erinevaid füsioloogilisi ja bioloogilisi valdkondi seoses viiruste edasiandmise olemusega;
24. tervitab komisjoni eesmärki arendada käitumuslike ennetusmeetodite uurimist ja hindamist ning julgustab komisjoni välja töötama uuringutulemustel põhinevaid käitumuslike ennetusmeetodite tegevuskavasid;
25. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama ravimiuuringutele rohkem riiklikke vahendeid, nõudes, et riiklike vahendite saajad pühendaksid teatud osa uuringutest sellistele haigustele;
26. nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks vahendeid ennetusmeetmete jaoks HIV/AIDSi vastu võitlemise rahvatervise tegevusprogrammi raames;
27. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks võimalusi ja praktilisi meetmeid ning kasutaks HIVi/AIDSi vastu võitlemiseks partnerriikides, Lääne-Balkanil ja Kesk-Aasias kliiniliste teadusuuringute tulemusi, järgides välisabi menetlust ja meetmeid käsitlevaid direktiive, nagu on asjakohaste riikidega sõlmitud strateegiadokumentides kokku lepitud, ja suunavaid programme;
28. on seisukohal, et palliatiivsel ravil on oluline roll HIV-nakkusega/aidsihaigete inimeste hooldes, ning nõuab tungivalt selle arendamist ja kasutuselevõttu kõikjal Euroopa Liidus;
29. palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu naiste jaoks mõeldud seksuaal- ja reproduktiivtervise programmide edendamiseks, et tõkestada epideemia kasvavat levikut naiste seas;
30. julgustab tungivalt komisjoni ja liikmesriike subsideerima ning rahastama mikrobiotsiidide ja naiste kondoomide alast uurimis- ja arendustegevust, mis annab naistele võimaluse end ja oma meespartnerit tema nõusolekul või ilma selleta HIV/AIDSi eest kaitsta, kuna kondoomid on jätkuvalt kõige tuntum ja laialdaselt kättesaadav HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste vastane kaitsevahend, kuid nende kasutamine vajab meespartneri nõusolekut(6);
31. kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikud strateegiad, et suurendada naiste ja tütarlaste võimalusi kaitsta end HIV-nakkuse ohu eest;
32. rõhutab vajadust tugevdada HIVi/AIDSi ärahoidmise ning seksuaalõiguste ja -tervise edendamise programmide vahelist koostoimet;
33. kutsub liikmesriike üles austama HIV/AIDSi haigestunute seksuaal- ja pereplaneerimisega seotud õigusi;
34. kutsub liikmesriike üles soodustama nii naiste kui meeste sooliselt tasakaalustatud kaasatust AIDSile reageerimisse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid läbi riiklike AIDSiga seotud koordinatsiooniorganite koosseisu;
35. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama kõigile haigusest mõjutatud inimestele ja eelkõige rasedatele naistele juurdepääsu HIVi ravimitele, et vähendada haiguse edasiandmist sündimata lastele;
36. nõuab, et komisjon jätkaks ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi jõupingutuste rahalist abistamist ja üldise toetuse osutamist; kutsub liikmesriike seda eeskuju järgima;
37. juhib tähelepanu sellele, et HIV/tuberkuloosi liitnakkus on ühe kolmandiku HIV-positiivsete inimeste surma põhjuseks; soovitab seetõttu tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel nimetatud asjaolu tunnistada mõlema nakkuse vastu üheaegse võitluse programmide loomisega ja nende edendamisega; märgib mitmete või kõigi ravimite suhtes resistentsete tuberkuloositüvede murettekitavat levikut; märgib lisaks sellele sagedasi HIVi ning hepatiidi ja depressiooni topeltdiagnoose ja nõuab tungivalt meetmete võtmist selliste patsientide raviks ja hoolduseks;
38. rõhutab riikide valitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tervishoiuteenuste osutajate, ravimitööstuse, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vastutuse olulisust, tagamaks ennetamise, ravi ja hoolduse täieliku hõlmatuse eesmärkide täitmine;
39. tunneb muret AIDSi ravimiseks kasutatavate uute ja ravi teises etapis kasutatavate ravimite kõrge hinna pärast; nõuab põhjalikku arutelu patendiõiguse teemal; on seisukohal, et toote või tema toimeainete vähene muutmine tohib vaid proportsionaalselt patendikaitse perioodi pikendada;
40. palub liikmesriikidel kaaluda kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 300 ja 308 piiratud kohaldamisala ja ajaga volituste andmist komisjonile, et pidada ELi nimel ravimitööstusega läbirääkimisi retroviirusevastaste ravimite hinna alandamiseks Euroopa Liidus;
41. kutsub liikmesriike üles edendama suuremat meedia ja kõige asjakohasemate levikanalite kasutamist, et edastada elanikkonnale, eelkõige teismelistele ja noortele inimestele jõulisemalt teavet HIV-nakkuse, selle edasiandmise viiside, HIV-testimise ja ärahoidmist soosiva käitumise kohta;
42. kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust kaasata Euroopa Noorteportaali AIDSi vastasele võitlusele pühendatud osa, sealhulgas andmed liikmesriikides HIVi/AIDSi kohta saadaolevast teabest, juhistest ja hooldusressurssidest;
43. kutsub komisjoni, liikmesriike, kodanikuühiskonda ning erasektorit üles algatama või toetama homofoobia ja kõikide HIV-kandjate/aidsihaigete häbimärgistamise ning haavatavate rühmade ja HIViga nakatunute diskrimineerimise vastu võitlemise programme, samuti arendama selleteemalisi teavituskampaaniaid, et kaotada tõkked, mis pärsivad tulemuste saavutamist nimetatud haiguse vastu peetavas võitluses; nõuab tungivalt, et liikmesriigid keelaksid HIV/AIDSi haigestunud isikute diskrimineerimise, eelkõige teenindussektoris (näiteks kindlustuse, pangateenuste ja tervishoiu valdkondades);
44. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma poliitikat ja programme sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja HIVi/AIDSiga inimeste tööturule sisenemiseks;
45. julgustab komisjoni ja liikmesriike ilmutama juhtivat rolli juurdepääsu edendamisel ja rahastamisel HIV/AIDSi alasele haridusele Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas nõustamisele vastutustundliku seksuaalkäitumise ja sugulisel teel edasikanduvate haiguste ennetamise osas, ning teabele, testimisele ja seonduvatele teenustele, arvestades konfidentsiaalsuse ja teadva nõusoleku põhimõtteid;
46. kutsub liikmesriike üles edendama tervisekasvatust koolides, et tõsta teadlikkust ja propageerida turvalist seksuaalkäitumist;
47. soovitab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidele kodanikele seksuaalhariduse ja -teabe saamise, mis hõlmab austust ja vastutust oma partneri vastu ning võrdseid õigusi homo-, bi- ja transseksuaalsetele isikutele, ning rõhutab koolis seksuaalhariduse andmise tähtsust;
48. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mõõtma, kui pädevad ja asjatundlikud on esmatasandi tervishoiutöötajad HIV/AIDSi küsimustes, ja pakkuma tervishoiutöötajatele koolituskursusi, et võimaldada neile riiklikku juhendamist ja tõsta asjakohaselt avalikkuse teadlikkust;
49. kutsub liikmesriike üles toetama täielikult naisi ja mehi, kes vastutavad aidsihaigete igapäevase hoolduse eest ja/või hoolitsevad nende laste ja orbude eest; juhib tähelepanu asjaolule, et neile tuleks pakkuda kodust hoolduskoolitust ja tõsta nende teadlikkust HIVi/AIDSi ärahoidmise ning kasu kohta, mis aidsihaiged heast ravist ja hooldusest saavad;
50. nõuab tungivalt, et komisjon hindaks võimalust avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks naaberriikide vahel, et arendada täiendavaid võimalusi HIV/AIDSi vastu võitlemiseks;
51. tervitab eesistujariigi Saksamaa algatust korraldada konverents "Vastutus ja partnerlus – koos HIV/AIDSi vastu" 12.–13. märtsini 2007 Bremenis, samuti asjaolu, et Madriid on Euroopa XI AIDSi käsitleva konverentsi võõrustaja 24.–27. oktoobrini 2007;
52. rõhutab kogukondade, kogukonnapõhiste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning HIV-kandjate ja AIDSihaigete keskset rolli HIV/AIDSi vastases võitluses;
53. teeb ettepaneku asutada teabevahetusvõrgustik ELi tasandil, mille eesmärgiks on koguda ja analüüsida kõikide institutsioonide ja organisatsioonide aktiivse HIV/AIDSi vastase võitluse parimaid kogemusi; usub, et selline mehhanism aitaks tuvastada jooksvate tegevuste puudujääke ja kujundada uusi strateegiaid;
54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele, Maailma Terviseorganisatsioonile (Euroopa regioon) ning liikmesriikide valitsustele.
HIV/AIDS Euroopas, Euroopa Nõukogu, sotsiaal-, tervise- ja pereküsimuste komisjon, raportöör: Christine McCafferty, dokument 11033, 27. september 2006.