Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0197(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0293/2007

Esitatud tekstid :

A6-0293/2007

Arutelud :

PV 25/09/2007 - 14
CRE 25/09/2007 - 14

Hääletused :

PV 26/09/2007 - 6.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0409

Vastuvõetud tekstid
PDF 554kWORD 166k
Kolmapäev, 26. september 2007 - Strasbourg
Euroopa Tehnoloogiainstituut ***I
P6_TA(2007)0409A6-0293/2007
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut (KOM(2006)0604 – C6-0355/2006 – 2006/0197(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0604);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 157 lõiget 3, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0355/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0293/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   arvab, et komisjoni ettepaneku vastavust mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele ei saa tagada;

3.   kutsub nõukogu üles alustama Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi nii Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) rahastamise osas, vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1) (institutsioonidevaheline kokkulepe) punktile 47, kui ka teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamise osas, kasutades kõiki institutsioonidevahelise kokkuleppe pakutavaid võimalusi;

4.   tuletab meelde, et käesolev seisukoht ei piira institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse tulemust, mida kohaldatakse ETI asutamise osas;

5.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. septembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
P6_TC1-COD(2006)0197

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides ║ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas rõhutatakse vajadust kujundada välja tingimused, mis soodustavad investeerimist teadmistesse ja innovatsiooni, et anda Euroopa Liidus konkurentsivõimele, majanduskasvule ja tööhõivele uut kasvuhoogu.

(2)  Tugeva tööstus-, konkurentsi- ja innovatsioonibaasi säilitamine Euroopas on eeskätt liikmesriikide ülesanne. Innovatsiooni kui meie ees seisva väljakutse laad ja ulatus Euroopa Liidus nõuab siiski meetmete võtmist ka ühenduse tasandil.

(3)  Ühendus peaks toetama innovatsiooni edendamist, eelkõige teadusuuringute, ║ tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, ║elukestva õppe programmi ja struktuurifondide kaudu.

(4)  Täiendusena senisele ühenduse ja liikmesriikide poliitikale ja algatustele tuleks luua uus algatus ühenduse tasandil, mida edaspidi nimetatakse "Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiks" ("EITI"), edendades teadmiste kolmnurga – innovatsiooni, teadusuuringute ja hariduse – lõimimist üle kogu Euroopa Liidu, hõlbustades seeläbi koostööd ja teabevahetust ning tekitades eelkõige tippkeskuste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostoimet.

5)   15. ja 16. juuni 2006. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni valmistama ette EITI asutamise ametlikku ettepanekut, et esitada see 2006. aasta sügisel.

(6)  EITI peamiseks eesmärgiks peaks olema aidata kaasa ühenduse ja liikmesriikide innovatsioonivõime arendamisele, hõlmates kõrgete standardite kohaselt haridus-, teadusuuringute- ja innovatsioonitegevust eesmärgiga hõlbustada ja edendada võrgustike rajamist ja koostööd ning koostoime loomist innovaatikakogukondade vahel Euroopas.

(7)  Et tugevdada tõhusalt innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse vahelisi sidemeid ning ühendusi, tuleb seada esikohale kõnealuse kolme komponendi ülekandmine tööstuslikku konteksti ja nende rakendamine ning EITI tegevus peab keskenduma peamiselt sellele.

(8)  Oma juhatuse kaudu peaks EITI määrama kindlaks Euroopas innovatsiooni ees seisvad pikaajalised strateegilised ülesanded, eelkõige trans- ja interdistsiplinaarsetes valdkondades, sealhulgas need, mis on juba Euroopa tasandil Euroopa tehnoloogiaplatvormide ja ühiste tehnoloogiaalgatuste strateegilises teadusuuringute kavas ning samuti valitsustevahelise algatuse EUREKA lähituru ühisprojektides kindlaks määratud, ning peaks pakkuma välja teadmis- ja innovaatikakogukondade (edaspidi "TIK") läbipaistva ja tippsaavutustele tugineva valikuprotsessi nendes valdkondades; juhatuse liikmeskonnas peaks olema tasakaalus äri- ning teadus-/akadeemiliste ringkondade kogemused.

(9)  EITI-le ja TIKidele tuleks tagada akadeemiline ning ettevõtlusvabadus, et neil oleks võimalik arendada välja oma ettevõtlus- ja uuendusmeelne kultuur.

(10)  Selleks, et hinnata nõuetekohaselt EITI ja TIKide tegevust ning vajaduse korral viia sisse parendusi, oleks vajalik katsejärk piiratud arvu TIKidega. Selle katsejärgu jooksul peaks EITI juhatus valima välja TIKid valdkondades, mis aitavad Euroopa Liidul tulla toime tänapäeva ja tuleviku väljakutsetega, nagu kliimamuutus, säästev liiklus, energiakasutuse tõhusus või järgmise põlvkonna info- ja sidetehnoloogia.

(11)  Et aidata kaasa konkurentsivõime suurendamisele ja tõsta Euroopa majanduse atraktiivsust ja muuta Euroopa innovatsioonivõime nähtavamaks, peaks EITI suutma tõmmata ligi partnerorganisatsioone, teadlasi ja üliõpilasi üle kogu maailma ning teha koostööd kolmandate riikide organisatsioonidega, stimuleerides teadlaste ja üliõpilaste liikuvust.

(12)  Kuna EITI on kavandatud Euroopa innovatsiooni ja teadusuuringute lipulaevaks, peaks see paiknema olemasolevate Euroopa tippkeskuste ja akadeemilise mainega keskuste lähedal, et olemasolevat infrastruktuuri parimal viisil ära kasutada.

(13)  Et tõsta oma atraktiivsust, peaks EITI koos partnerinstitutsioonidega looma asjakohase struktuuri, mis võimaldab õppijatel ja lõpetanutel saada väljaõpet ja/või tööd TIKide juhtivates partnerorganisatsioonides.

(14)  EITI peaks eelkõige toimima tippsaavutustele tuginevate pikaajaliste partnerluste kaudu inter- ja transdistsiplinaarsetes valdkondades, mis pakuvad Euroopa jaoks potentsiaalselt majanduslikku või ühiskondlikku huvi. Need partnerlused peaks välja valima EITI juhatus ja need nimetatakse TIKideks. Kuigi nad peaks olema juriidiliselt iseseisvad, peaks EITI ja TIKide vahelised suhted põhinema lepingutel, milles sätestatakse TIKide õigused ja kohustused, tagatakse piisav koordineerimise tase ning visandatakse TIKi tegevuse ja tulemuste seire- ja hindamismehhanism.

(15)  Vaja on toetada haridust kui kõikehõlmava innovatsioonistrateegia lahutamatut, kuid sageli puuduvat osa. EITI ja TIKide vahelise lepinguga tuleks ette näha, et TIKide partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste kaudu antavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid peaksid kandma EITI märki. EITI peaks aitama kaasa oma tipptaseme märki kandvate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele liikmesriikides ja väljaspool Euroopa Liitu. Kõik see tegevus peab toimuma ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta)(4) kohaldamist.

(16)  EITI peaks kehtestama selged ja läbipaistvad intellektuaal- ja tööstusomandi haldamise suunised, mis peaks võtma nõuetekohaselt arvesse TIKide erinevate partnerorganisatsioonide poolt tehtud sissemakseid ning soodustama intellektuaal- ja tööstusomandi kasutamist sobivatel tingimustel, sealhulgas litsentseerimise kaudu, ning peaks pakkuma kohaseid stiimuleid EITI-le ja selle partneritele (sealhulgas asjaomastele üksikisikutele), TIKidele ja partnerorganisatsioonidele, samuti kõrvalettevõtetele ja äriotstarbelisele kasutusele. Kui tegevust rahastatakse ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammide alusel, tuleks kohaldada nimetatud programmide eeskirju.

(17)  Struktureeritud koostöö ja regulaarse arvamuste vahetuse kindlustamise nimel peaks EITI tagama korrapärase dialoogi TIKide ja kodanikuühiskonna vahel.

(18)  Kohased sätted, EITI vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks vastu võtta tema põhikirjas.

(19)  Et tagada EITI funktsionaalset autonoomiat ja sõltumatust, peaks EITI olema juriidiline isik ja haldama ise oma eelarvet, mille tulude pool peaks sisaldama ühenduse toetust ning samuti sissemakseid liikmesriikidelt ja eraorganisatsioonidelt, riiklikelt või rahvusvahelistelt organitelt ja institutsioonidelt, EITI oma intellektuaal- ja tööstusomandi haldamisega seotud tegevusest saadavat tulu ja annetusi. EITI peaks püüdma ligi tõmmata eraorganisatsioonide üha suuremat rahalist toetust.

(20)  Ühenduse subsiidiumide ja muude toetuste osas, mis tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest, tuleks kohaldada ühenduse eelarvemenetlust.

(21)  Käesoleva määrusega kehtestatakse aastateks 2008–2013 finantsraamistik. Sellegipoolest, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(5) punkti 14 tähenduses ei tohiks rahastamise mõistes rakendada mitte ühtegi õigusakti, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetlusel ega mitte ühtegi õigusakti, mille on vastu võtnud nõukogu ja millega kaasneb Euroopa Liidu üldeelarves või finantsraamistikus sisalduvate assigneeringute ületamine, enne Euroopa Liidu üldeelarve muutmist ja vajadusel enne finantsraamistiku asjakohast läbivaatamist kooskõlas kõikidele nimetatud juhtumitele vastava menetlusega.

(22)  EITI on ühenduste asutatud asutus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(6) (edaspidi "finantsmäärus") artikli 185 lõike 1 ja institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 tähenduses ja peaks sellest tulenevalt asjakohased finantseeskirjad ise vastu võtma.

(23)  EITI juhatus peaks vastu võtma kolmeaastase jooksva tööprogrammi, mille komisjon peaks läbi vaatama, et kontrollida selle vastavust ühenduse poliitikale ja vahenditele, ning aastaaruande, sealhulgas täieliku raamatupidamisaruande, mis tuleks edastada komisjonile █, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

(24)  On kohane, et Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil peaks olema õigus esitada arvamusi EITI tööprogrammi ning aastaaruande, sealhulgas raamatupidamisaruande kohta.

(25)  Kuna EITI asutamine on uus algatus, mille mõjud ei ole täpselt teada ning neid on raske ennustada, peaks komisjon EITI tegevuse ja mõjud ulatuslikult ja korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse EITI alternatiivsed kujundamisvõimalused ja vajaduse korral tegema ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

(26)  Kuna ettepanek asutada EITI esitati pärast mitmeaastase finantsraamistiku ning ühenduse mitmeaastaste programmide hariduse, teadusuuringute või innovatsiooni valdkonnas vastuvõtmist kaasotsustamismenetluse teel, ei tohiks nimetatud ühenduse programmideks eraldatud rahalisi vahendeid kasutada EITI rahastamiseks ning tuleb uurida kõiki institutsioonidevahelises kokkuleppes pakutud võimalusi.

(27)  Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda selle tegevuse eesmärke täielikult saavutada, vaid nende eesmärkide ulatuse ja riikidevahelise iseloomu tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt meetmeid kehtestada. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevaga asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi "EITI"). ETI on asutus artikli 185 lõike 1 ja institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 tähenduses.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1. 1) "Innovatsioon ║"– protsess, mille kaudu kerkivad esile uued ideed, mis vastavad ühiskonna või majanduse nõudmistele ja genereerivad uusi tooteid, teenuseid või organisatsioonimudeleid, mis võetakse edukalt kasutusele olemasoleval turul või mis suudavad luua uusi turge.
   2. 2) "Teadmis- ja innovaatikakogukond" ("TIK")" – juriidiliselt iseseisev partnerlus kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja teiste innovatsiooniprotsessi sidusrühmade vahel strateegilise võrgustiku kujul koos ühise keskpika kuni pikaajalise innovatsiooniplaaniga, mille eesmärgiks on saavutada EITI eesmärgid.

3)  "Osalisriik" – liikmesriik või iga riik, mis on sõlminud ühendusega EITI-ga seotud lepingu.

   4) "Kõrgharidusasutus" – igat tüüpi asutus, mis annab tunnustatud akadeemilisi kraade või muu tunnustatud kolmanda taseme hariduse kvalifikatsiooni, olenemata selle nimetusest siseriiklikus kontekstis.
   5) "Teadusasutus" – avalik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle üks põhieesmärke on tegelda teadusuuringute või tehnoloogiaarendusega.
   6) "Partnerorganisatsioon" – iga organisatsioon, mis on TIKi liige; selliste hulka võivad kuuluda eelkõige: kõrgharidusasutused, teadusasutused, riiklikud või eraäriühingud, finantsasutused, piirkondlikud ja kohalikud valitsusasutused, sihtasutused.
   7) "Partnerlus" – rühm potentsiaalseid partnerorganisatsioone, kes on tulnud kokku, et kandideerida TIKi nimetuse saamiseks.
   8) "Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid" – osalevate kõrgharidusasutuste poolt TIKis teostatud kõrgharidustegevuse lõpuleviimisel antavad diplomid, kraadid ja muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 3

Eesmärk

EITI eesmärk on edendada Euroopa konkurentsivõimet ja panustada jätkusuutlikule majanduskasvule, tugevdades liikmesriikide ja ühenduse innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja kooskõlastab ta innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse kõige kõrgemate astmete kohaselt.

Artikkel 4

Ülesanded

1.  Oma eesmärgi saavutamiseks teeb EITI järgmist:

█

   a) a) määrab kindlaks oma prioriteetsed valdkonnad;
   b) b) teeb võimalike partnerorganisatsioonide seas tutvustustööd ja edendab nende osalemist oma tegevuses;
   c) c) valib välja ja nimetab prioriteetsetes valdkondades TIKid █, pakub neile vajalikku tuge; rakendab kvaliteedikontrollimeetmeid, teostab pidevalt seiret ja hindab perioodiliselt nende tegevust ning tagab nende vahel kohase koordineerimistaseme;
   d) mobiliseerib avalikest ja eraallikatest vajalikud rahalised vahendid ja kasutab oma ressursse kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige püüab ta hankida märgatava ja üha suurema osa oma eelarvest eraallikatest ja oma tegevusest saadud tulust;
   e) e) ergutab TIKide partnerorganisatsioonideks olevate kõrgharidusasutuste kaudu antavate ja EITI märki kandvate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamist liikmesriikides;
   f) edendab heade tavade levitamist innovatsiooni, kõrghariduse ja teadusuuringute integratsiooni nimel, et arendada välja ühine kõrge teadmiste edasiandmise tasemega innovatsioonikultuur;
   g) püüab saada maailmatasemel innovatsiooni, kõrghariduse ja teadusuuringute pädevusasutuseks;
   h) tagab vastastikuse täiendavuse ja koostoime EITI tegevuse ja teiste ühenduse programmide vahel;
   i) täiendab kehtivaid riiklikke ja piirkondlikke poliitikaid, vahendeid ja võrgustikke innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse valdkonnas Euroopas.

2.  EITI saab volituse asutada sihtasutuse (edaspidi "EITI sihtasutus"), mille konkreetseks eesmärgiks on edendada ja toetada EITI tegevust.

█

Artikkel 5

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad

1.  TIKid tegelevad eelkõige järgmisega:

   a) sobivas proportsioonis innovatsioonile suunatud tegevus ja investeeringud, mis pakuvad Euroopa lisandväärtust ja millel on teadusuuringute ja kõrghariduse mõõde ning mis innustavad tulemuste levitamist ja kasutamist;
   b) kõige eesrindlikumad tehnoloogia innovatsioonist lähtuvad teadusuuringud █olulist majanduslikku ja ühiskondlikku huvi pakkuvates █valdkondades, lähtudes Euroopa ja riiklike teadusuuringute tulemustest, eesmärgiga tugevdada Euroopa konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil;
   c) haridus- ja koolitustegevus magistri- ja doktoriõppe tasandil, millele on osutatud artiklis 8, ainetes, mis vastavad Euroopa tulevikuvajadustele majanduses ja mis edendavad innovatsioonialaste oskuste arendamist, juhtimis- ja ettevõtlusoskuste parandamist ning teadlaste liikuvust;
   d) parima tava levitamine innovatsioonisektoris, keskendudes koostöö arendamisele kõrgharidus-, teadussektori ja äriringkondade vahel.

2.  TIKidele jääb märkimisväärne üldine autonoomia oma sisekorralduse ja koosseisu ning ka täpse tegevuskava ja töömeetodite määratlemiseks.

3.  TIKide eesmärk on olla avatud uutele partnerorganisatsioonidele igal võimalusel, kui need võivad pakkuda partnerlusele lisandväärtust.

4.  TIKid on EITI suhtes juriidiliselt iseseisvad. Suhet EITI ja iga TIKi vahel reguleeritakse lepinguga.

5.  Iga TIK peab esitama EITI juhatusele kinnitamiseks äriplaani.

6.  TIKisse võivad kuuluda kolmandate riikide partnerorganisatsioonid, mis suudavad anda positiivse panuse tema eesmärgi täitmiseks.

Artikkel 6

TIKide valik

1.  EITI valib välja ja määrab partnerluse, millest saab TIK, konkurentsivõimelise, avatud ja läbipaistva protseduuri alusel. EITI võtab vastu ja avaldab TIKide valiku üksikasjalikud kriteeriumid, mis põhinevad tipptasene ja innovatsioonivõime põhimõtetel, ning valiku tegemisel osalevad välised ja sõltumatud eksperdid.

2.  Kooskõlas lõikes 1 nimetatud tipptaseme kriteeriumidega võetakse TIKide valikul eelkõige arvesse:

   a) olemasolevat ja võimalikku innovatsioonivõimet partnerluse piirides, samuti võimalikku tipptaset innovatsioonis, kõrghariduses ja teadusuuringutes, ning eelkõige selle võimet hõlmata neid elemente oma tegevusse;
   b) partnerluse võimet saavutada strateegilise innovatsioonikava eesmärke, nagu on sätestatud artiklis 28;
   c) partnerluse võimet tagada püsiv pikaajaline rahastamine, sealhulgas märgatavad rahalised kohustused erasektorilt;
   d) osalust nende partnerorganisatsioonide partnerluses, mis on aktiivsed teadusuuringute, kõrghariduse ja innovatsiooni valdkonnas, hõlmates vähemalt üht kõrgharidusasutust ja üht eraäriühingut;
   e) vajaduse korral intellektuaal- ja tööstusomandi haldamise plaani olemasolu, mis on asjaomases sektoris kohane ning vastab EITI intellektuaal- ja tööstusomandi haldamise põhimõtetele ja suunistele;
   f) erasektori kaasamist ja koostööd sellega, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega ning rahandussektoriga;
   g) tugimeetmeid alustavate ettevõtete ja kõrvalettevõtete loomiseks;
   h) partnerluse suutlikkust luua suhteid teiste TIKi-väliste organisatsioonide ja võrgustikega, eesmärgiga jagada häid tavasid ja tipptaset.

3.  Kooskõlas lõikes 1 nimetatud tipptaseme kriteeriumiga on igal TIKil vähemalt kolm üksteisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad)(7) artikli 6 mõistes sõltumatut partnerorganisatsiooni, mis asuvad vähemalt kahes erinevas osalisriigis.

4.  TIK võib hõlmata EITI juhatuse heakskiidul partnerorganisatsioone, mis pole asutatud osalisriigis.

Artikkel 7

Katsejärk

1.  Hiljemalt ...(8) valib ja määrab EITI vastavuses artikli 6 sätetega kaks või kolm TIKi.

2.  EITI võib valida täiendavad TIKid pärast esimese strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmist vastavalt artiklile 28.

Artikkel 8

Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid

1.  EITI ja TIKi vahelises kokkuleppes nähakse ette, et kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis antakse TIKi kaudu valdkondades, milles tegeldakse TIKi kaudu kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooniga, kannavad EITI märki.

2.  EITI julgustab TIKide partneriks olevaid kõrgharidusasutusi andma ühiseid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis peegeldavad TIKide ühendiseloomu. Need võivad siiski olla ka ühe kõrgharidusasutuse antud kraadid või siis topelt või ühised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid.

3.  Liikmesriigid teevad TIKi-siseste ja EITI märki kandvate kõrgharidusasutuste antavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisel koostööd, ilma et see piiraks direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamist.

4.  Kõik ühe TIKi partnerorganisatsioonid aitavad kaasa õppe- ja teaduspoliitikale EITI juhatuse strateegiates hõlmatud ainetes ja sektorites.

Artikkel 9

Teadlaste ja üliõpilaste liikuvus

1.  Oma tegevuste aitab EITI edendada liikuvust Euroopa kõrghariduspiirkonnas vastavalt Bologna protsessi raames sõlmitud kokkulepetele.

2.  Tagatakse TIKi tegevustele antud toetuste, eelkõige teadlastele ja üliõpilastele antud toetuste ülekantavus.

Artikkel 10

EITI sõltumatus ja kooskõla ühenduse, liikmesriikide ja valitsustevahelise tegevusega

1.  EITI tegutseb riiklikest ametiasutustest ja välistest mõjudest sõltumatult. █

2.  EITI ja TIKide tegevus peab olema kooskõlas muu ühenduse tasandil toimuva tegevusega ja vahenditega, eelkõige innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse valdkonnas.

3.  EITI võtab asjakohaselt arvesse ka piirkondliku, riikliku ja valitsustevahelise tasandi poliitikasuundi ja algatusi, et kasutada ära parimaid lahendusi, toimivaid ideid ja olemasolevaid ressursse.

Artikkel 11

EITI organid

1.  EITI organid on:

   a) juhatus, mis koosneb innovatsiooni, äri, teadusuuringute ja kõrghariduse vallas kogemusi omavatest kõrgetasemelistest liikmetest; see vastutab EITI tegevuste juhtimise eest ja TIKide valimise, nimetamise ja hindamise ning kõigi strateegiliste otsuste eest;
   b) täitevkomitee, mis jälgib EITI tegevust ning võtab vastu otsused, mida on vaja teha juhatuse koosolekute vahelisel ajal;
   c) direktor, kes vastutab juhatuse ees EITI haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on EITI seaduslik esindaja;
   d) vajaduse korral sisekontrolli üksus, mis nõustab juhatust ja direktorit finants- ja haldusjuhtimise, EITI kontrollistruktuuride TIKidega loodavate rahastamissidemete küsimustes ning juhatuse soovil ka muudes küsimustes.

2.  Komisjon võib määrata vaatlejad, kes võtavad osa juhatuse ja täitevkomitee █koosolekutest.

Artikkel 12

Juhatuse koosseis

1.  Juhatus koosneb määratud liikmetest, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise ja teadusliku taustaga inimesi (edaspidi "määratud liikmed"), ja liikmetest, keda valivad ennast esindama EITI ja TIKide innovatsiooni, teadusuuringute, akadeemilise, tehnilise ja haldustöö tegijad ning üliõpilased ja doktorandid (edaspidi "valitavad liikmed").

2.  Juhatuse määratud liikmeid on 21. Nende ametiaeg on - välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhul - kuus aastat, mida ei saa pikendada. Liikmed määrab komisjon vastavalt läbipaistvale menetlusele, mille käigus esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule valikuprotsessi kohta aruanne.

3.  Määratud liikmeid määrates võtab komisjon arvesse akadeemilise, teadusliku ja ärikogemusega inimeste tasakaalustatuse põhimõtet ning samuti soolise tasakaalu põhimõtet ja Euroopa Liidu erinevate innovatsiooni-, teadus- ja hariduskeskkondade esindatust.

4.  Kolmandik määratud liikmetest vahetatakse välja iga kahe aasta järel. Liikmed, kelle ametiaeg lõpeb pärast teist või neljandat aastat esimese juhatuse ametisse nimetamisest, määratakse loosi teel.

5.  Juhatuse valitavaid liikmeid on neli. Nende ametiaeg on kolm aastat, mida saab pikendada ühe korra. EITIst või TIKist lahkumise korral nende ametiaeg lõpeb ja nad asendatakse järelejäänud ametiaja lõpuni, kasutades sama menetlust, mida kasutati asendatava liikme puhul.

6.  Valitavate liikmete valimise ja asendamise tingimused ja korra võtab direktori ettepanekul vastu juhatus enne esimese TIKi asutamist. Nad tagavad EITI ja TIKide mitmekesise esindatuse ning võtavad arvesse EITI ja TIKide arengut.

7.  Juhul kui juhatuse liige ei saa oma ametiaega lõpuni täita, määratakse või valitakse järelejäänud ametiaega lõpule viima asendusliige, kasutades sama menetlust, mida kasutati asendatava liikme puhul.

Artikkel 13

Juhatuse ülesanded

1.  Juhatuse liikmed tegutsevad täielikus sõltumatuses EITI huvides, kaitstes selle eesmärke ja missiooni, identiteeti ja sidusust.

2.  Eelkõige on juhatusel järgmised ülesanded:

   a) määrata valdkonnad, milles TIKid asutatakse;
   b) võtta vastu EITI strateegia, nagu see on kirjas kolmeaastases jooksvas tööprogrammis;
   c) võtta direktori ettepaneku alusel vastu eelarve, iga-aastane raamatupidamisaruanne ja bilanss ning iga-aastane tegevusaruanne;
   d) võtta vastu TIKide valimise kord, mis on täpne, läbipaistev ja kasutajasõbralik; menetluses peab sisalduma väliste ekspertide hinnang ja arvesse tuleb võtta EITI ja TIKide suhteid;
   e) valida ja määrata partnerlus, mida nimetatakse TIKiks või vajadusel määramise tühistama;
   f) tagada TIKi tegevuse pidev hindamine eelnevalt kehtestatud selgete kriteeriumide alusel;
   g) võtta vastu enda töökord ning ka täitevkomitee töökord;
   h) komisjoni nõusolekul määrata juhatuse ja täitevkomitee liikmetele asjakohased honorarid; neid honorare võrreldakse liikmesriikide sarnaste maksetega;
   i) võtta vastu täitevkomitee liikmete, sisekontrolli üksuse liikmete (vajaduse korral) ja direktori valimise kord;
   j) nimetada ametisse ja vajaduse korral vallandada direktor, nimetada ametisse peaarvepidaja ja täitevkomitee liikmed;
   k) teostada direktori üle distsiplinaarjärelvalvet;
   l) luua vajaduse korral nõuanderühmad, mille tegevusaeg võib olla piiritletud;
   m) edendada EITIt kogu maailmas, tõsta selle atraktiivsust ja teha EITIst kõrgetasemeline innovatsiooni, teadusuuringute ja kõrghariduse rahvusvaheline keskus;
   n) võtta vastu käitumisjuhend huvide konflikti puhuks;
   o) määratleda intellektuaal- ja tööstusomandi haldamise põhimõtted ja juhised;
   p) kiita heaks TIKi partnerorganisatsioonide vahel sõlmitavad intellektuaal- ja tööstusomandit käsitlevad kokkulepped;
   q) otsustada, kas luua sisekontrolli üksus vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(9).

3.  Juhatus võib delegeerida konkreetsed ülesanded täitevkomiteele.

4.  Juhatus valib esimehe määratud liikmete hulgast. Esimehe ametiaeg on kolm aastat ning seda võib pikendada ühe korra.

Artikkel 14

Juhatuse toimimine

1.  Juhatus võtab reeglina otsuseid vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega.

Artikli 13 lõike 2 punktide a, b, c, d, e ja j ning lõike 4 alusel vastuvõetavate otsuste puhul on siiski vaja kõigi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

2.  Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda aastas, erakorralise koosoleku saab kokku kutsuda esimees või kutsutakse see kokku vähemalt kolmandiku liikmete nõudmisel.

3.  Üleminekuperioodil koosneb juhatus ainult määratud liikmetest, kuni saab korraldada valitavate liikmete valimise pärast esimese TIKi asutamist.

Artikkel 15

Täitevkomitee

1.  Täitevkomitee koosneb viiest liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees, kes juhatab ka täitevkomiteed.

Neli muud liiget juhatuse esimehe kõrval valib juhatus oma määratud liikmete hulgast.

2.  Täitevkomitee koguneb regulaarselt juhatuse esimehe kutsel või direktori nõudel.

3.  Täitevkomitee võtab otsuseid vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega.

4.  Täitevkomitee täidab järgmisi ülesandeid:

   a) juhatuse koosolekute ettevalmistamine;
   b) EITI jooksva kolmeaastase tööprogrammi rakendamise jälgimine;
   c) TIKide valimiskorra jälgimine;
   d) kõigi muude juhatuse delegeeritud otsuste vastuvõtmine.

Artikkel 16

Direktor

1.  Direktoril peavad olema EITI tegevuse valdkonnas laialdased teadmised ja hea maine. Direktori nimetab ametisse juhatus neljaks aastaks. Juhatus võib seda perioodi ühe korra nelja aasta võrra pikendada, kui seda peetakse EITI huve silmas pidades parimaks.

2.  Direktor on EITI igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Direktor vastutab juhatuse ees, kellele ta annab pidevalt aru EITI tegevuse arengu kohta.

3.  Eelkõige on direktoril järgmised ülesanded:

   a) toetada juhatust ja täitevkomiteed nende tegevuses ja tagada koosolekuteks sekretariaadi töö;
   b) valmistada ette esialgne strateegia ja EITI eelarve juhatusele esitamiseks täitevkomitee kaudu;
   c) hallata TIKide valimisprotsessi ja tagada, et protsessi erinevad etapid viiakse läbi läbipaistvalt ja objektiivselt;
   d) korraldada ja juhtida EITI tegevust;
   e) vastavalt artiklile 29 tagada EITI tegevuse ja töötulemuste tõhusa järelevalve- ning hindamismenetluse rakendamine;
   f) vastutada haldus- ja finantsküsimuste eest, kaasa arvatud EITI eelarve täitmine; sellega seoses võtab direktor asjakohaselt arvesse sisekontrolli üksuselt saadud nõuandeid;
   g) vastutada kõigi personaliküsimuste eest;
   h) valmistada ette esialgne jooksev kolmeaastane tööprogramm ja EITI iga-aastane tegevusaruanne ning esitada need juhatusele;
   i) esitada EITI iga-aastane esialgne raamatupidamisaruanne ja bilanss sisekontrolli üksusele ja sellele järgnevalt ka täitevkomitee kaudu juhatusele;
   j) tagada, et EITI lepingute ja kokkulepetega võetud kohustused oleksid täidetud;
   k) anda täitevkomiteele ja juhatusele nende tegevuseks vajalik teave.

Artikkel 17

EITI töötajad

1.  EITI personal koosneb tähtajalise lepinguga otseselt EITI poolt tööle võetud töötajatest. EITI direktori ja töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi.

2.  Liikmesriigid või muud tööandjad võivad EITIsse piiratud ajaks lähetada eksperte.

Juhatus võtab vastu sätted, mis võimaldavad liikmesriikide või muude tööandjate lähetatud ekspertidel töötada EITIs ning kus määratletakse nende õigused ja kohustused.

3.  EITIs kohaldatakse töötajate suhtes õigust, mille on pädev asutus andnud töötajatega lepingute sõlmimiseks.

4.  Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on EITI-le tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega.

Artikkel 18

TIKide korraldamise ja haldamise põhimõtted

1.  Juhatus võtab vastu juhendite raamistiku, mille alusel määratakse TIKi lepingute tingimused ning nende tegevuse rahastamine, järelevalve ja hindamine. Juhend avaldatakse enne TIKide valimisprotsessi algust.

2.  Eelkõige võtab juhatus vastu järgmised juhendid:

   a) TIKide ning EITI nende juhtimises osalemise järelevalve ja hindamine;
   b) ettevõtluse mõõtme integreerimine teadus- ja haridustegevusse, kaasa arvatud hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kavandamine ja rakendamine; töötajate ning üliõpilaste/teadlaste liikuvus ettevõtete ja akadeemilise/teadussektori vahel; sellise haridussisu pakkumine, mis võtab arvesse ettevõtluse, juhtimise ja innovatsiooniga seotud teemasid; partneritevahelise koostöö tulemuste ja sellest tuleneva tulu jaotamine; tulemuste ja heade tavade levitamine muudele kui partnerorganisatsioonidele, kaasa arvatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;
   c) meetmed, millega tagada, et õppekavad ja asutusesisene tegevus toetaks ettevõtlikku ja innovaatilist mõtteviisi.

3.  EITIga sõlmitud lepingu tingimuste raames jääb TIKidele märkimisväärne autonoomia oma sisekorralduse ning ka täpse tegevuskava ja töömeetodite määratlemiseks.

Artikkel 19

TIKide hindamise ja järelevalve põhimõtted

EITI korraldab iga TIKi tulemuste pideva järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise. Hindamine peab põhinema heal haldustaval ja tulemusele orienteeritud parameetritel ning selle käigus tuleb vältida mittevajalikke formaalsusi ja menetlusega seotud aspekte.

Artikkel 20

TIKide tegevuse kestus, jätkamine ja lõpetamine

1.  Vastavalt perioodiliste hindamiste tulemustele ja teatavate valdkondade spetsiifilisusele on TIKide tavaline tegevusaeg 7 kuni 15 aastat.

2.  Juhatus võib erandkorras otsustada pikendada TIKi algselt sätestatud tegevuse kestust, kui see on kõige asjakohasem viis EITI eesmärkide saavutamiseks.

3.  Juhul kui TIKi hindamine näitab, et tulemused pole ootuspärased, võtab juhatus asjakohased meetmed, mille hulka kuuluvad TIKile antava toetuse vähendamine, muutmine või katkestamine või TIKiga lepingu lõpetamine.

Artikkel 21

EITI likvideerimine

Kui EITI otsustatakse likvideerida, siis toimub see komisjoni järelevalve all vastavalt kohaldatavatele seadustele. Lepingutes TIKidega ja EITI sihtasutuse asutamislepingus sätestatakse asjakohased reeglid sellise olukorra puhuks.

Artikkel 22

Intellektuaal- ja tööstusomandi haldamine

1.  EITI võtab vastu intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste haldamise █juhised, mis põhinevad muu hulgas määruse (EÜ) nr 1906/2006 II peatüki 2. jaos sätestatud põhimõtetel.

2.  Nende juhiste põhjal sõlmivad iga TIKi partnerorganisatsioonid omavahel intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste haldamise ja kasutamise lepingu, mis peavad saama juhatuse heakskiidu.

Artikkel 23

Õiguslik seisund

1.  EITI on juriidiline isik. Tal on igas liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib ta omandada või võõrandada materiaalset või immateriaalset vara ning oma nimel kohtus esineda.

2.  EITI suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 24

Vastutus

1.  EITI kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

2.  EITI lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu sätetega ning selle lepingu suhtes kohaldatavate seadustega.

EITI sõlmitavates lepingutes peab olema sätestatud, et kohtumõistmine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EITI kõik kahjud, mida EITI või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

4.  Kõiki EITI makseid seoses lõigetes 2 ja 3 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse EITI kuludena ning need kaetakse EITI rahalistest vahenditest.

Artikkel 25

Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele

1.  EITI tagab oma tegevuse, kaasa arvatud TIKide tegevuse, läbipaistvuse kõrge taseme. Eelkõige loob EITI kättesaadava tasuta mitmekeelse veebisaidi, kus esitatakse teavet EITI tegevuse ja üksikute TIKide tegevuste kohta.

2.  EITI avalikustab ja edastab eelarvepädevatele institutsioonidele:

   a) töökorra,
   b) jooksva kolmeaastase tööprogrammi ja iga-aastase tegevusaruande.

3.  Piiramata lõigete 4 ja 5 kohaldamist, ei levita EITI ega TIKid kolmandatele isikutele saadud konfidentsiaalset teavet, mida on põhjendatult palutud käsitleda konfidentsiaalsena.

4.  EITI organite liikmete suhtes kehtib EÜ asutamislepingu artiklis 287 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.

EITI poolt käesoleva määrusega kooskõlas kogutud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(10).

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(11) kohaldatakse EITI valduses olevate dokumentide suhtes. Juhatus võtab vastu nimetatud määruse praktilise rakendamise korra hiljemalt kuue kuu jooksul EITI asutamisest.

Artikkel 26

Vahendid

1.  EITI-t ja TIKisid rahastatakse █järgmistest allikatest:

   a) a) äriühingute või eraorganisatsioonide, eelistatavalt TIKis osalevate äriühingute, eraldatavad vahendid;
   b) b) vahendid Euroopa Liidu üldeelarvest, nagu on sätestatud artiklis 30, samuti kasutamata summadest, mis läheksid muul juhul tagasi liikmesriikidele; kui kasutatakse struktuurifonde, võtavad otsuse vastu liikmesriik või asjaomased kohalikud, piirkondlikud ja korraldusasutused;
   c) c) osalisriikide, kolmandate riikide või nende ametivõimude eraldatavad vahendid;
   d) d) annakud, annetused ja eraldised eraisikutelt, institutsioonidelt, fondidelt või muudelt riiklikelt ametiasutustelt;
   e) e) enda tegevusest, sealhulgas intellektuaal- ja tööstusomandi õigustest saadav kasutustasu või kapitaliannetustest saadav tulu █mida haldab EITI sihtasutus █;
   f) f) █rahvusvaheliste asutuste või institutsioonide eraldatavad vahendid;
   g) Euroopa Investeerimispanga laenud ja osalus.

Osalus võib olla ka mitterahaline.

2.  Kui TIK või tema partnerorganisatsioonid taotlevad toetust otse ühenduse programmidest (kaasa arvatud riskijagamisrahastu), tagab komisjon, et neid taotlusi ei eelistataks mingil moel teistele taotlustele. Selliseid toetusi ei anta tegevustele, mida ühenduse eelarvest juba rahastatakse.

3.  Vahendeid ei tohi eraldada ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendast raamprogrammist, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammist ning elukestva õppe programmist nendeks sisseseadmis- ja/või halduskuludeks, mis on otseselt seotud EITI või TIKidega.

Artikkel 27

Tegevuse kavandamine ja aruandekohustus

1.  EITI võtab vastu:

   a) a) jooksva kolmeaastase tööprogrammi, kus esitatakse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused ning hinnang rahastamisvajaduse ja -allikate kohta; tööprogramm vastab kättesaadavatele rahalistele ja inimressurssidele.
   b) b) aruande iga aasta 30. juuniks; aruandes antakse ülevaade EITI eelneva kalendriaasta tegevusest ja hinnatakse tulemusi püstitatud eesmärkide ja kehtestatud ajakava seisukohast, sooritatud tegevustega seotud ohtusid ning vahendite kasutamist ja EITI üldist tööd. █

2.  EITI esitab jooksva kolmeaastase tööprogrammi ja aastaaruande komisjonile, █Euroopa Parlamendile █, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teadmiseks.

█

3.  EITI raamatupidamisaruandlus ja raamatupidamisarvestus vastavad üldeeskirjadele, mis on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

Artikkel 28

Strateegiline innovatsioonikava

1.  Hiljemalt 31. detsembriks 2011. aastal ja edaspidi iga seitsme aasta järel koostab EITI seitsmeaastase strateegilise innovatsioonikava (edaspidi "SIK") ja esitab selle komisjonile.

2.  SIK rõhutab EITI potentsiaalset majanduslikku ja ühiskondliku huvi pakkuvaid pikaajalisi strateegilisi valdkondi, mis võivad luua Euroopa Liidu tasandil parimat innovatsioonialast lisandväärtust. Konkreetsem ja üksikasjalikum strateegia koostatakse kolmeaastastes töökavades, nagu on määratletud artiklis 27, võimaldades EITI-l reageerida sisemistele ja välistele arengutele teadus-, tehnoloogia-, innovatsioonivaldkondades ja muudes asjaomastes valdkondades.

3.  SIKis võetakse arvesse EITI ja TIKide hindamise tulemused, nagu on ette nähtud artiklis 29.

4.  SIKis sisaldub ka EITI pikaajalise arengu ja rahastamise rahaliste vajaduste ja ressursside prognoos.

5.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad SIKi vastu komisjoni ettepanekul vastavalt asutamislepingu artiklile 251.

Artikkel 29

EITI hindamine

1.  Tulemuste kõrge kvaliteedi ja vahendite tõhusa kasutamise saavutamiseks tagab EITI, et tema tegevus, kaasa arvatud TIKide kaudu hallatav tegevus, on pideva järelevalve ja perioodilise sõltumatu hindamise all. EITI edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamise tulemuste seisukohalt asjakohase teabe.

2.  Hiljemalt 31. detsembriks 2010. aastal sealt edasi iga seitsme aasta tagant korraldab komisjon EITI hindamise tulemused. Hinnang põhineb sõltumatul välishindamisel ning selles uuritakse, kuidas EITI täidab oma eesmärki. Selles käsitletakse EITI ja TIKide kõiki tegevusi ning kontrollitakse nende mõju, tõhusust, jätkusuutlikkust, tulemuslikkust ning kooskõla ühenduse poliitikaga. Hinnangus võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.

3.  Komisjon edastab hindamise tulemused koos kõikide ettepanekutega käesoleva määruse muutmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Juhatus võtab hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse EITI programmides ja tegevuses.

Artikkel 30

Eelarvelised kulukohustused

Käesoleva määruse rakendamiseks ühenduse rahastamise suunavaks finantsraamistikuks kuueaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2008 määratakse 308 700 000 eurot, millele mõlemad eelarvepädevad institutsioonid peavad andma oma nõusoleku vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele, eelkõige vastavalt selle osale C ja artiklile 47. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 31

Aastaeelarve ettevalmistamine ja vastuvõtmine

1.  EITI kuludeks on personalikulud, haldus- ja infrastruktuurikulud ning tegevuskulud. Halduskulud hoitakse võimalikult madalal.

2.  Eelarveaasta vastab kalendriaastale.

3.  Direktor koostab EITI järgmise aasta tulude ja kulude prognoosi ning edastab selle juhatusele.

4.  Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.  Juhatus võtab vastu esialgse prognoosi koos esialgse kolmeaastase tööprogrammi ning asutamiskava projektiga ja edastab need 31. märtsiks komisjonile.

6.  Komisjon esitab prognoosi eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

7.  Komisjon sisestab vastavalt prognoosile Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse eelarveprojekti prognoosid, mida ta peab asutamiskava ja üldeelarvest antava toetuse seisukohast vajalikuks ning esitab selle mõlemale eelarvepädevale institutsioonile kooskõlas asutamislepingu artikliga 272.

8.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad EITI toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu asutamiskava.

9.  Juhatus võtab vastu EITI eelarve, mis muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

10.  Juhatus teatab mõlemale eelarvepädevale institutsioonile nii kiiresti kui võimalik oma kavatsusest läbi viia mis tahes projekt, mis oluliselt mõjutab EITI eelarve rahastamist, eelkõige mis tahes projekt seoses kinnisvaraga, näiteks hoonete ostu või rentimisega. Juhatus teatab sellest komisjonile.

11.  Iga oluline EITI eelarve muudatus vajab eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu.

Artikkel 32

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Juhatus võtab vastu EITI suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 sätetest.

2.  Direktor vastutab EITI eelarve täitmise eest.

3.  EITI raamatupidamine konsolideeritakse komisjoni raamatupidamisega.

4.  EITI allub teiste Euroopa Liidu asutustega samadele eelarvekontrolli eeskirjadele.

5.  Kontrollikoda teostab kontrolli kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

6.  Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele EITI aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2 █.

Artikkel 33

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.  Et võidelda pettuste, korruptsiooni ja ebaseadusliku tegevuse vastu, kohaldatakse EITI suhtes täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)(12).

2.  EITI liitub 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust.(13) Juhatus vormistab selle liitumise ametlikult ja võtab vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada sisejuurdluste läbiviimist OLAFi poolt.

3.  Kõigis EITI vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb selgesõnaliselt sätestada, et OLAF ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide ühenduse raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides.

4.  Lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis EITI sihtasutuse suhtes.

Artikkel 34

Läbivaatamisklausel

Hiljemalt 31. detsembriks 2010. aastal ning sealt edasi iga seitsme aasta tagant annab komisjon aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse rakendamise ja EITI tegevuse kohta. Aruandes sisaldub hinnang EITI lisandväärtuse kohta, selle vastastikuse täiendavuse kohta olemasolevate riiklike ja ühenduse vahenditega, millega toetatakse innovatsiooni, teadusuuringuid ja kõrgharidust, ning oma eesmärkide täitmise kohta vastavalt artiklis 3 sätestatule. Selle aruande põhjal teeb asjakohased ettepanekud määruse muutmiseks.

Komisjoni aruandes võetakse arvesse artiklis 27 sätestatud juhatuse iga-aastaseid aruandeid ja artiklis 29 sätestatud välishindamisi.

█

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║ ,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

█

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 28.
(2) ELT C 146, 30.6.2007, lk 27.
(3) Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta seisukoht.
(4) ║ ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).
(5) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(7) ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.
(8)* 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
(9) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. Parandus EÜT L 2, 7.1.2003, lk 39.
(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(11) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(12) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(13) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika