Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "i2010: digitaalsed raamatukogud" (KOM(2005)0465);

–   võttes arvesse komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust 2006/585/EÜ kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu järeldusi kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(3);

–   võttes arvesse kõrgetasemelise ekspertide rühma 18. aprilli 2007. aasta aruannet autoriõiguste, digitaalse säilitamise, teadmata autori teoste ja lõppenud tiraažiga teoste kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine (KOM(2007)0056);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0296/2007),

A.   arvestades, et kultuur on ühendamise, suhtlemise ja jagamise tegur, mis aitab kaasa Euroopa Liidu lähendamisele tema kodanikele ja tõelise Euroopa identiteedi tugevdamise ja väljendamise soodustamisele;

B.   arvestades, et on vaja tagada Euroopa kultuuripärandi rikkuse ja mitmekesisuse võimalikult ulatuslikum edendamine, säilitamine ja levitamine;

C.   arvestades, et liikmesriikidel ja kultuuriasutustel, eelkõige raamatukogudel, on nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil selles valdkonnas otsustav roll;

D.   arvestades, et on vaja arvesse võtta uute tehnoloogiate kiiret arengut ja sellest tulenevat kultuuritavade muutumist;

E.   arvestades eelkõige, et Internet on saanud paljude kodanike, eelkõige noorte jaoks üheks peamiseks teadmistele ja tarkusele juurdepääsu vahendiks;

F.   arvestades, et esmajärjekorras tuleb selles digitaalkeskkonnas tagada kõikidele juurdepääs Euroopa kultuuripärandile ning kindlustada selle säilitamine tulevastele põlvedele ja luua seega meie kollektiivne mälu;

G.   arvestades, et peamised vahendid selle saavutamiseks on Euroopa kultuuripärandi ulatuslik digiteerimine ja veebipõhine juurdepääs sellele;

H.   arvestades, et Euroopa kultuuripärand peegeldab Euroopa mitmekesisust ja et järelikult peab sellele juurdepääs olema mitmekeelne;

I.   arvestades, et kultuurilise infosisu pöördumatu kadumise vältimiseks on vaja luua sidus digiteerimise ja digitaalteoste säilitamise poliitika, pidades rangelt kinni autoriõigusest ja kaasnevatest õigustest;

J.   arvestades, et lisaks Euroopa kultuuripärandi loomuomastele kultuuriomadustele tuleb selle kultuuripärandi digiteerimine kasuks ka teistele tegevusaladele, eelkõige haridusele, teadusele, uurimistegevusele, turismile ja meediale;

K.   arvestades, et kultuurilise infosisu massilise digiteerimise eesmärk ei ole tavapärase kultuurilise infosisu asendamine või sellega konkureerimine, vaid paralleelselt usaldusväärse ja kvaliteetse digitaalsisu loomine;

L.   arvestades, et digitaaltehnoloogia on pealegi märkimisväärne vahend puuetega inimeste teenistuses, mis võimaldab kohandada sisu nende vajadustele;

M.   arvestades siiski, et üksnes kaduvväike osa Euroopa kultuuripärandist on praegu digiteeritud ning et liikmesriikide edasiminek selles osas toimub väga erinevas rütmis;

N.   arvestades, et üleüldisele digiteerimisele eraldatud riiklikest rahalistest vahenditest ei piisa sellise ulatusega projekti elluviimiseks;

O.   arvestades, et digiteerimisalgatused jäävad väga tükatiseks ja et enamjagu seni ühenduse tasandil omandatud kogemustest ei ole veel teada ja need ei võimalda lihtsat, otsest ja mitmekeelset juurdepääsu Euroopa kultuuripärandi teostele tervikuna;

P.   arvestades, et tuleb luua nn "kõige avaldamise" vahend, mis tagab Euroopa kultuuripärandile üldise ja vahetu juurdepääsu, ilma et selleks oleks vaja ühest kohast teise liikuda, ja soodustab digiteerimise kiirendamist;

Q.   arvestades sellega seoses, et tuleb tugineda olemasolevatele Euroopa algatustele, mis aitavad kaasa Euroopa digitaalraamatukogu arendamisele, nagu TEL (Euroopa Raamatukogu), mis pakub juba juurdepääsu Euroopa riikide raamatukogude kollektsioonide dokumentidele ja võimaldab teostada otsinguid digitaalsetes või bibliograafilistes allikates 23 riiklikus raamatukogus 47st, aga ka projekt TEL-ME-MOR, mille eesmärk on soodustada uute liikmesriikide 10 riikliku raamatukogu integreerimist, projekt EDL, mille eesmärk on integreerida üheksa teist riiklikku raamatukogu EÜ/EFTA raames, ning projekt Europeana, mis ühendab Prantsusmaa, Ungari ja Portugali riiklikke raamatukogusid,

Euroopa digitaalraamatukogu, mis on mitmekesisuses ühinenud Euroopa nägu

1.   soovitab luua etapi kaupa Euroopa digitaalraamatukogu ühe, vahetu ja mitmekeelse Euroopa kultuuripärandile juurdepääsupunkti kujul;

2.   rõhutab, et kui eesmärk on kõiki kultuurimaterjali kategooriaid hõlmava vahendi, nagu audiovisuaalsisu loomine, peab Euroopa digitaalne raamatukogu esialgu koonduma ilma autoriõiguse piiranguteta tekstimaterjali potentsiaalile;

3.   kutsub selleks kõiki Euroopa raamatukogusid üles andma Euroopa digitaalraamatukogu käsutusse juba digitaalkujul olemasolevaid autoriõiguse piiranguteta teoseid;

4.   kutsub Euroopa ülikoole ja teisi kõrgharidusasutusi võimaldama juurdepääsu Euroopa kultuuripärandiga seotud valdkondi ja teemasid käsitlevatele doktoritöödele ja teistele teaduslikele töödele vastavalt määratletavatele tingimustele ning pidades täielikult kinni autoriõigustest;

5.   kutsub teisi Euroopa, sealhulgas piirkondlikke ja kohalikke kultuuriasutusiasutusi üles selles projektis osalema, et see oleks Euroopa kultuuri rikkust ja mitmekesisust esindav; kutsub muu hulgas muuseume digiteerima oma arhiive, et neid oleks võimalik projekti kaasata;

6.   rõhutab lisaks, et Euroopa digitaalraamatukogu eesmärk ei ole sisu ainuõiguslik levitamine, vaid digitaalteostele juurdepääsu koordineerimine;

7.   ergutab ühiste normide valimist ja kasutamist olemasolevate ja kohandatud vormingute alusel, et tagada Euroopa digitaalraamatukogu korrakohaseks toimimiseks vajalik sisu koostalitlusvõime, võttes järk-järgult vastu ühtlustatud metaandmete (Dublin Core jne) keeli;

8.   julgustab liikmesriike jätkama jõupingutusi ja kiirendama kultuurilise sisu digiteerimist, et saavutada piisavas koguses sisu digiteerimine;

9.   julgustab selleks liikmesriike kultuuriasutustega kooskõlastatult välja töötama siseriiklikud või piirkondlikud digiteerimiskavad Euroopa kogu digiteerimistegevuse kaardistamiseks ja selliselt koostoime võimaldamiseks, püüdes alati vältida mitmete avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste poolt oma kogude digiteerimiseks tehtud jõupingutuste ja kulutuste dubleerimist, milleks on vältimatu koostada asutuste liikide kaupa juba teostatud tööde loetelu;

10.   ergutab liikmesriikide ja kultuuriasutuste vahelist tihedat koostööd ja heade tavade alast teabevahetust teoste digiteerimiseks ja kättesaadavaks muutmiseks ning nende digitaalseks säilitamiseks;

11.   rõhutab peale selle, et Euroopa digitaalraamatukogu soodustab digiteerimis-, koostalitlus- ja digitaalkujul säilitamise alast teadustegevust, eelkõige komisjoni loodud oskuskeskuste abil, kuna Euroopa digitaalraamatukogu ei saa muutuda tõelisuseks ilma olulise teadus- ja arendustegevuseta;

12.   rõhutab, et on vaja toetada uuendus- ja teadustegevust mitmekeelsuse alal;

13.   tuletab meelde, et kui ühenduse programmid ei võimalda digiteerimist kui sellist rahastada, tuleb leida uusi rahastamisviise, sealhulgas partnerluses erasektoriga, vältides nii palju kui võimalik liikmesriikidevahelisi erinevusi digiteerimise tempos;

Euroopa digitaalraamatukogu struktuur ja sisu – ühine mitmekeelne juurdepääsupunkt Euroopa kultuuripärandile

14.   ergutab ühise liidese loomist, mis võimaldab juurdepääsu kindla kvaliteediga usaldusväärsusele sisule integreeritud otsingumootori kaudu, mis on vahend metateabes otsingu teostamiseks ning tekstis vahetu otsingu teostamiseks teksti kujul digiteeritud dokumentide puhul;

15.   rõhutab, kui tähtis on välja töötada mitmekeelne liides, mis võimaldab otsitavale sisule vahetut juurdepääsu kõikides Euroopa Liidu keeltes, et tagada lisaks tavapärasele otsingule autori või pealkirja järgi otsing teema või võtmesõna järgi, mille puhul tulemused peavad sisaldama andmeid kõigi partnerraamatukogude kohta kõigis kataloogi keeltes;

16.   ergutab lisaks uuenduslike, ajakohaste ja kõikidele kasutajatele kohandatud funktsioonide loomist;

17.   rõhutab, kui oluline on, et Euroopa digitaalraamatukogu loodaks ja organiseeritaks kõigist allikatest ja kogu tehnilise suutlikkusega, mis lihtsustab teabe loomist, otsingut ja kasutamist, ning et see ei oleks üksnes Euroopa teoste digiteeritud kataloog;

18.   täpsustab muuseas, et oleks soovitav mitte piirata Euroopa kultuuripärandit ainult kõigi Euroopa Liidu teostega, vaid võtta arvesse ka teiste Euroopa riikide kultuuripanust;

19.   täpsustab lisaks, et kui Euroopa kultuuripärand koosneb suures osas avaliku omandi teostest, siis ei piirdu see ainult selle kategooriaga;

20.   tuletab seega meelde, et tuleks eristada avalikus omandis olevaid teoseid ja autoriõigustega teoseid, sealhulgas teadmata autori teoseid ja lõppenud tiraažiga teoseid, ning näha nende kõikide jaoks ette igale tegevusvaldkonnale kohandatud eri mudelid;

21.   kiidab heaks eespool viidatud kõrgetasemelise ekspertide rühma moodustamise ja toetab eelkõige selle ettepanekuid teadmata autori teoste ja lõppenud tiraažiga teoste indekseerimiseks ja õigustatud isikute jaoks otsingute teostamist lihtsustavate mehhanismide väljatöötamiseks;

22.   rõhutab, et kõrgetasemelise ekspertide rühma poolt esimeses aruandes tehtud ettepanekud puudutavad peamiselt raamatute kirjastamise valdkonda ning et ettepanekute laiendamine teistele sektoritele tuleb otsustada koostöös konkreetsete sektorite esindajatega;

23.   märgib, et teise etapina oleks soovitav, et Euroopa digitaalraamatukogu saaks võimalusel pakkuda lisaks autoriõiguse piiranguteta dokumentidele ka autoriõigustega kaitstud dokumente, järgides rangelt riiklikke, ühenduse ja rahvusvahelisi intellektuaalomandialaseid õigusakte;

24.   rõhutab, et kõik sellealased otsused tuleb teha koostöös kõikide asjaomaste pooltega, nimelt autorite, kirjastajate ja raamatukogupidajatega;

25.   teeb ettepaneku, et Euroopa digitaalraamatukogus oleks kasutajal võimalik leida pildi ja teksti kujul digitaaldokumente nende laadist olenemata, samuti neid õigustatud isiku nõusolekul vabalt kasutada autoriõiguse piiranguteta teoste puhul terviklikult või autoriõigustega kaitstud teoste puhul lühikeste väljavõtetena;

26.   teeb ettepaneku näha ette võimalus lehitseda autoriõigustega kaitstud teost virtuaalselt selleks ette nähtud veebisaitidel, mis kindlustavad õigustatud isikute poolt nõutava turvalisuse;

27.   teeb ettepaneku, et viimatinimetatud juhul toimiks Euroopa digitaalraamatukogu lihtsa teabeedastajana;

28.   märgib, et autoriõigustega kaitstud dokumente peaks saama tervikuna kasutada selleks ettenähtud veebisaitidel õigustatud isikutega kokkuleppel ja õiglase tasu eest;

Haldamine ja järelevalve

29.   kutsub üles asutama juhtkomitee, kus kultuuriasutused mängiksid olulist rolli ning kes piiritleks Euroopa digitaalraamatukogu prioriteedid ja suunad, tagades seejuures kõnealuse tegevuse kooskõlastamise, järelevalve ja juhtimise;

30.   kutsub koordineerima komisjoni loodud rühmi, nimelt liikmesriikide digiteerimise ja digitaalse säilitamise ekspertide rühma ja eelnimetatud kõrgetasemelist ekspertide rühma, et jõuda tõelise koostoimeni Euroopa tasandil;

31.   soovitab luua Euroopa tasandil TELiga võrdväärse koordineeriva asutuse riiklike muuseumide fondide ja arhiivide jaoks, mis arendaks mis tahes liiki Euroopa kultuuripärandiga seotud digitaalmaterjale, et integreerida need Euroopa digitaalraamatukogu otsingusüsteemi;

32.   rõhutab muuseas, et sidusalt haridussüsteemide tasemel integreeritud Euroopa digitaalraamatukogu võimaldab kergemini jõuda Euroopa noorteni ja võib neid lähendada nende kultuuri- ja kirjanduspärandile, koolitades neid uute tehnoloogiate alal ja võideldes digitaalse lõhestatuse vastu;

33.   leiab, et on hädavajalik süvendada kogemuste ja heade tavade vahetamist teiste Euroopa asutustega, näiteks Euroopa säilitamise ja juurdepääsu komisjon (ECPA), kolmandate riikide asutustega, näiteks Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu, rahvusvaheliste ühendustega, näiteks Rahvusvaheline Raamatukoguühingute Liit (IFLA), avalik-õiguslike või eraõiguslike organisatsioonidega, näiteks Online Computer Library Center (OCLC), ning teistega, püüdes kasutada võimalikult palju juba katsetatud ning toimivaid tarkvara ja lahendusi;

34.   julgustab Euroopa digitaalse raamatukogu edendamist, nähtavust ja kättesaadavust kõikidel tasanditel laialdase teavitamise ja seda identifitseeriva logo loomise teel;

35.   soovitab seoses sellega, et osa Euroopa digitaalraamatukogule mõeldud vahenditest määrataks selle tutvustamiseks võimalikult laiale kasutajateringile;

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 236, 31.8.2006, lk 28. (2) ELT C 297, 7.12.2006, lk 1. (3) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.