Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused" (KOM(2006)0481);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (KOM(2006)0479);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi teisel lugemisel 25. oktoobril 2006. aastal vastuvõetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse integreeritud tegevusprogramm elukestva õppe alal(1) ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Täiskasvanuharidus: Kunagi ei ole hilja õppida" (KOM(2006)0614);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel 26. septembril 2006. aastal vastuvõetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus põhipädevuste kohta elukestvas õppes(3) ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel 13. oktoobril 2005. aastal vastuvõetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(5) ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust 2006/143/EÜ edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0326/2007),

A.   arvestades, et vastusena riigieelarvete kärbetele, globaliseerumise probleemidele, demograafilistele muutustele ja tehnoloogilistele uuendustele pannakse kogu Euroopas suuremat rõhku hariduse ja koolituse tõhusamaks muutmisele;

B.   arvestades, et oluline tulemuslikkuse erinevus ELi haridussüsteemides, nagu on kirjeldatud Pisa 2003. aasta aruandes, on murettekitav;

C.   arvestades, et kõnealune tegur võib suurendada majandusliku ja sotsiaalse arengu erinevusi liikmesriikides ning kahjustada Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamist;

D.   arvestades, et õigus haridusele on põhimõte, mida on tunnustatud nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

E.   arvestades, et enamik praeguseid haridus- ja koolitussüsteeme taastekitavad ja süvendavad olemasolevat ebavõrdsust;

F.   arvestades, et ebavõrdsus hariduses ja koolituses toob kaasa varjatud kulud;

G.   arvestades, et haridusse ja koolitusse tehtavad investeeringud on pikemas perspektiivis majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikud ning neid on vaja kavandada pikaks ajaks ette,

H.   arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemides tuleb luua hindamiskultuur tagamaks, et nende süsteemide arengut on võimalik pikaajaliselt ja tõhusalt jälgida;

I.   arvestades, et haridus- ja koolituspoliitika peab olema seotud tööhõivet, majandust ja sotsiaalset integratsiooni hõlmava poliitikaga,

J.   arvestades, et haridus ja koolitus mängivad põhirolli kultuuridevahelisel haridusel ja rahul põhineva hübriidse Euroopa identiteedi arengus.

K.   arvestades, et noorte naiste hulgas on tööpuudus ikka veel tõenäolisem kui noorte meeste hulgas, sest 2006. aastal oli noorte naiste tööpuuduse tase ELi 27 liikmesriigis 18,1 %, noorte meeste oma aga 16,9 %; arvestades, et juhtivatel kohtadel on naisi vähem olenemata sellest, et enamikus liikmesriikides on kõrge haridustasemega naisi rohkem kui mehi,

Tõhusus ja võrdsed võimalused elukestvas õppes

1.   toetab pikaajalist kavandamisprotsessi elukestva õppe valdkonnas, kuna sellesse valdkonda tehtud investeeringud on pikemas perspektiivis majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikud;

2.   tunnistab, et investeerimine ühte haridustasemesse mitte ainult ei võimalda arendada oskusi ja võimeid sellel tasemel, vaid loob ka põhja täiendavate võimete ja kvalifikatsioonide omandamiseks teistel haridustasemetel;

3.   toetab plaani Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, mis hõlbustab haridussaavutuste tunnustamist ja võimaldab nähtavat, läbipaistvat üleminekut ühelt õppimisvõimaluselt teisele;

4.   usub, et haridus- ja koolitussüsteemides on tarvidus hindamiskultuuri järele, mistõttu peab tõhus pikaajaline poliitika põhinema usaldusväärsel mõõdupuul;

5.   tervitab komisjoni püüet võtta Lissaboni eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks koostatava näitajate ja võrdluste raamistiku puhul arvesse hariduse tõhusust ja võrdseid võimalusi;

6.   usub, et toimivuse/tõhususe ja võrdsete võimaluste kontrollimise jätkamiseks Euroopa haridussüsteemides tuleks selgitada nii toimivuse/tõhususe kui ka võrdsete võimaluste terminoloogiat; viimase kontrollimiseks peaks lisama iseloomulikke omadusi nagu sugu, etniline päritolu või puue (välja arvatud sotsiaal-majanduslik);

7.   tunnistab elukestvasse õppesse investeerimine, mille eesmärk on parandada kättesaadavust ja võrdsust, toetab sotsiaalset ühtekuuluvust ja võimaldab üksikisikutel lahendada probleeme, kohaneda, saavutada enesest lugupidamine ja saada hakkama muutustega, mis soodustab nende isiklikku arengut ja teeb lihtsamaks toimetulemise ka muude muutustega oma elus;

8.   kutsub liikmesriike üles, et nad rakendaksid soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks hariduses ja tööhõives soopõhist haridus- ja koolituspoliitikat ja vastavaid materjale ning juuriksid välja soolised stereotüübid; nõuab liikmesriikidelt tungivalt soorollidele mittetüüpilise tööhõive propageerimist noorte hulgas (näiteks rohkem meesõpetajaid algkoolides ja rohkem naisi teaduses), sealhulgas laste hulgas enne seda vanust, milles tehakse tähtsad haridus- ja karjääriotsused, kusjuures seda tuleb teha nii, et väheneks ametialane sooline eraldamine; kordab, et sooliselt ja vanuseliselt eristatud kõrgema kvaliteediga andmed on igasuguse poliitika eeltingimuseks;

Tõhususe ja võrdsete võimaluste tagamine haridus-ja koolituspoliitika raamistikus
Alusharidus: rõhuasetus väikelaste õpetamisel

9.   usub, et tõhusus ja võrdsed võimalused on võimalik saavutada individuaalselt, kui investeeringute ja reformidega keskenduda hariduse varajasele staadiumile;

10.   rõhutab vajadust arendada alates alushariduse etapist meetmeid, et soodustada kolmandatest riikidest pärit Euroopa Liidu territooriumil elavate laste integratsiooni;

11.   kutsub liikmesriike üles alusharidusse – sh lasteaedades – palju rohkem investeerima, kuna selliste investeeringutega luuakse tõhusalt tulevase hariduse põhi, arendatakse lapse intellekti, tõstetakse üldist oskuste taset ja suurendatakse haridussüsteemis oluliselt võrdseid võimalusi;

12.   usub siiski, et täiendavate teadusuuringute suunamine alusharidusse on ELi tasandil vajalik, eelkõige varajaste ja suunatud meetmete valdkonnas, et määrata kindlaks tegevused, mis toovad esile oodatud tulemused;

13.   on seisukohal, et alushariduse kvaliteet sõltub osaliselt asjakohase haridusega õpetajatest, mistõttu on tarvidus rahaliselt teostatava strateegia järele, mille tulemus on nii tulevikku suunatud kõrge kvaliteediga haridus kui ka rahuldust pakkuv õpetajakarjäär;

14.   tunnistab, et alushariduse etapist alates peab sotsiaalne mitmekesisus klassides ja organisatsioonides olema tagatud, et ära hoida erinevusi õppekavade ja ootuste vahel;

15.   usub, et vanemate kaasamine haridus- ja koolitusprogrammide abil (eriti ebasoodsas olukorras olevate laste puhul) on alushariduse edu seisukohalt oluline;

16.   pooldab kõiki alushariduse vorme ja sekkumist varajases eas (mil arenevad laste kognitiivsed oskused), mis on terve elukestva õppeprotsessi jooksul just see staadium, mille kasutegur on kõige suurem;

17.   kutsub liikmesriike üles suurendama riigilt toetust saavaid kohti alushariduses, pakkudes sellega paremaid võimalusi lastele, kes ei ole veel kooliealised ning kellel puuduvad vajalikud rahalised vahendid, et saada kasu haridussüsteemist;

Alg-, põhi- ja keskharidus: kõikide põhihariduse kvaliteedi parandamine

18.   rõhutab, et koolikohustus ja koolitussüsteem peaks andma kõigile põhihariduse ja põhioskused; rõhutab veel, et haridus ning asjakohased põhioskused aitavad kaasa peamiste ühiskondlike ja kodanikuväärtuste saavutamisele, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele ning individuaalsete kvalifikatsioonitasemete ja tööalase konkurentsivõime parandamisele;

19.   märgib samuti, et koolide roll, eriti alg-, põhi- ja keskkooli tasemel, peab eeskätt arvestama kultuuridevaheliste väärtustega ja haridusega rahu nimel, sest need on Euroopa identiteedi tunnused;

20.   usub, et enneaegsel kategooriatesse jaotamisel on kahjustav mõju tõhususele ja võrdsetele võimalustele haridussüsteemides;

21.   usub, et ebasoodsas olukorras inimestele võrdse juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsele haridusele võib samuti parandada Euroopa haridussüsteemide tõhusust ja võrdseid võimalusi;

22.   eelistab teisest küljest tõhusat diferentseerimist ja õppimisvõimaluste paindlikkust keskkooli tasemel, mis ei tohiks välistada teistsuguse tee valimist järgnevatel haridustasemetel;

23.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid kontrolliksid kõiki haridusteid, eriti valiku- ja suuna seadmise hetkedel, ning tagaksid, et nende haridussüsteemid toetavad õpilasi ja üliõpilasi, motiveerides nende püüdlusi saavutada nende isiklikku arengut;

24.   arvestades iga õpilase kodust toetust nende kogu koolitee vältel ning mõnikord väga ebavõrdväärse hariduse saamise valguses toetab püüdlusi kaasata vanemaid haridusprotsessi eesmärgiga vähendada märgatavalt ohtu olla tulevikus sotsiaalselt tõrjutud;

25.   kutsub liikmesriike üles toetama õpetajate alus- ja lisakoolitust, hoogustama nende motivatsiooni ja parandama koolielu kvalitatiivseid tingimusi, mis on tõhususe ja võrdsete võimaluste saavutamiseks otsustavad tegurid;

26.   kutsub liikmesriike üles soodustama mitmekeelsust igal haridussüsteemi tasemel, parandades sellega laste, noorte ja täiskasvanute liikuvust Euroopas ning muutes haridusprotsessi ELi territooriumil tõhusamaks;

27.   julgustab liikmesriike tõstma õpetajate ja haridustöötajate teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, et nad suudaksid edendada noorte põlvkonna seas austust selle põhimõtte vastu;

Kõrgharidus: investeeringute ja kättesaadavuse suurendamine

28.   tunnistab, et kõrgharidus on teadmuspõhise majanduse ja ühiskonna oluline aspekt;

29.   toetab ülikoolide kaasajastamise plaani, mille eesmärk on tagada, et kõrgharidus muutuks konkurentsivõimelisemaks ja kõigile kättesaadavaks võrdsetel alustel ning jääks rahaliselt jätkusuutlikuks ja tõhusaks;

30.   kutsub liikmesriike üles tõhusust ja võrdseid võimalusi suurendama, luues sobivad tingimused ja stiimulid tagamaks suuremaid investeeringuid riiklikest ja eraallikatest;

31.   tunnistab, et tasuta kõrghariduse saamine ei garanteeri tingimata ja iseenesest võrdseid võimalusi; nõuab selles osas edasisi uuringuid, kuna oletab, et õppemaksud ei ole eraldiseisev küsimus, vaid osa tegurite kogumist, mis on seotud rahaliste stiimulitega koos nende juurde kuuluva rahalise toetusega, mis ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul võib vähendada ebavõrdsust kõrghariduse kättesaadavuse puhul;

32.   rõhutab, et ülikoolid peavad koostama kõikehõlmava teabe- ja vastuvõtupoliitika, nii et neil oleks võimalik reageerida kiiresti muutuvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele;

Kutseharidus ja -koolitus: kvaliteedi ja väärtuse suurendamine

33.   on vananevat rahvastikku silmas pidades arvamusel, et püsivalt kõrge noorte töötuse tase on muutumas aina tõsisemaks probleemiks;

34.   toetab vananeva rahvastikuga seotud probleeme silmas pidades täiskasvanuhariduse paremat võimaldamist, et lihtsustada tööturu nõuetega kohanemist ja hariduse omandamist madalama kvalifikatsiooniga inimestel;

35.   rõhutab, et kõige madalama haridustasemega noortel inimestel on suuri raskusi tööturule sisenemisega ja nad on majanduse madalseisu korral kõige kaitsetumad, neil on suurem oht jääda töötuks ning tõenäoliselt satuvad nad tegema madalamat kvalifikatsiooni nõudvat ja juhuslikku tööd;

36.   kutsub liikmesriike üles edendama noorte naiste juurdepääsu haridusele ja koolitusele, eriti äärepoolsemates piirkondades ja haavatavate rühmade hulgas (sisserännanud naised, rahvusvähemuste hulka kuuluvad naised, puudega naised ja vähekvalifitseeritud naised); kutsub liikmesriike üles tegema kindlaks ja vahetama selle valdkonna parimaid tavasid ning nõuab tööturu osapooltelt ning era- ja riigi osalusega äriühingutelt tungivalt, et nad kaotaksid igasuguse diskrimineerimise ja soodustaksid aktiivsemalt tööpõhise koolituse pakkumist, kaotades kõik vanusega seotud takistused, ning toetaksid ebasoodsas olukorras olevatele inimestele koolituspuhkuse andmist;

37.   kutsub liikmesriike üles edendama töötute naiste ja kohustusliku haridustsükli pooleli jätnud naiste juurdepääsu riiklikult rahastatavatele täiskasvanutele mõeldud koolitusprogrammidele;

38.   kutsub liikmesriike üles rakendama poliitikat, mis hõlbustaks noorte koolist tööle siirdumist, pöörates erilist tähelepanu noortele naistele, kellel on tavaliselt rohkem raskusi; rõhutab, et hariduse ja koolituse kõrgem kvaliteet, nende parem kättesaadavus ning investeeringud nooruses omavad mõju tööjõuturule hilisemas eluperioodis; märgib, et tuleks rakendada hindamismehhanismi, et oleks võimalik hinnata noorte inimeste, eriti noorte naiste tööpuuduse tõttu riigi poolt tehtavate hariduskulutuste tõhusust ja mõju;

39.   kutsub liikmesriike üles toetama ülikoolide tippspetsialistide programme, sest erinevatele valdkondadele kvalifitseeritud spetsialistide koolitamine tähendab tõhusamat tööturu nõudluse täitmist;

40.   juhib tähelepanu vajadusele soodustada hariduse ja koolituse valdkonnas naiste ja meeste võrdset juurdepääsu uutele tehnoloogiatele, et kaotada sugupoolte vaheline digitaalne lõhe;

41.   nõuab liikmesriikidelt tungivalt naiste osakaalu ja positsiooni tugevdamist teaduses, inseneritöös ja tehnoloogias; kutsub liikmesriikide valitsusi üles märgatavalt suurendama naiste arvu juhtivatel kohtadel ning mõõtma edusamme kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete sihtide abil;

42.   soovitab muuta kolmanda taseme hariduse paremini kättesaadavaks ja suurendada koolituse lõpetanute võimalusi jätkata töö kõrvalt õppimist ja edasistel koolitustel osalemist;

43.   rõhutab, et pakutavad koolitusprogrammid peaksid olema paindlikud, et arvestada tööturu nõuetega, mis on eriti tõhus viis suurendada ebasoodsas olukorras inimeste tööhõivevõimalusi; tunnistab sellega seoses, et riiklikke investeeringuid peaks suunama kõige ebasoodsamas olukorras olevatele sihtrühmadele, sest nemad saavad jätkuõppest kõige vähem kasu;

44.   kutsub liikmesriike üles esitama koostöös kõrg- ja kutseharidusasutustega ettepanekut õpingute paindlikuma korraldamise kohta, et vastata paremini samaaegselt töötavate või perekondlikke kohustusi täitvate noorte meeste ja naiste vajadustele ning vältida õpingute poolelijätmist;

45.   kutsub liikmesriike üles kaasama haridusasutusi, äriühinguid, tööturu osapooli ja teisi partnereid ning avalikku sektorit ühisesse partnerlusse, mis tegeleks edukate koolitusprogrammide rakendamisega;

Euroopa Liidu tegevus

46.   rõhutab, et ELi tegevuse peamine eesmärk on soodustada ELi haridussüsteemide ühtlustamist ning saavutada kõrgemad tulemuslikkuse standardid;

47.   usub, et selleks, et paremini ELi tegevust suunata, on vajalik arendada välja liikmesriikide perioodiliselt esitatavate aruannete ning sõltumatu kontrolli põhjal protsess, et hinnata ELi haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust, pöörates erilist tähelepanu põhioskuste omandamisele õpilaste poolt ning võrdsete võimaluste eesmärkide saavutamisele;

48.   palub komisjonil avaldada korrapäraseid aruandeid Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta, et jälgida arengut kõrgemate tulemuslikkuse standardite suunas;

49.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 187. (2) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45. (3) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 165. (4) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10. (5) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 100. (6) ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.