Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A6-0278/2007),

Diskrimineerimise vastu võitlemine

A.   arvestades, et EL on poliitiline projekt, mis põhineb ELi lepingu artiklis 6 ja põhiõiguste hartas sedastatud ühistel väärtustel, nagu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse, ning mille poliitikate ja õiguse kaudu edendatakse võrdsust ja mittediskrimineerimist, samuti vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 13;

B.   arvestades, et diskrimineerimise vastu võitlemise alased poliitilised deklaratsioonid peavad olema vastavuses progressiivse arengu ning poliitikate ja seaduste, eriti diskrimineerimisvastaste direktiivide ja võrdsust edendavate projektide, nagu Euroopa võrdsete võimaluste aasta, täieliku ja korrektse rakendamisega;

C.  Rassilise võrdsuse direktiivi rakendamine

C. arvestades, et Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse 2006. aasta aastaaruandes kinnitatakse, et diskrimineerimine on liikmesriikides jätkuvalt tõsine probleem;

D.   arvestades, et hiljuti läbiviidud Eurobaromeetri uurimus näitab, et 64 % 25 liikmesriigis küsitletud kodanikest arvab, et diskrimineerimine etnilise päritolu alusel on veel ikka laialt levinud;

E.   arvestades, et nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust)(1) vastuvõtmist võib pidada suureks edusammuks rassilise või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise ohvrite kaitse tõhustamises ning neile õiguskaitsevahendite kasutamisel paremate võimaluste pakkumises;

Tõendamiskohustus

F.   arvestades, et tõendamiskohustuse säte on direktiivi põhiküsimus, sest see aitab kaasa direktiivis sätestatud kaitse tõhusale tagamisele;

G.   arvestades, et tõendamiskohustusega seotud pretsedendiõigusest nähtub, et liikmesriikide vahel esineb veel ikka olulisi erinevusi selles, mis on kohtus prima facie tõenditena vastuvõetavad; arvestades, et liikmesriikide vahelist arvamustevahetust käesolevas küsimuses tuleks seepärast julgustada, et uurida, kas kohtumenetlused on võimalik üksteisega vastavusse viia;

H.   arvestades, et võrdsuse põhimõtte tõhusat rakendamist saaks parandada, kui tsiviil- ja haldusasjades kehtestatud tõendamiskohustuse eeskirju laiendataks ohvristamist puudutavatele õigussätetele;

Võrdõiguslikkusega tegelevad organid

I.   arvestades, et peaaegu kõigis liikmesriikides on nüüd võrdõiguslikkusega tegelevad organid või nad on teinud selliste organite ülesanded kohustuseks olemasolevatele organitele;

J.   arvestades, et kõiki liikmesriike tuleks julgustada võtma äärmiselt positiivseid meetmeid, et laiendada võrdõiguslikkusega tegelevate organite volitusi kaugemale kui diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel;

K.   arvestades, et võrdõiguslikkusega tegelevatel organitel peaks olema piisavalt nii töötajaid kui ka rahalisi vahendeid;

L.   arvestades, et võrdõiguslikkusega tegelevad organid peaksid olema võimelised toimima valitsusest sõltumatult ning neid tuleks tajuda sõltumatult toimivatena, s.t mitte valitsuse osana;

M.   arvestades, et vaatamata spetsiaalsete diskrimineerimisvastase võitluse ja võrdõiguslikkusega tegelevate organite olemasolule on registreeritud kaebuste arv paljudes liikmesriikides jätkuvalt madal;

N.   arvestades, et praktikas esitavad võrdõiguslikkusega tegelevad organid kohtule menetlemiseks vaid väikese arvu kohtuasju, mis tuleneb rahaliste vahendite ja inimressursside nappusest; arvestades, et tihtipeale osutavad diskrimineerimise ohvritele menetluse lõpuni abi valitsusvälised organisatsioonid;

O.   arvestades, et ametiisikute koolitamine on direktiivi eesmärkide saavutamisel kriitilise tähtsusega, sest ametiisikud peavad direktiivi rakendama;

Reguleerimisala

P.   arvestades, et alati ei ole võimalik eristada diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu alusel ja diskrimineerimist usu, vaadete või rahvuse alusel;

Q.   arvestades, et alati ei ole lihtne kindlaks teha, kas diskrimineerimine põhineb sool, etnilisel või rassilisel päritolul, sotsiaalsetel tingimustel, seksuaalsel sättumusel või muudel teguritel;

Teabe levitamine ja teadlikkuse tõstmine

R.   arvestades, et hiljuti läbiviidud Eurobaromeetri uurimus kinnitab, et teadlikkus diskrimineerimisvastaste õigusaktide olemasolust ELis on üsna madal ning keskmiselt ainult üks kolmandik ELi kodanikest väidab teadvat oma õigusi, juhul kui nad peaksid sattuma diskrimineerimise või ahistamise ohvriks;

S.   arvestades, et mõned liikmesriigid on siiski teinud hulgaliselt erinevaid teabe ja teadlikkuse tõstmise algatusi (veebilehed, kampaaniad, teleklipid, ajalehereklaamid);

T.   arvestades, et mõned liikmesriigid on teinud tähtsaid algatusi, s.t lisanud oma siseriiklikesse õigusaktidesse tööandja kohustuse teavitada töötajaid diskrimineerimisvastastest õigusaktidest;

U.   arvestades, et mõned liikmesriikide spetsialiseeritud organid on avanud diskrimineerimise ohvritele teabe andmiseks ja nende toetamiseks infotelefoni;

V.   arvestades, et on ka mitmeid liikmesriike, kes on rakendanud teabe ja teadlikkuse tõstmise meetmeid üsna piiratult ning et mõne liikmesriigi kohta ei ole teada ühtegi teadlikkuse tõstmise kampaaniat;

W.   arvestades, et nii ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid peaksid just eriti Euroopa võrdsete võimaluste aasta kontekstis tegema pingutusi, et kodanikke nende õigustest teavitada, ning arvestades, et liikmesriigid peaksid tagama 2007. aastal algatatud meetmete jätkumise 2008. aastal, kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastal;

Andmete kogumine

X.   arvestades, et andmete kogumine on diskrimineerimisvastase võitluse eesmärgil ülioluline, ning et etniliselt eristatud statistilised andmed võivad olla üliolulised kaudse diskrimineerimise demonstreerimisel ning politsei teavitamisel ja positiivsete erimeetmete strateegia väljatöötamisel, kuid tekitavad samal ajal mitmeid eetilisi ja õiguslikke küsimusi;

Y.   arvestades, et selline andmete kogumine ei tohi rikkuda üksikisikute eraelu puutumatust, avalikustades üksikute isikute andmeid või täites etnilise või rassilise iseloomustamise otstarvet;

Õiguskaitsevahendid

Z.   arvestades, et alternatiivsed vaidluste lahendamise menetlused ei tohiks välistada võimalust pöörduda kohtusse,

AA.   arvestades, et paljud diskrimineerimise ohvrid ei esita kohtule kaebust väga erinevatel põhjustel, sealhulgas seoses kulude ja hirmuga taoliste aktide kordumise ees;

AB.   arvestades, et diskrimineerimisvastase võitluse eesmärgid saab saavutada üksnes siis, kui ELi ja liikmesriikide tasandil kombineeritakse õiguslikke meetmeid positiivsete tegevustega;

AC.   arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ülesanne on koguda ja analüüsida põhiõigustega seotud asjakohast, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid;

1.   kordab direktiivi 2000/43/EÜ tähtsust;

2.   tuletab meelde, et direktiiv 2000/43/EÜ on miinimumnõue ning peaks seega olema alus, millele ehitatakse üles ulatuslik diskrimineerimisvastane poliitika;

3.   tervitab komisjoni teatist 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) kohaldamise kohta (KOM(2006)0643), tuletades meelde, et direktiivi eesmärk oli kehtestada raamistik rassilise ja etnilise päritoluga seotud diskrimineerimise vastu võitlemiseks, et tagada liikmesriikides kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega ning lähtuvalt asjaomase riigi traditsioonidest ja tavadest seaduse ees võrdsuse, võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise kinnistumine; kiites heaks komisjoni teatises sisalduva direktiivi rakendamise ülevaate, märgib siiski, et ühtlasi oleks olnud kasulik esitada üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas direktiivi 2000/43/EÜ sätted on siseriiklike õigusaktidega üle võetud, nagu direktiivis täpsustatud; märgib lisaks, et komisjon ei kohustunud üksnes üksikasjalikku teavet koguma, vaid ka selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru andma, ning Euroopa Parlament palus komisjonil oma 14. juuni 2006. aasta resolutsioonis mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste raamstrateegia kohta(2) vaadata viivitamata üle mittediskrimineerimise direktiivide rakendamist käsitlevate õigusaktide kvaliteet ja sisu;

4.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid esimesel võimalusel üle kõik ühenduse diskrimineerimisvastased õigusaktid ja kasutaksid kõiki ettenähtud vahendeid, sealhulgas positiivseid erimeetmeid, et tagada praktikas võrdõiguslikkus;

5.   rõhutab, et direktiiv läheb kaugemale töö saamisest, füüsilisest isikust ettevõtjana ja kutsealal tegutsemisest ning seda kohaldatakse ka sellistele valdkondadele nagu haridus, sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid, sotsiaalsoodustused ning kaupade ja teenuste kättesaadavus, selleks et tagada demokraatliku ja salliva ühiskonna areng, mis lubaks ühiskonnaelus osaleda kõikidel isikutel sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust;

6.   märgib rahuloluga, et enamik liikmesriike on võtnud meetmeid direktiivi rakendamiseks, kuid on pettunud, et vähesed on kõik selle sätted oma siseriiklikusse õigusesse täielikult üle võtnud;

7.   juhib eriti tähelepanu sellele, et mitmeid direktiivi sätteid, nagu otsese ja kaudse diskrimineerimise mõisted, ahistamine ja tõendamiskohustus, ei ole paljudes liikmesriikides korralikult üle võetud;

8.   nõuab eelkõige ranget järelevalvet selle üle, kuidas kohaldatakse tõendamiskoormuse osalise tühistamise eeskirja, mis on eriti tõhus tööküsimustes tekkivate vaidluste korral;

9.   väljendab muret, et liikmesriigid on direktiivi reguleerimisalast jätnud välja rohkem tegevusvaldkondi, kui oleks soovitav või õigustatud;

10.   tuletab meelde, et kõnealune direktiiv võeti vastu 2000. aasta juunis ja et liikmesriigid olid kohustatud selle rakendama enne 2003. aasta juunit, mis andis neile küllaldaselt aega vajalike rakendusmeetmete võtmiseks; kutsub komisjoni üles võtma aktiivsemat lähenemisviisi, väljastades näiteks tõlgendavaid teatiseid ja rakendussuuniseid, et tagada liikmesriikidepoolne täielik ja korrektne rakendamine; palub komisjonil valvsalt jätkata direktiivi nõuetekohase rakendamise järelevalvet, avaldada nii kiiresti kui võimalik oma hindamisaruanne ning alustada vajaduse korral viivitamata – ja igal juhul hiljemalt enne 2007. aasta lõppu – menetlust direktiivi rikkumise suhtes;

11.   kordab, et direktiivi 2000/43/EÜ kohaselt vastu võetud riiklike sätete rikkumiste suhtes kohaldatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad;

12.   nõuab riiklike integreeritud tegevuskavade väljatöötamist, et tõhusalt tegeleda kõigi diskrimineerimise vormidega;

13.   palub liikmesriikidel, kes rakendavad või võtavad kasutusele riiklikke tegevuskavasid, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu, kaasata nendesse lüli, mis hõlmab andmete kogumist, kontrollimist ja järelevalvet peamistes poliitikavaldkondades, nagu mittediskrimineerimine ja võrdõiguslikkus, sotsiaalne kaasatus, ühendusesisene ühtekuuluvus, integratsioon, sooline võrdõiguslikkus, haridus ja tööhõive;

14.   palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjaomane tegevuskava, mis käsitleb riiklike rakendusmeetmete mõju jälgimis- ja kirjeldamismehhanisme ja -meetodeid; rõhutab, et diskrimineerimisalaste andmete, eelkõige töösuhteid puudutavate andmete – sealhulgas ebaseadusliku, deklareerimata, alamakstud ja kindlustamata töö kohta – kogumise mehhanisme tuleb kooskõlas andmekaitset käsitlevate õigusaktidega arendada, kuna see on kasulik vahend, mille abil määrata kindlaks, kontrollida ja vaadata üle diskrimineerimise vastu võitlemise strateegiat ja tavasid, järgides samal ajal riiklikke integratsioonimudeleid; kutsub komisjoni üles kehtestama andmete ühiseid standardeid, et edastatud teavet saaks tulemuslikult võrrelda; rõhutab, kui tähtis on uurida mitte üksnes kasutatavate rakendusaktide sisu, vaid samuti nende tõhusust;

15.   kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel analüüsida oma aastaaruannetes direktiivi 2000/43/EÜ rakendamise kohta diskrimineerimisvastaste õigusaktide tõhusust vähemuste ja naiste süstemaatilise tõrjumise viiside vastu võitlemisel, eriti hariduse valdkonnas ja tööturule juurdepääsu, tervishoiuteenuste, kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas, ning lisaks liitma soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi oma aruannetesse, et leevendada mitmekordset diskrimineerimist, millega paljud kokku puutuvad;

16.   tuletab komisjonile meelde, et parlament sooviks saada dokumenti, milles on loetletud kõik liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud erandid, et alustada selliste erandite küsimuses avalikku mõttevahetust;

17.   tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid siseriiklike tähtaegade mõju ja ohvristamise vastase kaitse tõhususe sõltumatult üle vaatama;

18.   on mures diskrimineerimisvastaste õigusaktide alase madala teadlikkuse pärast liikmesriikide kodanike hulgas ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi kõnealuse teadlikkuse tõstmiseks;

19.   on seisukohal, et romi kogukond koos teiste tunnustatud etniliste kogukondadega vajab erilist sotsiaalset kaitset, eriti laienemise järel, sest neid puudutavad ekspluateerimise, diskrimineerimise ja tõrjutusega seotud probleemid on teravamaks muutunud;

20.   rõhutab, et seadused on ainult siis tõhusad, kui kodanikud teavad oma õigusi ja õiguskaitse on neile kergesti kättesaadav, sest direktiivi sätestatud kaitsesüsteem sõltub kodanike algatusvõimest;

21.   tuletab meelde, et direktiivi artikkel 10 kohustab liikmesriike direktiivi asjaomaseid sätteid avalikkusele kõiki sobivaid viise kasutades teatavaks tegema;

22.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid avatud koordineerimise meetodi alusel vastu miinimumstandardite kogumi, et tagada etniliste vähemuste hulka kuuluvatele lastele – eelkõige tüdrukutele – kvaliteetse hariduse ja võrdsete tingimuste kättesaadavus, ning võtaksid vastu positiivseid õigusakte, mis kohustaksid lõpetama tõrjumise koolides ja sätestaksid üksikasjalikud kavad, et lõpetada lahusoleva, madalama kvaliteediga hariduse andmine etniliste vähemuste hulka kuuluvatele poistele ja tüdrukutele;

23.   tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust levitada kodanikele asjakohast teavet ning julgustada ja toetada teadlikkust tõstvaid kampaaniaid seoses kehtivate riiklike õigusaktide ja diskrimineerimisvastase võitlusega seotud organitega;

24.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidele etniliste vähemuste hulka kuuluvatele isikutele – eriti naistele – esmase etapi ennetava ja hädaolukorras antava arstiabi kättesaadavuse, määratleksid ja rakendaksid poliitikaid, mille abil tagatakse, et ka kõige rohkem tõrjutud kogukondadel on täielik juurdepääs tervishoiusüsteemile, ning korraldaksid koolitusi ja teadlikkust tõstvaid kursusi meditsiinitöötajatele eesmärgiga kaotada eelarvamused;

25.   nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused tagaksid tööhõive- ja sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused, tegeleksid äärmiselt kõrge tööpuuduse tasemega, mis on registreeritud eelkõige etniliste vähemuste hulka kuuluvate naiste hulgas, ning eriti tegeleksid tõsiste tõketega, mille on loonud otsene diskrimineerimine töölevõtu protseduurides;

26.   usub kindlalt, et on ülimalt tähtis pakkuda ametnikele direktiivi eesmärkide ja sätete alast koolitust, sest neil on kohustus rakendada direktiivi kogu ühiskonnas, ning et kõrvaldada igasugune institutsionaalse rassismi oht valitsusasutustes endis; kutsub liikmesriike üles sellisesse koolitusse investeerima ning julgustab neid ja komisjoni asutama riiklike haldusasutuste vahelisi Euroopa vahetusprogramme;

27.   kutsub liikmesriike üles koguma, koostama ja avaldama igal aastal üldist, täpset, usaldusväärset ja sooliselt eristatud statistikat seoses järgmiste valdkondadega: tööturg, elamumajandus, haridus ja koolitus, tervishoid ja sotsiaaltoetused, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavus, kriminaalkohtusüsteem ning kodaniku- ja poliitiline osalus, ning seadma tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse suunistes selged, kvantitatiivsed sihid ja näitajad, mis võimaldaksid neil mõõta edasiminekut sisserändajate ja/või vähemuste olukorras;

28.   soovitab liikmesriikidel eraldada oma võrdõiguslikkusega tegelevatele organitele piisavalt vahendeid ning neid nõuetekohaselt volitada, et nad saaksid oma tähtsat ülesannet tõhusalt täita, ning kui võrdõiguslikkusega tegelevatel organitel on kindlad volitused, neid täielikult kasutada;

29.   soovitab liikmesriikidel valitsusvälistele organisatsioonidele, kes aktiivselt kodanikke teavitavad ja diskrimineerimise küsimustes õigusabi osutavad, piisavalt vahendeid eraldada ja neid volitada;

30.   juhib tähelepanu sellele, et kodanike teavitamisel ja õigusabi andmisel on ebaproportsionaalne osa valitsusväliste organisatsioonide kanda, seda ilma vastava staatuse ja liikmesriikide ametiasutuste poolse rahastamiseta;

31.   soovitab komisjonil teha hoolikat järelevalvet võrdõiguslikkusega tegelevate organite sõltumatu toimimise üle, milleks võib viitedokumendina kasutada 20. detsembril 1993. aastal ÜRO Peaassamblee poolt vastuvõetud resolutsiooni 48/134 rahvuslike institutsioonide staatuse põhimõtete kohta (nn Pariisi põhimõtted), milles käsitletakse selliste organite piisavat rahastamist;

32.   tuletab komisjonile meelde parlamendi seisukohta, et liikmesriigid peavad võrdõiguslikkusega tegelevatele organitele tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et need organid saaksid tagada vähemalt nende isikute kaebuste tasuta käsitlemise, kes ei suuda ise maksta, ning kutsub komisjoni üles liikmesriikidega arutama, kuidas seda eesmärki saavutada;

33.   soovitab liikmesriikidel kasutada teiste liikmesriikide häid tavasid, näiteks neid, millega lubatakse võrdõiguslikkusega tegelevatel organitel algatada ohvrite nimel kohtumenetlust või osaleda kohtumenetluses kui amicus curiae;

34.   soovitab eristada kaebusi puudutavad andmed ja igat liiki kohtute, spetsialiseeritud organite või muude organite poolt läbiviidud menetluste tulemused diskrimineerimise põhjuste järgi, mis hõlbustaks õigusaktide rakendamise tõhususe hindamist, eriti riikides, kus spetsialiseeritud organid ja/või kohtud tegelevad kõikide diskrimineerimise põhjustega;

35.   soovitab liikmesriikidel eraldada oma võrdõiguslikkusega tegelevatele organitele piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid, et võimaldada neil oma tähtsat ülesannet tõhusalt täita, sealhulgas asjakohase abi osutamine diskrimineerimise ohvritele; on seisukohal, et sellistele organitele tuleks anda ka vajalikud volitused kohtuasjade uurimiseks;

36.   julgustab liikmesriike astuma dialoogi kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlevate valitsusväliste organisatsioonidega ning kaasama neid võrdse kohtlemise põhimõtet edendava poliitika elluviimisse;

37.   rõhutab, et diskrimineerimise ohvreid tuleks kohtumenetluses abistada, ning tuletab meelde, et ohvritel võib riigiasutustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest selles osas tõeliselt abi olla;

38.   palub liikmesriikidel koguda asjaomast, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ja andmeid ning edastada see Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile;

39.   soovitab liikmesriikidel tagada, et asjaomastel riigiasutustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel oleks piisavalt vahendeid;

40.   palub komisjonil hoolikalt uurida erinevaid andmete kogumisega seotud õigusküsimusi ja parameetreid ning esitada ettepanekud diskrimineerimise juhtumite dokumenteerimise parandamiseks, sealhulgas tagada, et selline andmete kogumine ei rikuks üksikisiku eraelu puutumatust, avalikustades üksikute isikute andmeid või täites etnilise või rassilise iseloomustamise otstarvet; tuleks ette näha juurdepääs võrreldavatele andmekogumitele kõikidest liikmesriikidest; hetkel ei ole kõigil liikmesriikidel kõnealustele andmetele juurdepääsu, kuid võrreldavad andmed on üliolulised kindla platvormi loomiseks, millele poliitika rajada;

41.   rõhutab rassilise kuuluvuse ja etnilise päritoluga seotud andmete töötlemise tundlikkust ning tuletab meelde andmekaitse direktiivide kohaldatavust käesoleva direktiivi kohaldamisel töödeldavate andmete suhtes; rõhutab, et rassilist kuuluvust ja etnilist päritolu käsitlevate andmete jaoks nähakse ette lisatagatised, kuna käesolevaid andmeid võidakse levitada ning kasutada justiits- ja siseasjade valdkonnas teistel eesmärkidel, näiteks rassilise iseloomustamise otstarbel; kordab oma nõuet võtta vastu raamotsus andmekaitse kohta, samuti tagada, et igasugust andmevahetust esimese ja kolmanda samba vahel reguleeritakse rangete andmekaitse-eeskirjade alusel;

42.   soovitab liikmesriikidel kaaluda statistiliste andmete kogumist, kasutades isikuandmete kaitse osas asjakohaseid kaitsemeetmeid, et välistada nende kasutamine etnilise iseloomustamise otstarbel, rassiliste ja etniliste rühmade esindatuse kohta erinevatel ühiskondlikel aladel, sealhulgas nii avalikus kui ka erasektoris, ning käesolevate andmete põhjal töötada välja poliitika, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused töö saamisel, füüsilisest isikust ettevõtjana ja kutsealal tegutsemisel, ameti omandamisel, hariduse, sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse, sotsiaaltoetuste ning kaupade ja teenuste kättesaadavusel;

43.   kutsub komisjoni üles viima läbi uuringu, mis analüüsib, millistes liikmesriikides on olemas sätted positiivsete erimeetmete kohta, missugused testid tuleb seejuures läbida, kuidas valitsus või valitusvälised organisatsioonid on käesolevaid sätteid praktikas rakendanud ning milline on olnud nende mõju;

44.   kutsub liikmesriike üles tegema avalikkusele kättesaadavaks üksikasjaliku statistika rassistlike kuritegude kohta ning arendama kuritegude ja/või kuriteo ohvrite alaseid uuringuid, mis võimaldavad arvuliste ja võrreldavate andmete kogumist rassistlike kuritegude ohvrite kohta;

45.   kutsub komisjoni üles uurima mitmekordset diskrimineerimist ja esitama sellealaseid andmeid;

46.   palub komisjonil teostada tähelepanelikku järelevalvet "tõelistel ja kindlapiirilistel ametinõuetel" põhineva varjatud diskrimineerimise üle, diskrimineerimiste koostoime üle, mis on tingitud käesoleva erandi kohaldamisest usulistel põhjustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)(3) raames ning selle tagajärgedest rassiga seotud ja etnilistele küsimustele, ning pöörata erilist tähelepanu diskrimineerimisele hariduse valdkonnas;

47.   kordab, et poliitiliselt, sotsiaalselt ja õiguslikult on soovitatav lõpetada erinevate diskrimineerimise vormide hierarhiline kaitsmine, ning tervitab seetõttu komisjoni kavatsust teha ettepanek direktiivi 2000/43/EÜ reguleerimisala kõikidele diskrimineerimise põhjustele laiendamise kohta, nagu sedastati komisjoni iga-aastases õigusloomega seotud programmis aastaks 2008; sellest tulenevalt ootab, et komisjon alustaks ettevalmistavate töödega juba käesoleval aastal, et esitada oma ettepanek nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul enne 2008. aasta lõppu;

48.   tervitab komisjoni huvi mitmekordse diskrimineerimise vastu, sealhulgas kõnealuse valdkonnaga seotud uuringu algatamist; kutsub komisjoni üles võtma vastu mitmekordse diskrimineerimise määratlust, mille puhul võetakse arvesse võimalust, et isikuid võib ohustada üheaegne diskrimineerimine mitmel alusel;

49.   kutsub liikmesriike üles enam tähtsustama diskrimineerimise tõendeid; soovitab neil põhiõiguste ameti ettepaneku kohaselt järgida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni koostatud suuniseid diskrimineerimise tõendite kohta, ning tagama inimeste väljaõpe tõendamise eesmärgil sellistel põhialadel nagu tööhõive ja töö, haridus, elamumajandus ja majutamine, tervishoid, kaupade ja teenuste kättesaadavus ning rassistlik vägivald;

50.   palub komisjonil kaasata põhiõiguste amet ühenduse diskrimineerimisvastase õigusliku raamistiku väljatöötamisse viisil, mis oleks kooskõlas kõnealuse asutuse volitustega, et võimaldada tal etendada tähtsat rolli täpse ja ajakohastatud teabe korrapärasel esitamisel, mis on vajalik täiendavate õigusaktide koostamiseks;

51.   nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid käsitleksid etniliste vähemuste, eelkõige naiste ja alaealiste olukorda taotlejariikides jätkuvalt kui kriteeriumi, mille alusel hinnata vastava riigi valmisolekut Euroopa Liiduga ühineda;

52.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 180, 19.7.2000, lk 22. (2) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 259. (3) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.