Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 141;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta, 2007 ("komisjoni aruanne võrdõiguslikkuse kohta") (KOM(2007)0049);

–   võttes arvesse ühenduse soolise võrdõiguslikkuse raamstrateegiat aastateks 2001–2005 (KOM(2000)0335) ja komisjoni aastaaruandeid 2000., 2001., 2002., 2004., 2005. ja 2006. aasta kohta (KOM(2001)0179, KOM(2002)0258, KOM(2003)0098, KOM(2004)0115, KOM(2005)0044 ja KOM(2006)0071);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2006. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti;

–   võttes arvesse ELi liikmesriikide soolise võrdõiguslikkuse edendamise poliitika eest vastutavate ministrite poolt 4. veebruaril 2005. aastal vastu võetud ühisdeklaratsiooni;

–   võttes arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092);

–   võttes arvesse naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomitee 22. märtsil 2007. aastal vastu võetud arvamust sugudevaheliste palgaerinevuste kohta;

–   võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite poolt 22. märtsil 2005. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistikku;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6–0290/2007),

A.   arvestades, et komisjon ja liikmesriigid kinnitasid hiljuti taas oma pühendumust soolise võrdõiguslikkuse teemale, nimelt eespool nimetatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistele ning Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktile;

B.   arvestades, et Euroopa ees seisvas demograafilises väljakutses on olemas selge sooline mõõde ning et soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kõnealuse väljakutsega toimetulemiseks ülioluline;

C.   arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab praktikas nii naiste kui meeste elule ja olukorrale poliitiliste, haldus- ja ühiskondlike meetmete avaldatava mõju hindamist ning vajaduse korral nende meetmete ümbervaatamist soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil;

D.   arvestades, et nii naiste kui meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamine on oluline, et edendada naiste sisenemist tööturule, sinna naasmist ning seal püsimist, arvestades, et vastutus laste eest on vastutus, mida vanemad jagavad olenemata soost;

E.   arvestades, et vahetegemine hariduses, sooliste stereotüüpide püsimine erialade valikul ning tütarlaste ja noorte naiste diskrimineerimine hariduses on endiselt ulatuslik ning et sellel on negatiivsed tagajärjed naiste suhtelisele positsioonile tööturu teatavates sektorites, eriti mis on seotud kõrgtehnoloogia, teaduse, teadusuuringute ja inseneritööga;

F.   arvestades, et 2006. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu kordas taas, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika on oluline vahend majanduskasvu saavutamiseks;

G.   arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist on Lissaboni tegevuskavas nimetatud põhinõudeks, ning arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on seni vähe arenenud ja see puudub sageli riiklikest tööhõive ja sotsiaalse kaasamise tegevuskavadest;

H.   arvestades, et komisjoni aruandes võrdõiguslikkuse kohta rõhutatakse naiste tööhõive määra positiivset tõusu, mille kohaselt ELis alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit on hõivanud naised, ent märgib, et samal ajal eksisteerivad märkimisväärsed erinevused erinevate vanuserühmade tööhõive määrades ja ametite vahel, sest naiste tööhõive määr on tõusnud peamiselt sektorites, kus juba varem valitses naiste ülekaal, arvestades, et on taunimisväärne, et enamik naiste uutest töökohtadest on osalise tööajaga töökohad ning et osa neist on ohtlikud ja ebakindlad, vähetasustatud ja aeglase palgatõusuga töökohad;

I.   arvestades, et komisjoni 2006. aasta aruandest tööhõive kohta Euroopas nähtub, et 32,3 % töötavatest naistest ELis töötab osalise tööajaga, samas kui meeste seas on see määr kõigest 7,4 %;

J.   arvestades, et eelmise aruandega võrreldes ei ole toimunud olulist edasiminekut sugudevaheliste palgaerinevuste osas (mis on ELi lõikes keskmiselt 15 % ja mõnedes Euroopa riikides kuni 30 %), mis näitab selgelt, et ei ole toimunud tõelist arengut võrdse töö eest võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise osas, mis võeti kasutusele kolmekümne aasta eest nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiviga 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides(2), arvestades, et jõukuse jagunemine meeste ja naiste vahel ELis on samuti ebavõrdne;

K.   arvestades, et 2003. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et peamised tegurid, mis takistavad isadel võtta endale rohkem koduseid ja perekonnaga seotud kohustusi, ei ole üksnes rahalist laadi, vaid on samuti seotud hirmuga negatiivsete tagajärgede ees karjääri kujundamisele;

L.   arvestades, et pikaajaline töötus on naiste seas proportsionaalselt suurem ja võrreldes naistega, kellel ei ole lapsi, on kuni viieaastaste laste eest hoolitsemise vastutus seotud kõrgema töötuse määraga;

M.   arvestades, et laste, eakate ja teiste ülalpeetavate hooldusteenuste piisav kättesaadavus on olulise tähtsusega, et võimaldada meeste ja naiste täielikku ja võrdset osalemist tööturul;

N.   arvestades, et liikmesriikides, kus on võetud vastu ühitamispoliitika nii naiste kui meeste jaoks, on kõrgem sündivus, naiste suurem osakaal tööturul ja suurem tööhõive määr;

O.   arvestades, et sotsiaalpartnerid mängivad olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse meetmete määratlemisel Euroopa, riigi, piirkondlikul, sektorite ja ettevõtete tasandil ning et edukas ühitamispoliitika nõuab koostöö tegemist tööandjate, ametiühinguorganisatsioonide, töövõtjate ja ametiasutuste vahel;

P.   arvestades, et head tavad näitavad, et ühitamismeetmed mikromajanduslikul tasandil toovad kaasa väiksema kaadrivoolavuse ja töölt puudumise, suurema pühendumuse ja tootlikkuse ning meelitavad ligi võimekat ja motiveeritud tööjõudu;

Q.   arvestades, et nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(3) artikli 16 lõikes 1 sätestatakse, et liikmesriigid ja komisjon tagavad, et nimetatud fondide kasutamise eri etappides toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja edendatakse sooküsimuste kaasamist,

1.   tervitab komisjoni jõupingutusi oma soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmete tõhustamiseks;

2.   tervitab komisjoni aruande võrdõiguslikkuse kohta keskendumist tööhõive küsimustele, nagu naiste ja meeste palgaerinevuse, ühitamise ning võrdse kohtlemise direktiivid, kuna naiste majanduslik iseseisvus on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste üks peamisi prioriteete;

3.   tervitab võrdõiguslikkuse kultuuri ELis, sealhulgas komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid ning nõukogu soolise võrdõiguslikkuse pakti ja nõuab selle praktilist rakendamist konkreetsete meetmete ja rahaliste vahendite eraldamise kaudu;

4.   rõhutab edasiste jõupingutuste ning vananenud otsustus- ja käitumismallide edasise kõrvaldamise vajalikkust – eriti haldussektoris –, et parandada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist eri poliitikavaldkondades;

5.   juhib tähelepanu, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi tasandil mõistetakse kui topeltstrateegiat, millega üritatakse tagada ühelt poolt sooline võrdõiguslikkus kõikides poliitika- ja otsustusvaldkondades ning teiselt poolt suunatud meetmed naiste diskrimineerimise kõrvaldamiseks;

6.   palub komisjonil lisaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lähenemisviisile esitada rea konkreetseid meetmeid, mille hulka kuuluksid teadlikkuse tõstmise kampaaniad, parimate tavade vahetamine, dialoogid kodanikega ning algatused avaliku ja erasektori partnerluse alal;

7.   tunnustab sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika potentsiaali võrdõiguslikkuse edendamisel;

8.   toonitab vajadust selge ja alalise seose järele võrdõiguslikkuse kohta koostatud aastaaruannete ja juhistes määratletud prioriteetide vahel, et tagada soolise võrdõiguslikkuse poliitika tõhusat planeerimis-, järelevalve- ja hindamistsüklit; julgustab komisjoni kõnealust tsüklit välja töötama;

9.   tuletab meelde oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus(4) esitatud nõuet, et komisjon kontrolliks liikmesriike, et viimased järgiksid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alast ühenduse õigustikku kõikides poliitikavaldkondades, eelkõige tööhõive valdkonnas, kuid ka neis, mis puudutavad juurdepääsu kaupadele ja teenustele ning nende pakkumist; kutsub seetõttu komisjoni üles korraldama uuringut selle kohta, kuidas liikmesriigid ühenduse õigustikku võrdõiguslikkuse valdkonnas kohaldavad, ja võtma kohaseid meetmeid juhuks, kui liikmesriigid õigusakte üle ei võta või ei täida neid;

10.   kutsub liikmesriike üles toetama komisjoni riiklike meetmete kohaldamise järelevalve valdkonnas, et hinnata poliitika tõhusust ja võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimist, eelkõige ettenähtud õiguste ning pensioni- ja sotsiaalkindlustusskeemide osas;

11.   kutsub liikmesriike üles esitama erimeetmeid, et võidelda naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vastu, mille on põhjustanud eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkusest või ülalpeetavate hoolduspuhkusest tulenevalt katkenud tööhõive struktuur, ja vähendama selle negatiivset mõju karjäärile, töötasudele ja pensioniõigustele ning pürgima sooliselt neutraalsete palkade ja pensionide poole; kutsub komisjoni üles leidma sobivaid vahendeid tööturul soolise vahetegemise vastu võitlemiseks ja naiste ebatraditsioonilistesse sektoritesse pääsemise hõlbustamiseks;

12.   kutsub komisjoni üles arendama soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja süvalaiendamist seoses pensionireformide mõjuga naiste elule ELis, eesmärgiga individualiseerida pensioniõigused ning sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemid;

13.   tervitab komisjoni algatatud konsulteerimismenetlust sotsiaalpartneritega, et parandada nii õiguslikku kui ka mitteõiguslikku raamistikku töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks; julgustab komisjoni viivitamata algatama konsulteerimise teist etappi;

14.   kutsub komisjoni üles koguma ja levitama parimaid tavasid töökeskkonna poliitika kohta, mis võimaldavad tõhusamat töö ja eraelu vahelist tasakaalu, ning mis hõlmavad ka meetmeid, mis edendavad meeste suuremat osalemist perekonnaelus; kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles võtma vajalikke meetmeid, et oleks võimalik osaliselt tõkestades ja osaliselt sekkudes võidelda seksuaalse ja moraalse ahistamise vastu töökohal; toonitab, et naisi tuleb nende ametialases karjääris toetada; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt meetmete võtmist, et vähendada naiste ja meeste vahelist palgaerinevust ning edendada nii vanemapuhkust meestele kui ka isapuhkust;

15.   märgib, et töö-, era- ja pereelu ühitamine on oluline küsimus ning üks võimalus tööhõive suurendamiseks ja demograafilise vananemise koorma vähendamiseks; juhib tähelepanu vajadusele lähtuda kõnealust valdkonda puudutavas poliitikas alati isiku vaba valiku põhimõttest ja kohandada poliitikat erinevatele eluetappidele;

16.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et komisjon ei konsulteerinud tööõiguse ajakohastamist käsitlevat rohelist raamatut (KOM(2006)0708) koostades sotsiaalpartneritega;

17.   märgib, et globaliseerumine on olnud positiivseks jõuks, mis võimaldab naistel üle kogu maailma oma potentsiaali ära kasutada, seda eelkõige parema juurdepääsu kaudu haridusele ja tervishoiule; märgib siiski, et kaubanduse liberaliseerimine on tekitanud vastandlikke ja samaaegseid suundumusi, edendades ühelt poolt tõhusalt töösuhete formaliseerimist mitmetes valdkondades ja laiendades teiselt poolt mitteametlikku majandust naiste töö ja sissetuleku uute liikidega, nagu kodus töötamine, alltöövõtt ja mikroettevõtted;

18.   märgib, et suureneva globaliseerumise üks tulemus on vaesuse feminiseerumine, ning et tuleks läbi viia põhjalik uurimus, et teha kindlaks globaliseerumise üldine mõju naiste võimele elatist teenida;

19.   kutsub komisjoni üles tagama, et kõik tulevased kaubanduslepingud, näiteks WTO raames sõlmitavad lepingud, vaadataks läbi ka soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt;

20.   kutsub komisjoni üles keskenduma eelkõige tõketele, mis takistavad naiste juurdepääsu juhtivatele töökohtadele, et hinnata kõnealuse probleemi struktuurset mõõdet; tervitab seetõttu meetmeid, mis aitavad naistel siseneda tööturule meestega võrdsetel alustel ja edendavad naisettevõtlust, ning toonitab kehtivate eelarvamuste ja soolise diskrimineerimise kõrvaldamise tähtsust, pidades silmas naiste konkurentsivõimet ja tööalast konkurentsivõimet, eelkõige kõrgetel ametikohtadel;

21.   rõhutab vajadust võidelda demokraatia tõsise nappuse vastu, mis tuleneb naiste vähesest osalemisest poliitiliste otsuste tegemisel, ning kutsub liikmesriike üles uurima faktoreid, mis ei võimalda naistel täielikult osaleda poliitikas ja riiklike haldusorganite juhtkonnas kõigil tasanditel ning kutsub üles võtma meetmeid selliste olukordade heastamiseks;

22.   nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks rahvusvähemuste hulka kuuluvate ja sisserännanud naiste olukorrale, kuna nende marginaliseerumist tugevdab mitmekordne diskrimineerimine nii väljastpoolt nende kogukonda kui ka nende kogukonnas; soovitab võtta vastu riiklikud integreeritud tegevuskavad, et võidelda tõhusalt mitmekordse diskrimineerimise vastu, eriti juhul, kui mõnes liikmesriigis tegelevad diskrimineerimise küsimustega erinevad organid;

23.   juhib tähelepanu, et on oluline tagada, et ELi sisenevad sisserändajad oleksid teadlikud vastuvõtjariikides valitsevatest väärtustest ja kehtivatest õigusnormidest ning ühiskondlikest tavadest soolise võrdõiguslikkuse osas, et vältida diskrimineerimise olukordi, mis tulenevad kultuurilise teadlikkuse puudumisest;

24.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama parimate tavade vahetamist mittediskrimineerimise valdkonnas tööturul, et soodustada võrdõiguslikkuse ja tõhususe vahelist dünaamikat olenevalt riiklikest eripäradest;

25.   kutsub liikmesriike üles töötama ELi sotsiaalse kaasamise strateegia raames välja konkreetsed soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, sealhulgas poliitiliste meetmete paketi ebatraditsiooniliste ja ühe vanemaga perede toetamiseks ning konkreetsed poliitilised meetmed nende naiste rühmade toetamiseks, keda ähvardab suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht, näiteks ümberasujad, pagulased, etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised, eakamad naised ja puuetega naised;

26.   nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd liikmesriikidega, et koguda vajalikke andmeid ja kehtestada meetmeid, mis võiksid tõkestada inimkaubandust seksuaalse ekspluateerimise ja sunniviisilise töö eesmärgil;

27.   kutsub komisjoni üles keskenduma võõrtöötajate ekspluateerimise tõkestamise vahenditele ja mehhanismidele, sealhulgas ebaseaduslike ümberasujate põhiliste inimõiguste tunnustamisele ja jõustamisele, selle asemel et kasutada repressioone;

28.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid vastastikuseks sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse toetuste kulud tagamaks, et naised ei ole enam kallim tööjõud kui mehed;

29.   kutsub liikmesriike üles võitlema koostöös tööturu osapooltega rasedate naiste diskrimineerimise vastu tööturul ja võtma kõik vajalikud meetmed emade kõrgetasemelise kaitse tagamiseks; kutsub komisjoni üles hindama põhjalikumalt antud valdkonnas kehtiva ühenduse õiguse järgimist ja otsustama, kas seda tuleb muuta;

30.   märgib murega, et hoolimata kõigist tehtud edusammudest ähvardab naisi, eriti eakamaid naisi ja üksikemasid, endiselt tõrjumis- ja vaesusrisk;

31.   kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles võtma eesmärgiks, et kõigile täistööajaga tööd otsivatele naistele oleks võimalik pakkuda täistööajaga tööd, mitte osalise tööajaga tööd, mis on sageli ohtlik ja ebakindel;

32.   tervitab komisjoni jõupingutusi andmaks uut tõuget eesmärkide saavutamisele, milles lepiti kokku 2002. aastal Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogul, kaotamaks tõkked naiste ja meeste võrdsele osalemisele tööturul ning võtmaks 2010. aastaks kasutusele lastehoidu 90 % 3aastastele kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud lastele ja vähemalt 33% alla 3aastastele lastele, eelkõige struktuurifondide abil; julgustab komisjoni esitama 2008. aastal plaanipäraselt teatist, milles sätestatakse täiendavad meetmed, mida tuleb võtta kõigil tasanditel kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et eesmärk peaks olema tagada kõigile lastele õigus saada kvaliteetset, kasvatuslikku elementi sisaldavat hooldusteenust;

33.   on seisukohal, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kõigil geriaatrilist hooldust või haiguse või puude tõttu hooldust vajavatel inimestel on võimalus saada kvaliteetset hooldust ja ravi;

34.   rõhutab vajadust arendada poliitikat, mis keskendub sooliste stereotüüpide vastu võitlemisele hariduses juba varasest east, sealhulgas kõrvaldades stereotüübid koolide õppekavadest ja õpikutest, pakkudes teadlikkust tõstvat koolitust õpetajatele ja õpilastele ning julgustades poisse ja tüdrukuid valima ebatraditsioonilisi haridusteid;

35.   kutsub komisjoni üles arendama dialoogi meediakanalitega ja ergutama viimaseid arvestades nende olulist sotsiaalse vastutuse rolli edendama soolist võrdõiguslikkust ning vältima naiste ja meeste stereotüüpset kujutamist;

36.   soovitab üleeuroopaliste meetmete arendamist, et suurendada teadlikkust nulltolerantsi osas seksistlike solvangute ning naiste alavääristava kujutamise suhtes meedias ja kommertsteadaannetes;

37.   soovitab hariduses arvestada rohkem tüdrukute ja poiste erinevate individuaalsete vajadustega nende arengu mõttes ning võidelda seeläbi stereotüüpidega;

38.   leiab, et enamikes ELi riikides ei kajasta tööturg piisavalt naiste kõrgemat keskmist haridustaset ega paremaid akadeemilisi tulemusi;

39.   soovitab püüda tagada, et kooliharidus soodustaks teadmisi ja mõistlikke kriteeriume, et võimaldada saavutada vabadus, isiklik sõltumatus ning ka võrdsus, et saavutada naiste sotsiaalne kaasamine; usub lisaks, et eelkõige naiste hulgas tuleks süvendada niinimetatud põhipädevusi, nagu ettevõtlik suhtumine ning teaduslik ja tehnoloogiline lähenemisviis;

40.   rõhutab koolitusmeetmete vajadust vanemapuhkuse ajal, et aidata naistel toime tulla muutunud ametialaste nõudmistega;

41.   märgib piisava võrreldava statistika olemasolu olulisust ning taunib sellega seoses teatavate inimrühmade, näiteks peretalumajapidamistes töötavate elukaaslaste puudumist Euroopa statistikas, keda juhul kui nad on naised arvestatakse üldjuhul "koduperenaistena"; kutsub EUROSTATi üles seda inimrühma oma statistikas hõlmama et laiendada naiste töö profiili;

42.   rõhutab, et naised teevad põllumajanduses sageli olulise osa tööst palgata peretöötajatena; on seisukohal, et kõnealuse töö võiks samuti asjakohaselt võtta arvesse maaelu arengu poliitikas;

43.   juhib tähelepanu suurele arvule peretalumajapidamistes töötavatele (enamasti naissoost) elukaaslastele, kelle õiguslik seisund on paljudes liikmesriikides ebapiisav, mis võib tekitada konkreetseid rahalisi ja õiguslikke probleeme seoses õigusega rasedus- ja sünnituspuhkusele ning haiguspuhkusele, pensioniõiguste kogumisega ja sotsiaalkindlustuse kättesaadavusega, samuti abielulahutuse korral;

44.   rõhutab vajadust parandada põllumajanduses töötavate naiste õiguslikku seisundit nii seoses sotsiaalkindlustusega, tagades neile kõigile otsese juurdepääsu sellele, kui ka seoses nende rolliga põllumajandusettevõtetes endis, rõhutades eriti nende kaasomandit peretalumajapidamistes, laenude kättesaadavust ja nende õigusi pärimisõiguse kontekstis;

45.   juhib seoses sellega tähelepanu oma 21. veebruari 1997. aasta resolutsioonile füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade olukorra kohta(5), milles nõuti põllumajanduses abistavate abikaasade olukorra parandamist, mis tuleks saavutada, tugevdades nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/613/EMÜ (füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega)(6), kehtestades abistavatele abikaasadele selleks õigusliku seisundi, kusjuures töötajatena tunnustamast keeldumise asemel kuuluksid nad sotsiaalkindlustusskeemidesse, et kvalifitseeruda haigus-, invaliidsus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse ning vanaduspensioni jaoks;

46.   juhib tähelepanu kõrgele vaesuse määrale ja eraldatusele, mis mõjutavad mõnedes maapiirkondades elavaid naisi; osutab vajadusele naistele võrdseid võimalusi tagavate tõhusate meetmete järele, mis peaks olema kõigi ühise põllumajanduspoliitika alusel võetavate meetmete ja muude asjakohaste ühenduse poliitikavaldkondade keskne eesmärk;

47.   peab oluliseks parandada maapiirkondades elavate naiste elukvaliteeti, võimaldades neile hõlpsamat juurdepääsu haridusele ja kutseõppele, elukestvale õppele, uutele meedia infrastruktuuridele, vajalikele tõhusatele kohalikele tervishoiuteenustele ning koha peal asuvatele lastele ja peredele mõeldud rajatistele ja hüvedele, sealhulgas lastesõimedele, lasteaedadele, koolidele, kunstikeskustele ja turgudele;

48.   rõhutab vajadust toetada Euroopa Sotsiaalfondi kaudu konkreetseid meetmeid, mis parandaksid naiste juurdepääsu tööturule ja seal osalemist, ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist; on seisukohal, et regionaalfondidel peaks olema soopõhine eelarverida (soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine), millelt rahastataks meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja uurimusi naiste olukorda käsitleva poliitika mõjude kohta;

49.   tuletab meelde vajadust kaasata piirkondliku arengu strateegiatesse uusi lähenemisviise ja uuenduslikke vahendeid ning rõhutab vajadust pakkuda piirkondliku ja kohaliku tasandi otsustajatele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetodite ja vahendite alast koolitust; kutsub komisjoni üles arendama edasi oma suuniseid haldussektorile soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta struktuurifondide puhul;

50.   palub komisjonil Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kaasabil lisada tulevastesse soolise võrdõiguslikkuse kohta koostatud aastaaruannetesse läbirääkija- ja kandidaatriikidest pärit faktid ning statistika;

51.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1. (2) EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19. (3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. (4) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 73. (5) EÜT C 85, 17.3.1997, lk 186. (6) EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56.