Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Euroopa lennujaamade läbilaskevõime, tõhususe ja ohutuse tegevuskava" (KOM(2006)0819);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kohta (KOM(2006)0821);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6–0349/2007),

A.   arvestades, et globaliseerumise ja kiire majanduskasvu tõttu kasvab ELis nõudlus õhutranspordi järele (ilma lennujaamade piiranguteta) vähemalt 4,3% aastas ja tõenäoliselt isegi 5,2% aastas;

B.   arvestades, et sellise kasvutempo juures on nõudlus õhutranspordi järele aastaks 2025 võrreldes 2003. aasta tasemega suurenenud 2,5 korda;

C.   arvestades, et 2025. aastal, võttes isegi arvesse kõiki uusi investeeringuid, ei suuda enam kui 60 lennujaama teenindada tüüpilist tihedat tunninõudlust, ilma et esineksid viivitused ja lennud jääksid teenindamata (aastas jääks sel juhul teenindamata 3,7 miljonit lendu);

D.   arvestades, et kuna olemasolevaid lennujaamu ei saa piisavalt laiendada, oleks üheks lahenduseks, kuidas 2025. aastal prognoositud teenindamata jäävate lendude suure hulgaga toime tulla, ehitada ülekoormatud lennujaamade lähedusse abilennujaamad;

E.   arvestades, et lennujaamade ebapiisav läbilaskevõime ja suurenev nõudlus õhutranspordi järele tekitab tõenäoliselt vajaduse uute suurte lennujaamade (mida Eurocontroli uuringu andmetel vajatakse kuni 10) ja keskmise suurusega lennujaamade järele (mida Eurocontroli andmetel vajatakse kuni 15);

F.   arvestades, et sellised arengud Euroopa õhutranspordisektoris rõhutavad vajadust ette näha ELi tasandil võetavaid vajalikke meetmeid liidu kodanike ja ELi majanduse kui terviku huvides;

G.   arvestades, et tõhusatel maapealse käitlemise teenustel on samuti oma osa lennujaamade praeguse läbilaskevõime ärakasutamise parandamisel, suurendades lennujaamade jõudlust;

H.   arvestades, et direktiivi 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades)(1) täielik rakendamine ja sellesse tehtavad võimalikud muudatused, et parandada nende teenuste osutamise tõhusust, võiksid samuti aidata parandada olemasolevate lennujaamade läbilaskevõime kasutamist;

I.   arvestades, et traditsioonilistel lennundusettevõtjatel, odavlennuettevõtjatel, tellimuslendude osutajatel ning kaubaveo- ja ärilennuettevõtjatel on lennujaama teenustele ja teenindusaegade jaotamisele erinevad nõuded;

J.   arvestades, et piisav transpordi infrastruktuur teenuste osutamiseks lennujaamadesse ja tagasi eelkõige ühtsete ühistranspordisüsteemide kujul moodustab olulise osa lennujaamade infrastruktuurist,

1.   tervitab eespool nimetatud komisjoni teatist kui esimest sammu lennujaamade läbilaskevõime probleemiga tegelemisel, kuigi uue infrastruktuuri kavandamine jääb liikmesriikide pädevusse; kutsub ühtlasi komisjoni üles osutama lennutranspordile kui Euroopa kauba- ja reisijateveo kesksele elemendile väärilist tähelepanu; lisaks palub komisjonil teostada järelevalvet ja esitada hetkeolukorraga seotud täpset statistikat, et paremini tegeleda lennujaamade praeguse läbilaskevõime küsimuse lahendamisega;

2.   märgib, et tuleb tagada piisav lennujaamade läbilaskevõime, sealhulgas praeguse läbilaskevõime ärakasutamine, ning tõhus maapealne käitlus, mis on olulise tähtsusega Euroopa majandusele;

3.   tervitab komisjoni teatises esitatud ettepanekuid ja rõhutab lennutranspordi tähtsust ELi territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel eelkõige kaugemate ja äärepoolsemate piirkondade ning saarte puhul;

4.   on seisukohal, et komisjoni teatise lisas väljapakutud 14 meedet kujutavad endast järjekindlat lähenemisviisi praeguse läbilaskevõime ärakasutamise parandamisele; palub siiski komisjonil määrata nende meetmete rakendamisele konkreetsemad tähtajad ja nõuab neist tähtaegadest kinnipidamist;

Uue läbilaskevõime lisamine

5.   on siiski seisukohal, et komisjon ei ole veel täielikult uurinud ELi üldise lähenemisviisi võimalikkust seoses täiendava läbilaskevõime vajadusega, täiendavasse läbilaskevõimesse investeerimise tulevaste piirangutega ja strateegiliste küsimustega, mis mitte üksnes ei võimaldaks läbilaskevõimega seotud ohte ette näha, vaid ka tagada, et EList saab ühtne ja konkurentsivõimeline lennutranspordi ala globaalsel tasandil;

6.   soovitab läbi viia uuringu infrastruktuuri tegeliku nõudluse kohta, mis täiustaks mistahes tulevasi Euroopa lennujaamade läbilaskevõimet puudutavaid ulatuslikke kavasid ja millest võiks saada tunnustatud üleeuroopaline lennutranspordi prognoosimise mehhanism; rõhutab, et lennujaamad saaksid seesugust mehhanismi kasutada planeerimise raamistikuna läbilaskevõime parandamiseks ja et nõudlusel põhineva prognoosi eeliseks on lennutranspordi sektori edasise arendamise jaoks turust realistliku ülevaate andmine;

7.   märgib, et paljude ühenduse lennujaamade esindajate väitel on maapealse käitluse teenuste liberaliseerimise ja tõhususe üks suuremaid takistusi ruumipuudus, kuid on arvamusel, et seesugust väidet tuleb kontrollida ja vajadusel probleem lahendada;

8.   rõhutab vajadust arendada ühiseid määratlusi ja ühiseid analüüsivahendeid lennujaamade läbilaskevõime hindamiseks ning samuti menetlusi kõigi sidusrühmade kaasamiseks ELi lennujaamade läbilaskevõime vajaduste määratlemisel keskpikaks ja pikaks perioodiks; märgib, et sellise koostööga võiks kaasneda keskkonnamõju ja kulutasuvuse alaste heade tavade vahetus, uute infrastruktuuride eelrahastamine, maakasutuse kavandamine ja majandamine, kõigi transpordiviiside integreerimine, samuti modelleerimis- ja simulatsioonivahendid, et kiirendada täiendava läbilaskevõime planeerimist ja ehitamist; rõhutab, et need algatused täiendaksid programmi SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem) ja nendega saaks siduda uusi institutsioonilisi vahendeid, mis aitaksid suurendada lennujaamade läbilaskevõimet;

9.   palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile enne 2009. aastat aruande Euroopa lennujaamade läbilaskevõime tõhustamise üldplaani kohta; rõhutab, et seesuguse aruandega tuleks esitada liikmesriikidele ühtne lähenemisviis, et edendada ja koordineerida riiklikke ja piiriüleseid algatusi lennujaamade täiendava läbilaskevõime suurendamiseks rahvusvahelise liikluse jaoks ning paremini kasutada olemasolevat läbilaskevõimet, samuti selleks, et majandada lennujaamade sekundaarset läbilaskevõimet, piiramata seejuures liikmesriikide ja ühenduse pädevust lennujaamade läbilaskevõime määramisel; rõhutab, et sõlmlennujaamad ja piirkondlikud lennujaamad saavad point-to-point reiside abil omamoodi ning liikmesriikide teatavaid piiranguid arvestades reageerida keskkonnaprobleemidele, ülekoormusest tingitud probleemidele ja juurdepääsuga seotud küsimustele, ning et ELi vajadusi selles valdkonnas on võimalik rahuldada üksnes erinevate lennujaamatüüpide kooseksisteerimise kaudu vastavalt riiklikele eripäradele; tuletab meelde, et selles mõttes on juurdepääs lennujaamadele väga tähtis ja lennujaamade edukas sidumine transpordivõrguga on koostalitluse oluline tingimus;

10.   kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles tagama, et lennujaamad oleksid nende juhtimisstruktuurist sõltumata lülitatud piirkondlikesse territoriaalarengu strateegiatesse ja neid võetaks arvesse regionaalarengu kavades; tuletab meelde, et niisuguse suuremõõtmelise infrastruktuuri nagu lennujaama laiendamise või väljaehitamise korral tuleb läbi viia maakasutuse mõju hindamine;

11.   toetab komisjoni eesmärki suurendada lennujaamade sisemist logistilist tõhusust, kuid on seisukohal, et tuleks piirduda ainult pagasi ja kauba jälgimisega;

12.   on veendunud, et infrastruktuuri arendamise eelrahastamine on lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks õige lahendus; rõhutab, et selline rahastamisskeem on kasulik nii lennundusettevõtjatele kui ka lennujaamadele, kuna see alandab infrastruktuuri rahastamise üldkulusid, tasandab lennundusettevõtjate hindade erinevusi ja vähendab lennujaamade riske, sest lennundusettevõtjad hakkavad lennujaamade investeeringute kulusid varem tasuma;

13.   rõhutab lennujaamade majanduslikku tähtsust seoses uute töökohtade loomisega, eelkõige piirkondlikul tasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa lennujaamade käitajad, lennundus-, hooldus- ja toitlustusettevõtjad võivad luua olulisel hulgal uusi töökohti, aidates seeläbi saavutada Lissaboni strateegia eesmärke;

14.   kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles võtma lennujaamade asukoha valimisel arvesse selle mõju keskkonnale, sealhulgas müra, heiteid, maanteeliikluse suurt koormust lennujaama lähedal, kütusehoidlate jms lähedust, samuti ka meteoroloogilisi tingimusi;

Keskkonnasõbraliku kasvu edendamine

15.   märgib, et tänu lennukimootorite omaduste paranemisele on nende CO2 heitkogused viimase 40 aastaga vähenenud 70% kilomeetri kohta ning heitkoguste vähenemine jätkub ka edaspidi, rõhutab, et tööstusharu eesmärgiks on vähendada heitkoguseid 2020. aastaks veel 50% võrra;

16.   juhib siiski tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata nendele edusammudele on lennuliikluse märkimisväärne tihenemine viimaste aastate jooksul toonud kaasa selle sektori poolt tekitatavate kasvuhoonegaaside kogumahu järsu suurenemise (Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul 1990. aastaga võrreldes +100%) ning et suuresti on selles süüdi ka lennujaamade ülekoormus;

17.   tuletab meelde, et lennutranspordi kasvuga peavad kaasnema ka tehnilised ja reguleerivad skeemid selle transpordiliigi väliskulude piiramiseks; tervitab seega komisjoni algatust kaasata lennundus Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS); juhib tähelepanu sellele, et lennutranspordi keskkonnamõju vähendamiseks mõeldud meetmete tõhusus sõltub ka riikide poliitikast globaalsel tasandil ning rõhutab seda silmas pidades vajadust luua ühisprogramme kolmandate riikidega;

18.   on siiski seisukohal, et kasvuhoonegaaside heitkoguste küsimusega tuleb iga võimalust kasutades jõulisemalt tegeleda nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil, eesmärgiga parandada säästvama ELi õhutranspordisektori konkurentsivõimet, mida juba ohustavad Euroopa ELi-väliste piirkondade peamised sõlmlennujaamad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et saavutada selles küsimuses rahvusvaheline kokkulepe;

19.   toonitab eriti vajadust töötada välja reguleerivad ja rahastamisskeemid, et innustada lennukiparkide moderniseerimist ja uuendamist ning edendada mootorite keskkonnasäästlikkust, mille tulemuseks oleks vaiksemate, energiasäästlikumate ja vähemreostavate mootorite kasutamine;

Reguleeriva raamistiku õige rakendamise ja kohandamise tagamine

20.   on seisukohal, et lennuliikluse suurenemise tõttu tuleb õhutranspordialast õiguslikku raamistikku täielikumalt rakendada;

21.   palub komisjonil tagada nõukogu määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta)(2) täielik rakendamine ning jagada selle teksti kohta rohkem juhiseid ja selgitusi; rõhutab eriti vajadust lennuliiklusvoogude juhtimise (ATFM) teenindusaegade jaotamist ja lennujaamade teenindusaegu paremini koordineerida ja sobitada, vajadust tõhusamate teenindusaegade koordineerimiskomisjonide järele ning väljumisi ja saabumisi paremini koordineerida, ning rõhutab lisaks ka vajadust kooskõlastada määratlused, tolerantsid ja ATFMi ning lennujaamade teenindusaegade jagamise viis;

22.   tuletab meelde vajadust võtta teenindusaegade jaotamisel kasutusele turupõhine süsteem, et lennujaamade piiratud võimalused saaksid kasutatud parimal võimalikul viisil; juhib tähelepanu sellele, et vastavalt määrusele (EMÜ) nr 95/93, mida on muudetud 2004. aastal, pidi komisjon esitama hiljemalt 2007. aasta aprilliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle määruse toimimise kohta, ning et turupõhise süsteemi kehtestamist tuleks kaaluda ainult sellise aruande põhjal;

23.   märgib siiski, et turupõhise süsteemi tarvituselevõtt, nagu teenindusaegade jagamine lennujaamade olemasolevate võimaluste parimaks ärakasutamiseks, ei lahendaks infrastruktuuride puudujääke, kuna see süsteem ei looks juurde täiendavaid teenindusaegu; usub samuti, et lennujaamade ja ATFMi teenindusaegade kooskõlastamise kasutegur on väga piiratud ega lahenda läbilaskevõime probleemi;

24.   kutsub nõukogu üles määrama ajalist raamistikku ja tähtaegu, et edendada naaberliikmesriikide tsiviillennundusametite koostööd, tagamaks enne 2008. aastat märkimisväärseid edusamme funktsionaalsete õhuruumiosade (FABs) rajamisel;

25.   rõhutab vajadust täpse ajalise raamistiku järgi funktsionaalsete õhuruumiosade rajamiseks ning märgib ära positiivseid samme, mida mõned liikmesriigid on selles küsimuses astunud, eriti Põhja- ja Kesk-Euroopas, näiteks Northern Upper Area Control (NUAC) programm ja uued FAB Europe Central projektid;

26.   nõuab tungivalt, et kui liikmesriigid ei ole 2008. aastaks selles küsimuses olulist edu saavutanud, rakendaks komisjon olukorra sisuliseks parandamiseks nn ülalt alla lähenemisviisi;

27.   rõhutab Galileo projekti olulisust praeguse ja tulevase õhutranspordi juhtimissuutlikkuse kasutamise optimeerimisel ning märgib, et praegustest rahalistest raskustest Galileoga tuleb võtta õppust projekti SESAR rakendamise huvides;

28.   tunneb muret selle üle, et lennuliikluse kasv on märksa kiirem kui innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt; rõhutab samuti, et on vaja uusi rahvusvahelisi müranormatiive ja uut lähenemisviisi, et piirata inimeste arvu, keda müra mõjutab;

Lennujaamade teeninduspiirkondade vahelise lennujaamade läbilaskevõime alase koostöö parandamine

29.   on arvamusel, et lennujaamade läbilaskevõime suurendamine ei ole võimalik ilma tõhusa koostööta lennujaamade käitajate ning asjaomaste piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel, eeldusel et selline koostöö ei ole vastuolus ühenduse konkurentsieeskirjadega;

30.   tervitab igasugust lennujaama teeninduspiirkonna algatust, mis viiks üleeuroopalise dialoogini lennujaama täiendava läbilaskevõime arendamisega seotud küsimuste üle, eriti läbilaskevõime alase koostöö või integratsiooni, ümbruskonna elanikele põhjustatud keskkonnaalaste tagajärgede, maakasutuse planeerimise ning majanduskasvu ja tööhõive üle;

31.   kutsub komisjoni üles ärgitama liikmesriike, et need parandaksid oma linnaplaneerimise ja ehituseeskirju selliselt, et lennuväljade põhjustatud müra ja muu saaste ei reostaks ümbritsevaid alasid;

32.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama avaliku halduse parimate tavade vahetust seoses kõnealuste lennujaamade teeninduspiirkondadega ning toetama rahaliselt katseprojekte ja uurimisprogramme, mis uurivad lennujaamade mõju neid ümbritsevatele aladele ja nende alade elanikele;

33.   soovib, et eraldatud, kaugematel või äärealadel asuvad "regionaalarengu" lennuväljad saaksid jätkuvalt riigiabi, mis on proportsionaalne nende üldistes huvides teostatud ülesannetega;

34.   on seisukohal, et lennundusettevõtjad peaksid andma piisavad garantiid ja võtma vastutuse lennujaama käitaja poolt nende käsutusse antud lennujaamarajatistega seotud maksete tasumise eest, et mitte seada lennujaama käitajat raskustesse rajatiste ootamatu kasutamisest loobumise korral enne täielikku maksete tasumist;

Maapealse käitlemise teenused

35.   võtab teadmiseks eespool nimetatud komisjoni aruande nõukogu direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kohta;

36.   tervitab nimetatud direktiivi positiivset mõju, millest teatas komisjon, kuid märgib, et positiivne hinnang põhineb 2002. aasta analüüsi tulemustel, mis ei hõlmanud kogu laienenud Euroopa Liitu; arvestades, et teadete kohaselt on direktiivi rakendamine osutunud tõsiseks probleemiks pärast seda kuupäeva ELiga ühinenud liikmesriikides;märgib lisaks, et selle rakendamisega seotud raskused ja ebakindlus jäävad püsima, eriti seoses kriteeriumidega, mida teenuseosutajad peavad konkurentsile avatud pakkumismenetlustes osalemiseks järgima; kutsub komisjoni üles koostama üksikasjalikud suunised või vajadusel uued ettepanekud, et selgitada pakkumiskutsetega seotud eeskirju;

37.   palub komisjonil teostada uus mõjuanalüüs nimetatud direktiivi rakendamise, selle tegeliku kasu ja/või kahju kohta kasutajatele, töötajatele ja reisijatele enne mistahes ettepanekute tegemist, millega kaasneks edasine liberaliseerimine;

38.   on seisukohal, et lähtuvalt kõnealusest uuest mõju hindamisest võiks komisjon vajaduse korral anda täiendavaid suuniseid mõnede sätete tõlgenduse kohta, mis vastasel korral jätaksid lennujaamadele liiga suure tõlgendamisvõimaluse ja võiksid kahjustada maapealsete käitlejate võimet turule siseneda;

39.   on samas seisukohal, et mõned sätted vajaksid kiiret selgitamist, näiteks seoses töötajate kaitsega ettevõtete ülemineku puhul ning seoses lennujaamatasudega; nõuab seetõttu komisjonilt tungivalt, et ta koostaks esimesel võimalusel suunised nende sätete tõlgendamise kohta;

40.   soovitab, et iga edasine püüe muuta nimetatud direktiivi peaks ennekõike keskenduma maapealse käitlemise teenuste ning tööjõu kvaliteedile maapealse käitlemise teenuste sektoris; kutsub komisjoni eelkõige üles:

41.   rõhutab, et piiratud teenuseid osutavate maapealsete käitlejate valikul ei võta lennujaamad mõnikord piisavalt põhjalikult arvesse lennuliinide kasutajate arvamust, ning meenutab juhtumeid, kus piiratud teenuseid osutavad maapealsed käitlejad on valitud hoolimata lennujaama kasutajate komitee peaaegu ühehäälsest eriarvamusest;

42.   rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse ja rangemate kasutajatele suunatud sätete järele, mis käsitlevad piiratud teenuseid osutavate maapealsete käitlejate valikut; nõuab eelkõige, et kaalutaks täiendavate eeskirjade loomise võimalust seoses lennujaama kasutajate komiteega, milles sisalduks näiteks kohustus põhjendada, miks lennujaama tehtud valik läheb komitee arvamusest lahku; märgib, et sellisel juhul võiks otsustusõiguse üle kanda ka lennujaama käitajast sõltumatule organile; viimasena soovitab komisjonil direktiivi 96/67/EÜ mistahes tulevase muutmise ettepanekus kaaluda, kas lennundusettevõtjad, kes juba kolmanda osapoole kaudu osutavad lennujaamas maapealse käitlemise teenust, tuleks uute turule sisenejate valikul hääleõigusest ilma jätta;

43.   märgib, et alates direktiivi 96/67/EÜ vastuvõtmisest on konkurents muutunud tunduvalt intensiivsemaks ja maapealse käitlemise teenuste hinnad on peaaegu kõikides "vanades" ELi liikmesriikides alanenud;

44.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36. (2) EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 793/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 50).