Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0132(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0347/2007

Esitatud tekstid :

A6-0347/2007

Arutelud :

PV 22/10/2007 - 14
CRE 22/10/2007 - 14

Hääletused :

PV 23/10/2007 - 9.9
CRE 23/10/2007 - 9.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0444

Vastuvõetud tekstid
PDF 449kWORD 310k
Teisipäev, 23. oktoober 2007 - Strasbourg
Raamdirektiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta ***I
P6_TA(2007)0444A6-0347/2007
Resolutsioon
 Terviktekst
 Lisa
 Lisa
 Lisa
 Lisa
 Lisa

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (KOM(2006)0373 – C6-0246/2006 – 2006/0132(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0373);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 175, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0246/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6–0347/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. oktoobril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks
P6_TC1-COD(2006)0132

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 152 lõiget 4 ja artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuse nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm)(4) artiklite 2 ja 7 kohaselt tuleb pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks luua ühine õiguslik raamistik, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet.

(2)  Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed peaksid täiendama ja mitte mõjutama meetmeid, mis on sätestatud muudes vastavates ühenduse õigusaktides, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr […] taimekaitsevahendite turuleviimise kohta(5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide║ kohta(7) ning toidualastes õigusnormides kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(8).

(3)  Käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid kasutama riiklikke tegevuskavasid, mille eesmärk on kvantitatiivsete eesmärkide, sihtide, ajakavade ja näitajate seadmine nii tervise- kui ka keskkonnaalaste riskide ärahoidmiseks, riskide ja pestitsiidikasutuse intensiivsuse graafikute ja näitajate koostamine, loetledes ülalnimetatu ettenähtud tähtaja jooksul rakendamiseks ette nähtud rahalised vahendid ja eelarveread, ning kemikaalivaba taimekaitse ja kahjuritõrje edendamine ning nende omaksvõtmise julgustamine. Riiklikud tegevuskavad tuleks kooskõlastada ühenduse muude õigusaktide alusel koostatud kõikide asjaomaste rakenduskavadega ning neid võib kasutada muude pestitsiidialaste ühenduse õigusaktidega seatud eesmärkide rühmitamiseks.

(4)  Teabevahetus liikmesriikide riiklikes tegevuskavades sätestatud eesmärkide saavutamise ja meetmete ulatuse kohta on väga oluline element käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Seega on asjakohane nõuda, et liikmesriigid annaksid komisjonile ja teistele liikmesriikidele korrapäraselt aru, eelkõige oma riiklike tegevuskavade rakendamise, selle tulemuste ning oma kogemuste kohta.

(5)  Riiklike tegevuskavade koostamiseks ja muutmiseks on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega(9), kohaldamine.

(6)  Soovitatav on, et liikmesriigid seavad sisse väljaõppe- ja täiendõppesüsteemi turustajatele, nõustajatele ja professionaalsetele pestitsiidikasutajatele nii, et kõik, kes kasutavad pestitsiide praegu või edaspidi, on täielikult teadlikud võimalikest riskidest inimeste tervisele ja keskkonnale ning asjakohastest meetmetest kõnealuste riskide vähendamiseks nii palju kui võimalik. Professionaalsete kasutajate väljaõppetegevus tuleks kooskõlastada nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)(10) raames organiseeritava tegevusega.

(7)  Ebaseaduslike (võltsitud) pestitsiidide kasutamine ohustab pestitsiidide säästvat kasutamist ning kujutab olulist ohtu keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele. Nimetatud probleemiga tuleb viivitamata tegeleda.

(8)  Pestitsiidide kasutamisest tulenevaid ▐riske, eelkõige nende ägedaid ja kroonilisi tervisemõjusid ning keskkonnamõjusid arvestades tuleks tarbijaid ja avalikkust eelkõige massiteabevahendite kaudu, kuid ka teadlikkuse tõstmise kampaaniate, jaemüüjate edastatava teabe ja muude asjakohaste meetmetega teavitada pestitsiidide kasutamisega seonduvatest tervise- ja keskkonnaalastest riskidest, lühi- ja pikaajalisest kahjulikust toimest ning kemikaalivabadest alternatiividest. Liikmesriigid peaksid teostama seiret ja koguma andmeid pestitsiidide kasutamise mõju kohta, sealhulgas mürgitusjuhtumite kohta, ning edendama pikaajalisi teadusuuringute programme pestitsiidide kasutamise mõju kohta.

(9)  Sel määral, kuivõrd pestitsiidide käitlemine ja nendega töötlemine nõuab töökohal tervise- ja tööohutuse miinimumnõuete kehtestamist, mis hõlmavad töötajatele selliste toodetega kokkupuutumisest tulenevaid riske, ning ka üldisi ja konkreetseid ettevaatusabinõusid selliste riskide vähendamiseks, on kõnealused meetmed hõlmatud nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiviga 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl(11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest(12).

(10)  Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiviga 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid║(13), on ette nähtud pestitsiididega töötlemise seadmete turulelaskmist käsitlevad eeskirjad, mis võimaldavad pestitsiidide kasutajatel töötlemise tõhusust optimeerida ja millega tagatakse keskkonnanõuete täitmine, on kõnealuste seadmete kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva pestitsiidide kahjuliku mõju täiendavaks vähendamiseks asjakohane ette näha juba kasutusel olevate pestitsiididega töötlemise seadmete korrapärase tehnilise ülevaatuse süsteemid.

(11)  Pestitsiidide õhust pihustamine võib tekitada märkimisväärseid kahjusid inimeste tervisele ja keskkonnale, eelkõige pihustuse triivi tõttu. Seepärast tuleks õhust pihustamine üldiselt keelustada, võimaldades erandeid ainult juhul, kui ▐ei ole muid praktiliselt rakendatavaid alternatiive, kui kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat pihustuse triivi vähendamiseks (nt vähese pihustusnihkega pihustusotsakud) ning kui see ei kahjusta elanike või kõrvalseisjate tervist.

(12)  Veekeskkond on pestitsiidide suhtes eriti tundlik. Seepärast tuleb erilist tähelepanu pöörata pinnavee ja põhjavee saastamise vältimisele ning võtta selleks vajalikke meetmeid, nagu näiteks kaitseribade rajamine või hekkide istutamine veepindade äärde, et vähendada triiviva pihustuse sattumist veekogudesse. Kaitseribade mõõtmed sõltuvad eelkõige pinnaseomadustest, geoloogilistest ja topograafilistest iseärasustest, kliimast, voolusängi suurusest, samuti asjaomaste piirkondade põllumajanduslikest omadustest. Pestitsiidide kasutamine joogiveevõtukohtades, transporditeedel või piki transporditeid, näiteks raudteedel, tihendatud või väga läbilaskvatel pindadel võib tekitada veekeskkonna saastamise suurema riski. Sellistel aladel tuleks pestitsiidide kasutamist seetõttu võimalikult vähendada või võimaluse korral vältida.

(13)  Pestitsiidide kasutamine võib olla eriti ohtlik väga tundlikel aladel, näiteks nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)(14) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)(15) kohaselt kaitstud Natura 2000 aladel. Looduskaitsega seotud eesmärkide saavutamiseks vajalikke kaitsemeetmeid tuleks võtta nende direktiivide kohaselt. Muudes kohtades, nagu elamupiirkondades avalikes parkides, spordi- ja puhkealadel, koolialadel, laste mänguväljakutel ja avalike tervishoiuasutuste (kliinikud, haiglad, taastusravikeskused, tervisekeskused, hooldekodud) läheduses, on üldsuse pestitsiididega kokkupuute risk kõrge. Seega tuleks pestitsiidide kasutamist kõnealustes piirkondades võimalikult vähendada ja võimaluse korral vältida.

(14)  Pestitsiidide käitlemine, sealhulgas lahjendamine ja kemikaalide segamine ning töötlusseadmete puhastamine pärast kasutamist, ülejäägi väljalaskmine paagist, tühjad pakendid ja kasutamata pestitsiidid võivad eriti kergesti põhjustada soovimatut kokkupuudet inimestega ja sattumist keskkonda. Seega on selliste tegevuste reguleerimiseks asjakohane ette näha erimeetmed, mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta)(16) artiklitega 4 ja 8 ning nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta)(17) artiklitega 2 ja 5 ettenähtud meetmeid. Kõnealused erimeetmed peaksid hõlmama ka mitteprofessionaalseid kasutajaid, sest ebaõiget käitlemist võib asjaomases kasutajarühmas ette tulla tõenäoliselt teadmatuse tõttu.

(15)  Kui kõik põllumajandustootjad kohaldaksid integreeritud kahjuritõrje üldisi ja konkreetsele põllukultuurile kohandatud standardeid, oleks tulemuseks kõikide kättesaadavate kahjuritõrjemeetmete, sealhulgas pestitsiidide sihipärasem kasutamine. Seega aitab see veelgi enam vähendada riske inimeste tervisele ja keskkonnale ning vähendada pestitsiidide kasutamist. Liikmesriigid peaksid edendama väheste pestitsiididega maaviljelust, eriti integreeritud kahjuritõrje üldisi ja konkreetsele põllukultuurile kohandatud standardeid, mahepõllumajanduslike meetoditega haritava maa suurendamist ja looma integreeritud kahjuritõrje alaste tehnikate rakendamiseks vajalikud tingimused. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid rakendama kohustuslikke konkreetsele põllukultuurile kohandatud integreeritud kahjuritõrje standardeid. Liikmesriigid peaksid kasutama majanduslikke vahendeid integreeritud kahjuritõrje edendamiseks, et nõustada ja koolitada põllumajandustootjaid ja vähendada pestitsiidide kasutamisega seonduvaid riske. Ühe meetmena, et rahastada integreeritud kahjuritõrje üldiste ja konkreetsele põllukultuurile kohandatud meetodite ja tavade rakendamist ning mahepõllumajanduslike meetoditega haritava maa suurendamist, tuleks kaaluda pestitsiididega seotud toodete maksustamist

(16)  Pestitsiidide kasutamise vältimisel ja neist inimeste tervisele ja keskkonnale tekkivate riskide ja kahjuliku mõju ärahoidmisel saavutatud edusamme tuleb mõõta. Sobivad vahendid on ühtlustatud kasutamis- ja riskinäitajad, mis kehtestatakse ühenduse tasandil. Liikmesriigid peaksid kõnealuseid näitajaid kasutama pestitsiidide kasutuse ja riskide vähendamise korraldamiseks siseriiklikul tasandil ja aruandluseks, samas kui komisjon peaks välja arvutama näitajad edusammude hindamiseks ühenduse tasandil. Kuni ühiste näitajate kehtestamiseni peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada oma riiklikke näitajaid, mis peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ja hõlmama nii pestitsiidide kasutamisega seotud tervise- kui ka keskkonnariske.

(17)  "Saastaja maksab" põhimõtte kohaldamiseks peaks komisjon kontrollima sobivaid viise pestitsiidide ja/või nendes sisalduvate toimeainete tootjate kaasamiseks pestitsiidide kasutamise tagajärjel inimeste tervisele või keskkonnale tekkida võivate kahjude heastamisse või kõrvaldamisse.

(18)  Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste sätete rakendamise. Kõnesolevad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(19)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt inimeste tervise ja keskkonna kaitse pestitsiidide kasutusega seonduvate võimalike riskide eest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seega on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Sellega püütakse eelkõige edendada kõrgetasemelise keskkonnakaitse integreerimist ühenduse põhimõtetesse kooskõlas säästva arengu põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37.

(21)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(18),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas direktiivis sätestatakse raamistik pestitsiidide säästvama kasutamise saavutamiseks, vähendades sel eesmärgil pestitsiidide kasutust ja pestitsiididest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ja mõju kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ning toetades pestitsiididele kemikaalivabade alternatiivide edendamist ja kasutuselevõtmist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse pestitsiidide suhtes, mis esinevad järgmisel kujul:

   a) taimekaitsevahendid nagu on määratletud määruses (EÜ) nr […] taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, mis on ette nähtud põllumajanduslikuks ja mittepõllumajanduslikuks kasutamiseks,
   b) biotsiidid – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivis 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist(19), mis kuuluvad tooteliiki 14–19, nagu on määratletud nimetatud direktiivi V lisas.

2.  Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks muude asjakohaste ühenduse õigusaktide sätete või vähemohtlike pestitsiidide kasutamist edendavate muude riiklike fiskaalmeetmete kohaldamist.

3.  Vähemohtlike pestitsiidide kasutamise edendamiseks võivad liikmesriigid anda toetusi või võtta fiskaalmeetmeid. Sel eesmärgil võib muu hulgas kehtestada pestitsiidimaksu kõigi toodete suhtes, välja arvatud kemikaalivabad tooted või väheohtlikud taimekaitsevahendid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr [...] (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli [50 lõikes 1].

4.  Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikidel pestitsiidide kasutamise piiramisel või ärakeelamisel ettevaatuspõhimõtte kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) 1) "kasutamine" – kõik pestitsiidiga teostatavad toiminguid, nagu ladustamine, käitlemine, lahjendamine, segamine ja nendega töötlemine;
   2) "▐kasutaja" – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab pestitsiide oma tegevuse raames kas füüsilisest isikust ettevõtjana, töötajana või kindla ülesande täitmiseks värvatuna; professionaalsete kasutajate puhul võivad liikmesriigid eristada neid, kes on õigustatud kasutama pestitsiide üksnes oma maavaldustel, ja neid, kes tohivad osutada pestitsiiditeenuseid kolmandate isikute maavaldustel.

Lisaks loetakse kasutajateks muud vaba aja veetmise rajatised nagu golfi- ja tenniseväljakud, samuti kohalikud omavalitsused, millel on avalikud pargid ning infrastruktuuriüksused, nagu parklad, maanteed, raudteed jms;

   3) 3) "turustaja" – füüsiline või juriidiline isik, kes viib pestitsiide turule, sealhulgas hulgimüüjad, jaemüüjad, edasimüüjad, tarnijad;
   4) 4) "nõustaja" – füüsiline või juriidiline isik, kellel on liikmesriikide poolt sätestatud koolitustase, mis lubab kõnealusel isikul anda nõu pestitsiidide kasutamise kohta pestitsiidi valmistanud riigi poolt lubatud kasutamisviiside ja ühenduses sätestatud jääkide maksimaalsete piirnormide raames;
   5) 5) "pestitsiididega töötlemise seadmed" – ▐pestitsiididega või pestitsiide sisaldavate toodetega töötlemiseks kasutatav seade;
   6) 6) "pestitsiididega töötlemise tarvikud" – seadised, mida saab paigaldada pestitsiididega töötlemise seadmetele ja mis on nende hea töökorra tagamiseks esmatähtsad, näiteks otsikud, manomeetrid, filtrid, sõelfiltrid ja mahutite puhastusseadmed;
   7) 7) "õhust pihustamine" – pestitsiididega töötlemine õhusõidukilt;
   8) 8) "integreeritud kahjuritõrje" – integreeritud kahjuritõrje määruse (EÜ) nr […] (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli [3 punkti 23] tähenduses;
   9) 9) "riskinäitaja" – parameeter, mille alusel mõõdetakse pestitsiidide kasutamise mõju inimeste tervisele ja keskkonnale;
   10) "taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabad meetodid" – kahjuritõrjeks ja põllukultuuride majandamiseks kemikaalivabade tehnikate kasutamine. Taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabad meetodid hõlmavad külvikorda, füüsilist ja mehaanilist kontrolli ning looduslikku kahjuritõrjet;
   11) "töötlemissagedus" – kasutamisnäitaja, mis väljendab keskmist kordade arvu, mille jooksul põllumajandusmaa osa võib ettekirjutatud doosiga töödelda ning mis arvutatakse iga müüdava pestitsiidi koguhulga alusel;
   12) "pestitsiid" – taimekaitsevahend, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr [...] taimekaitsevahendite turuleviimise kohta;
   13) "kasutamise vähendamine" – pestitsiididega töötlemise vähendamine ja mis ei sõltu tingimata kogusest;
   14) "töötlemissageduse indeks" – põhineb toimeaine kindlaksmääratud standarddoosil hektari kohta, mida on vaja üheks töötlemiskorraks asjaomase kahjuri tõrjeks. Seetõttu ei sõltu see tingimata kogusest ja seda võib kasutada kasutamise vähendamise hindamiseks.

Artikkel 4

Riiklikud tegevuskavad, mis käsitlevad pestitsiididest tulenevate riskide ja pestitsiidide kasutamise vähendamist

1.  Hiljemalt ...(20) võtavad liikmesriigid kooskõlas III lisaga vastu taustaaruande, mille eesmärk on teha kindlaks pestitsiidide kasutamise riiklikud suundumused ja riskid ning prioriteetsed piirkonnad ja põllukultuurid, mida riiklikus tegevuskavas tuleb käsitleda.

2.  Liikmesriigid võtavad pärast põllumajandustootjate ja viinamarjakasvatajate ühenduste, keskkonnakaitseorganisatsioonide ning tööstuslike ja muude asjaomaste sektoritega konsulteerimist vastu ja rakendavad viivitamata siseriiklikud tegevuskavad, milles määratakse pestitsiididest tulenevate riskide, sealhulgas ohtude ning sõltuvuse vähendamise eesmärgid, meetmed ja ajakavad. Riiklikud tegevuskavad sisaldavad vähemalt järgmist:

   a) muude kui määruse (EÜ) nr [...] (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli [50 lõikes 1] määratletud bioloogiliste pestitsiidide ja väheohtlike taimekaitsevahendite puhul töötlemisindeksina mõõdetud kasutamise vähendamise kvantitatiivsed eesmärgid. Töötlemisindeksit kohandatakse iga liikmesriigi konkreetsetele oludele. Töötlemisindeks tuleb esitata viivitamata komisjonile heakskiidu saamiseks. Erilist muret valmistavate toimeainete puhul on vähendamise kvantitatiivne eesmärk 2013. aasta lõpuks vähemalt 50% võrreldes 2005. aastaks arvutatud töötlemisindeksiga, välja arvatud juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, et ta on juba saavutanud samaväärse või kõrgema eesmärgi ajavahemikust 1995–2004 valitud võrdlusaasta suhtes;
   b) pestitsiidivormide puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta)(21) alusel liigitatud toksilisteks või väga toksilisteks, müügikogustena mõõdetud kasutamise vähendamise kvantitatiivne eesmärk. Eesmärk on 2013. aasta lõpuks vähemalt 50% võrreldes 2005. aastaga, välja arvatud juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, et ta on juba saavutanud samaväärse või kõrgema eesmärgi ajavahemikust 1995–2004 valitud võrdlusaasta suhtes.

Liikmesriigid võivad otsustada, et seavad kasutuse vähendamise eesmärkide asemel samasugused ohu vähendamise eesmärgid. Ohu vähendamist mõõdetakse artiklis 15 sätestatud riskinäitajate abil ning liikmesriik, kes valib ohu vähendamise, võtab aluseks ühe võrdlusaasta ajavahemikus 1995–2005.

Riiklikud tegevuskavad sisaldavad artiklis 14 osutatud integreeritud kahjuritõrjet, mille puhul seatakse prioriteediks kemikaalivabad taimekaitsemeetmed ning toetatakse põllumajandustootjaid, kes otsustavad kasutada kemikaalivabu taimekaitsevahendeid.

3.  Baasaastana käsitletakse keskmist kasutamist ja keskmisi riske viimase kolme kalendriaasta jooksul (jaanuarist detsembrini) enne käesoleva direktiivi jõustumist.

4.  Oma riiklike tegevuskavade koostamisel ja läbivaatamisel kaaluvad liikmesriigid põhjalikult kavandatavate meetmete rahvatervisele avalduvaid, sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, konkreetseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke olusid ning võtavad arvesse kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Riiklike tegevuskavade miinimumnõuded on loetletud IV lisas esitatud suunisdokumendis.

Riiklikud tegevuskavad sisaldavad vajaduse korral teavet artiklites 5–14 nimetatud aspektide kohta. Nendes võetakse arvesse kavasid ühenduse muude õigusaktide alusel, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamist, näiteks direktiivi 2000/60/EÜ alusel kavandatud meetmeid.

Riiklikes tegevuskavades sisalduvad meetmed võivad olla esmajoones seadusandlikud, maksualased või vabatahtlikud ning nende aluseks peaksid olema asjakohaste riskihinnangute tulemused.

Liikmesriigid loovad riiklike tegevuskavade elluviimise rahastamiseks mehhanismi.

5.  Liikmesriigid edastavad hiljemalt ...(22) oma riiklikud tegevuskavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Riiklikud tegevuskavad vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant ja ajakohastatakse olenevalt eesmärkide saavutamisest. Läbivaatamine hõlmab ka analüüsi, kas riskid on tegevuskavas kaardistatud asjakohaselt või vajavad uut hindamist. Kõikidest kõnealustesse tegevuskavadesse tehtud muudatustest ja läbivaatamise olulistest tulemustest teatatakse viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid teevad käesoleva lõike kohaselt esitatud teabe üldsusele kättesaadavaks veebilehel.

Komisjon teeb käesoleva lõike kohaselt edastatud teabe kättesaadavaks kolmandatele riikidele ja üldsusele.

6.  Komisjon koostab iga kahe aasta järel aruande riiklike tegevuskavade rakendamise tulemuste kohta.

Komisjon loob veebiportaali, mille abil antakse üldsusele teavet riiklike tegevuskavade, nende muudatuste ja nende rakendamise oluliste tulemuste kohta.

7.  Riiklike tegevuskavade koostamise ja muutmise suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/35/EÜ artiklis 2 sätestatud üldsuse kaasamist.

8.  Koostöös asjaomaste sidusrühmadega tugevdavad liikmesriigid oma jõupingutusi, et kontrollida ja ära hoida pestitsiidide ebaseaduslikku kasutamist.

Liikmesriigid annavad korrapäraselt aru pestitsiidide ebaseadusliku kasutamise suhtes teostatavate kontrollide kohta.

II peatükk

Pestitsiidialane väljaõpe, teadlikkuse tõstmise programmid ja pestitsiidide müük

Artikkel 5

Väljaõpe

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõigil professionaalsetel kasutajatel, turustajatel ja nõustajatel on juurdepääs asjakohasele ja sõltumatult korraldatud koolitusele ja välja- või täiendõppele, sealhulgas korrapäraselt ajakohastatud uuele saadavalolevale teabele pestitsiidide säästva ja nõuetekohase kasutamise kohta, mis võtab arvesse asjaomaste isikute vastutust ja konkreetset rolli integreeritud kahjuritõrjes. Selleks kehtestatakse kogu ühenduse jaoks siduvad miinimumnõuded.

Mikroettevõtte tüüpi põllumajandustootjate või veinitootjate puhul tagavad liikmesriigid, et ühel isikul, kes töötab professionaalse kasutajana artikli 3 punkti 2 tähenduses, oleks juurdepääs kõnealusele väljaõppele.

Välja- või täiendõpe kavandatakse selliselt, et on tagatud piisavate teadmiste omandamine I lisas loetletud teemadel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et professionaalsed kasutajad, turustajad ja nõustajad on teadlikud ebaseaduslike (võltsitud) pestitsiidide olemasolust ja neist tulenevatest riskidest ning et nad saavad selliste toodete tuvastamiseks asjakohase väljaõppe.

3.  Hiljemalt ...(23) kehtestavad liikmesriigid hindamissüsteemi. Antakse välja vastavad tunnistused, mis tõendavad piisavaid teadmisi I lisas osutatud teemade kohta. Süsteemiga reguleeritakse tunnistuste väljaandmise eeltingimused, nende kehtivusaeg ning nende äravõtmine.

Väljaõppe läbinud isikule (kes on professionaalne kasutaja mikroettevõtte tüüpi põllumajandusettevõttes või veinitööstuses) väljastatud tunnistus kehtib ainult nimetatud põllumajandusettevõtte või veinitööstuse kohta koos eriviitega artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

4.  Komisjon võib artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt muuta I lisa selle kohandamiseks tehniliste ja teaduslike saavutustega.

Sel põhjusel ja kui vastutavad siseriiklikud ametiasutused peavad seda vajalikuks, peavad I lisas osutatud tunnistuste omanikud osalema täiendusõppes.

Artikkel 6

Pestitsiidide müügi suhtes kehtivad nõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et ▐pestitsiide müüvate turustajate juures töötab vähemalt üks isik, kellel on artikli 5 lõikes 3 osutatud tunnistus ja kes on müügikohas kohapeal kättesaadav, et teavitada kliente pestitsiidide kasutamisest ning tervise- ja keskkonnariskidest ja nendega seotud võimalikest kahjulikest mõjudest. Tunnistus ei tohi olla vanem kui 7 aastat.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubatud pestitsiide müüakse ainult professionaalsetele kasutajatele, kellel on artikli 5 lõikes 3 osutatud tunnistus ja keda nõustavad piisavalt kvalifitseeritud ja pädevad spetsialistid, kelle määravad ametisse liikmesriigid.

3.  Liikmesriigid nõuavad, et mitteprofessionaalseks kasutamiseks ettenähtud pestitsiidide turustajad annavad vajalikku teavet müüdavate pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ning võimalike kahjulike tervise- ja keskkonnamõjude, eriti ohtude, ohutu ladustamise, käitlemise ja töötlemise ning ka kõrvaldamise kohta. See kehtib ka Interneti kaudu müügi korral. Kui ostjal on artikli 5 lõikes 3 osutatud tunnistus, piisab pestitsiidide soetamiseks selle esitamisest.

Lõigetega 1 ja 2 ettenähtud meetmed kehtestatakse hiljemalt ...(24).

4.  Liikmesriigid tagavad olemasolevate kontrolli- ja jõustamismeetmete täieliku rakendamise, et hoida ära ebaseaduslike (võltsitud) pestitsiidide müügiks pakkumine.

Artikkel 7

Teavitusprogrammid, järelevalve ja teadusuuringud

1.  Liikmesriigid edendavad ja pakuvad teavitusprogramme ning teabe kättesaadavust avalikkusele ▐seoses pestitsiidide kasutamise ja neist tulenevate riskidega ning nende kasutamisest tulenevate võimalike ägedate ja krooniliste tervise- ja keskkonnamõjudega. Lisaks antakse teavet pestitsiidide osatähtsuse kohta põllumajanduses ja toiduainete tootmises, pestitsiidide vastutustundliku kasutamise, ohtude ning kemikaalivabade alternatiivide kohta.

2.  Liikmesriigid kehtestavad kohustuslikud süsteemid, et koguda teavet ägedate ja krooniliste pestitsiidimürgituste kohta eelkõige pestitsiidide kasutajate, töötajate, elanike ja kõigi muude rühmade seas, kes võivad pestitsiididega regulaarselt kokku puutuda.

3.  Liikmesriigid teostavad regulaarset järelevalvet ja koguvad teavet pestitsiididega kokkupuutesse sattuvate indikaatorliikide kohta ning keskkonnas, näiteks mage- ja merevees, pinnases ja õhus leiduvate pestitsiidide kohta, ning edastavad kõnealuse teabe korrapäraselt komisjonile.

4.  Liikmesriigid viivad läbi pikaajalisi teadusuuringute programme konkreetsete olukordade kohta, kus pestitsiide saab seostada inimeste tervisele ja keskkonnale avaldatud mõjuga, sealhulgas uuringuid eriti ohustatud rühmade, bioloogilise mitmekesisuse ja kombineeritud mõjude kohta.

5.  Teabe võrreldavuse parandamiseks töötab komisjon koostöös liikmesriikidega hiljemalt ...(25) välja strateegilise suunisdokumendi pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva mõju järelevalve ja vaatluse kohta.

III peatükk

Pestitsiididega töötlemise seadmed

Artikkel 8

Kasutatavate seadmete ülevaatus

1.  Liikmesriigid tagavad, et professionaalseks kasutamiseks ettenähtud pestitsiididega töötlemise seadmed ja tarvikud läbivad kohustuslikud ülevaatused korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat.

Selleks kehtestavad nad tunnistuste süsteemid, mille abil on võimalik ülevaatuste läbimist kontrollida.

2.  Ülevaatustel kontrollitakse, et pestitsiididega töötlemise seadmed ja tarvikud vastavad II lisas loetletud peamistele tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele.

Artikli 19 lõike 1 kohaselt väljaarendatud ühtlustatud standarditele vastavaid pestitsiididega töötlemise seadmeid ja tarvikuid käsitatakse sellise ühtlustatud standardi peamistele tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele vastavatena.

3.  Hiljemalt ...(26)* tagavad liikmesriigid, et kõiki professionaalsel eesmärgil kasutatavaid pestitsiididega töötlemise seadmeid ja tarvikuid on vähemalt ühe korra kontrollitud ja professionaalsel eesmärgil kasutatakse üksnes selliseid pestitsiididega töötlemise seadmeid ning tarvikuid, mis on ülevaatuse edukalt läbinud. Seejärel peavad kohustuslikud ülevaatused toimuma vähemalt iga viie aasta järel.

4.  Liikmesriigid määravad organid, kes vastutavad ülevaatuste teostamise eest ning teatavad nendest komisjonile.

5.  Komisjon võib artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt muuta II lisa selle kohandamiseks tehniliste saavutustega.

IV peatükk

Spetsiifilised töövõtted ja kasutamisviisid

Artikkel 9

Õhust pihustamine

1.  Liikmesriigid keelustavad õhust pihustamise, kooskõlas lõigetega 2–6.

2.  Liikmesriigid määravad kindlaks ja teevad teatavaks põllukultuurid, piirkonnad ja erilised töötlemisnõuded juhtudel, mille puhul võib erandina lõikest 1 lubada õhust pihustamist.

3.  Liikmesriigid määravad asutused, kes on pädevad teostama järelevalvet õhust pihustamise üle, ning teatavad nendest komisjonile.

4.  Erandid on lubatavad ainult juhtudel, kui täidetud on järgmised tingimused:

   a) ei või olla muid praktiliselt rakendatavaid alternatiive või peavad olema selged eelised seoses väiksema mõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale, võrreldes pestitsiididega töötlemisega maapinnalt;
   b) kasutatavad pestitsiidid peavad olema õhust pihustamiseks spetsiaalselt lubatud; veeorganismidele väga toksiliseks (R50) liigitatud ainete puhul ei ole õhust pihustamine lubatud;
   c) õhust pihustamist ettevalmistaval ja teostaval piloodil või operaatoril peab olema artikli 5 lõikes 3 osutatud tunnistus;
   d) õhust pihustamisest peab teatama ette pädevale asutusele, kes annab selleks loa;
   e) tuleb võtta kõik nõutavad meetmed elanike ja kõrvalseisjate õigeaegseks hoiatamiseks ning pihustatavat ala ümbritseva keskkonna kaitsmiseks▐;
   f) õhust pihustatav ala ei või asuda üldkasutatavate kohtade või elamupiirkondade läheduses ja õhust pihustamine ei tohi avaldada mõju elanike või kõrvalseisjate tervisele;
   g) õhusõiduk peab olema varustatud parima võimaliku tehnoloogiaga pihustuse triivi vähendamiseks (nt vähese pihustusnihkega pihustusotsakud); helikopterite kasutamisel peavad pihustuskandurid olema varustatud pihustusotsakutega, et vähendada pihustuse triivi;
   h) sotsiaal-majanduslik ja keskkonnaalane kasu peab kaaluma üles võimalikud mõjud elanike ja kõrvalseisjate tervisele.

5.  Professionaalne kasutaja, kes soovib pestitsiide õhust pihustada, peab esitama pädevale ametiasutusele taotluse koos andmetega, mis tõendavad, et lõikes 4 osutatud tingimused on täidetud. Teatis sisaldab teavet pihustamise aja ning kasutatavate pestitsiidide koguste ja liigi kohta.

6.  Pädevad ametiasutused peavad tehtud erandite registrit ja teevad need üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 10

Üldsuse teavitamine

Liikmesriigid võivad lisada oma riiklikesse tegevuskavadesse sätteid selle kohta, kuidas teavitada naabreid, kellel on oht puutuda kokku pihustuse triiviga.

Artikkel 11

Erimeetmed veekeskkonna kaitseks

1.  Liikmesriigid tagavad, et pestitsiidide kasutamisel veekogude, eelkõige joogiveereservuaaride läheduses eelistatakse:

   a) tooteid, mille puhul ei esine kõrget veekeskkonda sattumise riski;
   b) kõige tõhusamaid töötlemistehnikaid, sealhulgas vähese pihustusnihkega seadmeid.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid veekogude kaitsmiseks, tagades eelkõige, et voolusängiga külgnevatel aladel luuakse ▐kaitseribad, kus ei tohi pestitsiide kasutada ega ladustada, ja eelkõige kaitseribad joogiveevõtukohtade kaitseks vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikele 3.

Kaitseribade mõõtmed määratakse kindlaks reostusohu ja asjaomase piirkonna põllumajanduslike ja klimaatiliste omaduste põhjal.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 võetakse joogiveevõtu kaitsevööndites vee pestitsiididega saastumise ärahoidmiseks lisameetmeid, mis hõlmavad vajaduse korral rangemaid piiranguid mõnede kõrge riskiastmega toodete kasutamise osas, ulatuslikumat kaitseribade kasutamist, nõustajate ja pihustamisoperaatorite spetsiifilist väljaõpet ja teadlikkust ning pestitsiidide ladustamise, segamise ja kõrvaldamise heade tavade ranget jõustamist.

Liikmesriigid võivad joogiveeressursside kaitseks määrata sellise pestitsiidivaba vööndi, nagu nad vajalikuks peavad. Pestitsiidivaba vöönd võib hõlmata kogu liikmesriiki.

3.  Liikmesriigid tagavad asjaomaste meetmete võtmise, et piirata pealekantavate pestitsiidide triivi õhus ja kaugkannet vahetult voolusängiga külgneval või selle lähedal asuval alal vähemalt püstiste põllukultuuride, sealhulgas viljapuuaedade, viinamarjaistanduste ja humalaaedade puhul, tagades, et nimetatud aladel on pestitsiidide kasutamine vähendatud miinimumini ja et kasutatakse kemikaalivabu alternatiive.

4.  Liikmesriigid tagavad, et pestitsiididega töötlemist vähendatakse või välditakse nii palju kui võimalik teede ja raudteeliinide ääres, ▐läbilaskvatel kivimipindadel, nõlvadel või muudel infrastruktuuridel, mis asuvad pinna- või põhjavee läheduses või tihendatud pindadel, kus on suur risk, et pestitsiid võib valguda pinnavette või kanalisatsioonisüsteemidesse. Kõigil nimetatud aladel tuleks edendada kemikaalivabade alternatiivide kasutamist.

Artikkel 12

Pestitsiidide kasutamise vähendamine tundlikes piirkondades

1.  Vajalikke hügieeni- ja rahvatervisenõudeid asjakohaselt arvesse võttes tagavad liikmesriigid järgmiste meetmete vastuvõtmise:

   a) pestitsiidide kasutamine keelustatakse või seda piiratakse vajaliku miinimumini kõigil aladel, mida kasutavad üldsus või tundlikud elanikerühmad, ning vähemalt elamupiirkondades, parkides, avalikes aedades, spordi- ja puhkealadel, koolialadel ja mänguväljakutel ning avalike tervishoiuasutuste (kliinikud, haiglad, taastusravikeskused, tervisekeskused, hooldekodud) läheduses, samuti suurematel pihustamisvabadel aladel ja neid alasid ümbritsevatel põldudel, eelkõige, aga mitte ainult, selliste tundlike elanikerühmade kaitseks, nagu imikud, lapsed, rasedad naised, eakad, juba haiged ja ravimeid manustavad inimesed;
   b) pestitsiidide kasutamine keelustatakse või seda piiratakse oluliselt kaitsealadel või muudel aladel, mis määratakse kindlaks vajalike kaitsemeetmete sätestamisel kooskõlas direktiivi 79/409/EMÜ artiklitega 3 ja 4 ning direktiivi 92/43/EMÜ artiklitega 6, 10 ja 12.

2.  Keelustamise või piiramise aluseks on asjakohased riskihinnangud.

Artikkel 13

Pestitsiidide ja pestitsiidipakendite ning -jääkide käitlemine ja ladustamine

1.  Liikmesriigid võtavad riiklike tegevuskavade raames asjakohaste riskihinnangute alusel vajalikuks osutuvad meetmed selle tagamiseks, et kasutajate järgmised toimingud ei ohusta inimeste tervist ja ohutust ega keskkonda:

   a) pestitsiidide ohutu ladustamine, käitlemine, lahjendamine ja segamine enne töötlemist;
   b) pestitsiidipakendite ja -jääkide ohutu käitlemine;
   c) töötlemisest järelejäävate segudega ümberkäimine;
   d) töötlemisseadmeteja tarvikute, kaasa arvatud pihustusseadmete ja kemikaalide ettevalmistamine, käitlemine, puhastamine ja ladustamine.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed seoses mitteprofessionaalseks kasutamiseks lubatud pestitsiididega, et vältida ohtlikke käitlemistoiminguid.

3.  Liikmesriigid näevad riiklikes tegevuskavades ette asjakohaste riskihinnangute alusel vajalikuks osutuvad meetmed selle tagamiseks, et pestitsiidide ladustamise alad ehitatakse selliselt, et pestitsiidide tahtmatu loodusesse sattumine on välistatud.

Artikkel 14

Integreeritud kahjuritõrje

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud majanduslike vahendite kasutamine, et edendada väheste pestitsiididega maaviljelust, sealhulgas integreeritud kahjuritõrjet koos kemikaalivabade kahjuritõrje, taimekaitse ja põllukultuuride majandamise meetodite esmatähtsaks pidamisega, ja tagada, et professionaalsed pestitsiidikasutajad lähevad võimalikult kiiresti üle kõikide põllukultuuride ║ kaitsevahendite keskkonnasõbralikumale kasutamisele, võttes võimaluse korral prioriteediks ohutumad alternatiivid, ja üldiselt sama kahjuriprobleemi puhul kättesaadavate toodete hulgast inimeste tervisele ja keskkonnale minimaalse mõjuga tooted.

2.  Liikmesriigid edendavad väheohtlike taimekaitsevahendite kasutamist, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr [...] (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli [50 lõikes 1].

3.  Liikmesriigid loovad kõik integreeritud kahjuritõrje ning taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabade meetodite rakendamiseks vajalikud tingimused või toetavad kõnealuste tingimuste loomist ja koostavad integreeritud taimekaitse heade tavade kirjelduse, seades prioriteediks kemikaalivaba taimekaitse.

4.  Liikmesriigid tagavad eelkõige, et põllumajandustootjate käsutuses on kahjurijärelevalve ning taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabade meetodite alased otsustussüsteemid ja -vahendid, sealhulgas artiklile 5 vastavad väljaõppesüsteemid, samuti nõustamisteenused.

5.  Liikmesriigid annavad komisjonile 30. juuniks 2011 aru lõigete 3 ja 4 rakendamise kohta ning eelkõige selle kohta, kas olemas on integreeritud kahjuritõrje rakendamiseks vajalikud tingimused.

6.  Üldiste integreeritud kahjuritõrje standardite väljatöötamise miinimumnõuded on määratletud V lisas.

7.  Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 1. jaanuariks 2014 rakendavad kõik professionaalsed pestitsiidikasutajad integreeritud kahjuritõrje üldisi standardeid.

8.  V lisa muudatused võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

9.  Liikmesriigid kehtestavad sobivad soodustused, väljaõppe- ja rahastamismeetmed, et abistada kasutajaid igale põllukultuurile või sektorile kohandatud integreeritud kahjuritõrjesuuniste rakendamisel, milles võetakse arvesse V lisas kirjeldatud üldisi kriteeriume. Liikmesriigid osutavad artikli 4 kohastes riiklikes tegevuskavades asjaomastele suunistele.

10.  ▐Integreeritud kahjuritõrje üldised standardid arendatakse välja kooskõlas määruse (EÜ) nr […] (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artiklis [58] osutatud menetlusega ning huvitatud sidusrühmade avalikul osalusel.

11.  Lõike 9 kohased konkreetsetele põllukultuuridele kohandatud integreeritud kahjuritõrje standardid võib välja arendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord)(27) artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetlusega.

V peatükk

Näitajad, aruandlus ja teabevahetus

Artikkel 15

Näitajad

1.  Komisjon arendab vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele välja ühtlustatud riski- ja kasutusnäitajad. Kõnealuste näitajate vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid jätkata olemasolevate riiklike näitajate kasutamist või võtta vastu muid asjakohaseid näitajaid.

2.  Liikmesriigid kasutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EÜ) nr […] (mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat)(28) kohaselt kogutud statistilisi andmeid selleks, et:

   a) välja arvutada ühised ja ühtlustatud riski- ja kasutusnäitajad riiklikul tasandil;
   b) määrata kindlaks arengusuunad üksikute toimeainete kasutamiseks, eelkõige siis, kui ühenduse tasandil on vastu võetud kasutuspiirangud vastavalt määruse (EÜ) nr […] (mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat) sätetele;
   c) määrata kindlaks arengusuunad kahjurite ja haiguste esinemisel ning seente arenemisel;
   d) määrata kindlaks prioriteetsed toimeained või prioriteetsed põllukultuurid või mittesäästlikud tavad, mis nõuavad erilist tähelepanu, või head tavad, mida saab võtta eeskujuks käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel, mis on seotud pestitsiididest tulenevate tervise- ja keskkonnariskide, sealhulgas ohtude ja sõltuvuse ärahoidmisega; edendada ja julgustada pestitsiidide kemikaalivabade alternatiivide kasutuselevõtmist;
   e) hinnata ja kohandada riiklikke tegevuskavasid.

3.  Liikmesriigid edastavad lõike 2 kohaselt teostatud hindamiste tulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teevad kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks.

Tulemused avaldatakse artikli 4 lõikes 6 osutatud veebiportaali kaudu.

4.  Komisjon kasutab määruse (EÜ) nr [...] (mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat) kohaselt kogutud statistilisi andmeid ja lõikes 3 osutatud teavet riski- ja kasutusnäitajate väljaarvutamiseks ühenduse tasandil, et hinnata pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskidega seotud suundumusi.

Komisjon kasutab kõnealuseid andmeid ja teavet ka selleks, et hinnata edusamme, mis on tehtud muude ühenduse poliitikasuundade eesmärkide saavutamisel, millega taotletakse pestitsiidide mõju vähendamist inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks artikli 4 lõikes 6 osutatud veebiportaali kaudu.

5.  Lõike 2 punkti a ja lõike 3 kohaldamisel arvutatakse riski- ja kasutusnäitajad välja andmesisendite alusel, mis käsitlevad ohte ja kokkupuudet, pestitsiidide kasutamist hõlmavaid registrikandeid, andmeid pestitsiidide tunnuste kohta, ilmastiku- ja pinnaseandmeid.

6.  Teabe kogumiseks ei või ühenduse põllumajandustootjatele ja veinitootjatele kehtestada ühtegi lisanõuet dokumentide esitamise kohta ega ühtegi põhjendamatut nõuet teabe kättesaadavaks tegemise eesmärgil.

Artikkel 16

Andmete säilitamine ja aruandlus

1.  Pestitsiididega kauplejad säilitavad kaks aastat andmeid, mis näitavad kõikide pestitsiidide või pestitsiididega töötlemiseks kasutatavate seadmete kättesaamist, müüki, tarnet või kõrvaldamist.

2.  Komisjon esitab iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammudest ja hinnangu riiklike tegevuskavade kohta ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

3.  Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal aru oma riiklike tegevuskavade kohta.

Artikkel 17

Teabevahetus ja head tavad

Komisjon loob platvormi teabe ja heade tavade vahetuseks pestitsiidide säästva kasutamise ja integreeritud kahjuritõrje valdkonnas.

VI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 18

Karistused

1.  Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike sätete rikkumise puhul, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt ...(29) ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidesse asjaomastesse sätetesse tehtavatest olulistest muudatustest.

Artikkel 19

Standardite kehtestamine

1.  Käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud standardid kehtestatakse kooskõlas direktiivi 98/34/EÜ artikli 6 lõikes 3 ettenähtud menetlusega.

Taotluse kõnealuste standardite väljaarendamiseks võib esitada, konsulteerides artikli 20 lõikes 1 osutatud komiteega.

2.  Komisjon avaldab viited kõnealustele standarditele Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Kui liikmesriik või komisjon leiab, et standard ei vasta täielikult tema hõlmatavatele olulistele nõuetele, tõstatab komisjon või asjaomane liikmesriik vastava küsimuse direktiivi 98/34/EÜ alusel loodud komitees ning esitab oma põhjendused. Kõnealune komitee esitab viivitamata oma arvamuse.

Kõnesoleva komitee arvamuse alusel otsustab komisjon, kas Euroopa Liidu Teatajas avaldada, mitte avaldada, avaldada piirangutega, säilitada, säilitada piirangutega või tühistada viited asjaomasele ühtlustatud standardile.

Artikkel 20

Komitee

1.  Komisjoni abistab ║määruse (EÜ) nr 178/2002║ artikliga 58 asutatud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 – 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 21

Kulud

Pestitsiidide säästva kasutamise alaste ühtlustatud poliitikasuundade ja süsteemide rajamise toetuseks võib komisjon rahastada:

   a) ühtlustatud süsteemi, sealhulgas asjakohase andmebaasi arendamist kõikide pestitsiidide riski- ja kasutusnäitajate kohta andmete kogumiseks ja talletamiseks ning kõnealuse teabe pädevatele asutustele, teistele huvitatud isikutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks;
   b) õigusaktide koostamiseks ja arendamiseks vajalike uuringute läbiviimist, sealhulgas käesoleva direktiivi lisade kohandamist vastavalt tehnika arengule;
   c) suuniste ja heade tavade arendamist käesoleva direktiivi rakendamiseks;
   d) veebiportaali loomist kooskõlas artikli 4 lõikega 6.

Artikkel 22

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...(30). Liikmesriigid teatavad kõnealustest normidest viivitamata komisjonile. Nad edastavad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnesolevate sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud alas vastuvõetavate riiklike õigusaktide peamiste sätete teksti.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 161, 13.7.2007, lk 48.
(2) ELT C 146, 30.6.2007, lk 48.
(3) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2007. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(5) ELT L ...
(6) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on ║ muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).
(7) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 178/2006 (ELT L 29, 2.2.2006, lk 3).
(8) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).
(9) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.
(10) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2012/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 8).
(11) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/30/EÜ (ELT L 165, 27.6.2007, lk 21).
(12) ELT L 158, 30.4.2004, lk 50. Parandus on avaldatud: ELT L 204, 4.8.2007, lk 28.
(13) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24. Parandus on avaldatud: ELT L 76, 16.3.2007, lk 35.
(14) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).
(15) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ.
(16) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.
(17) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).
(18) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(19) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/47/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 21).
(20)* Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(21) EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(22)* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(23)* Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(24)* Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(25)* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(26)** Seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(27) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).
(28) ELT L ...
(29)* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(30)* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.


I LISA

Välja- ja täiendõppe kavad

Välja- ja täiendõppe kavad koostatakse selliselt, et on tagatud piisavate teadmiste omandamine järgmistel teemadel:

   1. kõik asjakohased pestitsiidide ja nende kasutamise alased õigusaktid, pestitsiidide märgised ja märgistamissüsteemid, pestitsiididealane terminoloogia, pestitsiidide ohutus, toksilisus ja ökotoksilisus;
  2. pestitsiididega seonduvad ohud ja riskid ning nende kindlakstegemine ja ohjamine, nimelt:
   a) riskid inimestele (operaatorid, elanikud, kõrvalseisjad, töödeldud piirkondadesse sisenevad inimesed ja töödeldud kaupu käitlevad või tarbivad inimesed) ning kõik võimalikud kokkupuutest tingitud ägedad ja kroonilised pikaajalised tervist kahjustavad mõjud ja selliste tegurite nagu suitsetamine, söömine või asjakohase kaitsevarustuse mittekandmine mõju raskendav toime,
   b) pestitsiidimürgistuse sümptomid ja esmaabimeetmed ning krooniliste tervisemõjude sümptomid,
   c) riskid sihtrühmavälistele taimedele, kasulikele putukatele, elusloodusele, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale üldiselt, pöörates erilist tähelepanu pestitsiidide kasutamise kahjulikule mõjule põllumajanduses, näiteks looduslike vaenlaste kadu ning putukate kaudu tolmlemise vähenemine;
   3. integreeritud kahjuritõrje strateegiate ja tehnikate, integreeritud põllukultuuride majandamise strateegiate ja tehnikate, ▐mahepõllunduspõhimõtete ja kemikaalivaba taimekaitse, eelkõige tõkestusmeetodite ja bioloogilise kontrolli meetodite mõisted; teave taimekaitse, kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise kemikaalivabade meetodite üldiste ja konkreetsetele põllukultuuridele kohandatud standardite, meetodite ja tavade kohta;
   4. algatus võrdlushinnanguteks kasutaja tasandil, et aidata professionaalsetel kasutajatel teha kõige sobivamaid valikuid kõikide lubatud toodete hulgast konkreetse kahjuriprobleemi puhul konkreetses olukorras, valides inimeste tervisele ja keskkonnale kõige vähem ohtliku vahendi;
   5. meetmed riskide vähendamiseks inimestele, sihtrühmavälistele liikidele ning keskkonnale: ohutud töötavad pestitsiidide ladustamiseks, käitlemiseks ja segamiseks ning tühjade pakendite, muude saastatud materjalide ja kontsentreeritud või lahustatud kujul esinevate pestitsiidiülejääkide kõrvaldamiseks (sealhulgas paagisegud); soovitatav meetod töötaja pestitsiididega kokkupuute vältimiseks (isiklikud kaitsevahendid)); teadmised kõikide võimalike kokkupuutetegurite kohta, sealhulgas pikaajaline kokkupuude õhus esinevate pestitsiididega, töötlemise, taasaktiveerimise, sademete järgne kokkupuude aurudega, väljas kasutatud pestitsiidide edasikandumine siseruumide õhukeskkonda, kokkupuude segude, õietolmu või põllukultuuritolmuga (nt saagikoristuse ajal) edasikantud pestitsiidijääkidega, saastunud pinnase levimine ja kaugkanne;
   6. töötlemisseadmete tööks ettevalmistamise toimingud, sealhulgas nende kalibreerimine ja nende reguleerimine viisil, et nendega kaasneksid minimaalsed riskid kasutajale, teistele inimestele, sihtrühmavälistele looma- ja taimeliikidele, bioloogilisele mitmekesisusele, keskkonnale ja veeressurssidele;
   7. töötlemisseadmete kasutamine ja hooldamine ning konkreetsed pihustusmeetodid pestitsiidide kasutamise, triivi ja riskide vähendamiseks (nt väikesemahuline pihustus, vähese pihustusnihkega pihustusotsakud) ning kasutatavate pihustite tehnilise kontrolli eesmärgid ja pihustuskvaliteedi parandamise meetodid;
   8. hädaabitoimingud inimeste tervise, ▐keskkonna ja veeressursside kaitseks juhusliku mahavalgumise, saastamise või äärmuslike ilmastikutingimuste korral, mis põhjustaksid pestitsiidide leostumise ohu;
   9. tervisekontroll ja juurdepääsuvõimalused õnnetustest või tervisehäiretest teatamiseks;
   10. pestitsiidide kasutamist hõlmava registri pidamine kooskõlas asjakohaste õigusaktidega;
   11. eriline hoolsus direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 6 ja 7 kohaselt kehtestatud kaitsealadel;
  12. konkreetsed kategooriad, milles pestitsiide kasutavale operaatorile võib anda litsentsi, mis võib sisaldada järgmist:
   a) põllumajanduslike kahjurite tõrje;
   b) metsakahjurite tõrje;
   c) seemnete töötlemine;
   d) vees elavate kahjurite tõrje;
   e) kahjuritõrje teepeenardel ja rajatistega piirnevatel aladel;
   f) rahvatervist ohustavate kahjurite tõrje;
   g) näriliste arvukust reguleeriv kahjuritõrje;
   13. riskipõhised lähenemisviisid, mis võtavad arvesse kohalike valglate muutujaid, nagu kliima, pinnas, põllukultuuride liigid, nõlvad.


II LISA

Tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuded seoses pestitsiididega töötlemise seadmete ülevaatusega

Pestitsiididega töötlemise seadmete ülevaatus peab hõlmama kõiki aspekte, mis on olulised ohutuse ning tervise- ja keskkonnakaitse ning töötlemistoimingu täie tõhususe saavutamiseks järgmiste seadmete ja vajadusel funktsioonide töökorra tagamise teel.

1)  Jõuülekandeosad

Jõuvõtuvõlli kaitsekate ja vooluühenduse kaitsekate peavad olema paigaldatud ja heas töökorras ning kaitseseadmete ja liikuvate või pöörlevate jõuülekandeosade tööd ei või miski häirida, et tagatud oleks operaatori kaitstus.

2)   Pump

Pumba jõudlus peab olema kohandatud seadmete vajadusele ja pump peab töötama hästi, et tagatud oleks vahendi pealekandmise stabiilne ja usaldusväärne kiirus. Pump ei tohi lekkida.

3)   Segamine

Segamisseadmed peavad tagama hea ringluse ühtlase kontsentratsiooni saamiseks kogu paagis oleva vedela pihustussegu mahu osas.

4)   Pihustusvedelikupaak

Pihustuspaagid, sealhulgas paagi sisu näidik, täiteseadmed, sõelfiltrid ja filtrid, tühjendusseadmed ning segamisseadmed peavad töötama nii, et juhuslik mahavalgumine, ebaühtlased jaotuskontsentratsioonid, operaatori kokkupuutumine tootega ja jääksisaldus oleksid minimaalsed.

5)   Mõõtesüsteemid, juhtimis- ja reguleerimissüsteemid

Kõik mõõteseadmed, sisse- ja väljalülitusseadmed ning rõhu ja/või voolukiiruse reguleerimise seadmed peavad töötama usaldusväärselt ning ei tohi lekkida. Töötlemise ajal peab olema lihtne rõhku reguleerida ja rõhu reguleerimise seadmetega töötada. Rõhu reguleerimise seadmed peavad säilitama püsiva töörõhu pumba mootori pöörete püsiva kiirusega selle tagamiseks, et seade töötab töötlemiseks kasutatava püsiva mahuga.

6)   Torud ja voolikud

Voolikud ja torud peavad olema heas töökorras, et vältida tõrkeid vedelikuvoos või rikke korral juhuslikku mahavoolamist. Torudes ja voolikutes ei tohi olla lekkeid ka süsteemi töötamise korral maksimaalse rõhuga.

7)   Filtrid

Keeriste ja ebaühtlaste pihustusvoogude vältimiseks peavad filtrid olema heas töökorras ja filtrisilma laius peab vastama pihustile paigaldatud pihustusotsikute suurusele. Filtri ummistumise näidikusüsteem peab olema töökorras.

8)   Pihustikandur (seadmetel, millega pihustatakse pestitsiide horisontaalselt asetatud kanduri abil, mis asub põllukultuuride või töödeldava materjali kohal)

Pihustuskandur peab olema heas töökorras ja stabiilne kõikides suundades. Kinnitus- ja reguleerimissüsteemid ning tahtmatute liigutuste amortiseerimise ja kalde kompenseerimise seadmed peavad töötama usaldusväärselt.

9)   Pihustusotsikud

Pihustusotsikud peavad töötama hästi ja kontrollima tilkumist pihustamise lõppedes. Ühtlase pihustusvoo tagamiseks ei tohi iga eraldi pihustusotsiku voolukiirus erineda üle 5% voolukiiruse tabelites tootja esitatud andmetest.

10)   Jaotus

Pihustussegu põiki- ja püstijaotus (püstiste põllukultuuride töötlemisel) ja jaotus liikumise suunas peavad olema ühtlased. Tagatud peab olema pihustussegu sobiv kogus ja jaotus sihtalal.

11)   Puhur (pestitsiidijaotus õhupihustite puhul)

Puhur peab olema heas töökorras ja tagama püsiva ning usaldusväärse õhuvoo.


III LISA

Riiklike taustaaruannete miinimumnõuded

Punktid, mis sisalduvad esialgsetes riiklikes uuringutes pestitsiidide kasutamise vähendamise kohta

Praeguste olude kirjeldus:

   teadaolev teave pestitsiidide tootmise, impordi, ekspordi, müügi ja levitamise kohta;
   pestitsiidide tarbimise praegused mudelid (kasutatud toimeainete üldkogused; (eelkõige avalikes kohtades) kasutatud pestitsiidide konkreetsed kogused; töötlemissageduse indeksi arvutamine);
   pestitsiidide kasutamise praeguste mudelite poolt keskkonnale, toiduahelale ja inimeste tervisele avalduvate mõjude kirjeldus, mis põhineb olemasolevate järelevalveprogrammide kaudu kogutud andmetel;
   ülevaade kehtivatest õigusaktidest ja poliitilistest vahenditest ning nende tulemuslikkusest;
   hinnang vajaduse kohta pestitsiidide järele;
   avastatud lüngad eespool nimetatud teabes.

Pestitsiidide vähendamise stsenaariumid:

   kasutamise vähendamine 30% ja 50% võrra, mida mõõdetakse töötlemissageduse indeksiga.

Erinevate stsenaariumide rakendamise tagajärgede hinnang:

   mõju keskkonnale (sealhulgas energiatarbimine, kasvuhoonegaasid);
   mõju rahvatervisele (töötajad, elanikud, kõrvalseisjad, toiduainetes sisalduvad jääkained);
   mõju põllumajandustoodangule;
   erinevate stsenaariumide majanduslikud kulud ja tulud (sealhulgas peidetud kulude vähendamine).

Stsenaariumide saavutamiseks vajalike nõuete kindlaksmääramine ja hindamine:

   direktiivis sätestatud nõuete mõju kasutamise vähendamise saavutamisele;
   täiendavalt vajalikud teaduslikud andmed ja nende kogumise viis, nt täiendav järelevalvesuutlikkus, uurimisasutused;
   täiendav suutlikkus, mis on vajalik pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, nt põllumajanduslik nõuandeteenistus, kasutamise kontrolli inspektorid;
   võimalikud rahastamisallikad, sealhulgas maksud erinevate stsenaariumide elluviimiseks.

Järeldused

   Saavutatavad eesmärgid, et vähendada pestitsiidide kasutamist konkreetsetel põllukultuuridel ning mittepõllumajanduslikus kahjuritõrjes, ka riiklikul tasandil, mis vastavad vähemalt artiklis 4 sätestatud kohustuslikele vähendamiseesmärkidele ja mille eesmärk on saavutada aja jooksul täiendav kasutamise vähendamine.

Kohustuslikud osad, mis sisalduvad edaspidistes riiklikes uuringutes pestitsiidide kasutamise vähendamise kohta

   Hinnang eelneva kolme aasta kogemustele seoses pestitsiidide vähendamise programmide rakendamisega.
   Muud kui A osas nimetatud osad.
   Järgmiseks ajavahemikuks uute eesmärkide püstitamine.

IV LISA

Pestitsiididega seotud riskide ja pestitsiidide kasutamise vähendamise riiklike tegevuskavade miinimumnõuded

Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid:

   vahe-eesmärgid riskide ja kasutamise vähendamiseks, mida mõõdetakse töötlemissageduse indeksiga;
   konkreetsete sihtrühmade või kasutamisviiside osas seatud eesmärgid, nt riigiasutused, põllumajandustootjad, transpordiettevõtjad;
   eesmärgid kasutamise vähendamiseks pestitsiiditundlikel aladel;
   eesmärgid pestitsiidide ja nende jääkide järkjärguliseks kõrvaldamiseks põhjaveest ja mujalt keskkonnast;
   probleemsete põllukultuuride ja/või piirkondade osas püstitatud eesmärgid.

Kasutamise kontrollimine:

   meetmed, et tagada integreeritud kahjuritõrje tavade rakendamine;
   kontrollimeetmed, nt pestitsiididega töötlemise keeld joogiveekaevude lähedal või pestitsiiditundlikel aladel, nagu looduskaitsealad ja puhvertsoonid;
   kontrollimeetmed, mis sisaldavad pestitsiididega töötlemiste keeldu kõrge kokkupuuteohuga aladel, nt koolid, pargid ja muud üldkasutatavad alad, teeääred jne.

Teadustegevus ja nõustamine:

   pestitsiidide kemikaalivabade alternatiivide uurimine;
   näidisprogrammid selle kohta, kuidas kemikaalivabade kahjuritõrjemeetodite ja -süsteemide abil vähendada pestitsiididega töötlemise sagedust;
   põllumajandusnõustajate väljaõpe kemikaalivabade kahjuritõrjemeetodite ja -süsteemide valdkonnas;
   uuringud, kuidas oleks võimalik kasutust vähendada paremate pihustusseadmete, -meetodite ja -tehnikate abil.

Teavitamine, koolitus ja väljaõpe:

   kõikide pestitsiide kasutavate operaatorite koolitamine pestitsiididest tulenevate terviseohtude ning kemikaalivabade kahjuritõrjemeetodite ja -süsteemide alal;
   pestitsiide kasutavate operaatorite juhendamine, nt pestitsiidide ladustamise ja käitlemise osas.

Pestitsiididega töötlemise seadmed:

   kasutatavate seadmete ülevaatus.

Rahastamisvahendid:

   finantsabi integreeritud kahjuritõrje standardite ja tavade rakendamiseks;
   finantsabi muude meetmete võtmiseks, et vähendada pestitsiidide kasutamist;
   nõuetele vastavuse mehhanismide laialdasem kohaldamine.


V LISA

Integreeritud kahjuritõrje üldistele ja konkreetsele põllukultuurile kohandatud kriteeriumide osad

Integreeritud kahjuritõrje sisaldab vähemalt järgmisi üldkriteeriume:

a)  Kahjulike organismide ärahoidmine ja/või kõrvaldamine tuleks saavutada või sellele tuleks kaasa aidata muude võimalustega, eelkõige järgmistel viisidel:

   optimaalse külvikorra kasutamine, millega saavutatakse mullas elavate organismide tasakaalustatud populatsioon ja kahjustamata pinnase säilitamine, et vältida mullas elavate kahjurite paljunemist ning loobuda mullafumigantide ja muude pinnasekemikaalide kasutamisest;
   sellise mullastruktuuri tekitamine, mis sobib kahjustamata põllukultuuridele, näiteks orgaanilise aine osakaalu suurendamise, künni sügavuse piiramise, erosiooni ärahoidmise, optimaalse külvikorra rakendamise kaudu;
   sobivate harimisviiside kasutamine, nt vana mulla külviks ettevalmistamise tehnika, külviaeg ja -tihedus, allakülv, optimaalne taimede vahekaugus, säästev maaharimine, hügieenimeetmed, lõikamine;
   parimate olemasolevate resistentsete/vastupanuvõimeliste sortide kasutamine ning lubatud/sertifitseeritud seemnete ja istutusmaterjali kasutamine;
   tasakaalustatud väetamine, mis põhineb teabel selle kohta, millised toitained on juba mullas olemas ja milline on mullastruktuur, lupjamise ja niisutuse/kuivenduse kasutamine, et vähendada kahjuritele ja haigustele vastuvõtlikkust; vältida tuleks põhjavee kasutamist niisutamiseks;
   masinate ja seadmete kaudu kahjulike organismide leviku takistamine;
   oluliste kasulike organismide kaitse ja edendamine, näiteks ökoloogiliste infrastruktuuride kasutamise kaudu tootmiskohtades ja väljaspool neid, kogu põllupinnast teatud minimaalse osa eraldamine, et istutada sinna kahjurite looduslikke vaenlasi ligimeelitavaid taimeliike.

b)  Kahjulikke organisme tuleb jälgida asjakohaste meetodite ja vahenditega. Selliste vahendite hulka peaksid kuuluma võimaluse korral teaduslikult põhjendatud hoiatus-, prognoosimis- ja varajase diagnoosimise süsteemid ning samuti ametialaselt kvalifitseeritud nõustajad, nagu need, kes on ametis riiklikes ja erasektori nõuandeteenistustes.

c)  Professionaalne kasutaja peab järelevalve tulemustele tuginedes otsustama, kas ja millal rakendada taimekaitsemeetmeid. Otsustamisel on oluline osa kindlatel ja teaduslikult põhjendatud piirväärtustel. Kahjulike organismide puhul tuleb enne töötlemist võimaluse korral võtta arvesse piirkonna jaoks kindlaks määratud piirväärtusi.

d)  Alati, kui see on võimalik, tuleb keemilistele meetoditele eelistada bioloogilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja muid kemikaalivabu meetodeid. Umbrohu vastu tuleks eelistada mehaanilist umbrohutõrjet või muid kemikaalivabu meetodeid nagu kuumuse kasutamine. Erandeid tuleks lubada vaid siis, kui halvad ilmastikutingimused kestavad pikka aega, mis teeb mehaanilise umbrohutõrje võimatuks.

e)  Kasutatav pestitsiid peab olema võimalikult sihtorganismile suunatud ja sellel peavad olema vähimad kõrvalmõjud inimeste tervisele ja keskkonnale, nagu näiteks taime- ja puuekstraktid, mineraalained seente kasvu takistamiseks.

f)  Professionaalne kasutaja peaks hoidma pestitsiidide kasutamise ja teised sekkumisvormid vajalikul tasemel, nt väiksemate annustega, väiksema töötlemissageduse või osalise töötlemisega, pidades meeles, et ohutase peab jääma vegetatsiooni seisukohalt vastuvõetavaks, ja need ei tohi suurendada kahjulike organismide populatsioonides resistentsuse väljakujunemise riski.

g)  Kui on teada taimekaitsemeetme suhtes resistentsuse väljakujunemise risk ja kui kahjulike organismide tase nõuab korduvat põllukultuuride töötlemist pestitsiididega, tuleks kasutada olemasolevaid resistentsuse vältimise strateegiaid, et säilitada pestitsiidide tõhusus. Selle hulka võib kuuluda mitmete pestitsiidide kasutamine koos erinevate toimeviisidega.

h)  Professionaalsed kasutajad peaksid säilitama andmeid kõikide kasutatud pestitsiidide kohta põllu kaupa. Professionaalne kasutaja peaks pestitsiidide kasutamist ja kahjulike organismide järelevalvet käsitlevate andmete alusel kontrollima, kui edukad on olnud kohaldatud taimekaitsemeetmed.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika