Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: "Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia" (KOM(2006)0372);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega võeti vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(1);

−   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (KOM(2006)0373);

−   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (KOM(2006)0388);

−   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat (KOM(2006)0778);

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 175;

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 6, mille kohaselt ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist;

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta(2);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(3) ("veepoliitika raamdirektiiv"), nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta(4), nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/440/EMÜ liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest(6);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur(7), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/121/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr 1907/2006(8);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(9), nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(10) ja nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(11);

−   võttes arvesse komisjoni, Hollandi elamumajanduse, ruumilise planeerimise ja keskkonnaministeeriumi ning põllumajanduse, looduskaitse ja kalandusministeeriumi koondaruannet "ELi tulevase keskkonnapoliitika võimalused taimekaitsevahendite suhtes" (1997);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

−   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A6-0291/2007),

A.   arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine ELis aastatel 1992–2003 oli püsivalt märkimisväärne ega ole vähenenud, hoolimata mõnedes liikmesriikides edukalt järgitavast ettenägelikust poliitikast vähendada pestitsiidide kasutamist põllumajanduses;

B.   arvestades, et keskkonnas, eelkõige pinnases ja vees, leidub ikka veel soovimatus koguses teatavaid pestitsiide; arvestades, et põllumajandustoodangus võib endiselt leiduda reguleeritud piirmäärasid ületavaid pestitsiidijääke;

C.   arvestades, et kuigi pestitsiidide kasutamisest saadav kasu ja nende roll tõhusa, säästva ja konkurentsivõimelise põllumajandustootmise tagamisel Euroopas on vaieldamatu, tuleks elanikkonda paremini teavitada võimalikest tervise- ja keskkonnariskidest ning nende kasutamisega seotud lühi- ja pikaajalistest negatiivsetest mõjudest;

D.   arvestades, et pestitsiidide jätkuv kasutamine peaks olema võimalik vaid sel juhul, kui inimeste tervise ning vee ja maa ökosüsteemide kaitse suhtes järgitakse ettevaatuspõhimõtet; arvestades, et see tähendab, et pestitsiide ei tohiks kasutada enne, kui on läbi viidud kõik tervise ja keskkonnaga seotud mõju hindamised; ning arvestades, et tuleks julgustada andmete ja heade tavade võrdlemist kasutuse vähendamisel erinevates liikmesriikides ning võtta seda arvesse võrdlusalusena;

E.   arvestades, et puudub läbipaistev aruandlus- ja järelevalvesüsteem pestitsiidide kasutamise ning toodetes leiduvate pestitsiidide jääkide taseme kohta, samuti ei ole välja töötatud selleks sobivaid näitajaid;

1.   tunnistab vajadust pestitsiidide kasutamist käsitleva Euroopa õigusliku raamistiku järele, sest kehtivad õigusaktid ei ole olnud piisavad, et hoida ära pestitsiidide kasutamisest põhjustatud tervise- ja keskkonnaohte ning -riske;

2.   peab oluliseks võtta vastu uued õigusaktid, mis põhinevad kindlamalt pestitsiidide kasutamise vähendamisele keskendunud ja keskkonnasõbralikkuse mõttes ambitsioonikamal lähenemisviisil, toetades märkimisväärselt mahepõllundust ja integreeritud tootmismeetodeid;

3.   tervitab pestitsiidide säästva kasutamise temaatilist strateegiat ("temaatiline strateegia"), milles määratletakse praeguste ühenduse õigusaktide puudused ja tehakse ettepanek reguleerida kasutamisetappi, et "täita lünk" ühest küljest taimekaitsevahendite turuleviimise ja teisest küljest selliste toodete elutsükli lõpu vahel;

4.   juhib tähelepanu sellele, et EL on praeguseks vastu võtnud rohkem kui tosin õigusakti, mis taimekaitsevahendite kasutamist otseselt või kaudselt reguleerivad; rõhutab siiski, et kavandatavate taimekaitsevahendite kasutamise eeskirjade üldine suund on õige;

5.   märgib, et temaatiline strateegia hõlmab ainult taimekaitsevahendeid, mis moodustavad vaid ühe osa pestitsiididest; kutsub komisjoni üles lisama temaatilise strateegia kohaldamisala raames viivitamata kahjuritõrjevahendid (biotsiidide tooteliigid 14–19), nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist)(12) V lisas, kuna need kujutavad endast inimeste tervisele ja keskkonnale samasuguseid riske, ning nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks temaatilise strateegia reguleerimisala, hõlmates esimesel võimalusel muud biotsiidid;

6.   peab esmatähtsaks pestitsiidide kasutajate käitumise parandamist, et vältida väärkasutamist, ülekasutamist ja mürgitusjuhtumeid; tervitab professionaalsete pestitsiidikasutajate koolitus- ja väljaõppesüsteemi loomist, mille jaoks peaks komisjon koostama suunised, milles arvestatakse Euroopa eri piirkondade vaheliste erinevustega; on seisukohal, et professionaalsed pestitsiidikasutajad võivad töötada ainult juhul, kui nad on saanud vastava väljaõppe ja sertifitseeritud, samuti tuleb neile pakkuda pidevat erialast täiendõpet, et nende tehnilised oskused ja teadmised püsiksid kaasaegsel tasemel ning et oleks tagatud pestitsiidide ohutu ja turvaline kasutamine; soovitab, et põllumajandustootjate jaoks loodaks nõuandeteenistusi või laiendataks olemasolevaid, et suurendada nende teadlikkust pestitsiidide ohutust kasutamisest ja julgustada heade tavade vahetamist;

7.   kutsub komisjoni üles kaaluma kooskõlas põhimõttega "saastaja maksab" sobivaid viise taimekaitsevahendite ja/või nende toimeainete tootjate kaasamiseks töösse, mis seisneb kahju käsitlemises või heastamises, mille on inimeste tervisele või keskkonnale võinud tekitada taimekaitsevahendite kasutamine;

8.   soovitab, et pestitsiidide müük ja turustamine toimuksid kvalifitseeritud asjatundja või töötaja järelevalve all ja et nimetatud tehingud registreeritaks, tagamaks piisava kontrolli turustamise ja selliste vahendite kasutamise üle;

9.   rõhutab, et pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ning -riskide vähendamist ei ole võimalik tõhusalt saavutada ilma konstruktiivse dialoogi ja suutlikkuse suurendamiseta (kaasa arvatud rahalised soodustused) koos kolmandate riikidega, samuti ilma range kontrollita ELi imporditavate toodete üle, et tagada konkurentsiks võrdsed võimalused;

10.   palub komisjonil sõnastada ELi naabrite suhtes rakendatav pestitsiidide kasutamist ja taimekaitsevahendeid puudutav kaitsmis- ja koostööpoliitika;

11.   rõhutab meedia rolli tähtsust elanikkonna, eelkõige mitteprofessionaalsete pestitsiidikasutajate informeerimisel pestitsiidide probleemidest; soovitab, et töötataks välja avalikkuse teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad;

12.   tervitab üldiselt komisjoni valitud meetmeid; rõhutab siiski, et liikmesriikide ambitsioonikad riiklikud tegevuskavad on kogu protsessi olulised osad;

13.   avaldab ka kahetsust, et komisjon otsustas riiklikest tegevuskavadest välja jätta koguselised ja kvalitatiivsed kriteeriumid, vähendades sellega nende kavade ambitsioonikust;

14.   rõhutab, et ilma kasutamise vähendamise koguseliste sihtideta riiklikes tegevuskavades on mõiste "pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamine" määratletud äärmiselt ebatäpselt ja mitmetähenduslikult ning see ei avalda liikmesriikidele survet vähendada kasutatavate pestitsiidide hulka või anda prioriteet taimekaitse ning kahjuritõrje ja põllukultuuride majandamise mittekeemilistele alternatiividele;

15.   teeb komisjonile ettepaneku ühendada pestitsiidide ohtude, riskide ja sõltuvuse vähendamine riiklike tegevuskavade koguselise kriteeriumiga, sätestades, et liikmesriigid peavad püstitama omaenda riiklikud eesmärgid, koostama ajakavad ja töötama välja kriteeriumid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, võttes arvesse mõnede liikmesriikide positiivseid kogemusi, kes juba kasutavad koguselise vähendamise sihte, mis on näidanud, et pestitsiidide kasutamist on võimalik vähendada ilma põllumajandustootjatele märkimisväärseid kulutusi tekitamata;

16.   rõhutab, et otsus piirata taimekaitsevahendite kasutamist nendest johtuva ohu vähendamiseks ja otsida taimekaitseks alternatiivseid tooteid, vahendeid ja võimalusi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ning inimestele ja loomadele vähem ohtlikud, aitab lisaks keskkonnale ja tervisele avalduvale positiivsele mõjule ka parandada Euroopa põllumajandustoodete kvaliteeti, samuti kasvatab nende lisandväärtust üldsuse tähelepanu ja tarbijate tundlikkuse suurenemise kaudu kõnealuste teemade suhtes;

17.   nõustub, et riiklikud tegevuskavad tuleks kohandada vastavalt iga liikmesriigi eritingimustele, arvestades nende kliimat, põllumajandust ja kahjureid, kui on vaja teatavat erikohtlemist ja eelkõige vähem tähtsate põllukultuuride puhul;

18.   loodab, et komisjon täpsustab ühenduse finantsabi, mida liikmesriikidel on võimalik rakendada pestitsiide käsitlevate uuringute läbiviimiseks, andmebaaside koostamiseks ja nende kohta teadlikkuse tõstmiseks;

19.   tervitab komisjoni avaldust, et temaatilise strateegia kõige olulisem oodatav tulemus on vähendada pestitsiidide kasutamisest tulenevat kahjulikku mõju inimese tervisele;

20.   avaldab kahetsust, et kuigi pestitsiide seostatakse immunoloogiliste mõjude, sisesekretsiooni häirivate mõjude, neurotoksiliste häirete ja vähiga(13), on temaatilises strateegias tervist puudutatud vaid pealiskaudselt;

21.   rõhutab, et kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi või püsivaid, bioakumuleeruvaid või mürgiseid aineid või aineid, millel on sisesekretsioonisüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, ei tohi pestitsiidides toimeainetena heaks kiita;

22.   juhib tähelepanu sellele, et looted, imikud, lapsed ja ka rasedad, eakad, krooniliselt haiged ning eelnevate terviseprobleemidega inimesed, samuti pestitsiidide kasutajad ja maarahvastik on pestitsiidide suhtes ohualtimad ja kaitsetumad kui ülejäänud elanikkond, eriti erinevat tüüpi pestitsiidide kumulatiivse toime suhtes;

23.   juhib tähelepanu sellele, et taimekaitsevahendile eelnev loa andmine on selle kasutamise eeltingimus ja et selline loa andmine põhineb taimekaitsevahendi ja selle toimeainete teaduslikul hindamisel, mille käigus vahendit kontrollitakse, et määrata kindlaks, milliseid ohte tekitab see nõuetekohasel kasutamisel inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale;

24.   peab äärmiselt vajalikuks viia läbi täiendavaid uuringuid pestitsiidide kasutamise ja eelkõige kombineeritud ja kumulatiivse kasutamise mõju kohta tervisele;

25.   tervitab eriti ainete keelamist nendele omase ohtlikkuse ja nn "asenduspõhimõtte" alusel, mille kohaselt eemaldatakse turult ohtlikumad ained juhul, kui on olemas ohutumad, sealhulgas mittekeemilised alternatiivid;

26.   kutsub komisjoni koos liikmesriikide ja tootmisharuga üles võtma meetmeid võltsitud ja/või mittelubatud taimekaitsevahendite impordi ja turuleviimise vastu;

27.   kutsub komisjoni üles tagama, et kui imporditud toiduainetel või toiduainetes tehakse kindlaks pestitsiidide koguse piirmäära ületamine, siis rakendatakse samasuguseid meetmeid ja sanktsioone nagu ELis valmistatud toodete puhul; nõuab, et kõikides liikmesriikides tagataks viivitamatult ühesugune ja piisava sagedusega kontroll imporditud toodete üle (mille suhtes kehtivad reeglina vähem ranged taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevad õigusaktid, mistõttu on toodetes sisalduvate jääkide ebaseadusliku taseme oht nende puhul kõrgem), et vältida Euroopa talupidajate ja põllumajandustootjate sattumist ebasoodsamatesse tingimustesse ning luua kõikidele osalistele ELis võrdsed konkurentsitingimused;

28.   nõuab tõhusat kontrolli ja impordikeeldu sellistele toiduainetele, mille tootmisel on kasutatud taimekaitsevahendeid ja pestitsiide, mida ei ole ELis lubatud kasutada ega turustada;

29.   nõuab koordineeritud süsteemide loomist teabe kogumiseks kõigile kättesaadavate pestitsiidide tootmise, impordi ja ekspordi, müügi, levitamise ja kasutamise kohta;

30.   usub, et soovimatu kokkupuute vältimiseks pestitsiididega on vaja kindlaks määrata piiratud pestitsiidikasutusega või pestitsiidivabad alad, kaasa arvatud kaitstavad valglad, mida kasutatakse joogivee saamiseks, ning tõhustada veekeskkonna kaitset pestitsiidisaaste eest; on seisukohal, et tuleks luua sobiva ulatusega "puhvertsoonid", mis arvestavad erinevate põllumajanduslike, geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega; on seisukohal, et linnade elamupiirkondades, avalikes parkides, spordiväljakutel, kooliterritooriumidel ja laste mänguväljakutel ning nimetatud piirkondade läheduses peaks pestitsiidide kasutamine olema keelatud, kuna, nagu komisjon on märkinud, on pestitsiididega kokkupuutest tulenev risk üldsusele sellistes piirkondades suur;

31.   võtab teadmiseks Euroopa põhja- ja pinnavete pestitsiidisaaste ja rõhutab vajadust tugevdada temaatilise strateegia sidusust veepoliitika raamdirektiiviga; juhib tähelepanu, et vett puhastatakse siiski peamiselt joogivee jaoks, kuid ülejäänud saastunud vesi tungib inimkehasse floora ja fauna kaudu, põhjustades omakorda ravikulude kasvu;

32.   tunnistab, et õhust pihustamise keelustamine on vältimatu; on siiski seisukohal, et pihustamist võib kasutada siis, kui sellel on keskkonna jaoks selged eelised või kui puuduvad muud kasutatavad alternatiivid, kuid samas peaks olema kohustuslik teavitada elanikkonda pihustamise aja, pestitsiidide koguse ja tüübi kohta;

33.   palub komisjonil kiirendada ühenduse piires jääkide piirnormide ühtlustamist, sest praeguses olukorras ei ole konkurentsitingimused ELis kõikide osaliste jaoks võrdsed ja see takistab kaubanduse toimimist ning eksitab tarbijaid;

34.   nõuab tungivalt, et komisjon seaks jääkide piirnormi võimalikult madalale, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et isegi parimate olemasolevate töövõtete ja meetodite abil ei ole võimalik vältida jääke alla teatava taseme; seepärast kutsub liikmesriike üles parandama järelevalvetegevust toiduainetes ja keskkonnas leiduvate pestitsiidijääkide suhtes;

35.   tervitab kavandatud üleskutset liikmesriikidele kaotada kõik sätted, mis lubavad liikmesriikidel pestitsiidide puhul rakendada vähendatud käibemaksumäärasid; on seisukohal, et komisjon peaks aitama liikmesriikidel kehtestada põllumajandustootjate jaoks asjakohased toetusmeetmed, mida rahastatakse maaelu arengu raames;

36.   kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike maksusüsteemi loomisel, et pestitsiidide kasutust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõjutada;

37.   nõuab, et komisjon esitaks integreeritud kahjuritõrje selged määratlused ja miinimumkriteeriumid, arvestades Euroopas mahepõllunduse alla kuuluvate piirkondade üha suurenevat osakaalu ning kohaldades kohustuslikke üldisi ja põllukultuurispetsiifilisi integreeritud kahjuritõrje standardeid kogu viljelusmaa suhtes, välja arvatud mahepõllumajanduse alla kuuluv maa;

38.   tunnistab, et arvukad keskkonnaprobleemid on kaasatud erinevatesse eeskirjadesse, mis moodustavad ühise põllumajanduspoliitika, muutes seeläbi põllumajanduse tootmismeetodid keskkonnasõbralikumaks;

39.   viitab vajadusele levitada tootmisviise, mis toetavad väiksemate pestitsiidikoguste kasutamist (mh integreeritud tootmine ja mahepõllumajandus), aidates sellega kaasa pestitsiidide kasutamise üldisele vähenemisele;

40.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid vähese pestitsiidisisendiga põllundust ja mahepõllundust ning tagaksid, et pestitsiidide professionaalsed kasutajad liiguvad kõikide olemasolevate saagikaitsemeetodite keskkonnasõbralikuma kasutamise suunas, seades esikohale taimekaitse ja kahjuritõrje ning põllukultuuride majandamise mittekeemilised meetodid, näiteks külvikorrad ja umbrohutõrje, mitte pestitsiidide süstemaatilise kasutamise;

41.   palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada piisavalt vahendeid resistentsuse uuringuteks, erinevate resistentsusomadustega põllukultuuride laia valiku kasvatamiseks ja nendega varustamiseks, külvikorra ja pinnase töötlemismeetodite uuringuteks eesmärgiga võidelda kahjurite ja taimehaiguste vastu, samuti uuendusteks taimekaitse valdkonnas (sh mittekeemilised alternatiivid);

42.   rõhutab, et globaalne soojenemine suurendab tõenäoliselt kahjurite arvukust, mis võib tuua kaasa sagedasemaid ja intensiivsemaid puhanguid; sellega seoses nõuab, et uuritaks kliimamuutuse mõju mitte ainult põllumajandustootmisele, vaid ka keskkonnakaitse kontekstis;

43.   kutsub liikmesriike üles tagama pestitsiidide turvalist ladustamist ja käsitsemist ning seda, et kasutamata, kasutamisaja ületanud pestitsiide ja tühje pakendeid kogutakse järelevalve all ning aegunud pestitsiide käideldakse vastavalt ohtlike jäätmete eeskirjadele;

44.   nõuab ühenduse olemasolevate vahendite kasutamist aegunud pestitsiidide ohutuks kõrvaldamiseks seoses asjaoluga, et ELis ladustatakse ikka veel nii maa-alustes ladudes kui ka avatud hoidlates rohkem kui 200 000 tonni pestitsiide;

45.   tunnistab, et korralikult hooldatud töötlemisseadmed on väga olulisel kohal, et vähendada pestitsiidide kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale, eelkõige selles osas, mis puudutab asjaomaseid töötajaid, põllumajandustootjaid ja elanikke, ning rõhutab, et töötlemisseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida;

46.   nõuab, et komisjon võtaks arvesse äärmiselt murettekitavat probleemi – kodumesilaste suremust, mis on seotud teatavate süsteemsete insektitsiidide (mis sisaldavad toimeaineid fiproniil ja imidaklopriid) kasutamisega päevalille- ja maisiseemnete töötlemisel;

47.   rõhutab vajadust muuta Euroopa kauplemisstandardeid, mis on seotud värske puu- ja köögivilja kuju, suuruse ja esteetilise välimusega ning mis julgustavad pestitsiidide intensiivset kasutamist;

48.   nõuab tungivalt, et komisjon kujundaks välja temaatilise strateegia, mis koondaks enda alla olemasolevad ja tulevased õigusaktid; soovitab kavandada erinevaid jõustatavaid eeskirju, mis ei ole vastuolulised, vaid täiendavad üksteist;

49.   tervitab asjaolu, et komisjon on esitanud temaatilise strateegia alusel kõikehõlmava ühenduse õigusliku raamistiku meetmete kohta, mille eesmärk on saavutada taimekaitsevahendite säästev kasutamine;

50.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 242, 10.09.2002, lk 1. (2) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1. (3) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. (4) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. (5) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26. (6) ELT L 372, 27.12.2006, lk 19. (7) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. (8) ELT L 396, 30.12.2006, lk 851. Parandatud versioon: ELT L 136, 29.5.2007, lk 281. (9) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56. (10) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. (11) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. (12) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. (13) Komisjoni teatis "Euroopa keskkonna- ja tervishoiustrateegia", KOM(2003)0338, lk 5.