Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioon sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia kohta (2007/2119(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemuste kohta (KOM(2007)0019);
– võttes arvesse mõjuhinnangut, mis on seotud eespool nimetatud teatisega (SEK(2007)0060);
– võttes arvesse kuuendat ühenduse keskkonnaalast tegevusprogrammi (6. EAP)(1);
– võttes arvesse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse kuuendat(2) ja seitsmendat(3) raamprogrammi;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta(4);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga: edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks" (KOM(2007)0002);
– võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni kliimamuutuse kohta(5);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi ELi säästva arengu uuendatud strateegia (juuni 2006) kohta ning keskkonnatehnoloogiate ja keskkonnauuenduste rolli kohta majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel;
– võttes arvesse Euroopa kliimamuutuste programmi 31. oktoobri 2006. aasta raportit "Sõiduautode süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks mõeldud tehnoloogiliste ja muude meetmete potentsiaali ja maksumuse läbivaatamine ja analüüs"(6);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel;(7)
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta(8) ning komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ ja kehtestatakse autotranspordis kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism (KOM(2007)0018);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0343/2007),
A. arvestades, et umbes 19% Euroopa Liidu CO2 heitest on pärit sõiduautodest ja väikestest tarbesõidukitest ning heidete koguhulk kasvab peamiselt uute sõiduautode arvu ja võimsuse suurenemise tõttu;
B. arvestades, et kõige kulutõhusam ja tulemuslikum poliitika kujundamise võimalus reisijateveost tuleneva süsinikdioksiidi koguheite vähendamiseks on ühistranspordi osa suurendamine; arvestades, et seetõttu on oluline võtta meetmeid ühistranspordi kvaliteedi ja ulatuse ergutamiseks ja parandamiseks, et muuta üleminek eraautodelt ühistranspordile atraktiivsemaks ja vähendada seega tööle- ja tagasisõitjate põhjustatud üldist süsinikdioksiidi heitkogust;
C. arvestades, et autojuhtide käitumine ja infrastruktuurimeetmed on praeguseni olnud ELi autode süsinikdioksiidiheidete vähendamise strateegias kõrvale jäetud, kuid süsinikdioksiidiheidete vältimisel on neil suur potentsiaal;
D. arvestades, et maanteetranspordile kulub 60% kogu ELis kasutatavast naftast ning kütuse ebaefektiivne kasutamine ohustab energiavarustuse kindlust ning annab panuse maailma naftavarude kahanemisse ja suurtesse kasutuskuludesse;
E. arvestades, et nüüd on vaja õiguslikke meetmeid, edendamaks vajalikke projekteerimisega seotud ja tehnoloogilisi muudatusi, et see sektor võiks aidata ELil saavutada eesmärki vähendada süsinikdioksiidiheiteid aastaks 2020 vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega;
F. arvestades, et vabatahtlik lähenemine on osutunud ebaõnnestunuks, sest näib olevat selge, et autotööstusel ei õnnestu täita vabatahtlikult võetud kohustust 140 g CO2/km 2008. aastaks; arvestades, et eesmärk 120 g CO2/km püstitati esmakordselt 1995. aastal ning nõukogu ja Euroopa Parlament kinnitasid selle 1996. aastal, määrates saavutamise tähtajaks 2005. aasta ja kõige hiljem 2010. aasta;
G. arvestades, et oma teatises "21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik" (KOM (2007)0022) kirjeldab komisjon autode süsinikdioksiidiheidete vähendamise tulevase strateegia põhielemente, mis põhineb integreeritud lähenemisel, mille abil püütakse ELi ja liikmesriikide meetmeid kombineerides saavutada ELi eesmärk, milleks on heite tase 120 g CO2/km 2012. aastaks;
H. arvestades, et sõiduautode CO2 heite vähendamiseks on vaja võtta meetmeid, kasutades integreeritud lähenemist, mis hõlmab mootoritega seotud meetmeid, täiendavaid meetmeid, biokütuseid, keskkonnasäästlikku sõidustiili ja infrastruktuurimeetmeid;
I. arvestades, et autode süsinikdioksiidi koguheide sõltub mootori kasuteguri, kütuste süsinikuintensiivsuse, juhi käitumise, läbisõidu, infrastruktuuri kvaliteedi/ummikute ja komponentide eraldatava süsinikdioksiidi taseme keerukast koosmõjust;
J. arvestades süsinikdioksiidi heitkoguste tõestatud tunduvat vähendamist, mille saaks ellu viia, kui kõigis liikmesriikides peetaks järjekindlalt kinni kiiruspiirangutest;
K. arvestades, et taskukohasus ja sõidukipargi uuendamine on olulised võtmetegurid, et vähendada teedel liiklevate sõidukite süsinikdioksiidi määra, parandada nende mõju õhukvaliteedile ja nende ohutustaset;
L. arvestades, et maksustamise ja märgistamisega ei ole õnnestunud kaasa aidata ELi kolmel sambal põhinevale strateegiale autode süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks;
M. arvestades sõiduautode süsinikdioksiidiheidete vähendamise kohustuslike ja selgelt määratletud eesmärkide kehtestamise olulist tähendust nii siseturu sujuva toimimise huvides autotööstuse valdkonnas kui ka laiaulatusliku tarbijateabe pakkumise huvides, mis võimaldab tarbijatel sõiduki ostmisel tehtava teadliku otsuse kaudu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele tunduvalt kaasa aidata;
N. arvestades, et direktiiv 1999/94/EÜ ei ole olnud piisavalt tõhus ning et liikmesriigid ei ole seda ühtemoodi rakendanud;
O. arvestades, et võib märkida terve rea toodete (nt elektri- ja majapidamisseadmed) puhul energiatõhususe klasside edukat sisseviimist, mis pakuvad kergesti arusaadavate täht- või värvkoodide abil Euroopa tarbijale ostuotsuse langetamisel praktilist abi, võimaldades neil seeläbi säästa energiat ja vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid;
P. arvestades, et süsinikdioksiidiheidete vähendamisele tuleb kaasa aidata kõikides sõidukikategooriates, kuna ka eelkõige turumaht on süsinikdioksiidiheidete vähendamisega seoses oluline,
Q. arvestades, et Lissaboni strateegia jätkusuutlikku kasvu ja tööhõivet käsitlevaid eesmärke tuleb taotleda kindlalt selliste meetmete vältimisega, mis suurendaksid survet töökohtade vähendamiseks Euroopa autotööstuses ja ohustaksid nimetatud tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet;
Ajakava ja eesmärgid
1. tunnistab, et tootjatel kulub sõidukite konstruktsiooni muutmiseks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil viis kuni seitse aastat, ning tunnistades tõsiasja, et 2008. aastal ELi turule toodavate sõiduautode keskmine heide on tõenäoliselt suurem kui 150 g CO2/km, tervitab komisjoni kavatsust esitada süsinikdioksiidiheidete vähendamiseks ELi õiguslik raamistik, mis sisaldab mootoritehnoloogia täiustamise, teiste tehnoloogiliste täiustuste ja biokütuste kasutamisega siduvaid meetmeid kergsõidukite kütusesäästu parandamiseks; tuletab meelde, et nõukogu kiitis 1996. aastal ja Euroopa Parlament 1997. aastal heaks ELi eesmärgi saavutada sõidukite süsinikdioksiidiheite keskmiseks tasemeks 120 g/km, määrates esialgseks kuupäevaks 2005. aasta ja lõplikuks kuupäevaks 2010. aasta;
2. nõuab tungivalt, et ettepanek kasutada "täiendavaid meetmeid" saavutamaks varem kokku lepitud eesmärk 120 g CO2/km muudetakse võimalikuks kvantifitseeritavate standardite alusel, ning on veendunud, et õigusaktiga tuleks kehtestada tehniliste meetmete abil saavutatava heite vähendamise jaoks selged ja mõõdetavad eesmärgid;
3. teeb ettepaneku kehtestada alates 2011. aastast siduvad iga-aastased eesmärgid, mille eesmärk on edendada sõidukite tehnilist täiustamist tagamaks, et ainuüksi nende meetmete abil väheneb ELi turule toodavate sõiduautode keskmine heitkogus 2015. aastal tasemeni 125 g CO2/km;
4. palub komisjonil esitada konkreetsed õigusloomealased ettepanekud ja meetmed, millega tagatakse, et täiendavate meetmete abil integreeritud lähenemisviisi raames on võimalik saavutada heidetevähendamine vähemalt 10 g CO2/km võrra, et saavutada üldine sihtväärtus 120 g CO2/km;
5. rõhutab, et 1. jaanuarist 2020 ei tohiks keskmine heitkogus olla suurem kui 95g CO2/km, ning on veendunud, et EL peaks andma toetust innovatsiooni vajalikuks edendamiseks teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudu; rõhutab vajadust edendada intensiivselt nullheitega sõidukite, näiteks elektri abil liikuvate sõidukite alast teadus- ja arendustööd;
6. tuletab meelde oma eespool nimetatud 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni, milles nõuti "uute sõidukite kohustuslikke CO2 heitkoguste piirmäärasid, et saavutada keskpikas perspektiivis uute sõidukite puhul piirmäär 80–100 g/km"; toetab komisjoni kavatsust edendada teadus- ja arendustööd ning täiustatud tehnoloogiate demonstreerimist, et saavutada 2020. aastal ambitsioonikamad eesmärgid; kutsub komisjoni üles hindama võimalust vähendada heiteid pärast 2012. aastat järkjärguliselt sõidukitootmises kergemate materjalide kasutamise abil, tagades samal ajal, et järgitakse kehtivaid õigusakte ja ei seata ohtu reisijate ja kaitsetute kasutajate liiklusohutust;
7. juhib tähelepanu, et vähesaastavaid tõhusa ruumikasutusega ja kohalikuks kasutuseks ettenähtud keskkonnasõbralikke autosid ('Gentlecars'), mille näitajad jäävad alla 90 g CO2/km, toodetakse juba seeriaviisiliselt ja suures mahus, ning palub seetõttu komisjonil toetada koos kõikide teiste meetmetega tegevusi, mis tagaksid, et keskkonnasõbralikke autosid kasutatakse võimalikult sageli kõrge süsinikdioksiidiheite tasemega autode asemel;
8. on veendunud, et komisjon peaks pikemaajalised eesmärgid kinnitama või läbi vaatama hiljemalt 2016. aastaks pärast põhjalikku kulutasuvuse mõju hindamist ja Kyoto protokolli järgse kokkuleppe alusel, ning eeldab, et need eesmärgid võivad nõuda heite täiendavat vähendamist tasemeni 70 g CO2/km või vähem aastaks 2025;
9. kutsub komisjoni üles võtma sõidukipargi uuendamise tempot mõjutada võivate siduvate õigusloomealaste meetmete vastuvõtmisel arvesse uute autode elutsüklit hõlmavat tehnilist teostatavust, kulutasuvust, keskkonnamõju ja taskukohasust;
10. märgib, et ühenduse õigusega reguleeritakse aastas 17–18 miljoni sõiduki turgu, mis on võrdne USA sõiduautode turuga; loodab, et ELi ambitsioonikas kasvuhoonegaasiheite vähendamise poliitika stimuleerib teadmistepõhist majanduskasvu ja töökohtade loomist mootorsõidukite tarne tööstuses ning et sellel on positiivne mõju transpordist lähtuvate heidete vähendamisele kogu maailmas;
11. võttes arvesse raskusi, mida keskmiste heitkoguste vähendamine ettenähtud ajavahemiku jooksul mõnele spetsialiseerunud tootjale nende piiratud mudelivaliku juures võib tekitada, soovitab anda igale tootjale ja importijale õiguse arvata igal aastal 500 sõidukit välja nende sõidukite hulgast, mille põhjal määratakse kindlaks keskmine heitkogus, tingimusel, et selliste sõidukite heitkoguseid ja kütusekasutust märgistatakse ja teavitatakse tarbijatele vastavalt tavalistele õiguslikele nõuetele;
12. võttes arvesse raskusi, mida keskmise heite vähendamine ettenähtud ajavahemiku jooksul mõnele väikese müügimahuga tootjale (tootlus maksimaalselt 300 000 toodanguühikut) ja uutele turule sisenejatele turuosaga alla 1% nende piiratud mudelivaliku juures võib tekitada, soovitab komisjonil lisaks kaaluda õigusaktidesse ettepanekute lisamist, mis kehtestavad kõnealustele spetsialiseerunud tootjatele ambitsioonikad vähendamise eesmärgid;
13. juhib tähelepanu kõrgema klassi ja kõrgete tehniliste näitajatega autodele spetsialiseerunud tootjate olulisele osale arenenud tehnoloogiate esmakordsel kasutuselevõtmisel, kvaliteetse tööhõive tagamisel, ülemaailmse müügi edendamisel ja Euroopa majandusele kasu toomisel ning märgib, et selliste tootjate oskusteave peaks aitama oluliselt kaasa autode süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele;
14. toonitab, et mis tahes eeskirjad peavad kaitsma siseturgu ja et liikmesriigid peaksid rakendama ELi eeskirjad samal ajal ja ühiste meetoditega, et vältida turu lõhestamist ja killustamist.
Ülesande jagamine tootjate vahel
15. tunnistab suuri erinevusi tarbijate eelistustes sõiduautode puhul ja tootjate erinevaid mudelivalikuid; rõhutab, et CO2 heidet tuleb vähendada kõikide turustatavate autode puhul ja seetõttu tuleks lubada kasulikkuse parameetri alusel mõningal määral eristamist, kuid see ei tohiks muuta mittetoimivaks motiivi liikuda väiksema heitega sõidukite suunas ega seada ebasoodsasse olukorda kiireid heite vähendajaid;
16. rõhutab, et on oluline lubada teatud sõidukitel heite piirmäärasid ületada, et hoida ära autoturu ülemäärased moonutused, kuid soovib kehtestada heite vähendamiseks mõjuvad soodustused, ja seetõttu teeb ettepaneku kehtestada keskmise heite vähendamise eesmärgid 2012. ja 2020. aastaks ning iga-aastased vahe-eesmärgid, viidates kõikide tootjate ja importijate müüdavate sõidukite piirmäärakõverale, mille alguspunktiks peaks olema uute sõiduautode mudelivaliku profiil 2009. aasta 1. jaanuari seisuga;
17. soovitab määratleda piirmäärakõvera matemaatilise valemina, mis seob iga sõiduki CO2 heitkogused tema "jalajäljega" (rööbe korda teljevahe);
18. kutsub komisjoni üles tagama kõikidele tootjatele piisavaid jõupingutusi ja stiimuleid kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks kogu autopargi lõikes; arvab siiski, et tulevane kava ei tohiks ajalooliselt enam saastavate autode tootjaid otseselt ega kaudselt soodsamasse olukorda panna ning et suurema süsinikdioksiidi heitetasemega sõidukite puhul tuleb nõuda, et nende puhul tehtaks ka suurem panus süsinikdioksiidiheidete vähendamisse, ning et kava peaks ette nägema kõige eesrindlikumate tehnoloogiate ja alternatiivkütuste premeerimise vastavalt nende kasvuhoonegaasiga seotud tulemuslikkusele (hübriidautod, vesinikku või teisi alternatiivkütuseid kasutavad sõidukid);
19. palub komisjonil esitada pärast sidusrühmade arvamuste arvessevõtmist ettepanekud kaalumiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule tagamaks, et kõvera puhul võetakse arvesse autode suuruse erinevusi ja heitkoguste vähendamise tehnoloogilist kulu ning uute autode taskukohasust erinevate tarbijarühmade jaoks, tagades nii mitmekesisuse kui ka sotsiaalse võrdsuse;
20. võtab teadmiseks erinevad õigusloomealased võimalused selle eesmärgi saavutamiseks; peab oluliseks, nagu komisjon oma teatises sedastab, "tagada ... vähendamise eesmärgid, mis on võrdsed Euroopa erinevate mootorsõidukitootjate puhul" ning premeerida kõige kütusesäästlikumaid sõidukeid;
21. teeb ettepaneku võtta 1. jaanuarist 2011 kasutusele uus suletud turumehhanism CARS (Carbon Allowance Reductions System), mille alusel peavad tootjad ja importijad maksma trahve proportsionaalselt heitkoguste piirmäära ületamisega müüdud auto kohta ning et vastukaaluks trahvidele saab tootja preemiat iga registreeritud uue sõiduauto eest, mille heitkogused jäävad piirmäärakõvera alla;on seisukohal, et trahvid g CO2/km ületamise eest peaksid olema preemiatest suuremad;
22. rõhutab, et autotootjate vaheline kvootidega kauplemise süsteem tuleks hoida lahus ELi saastekvootidega kauplemise süsteemist ja muudest välistest süsiniku krediitidest või hüvitamissüsteemidest;
23. kutsub komisjoni üles nägema ette erihüvitise varaste meetmete võtmise eest üliväikese CO2 heitega tehnoloogiate (nagu vesiniku-, kütuseelemendiga ja laetavad sõidukid) kasutuselevõtu osas, mis peaks võimaldama lugeda ajavahemikus tänasest kuni rakendamise esimese aastani kasutuselevõetud iga seda tüüpi sõiduki CO2 heite järelevalve menetluse raames võrdväärseks (näiteks) 40 tavasõidukiga, kusjuures järgnevatel aastatel hüvitis väheneks;
24. on veendunud, et trahvid tuleks kehtestada tööstuse jaoks ettearvataval ja järjekindlal viisil ning soovitab komisjonil esitada asjakohased ettepanekud trahvide/ preemiate suuruse kohta väljendatuna eurot/g CO2;
25. nõustub, et piirmäära kõverat ja trahvide suurust võib olla vaja perioodiliselt kohandada, et võtta arvesse sõidukitehnoloogia arengut ja piirata heitkoguste vähendamise tempo võimalikku aeglustumist;
26. soovitab kasutada trahvidest saadavat tulu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist käsitlevaks teadus- ja arendustegevuseks ning kohaliku ühistranspordi toetamiseks;
27. usub, et preemiate suuruse määrab pärast nende esialgset komisjoni poolset kehtestamist kindlaks turg ja et selleks, et võimaldada tootjatele ja importijatele rohkem paindlikkust ja anda neile suuremad valikuvõimalused, võib preemiaid järgmistesse aastatesse üle kanda või müüa või anda üle samasse süsteemi kuuluvatele teistele ettevõtetele või üksustele;
28. nõuab, et üldsusele antaks kergesti kättesaadavas vormingus kasutada teave heitkoguste kohta sõidukite ja tootjate lõikes, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada sõidukite ja tootjate võrdlemist;
29. soovitab, et tootjad ja importijad saaksid kasutada paindlikke võimalusi, näiteks grupi keskmist, preemiaid taastuvkütuseid kasutavate sõidukite eest ja preemiate ülekandmist, ning otsustada, kas tunnustatud majandusüksus on korporatsioon või mõni tütarettevõte või üksus, mis otseselt vastutab asjaomaste sõidukite tootmise eest;
Katsetamine, andmekontroll ja sõidukite tehnilised näitajad
30. nõuab, et tegeldaks kasvuhoonegaaside koguheitega ühe sõiduki kohta, võttes arvesse ka kliimaseadmete heidet; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon teeks ettepanekud katsetsüklite ajakohastamiseks, et kajastada paremini tegelikke sõidutingimusi;
31. toetab katsetamismenetluste läbivaatamist, et need vastaksid paremini tegelikele sõidutingimustele, ning nõuab, et Euroopa sõidutsükli muudatustes võetaks arvesse tehnilisi arenguid, nagu kuuenda käigu lisamine;
32. julgustab komisjoni kasutusele võtma uusi mõõtemeetodeid ja standardeid, mis võimaldavad anda fikseeritud väärtuse, et siduda CO2 heitkoguste vähendamine kasulike uuendustega (nt käiguvahetusnäidikud, ökonomeetrite kasutamine, tõhusamad kliimaseadmed, paremad määrded, tühikäigul käivitamise ja peatamise süsteemid, väikese veeretakistusjõuga rehvid ja rehvirõhu seiresüsteemid), mille kasutamine võib sõltuda juhi käitumisest; soovitab samuti keskkonnasäästliku sõidustiili soodustamiseks rakendada sõidukites tehnilisi meetmeid, nagu kütusekulu ja sellega seotud kulude esitamine ekraanil nii hetkelise teekonna kui ka sageli sõidetavate marsruutide kohta, aktiivhoiatusseadmed kiiruspiirangute kohta ja abiseadmed juhile kiiruse reguleerimiseks, kaasa arvatud kiiruspiirikud;
33. palub nõukogul vaadata läbi katsetamismenetlused, et teha kindlaks, kas järgitakse tootmisnõudeid, ja tagada, et eri liikmesriikide sertifitseeritud asutuste lähenemises ei esineks erinevusi;
34. rõhutab, et esmatähtis on tegeleda kiireloomuliste energiavarustuse kindlust puudutavate küsimustega, vähendada Euroopa sõltuvust importkütusest, vähendada CO2 heidet sõidukite kütusesäästlikkuse suurendamise kaudu ning suurendada liiklusohutust;
35. on seisukohal, et energiasäästu meetmel, mis hõlmab väiksemat kütusekulu, on kasulik mõju energia varustuskindlusele, vähendades ühenduse sõltuvust nii primaarsete energiaallikate impordist kui ka rahvusvahelistest süsivesinike hindadest;
Reklaam ja märgistamine
36. palub komisjonil esitada ettepaneku direktiivi 1999/94/EÜ muutmiseks ja kehtestada ELi siseturul juriidilised nõuded uute autode märgistamisele, reklaamimisele ja turustamisele, eelkõige eesmärgiga tagada järjekindel ülevõtmine ning pakkuda laiaulatuslikku ja arusaadavat tarbijateavet, sest ei usu uute autode reklaamimist käsitleva esitatud vabatahtliku kokkuleppe tõenäolisesse tõhususse;
37. soovitab kehtestada kohustuslikud ja võrdlevad ühtsed miinimumnõuded uute autode kütusekasutust (l/100 km) ja CO2 heitkoguseid (g/km) puudutava teabe esitamiseks sõidukitel ning reklaamides, kõikides turundus- ja reklaamtrükistes ja müügisaalides tarbijate jaoks selgesti nähtaval ja kergesti mõistetaval kujul, kasutades võimalusel erinevaid värve; soovitab kasutada nõutava teabeesituse mudelina teatavate elektriseadmete energiatõhususe võrdlemiseks kasutatavat A–G skaalat;
38. palub komisjonil esitada ettepanekud sarnaste eesmärkidega normide kohta, et täita kehtivate õigusaktidega katmata valdkonnad, milleks on näiteks televisioon, raadio ja Internetipõhised materjalid ning peaaegu uute autode reklaam;
39. peab kasulikuks näiteks õigusakte, mis nõuavad terviseohu hoiatusi sigaretipakkidel, ning soovitab, et vähemalt 20% uute sõiduautode reklaamide, turundustrükiste ja müügisaalide infotahvlite pinnast peaks pakkuma nõutavas vormingus teavet kütusekasutuse ja CO2 heitkoguste kohta;
40. soovitab kliimaseadmete katsetulemuste lisamist kütusekulu puudutavasse teabesse kõikides reklaamides, turundus- ja reklaamtrükistes ning müügisaalides;
41. soovitab kasutusele võtta siduva reklaamikoodeksi, milles sätestatakse halva tavana valeväidete esitamine keskkonnasäästlikkuse kohta, ja selleks, et edendada suurt tarbijanõudlust madala süsinikdioksiidiheitega sõidukite järele, soovitab kasutusele võtta keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise "rohelise tähe" süsteemi, milles võetakse arvesse keskkonnategevuse tulemuslikkuse kõiki aspekte, kaasa arvatud süsinikdioksiidi heitkoguseid (g/km) ja teiste saasteainete heitkoguseid, kütusekulu (l/100 km), massi, aerodünaamikat, ruumikasutuse tõhusust, müra ja keskkonnasäästlikke juhtimise abivahendeid;
Nõudluse edendamine
42. tunnistab, et liikmesriigid võivad mängida olulist rolli tarbijate nõudluse suurendamisel väiksema heitega ühistranspordi ja erasõidukite järele, ning nõuab vastavaid meetmeid sisaldavate riiklike tegevuskavade koostamist;
43. toetab eelkõige fiskaalmeetmete kasutamist ning soovitab liikmesriikidel kehtestada keskmisest suuremate heitkogustega sõidukitele nii ostu- kui ka kasutusmaks;
44. tunnistab, et sõidukipargi vanus ja liiga suur sõidukiirus mõjutab heitkoguseid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma vanade autode kasutuselt kõrvaldamiseks majanduslikke stiimuleid ja tagama, et osa sõidukimakse varieeruvad vastavalt süsinikdioksiidiheidetele ja teistele saasteainetele; juhib tähelepanu sellele, et süsinikdioksiidi nullheite tehnoloogiate järkjärgulise juurutamisega peaks süsinikdioksiidiga seotud maksukomponent pikas perspektiivis kaduma;
45. nõuab siseturu killustamise vältimiseks kogu ELis süsinikdioksiidi heitkoguste väärtuste ühtsete määratluste kehtestamist, mida liikmesriigid saavad kasutada heidetega seotud maksusoodustuste kehtestamisel;
46. toetab autode ja alternatiivkütuste süsinikdioksiidipõhist maksustamist, et luua tarbijatele ja tööstusele õiged stiimulid;
Väikesed tarbesõidukid (N1) ja teised kategooriad
47. toetab komisjoni kavatsust reguleerida väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheiteid ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud üheaegselt sõiduautode osas kavandatud ettepanekutega;
48. tunnistab, et väikestel tarbesõidukitel on sõiduautodest erinevad omadused ja erinev turg; võtab teadmiseks andmete puudumise keskmise heite kohta kõnealuses sektoris ja vähendamisega seotud kulude kohta, kuid usub, et standardid ja nõuded peaksid võimalikult suures ulatuses vastama sõiduautodele esitatavatele nõuetele;
49. tuletab meelde, et Euroopa Parlament on palunud komisjonil korduvalt kaaluda süsinikdioksiidi heitkoguste piiramise meetmeid kõikides maanteesõidukite kategooriates ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks hiljemalt 1. jaanuariks 2009 asjakohased regulatiivsed ettepanekud raskeveokite ja kaherattaliste mootorsõidukite osas;
Täiendavad meetmed
50. usub, et meetmeid, mis võivad aidata vähendada CO2 heiteid, kuid millele ei saa anda absoluutväärtust, tuleks käsitada täiendavate meetmetena ja neid ei tohiks lisada praegu kavandatavasse õigusakti;
51. usub, et kõrvalmeetmed, mis hõlmavad säästlikuma sõidustiili ja biokütuste edendamist ning eelkõige liikluskorraldussüsteemide parandamist, võivad anda panuse CO2 heite vähendamisse;
52. julgustab liikmesriike vähendama raskeveokitega transporditavate kaupade mahtu, kasutades rohkem raudtee- ja veetransporti, mis avaldaks mõju heite vähenemise suunas ja vähendaks samuti nõudlust nafta järele;
53. kardab, et biokütuste suurem kasutamine võib suurendada toidu ja sööda hindu, mõjutades enim väga väikese sissetulekuga inimesi, ja kiirendada troopiliste vihmametsade hävitamist, ning palub komisjonil esitada imporditavate biokütuste jaoks ranged sertifitseerimiseeskirjad, et vältida negatiivseid sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid;
54. usub igal juhul, et biokütuste eeliseid süsinikdioksiidiheidete vähendamisel tuleks kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ läbivaatamise kontekstis;
55. nõuab kindlalt säästvalt toodetavate biokütuste sertifitseerimise väljatöötamist; palub komisjonil lubada õigusloome ettepanekus heitkoguste piiramise eesmärkide saavutamisel arvesse võtta ainult säästvatena sertifitseeritud biokütuseid; rõhutab, et tuleb laiendada ja rohkem toetada teise põlvkonna biokütuste kasutamist, mis on saadud taimedest või taimeosadest, mis ei konkureeri otseselt toiduga ja mis on tõhusamad;
56. soovitab seada 2012. aastast kaugemale ulatuvad kütusetõhususe eesmärgid, et jätkata sõidukite heite vähendamist, tagades samas suurema kindluse kõikidele sidusrühmadele;
57. palub komisjonil kaaluda alternatiivsete gaaskütuste, näiteks veeldatud naftagaasi ja maagaasi tähtsust ning potentsiaali, mis võivad anda panuse süsinikdioksiidi heite kohesesse vähendamisse ja energiavarustuse mitmekesistamisse;
58. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama meeles vajadust mootorsõidukitega seotud uute tehnoloogiate alaste põhjalike teadmiste järele ja eelkõige pakkuma konkreetsetele rühmadele koolituskursusi (näiteks masinaehitusalased seminarid ja tehnilised teenused);
59. palub komisjonil alustada viivitamatult kogu ELi hõlmava keskkonnasäästliku sõidustiili kampaania ettevalmistamist osana autode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegiast;
60. palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile aru, kuidas on võimalik muuta keskkonnasäästliku sõidustiiliga kaasnev süsinikdioksiidi heite vähenemine kontrollitavaks, ja juhul kui komisjon usub, et see ei ole võimalik, selgitada, miks komisjon rahastab ECODRIVEN projekti, mille eesmärgiks on süsinikdioksiidiheidete kvantifitseeritud vähendamine keskkonnasäästliku sõidustiili abil;
61. toetab põhimõtet, et keskkonnasäästliku sõidustiili kursuse läbimine peaks muutuma juhiloa omandamisel kohustuslikuks nõudeks;
o o o
62. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.