Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse" (KOM(2005)0532);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Liikmesriikide otsese maksustamise süsteemide koordineerimine siseturul" (KOM(2006)0823);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Maksustamine riigist lahkumisel ja vajadus kooskõlastada liikmesriikide maksupoliitikaid" (KOM(2006)0825);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks" (KOM(2006)0728);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – Senine edu ja järgmised sammud ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise suunas" (KOM(2006)0157);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" (KOM(2006)0824);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2004. aasta seisukohta ettepaneku kohta muuta nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus: ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta(3)

–   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 10. ja 11. septembri 2004. aasta ning 7. ja 8. aprilli 2006. aasta mitteametlikke istungeid;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete kõrvaldamine siseturul – koduriigipõhise maksustamise võimaliku katsekava põhipunktid" (KOM(2005)0702);

–   võttes arvesse komisjoni uuringut Euroopa maksude kohta (SEK(2004)1128);

–   võttes arvesse 23.–24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, 23.–24. märtsi 2001. aasta Stockholmi Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, 15.–16. märtsi 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ning 22.–23. märtsi 2005. aasta, 15.–16. detsembri 2005. aasta ja 23.–24. märtsi 2006. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse OECD aruannet kahjustava maksukonkurentsi kohta: tekkiv globaalne probleem, 1998;

–   võttes arvesse komisjoni aruannet maksusüsteemide struktuuride kohta Euroopa Liidus, 2006;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0391/2007),

A.   arvestades, et vajadus võtta riikide maksusüsteemide puhul üha enam arvesse majanduse globaliseerumist ja vajadus koondada inimkapital teadmuspõhisesse ühiskonda;

B.   arvestades, et 27 erineva maksusüsteemi olemasolu Euroopa Liidus kujutab endast pidurdavat asjaolu siseturu sujuvale toimimisele, põhjustab olulisi lisakulusid piiriüleses kaubanduses ja äritegevuses seoses halduse ja nõuetest kinnipidamisega, takistab ettevõtete ümberstruktureerimist, muudab ELi ettevõtted maailmatasandil vähem konkurentsivõimeliseks ja põhjustab topeltmaksustamise juhtumeid;

C.   arvestades, et parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta rõhutatakse, et mis tahes tulevane omavahendite süsteem Euroopa Liidus peab austama liikmesriikide maksundusalase suveräänsuse ja neutraalse maksustamise põhimõtet; samuti märgitakse Euroopa Liidu omavahendite ühe edaspidise võimalusena pikaajalises perspektiivis ühenduse maksu või uute riiklike maksude kehtestamist, mis laekuks otse Euroopa Liidule;

D.   arvestades, et maksukonkurents Euroopa Liidus on toonud kaasa – ja toob siiani – üleliidulist majanduslikku kasu tänu dünaamilisemale ettevõtluskeskkonnale, kuid et asjakohane maksustamisalane koordineerimine ELi tasemel, mille puhul ei ole tegemist maksumäärade ühtlustamise püüdega, võib aidata kaasa maksukonkurentsi eeliste paremale jagunemisele ettevõtjate, nende töötajate ja tarbijate vahel;

E.   arvestades, et Euroopa Liidus on mitmeid riike, kus kapitalilt saadav maksutulud on suurenenud tänu üldisele majanduskasvule ning eriti tänu arvukate uute ettevõtete asutamisele ning nende märkimisväärsele kasumi suurenemisele, vastupidiselt neile riikidele, kus tulude maht on kasvu aeglustumise tõttu vähenenud;

F.   arvestades, et maksustamistasemed varieeruvad liikmesriikides 28,4% kuni 50,5% SKPst, mistõttu on ka mõju majandusele erineva määraga;

G.   arvestades, et teadus- ja arendustegevuse mõju tõttu majanduskasvule ja tööhõivele on vaja uurida võimalusi maksusoodustuste tõhusamaks kasutamiseks teadus- ja arendustegevuse edendamiseks;

H.   arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik liikmesriikide fiskaalpoliitilisi meetmeid suuremal määral koordineerida; arvestades, et Euroopal tuleb luua eraldiseisev majanduslik ja sotsiaalne raamistik, mis muudab kultuuripärandi ja intellektuaalse kapitali eelisseisundi innovatsioonist juhitud tootlikkuse kasvuks;

I.   arvestades, et praeguste maksusüsteemide killustatus annab võimalusi seadustest möödahiilimiseks ja maksudest hoidumiseks; arvestades, et ainuüksi käibemaksu puhul moodustab pettuste ja maksudest kõrvalehoidmise tõttu saamata jääv tulu 200 kuni 250 miljardit eurot;

J.   arvestades, et maksukoormuse õige kriteerium on kehtiv maksumäär, mis hõlmab nominaalmaksumäära ja maksubaasi;

K.   arvestades, et energia maksustamine on kasulik vahend, kuna see rakendab "saastaja maksab" põhimõtet ja aitab saavutada reostuse vähendamist tekkekohas; arvestades pakilist vajadust tegeleda liikluse üha suureneva keskkonnamõjuga kliimamuutusele;

L.   arvestades, et energia maksustamine ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteem on kaks olulist majandusega seotud vahendit, mida kasutatakse energiatarbimise ja süsinikdioksiidi heitkoguste probleemi lahendamiseks;

Maksupoliitika panus Lissaboni strateegiasse

1.   tuletab meelde, et fiskaalpoliitikaga seotud otsused, nagu ettevõtete maksusoodustuste säte, on peamine vahend töökohtade arvu suurendamiseks, kuid ka investeeringute suurendamiseks teadus- ja arendustegevusse ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate edendamiseks; rõhutab siiski, et kui fiskaalpoliitika peaks andma olulise panuse Lissaboni strateegiasse, on vaja pidevat kontrolli selle üle, kuidas ettevõtete sellistest maksusoodustustest tulenevat lisatulu ümber jagatakse, tagamaks, et lisatulu kasutataks tõepoolest innovatsiooni ja energiasäästlikuma tehnoloogia edendamiseks;

2.   märgib, et ettevõtete tulumaksu määr on Euroopa Liidus ja ka teistes OECD riikides üldiselt langemas, mis peegeldab ülemaailmse konkurentsi suurenemist, finantsturgude arengut ja struktuurimuutust; märgib, et üldine maksustamise tase on Euroopa Liidus teiste OECD riikidega võrreldes jätkuvalt kõrgem; juhib tähelepanu ka asjaolule, et riigitulud on tervikuna suurenenud vaatamata ettevõtete tulumaksumäära kahanemisele; märgib vajadust kooskõlastatud maksuraamistiku järele, mis hõlmaks ka ettevõtteid, eriti VKEsid soosivat ja töökohtade loomisele suunatud ettevõtete maksukorda;

3.   peab oluliseks kujundada riigi rahanduspoliitika keskkond, mis soodustaks majanduskasvu ja tööhõivet, ning edendada Euroopa Liidus tervet maksukonkurentsi, nii et maksukoormust jagaksid laialdaselt töötajad ja tarbijad, ettevõtted ning need, kes saavad oma sissetuleku kapitalilt; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liit peab edendama maksustamise korda, et julgustada uute ettevõtete loomist ja tehnoloogilist innovatsiooni;

4.   toonitab, et mis puudutab liikmesriikide maksusüsteeme, siis on mindud selles mõttes reeglina liiga kaugele, et madalamatele maksuastmetele kohaldatakse suhteliselt kõrgeid maksumäärasid, mis ei julgusta riske võtma ega ettevõtteid looma;

5.   usub, et konkurentsivõimeline maksusüsteemi korraldus ilma riiklikku finantseerimist kahjustamata on võimalik, nagu on näidanud need Euroopa riigid, kes on suutnud viimasel aastakümnel oma maksutulusid suurendada maksude alandamise teel, millega on kaasnenud maksubaasi laiendamine, reguleerides seejuures kulutusi ja vähendades sellega puudujääke;

6.   tervitab komisjoni kavatsust töötada välja lahendused probleemidele, mis tulenevad Euroopa Liidu siirdehindu käsitlevatest eeskirjadest;

7.   tervitab komisjoni katseprojekti koduriigipõhise maksustamise põhimõtte rakendamiseks VKEde ettevõtte tulumaksule;

8.   mõistab raskusi, mis seisavad Euroopa Liidus ja teistes OECD riikides VKEde ees projektide finantseerimisel ning toetab maksusoodustuste kehtestamist, et julgustada VKEsid kasutama rohkem vahendajaga rahastamismehhanisme, nagu muu hulgas ettevõtja aktsiakapital ja nn äriinglite võrgustikud;

9.   juhib tähelepanu maksupettusest tulenevale riigitulude puudujäägile Euroopa Liidus ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid täiendavaid meetmeid võitluseks maksupettuse vastu;

10.   on seisukohal, et edukaks võitluseks maksupettuse ja maksudest hoidumise vastu on vaja põhjalikult muuta finantsteenistuste tegutsemisviisi, tuginedes kaasaegsetele organisatsioonilistele ja hea juhtimistava põhimõtetele, ning rõhutab, et komisjon peaks tegema olulisi algatusi, toetamaks selles sektoris koordineerimist ühenduse tasandil;

11.   on arvamusel, et tuleb säilitada ühenduse majandusele orienteeritud riiklike või riigi osalusega ettevõtete käibemaksusoodustus; usub, et ettevõtetele tuleks kehtestada ainukontroll kogu Euroopa Liitu hõlmava käibemaksukohustuse käsitlemiseks;

12.   kutsub liikmesriike üles püüdlema maksukoormuse õiglasema jaotamise ning eelarve kulude parema struktureerimise ning suunamise poole;

13.   kritiseerib käibemaksumäärade tõususuunda Euroopa Liidus, mis on regressiivse mõjuga ja vähendab tarbijate nõudlust; rõhutab, et mõnede liikmesriikide kogemused on näidanud tulude suurenemist, kui maksubaasi laiendada, kui tööhõive kasv põhjustab tarbimise suurenemist ning kui on õiged tingimused varimajanduse tegevuse seadustamiseks; see on protsess, mida käibemaksumäärade tõstmine kahjustaks;

14.   kordab oma toetust madalamate käibemaksumäärade katsetamisele töömahukatele teenustele käibemaksusüsteemi raames, jättes liikmesriikidele otsustamisruumi kehtestada selliseid määrasid teenuseosutaja lähedust eeldavate teenuste valdkondades, mis on enamasti kohalikud ega moonuta piiriülest konkurentsi;

15.   toetab komisjoni jõupingutusi kasutada fiskaalpoliitikat ambitsioonikamate keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et selline tegevus võiks edendada keskkonnatehnoloogiate põhjalikumat uurimist ja ulatuslikumat rakendamist, suurendades seega Euroopa Liidu konkurentsivõimet selles valdkonnas; rõhutab siiski vajadust võtta meetmeid, et vältida vaesemate majapidamiste koormuse suurenemist;

16.   märgib, et aktsiisimaksu poliitika osas on vaja täiesti uut lähenemisviisi; rõhutab, et poliitika, mis on suunatud minimaalse maksumäära kehtestamisele ühenduse tasandil, tuleks tagasi lükata ning et selle asemel tuleks vastu võtta üldine käitumisjuhend eesmärgiga õhutada liikmesriike lähendama oma äärmiselt erinevaid aktsiisimaksumäärasid;

17.   usub, et maksupoliitika peaks üldiselt aitama kaasa tööstusettevõtete suunamisele väliskulude arvessevõtmisele, kuid peab vajalikuks säilitada või kehtestada maksu- ja muid soodustusi, edendamaks puhaste, mittefossiilsete energiaallikate kasutamist;

18.   on seisukohal, et kütuseaktsiisi suurendamisel oleks soodne keskkonnamõju, kui oleks kättesaadavad säästvad ja ligitõmbavad ühistranspordivahendid;

19.   usub, et järelejõudmise protsessis olevatel riikidel on suuremad väliskulud, mille eest neid ei tohiks karistada;

20.   rõhutab vajadust vähendada jätkuvalt tööhõive maksustamist kui olulist viisi Lissaboni strateegia eesmärgi – 70% tööhõive määra – saavutamiseks;

21.   peab siseturu väljakujundamiseks oluliseks lihtsustada tollialaseid õigusakte ja otstarbekohastada tolliprotseduure, et vähendada piiriülestes tehingutes osalevate ettevõtete halduskulusid ja jätkata ettevõtete kohustuste lihtsustamist õigusaktide piiriülesel järgimisel; toetab liikumist lihtsustatud süsteemi suunas käibemaksu kehtestamiseks piiriülesele müügile Euroopa Liidus, näiteks tagasipööratud maksustamise mehhanismi rakendamist;

Ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas

22.   toetab komisjoni tehtud pingutusi kogu Euroopat hõlmava ja ühtse ühise ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasi (CCCTB) loomiseks; märgib, et CCCTB toob endaga kaasa suurema läbipaistvuse, sest pärast selle kehtestamist kehtivad ettevõtetele samad reeglid nii kodu- kui ka välismaal, suurendab piiriülese kaubanduse ja investeeringute mahtu ning vähendab oluliselt halduskulusid, nagu ka maksudest hoidumise ja pettuse võimalusi; peab oluliseks spetsiaalsete meetmete võtmist, nagu koduriigipõhise maksustamise säte, et vähendada VKEde kulusid maksunõuete järgimisele;

23.   märgib, et CCCTB on poliitika, mida võib vastavalt asutamislepingutele ellu viia tugevdatud koostöömehhanismi abil;

24.   viitab asjaolule, et CCCTB sisaldab maksubaasi puudutavaid ühiseeskirju ja ei mõjuta kuidagi liikmesriikide vabadust jätkata ka tulevikus enda maksumäärade kehtestamist;

25.   kiidab heaks komisjoni kavatsuse alustada CCCTB rakendamist tõhustatud koostöö raames; rõhutab, et see on siiski paremuselt teine lahendus, sest kogu ühendust hõlmava üldise süsteemi puudumisel ei tule läbipaistvuse eelised täielikult esile ja samuti vähenevad halduskulude vähendamise võimalused;

26.   tervitab komisjoni seisukohta, mille kohaselt CCCTB peab olema ühtne ja lihtsustama olukorda ning soovitab ühiste normide raamistikku määratledes töötada välja mehhanismi maksutulude jaotamiseks asjassepuutuvate liikmesriikide vahel; on seisukohal, et tõeliselt ühise ja ühtlustatud maksubaasi loomiseks on lisaks oluline luua võrreldav, või veelgi parem – ühine dokumendiregister piiriüleseks majandustegevuseks;

27.   tervitab komisjoni teatist "Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks" ning juhib tähelepanu vajadusele jagada parimaid tavasid ning selgitada nii palju kui võimalik selliste soodustuste kooskõla ühenduse õigusega;

28.   rõhutab, et nn roheline maksustamine on paindlik poliitikavahend seatud eesmärkide saavutamiseks saaste osas, tehnoloogilisele innovatsioonile kaasaaitamiseks ja saasteainete heitkoguste edasiseks vähendamiseks;

29.   õhutab komisjoni tegelema piiriüleselt tegutsevate suurte kontsernide maksustamise, maksude haldamise ja aruandluse konsolideerimisega seotud küsimustega;

Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks

30.   peab maksusoodustusi teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks väga tähtsaks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, nagu teadus- ja arendustegevuse kulude suurendamine Euroopas, ning eriti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lihtsustamiseks VKEde jaoks; märgib siiski, et selliseid soodustusi ei tohiks kasutada kaudsete subsiidiumitena riigi ettevõtetele;

31.   on veendunud, et maksupoliitika peab olema kujundatud nii, et see soodustaks produktiivsusest tulenevat majanduskavu kõikides sektorites, võimaldades maksumaksjal teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused kas maha arvata või taotleda maksuamortisatsiooni;

32.   usub, et tehnoloogia-alane lõhe liikmesriikide vahel tähendab, et maksupoliitikas on erinevusi, ning et ühenduse tasandil tuleks meetmeid võtta ainult siis, kui liikmesriikide endi meetmed ei anna tõhusat tulemust; on seisukohal, et parima tava edendamine teadus- ja arendustegevuse algatuste väljatöötamiseks ja maksupoliitika paremaks kooskõlastamiseks aitaks liikmesriikidel saavutada Lissaboni strateegia eesmärke;

Maksustamine riigist väljaviimise puhul

33.   nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks offshore-finantskeskuste suhtes ennetavamat strateegiat;

34.   toetab komisjoni seisukohta, et kui vahendeid kantakse kolmandasse riiki, on piiriülese halduskoostöö puudumise tõttu õigustatud maksude nõudmine riigist väljaviimise hetkel;

Piiriülene maksustamine kahjumi korral

35.   märgib, et Euroopa Ühenduste Kohtusse jõuab sageli maksustamist puudutavaid juhtumeid ning et selle põhjuseks on peamiselt läbipaistvuse puudumine ja Euroopa maksusüsteemide äärmine keerukus, ning nõuab seetõttu maksukoodeksite lihtsustamist kogu Euroopa Liidus; usub, et olukordades, mis puudutavad väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi piiriülest mahaarvamist, tuleb vältida emaettevõtte topeltmaksustamist, ning et fiskaalpoliitilised pädevused tuleb liikmesriikide vahel õiglaselt jagada, kahjumit ei tohi tasaarvestada kaks korda ja ära tuleb hoida maksude vältimise oht;

36.   märgib, et ilma kahjumi piiriülese mahaarvamise võimalusteta hakkavad ettevõtted otsima võimalusi tagada oma kasumi maksustamist riikides, mille sisemaine turg on piisavalt suur, et korvata võimalik kahjum välismaal;

37.   peab vajalikuks töötada välja süsteem kahjumi piiriüleseks mahaarvamiseks nii ettevõtetele kui ka kontsernidele, kellel on üksusi välismaal; võtab teadmiseks komisjoni teatise, mis käsitleb piiriülest maksustamist kahjumi korral;

38.   peab komisjoni teatist, mis käsitleb piiriülest maksustamist kahjumi korral, aluseks edasiste arutelude jaoks, eriti mis puudutab võimalikke lahendusi kuni CCCTB vastuvõtmiseni, millele viidatakse teatises kui süsteemile, mille puhul vastuvõtja liikmesriik arvab kahjusid maha ja võtab taas arvesse.

o
o   o

39.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 569. (2) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 229. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0098.