Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta seoses sisemenetluste kohandamisega ühenduse õigusaktide lihtsustamise nõuetega (2005/2238 (REG))

P6_TA(2007)0173 A6-0143/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra muutmise ettepanekut (B6-0582/2005);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia" (KOM(2005)0535);

–   võttes arvesse 15. ja 16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi, eriti punkti 41;

–   võttes arvesse oma 16. mai 2006. aasta resolutsiooni õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta(1);

–   võttes arvesse oma 16. mai 2006. aasta resolutsiooni õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemuse kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade" (KOM(2006)0689);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0143/2007),

A.   arvestades, et parlament võttis oma ülalmainitud 16. mai 2006. aasta resolutsioonis õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta (punkt 21) endale kohustuse "kaaluda oma õigusloomega seotud sisemiste menetluste ja meetodite parandamist, et lihtsustamisprotsesse kiirendada, järgides sealjuures esmastes ühenduse õigusaktides, eriti EÜ asutamislepingus sätestatud menetlusi";

B.   arvestades, et kodifitseerimise ja uuesti sõnastamise tehnikad kuuluvad Euroopa majanduskasvu ja tööhõive uue Lissaboni strateegia raames käivitatud ühenduse õigusaktide lihtsustamise kõige olulisemate vahendite hulka;

C.   arvestades, et kodukord hõlmab kodifitseerimist käsitlevat sätet, mis tuleks üle vaadata, kuid ei hõlma ühtegi uuesti sõnastamist käsitlevat sätet;

D.   arvestades, et parlament soovib nende menetluste ülevaatamise ja selgitamise abil toetada märkimisväärselt lihtsustamisprotsessi ja julgustada komisjoni tegema täiendavaid sellesuunalisi ettepanekuid;

E.   arvestades, et oleks soovitatav, et nõukogu viiks läbi samalaadse toimingu,

1.   otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.   tuletab meelde, et nimetatud muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Artikkel 80 1.  Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse ametliku kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Eeldades, et on tehtud kindlaks, et see ettepanek ei too endaga kaasa ühenduse õiguse sisulist muutmist, kohaldatakse ettepaneku suhtes artiklis 43 sätestatud menetlust. 1.  Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale1 läbi ja veendub, et see piirdub üksnes lihtsa kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi. 2.  Vastutava komisjoni esimees või komisjoni poolt nimetatud raportöör võib osaleda kodifitseerimise ettepaneku kontrollimisel ja arutamisel. Vajaduse korral võib vastutav komisjon esitada oma arvamuse ka enne seda. 2.  Komisjoni, kes on kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel kaasata arvamuse saamiseks kodifitseerimise asjakohasuse küsimuse arutellu. 3.  Artikli 43 lõiget 3 ei kohaldata; lihtsustatud menetlust ametliku kodifitseerimise ettepaneku puhul ei rakendata juhul, kui enamus õigusasjade eest vastutava komisjoni või muu vastutava komisjoni liikmetest on lihtsustatud menetluse rakendamise vastu. 3.   Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada. Siiski võib õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiidu saamiseks tehnilisi kohandusi puudutavaid muudatusettepanekuid, kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiskorraga ja need ei muuda ettepaneku sisu. 4.Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda sisulisi muudatusi, esitab ta selle parlamendile heakskiidu saamiseks.    Kui komisjon on aga arvamusel, et ettepanekuga muudetakse ühenduse õigust sisuliselt, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata. Mõlemal juhul teeb parlament otsuse tervikhääletusega ning ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. __________________________ 1 1994. aasta 20. detsembri institutsioonidevaheline kokkulepe, õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod, punkt 4, EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2. Muudatusettepanek 2 Artikkel 80 a (uus) Artikkel 80 a Uuesti sõnastamine 1.  Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õigusaktide uuesti sõnastamise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja vastavasisuliste asjade eest vastutavale komisjonile. 2.  Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale1 läbi ja veendub, et see ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud. Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Siiski kohaldatakse artikli 80 lõike 3 teist lõiku sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta. 3.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni. Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 150 ja 151 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi. Muudatusettepanekute esitamist nende osade kohta, mida ei muudeta, võib komisjoni esimees siiski erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või lahutamatu seose tõttu teiste lubatud muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua. 4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt välja toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest vastutavat komisjoni. Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, täheldab president, et menetlus on kaotanud oma eesmärgi ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon aga ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle vastutavale komisjonile tagasi, kes vaatab ettepaneku vastavalt korralisele menetlusele läbi. ______________________ 1 2001. aasta 28. novembri institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, punkt 9, EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(1) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 136. (2) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 140.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja 1107/70 (13736/1/2006 – C6-0042/2007 – 2000/0212(COD))

P6_TA(2007)0174 A6-0131/2007

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (13736/1/2006 – C6-0042/2007)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2000)0007)(3) kohta;

–   võttes arvesse komisjoni esimest muudetud ettepanekut (KOM(2002)0107)(4);

–   võttes arvesse komisjoni teist muudetud ettepanekut (KOM(2005)0319)(5);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0131/2007),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 10. mail 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja nr 1107/70

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr ...2007) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 70 E, 27.3.2007, lk 1. (2) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 262. (3) EÜT C 365 E, 19.12.2000, lk 169. (4) EÜT C 151 E, 25.6.2002, lk 146. (5) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (13484/1/2006 – C6-0039/2007 – 2004/0248(COD))

P6_TA(2007)0175 A6-0144/2007

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (13484/1/2006 – C6-0039/2007);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0708) kohta;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0171);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0144/2007),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 10. mail 2007 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/…/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2007/45/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 52.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (9911/3/2006 – C6-0040/2007 –2003/0153 (COD))

P6_TA(2007)0176 A6-0145/2007

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9911/3/2006 – C6-0040/2007);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0418)(2) kohta;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0738)(3);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0145/2007),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 10. mail 2007 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2007/46/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 370. (2) ELTs seni avaldamata. (3) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta (KOM (2006)0570 – C6-0332/2006 –2006/0183 (COD))

P6_TA(2007)0177 A6-0124/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM (2006)0570);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0332/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0124/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. mail 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2007/38/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon 18. mail 2007 Samaras toimuva ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta

P6_TA(2007)0178 RC-B6-0190/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelist partnerlus- ja koostöölepingut(1), mis jõustus 1997. aastal ja lõpeb 2007. aastal;

–   võttes arvesse 31. mail 2003 toimunud Peterburi tippkohtumise järel avaldatud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadusuuringute ja hariduse ruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi;

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle viit protokolli;

–   võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealast dialoogi;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee 13. märtsi 2007. aasta avaldust seoses Venemaa Föderatsiooni Tšetšeeni Vabariigiga;

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 2. mai 2007. aasta avaldust olukorra kohta Eesti saatkonna ees Moskvas;

–   võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta(2);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige

–   võttes arvesse 18. mail 2007 Samaras toimuvat ELi ja Venemaa 19. tippkohtumist;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et ELi ja Venemaa suhted on viimasel paaril aastal pidevalt arenenud, viies sügava ja kõikehõlmava majandusintegratsiooni ning vastastikuse sõltuvuseni, mis lähemas tulevikus kindlasti veelgi suureneb;

B.   arvestades, et tõhustatud koostöö ning heanaaberlikud suhted ELi ja Venemaa vahel on väga olulise tähtsusega kogu Euroopa ja selle naaberriikide stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast;

C.   arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu liige ning on seetõttu pühendunud selle organisatsiooni eesmärkidele, milleks on demokraatia edendamine ja demokraatliku stabiilsuse tugevdamine Euroopas;

D.   arvestades, et laialdaselt tuntakse muret demokraatia ja inimõiguste pärast Venemaal, kohtunike ja prokuröride sõltumatuse (näiteks Jukose juhtum), meedia suureneva kontrollimise, Venemaa politsei- ja õigusasutuste võimetuse pärast leida ajakirjanike mõrvade eest vastutajad ning opositsioonivastaste repressiivmeetmete pärast;

E.   arvestades, et Tšetšeeni Vabariigis toimuvad endiselt tõsised inimõiguste rikkumised mõrvade, sunniviisilise kadumise, piinamise, pantvangistamise ning omavolilise vahi all hoidmise näol;

F.   arvestades, et seni pole ELi ja Venemaa inimõiguste alased konsultatsioonid toonud mingit olulist edu selles valdkonnas, mis peaks olema ELi ja Venemaa suhete prioriteet;

G.   arvestades, et eespool nimetatud nelja ühisruumi kiire ja täielik elluviimine peaks olema uue partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste keskmes;

H.   arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste majandus- ja kaubandussuhete aluspõhimõteteks peaksid olema vastastikune kasulikkus, läbipaistvus, prognoositavus, usaldusväärsus, mittediskrimineerimine ja hea valitsemistava;

I.   arvestades, et ELi ja Vene Föderatsiooni vaheline tulevane kokkuleppe peaks sisaldama energiaharta lepingu põhimõtteid eesmärgiga elavdada sidemeid ning see peaks leevendama Euroopa muret, et Venemaa kasutab oma ulatuslikke energiavarusid poliitilise relvana;

J.   arvestades, et 19. aprillil 2007. aastal kiitis justiits- ja siseasjade nõukogu heaks kahe lepingu sõlmimise viisamenetluste lihtsustamise ja ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise kohta ning et 22. aprillil 2007. aastal algasid kõnelused viisavaba reisimise küsimuses, mis annab märku konkreetsetest edusammudest ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel;

K.   arvestades, et Venemaa on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli;

L.   arvestades, et uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on nende edasise koostöö jaoks ülioluline, arvestades eriti majandussuhete edasiarendamist, julgeoleku ja stabiilsuse edasist tugevdamist Euroopas ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamise kui nimetatud koostöö aluse edasist tugevdamist;

M.   arvestades, et uut partnerlus- ja koostöölepingut puudutavate läbirääkimiste alustamine on edasi lükatud ja et läbirääkimiste alustamise tingimuseks on seatud, et Venemaa valitsus tühistab 2005. aastal Poolale kehtestatud impordikeelu; arvestades, et EL teeb jõupingutusi kompromissi leidmiseks Poola lihaimpordi küsimuses, et teha lõpp sellele poliitilisele ummikseisule;

N.   arvestades, et pärast hiljutisi sündmusi Eestis on Eesti Moskva saatkonna normaalne töö takistatud ning et saatkonda piiravad ja Eesti lippu põletavad meeleavaldajad on mitmeid diplomaate, nende hulgas ka suursaadikut, füüsiliselt rünnanud;

O.   arvestades, et ühiste naaberriikide "külmutatud konfliktidega" seoses ei ole toimunud olulist edasiminekut lahenduse suunas; arvestades, et rahu ja stabiilsus on nii Venemaa kui ELi huvides;

P.   arvestades, et suhetes Venemaa Föderatsiooniga on oluline, et EL oleks oma seisukohtades üksmeelne, väljendaks oma solidaarsust ja ühtsust ning rajaks need suhted vastastikustele huvidele ja ühistele väärtustele,

1.   kinnitab taas oma veendumust, et Venemaa jääb strateegilise koostöö ülesehitamisel tähtsaks partneriks, kellega EL-il on peale majanduslike ja kaubanduslike ühishuvide ka ühine eesmärk teha tihedat koostööd nii rahvusvahelisel areenil kui ühises naabruses;

2.   rõhutab ELi liikmesriikide vahelise ühtsuse ja solidaarsuse tugevdamise tähtsust nende suhetes Venemaaga; tervitab seetõttu ELi järgitavat ühtset joont Venemaa valitsusega peetavatel läbirääkimistel Poola põllumajandustoodetele Venemaal kehtestatud impordikeelu tühistamiseks;

3.   avaldab kahetsust nende läbirääkimiste katkemise üle ja sellele järgnenud suutmatuse üle käivitada läbirääkimisi ELi ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu teemal ning julgustab eesistujariiki Saksamaad jätkama jõupingutusi, et uue kokkuleppe läbirääkimisvolitused saaks vastu võtta nii kiiresti kui võimalik ning alustama läbirääkimisi täiendava viivituseta;

4.   kutsub Euroopa Liitu üles Tallinnas toimunud hiljutisi sündmuseid arvestades näitama üles solidaarsust Eestiga ning omama suhetes Venemaaga ühtset seisukohta; kutsub Venemaad üles täitma täielikult diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist tulenevaid kohustusi ning tagama välisdiplomaatide kaitse ja välissaatkondade normaalne töö;

5.   tervitab jätkuvat arvamuste vahetust inimõiguste üle Venemaal ELi ja Venemaa inimõiguste teemaliste konsultatsioonide osana; rõhutab siiski, et Venemaal praegu valitsev olukord tekitab tõsist muret, mis puudutab inimõiguste, demokraatia ja sõnavabaduse austamist ning kodanikuühiskonna ja üksikisikute õigust ametivõimudele vastu vaielda ning võtta neid nende tegevuse eest vastutusele;

6.   kordab oma seisukohta, et inimõiguste ja demokraatlike väärtuste jõuline kaitse peaks olema peamine põhimõte ELi suhetes Venemaaga; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks selle, et nimetatud väärtused ei oleks ELi ja Venemaa vaheliste läbirääkimistel kõrvalise tähtsusega ja et igasuguse finantsabi andmisel Venemaa ametiasutustele arvestatakse demokraatlike normide tugevdamisega selles riigis;

7.   väljendab sügavat muret Vene ametivõimude poolse jõu kasutamise pärast rahumeelsete valitsusevastaste meeleavalduste vastu Moskvas ja Peterburis viimasel paaril nädalal; rõhutab, et sõnavabadus ja kogunemise õigus on põhilised inimõigused ning seetõttu tähendab selle suundumuse jätkumine rahvusvaheliste kohustuste rikkumist;

8.   väljendab sügavat muret seoses Venemaa ja rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide jätkuvate teadetega piinamise kasutamise ning volitatud ebainimliku ja alandava kohtlemise kohta vanglates, politseijaoskondades ja salajastes kinnipidamiskeskustes Tšetšeenias ning mõistab sellised teod otsustavalt hukka ja kustub Venemaa ametivõime tagama, et Tšetšeeni Vabariigis austatakse täielikult Euroopa inimõiguste konventsiooniga (millega Venemaa on ühinenud) tagatud õigusi ning et kõik nende õiguste rikkujad antakse kohtu alla; rõhutab seoses sellega, et Venemaa valitsus tühistas 2006. aasta oktoobris ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside eriraportööri volitused, kes kavandas Põhja-Kaukasuse vanglate etteteatamiseta külastamist;

9.   väljendab muret seoses sotsiaalse ja poliitilise lõhestatuse ning demokraatlike vabaduste piiramisega 2007. aasta detsembris toimuvate Riigiduuma valimiste ja 2008. aasta märtsis toimuvate presidendivalimiste eel; kutsub Venemaa ametivõime üles tagama, et mõlemad valimised oleks vabad ja õiglased ning et opositsiooniparteidel oleks võimalik teha valimiskampaaniat, ning samuti peatama protsessi, mis võtab teatud parteidelt õigusliku seisundi ja õiguse osaleda valimistel uute ülemäära nõudlike nõuete tõttu, mida kohaldatakse nende liikmesusele ja piirkondliku organisatsiooni ulatusele, ning järgima sõnavabaduse põhimõtet; rõhutab, et ajakirjandusvabadus on esmatähtis, kui soovitakse, et valimisi peetaks vabadeks ja õiglasteks; rõhutab riikide valitsustest sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide tähtsust kodanikuühiskonna arengu jaoks;

10.   rõhutab vajadust teha koostööd Venemaa kui vajaliku ja tähtsa partneriga rahu, stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel, rahvusvahelise terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisel ning ka tegelemisel muude julgeolekuküsimustega, nagu keskkonna- ja tuumariskid, uimastid, relvade salakaubavedu ja inimkaubandus ning piiriülene organiseeritud kuritegevus Euroopa naabruses;

11.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama koos Venemaa valitsusega ühisalgatusi stabiilsuse ja julgeoleku tugevdamiseks ühises naabruses, eeskätt süvendatud dialoogi kaudu Ukraina ja Valgevene teemal ning ühiste pingutustega, et leida lõpuks lahendus nn külmutatud konfliktidele Mägi-Karabahhis, Moldovas ja Gruusias, tagades nende riikide täielik territoriaalne terviklikkus;

12.   kutsub ELi ja Venemaad kui ÜRO Julgeolekunõukogu liiget üles võtma endale vastutust Iraani tuumaküsimuses;

13.   väljendab muret president Putini avalduste üle vastusena Ameerika Ühendriikide plaanidele paigutada antiballistilised raketid Poola ja Tšehhi Vabariiki ning kutsub kõiki osapooli dialoogile; kutsub Ameerika Ühendriike üles suurendama jõupingutusi oma kavandatava raketitõrjesüsteemi selgitamiseks ja selles küsimuses nõupidamiseks, et võimaldada NATO-l ja ELil jääda ühendatuks; nõuab nimetatud ettepanekute, sealhulgas nende vajaduse, ohu hindamise ja julgeoleku erinevate tsoonide võimaluse nii ELi kui NATO raames, põhjalikku arutamist; rõhutab, kui tähtis on nõupidamine süsteemi üle NATO-Venemaa Nõukogus;

14.   kutsub ELi ja Venemaad üles võtma neliku liikmetena vastutust Lähis-Ida konflikti lahendamise eest ning edendama jõupingutusi rahvusvahelise rahukonverentsi pidamiseks Lähis-Ida piirkondliku rahu üle; lisaks kutsub Venemaad kui siderühma ja ÜRO Julgeolekunõukogu liiget üles tegema koostööd püsiva lahenduse leidmiseks Kosovo küsimusele ning kui kuuepoolsete läbirääkimiste ühte osalist aitama leida lahendust Põhja-Korea tuumarelva leviku probleemile;

15.   kutsub Venemaad üles mitte viivitama otsusega Kosovo lõpliku staatuse kohta, mis põhineb Ahtisaari esitatud järelevalvega iseseisvuse kaval; juhib tähelepanu tagajärgedele, mida selline viivitamine võib põhjustada piirkonna stabiilsusele ja nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tegutseksid konstruktiivselt;

16.   märgib, et Euroopa naabruspoliitika juba annab arvukalt võimalusi mitmepoolseks koostööks; nõuab sarnaselt põhjamõõtmele ELi ja Musta mere ühenduse asutamist, et edendada ja julgustada suuremat dialoogi stabiilsema, turvalisema ja demokraatlikuma naabruse loomiseks;

17.   tunneb heameelt Läti ja Venemaa piirilepingu edu üle, kuid rõhutab, et Venemaa ja Eesti vahelise piirilepingu võimalikult kiire ratifitseerimise ja rakendamise nimel tuleb rohkem pingutada;

18.   kinnitab, et toetab Venemaa vastuvõtmist WTO liikmeks, sest see aitab Venemaal kohaneda globaalse turu eeskirjadega; usub, et WTO liikmeks saamine peaks süvendama ELi ja Venemaa vahelist majandusintegratsiooni;

19.   lisaks kordab, kuivõrd tähtis on ühise majandusruumi loomine ning ühise majandusruumi tegevuskavas kokku lepitud eesmärkide edasiarendamine, eriti seoses ELi ja Venemaa vahelise avatud ja integreeritud turu loomisega; ootab Venemaalt Moldova ja Gruusia teatud toodetele kehtestatud sisseveokeelu tühistamist;

20.   rõhutab Venemaa investeerimiskliima parandamise olulisust, mida on võimalik saavutada üksnes mittediskrimineerivate ja läbipaistvate äritegevustingimuste edendamise ja hõlbustamise, bürokraatia vähendamise ning mõlemapoolsete investeeringute abil; tunneb muret selle pärast, et ei ole võimalik prognoosida, kuidas ametivõimud eeskirju kohaldavad;

21.   tervitab ELi ja Venemaa tugevdatud dialoogi energiaküsimustes; rõhutab energiaimpordi tähtsust Euroopa riikide majandusele, mis annab potentsiaalsed võimalused edaspidiseks kaubandus- ja majandusalaseks koostööks ELi ja Venemaa vahel; rõhutab, et see koostöö peaks tuginema vastastikuse sõltuvuse ja läbipaistvuse põhimõtetele, samuti võrdsele juurdepääsule turgudele, infrastruktuurile ja investeeringutele; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et energiaharta leping, sellel lisatud transiidiprotokoll ning G8 järeldused kaasatakse uude ELi ja Venemaa vahelisse partnerlus- ja koostöölepingusse, mis hõlmaks ka edasise koostöö energiatõhususe, energiasäästu ja taastuvenergia valdkonnas; rõhutab, et neid põhimõtteid tuleks kohaldada peamistele energiainfrastruktuuri projektidele, nagu Läänemere gaasijuhe; nõuab, et Euroopa Liidul oleks suhetes Venemaaga neil tundlikel energiateemadel ühtne seisukoht;

22.   toetab teabe vahetamist arenenud energeetikatehnoloogiate kohta ning julgustab ELi ja Venemaa energeetikasektoris osalejate vahelisi kontakte, samuti pingutusi energiatõhususe tõstmiseks ja süsihappegaasivabade tehnoloogiate väljatöötamiseks, mis pakuvad olulisi võimalusi koostööks, eriti tööstuskoostööks, koos parimate tegevustavade ja tehnoloogiate vahetamisega Venemaa ja ELi ettevõtete vahel;

23.   kutsub Venemaad ja ELi liikmesriike üles täitma Kyoto protokollis püstitatud eesmärke ning rõhutab sellega seoses arenenud riikide erilist vastutust võtta enda kanda juhtiv roll heitkoguste vähendamisel; kutsub Venemaad üles osalema aktiivselt tulevastes rahvusvahelistes läbirääkimistes ja aitama kaasa kiirele kokkuleppele jõudmisele aastaks 2008 või hiljemalt aastaks 2009, et tagada ülemaailmse süsinikuturu järjepidevus;

24.   tervitab algatusi viisavaba reisimise saavutamiseks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis osutab paremate suhete võimalikkusele; nõuab edasist koostööd ebaseadusliku sisserände küsimuses, isikut tõendavate dokumentide paremale kontrollimisele ja paremale teabevahetusele terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse kohta; rõhutab, et nõukogu ja komisjon peavad tagama selle, et Venemaa täidab kõiki läbirääkimiste tulemusel kahe poole vahel sõlmitavas viisade kaotamist puudutavas kokkuleppes seatud tingimusi, et hoida ära igasugune oht julgeolekule ja demokraatiale Euroopas;

25.   palub nõukogul ja komisjonil kahekordistada jõupingutusi ELi ja Venemaa piiri ületamisega seotud probleemide lahendamiseks, osaleda konkreetsetes projektides ja täielikult kasutada uut naabruse ja partnerluse instrumenti ning INTERREGi vahendeid piiriüleseks koostööks;

26.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1. (2) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0169. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0566. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0448. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0270. (7) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 302. (8) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 525. (9) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 235.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon reformide kohta araabia maailmas: milline peaks olema Euroopa Liidu strateegia? (2006/2172(INI))

P6_TA(2007)0179 A6-0127/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ja nõukogu suuniseid ja strateegiaid erinevate araabia riikide suhtes;

–   võttes arvesse vahearuannet Euroopa Liidu strateegilise partnerluse kohta Vahemere piirkonna ja Lähis-Idaga, mille Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembris vastu võttis;

–   võttes arvesse 2003. aastal ELi kõrge esindaja poolt esitatud Euroopa strateegiat araabia maailma suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Laienenud Euroopa ‐ naabruspoliitika: uus raamistik suhetes ida- ja lõunanaabritega" (KOM(2003)0104), Euroopa naabruspoliitika strateegiadokumenti (KOM(2004)0373), komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi loomiseks (KOM(2004)0628), komisjoni teatist nõukogule Euroopa naabruspoliitika tegevuskavu käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta (KOM(2004)0795) ja asjaomaseid riike käsitlevaid tegevuskavu ning komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);

–   võttes arvesse 2005. aasta 21. aprillil sõnastatud Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee Euroopa eesistumise poliitilisi prioriteete, mis seisnevad inimõiguste alase dialoogi tugevdamises partnerriikide parlamentidega;

–   võttes arvesse 21. novembril 2005. aastal Rabatis ja 27. märtsil 2006. aastal Brüsselis Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee koosolekutel vastu võetud resolutsioone;

–   võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi raames 2002., 2003. ja 2005. aastal avaldatud inimarengu aruandeid araabia maailma kohta ning eelkõige 2004. aasta aruannet pealkirjaga "Teel vabadusele araabia maailmas";

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Liidu Vahemere piirkonna poliitika kohta, eelkõige 12. veebruari 2004. aasta resolutsiooni uue tõuke andmise kohta ELi inimõiguste ja demokratiseerimise alasele tegevusele koostöös Vahemere piirkonna partneritega(1), Barcelonas Euroopa - Vahemere piirkonna maade 28. novembri 2005. aasta tippkohtumisel vastu võetud viieaastast tööprogrammi ja 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni läbivaadatud Barcelona protsessi kohta(2);

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6–0127/2007),

A.   arvestades, et araabluse mõiste identiteedi aluse tähenduses on ühiseks iseloomustavaks jooneks paljude rahvaste ja riikide jaoks ulatuslikus geograafilises vööndis Maghrebi piirkonnast Pärsia laheni, sealhulgas Mašriki riikides ja Lähis-Idas;

B.   arvestades, et selline araablus avaldub nii poliitilisest (monarhiad, araabia vabariigid, araablus Iisraeli Riigis ja Palestiina omavalitsuses), religioossest (sunniitlikud muslimid – sealhulgas vahhabiidid –, alaviidid, druusid ja šiiidid ning erinevad kristlikud usulahud) kui ka ühiskondlikust (suured linnad, maapiirkonnad, mäed, rändrahvad) vaatepunktist erinevates olukordades, kuid et sellega kaasnevad ühised tunnused, mis ei küsi riigipiiridest;

C.   arvestades, et euroopalik arusaam araabia maailmast piirdub üldjuhul riikide- või isegi piirkondadevahelistel kahepoolsetel suhetel tugineva lähenemisega ning taaselustada tuleks ELi globaalne strateegia araabia maailma suhtes, tuginedes mitte ainult olemasolevatele piirkondlikele organisatsioonidele (Araabia Liiga, Pärsia lahe koostöönõukogu ja Maghrebi Araabia Liit, kui see taas tegevust jätkab) ning olemasolevatele vahenditele ja struktuuridele (Euromed, Meda-programm, assotsieerumislepingud, Euroopa naabruspoliitika), vaid ka tõhustades toetust valitsusvälistele osalejatele piirkonnas;

D.   arvestades, et 2003. aastal ELi kõrge esindaja poolt esitatud Euroopa strateegia araabia maailma suhtes oli suuresti mõjutatud 2001. aasta 11. septembri terroristlike rünnakute järel esile kerkinud ohtudest ja ähvardustest;

E.   arvestades, et praegu on Euroopas vaja paremini ja sügavamalt mõista mitmetahulist ühiskonda ja kultuurilisi erinevusi araabia maailmas, et kõrvaldada lõhe Vahemere kahe kalda vahel, parandada ELi liikmesriikides integratsioonipoliitikat ning ületada stereotüübid ja eelarvamused;

F.   arvestades, et külma sõja ja kahepooluselise maailmakorra lõpust tulenenud suured muudatused julgustasid nii araabia ühiskondade emantsipeerumissoovi kui ka teatud araabia valitsuste ning majanduslike ja ühiskondlike jõudude soovi osaleda aktiivselt globaliseerumises ja mitmepooluselise maailmakorra loomises;

G.   arvestades, et kodanikuühiskond ja araabia maailmas pikka aega alla surutud huvigrupid annavad endast üha rohkem märku ning nõuavad ärakuulamist, suuremat tegevusvabadust ja kasvavat poliitilist rolli;

H.   arvestades, et seni on katsed araabia renessanssi ehk laiaulatuslikku reformimist läbi viia lõppenud läbikukkumisega ning igasugust araabia ühtsuse loomist on pidurdanud riigikeskne natsionalism;

I.   arvestades, et 23. ja 24. mail 2004. aastal Tuneesias toimunud Araabia Liiga nõukogu tippkohtumisel vastu võetud lõppdeklaratsioonis kinnitatakse muu hulgas kohustust reformida ja ajakohastada liikmesriike demokraatia ja poliitilise osaluse tugevdamise abil;

J.   arvestades, et nii araabia maade kui nende Euroopa partnerite ühistes huvides on käivitada poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud reformid, et taaselavdada kogu piirkonnas tervikuna koostööd, stabiilsust, demokratiseerimisprotsessi ja elatustaseme kasvu ning ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamist;

K.   arvestades, et vaid edusammud poliitilises ja majanduslikus liberaliseerimises ning inimõiguste austamises ning sotsiaal- ja haridusvaldkonnas võivad aidata kaasa suurema stabiilsuse saavutamisele nendes riikides ning arvestades, et vastuseis muutustele ei taga mingil viisil tegelikku stabiilsust;

L.   arvestades, et ÜRO ja eelkõige ÜRO tsivilisatsioonide liidu kõrgetasemelise töörühma ja ÜRO arenguprogrammi viimaste aastate tegevus, mis puudutab araabia ühiskondade erinevaid aspekte, tuleks kujundada konkreetseks ja reaalseks poliitikaks;

M.   arvestades, et Euroopa suhted asjaomaste riikide ametiasutustega on liiga kaua aega põhinenud ainult stabiilsuse ja strateegilise partnerluse taotlemisel, võtmata arvesse ametiasutustepoolset üldiste inimõiguste austamist, õõnestades sellega kodanikuühiskonna sidusrühmade jõupingutusi reformida eri ühiskondi seestpoolt;

N.   arvestades, et on oluline luua raamistik, mille sees saab araabia ühiskonna erinevate jõudude dialoog toimuda vabalt ja avatult, et algatada seestpoolt tõeline reformiprotsess;

O.   arvestades, et 1994. aastal vastu võetud Araabia inimõiguste harta väljendab püüdlust tagada inimõiguste austamine araabia maailmas; avaldades aga kahetsust, et mõned sätted on sõnastatud viisil, mis võimaldab erinevaid tõlgendusi;

P.   arvestades, et araabia liikumise algatajate eesmärkide hulka kuulus ka ühiskonna ilmalikuks muutmine; arvestades, et poliitilise islami praegune areng ei näi andvat sobivaid vastuseid poliitiliste reformidega seotud probleemidele; avaldades muret, et poliitilise reformi ummikseis õhutab radikaalset islamit ja juudiviha; tuletades meelde, et poliitilise islami mõõdukus sõltub nii sellest, kui kindel on institutsiooniline raamistik, milles need jõud arenevad, kui ka võimalustest, mida viimane pakub poliitika kujundamise mõjutamiseks,

1.   on veendunud, et araabia identiteet ei ole kuidagi kokkusobimatu ei lääneliku nüüdisaegsuse mõiste ega oluliste reformide tegemisega; on arvamusel, et suutmatustunnet, mis on "araabia maailmavalu" aluseks, on võimalik ületada uuendatud partnerluse raames, mis põhineks vastastikusel mõistmisel, usaldusel, ühiskondlike ja kultuuritavade austamisel ning teise usaldusväärsusel; tuletab meelde, et araabia ühiskondade läänestamine pole ainus võimalik tee ning demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste mõisted on universaalsed põhiväärtused, mille paljud moslemite võimustruktuurid ja valitsused on islamiga kokkusobivaks kuulutanud;

2.   tunneb heameelt eespool mainitud komisjoni teatise üle Euroopa naabruspoliitika tugevdamise teemal; peab Euroopa naabruspoliitikat oluliseks reformide propageerimise vahendiks ELi lõuna- ja idanaabrite juures; väljendab pettumust valitsemistava rahastu jaoks ette nähtud summa üle ning on seisukohal, et seda tuleks tõhususe tagamiseks suurendada;

3.   on viimaste aastakümnete jooksul ELi poolt partnerriikide suhtes kasutatud kahepoolsetest ja ühekordsetest strateegiatest tulenevaid piiranguid arvesse võttes arvamusel, et ELi välistegevuse ratsionaliseerimise raames tuleks anda ELi ja liikmesriikide partnerlusele araabia maailmaga tervikuna uus hoog, pidades samal ajal silmas erikoostöösektoritega seotud eesmärke ja tegutsedes kooskõlas olemasolevate poliitiliste struktuuridega, nagu Araabia Liiga ja Pärsia lahe koostöönõukogu ning Maghrebi Araabia Liit, kui viimane tegevust jätkab; rõhutab, et ühine tegutsemine piirkondlikul tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonide ja reformiliikumistega ning eelkõige liberaalset demokraatiat vägivallatul viisil propageerivate poliitiliste organisatsioonidega peaks olema selle ettevõtmise osa;

4.   juhib tähelepanu sellele, et reformiprotsessi nõrkus araabia maailmas tuleneb ka mõnede araabia maade vahelistest probleemidest ja vastuoludest; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks tegema kõik endast oleneva nende riikide poliitilise ja majandusliku lõimumise hõlbustamiseks; märgib, et tegeliku mõju avaldamiseks ei tohi EL näidata üleolekutunnet ega käituda õpetajana, vaid peab muutma Euroopa – araabia maade suhted võrdsetel alustel toimuvaks dialoogiks;

5.   on seisukohal, et Euroopa – araabia maade suhete raames on äärmiselt oluline võtta nõuetekohaselt arvesse ülitähtsat vajadust võidelda terrorismi vastu, kuid selle suhte tõhususe ja sisukuse jaoks on oluline, et terrorismivastane võitlus ei varjutaks ega pidurdaks tervet hulka muid ühishuvide valdkondi, täpsemalt majanduslikku ja ühiskondlikku arengut, tööhõivet, säästvat arengut, tõhusat avalikku haldust, unustamata sealjuures korruptsioonivastast võitlust, demokraatiat ja sallivust toetava tugeva ja tegusa kodanikuühiskonna arendamist ja kinnistamist, võitlust võrdõiguslikkuse edendamiseks meeste ja naiste vahel, erineva seksuaalse sättumuse täielikku austamist ja mittediskrimineerimist, maailma kultuuripärandi säilitamist, kultuuridevahelist dialoogi, head valitsemistava, vaba ja õiglast meediat, poliitilist osalust ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamist, südametunnistus- ning usu-, mõtte- ja ühinemisvabadust, võitlust piinamise vastu ja surmanuhtluse kaotamist ning sallimatuse ja fundamentalismi hülgamist, et luua rahu ja jagatud heaolu ala;

6.   kutsub araabia maid üles kõrvaldama kõik karistamatuse vormid ning seadma sisse üleminekuõiguse mehhanismid, et tagada õigusemõistmine inimõiguste raskete rikkumiste ohvritele ning selliste kuritegude eest vastutavate inimeste vastutusele võtmine; kutsub samas vaimus üles araabia maid ratifitseerima Rooma statuuti, millega luuakse Rahvusvaheline Kriminaalkohus, ja allkirjastama kõikide inimeste sunniviisilise kadumise eest kaitsmise rahvusvahelist konventsiooni;

7.   tunneb heameelt dialoogifoorumite olemasolu üle Euroopa Liidu ja araabia maailma vahel ning Barcelona protsessi ja Vahemere ja Lähis-Ida strateegilise partnerluse käigus käivitatud arvukate koostööprojektide ja algatuste ning Pärsia lahe araabia riikide koostöönõukoguga tehtava koostöö üle;

8.   rõhutab rolli, mida Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee etendab demokraatliku organina, mis ühendab Vahemere mõlema kalda parlamendiliikmeid Barcelona protsessi kolmes sambas; nõuab koostöö tugevdamist Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee, komisjoni ja Euroopa Liidu nõukogu vahel; kinnitab veel kord, et Barcelona protsessi parlamentaarse institutsioonina on Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee kättesaadav ja valmis aitama Iisraeli – araabia maade konfliktile lahenduse leidmisel;

9.   on arvamusel, et seejärel on oluline edendada Barcelona protsessi kolmandat sammast, täpsemalt inim- ja sotsiaalkoostööd, et ületada stereotüübid ja arusaamatused, mis takistavad siirast ja süvendatud lähenemist Vahemere kummagi kalda rahvaste vahel; kutsub Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse sidusrühmi ja eelkõige valitsusi üles toetama Anna Lindhi Euroopa – Vahemere piirkonna kultuuridevahelise dialoogi fondi tööd, andes sellele piisavad vahendid, et tugevdada toda võrgustike võrgustikku, mis ühendab üle 1200 organisatsiooni ja ühenduse, kes tegutsevad ühiskonnas dialoogi arendamise nimel;

10.   kutsub ELi ja tema liikmesriike ning kogu rahvusvahelist üldsust üles arendama tasakaalustatud suhteid piirkonna riikidega; juhib tähelepanu sellele, et teatavate riikide suurem ühepoolne toetamine või hukkamõist teiste riikidega võrreldes võib tuua kaasa polariseerumise ja muuta juba praegugi väga keerulist olukorda araabia maailmas veelgi keerulisemaks;

11.   on seisukohal, et jõupingutused uute läbirääkimiste alustamiseks araabia riikidega ei tohi hõlmata isikuid, organisatsioone ega riike, kes kiidavad heaks terrorismi ja eitavad Iisraeli Riigi seaduslikku eksisteerimisõigust;

12.   märgib, et igasugune Euroopa – araabia maade suhete süvendamine sõltub Euroopa energiast ja talendist lepitada oma kohustus ja ajalooline vastustus Iisraeli Riigi ja juudi rahva ees kohustuse ja ajaloolise vastutusega, mis tal on kolmanda sõbraliku jõuna mõlema osapoole ees, et mõista hukka liialdused mõlemal poolel ja soodustada vastastikusi järeleandmisi, eelkõige võimaldades luua demokraatliku Palestiina riigi, mis eksisteeriks rahus ja turvalisuses kõrvuti Iisraeli Riigiga;

13.   avaldab seoses sellega toetust Saudi Araabia rahualgatusele, mis 28. märtsil 2007. aastal Riyadhis toimunud Araabia Liiga tippkohtumisel ühehäälselt heaks kiideti; on seisukohal, et see on araabia maailma oluline panus püüdlustesse alustada uuesti rahuprotsessi ning jõuda Iisraeli-Palestiina konflikti tervikliku lahendamiseni; palub, et nõukogu rakendaks kõiki jõupingutusi, et käsitleda seda ettepanekut neliku järgmisel kohtumisel ning leida viise Araabia Liiga tihedamaks sidumiseks selles raamistikus;

14.   mõistab, et üks Euroopa – araabia maade dialoogi nõrkustest seisneb selles, et araabia riikide poliitilistel esindajatel puudub demokraatia-, majandus- ja sotsiaalvalla puuduste tõttu teinekord legitiimsus isegi oma riigis;

15.   nõuab seetõttu, et Euroopa pakuks nähtavat poliitilist tuge kodanikuühiskonna sidusrühmadele, ühendustele ja usuorganisatsioonidele ning eelkõige demokraatiat vägivallatul viisil propageerivatele poliitilistele organisatsioonidele, välja arvatud sektantlikud, fundamentalistlikud ja äärmusnatsionalistlikud ühendused, ning kaasaks vajadusel ka mõõdukad osalejad (sealhulgas eriti ilmalikud islamistid), keda Euroopa on julgustanud demokraatias osalema, tasakaalustades seeläbi kultuurilist lähendamist ja poliitilist pragmatismi; usub, et sellise toetuse edu sõltub olulisel määral poliitiliste ja ühiskondlike struktuuride sügavast mõistmisest ning edusammudest ja võimest tegutseda vastavalt kohalikule poliitilisele dünaamikale; on arvamusel, et kooskõlas tsivilisatsioonide dialoogi ja kõikide ÜRO asjakohaste algatustega peab kultuuridevahelise dialoogi elavdamine toimuma ühise ja universaalse humanistliku ühisnimetaja abil, mis ületab dogmad ja kogukondlikud tavad;

16.   kinnitab seepärast resoluutselt, et Euroopa Liit peab alustama ulatuslikku kultuurilist dialoogi, julgustamaks araabia maade poliitilisi partnereid omaks võtma EL põhiväärtusi (õigusriik, inimõigused, demokraatia jms), võttes arvesse erinevaid kultuurilisi ja poliitilisi arusaamu;

17.   võtab teadmiseks piiratud edusammud araabia riikide vahelise kaubavahetuse liberaliseerimisel ja erasektori tugevdamisel; nõuab, et komisjon ja nõukogu kahekordistaksid jõupingutusi araabia riikide säästva ja õiglase arengu julgustamiseks, vähendades majandusreformide ühiskondlikku negatiivset mõju leevendava struktuuri- ja sotsiaalpoliitika abil ebavõrdsust; toetab araabia maade majanduslikku lõimumist, eelkõige oluliste turgude osas, nagu energia- ja telekommunikatsiooniturg, et luua soodus arengudünaamika teistele sektoritele, võttes samaaegselt kasutusele ergutuspoliitika reformide käivitamiseks täpsetel ja piiritletud tehnilistel ja poliitilistel tingimustel; tunneb heameelt Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomiseks tehtud jõupingutuste ning Agadiri lepingu üle, millega edendatakse piirkonnasisest kaubandust; ootab ELi – Pärsia lahe koostöönõukogu vabakaubanduslepingu sõlmimist;

18.   võtab seoses poliitiliste reformide ja demokraatia edendamisega teadmiseks, et olukord araabia maailma eri paigus on väga erinev, mistõttu ei ole kohane luua ühtseid mudeleid;

19.   loodab, et araabia maad, kes pole seda veel teinud, pühenduvad rohkem usulisele vabadusele ning inimeste ja kogukondade õigusele oma uskumusi avalikult tunnistada ja oma usku viljelda, tagades ka institutsioonide ja poliitilise võimu sõltumatuse ning lahususe religioossetest instantsidest; leiab, et selles küsimuses peaks miljonite Euroopas elavate muslimite kogemus aitama araabia maadel rakendada vastastikkuse põhimõtet, mis on rahvusvaheliste suhete üks püsivaid aluseid;

20.   rõhutab, et kodanikuühiskonna arengu toetamist ja põhiõiguste austamist, eelkõige seoses sõna- ja usuvabadusega, ei tohi segamini ajada riigikorra valiku ega liidrite määramisega; rõhutab vajadust jälgida piirkonna arengut, austades samal ajal inimeste tahet ning võttes arvesse kultuurilisi, ajaloolisi ja poliitilisi erinevusi; märkides, et araabia rahvaste tahe võib olla teistsugune, kui Euroopas tavaks, mistõttu võib kõikidel katsetel sundida neid jõuga Euroopa järgi joonduma olla soovitule vastupidine mõju; rõhutab, et muudatuste legitiimseks muutmiseks peavad asjaomased rahvad need vastu võtma ja neid toetama;

21.   loodab eelkõige teadlikkuse suurenemist naiste rolli ja naiste emantsipeerumise suhtes kodanikuühiskonnas ja poliitikamaailmas;

22.   nõuab tungivalt, et Araabia Liiga vaataks läbi ja selgitaks Araabia inimõiguste harta teatavaid sätteid ning töötaks välja mehhanismid, mis võimaldaksid jälgida harta sätete täitmist selle allkirjastanud riikides;

23.   juhib tähelepanu sellele, et demokraatia ja õigusriigi tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine on Euroopa Liidu välispoliitika eesmärke ning seetõttu on õiglane ja järjepidev rakendada ambitsioonikat inimõiguspoliitikat, mis põhineks lepingutes sisalduva inimõiguste ja demokraatiaklausli täitmisel ning struktureeritud ja põhjalikul dialoogil asjaomases piirkonnas; juhib samal ajal tähelepanu sellele, et araabia maad on ratifitseerinud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, kohustudes seega igaüks oma riigis asjaomaste õiguste järgmise tagama;

24.   kutsub komisjoni üles soodustama senisest enam araabia maailmas õigusriigi põhimõtte austamist ning õigusreformi, mis tuleb läbi viia üldiste inimõiguste põhimõtete vaimus, ja poliitilist reformi, millega seadustada opositsiooni tegevus, tehes seda olemasolevatest institutsioonidest lähtuvalt ja ilma järskude muudatusteta ning juhindudes Euroopa naabruspoliitika tegevuskavadest ja Barcelona protsessi raames tehtud otsustest; julgustab komisjoni kasutama täielikult ära Euroopa demokraatia ja inimõiguste instrumendi (EIDHR) pakutavaid võimalusi, et toetada nimetatud piirkonnas kodanikuühiskonda ja poliitilise reformi liikumisi;

25.   kutsub komisjoni sel eesmärgil üles andma sobivat toetust kõikidele reformiliikumise sidusrühmadele araabia maailmas, kaasama nii valitsussektori kui kodanikuühiskonna osalejaid ning andma toetust araabia ühisinstitutsioonide ja eelkõige parlamentaarsete institutsioonide asutamiseks; kutsub komisjoni samuti üles töötama koos Araabia Liigaga välja kõrgeimal tasandil ning subsidiaarsuse alusel kõikide ühist huvi pakkuvate valdkondade jaoks alalise ametliku konsultatsiooni- ja seiremehhanismi; kutsub Euroopa Liitu ja Araabia Liigat üles korraldama ühiste tegevuskavade ja töövaldkondade väljatöötamiseks regulaarselt tippkohtumisi;

26.   rõhutab uute massiteabevahendite tähtsust ja julgustab neid araabia maailmas rohkem kasutama, et levitada demokraatlikke väärtusi ja luua panaraabia avalik sfäär, mida iseloomustaksid arutelud ja erinevate ideede rohkus; rõhutab sellega seoses vajadust alustada Euronews'i programmide edastamist araabia ja farsi keeles;

27.   kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles julgustama üliõpilaste, õpetajate, õppejõudude ja teadlaste vahetust ELi ja araabia maade vahel ning soodustama sellist vahetust kohandatud ja paindlikuma viisarežiimi kaudu;

28.   julgustab liikmesriike looma oma territooriumil uurimiskeskuseid, mille eesmärk on araabia riikide ja Euroopa riikide vaheline kultuurivahetus ja võrdlusuuringud, et pakkuda võimalusi interdistsiplinaarsete uuringute süvendamiseks ja luua sildu vastastikuse arusaamise edendamiseks;

29.   kutsub komisjoni üles julgustama kõiki kättesaadavaid vahendeid kasutades ülikooli- ja teadusuuringuid araabia maailmas ning edendama ambitsioonika kirjastamispoliitika rakendamist, et arendada teadus- ja kirjandusteoste avaldamist ja tõlkimist igaühele kättesaadava hinnaga;

30.   kutsub komisjoni üles toetama algatusi, mille abil püütakse võidelda korruptsiooni vastu araabia maailmas, eelkõige läbipaistvate eeskirjade kehtestamist riigiteenistujate ametissemääramiseks;

31.   on arvamusel, et – nagu äsjasel puhul Liibanoni toetuse konverentsil Pariis III – kõige tõhusamaks ja usaldusväärsemaks vahendiks liidu ja tema liikmesriikide nähtava kohalolu tagamiseks võib osutuda araabia maailma reformidele strateegilise ja tingimusliku abina antav Euroopa Liidu rahaline toetus, mille puhul austatakse olemasolevaid kokkuleppeid ja lähtutakse erinevate riikide ja piirkondade poliitilisest olukorrast;

32.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Araabia Liigale, Pärsia lahe koostöönõukogule ning liikmesriikide, araabia riikide ja Iisraeli valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 656, (2) ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 570.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon Somaali poolsaare kohta: Euroopa Liidu piirkondlik poliitiline koostöö rahu, julgeoleku ja arengu tagamiseks (2006/2291(INI))

P6_TA(2007)0180 A6-0146/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta kohtumisel vastu võetud ELi strateegiat "EL ja Aafrika: teel strateegilise partnerluse suunas" (ELi Aafrika strateegia);

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus" (Euroopa konsensus arengu küsimuses), mis allkirjastati 20. detsembril 2005(1);

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000(2) ning muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005 allkirjastatud lepinguga, millega muudetakse koostöölepingut(3) (Cotonou koostööleping), ning eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta kohtumisel vastu võetud ELi strateegiat väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastu võitlemiseks;

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Aafrika strateegia: Euroopa Liidu piirkondlik poliitiline koostöö rahu, julgeoleku ja arengu tagamiseks Somaali poolsaarel" (KOM(2006)0601);

–   võttes arvesse oma resolutsioone Dārfūri kohta, eriti 15. veebruari 2007. aasta(4), 28. septembri 2006. aasta(5), 6. aprilli 2006. aasta(6), 23. juuni 2005. aasta(7) ja 16. septembri 2004. aasta resolutsiooni(8);

–   arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1706(2006), milles tehti ettepanek saata Dārfūri 22 000 sõdurist koosnevad rahuvalvejõud;

–   võttes arvesse Dārfūri rahukokkulepet, mis allkirjastati Abujas Nigeerias 5. mail 2006;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325(2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta, mis käsitleb sõja mõju naistele, ning 26. oktoobri 2005. aasta Aafrika naiste õiguste Maputo protokolli;

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis on siduv ja mida kohaldatakse eranditeta;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 12.–13. veebruari 2007. aasta istungi tulemusi;

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni Somaalia kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2006. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 5. märtsi 2007. aasta istungi järeldusi Sudaani/Dārfūri kohta;

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2006. aasta resolutsiooni abi tõhususe ja korruptsiooni kohta arengumaades(10);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0146/2007),

A.   arvestades, et ELi ja Aafrika riikide teisel tippkohtumisel, mis toimub 2007. aastal Lissabonis, on riigipeadel ja valitsusjuhtidel kavas kinnitada ELi ja Aafrika ühisstrateegia, mis kajastaks ELi pühendumist ELi Aafrika strateegia ümberkujundamisele ELi ja Aafrika ühisstrateegiaks; arvestades, et parlamenti pole siiani konsultatsioonidesse kaasatud;

B.   arvestades, et eespool nimetatud Aafrika strateegiat käsitleva komisjoni teatise aluseks on julgeoleku- ja arenguküsimuste vastastikuse seotuse idee ning teatises sedastatakse, et ilma püsiva rahuta ei toimu arengut ning ilma arenguta ei saabu püsivat rahu, ning arvestades, et teatise eesmärgiks on anda suunised riike ja tervet piirkonda hõlmavate strateegiadokumentide väljatöötamiseks;

C.   arvestades, et ELi Aafrika strateegia eesmärk on luua terviklik ja tulevikule suunatud raamistik ELi suheteks Aafrika mandriga, mille esmaülesanded on aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ning jätkusuutliku arengu, julgeoleku ja hea valitsemistava edendamine Aafrikas;

D.   arvestades, et Cotonou koostöölepingu artiklis 8 on antud raamistik lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvate või üldist tähtsust omavate poliitiliste eriküsimuste üle peetavaks poliitiliseks dialoogiks ning sätestatud, et dialoogis on tähtsal kohal üldised tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on edendada rahu ning ära hoida, ohjeldada ja lahendada vägivaldseid konflikte;

E.   arvestades, et Cotonou koostöölepingu artiklis 11 (Rahu tagamise põhimõtted, konfliktide vältimine ja lahendamine) on ette nähtud, et lepinguosalised rakendavad rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise terviklikku ja ühtset poliitikat, püüdes eelkõige suurendada piirkondade, allpiirkondade ja riikide suutlikkust;

Julgeoleku mõõde

F.   arvestades, et Somaali poolsaar on maailma üks konfliktidele kõige altimaid ning samas ka üks kõige vaesemaid piirkondi, kus ebastabiilsus on süstemaatiline ning üks konflikt ja poliitiline kriis põhjustab ja õhutab teist, kus riikidevahelised suhted on keerulised ning riigipiirid ei ole püsivad, arenenud ega turvalised ja nende üle käivad vaidlused, kus riigid pakuvad varjupaika, tagalabaase, sõjalist abi ja diplomaatilist tunnustust naaberriikides sõdivatele rühmitustele;

G.   arvestades, et üldiselt on konfliktide peapõhjusteks inimõiguste rikkumine, demokraatia ja õigusriigi puudumine, halb valitsemistava ja korruptsioon, etnilised pinged, ebatõhus asjaajamine, organiseeritud kuritegevus, narko- ja relvakaubandus ning kerg- ja väikerelvade kontrollimatu ja ebaseaduslik levik, vaesus, töötus ning sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline ebaõiglus ja ebavõrdsus, rahvaarvu kiire suurenemine ning loodusvarade hoolimatu või halb haldamine ja/või kasutamine;

H.   arvestades, et Somaali poolsaare konfliktid on omandanud piirkondliku mõõtme, kus neisse on kaasatud naabruses asuvad ja kaugemad riigid, ning ka järjest ulatuslikuma rahvusvahelise mõõtme;

Piirkondlik raamistik ja välisosalejad

I.   arvestades, et valitsustevahelisel arenguametil (IGAD) on keskne roll poolsaare poliitika ja julgeoleku ülesehituses ja konfliktide ennetamises ning et see on ainus allpiirkondlik organisatsioon, mille liige on Somaalia;

J.   arvestades, et Aafrika Liit (AL) tõstab oma suutlikkust tegutseda vahendajana konfliktide korral ja rahu tagamise alal, ning arvestades, et Aafrika rahutagamisvahend on ELi ja ALi vahelise koostöö kõige nähtavam aspekt;

Arengu mõõtmed

K.   arvestades, et pikaajaline ebastabiilsus kahjustab piirkonna poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning on üks peamisi takistusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;

L.   arvestades, et Somaali poolsaare riigid kuuluvad erinevatesse piirkondlikesse majandusorganisatsioonidesse ja -algatustesse, nagu Ida-Aafrika ühendus (EAC)(11), Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturg (COMESA)(12) ning Niiluse vesikonna algatus(13);

M.   arvestades, et piirkonna probleeme halvendavad veelgi rahvaarvu suurenemise piirkondlik mõju, kliimamuutus ja sellega seotud surve loodusvaradele, eelkõige naftale, ning pinged, mida tekitab konkurents Niiluse veevarude pärast ja kõige kõrvaletõrjutumate rühmade hulka kuuluvate ning pigem etniliste ja keeleliste kui poliitiliste piiridega seotud rändkarjakasvatajate suur osakaal;

N.   arvestades, et vaesusega seonduvad haigused, eelkõige HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria, on nii piirkonna märkimisväärse vaesuse üks peapõhjustest kui ka selle tagajärg;

O.   arvestades, et enamikus piirkonna riikidest registreeritakse algkoolidesse vähem kui 50% lastest;

P.   arvestades, et naised ja lapsed on konfliktide korral kõige kaitsetumad ja langevad kergesti mis tahes põhiliste inimõiguste rikkumiste ohvriks, sealhulgas vägivald, etnilistest põhjustest ajendatud vägistamine, piinamine ja suguelundite moonutamine, samuti kannatavad nad meestest rohkem haiguste all ning nende juurdepääsu haridusele ja loodusvaradele takistatakse;

1.   taunib tõsiasja, et ELi Aafrika strateegia väljatöötamise üheski etapis ei konsulteeritud nõuetekohaselt ei Euroopa Parlamendi ega Aafrika riikide parlamentidega, ei AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega ega kodanikuühiskonna esindajatega, mis seab kahtluse alla ühise kohustuse demokraatliku õiguspärasuse;

2.   tuletab meelde, et jätkusuutliku lähenemisviisi väljatöötamine püsiva rahu saavutamiseks Somaali poolsaarel eeldab kõigi ELi poolt Aafrika küsimustes kehtestatud vahendite ja õiguslike raamistike koostoimet; nõuab Cotonou koostöölepingu artiklite 8–11 täielikku rakendamist;

Julgeoleku mõõde

3.   rõhutab, et Somaali poolsaare konfliktide lahendamisel tuleb kasutada terviklikku ja konfliktitundlikku piirkondlikku lähenemisviisi, mis võimaldab piirkonna arengukäigule ja konfliktide süsteemile reageerida kõikehõlmavalt;

4.   on seisukohal, et Somaali piirkonnale suunatud ELi tegevus peab hõlmama mitte üksnes julgeolekuprobleeme, vaid ka sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku tõrjutuse ning julgeoleku ja õigluse tugevdamisega seonduvate konfliktide struktuurseid põhjuseid;

5.   rõhutab, et julgeolekuprobleemide lahendamisel ja terrorismivastase poliitika elluviimisel ei tohi EL jätta tähelepanu alt välja inimõigusi ja humanitaarõigust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid avalikustaksid ja denonsseeriksid kõik lepped piirkonnas arreteeritud terrorismis kahtlustatavate isikute "rahvusvahelise väljaandmise" kohta;

6.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma resoluutseid samme, et astuda vastu karistamatusele piirkonnas, relvade salakaubandusele, inimõiguste ja relvarahu rikkumistele ning tsiviilisikute, rahuvalvajate ja humanitaartöötajate ründamisele, ning toetama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalemist;

7.   rõhutab, et Somaali poolsaarel püsiva rahu kehtestamine sõltub ka ELi pühendumisest demokraatiale ja inimõigustele piirkonnas; palub ELil kõnealuse piirkonna represseerivad režiimid avalikult hukka mõista; väljendab sügavat muret repressioonide pärast ALi asukohariigis Etioopias opositsioonijuhtide, ajakirjanike, inimõiguste aktivistide ja tavainimeste suhtes, mis on leidnud aset alates 2005. aasta ebaõiglastest valimistest;

Rahu kehtestav piirkondlik lähenemisviis

8.   nõuab, et ELi kohalolekut piirkonnas tugevdataks, määrates ametisse ELi esindaja Somaali poolsaarel, kelle ülesandeks oleks ELi algatuste koordineerimine piirkonnas ja kes oleks kõigi Somaali poolsaare riikidega peetavates kõnelustes ELi peaosaleja ning esitaks regulaarselt aruandeid Euroopa Parlamendile;

9.   ergutab komisjoni ja nõukogu tegema järgmisi samme, et lisaks komisjoni delegatsioonile Etioopias moodustada Euroopa Liidu delegatsioon ALis, asukohaga Etioopias;

10.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama teiste piirkonnas tegutsevate huvitatud osapooltega, nimelt ÜRO, ALi, IGADi, Araabia Liiga, USA ja Hiinaga, konsultatsiooniprotsessi kõikehõlmava julgeoleku-, rahu- ja arengukonverentsi kokkukutsumise algatuse küsimuses, tegelemaks üheaegselt nende julgeolekuprobleemidega kõigis Somaali poolsaare riikides; juhib tähelepanu asjaolule, et selline algatus peaks käivitama piirkonna elanike ja riikide kindlustunnet suurendavate meetmete võtmise;

11.   usub kindlalt, et oma püüetes tegelda Somaali poolsaare kriisiga peaks EL ennekõike otsima Aafrika enda lahendusi, seega lahendusi, milleni jõutakse kohapealsete piirkondlike organisatsioonide ALi ja IGADi kaasabil; rõhutab siiski, et konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks on neid organisatsioone vaja tugevdada, tõstes nende suutlikkust ja arendades riiklikke institutsioone ning eelkõige kasutades Aafrika rahutagamisvahendi võimalusi;

12.   tuletab meelde, et tugevdamaks Aafrika enda võimet ennetada, ohjeldada ja lahendada Aafrika konflikte, tuleb tarvitusele võtta konkreetsed meetmed ALi rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamise toetamiseks, pakkudes Aafrika kiirreageerimisjõududele ning ALi komisjoni rahu- ja julgeolekuosakonnale tehnilist tuge, andes konsultatsioone ja osutades abi riiklike institutsioonide arendamisel;

13.   tuletab meelde, et sellistel piirkondlikel algatustel nagu Aafrika vastastikune järelevalvemehhanism on oluline roll korruptsiooni ohjeldamisel ja hea valitsemistava edendamisel; rõhutab, et Aafrika riigid peaksid nimetatud algatused ellu viima ning et komisjon ja liikmesriigid peaksid selleks andma tehnilist ja rahalist abi;

14.   kutsub liikmesriike üles töötama välja rahvusvahelist juriidiliselt siduvat vahendit väike- ja kergrelvade ning laskemoona jälgimise ja tähistamise kohta, et toetada piirkondlikke algatusi võitluses väike- ja kergrelvade ning laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu arengumaades;

15.   tervitab UNICEFi algatust korraldada Pariisis lapssõdureid käsitlev rahvusvaheline konverents (5. ja 6. veebruaril 2007) ning rõhutab vajadust lõpetada laste ebaseaduslik ja vastuvõetamatu ekspluateerimine relvastatud konfliktides;

16.   rõhutab vajadust kaotada ebaseaduslik kaubandus ja tagada väike- ja kergrelvade ringluse üle parem kontroll; tervitab ÜRO Peaassamblee 6. detsembri 2006. aasta resolutsiooni pealkirjaga: "Relvakaubandusleppe suunas: tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühiste rahvusvaheliste standardite kehtestamine";

17.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles täiendama praeguseid desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja taasintegreerimisalgatusi ning julgeolekusektori reformide algatusi uutega ja laiendama neid teistesse riikidesse/piirkondadesse;

18.   rõhutab vajadust toetada riiklike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide, kogukondlike organisatsioonide, rohujuure tasandi liikumiste ja muude valitsusväliste osalejate rolli rahu saavutamisel ja konfliktide ennetamisel;

Arengu mõõtmed / piirkondliku integratsiooni teljed

19.   rõhutab, et eesmärgile vähendada vaesust aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kaudu ning jõustada aastatuhande deklaratsioon tuleb anda prioriteet ja seda tuleb selgelt kajastada kogu ELi asjaomases poliitikas, mis piirkonda käsitleb, kuid on veendunud, et aastatuhande arengueesmärkides ei tohiks näha tehnilist küsimust, mille lahendamiseks piisab täiendava raha eraldamisest, ilma et määrataks kindlaks ja kõrvaldataks vaesuse põhjused;

20.   usub kindlalt, et lisaks ühistele julgeolekuprobleemidele on Somaali poolsaare riikidel ka ühine arengukava, mis nõuab ühiseid jõupingutusi ning poliitilise juhtkonna ja ühiskonna mobiliseerimist neis riikides; rõhutab tõsiasja, et nimetatud probleemidega saab täiel määral tegelda üksnes ühiste konfliktitundlike lahenduste leidmisele suunatud ühistegevuse abil;

21.   rõhutab tõsiasja, et algatuste ja piirkondliku koostöö korraldamine täpselt määratud ühistes probleemvaldkondades, nagu põgenike tulv, piirikontroll, toiduainetega varustamine, loodusvarad, energiaküsimused, keskkond, haridus, infrastruktuur, relvastuskontroll ja sooline võrdõiguslikkus, annaks kindla aluse positiivseks poliitiliseks dialoogiks Somaali poolsaare riikide vahel;

22.   nõuab tungivalt, et komisjon pööraks piirkonna vajadustele piisavat tähelepanu mitte üksnes AKV piirkondade ja riikide strateegiadokumentide, vaid ka arengukoostöö rahastamisvahendi temaatiliste strateegiadokumentide ja iga-aastaste tegevuskavade koostamisel(14);

23.   kutsub komisjoni üles parandama koordineeritust oma talituste ja liikmesriikide vahel, et ühtlustada sekkumist sellistes valdkondades nagu ELi ja Aafrika infrastruktuuripartnerlus ja ELi hea valitsemistava algatus ning et tagada neis valdkondades koordineeritus ÜRO, USA, Hiina ja teiste rahvusvaheliste osalejatega;

24.   väljendab muret seoses spetsialistide prognoosidega, mille kohaselt kannatab Aafrika vähesest arengust ja vaesusest tingituna globaalse soojenemise tõttu kõige enam, kuigi Aafrika kasvuhoonegaaside heitkogused on väikseimad; rõhutab, et rahvusvahelisel üldsusel tuleb nimetatud piirkonda toetada, et sellel oleks kliimamuutuse tõsiste tagajärgedega lihtsam kohaneda;

25.   tuletab meelde, et loodusvarade säästlik haldamine, sealhulgas veevarude kasutamine ning juurdepääs energiaallikatele ja nende kasutamine, peab moodustama lahutamatu osa Somaali piirkonnas vaesuse vastu võitlemise ja konfliktide ennetamise arengukavadest ja strateegiatest;

26.   on seisukohal, et on vaja ELi toetust maa säästva majandamise programmile ja kõrbestumisvastasele programmile keskkonna ja maavarade säästva majandamise temaatilise programmi kaudu, ning ka AKV-ELi veerahastule veevarude keskkonnakaitse parandamiseks;

27.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles püüdlema dialoogi poole Hiinaga, võttes arvesse asjaolu, et Hiina on oma poliitilist ja majanduslikku kohalolekut Aafrikas suurendanud, tehes sellistes riikides nagu Sudaan infrastruktuuri- ja arenguprojektidesse suuri investeeringuid;

28.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles ergutama EAC-d, COMESAt ja Niiluse vesikonna algatust jagama oma konkreetsete rollide ja tegevuse kohta teavet omavahel ning Somaali poolsaare riikide ja piirkonna peamiste osapooltega; rõhutab EAC, COMESA ja Niiluse vesikonna algatuse positiivseid kogemusi sellistes valdkondades nagu piirikontroll, võitlus väike- ja kergrelvadega kauplemise ja nende leviku vastu, EAC tolliliit, kaubanduse ja investeeringute soodustamine (COMESA) ning koostöö Niiluse vesikonna veevarude säästva kasutamise alal;

29.   tervitab ELi kavatsust teha erinevate partneritega koostööd rände, põgenike ja riigisiseselt ümberasustatud isikute probleemi lahendamisel ning ELi ettepanekut anda täiendavat abi vastuvõtvatele kogukondadele ja riikidele ning asjaomastele organisatsioonidele, kelle tegevusvaldkonnaks on lõuna-lõuna suunalise rände ja põgenikekriiside ennetamine;

30.   on seisukohal, et kohalike kogukondade kaasamisel majandustegevusse, nii maa- kui linnapiirkondades, on otsustav tähtsus nende sotsiaal-majandusliku seisundi toetamisel konfliktijärgsetes ühiskondades;

31.   rõhutab, et võitlus HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria, aga ka tähelepanuta jäetud haiguste ning naiste suguelundite moonutamise vastu peab olema üks peamistest strateegiatest vaesuse kaotamisel ja majanduskasvu edendamisel Somaali poolsaare riikides; rõhutab, et ELi tegevuse kavandamisel tuleb tähelepanu alla võtta ebasoodsamas olukorras olevad ja haavatavad elanike rühmad;

Riikide tasand
Sudaan

32.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles võtma täieliku vastutuse ja tegema kõik võimalik, et kaitsta Dārfūri elanikke humanitaarkatastroofi eest, mida põhjustab relvarahu pidev rikkumine kõigi osaliste poolt ja eelkõige tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivald ning tsiviilabi andjate ründamine;

33.   väljendab tõsist muret olukorra arengu pärast Dārfūris ja palub Sudaani valitsusel takistada relvastatud rühmitusel Janjaweed panna toime väljapressimisi; nõuab tungivalt, et Sudaani ametivõimud lihtsustaksid viivitamatult ALi ja ÜRO ühiste rahvusvaheliste relvajõudude saatmist piirkonda, ning nõuab relvajõudude saatmise kuupäeva kindlaksmääramist;

34.   taunib asjaolu, et ÜRO allikate kohaselt on relvastatud rühmitused viimase kuue kuu jooksul otseselt rünnanud 30 valitsusvälise organisatsiooni ÜRO ala ning tapnud 12 humanitaartöötajat;

35.   kutsub kõiki konflikti osapooli üles täitma oma kohustust austada humanitaarõigust ja tagama Dārfūris kõigi abivajajate täielik, turvaline ja takistamatu ligipääs abiandjatele ning kindlustama humanitaarabi kohaletoimetamine, eelkõige riigisiseselt ümberasustatud isikutele;

36.   nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonirežiimi rakendamist majanduslike sihtsanktsioonide, sealhulgas reisikeeldude, varade külmutamise ja naftaembargoga ähvardamise kaudu; nõuab, et eraldataks seadmed ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1591 (2005) kehtestatud lennuvaba tsooni tagamiseks Dārfūri kohal;

37.   rõhutab vajadust ja esitab üleskutse rakendada aegsasti Sudaani valitsuse ja ÜRO otsust ALi ning ÜRO ühiste relvajõudude kasutamise kohta julgeoleku suurendamiseks ja tsiviilelanike kaitsmise tõhustamiseks;

38.   nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus, eelkõige ÜRO, EL ja tema liikmesriigid, Ameerika Ühendriigid, Hiina, India, Araabia Liiga ja AL, algataks rahukõnelused, et muuta Dārfūri rahukokkulepe sisuliselt paremaks ja kõigile osapooltele vastuvõetavaks ning seega võimaldada osapooltel kokkulepet paremini omaks võtta;

39.   rõhutab, et Dārfūri konflikti lahendamise nurjumine tooks kaasa tõsised tagajärjed mitte üksnes Ida-Aafrikas, vaid ka teistes, suhteliselt stabiilsetes Aafrika piirkondades, nimelt Kesk-Aafrikas ja Ida-Aafrika järvede piirkonnas;

40.   nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus ei jätaks Dārfūri konfliktile keskendumisel tähelepanuta muid konflikte Sudaanis ja eelkõige tunnistaks rahu haprust Lõuna-Sudaanis, mille on tinginud üldise rahukokkuleppe rakendamise venimine, ning destabiliseerumise suurt riski seoses pingeolukorraga põhja- ja lõunapiirkondade vahel, hõimudevaheliste konfliktidega ja elanikkonna valduses olevate relvade rohkusega;

Somaalia

41.   mõistab hukka välisriikide sekkumise Somaalias ja palub Etioopia valitsusel viia oma väed Somaaliast välja; toetab ALi rahuvalvejõudude kasutamist konflikti osapooltega sõlmitava kõikehõlmava poliitilise kokkuleppe raames, millega luuakse rahvusliku ühtsuse valitsus, mis on suuteline tegema koostööd Islami Kohtute Liidu selle osaga, mis on avatud rahu- ja lepitusprotsessile, ning praeguses valitsuses esindamata hõimujuhtidega;

42.   on seisukohal, et ALi rahuvalveoperatsioon Somaalias (AMISOM) peaks toimuma laialdasema, elanikkonna poolt toetatava poliitilise protsessi raames ja omama kindlat mandaati, head suutlikkust, selgeid eesmärke ja lahkumise strateegiat;

43.   tervitab ELi toetust AMISOMile, kuid rõhutab, et ELi panuse tingimuseks peab olema kaasava poliitilise dialoogi ja lepitustegevuse alustamine Somaalia valitsusasutuste poolt, mis lahendaks viivitamata probleemid lepitusküsimustes, riiklike institutsioonide arendamises ja Somaalia rahvale rahu tagamisel;

44.   rõhutab kõiki osapooli hõlmava poliitilise dialoogi olulisust, mis viib leppimiseni ja riigi ülesehitamiseni; tervitab Somaalia föderaalse vahevalitsuse võetud kohustust kutsuda kokku laiapõhjaline lepituskonverents (riiklik lepituskongress), millesse on kaasatud hõimud, usulahud, kodanikuühiskond, äriringkonnad ja poliitiliste jõudude liidrid; juhib tähelepanu asjaolule, et järgmiseks sammuks peab olema usaldusväärse, kõiki osapooli hõlmava valitsuse moodustamine;

45.   nõuab, et Somaalia rahvusvahelise kontaktgrupi – kuhu kuuluvad EL, Itaalia, Rootsi, Ühendkuningriigid, ÜRO, AL, IGAD, Araabia Liiga, Norra, Ameerika Ühendriigid, Keenia ja Tansaania ning mis moodustati 2006. aasta mais rahvusvahelise üldsuse tegevust Somaalias koordineeriva foorumina – roll ümber hinnataks, suunamaks püüdlused valitsustava parandamisele ja riiklike institutsioonide arendamisele, ümberasustatud isikute ja puudust kannatavate elanike humanitaarabile ning stabiilsuse ja julgeoleku tugevdamisele piirkonnas;

46.   palub Somaalia üleminekuaja föderaalvalitsusel tühistada erakorraline seisukord ja seada uuesti ametisse parlamendi spiiker rahvusliku leppimisprotsessi rakendamise eeltingimusena;

47.   rõhutab üleminekuaja föderaalvalitsuse tungivat vajadust luua esindusasutused olulisematesse haldusüksustesse, sealhulgas Mogadishusse ja Kismaayosse, et tagada poliitiline stabiilsus ja kohaliku julgeoleku haldamine lühikese ajavahemiku jooksul, ning loobuda sunniviisilise desarmeerimise põhimõttest, eelkõige Mogadishus, pidades selle asemel läbirääkimisi vabatahtliku desarmeerimise kava üle;

48.   on seisukohal, et Somaalimaa iseseisvusnõue tuleks läbi vaadata Somaalia üldise julgeolekukava raames;

Etioopia

49.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles avaldama Etioopia valitsusele survet, et avaldataks vangistatud isikute üldarv kogu riigis, et lubataks Rahvusvahelise Punase Risti Komitee külastusi ning et igal kinnipeetul lubataks suhelda oma perekonna ja õigusnõustajaga ning saada meditsiinilist abi, mida tema tervislik seisund nõuab, aga ka selleks, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks kõik poliitilised vangid, s.t ajakirjanikud, ametiühinguaktivistid, inimõiguste kaitsjad ja tavakodanikud, ning et täidetaks valitsuse kohustusi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamisel;

50.   kutsub Etioopiat üles aktsepteerima oma piiride märkimist ja piiritlemist ÜRO piirikomisjoni poolt sätestatu alusel;

Eritrea

51.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon nõuaksid Eritrea valitsuselt kõigi poliitiliste vangide vabastamist, erisüüdistuste alusel vangistatud isikute andmist õiglase kohtu alla lähimal ajal ning kõigi salajastes vanglates asuvate kinnipeetute kinnipidamiskohtade avalikustamist;

52.   ergutab Eritrea presidenti jätkama tihedaid kontakte ELi esindajate ja erinevate liikmesriikide suursaadikutega Eritreas;

Uganda

53.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles aitama kaasa Põhja-Uganda rahuprotsessile, kus kõik konflikti osapooled peavad üles näitama tõelist ja pidevat pühendumist rahu saavutamisele, kinni pidama vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppest ja lõpetama vaenu külvava ja õhutava propaganda;

54.   nõuab tõelise lepitusprotsessi alustamist, milles sõjakuritegudes süüdi olevaid isikuid sõjakurjategijatena ka käsitletaks; rõhutab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu keskset rolli sõjakuritegudes süüdistatavate isikute kohtu alla andmisel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama kohalikke protsesse alternatiivse õigusemõistmise ja lepitustegevuse tekkimiseks Põhja-Ugandas ning põhjapiirkonna ja riigi teiste piirkondade elanike vahel;

o
o   o

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikidele ning ÜROle, Aafrika Liidule ja valitsustevahelisele arenguametile.

(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (3) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0052. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0387. (6) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 320. (7) ELT C 133 E, 8.6.2006, lk 96. (8) ELT C 140 E, 9.6.2005, lk 153. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0322. (10) ELT C 293 E. 2-12-2006, lk 316. (11) EAC liikmed on Uganda, Keenia ja Tansaania. (12) COMESA liikmed on kõik Somaali poolsaare riigid peale Somaalia. (13) Niiluse vesikonna algatuse liimed on: Burundi, Kongo DV, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Keenia, Rwanda, Sudaan, Tansaania ja Uganda. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon hinnangu kohta Euratomile – 50 aastat Euroopa tuumaenergiapoliitikat (2006/2230(INI))

P6_TA(2007)0181 A6-0129/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 25. märtsil 1957. aastal Roomas allkirjastatud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (Euratomi asutamisleping);

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu preambulit, mille kohaselt oli selle algseks eesmärgiks moodustada Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), et luua "vajalikud tingimused võimsa tuumatööstuse arenguks, mis annaks laialdasi energiaressursse, viiks tehniliste protsesside ajakohastamiseni ja aitaks paljude muude rakendusvõimalustega kaasa rahvaste heaolule";

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu praktikat ja eelkõige 14. novembri 1978. aasta(1), 22. aprilli 1999. aasta(2) ja 10. detsembri 2002. aasta(3) otsuseid;

–   võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Tuumaenergia näidisprogramm. Esitatud EURATOMi asutamislepingu artikli 40 kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse saamiseks" (KOM(2006)0844);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks – roheline raamat(4);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta(5);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualase abi rahastamisvahendi loomise kohta(6);

–   võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta(7);

–   võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust 2006/970/Euratom, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)(8);

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrust nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (2007–2011)(9);

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/976/Euratom, mis käsitleb eriprogrammi Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks(10);

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/977/Euratom, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus-ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) raames Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi(11);

–   võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitlevale aktile lisatud ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama Slovakkias käsitleva protokolli nr 9 rakendamise kohta(12);

–   võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta(13);

–   võttes arvesse sel teemal Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni poolt 1. veebruaril 2007. aastal korraldatud avaliku arutelu tulemusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni arvamust (A6-0129/2007),

A.   arvestades, et kuigi asutamislepinguid on korduvalt põhjalikult muudetud, vastamaks paremini uutele vajadustele ja väljakutsetele, on Euratomi asutamislepingut tema 50-aastase ajaloo vältel muudetud ainult ühel korral(14), kusjuures peamised sätted ja põhisisu on algsel kujul säilinud;

B.   arvestades, et ehkki Euratomi asutamislepingut on viimase 50 aasta jooksul vähe muudetud, on see samal ajal toonud kaasa suure hulga teiseseid õigusakte ning seda on käsitletud märkimisväärses hulgas Euroopa Ühenduste Kohtu otsustes, mis on näiteks oluliselt laiendanud Euratomi asutamislepingu algset kohaldamisala;

C.   arvestades, et Euratomi asutamislepinguga kehtestati ranged ohutusstandardid radioaktiivsete kütuseelementide ja jäätmete käitlemiseks Euroopa Liidus, ühtsed ohutusstandardid töötajate ja rahva tervise kaitseks ning kord nende standardite rakendamiseks, samuti avaldatakse lepingus vastuseisu tuumamaterjalide levitamisele sõjalistel eesmärkidel;

D.   arvestades, et Euratomi asutamisleping annab tervikliku ja sidusa õigusliku raamistiku tuumaenergia kasutamiseks Euroopas ohututel tingimustel kõigi liikmesriikide hüvanguks;

E.   arvestades, et mitmed liikmesriigid pole kunagi tuumaenergiat kasutusele võtnud, mõned on kehtestanud tuumaenergia kasutamise järkjärgulise lõpetamise aktiivse poliitika ja mõned jätkavad tuumaenergiasektori toetamist;

F.   arvestades, et konvent tegi Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõus ettepaneku eraldada Euratomi asutamisleping tulevase põhiseaduse õiguslikust struktuurist; arvestades, et Euroopa Liidu tulevikku käsitlevas töös ja põhiseaduse lepingut allkirjastades säilitas konvent Euratomi asutamislepingu sätted praegusel kujul lepingule lisatud protokollina;

G.   arvestades, et Saksamaa, Iirimaa, Austria, Ungari ja Rootsi on Euroopa põhiseaduse lepingule lisanud deklaratsiooni, mille kohaselt tuleb ajakohastada Euratomi asutamislepingu põhisätted ning kutsuda läbivaatamiseks "võimalikult kiiresti" kokku vastav konverents;

H.   arvestades, et äsjane laienemisvoor on suurendanud Euroopa Liidu mitmekesisust ja vajadust ühenduse meetmete järele tuumaenergia valdkonnas;

I.   arvestades, et Euratomi asutamislepingu 50. aastapäev annab Euroopa Parlamendile võimaluse hinnata selle sisu ja asjakohasust ning väljendada muret asjaolu üle, et Euratomi asutamislepingu peamisi sätteid ei ole muudetud alates lepingu jõustumisest 50 aastat tagasi;

J.   arvestades, et need Euratomi asutamislepingu püsimajäämist puudutavad mõttearendused on lahutamatult seotud eespool nimetatud komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises sätestatud komisjoni eesmärkidega, mis puudutavad säästvamat, konkurentsivõimelisemat ja kindlamat Euroopa energiapoliitikat ning toetavad võitlust kliimamuutuste vastu,

50. aastat Euratomi asutamislepingut

1.   rõhutab, et pärast 1957. aastat ja Euratomi asutamislepingu allkirjastamist, on Euroopa Liidust saanud maailma tuumatööstuse liider ning üks peamiseid tuumaalaste teadusuuringute teostajaid aatomituuma lõhustamise ja juhitava termotuumasünteesi alal; märgib, et Euroopa tööstus osaleb kogu tuumakütusetsüklis ning on osanud välja arendada kohapealsed tehnoloogiad, millest mõned, nagu näiteks gaasi tsentrifuugrikastamine, on saavutatud tänu üleeuroopalisele partnerlusele;

2.   märgib, et Euroopa Liidu tuumatööstusele omane peaaegu täielik kütusetsükli juhtimine annab liidule käesoleval ajal, mil arutletakse energiaalase sõltuvuse üle, tööstusliku ja tehnoloogilise sõltumatuse, eriti kütuse rikastamise osas;

3.   tuletab meelde, et just tänu Euratomi asutamislepingule andis 15 liikmesriigi vahel jagunenud 152 reaktoris toodetav tuumaenergia 2006. aasta lõpus 32 % Euroopa elektrist ehk kõige suurema osa Euroopa Liidu süsinikul mittepõhinevast elektrist, olles üks konkurentsivõimelisemaid allikaid ning aidates niiviisi saavutada eelpool nimetatud komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises määratletud Euroopa energiapoliitika eesmärke;

4.   juhib tähelepanu kliimamuutuse vastu võitlemisega seoses, et komisjon hindas oma rohelises raamatus "Euroopa energiavarustuse kindlust käsitlev strateegia" (KOM(2000)0769), et tuumaenergia aitaks 2010. aastal vältida rohkem kui 300 miljoni tonni süsinikdioksiidiheite teket, mis on võrdne ligikaudu 100 miljoni auto tekitatud süsinikdioksiidiheite kogusega; tuletab meelde, et oma 10. jaanuari 2007. aasta teatise I lisas pidas komisjon tuumaenergiat kõige vähem süsinikdioksiidi tekitavaks energiaallikaks avamere tuuleenergia ja väikesemahulise hüdroenergia tootmise järel;

5.   märgib, et Euratomi asutajad nägid ette rea ühenduses tuumaenergia alase arengu rangele raamistamisele suunatud sätteid, mis on jaotatud kümnesse peatükki ning mis kehtivad seniajani ja mida pidevalt Euratomi asutamislepingu alusel vastu võetud õigusaktidega täiendatakse ning mis annavad olulise panuse tuumarajatiste ohutusse käitamisse Euroopas;

6.   märgib, et 1957. aasta konsensust tuumaenergia küsimuses liikmesriikide vahel enam ei eksisteeri;

7.   märgib, et viie aastakümne eest Euratomi asutamislepingus väljendatud ootused seoses tuumaenergiaga on muutunud; märgib, et need ootused on nüüd rohkem seotud vajadusega omada Euratomi asutamislepingu näol kindlat õiguslikku raamistikku, mis reguleeriks tuumaenergia kasutamise järelevalvet Euroopa Liidus ning annaks Euratomi õigustiku ülevõtmise kaudu raamistiku Euroopa Liiduga integreerumiseks nendele riikidele, kes kasutavad tuumaenergiat; tunnistab, et Euratomi asutamislepingu II jaotise olulised peatükid on võimaldanud kaitsta üldsust, töötajaid ja keskkonda ioniseeriva kiirguse eest (III peatükk), arendada uurimistegevust jäätmekäitluse ja elektrijaamade ohutuse valdkonnas (I peatükk) ning rakendada lõhustuvate materjalide suhtes Euroopas kaitsemeetmeid (VII peatükk);

8.   juhib tähelepanu, et Euratomi asutamislepingu raames (I peatükk) toimusid esimesed teadusuuringud ning sellega pandi alus ka esimesele ELi teadusasutusele – Teadusuuringute Ühiskeskusele; nõuab tungivalt, et tuumaenergia alaste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programm lülitataks teadusuuringute raamprogrammi üldeelarvesse ja et tuumaenergiaalaste teadusuuringute suhtes kohaldatakse samasugust kontrolli ja avaliku vastutuse kohustust nagu kõigi teiste teadusprogrammide suhtes;

9.   on seisukohal, et Euratomi asutamislepingu III peatüki (Tervisekaitse) raames välja töötatud õigusaktid peavad jääma Euroopa Liidu vastutusalasse, et tagada töötajate ja üldsuse kaitse põhistandardite kohaldamine ja nende laiendamine ka keskkonnale, ning nende puhul võetakse pidevalt arvesse rahvusvahelisi teadusuuringuid;

10.   juhib tähelepanu, et nende õigusaktide reguleerimisala ei piirdu territooriumiga, kus tuumarajatised töötavad, vaid tänu radioaktiivsete jäätmete ladustamise üle teostatavale pidevale kontrollile ning kasutatud tuumkütuste ja radioaktiivsete jäätmete vedu, toiduahela kaitset ning kiirgusavariisid käsitlevate määruste vastuvõtmisele hõlmab see nüüd ka külgnevate liikmesriikide ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kaitset;

11.   märgib, et Euratomi asutamislepingu IV peatüki (Investeeringud) eesmärk oli saada ühenduse tasandil täpne teave liikmesriikide investeerimisprojektide kohta;

12.   märgib siiski, et avaldades oma tuumaenergia näidisprogrammid, ei hinnanud komisjon reaalselt tuumaenergeetikaga seotud investeeringute vajadust eelkõige seoses energiavarustuse tagamise, kliimamuutuste vastase võitluse ning Euroopa Liidu konkurentsivõimet puudutava problemaatikaga tuumatööstuse globaalse elavnemise kontekstis;

13.   väljendab siiski heameelt selle üle, et Euratomi asutamislepingus on Euroopa tuumaenergeetikatööstusele pandud kohustus teatada kõigist Euroopas tuumaenergeetika valdkonnas tehtud uutest investeeringutest, mis võimaldab saada täieliku ülevaate Euroopa Liidu tuumaenergeetika alasest tegevusest;

14.   leiab, et riikliku poliitika elluviimiseks on tänuväärseteks vahenditeks olnud ühisettevõtted (Euratomi asutamislepingu V peatükk), seda eriti teadusuuringute valdkonnas, kus seda õiguslikku vahendit on kasutatud mitmel juhul, eelkõige seoses Culhamis Euroopa Ühistoroidkambri loomisega 1978. aastal ning hiljem rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekti elluviimiseks European Legal Entity loomisel;

15.   on seisukohal, et Euratomi asutamisleping, millega luuakse tarneagentuur (VI peatükk), mis hoolitseb liidu kasutajate varustamise eest vastavalt materjalidele võrdse juurdepääsu põhimõttele, sisaldab vahendit, mis on eriti oluline just praegusel ajal, kui tähelepanu keskpunktis on energiavarustuse kindlus;

16.   leiab, et üheks peamiseks Euratomi asutamislepingu kohaldamise edu ilminguks on julgeolekumeetmed (VII peatükk), mis annavad komisjonile võimaluse saada väga täpseid andmeid tuumamaterjali varude ja voogude kohta Euroopa Liidus;

17.   märgib, et lisaks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teostatavale leviku tõkestamise järelevalvele annavad need julgeolekumeetmed tuumamaterjale tarnivatele liikmesriikidele tegeliku garantii nende materjalide kasutamise osas;

18.   leiab, et Euratomi asutamislepingu X peatüki alusel (Välissuhted) toimunud Euratomi ühinemine mitme rahvusvahelise konventsiooniga, eelkõige tuumaohutuse konventsiooni ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist käsitleva ühiskonventsiooniga, on võimaldanud ühendusel osaleda neid küsimusi puudutavates rahvusvahelistes pingutustes ning edendada olulisi edusamme Euroopa Liidus;

19.   tuletab meelde, et just Euratomi asutamislepingu X peatüki alusel on Euroopa Aatomienergiaühendus sõlminud mitmeid koostööleppeid teadusuuringute valdkonnas, osalenud rahvusvahelistes projektides, nagu kavandatavaid IV põlvkonna tuumareaktoreid käsitlev rahvusvaheline foorum, ning pidanud ITERi projekti puudutavaid rahvusvahelisi läbirääkimisi;

Institutsiooniline mõttevahetus

20.   märgib, et Euratomi asutamislepingu põhisätteid ei ole muudetud alates lepingu jõustumisest 1. jaanuaril 1958;

21.   kinnitab, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega võib iga liikmesriigi otsustada, kas ta soovib tuumaenergiat kasutada või ei;

22.   märgib lisaks, et mõnedelt liikmesriikidelt, kes on selgelt tuumaenergia kasutamise vastu ja ühendustega (Euroopa Ühendus ja Euratom) ühinenud, pole kunagi mis tahes viisil nõutud tuumaenergia võimaluste arendamist nende territooriumil; märgib ühtlasi, et paljude aastate jooksul on kehtinud arusaam, et Euratomi asutamisleping, mis edendab tuumaenergia kasutamist, ei sea kellelegi kohustusi, kuid lepinguga kehtestatud õiguslik raamistik on kõigile kasutamiseks;

23.   rõhutab, et Euratomi asutamisleping ei takista elektrienergia siseturu arengut ning veel vähem kaupade, isikute ja kapitali vaba liikumist; rõhutab seoses sellega, et Euroopa Ühenduse asutamislepinguga kehtestatud üldnormid kehtivad ka tuumaenergiaalase tegevuse suhtes, ning märgib näitena, et tuumamaterjalide, -seadmete ja -tehnika liikumist Euroopa Liidus ja väljaspool seda reguleerivad kahese kasutusega kaupade järelevalve eeskirjad, mis on vastu võetud EÜ asutamislepingus sätestatud kaubanduspoliitika alusel; märgib lisaks, et Euratomi õigusaktide suhtes kohaldatakse konkurentsi- ja riigiabieeskirju, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu VI jaotises; järeldab seetõttu, et Euratomi asutamisleping ei kujuta endast mingil juhul tuumaenergia protektsionistlikku raamistikku;

24.   tõdeb, et Euratomi asutamisleping annab tuumaenergia võimaluse valinud riikidele arenguinstrumendid (ühisettevõtted, teadus- ja arendustegevusele antav toetus, Euratomi laen), ent lisab neile vahenditele tiheda õigusliku raamistiku (tervisekaitse, julgeolekumeetmed, varustamine), et rahustada liikmesriike, kes seda teed valinud ei ole;

25.   tuletab meelde, et Euratomi õiguslik raamistik laieneb ühenduse heaolu nimel ka nendele liikmesriikidele, kes tuumaenergiat ei tooda, kuid kelle territooriumil asuvad teaduslikel eesmärkidel kasutatavad tuumareaktorid, ning pakub neile liikmesriikidele vahendeid (nagu Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammid), mis võimaldavad neil saada rahastamist näiteks meditsiiniuuringute valdkonnas;

26.   on hoolimata erinevatest tuumaenergiat puudutavatest nägemustest seisukohal, et need Euratomi asutamislepingu sätted, mis on aidanud ära hoida tuumamaterjalide levikut, ja ka need, mis käsitlevad tervise- ja julgeolekuküsimusi ning radioaktiivse saaste vältimist, on olnud väga kasulikud ning neid tuleks hoolikalt koordineerida EÜ asutamislepingu tervise- ja julgeolekuküsimusi käsitlevate sätetega.

Puudused

27.   avaldab kahetsust, et Euratomi asutamislepingus ei ole arvestatud Euroopa Parlamendi pädevuse suurenemist ning eriti kaasotsustusmenetluse laiendamist enamike Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks; on seisukohal, et Euratomi asutamislepingu tehnilisest olemusest hoolimata on parlamendil õigus ametlikult osaleda selliste tekstide vastuvõtmises, mille õiguslik alus on Euratomi asutamisleping;

28.   näeb vastuvõetamatut demokraatiadefitsiiti asjaolus, et Euroopa Parlament on peaaegu täielikult välja jäetud Euratomi õigusloome menetlusest ning et parlamendiga konsulteeritakse ainult ühe peatüki osas Euratomi asutamislepingu kümnest peatükist;

29.   märgib siiski, et Euroopa Parlament on institutsioonidevahelise kokkuleppe kaudu kaasatud Euratomi seitsmendasse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2007–2011) (Euratomi seitsmes raamprogramm) alastesse läbirääkimistesse; märgib lisaks Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni poolt viimati läbivaadatud dokumentide (Euratomi seitsmes raamprogramm, direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude kohta, tuumaenergiaalase abi instrument jne) kontekstis, et ehkki menetlus näeb ette ainult parlamendiga konsulteerimise, võetakse nõukogus Euroopa Parlamendi poolt Euratomi asutamislepinguga seonduvaid õigusaktide kohta tehtud muudatusettepanekuid pidevalt täies ulatuses või osaliselt arvesse; on siiski seisukohal, et sellest ei piisa;

30.   rõhutab Euratomi asutamislepingu artikli 203 tähtsust, sest see annab paindlikkuse – nagu tuumaenergiaalase koostöö instrumendi loomisel – teha selliseid õigusloomega seotud algatusi, mida Euratomi asutamislepingus ei ole algselt ette nähtud; on seisukohal, et on vaja uurida, kuidas saaks artiklit 203 kasutada uute algatuste väljaarendamiseks ja Euratomi asutamislepingu võimalikuks kohandamiseks;

31.   avaldab kahetsust tuumaohutust, radioaktiivsete jäätmete käitlust ja tuumarajatiste tegevuse lõpetamist puudutavate ning olemasoleva rahvusvahelise raamistikuga võrreldes tõelist lisandväärtust pakkuvate ühtlustatud standardite puudumise üle;

32.   teeb komisjonile ettepaneku juhinduda IAEA konventsioonide (tuumaohutuse konventsioon ja kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist käsitlev ühiskonventsioon) rakendamisest saadud kogemustest ning võtta arvesse hindamisi, mis käsitlevad kõige arenenumaid riiklikke tavasid radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas ja mida teostab OECD tuumaenergiaamet (NEA); märgib, et õigusliku põhiraamistiku väljatöötamisele saavad kaasa aidata tuumaenergia küsimuse reguleerijate Lääne-Euroopa assotsiatsiooni (WENRA) konkreetsed algatused, mille eesmärk on arendada välja ühtne tuumaohutust puudutav lähenemine;

33.   märgib ära, et nagu Euroopa Kohus eespool nimetatud kohtuasjas C-29/99: komisjon v. nõukogu tehtud otsuses märkis, kuulub tuumaohutuse valdkond Euratomi asutamislepingu kohaselt komisjoni pädevusse ning komisjon peab tegema vastavasisulised ettepanekud;

Suunised edaspidiseks

34.   on seisukohal, et vaatamata tõsistele puudustele jääb Euratomi asutamisleping hetkel vältimatuks õiguslikuks raamistikuks nii tuumaenergeetikat arendada soovivatele liikmesriikidele kui ka nendele liikmesriikidele, kes soovivad üksnes õiguslikku kaitset oma elanikkonnale ja keskkonnale;

35.   kordab oma nõuet kutsuda kokku valitsustevaheline konverents, et Euratomi asutamisleping põhjalikult läbi vaadata, tühistada selle lepingu aegunud sätted, säilitada tuumatööstuse reguleerimine ELi tasandil, muuta allesjäetavaid sätteid tänapäevase ja säästva energiapoliitika valguses ning inkorporeerida asjakohased sätted eraldi energia peatükki;

36.   juhib tähelepanu, et ajal, mil Euroopa Liit püüab leida vähese süsinikusisaldusega, konkurentsivõimelisi ning võimalikult "koduseid" energialiike, on Euratomi asutamislepingu sätted äärmiselt aktuaalse arutelu keskmes, kuivõrd neis käsitletakse Lissaboni strateegiaga seotud tööstuslikke küsimusi ning eelkõige varustamist puudutavaid energeetikaküsimusi;

37.   kordab sellega seoses, et tuumaenergia annab praegu 32% Euroopa Liidu elektrienergiast ja et komisjon pidas oma 10. jaanuari 2007. aasta teatises tuumaenergiat üheks peamiseks süsinikdioksiidivabaks ja odavuselt kolmandaks energiaallikaks Euroopas ilma CO2 kulusid arvestamata; on seetõttu seisukohal, et Euroopa Liit peaks kooskõlas Euratomi asutamislepinguga kaitsma oma juhtpositsiooni tööstus- ja tehnikavaldkonnas, arvestades teiste riikide (Venemaa, USA) tuumaenergiaalase tegevuse jõulist elavnemist ja tuumaenergeetikas uute maailmatasandil tegutsejate (Hiina, India) esilekerkimist, kellest keskpikas perspektiivis saavad Euroopa Liidu konkurendid;

38.   on seisukohal, et Euratomi asutamislepingu pakutava õigusliku raamistiku puudumisega kaasneks Euroopa tuumapoliitika liikumine tagasi liikmesriikide pädevusse ning ühenduse õigustiku taandumine ja sellega kaasneks õiguskindlusetuse oht kõigile 27 liikmesriigile;

39.   nõuab erinevate energiaallikate puhul ausa konkurentsi ja võrdsete võimaluste loomise põhimõtete järgimist;

40.   on seisukohal, et Euratomi asutamislepingu ühe või mitme peatüki väljajätmine või teatavate sätete EÜ asutamislepingusse liitmine muudaks Euratomi asutamislepingu tervikuna tasakaalustamatuks nõrgestades tuumaenergia kasutamise järelevalvet Euroopas; lisab, et ühtse õigusliku raamistiku puudumine teeks uutele liikmesriikidele Euratomi õigustiku ülevõtmise palju keerukamaks;

41.   on seisukohal, et tuumaenergia kasutamise järelevalve Euroopas nõuab selle energiaallika väga spetsiifilisi omadusi arvestades eraldi õigusliku raamistiku säilitamist Euratomi asutamislepingu näol, mis 50 aasta jooksul on kõigi oma sätete kasulikkust tõestanud; lisab, et sätete osaline liitmine EÜ asutamislepingusse hüpoteetilise "Energia" peatüki alla nõrgestaks tuumaenergiaga seotud üldist õiguslikku järelevalvet Euroopas ja kõrvaldaks käesoleval ajal Euratomi asutamislepingus sisalduvad spetsiifilised tuumakontrollimenetlused;

42.   on siiski seisukohal, et Euratomi asutamislepingut tuleb mõnevõrra reformida;

43.   on seisukohal, et olenemata lühiajaliste kohanduste tegemise võimalusest on vajalik Euratomi asutamislepingu igakülgne läbivaatamine, et kõrvaldada demokraatia puudujääk ja seada ühised ohutus- ja julgeolekuküsimused Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide tuumaenergeetika alaste tegevuste keskmesse;

44.   nõuab Euratomi asutamislepingus sätestatud otsustamismenetluste läbi vaatamist, mis võimaldaks tuumaenergeetika alaste õigusaktide ettevalmistamisse enam kaasata Euroopa Parlamenti, muudaks menetluse läbipaistvamaks ja võimaldaks täielikult kaasata liidu kodanikud; palub seetõttu nõukogul ja komisjonil tegeleda Euratomi asutamislepingus sisalduva demokraatiadefitsiidiga ning laiendada kaasotsustamismenetlust selle alusel vastu võetavatele õigusaktidele;

45.   leiab, et need muudatused võib teha Euratomi asutamislepingu artikli 203 kaudu, rikkumata seejuures tingimata asutamislepingu üldist ülesehitust ja sisu; kutsub nõukogu üles seda võimalust kaaluma;

46.   rõhutab, et olukorras, kus on vaja kohandada Euroopa energiapoliitikat ja pikendada elektrijaamade eluiga, tuleb kiiresti koostada tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamise valdkonnas tugevad õigusaktid ja võtta ühenduse tasandil konkreetsed meetmed ning tagada, et tuumaenergia turvalist kasutamist edendav teadus- ja arendustegevus saab võimalikult palju tähelepanu ja toetust; palub komisjonil vaadata läbi esitatud õigusakti ettepanekute eelnõud ning esitada uued ettepanekud võtta vastu direktiivid tuumarajatiste turvalisuse, jäätmekäitluse ning tuumarajatiste sulgemise ja tegevuse lõpetamise kohta, võttes arvesse põhimõtet, mille kohaselt saastaja maksab;

47.   nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu analüüsiksid kiiresti seda küsimust ning teeksid seejuures tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga;

48.   kutsub üles arendama Euroopa tasandil tuumaalaseid haridus- ja koolitusprogramme ning tagama ambitsioonikate teadusprogrammide rahastamist, mis võimaldaks vastata tuuma lõhustumise (ohutus, jäätmekäitlus, tulevased reaktorid) ja kiirguskaitsega seotud väljakutsetele ning tagada vajaliku pädevuse ning kohase inimressursi säilimine, hoidmaks tuumaenergia kasutamisvõimalust säästliku ja konkurentsivõimelise Euroopa tööstuse alusel avatuna;

49.   kutsub üles looma parimate riiklike tavade Euroopa koordineerimismehhanismi, et kaitsta töötajaid ja üldsust kiirguse eest Euroopa tasandil ja täiendada kõnealuses sektoris Euratomi asutamislepingu abil juba saavutatud ühtlustamist;

50.   soovitab komisjonile tungivalt Euratomi asutamislepingu kohaselt järjekindlalt välja töötada tuumaenergia tootmise ja investeerimissihtide valdkonnas tõeliselt tulevikku vaatavaid ja kõnealuses sektoris globaalselt tugevnevat konkurentsi arvesse võtvaid tuumaenergia näidisprogramme, mille puhul võetaks arvesse ka kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisega seotud eesmärke; märgib sellega seoses, et kõigi teiste energiaallikate kasutamine kuulub samuti liikmesriikide pädevusse, kuid eesmärgid (mõnikord isegi kohustuslikud eesmärgid) kehtestatakse siiski ühenduse tasandil, nii nagu on tehtud taastuvate energiaallikate puhul;

51.   kutsub nõukogu üles energiavarustuse kindluse ja süsinikdioksiidiheitmete vähendamise eesmärke silmas pidades määratlema koordineeritud poliitikat, mis julgustaks investeeringuid, mille eesmärgiks oleks täielikus vastavuses ohutusnõuetega pikendada olemasolevate reaktorite kasutusiga ja parandada nende jõudlust ning uutesse tootmisvõimsustesse investeerimist;

52.   võtab teadmiseks nõukogu algatuse luua Euroopa Liidu kõrgetasemeline tuumaohutuse ja -julgeoleku ning tuumajäätmete käitlemise töörühm;

53.   tervitab algatust asutada Euroopa tuumaenergiafoorum, et hõlbustada kõrgetasemelisi arutelusid poliitikute, tööstuse ja kodanikuühiskonna esindajate vahel;

54.   kutsub üles uuesti aktiveerima Euratomi tarneagentuuri rolli ning kasutama täielikult talle Euratomi asutamislepinguga antud volitusi; on seisukohal, et seda rolli ei tuleks vaadelda mitte niivõrd uraaninappuse kui konkurentsivõime ja varustuskindluse, sealhulgas valmistatud tuumakütuse varu seisukohast; on seisukohal, et Euratomi asutamislepingu sätted annavad tarneagentuurile võimaluse olla tuumaenergeetika alane tõeline energiavaatluskeskus ning julgustab selles osas käimasolevaid Euratomi tarneagentuuri staatust puudutavaid mõttearendusi;

55.   kutsub üles jätkama Euratomi asutamislepinguga aluse saanud tihedat rahvusvahelist koostööd ning kutsub üles jätkuvalt tugevdama koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga, et vältida viimase ning Euratomi tegevuste vastastikust dubleerimist ja tagada kõige kõrgetasemelisem kaitse kiirguskaitse, tuumaohutuse ning tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas;

56.   kutsub üles teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö, nagu näiteks projekti ITER või IV põlvkonna tuumareaktorite rahvusvahelise foorumi kõrgel tasemel jätkamisele;

o
o   o

57.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Otsus kohtuasjas 1/78, ELK 1978, lk 2151. (2) Otsus kohtuasjas C-161/97 P: Kernkraftwerke Lippe-Ems Gmbh v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1999, lk. I- 02057. (3) Otsus kohtuasjas C-29/99: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 2002, lk. I-11221. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603. (5) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk. 112. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0599. (7) ELT L 337, 5.12.2006, lk 21. (8) ELT L 400, 30.12.2006, lk 60. Muudetud versioon avaldatud ELT L 54, 22.2.2007, lk 21. (9) ELT L 400, 30.12.2006, lk 1. Muudetud versioon on avaldatud ELT L 54, 22.2.2007, lk 4. (10) ELT L 400, 30.12.2006, lk 404. Muudetud versioon on avaldatud ELT L 54, 22.2.2007, lk 139. (11) ELT L 400, 30.12.2006, lk 434. Muudetud versioon on avaldatud ELT L 54, 22.2.2007, lk 149. (12) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk. 108. (13) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk. 117. (14) Euroopa Liidu lepinguga, allkirjastatud Maastrichtis 7. veebruaril 1992.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon 1968. aasta Thule lennuõnnetuse tagajärgede kohta rahvatervisele (petitsioon 720/2002) (2006/2012(INI))

P6_TA(2007)0182 A6-0156/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse petitsiooni 720/2002;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 21, mille kohaselt on igal liidu kodanikul vastavalt asutamislepingu artiklile 194 õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon;

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 107c ja EÜ asutamislepingu artiklit 194, mille kohaselt on igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus kas üksikult või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub ühenduste tegevusvaldkondadesse ja mis teda otseselt puudutab;

–   võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest(1);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. aprilli 2005. aasta otsust kohtuasjas C-61/03 komisjon v. Ühendkuningriik ja 9. märtsi 2006. aasta otsust kohtuasjas C-65/04 komisjon vs Ühendkuningriik;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 192 lõiget 1;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0156/2007),

A.   arvestades petitsiooni esitaja poolt tõstatatud olulisi küsimusi ja tõsiseid probleeme ning rahvatervist ja keskkonda mõjutavate tuumaenergia kasutamisega seotud ohtude eest kaitsmise eesmärgi olulist tähtsust, mida tunnistas ka Euroopa Kohus;

B.   arvestades, et petitsioonis avaldati, et pärast tuumarelvi kandva USA sõjalennuki B-52 allakukkumist 1968. aastal Thules Gröönimaal mõjutas töötajaid ja elanikke äärmiselt ohtlikust sõjaotstarbel kasutatavast plutooniumist lähtuv kiirgus;

C.   arvestades, et paljud Thule lennuõnnetuses ellujäänud surid tervisekontrolli puudumise tõttu kiirgusega seotud haigustesse ning et praegu on elusolijatel oht kõnealusel viisil surmavalt haigestuda;

D.   arvestades, et Thule lennuõnnetuses ellujäänute tervisekontroll hõlbustaks kiiritushaiguste varast avastamist ja ravi;

E.   arvestades, et Taani valitsus on avaldanud valmisolekut suurima võimaliku avatuse edendamiseks seoses Thule lennuõnnetusele järgnenud kiirguse likvideerimise operatsiooniga;

F.   arvestades, et Euratomi asutamislepingu artikli 2 lõikes b on sätestatud, et ühendus peab "kehtestama ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ning tagama, et neid järgitaks";

G.   arvestades, et Euroopa Kohus on märkinud, et Euratomi asutamislepingu tervisekaitse ja ohutuse peatükk moodustab "ühtse terviku, mille kohaselt on komisjonil olulise ulatusega volitused elanike ja keskkonna kaitsmiseks tuumasaaste ohtude eest"(2), ja arvestades, et Euroopa Kohus on samuti toetanud kõnealuse peatüki sätete laia tõlgendamist, et "tagada elanikkonna tervise järjepidev ja tõhus kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ja mis tahes allikast lähtuvate ohtude eest"(3);

H.   arvestades, et komisjon ja Taani Kuningriik on järjekindlalt keeldunud tunnustamast Euratomi asutamislepingu ja selle alusel vastuvõetud teiseste õigusaktide kohaldatavust Thule lennuõnnetuse järelmõjudele,

1.   märgib, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohaldatakse ühenduse uusi eeskirju põhimõtteliselt enne uue eeskirja jõustumist esinenud olukordade tulevikus tekkivatele tagajärgedele;

2.   järeldab, et Euratomi asutamisleping oli Taani Kuningriigi suhtes viivitamata kohaldatav ja siduv alates ühinemiskuupäevast, millest tulenevalt kuulus see kohaldamisele enne Taani Kuningriigi ühendustega ühinemist esinenud olukordade tulevikus tekkivatele tagajärgedele;

3.   märgib, et Euratomi asutamisleping kehtis Gröönimaa suhtes kaheteistkümne aasta jooksul alates Taani ühinemisest 1973. aastal kuni Euroopa Ühenduste asutamislepingu Gröönimaad puudutavate sätete muutmise lepingu jõustumiseni 1. jaanuaril 1985; arvab siiski, et kuna viimati nimetatud lepingul puudub tagasiulatuv mõju, on Taani Kuningriik jätkuvalt seotud kehtivate õiguslike kohustustega enne 1. jaanuari 1985 Gröönimaa territooriumil aset leidnud sündmuste osas ning lisaks sellele ei piirdu 1968. aasta lennuõnnetuse järelmõjud inimtervisele Gröönimaaga, sest on ilmne, et paljud töötajad, nende hulgas Euroopa kodanikud, on alates sellest ajast elama asunud Taani maismaaterritooriumile;

4.   võtab teadmiseks hiljutise kohtulahendi, milles märgitakse, et "asutamislepingut ei kohaldata tuumaenergia sõjaotstarbelise kasutamise suhtes"(4); on siiski seisukohal, et Euroopa Kohus seostas Euratomi asutamislepingu kohaldamisala kitsendava tõlgenduse ilmselgelt vajadusega kaitsta liikmesriikide olulisi riigikaitselisi huve;

5.   nõuab kindlalt, et Euratomi asutamislepingu kohaldamisala eespool nimetatud piirangut ei tohiks võtta aluseks, vältimaks tervisekaitset ja ohutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist juhtudel, kui arvatav sõjaline eesmärk puudutab kolmandat riiki, kui tuumaenergia kasutamine tähendab rahvusvahelise lepingu rikkumist ja kui ainuke võimalik seos liikmesriigi riigikaitselise huviga seisneb antud hetkel selles, et tuumamaterjal sattus keskkonda tema territooriumil;

6.   märgib, et direktiivi 96/29/Euratom artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse püsiva kiirgusega kokkupuute korral, mis tuleneb kiirgusavarii tagajärgedest;

7.   palub Taani Kuningriigil tihedas koostöös Gröönimaa asutustega ja kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 38 "algatada järelevalve- ja sekkumismeetmed" seoses Thule lennuõnnetuse püsivate tagajärgedega ja kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 53 korraldada "kokkupuute järelevalve" ja võtta "tegelikust olukorrast lähtudes (...) vajalikud sekkumismeetmed";

8.   arvestades, et põhiõigused moodustavad ühenduse õiguse üldpõhimõtete lahutamatu osa ja võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 2 ja 8 sätestatud positiivseid kohustusi, palub liikmesriikidel, kes on seotud ohtlike tegevustega, millel võivad olla varjatud kahjulikud tagajärjed kõnealustesse tegevustesse kaasatute tervisele, tagada tõhusa ja kättesaadava menetluse loomine, mis võimaldaks asjaomastel isikutel saada kogu asjakohast olulist teavet;

9.   palub liikmesriikidel viivitamatult rakendada ja kohaldada direktiivi 96/29/Euratom ning nõuab komisjonilt tungivalt jõuliste meetmete võtmist kõnealuste kohustuste täitmatajätmise korral liikmesriikide poolt;

10.   avaldab kahtlust, kas Taani Kuningriik on seoses Thule lennuõnnetuse ja selle tagajärgedega täitnud täies ulatuses direktiivist 96/29/Euratom tulenevaid kohustusi;

11.   väljendab tõsist muret praeguste puudujääkide pärast elanikkonna tervise kaitsmise valdkonnas seoses tuumaenergia sõjalistel eesmärkidel kasutamisega;

12.   palub komisjonil esitada kõnealuse tühimiku täitmiseks ettepanek, mis käsitleks tuumaenergia sõjalistel eesmärkidel kasutamise olulist mõju rahvatervisele ja keskkonnale;

13.   märgib, et Euratomi asutamislepingu põhisätteid ei ole alates selle jõustumisest oluliselt muudetud ja et need on vaja ajakohastada;

14.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Taani Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1. (2) Kohtuasi 187/87 Saarland, EKL 1988, lk 5013, punkt 11. (3) Kohtuasi C-70/88 parlament vs nõukogu, EKL 1991, lk I-4529, punkt 14. (4) Kohtuasi C-61/03, komisjon vs Ühendkuningriik, EKL 2005, lk I-2477, "Jason Reactor", punkt 44.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon eluasemete ja regionaalpoliitika kohta (2006/2108(INI))

P6_TA(2007)0183 A6-0090/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivaid õigusakte;

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta(1);

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni linnadimensiooni kohta laienemise kontekstis(2);

–   võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2001. aasta resolutsiooni arhitektuuri kvaliteedi kohta linna- ja maakeskkonnas(3);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühtekuuluvuspoliitika ja linnad: linnade ja linnastute panus piirkondade majanduskasvu ja tööhõivesse" (KOM(2006)0385);

–   võttes arvesse komisjoni teatist linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0718);

–   võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2005. aasta rohelist raamatut "Energiatõhusus ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem" (KOM(2005)0265);

–   võttes arvesse 7. detsembri 2005. aasta Bristoli lepet, milles tuuakse kaheksa jätkusuutliku linna tunnuse seas ära hästi kavandatud ja teostatud kvaliteetne linnakeskkond;

–   võttes arvesse Strasbourgis 3. mail 1996. aastal allkirjastatud Euroopa Nõukogu sotsiaalharta täiendatud versiooni (STE 163);

–   võttes arvesse 26. aprillil 2006. aastal Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelise linna-eluasemetega tegeleva töörühma poolt vastu võetud Euroopa eluasemehartat;

–   võttes arvesse 31. maist kuni 11. juunini 1976. aastal Vancouveris toimunud ÜRO inimasustuse konverentsil (Habitat I) vastu võetud Vancouveri inimasustuse deklaratsiooni;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (345/2006) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (407/2007), vastavalt kodukorra artiklitele 117 ja 118;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0090/2007),

A.   arvestades, et taskukohase hinnaga korraliku eluaseme puudumine mõjutab vahetult kodanike elu, piirates nende sotsiaalse integratsiooni võimalust ja liikuvust nii linna- kui ka maapiirkondades;

B.   arvestades, et paljudel Euroopa Liidu linnadel on suured probleemid eluaseme tasandil, näiteks sõltuvalt piirkonnast ja riigist kas ülepakkumine või ebapiisav pakkumine, kodutus, ostu- ja hoolduskulude suur tõus, hoonete halb seisukord; arvestades, et halb hooldamine viib sageli olemasolevate elamute lammutamiseni, mis võib integreeritud arengustrateegia puudumisel põhjustada uut ebavõrdsust linnaplaneerimise osas;

C.   arvestades, et eluaseme küsimust linnades tuleks vaadelda linnaplaneerimise laiemas kontekstis ning seega seotuna mõnede linnaosade vaesumise, keskkonna halvenemise (õhu- ja veereostus, müra, jäätmed, ülekoormatus jms), avalike teenuste mittetoimimise, ligipääsetavuse, turvalisuse jms probleemidega;

D.   arvestades, et eluaseme soetamise raskused on sotsiaalse segregatsiooni ja getostumise põhjused;

E.   arvestades, et demograafilised muutused ning rahvaarvu vähenemine võib teatud piirkondades viia eluaseme nõudluse languse, korterite tühjenemise ja eelkõige kultuuriliste ja sotsiaalsete infrastruktuuride lagunemiseni, mille tagajärjel langeb asjaomaste linnaosade elukvaliteet ja sinna jäävad elama enamasti sotsiaalselt ebasoodsas olukorras elanikerühmad;

F.   arvestades, et madalate sissetulekute, kõrgete energiahindade ning puudulike kütte- ja isolatsioonisüsteemide kombinatsioon kutsub esile energiavaesust ja juurdepääsu puudumist energiale;

G.   arvestades, et eluaseme problemaatika ei piirdu vaid elamuehitusega, vaid hõlmab ka sotsiaalset infrastruktuuri (kultuurikeskused, raamatukogud, staadionid, kokkusaamispaigad jne), mis on oluline sotsiaalse kaasamise tegur ning mis aitab võidelda suurtes linnastutes laialdaselt levinud võõrandumistundega;

H.   arvestades, et sotsiaalne tõrjutus on vastuolus Euroopa sotsiaalmudeliga;

I.   arvestades, et säilitada tuleb linna- ja linnaosakeskuste elujõud, samuti muinsuskaitse alla kuuluvate hoonete olemus;

J.   arvestades, et valglinnastumine tekitab hulgaliselt sotsiaal- ja majandusprobleeme, mis puudutavad transporti (ühistranspordi ülekoormatus, sõltumine sõiduautodest), keskkonnakaitset (kasvav energiatarbimine, saastus) ning teenuste kättesaadavust;

K.   arvestades tööstustegevuse käigus saastatud alade taaselustamise ning taaskasutamise ja rohealade kaitse tähtsust;

L.   arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid aitavad kaasa linnaalade arengu taaselustamisele, soodustades avalike kohtade korrastamist, turvalisust suurendavate ja kuritegevust ennetavate meetmete rakendamist ning vee ja energia tõhusat kasutust soodustavate meetmete arendamist ning sotsiaalse lõimumise toetamist jms;

M.   arvestades suurte kokkupandavate ehitistega seonduvaid spetsiifilisi probleeme nii elamu kvaliteedi kui ka infrastruktuuride kaasajastamise osas (hooldus- ja renoveerimistööde ning sobiva tehnika- ja tehnoloogiaalase uurimistegevuse rahastamine);

N.   arvestades, et uus Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus on muutnud eluaseme uutes liikmesriikides mitmetel erijuhtudel abikõlblikuks(4);

O.   arvestades eluaseme omandiprobleeme, mis on eelkõige tingitud mõnedes liikmesriikides nii üüritingimuste kui ka omandiõiguse ülemineku mitteasjakohasest reguleerimisest;

P.   arvestades teadusuuringute seitsmendat raamprogrammi(5);

Q.   arvestades koostöös Euroopa Investeerimisfondi (EIF) ja Euroopa Investeerimispangaga (EIP) käivitatud finantsalgatusi JEREMIE(6) ja JESSICA(7);

R.   arvestades, et elamusektor on oluline tööhõiveallikas nii ehitusvaldkonnas kui ka renoveerimise, ümberehituse ning kohalike ja finantsteenuste valdkonnas;

S.   arvestades, et tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse küsimuste nõukogu tõstis kodutute ja eluasemega seotud tõrjutuse probleemid Euroopa sotsiaalse kaasamise ja sotsiaalkaitse strateegias prioriteetsele kohale;

T.   arvestades, et sotsiaalkorteritesse investeerimisel on praegu ja edaspidi tähtis koht eluaseme tagamisel neile, kellele eluasemeturg ei ole muul viisil kättesaadav,

1.   on seisukohal, et õigus mõistliku hinnaga adekvaatsele ja hea kvaliteediga eluasemele on üks olulisi põhiõigusi, mida tunnustatakse paljudes rahvusvahelistes hartades ja liikmesriikide põhiseadustes;

2.   soovib, et liikmesriigid võtaksid vastu asjaomased õigusnormid, et nimetatud õigus saada mõistliku hinnaga adekvaatne ja kõrgekvaliteediline eluase ellu viia;

3.   on seisukohal, et eluasemete renoveerimine sotsiaalsetel ja energiatõhususe eesmärkidel ei ole üksnes linna probleem, et asjakohaselt tuleb käsitleda praegu maapiirkondade ees seisvaid laiaulatuslikke eluasemega seotud küsimusi ja seda eriti uutes ühtekuuluvusriikides;

4.  4 nõuab Euroopa tasandil kvaliteedinäitajate kindlaks määramist, mille alusel määratleda adekvaatse eluaseme mõiste;

5.   rõhutab, kui tähtis on, et EL võtaks Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelise linna eluasemetega tegeleva töörühma poolt vastuvõetud harta alusel vastu Euroopa deklaratsiooni; teeb sellega seoses regionaalarengukomisjonile ettepaneku teha asjakohane algatus;

6.   rõhutab vajadust tugevdada Lissaboni strateegia kontekstis õigust eluasemeabile, et edendada sotsiaalset kaasamist, ning eeskätt selleks, et töötajate liikuvus saaks samuti tegelikkuseks;

7.   rõhutab vajadust käsitleda eluasemepoliitikat sotsiaalset tasakaalu ja segaühiskonda soodustava ruumilise planeerimise poliitika raames;

8.   loodab, et otsustajad riiklikul ja kohalikul tasandil võtaksid meetmeid, et parandada esimese eluaseme kättesaadavust noortele;

9.   palub komisjonil võtta eluasemeteema linnade ja piirkondade jätkusuutliku arengu arutellu ning linnamõõtmepoliitikate kooskõlastamiseks asutatud talitustevahelise töörühma töökavasse;

10.   rõhutab turvaküsimuste tähtsust:

11.   leiab samuti, et erinevaid jätkusuutliku arengu mõõtmeid (solidaarsus, keskkond ja energia), juurdepääsu, tervishoidu, turvalisust ja tarbimiskvaliteeti tuleks käsitleda sidusalt ning tagada, et kulud eluaseme olukorra parandamiseks oleks vastavuses leibkondade võimalustega;

12.   rõhutab kultuurikeskuste, kultuuridevahelise dialoogi ning mitmeid linnaosi hõlmavate ühisprojektide tähtsust, sest need võimaldavad toetada erinevate linna, eeslinnade ja lähedalasuvate maapiirkondade kogukondade integratsiooni;

13.   rõhutab vajadust arvestada maapiirkondade eluasemetega seotud eriomase probleemistikuga, et soodustada ruumilise planeerimise tasakaalustatud poliitikat, mis hoiab ära maapiirkondade eraldatuse ja tühjenemise, eriti arvestades rohkete raskustega, nagu isikute väike sissetulek, hajutatud ja vananenud elamispinnad, üüripindade, sotsiaalpindade ja muu elamispinna puudumine;

14.   juhib tähelepanu ka väikelinnade eluasemega seotud küsimuste eripärale; leiab, et viimased on maapiirkondade elanike jaoks ligitõmbavad mitte üksnes pakutavate töökohtade tõttu, vaid ka seetõttu, et need pakuvad kõrgemat hariduse ja kutseõppe taset ning vastavad tervishoiu- või kultuurivaldkonnas esitatavatele nõudmistele; rõhutab, et väikelinnade nimetatud rolli tuleb toetada, sest see on tihedalt seotud maapiirkondade ümberstruktureerimisega, eeskätt tervishoiuteenuste ja keskhariduse valdkonnas ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengu, turismi, kuurortide jms alal;

15.   leiab, et maapiirkondades tuleb pakkuda stiimuleid, mis julgustavad omandama, taastama ja uuendama vanu hooneid, toetada riiklikke ja eraasutusi, mis pakuvad nõuandeid ja individuaalset nõustamist eraisikutele ja äriinimestele, kes tahavad paikseks jääda, ning parandada riiklike ja eraõiguslike uute ning remonditud sotsiaaleluasemete pakkumist;

16.   julgustab komisjoni teostama uuringut ning liikmesriike parandama andmete kogumist eluaseme kulude ja nõudluse ning kinnisvaraturu osas üldiselt, võttes arvesse eluasemete hõivatuse ebaühtlust, traditsiooniliste perekonnastruktuuride muutumist ja noorte erilist olukorda, rahvastiku vananemist ning rahvastiku arvu vähenemist; kutsub liikmesriike üles elamuprojektide planeerimisel ja ümberkorraldamisel ning andmete kogumisel võtma arvesse tehniliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ning transpordialaste infrastruktuuride olukorda ja juurdepääsu nendele;

17.   rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleb tegeleda eluasemega seotud probleemide kui riigisisese küsimusega valdavalt kohalikul tasandil ja toetada sellest lähtuvalt kohalikke omavalitsusi; on veendunud, et Euroopa suunised suurendaksid võimet neid probleeme lahendada;

18.   on seisukohal, et eluaset mõjutavate tegurite keerukust silmas pidades tuleks omaks võtta terviklik subsidiaarsuse ja läheduse põhimõtetel rajanev lähenemisviis, mis tagaks erinevate eluaseme kättesaadavust soodustavate, ehituskvaliteeti, kõikide põlvkondade elukvaliteeti ning nii linna- kui ka maakeskkonna köitvust parandada võimaldavate tegurite samaaegse sisseseadmise;

19.   juhib tähelepanu asjaolule, et kuivõrd enamik sotsiaaleluasemetest ei asu tervishoiu seisukohast eriti soodsas keskkonnas ning kuivõrd nende kvaliteet ei võimalda tagada häid elutingimusi, tuleks mitte üksnes toetada eluasemete arengu rahastamist Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, vaid parandada samas ka sotsiaaleluasemete elanike tervishoiu- ja keskkonnatingimusi ning seeläbi ka nende elukvaliteeti;

20.   on ka seisukohal, et tervikliku lähenemisviisiga on rohkem võimalusi kordaminekuks, kui seda rakendavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, kes suudavad tagada tervikliku lähenemise, linnastus rakendatavate poliitikate ja algatuste optimaalse kooskõlastuse ning kõnealuse linnastu arengu pikaajalise nägemuse; julgustab seetõttu liikmesriike vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) artiklile 11 kaasama linnu tegevusprogrammide raames abikõlblike linnameetmete kaasrahastamiseks mõeldud struktuurifondide kavandamisse ja haldamisse ning delegeerima neile nende rakendamise;

21.   kutsub liikmesriike ja/või kohalikke ametiasutusi üles tagama, et ühenduse toetusi saavate eluasemeprogrammide väljatöötamisel teostaksid kohalikud ametiasutused eesistujariigi Soome esitatud ettepaneku "Tervis kõikides poliitikates" alusel tervisele avaldatava mõju hinnangu, et luua sotsiaalselt tõrjutud isikutele tervislik elukeskkond;

22.   rõhutab eri tasandite kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning valitsusorganite vahelise dialoogi ja kooskõlastuse vajadust, et tagada riikliku toetuse sidusus ja sotsiaalselt vastutustundlik tegutsemine ning toetumine horisontaalsele (pöörates tähelepanu kõikidele ühenduse eluasemega seotud poliitikavaldkondadele), vertikaalsele (osapoolte vahel, kes tegelevad eluaseme küsimustega erineval – üleeuroopalisel, siseriiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil) ning kombineeritud (riigiasutuste, sotsiaal-majanduslike osaliste ja kodanikuühiskonna vahel) kooskõlastusele; nõuab ka püsielanike ja nende organisatsioonide laialdast kaasamist, et jõuda ühiste otsusteni linnakeskkonna taaselustamise, uuendamise, halduse ja säilitamise alases tegevuses;

23.   ergutab eluaset mõjutavate rahavoogude ja poliitikate suuremat kooskõlastamist, pidades eelkõige silmas Euroopa Regionaalarengu Fondist, JESSICA ja JEREMIE rahastamisvahenditest ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendast raamprogrammist ja muudest ühenduse, siseriiklikest, piirkondlikest ja kohalikest eluaseme ja linna renoveerimise alastest algatustest toetust saavate meetmete vastastikust täiendavust ning eeskätt linna ajalooliste kvartalite elumajade kaasajastamist ja uuendamist;

24.   loodab ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivate määruste 2009. aastaks kavandatud läbivaatamise taustal, et kuna vajadus eluasemete järele on kogu Euroopat puudutav üldine kriitiline küsimus, avatakse taas arutelu ühenduse sotsiaalkorterite renoveerimiseks ette nähtud fondidele juurdepääsu laiendamise üle kõikidele liikmesriikidele, mille eesmärgiks on säästa energiat ja kaitsta keskkonda ning mis seni kehtib vaid teatud riikide puhul; palub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka, et algatust JESSICA rakendatakse kõikides riikides võrdsetel alustel, hõlmates ka eluasemeküsimustega tegelemist integreeritud arengule keskenduva lähenemisviisi raames;

25.   julgustab asjaomaseid liikmesriike täielikult ära kasutama Euroopa Regionaalarengu Fondist eluaseme valdkonnas antavaid vahendeid;

26.   palub komisjonil struktuurifondide kasutamist kontrollides jälgida, et Euroopa struktuurifondidest rahastatud elamuehituse raames võetaks täielikult arvesse määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõiget 2 ja et oleks tagatud sobiv eluase sotsiaalselt ebasoodsas olukorras elanikerühmadele;

27.   kinnitab oma toetust riigiasutuste, sotsiaal-majanduslike osaliste ja kodanikuühiskonna vahelise partnerluse tugevdamisele ja rõhutab avaliku ja erasektori partnerluse olulisust, eelkõige kokkupandavate majade kaasajastamisel ja tööstuspiirkondade taastamisel;

28.   toetab komisjoni algatatud kampaaniat säästva energia toetuseks, mille eesmärk on äratada Euroopa kodanike huvi koduse energiatarbimise vähendamise vastu; julgustab ka komisjoni viima energiatõhususe tegevuskava raames läbi ulatuslikku teavituskampaaniat;

29.   palub komisjonil hõlbustada uute tehnoloogiate ja tõhusamate ehitustoodete kasutamist elamusektoris, mis võimaldavad vähendada energiatarbimist;

30.   palub komisjoni arendada SAVE programmi(8) raames tõhusalt edasi sotsiaalelamusektori katseprojekti, et soodustada ja levitada valitud energiatõhususe alaseid näidisprojekte;

31.   rõhutab eluasemepoliitikaalaste heade tavade vahetamise tähtsust ja julgustab komisjoni arendama välja URBACT programmi raames sisse seatud eluasemetega sarnaste eluasemete temaatilisi võrgustikke; sellega seoses märgib huviga komisjoni algatust "Piirkonnad majandusmuutustes" (KOM(2006)0675) ja ootab selle algatuse rakenduseeskirjade esitamist;

32.   julgustab komisjoni looma kõikides ELi ametlikes keeltes veebilehekülge, mida saaks kasutada koostöö- ja teabevahetusfoorumina ning heade tavade vahetamiseks sarnaselt Euroopa linnapoliitika teabekeskuste võrgule (EUKN – European Urban Knowledge Network);

33.   palub komisjonil koostada uuring, milles esitatakse pädevuste ja vastutuse jagunemine siseriiklike, piirkondlike ja kohalike tasandite vahel ning eluaseme õiguslik raamistik kõikides liikmesriikides; on veendunud, et niisugune uuring võimaldaks teha teadlikke otsuseid ja määrata kindlaks ELi võimalikud tegevusväljad eluasemete osas, et tagada ühenduse meetmete tõeline lisandväärtus, võrreldes siseriiklike, piirkondlike ja kohalike meetmetega, võttes arvesse liikmesriikide kohustust tagada üldistes huvides taskukohase hinnaga adekvaatne ja kõrgekvaliteediline eluase;

34.   toetab kindlalt kõikidel tasanditel bürokraatia vähendamise ideed, et muuta ruumiline planeerimine ja haldamine tõhusamaks;

35.   rõhutab spetsialistide kohapealse koolitamise tähtsust, mis hõlmab linnaplaneerimis-, ehitus-, uuendamis-, haldamis- ja olemasolevate ehitiste säilitamise alast eriettevalmistust, ja tervitab koolitusmeetmete rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist (ESF);

36.   rõhutab, kui oluline on, et maakasutusega tegelevad ametiasutused võtaksid ruumilise planeerimise poliitika kindlaksmääramisel, tegevuste planeerimisel ja nende rakendamisel arvesse puudega ja eakate inimeste ligipääsetavust elamutele, avalikele teenustele ja linnatranspordile ning kavandaksid lastele ja noortele mängu- ja puhkeväljakuid;

37.   julgustab EIP rühma ja komisjoni looma JEREMIE raames ja kooskõlas algatusega JESSICA strateegiat hoonestussektori arengu stimuleerimiseks, peamiselt uutes liikmesriikides, mis oleks struktuuriabi eluaseme arendusele ja kaasaks kohalike ja piirkondlike ressursside mobiliseerimist linnaarendusprojektide osas;

38.   julgustab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi kindlaks tegema linnade ja territooriumide olukordade mitmekesisust liikmesriikides ning vaatama üle oma eluasemepoliitikat vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõttele;

39.   kutsub riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles tegelema kiireloomuliselt ühe eluasemepoliitika prioriteetsema küsimuse, nimelt kodutute probleemi lahendamisega;

40.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0367. (2) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 127. (3) EÜT C 73, 6.3.2001, lk 6. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta; artikli 7 lõige 2 ning põhjendused 5 ja 6. (5) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013). (6) Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele). (7) Joint European Support for Sustainable Investment in City Areas (ühine Euroopa toetus jätkusuutlikeks investeeringuteks linnapiirkondades). (8) SAVE – mitmeaastane programm energiatõhususe edendamiseks.

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon tulevase regionaalpoliitika panuse kohta Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse (2006/2104(INI))

P6_TA(2007)0184 A6-0096/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 2, 3, 158, 159 ja 160;

–   võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(1) ja selle juurde kuuluvat korrigendumit(2);

–   võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse ühtekuuluvusfond(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta(6);

–   võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühtekuuluvust käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste kohta (7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)(9);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni teaduse ja tehnoloogia kohta – Euroopa Liidu tulevase teadusuuringute toetamise poliitika suunised(10);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013" (KOM(2005)0299);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia" (KOM(2006)0502);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis" (KOM(2005)0488);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Ühtekuuluvuspoliitika ja linnad: linnade ja linnastute panus piirkondade majanduskasvu ja tööhõivesse" (KOM(2006)0385);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Kolmas ühtekuuluvuse arenguaruanne: uue partnerluse poole majanduskasvu, tööhõive ja ühtekuuluvuse valdkonnas" (KOM(2005)0192);

–   võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumise järeldusi;

−   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Feira kohtumisel 19.–20. juunil 2000. aastal toetatud Euroopa väikeettevõtete hartat;

–   võttes arvesse komisjoni teatist 2006. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga "On aeg tõsta tempot: uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel" (KOM(2006)0030);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule (20. oktoobril 2006 Soomes Lahtis toimuv mitteametlik kohtumine) pealkirjaga "Innovatsioonialdis ja uuenev Euroopa" (KOM(2006)0589);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule pealkirjaga "Euroopa Tehnoloogiainstituut: edasised sammud selle loomiseks" (KOM(2006)0276);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "'Piirkonnad majandusmuutustes" (KOM(2006)0675)";

–   võttes arvesse Esko Aho juhitud sõltumatu uurimis- ja arendustegevuse ekspertrühma komisjonile esitatud aruannet pealkirjaga "Innovaatilise Euroopa loomine" (jaanuar 2006), Euroopa teadusuuringute nõuandekomitee lõpparuannet pealkirjaga "Teadusuuringute ja innovatsiooni piirkondliku potentsiaali tugevdamine" (november 2005) ning komisjoni töödokumenti "Uuenduslikud strateegiad ja tegevused – 15 aasta piirkondlikud kogemused" (oktoober 2006);

–   võttes arvesse Euroopa innovatsioonitegevuse 2006. aasta arenguaruannet (trendikaart);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee seisukohti ja arvamusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0096/2007),

A.   arvestades, et lisaks tegevusele, mis hõlmab projektide heakskiitmist ja struktuurifondide juhtimist, aitab regionaalpoliitika tõsta ELi innovatsioonisuutlikkust, mis kätkeb endas rida täiendavaid teadus- ja tehnoloogia-, õigus- ja finants-, majandus- ja kaubandus-, korraldus- ja haldus-, energia- ja keskkonna-, haridus- ja sotsiaal- ning tervishoiu- ja kultuurialaseid meetmeid eesmärgiga tagada ühendusesisene tegelik ühtekuuluvus;

B.   arvestades, et investeeringud iseenesest ei taga arengut, kuid asjakohaste poliitikate järgimisel ja kasvu soodustavate meetmete toetusel võivad need saada oluliseks arendusvahendiks;

C.   arvestades, et innovatsioonisuutlikkuse suurendamise eesmärk peaks olema piirkondadevaheliste erinevuste vähendamine, viies seeläbi ellu sotsiaalse solidaarsuse ja harmoonilise arengu põhimõtteid;

D.   arvestades, et igasugune innovatsioonitegevus peab olema suunatud inimestele; arvestades, et kõigi poliitikate eduka täitmise aluseks on inimeste igakülgne ja harmooniline areng ning arvestades, et ELi kõigi meetmete osas tuleb lähtuda selle elanike kui kohalike ja piirkondlike kogukondade liikmete ning samal ajal liikmesriikide kodanike heaolust (mis üldiselt väljendub elukvaliteedis ja pikaealisuses);

E.   arvestades, et hariduse ja koolituse ühesugune kättesaadavus kõigil tasanditel on kodanike põhiõigus ning et tuleb toetada järjepidevat koolitamist ning pakkuda töötajatele ümberõppevõimalusi;

F.   arvestades, et innovatsiooni ELis tuleb mõista kui dünaamilist ja interaktiivset protsessi, mis kaasab erinevaid, sealhulgas vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele ka piirkondlikke ja kohalikke sidusrühmi;

G.   arvestades, et innovatsioon võib tähendada ka naasmist heade, läbiproovitud ja kontrollitud tavade juurde, mis on kasutusel olnud mitmete põlvkondade jooksul, ning et mõningatel juhtudel võivad innovatsioonimeetmed olla suunatud üksnes eripiirkondadele;

H.   arvestades, et mõned meetmed nõuavad olulisi kulusid, samal ajal kui ülejäänud eeldavad vaid uusi ideid ja/või heade ning arusaadavate õigusnormide kehtestamist ja järgimist;

I.   arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärk on muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks aastaks 2010, muu hulgas suurendades selleks kulutusi uurimis- ja arendustegevusele 3%ni SKPst, ning et piirkondlikel ja kohalikel keskustel tuleb aktiivsemalt sekkuda Lissaboni strateegia tegelikku elluviimisse;

J.   arvestades, et 60–70% ühenduse õigusaktidest rakendatakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

K.   arvestades, et struktuurifonde tuleb kasutada paindlikult, võimaldades vajalikul määral arvestada iga piirkonna eripära;

L.   arvestades, et on tarvitusele võetud erinevaid rahastamisvahendeid, muu hulgas uued algatused Jaspers(11), Jeremie(12) ja Jessica(13), ning et Euroopa Investeerimispanga meetmed toimivad kasuliku arenguhoovana, suunates kulutuste otstarbekohasele kasutamisele;

M.   arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) etendavad olulist osa innovatsioonisuutlikkuse suurendamisel ELis, muu hulgas tänu oma paindlikkusele ja kiirele kohanemisele uue tehnoloogia ja tegutsemismeetoditega;

N.   arvestades, et VKEsid tuleb pidada üheks peamiseks innovatsiooni edendajaks Euroopas ning et liikmesriikidel ja ELil on kohustus tugevdada väikeettevõtete uuenduslikkuse vaimu ja tehnoloogilist potentsiaali ning võtta kasutusele väikeettevõtetele kättesaadav ühenduse patent;

O.   arvestades, et ELi üheks suurimaks väljakutseks on jätkusuutliku energeetikasektori arendamine;

P.   arvestades, et majandustegevus laiemas mõttes hõlmab ka põllumajandust;

Q.   arvestades, et teenindussektor annab olulise osa (umbes 70%) liikmesriikide tuludest;

R.   arvestades, et ELi kohta tehtud demograafilised prognoosid (madal sündivus ja rahvastiku vananemine) kujutavad endast sotsiaalset probleemi ning avavad liikmesriikidele, sealhulgas teenindussektorile häid innovatsioonivõimalusi;

S.   arvestades, et transpordile, telekommunikatsioonile ja teabevõrkude infrastruktuurile tuleb luua asjakohased tingimused;

T.   arvestades, et maailma majanduses ja poliitikas arvestatavad tegutsejad ei istu, käed rüpes, vaid otsivad samuti uusi lahendusi, ning arvestades, et innovatsioon võib olla vahend, mis muudab Euroopa majanduse atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks ning tugevdab ELi piirkondade vahelisi sidemeid;

U.   arvestades, et innovatsiooni ei tohi käsitleda üksnes puhtformaalselt, ning arvestades tagasimõjuga, mille tõttu õigesti teostatud regionaalpoliitika tugevdab mitmesuunalist innovatsiooni, mis omakorda kutsub esile kiirema ja harmoonilisema piirkondliku arengu, suurendades seeläbi ELi ühtekuuluvust;

V.   arvestades, et innovatsioon on üks ELi kolmest prioriteedist, mida nimetatakse ühenduse strateegilistes juhistes aastateks 2007–2013,

Inimkapitali, haridust, teadus- ja uurimistegevust käsitlev poliitika

1.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi piirkondades kõigile kodanikele võrdsed võimalused juurdepääsuks haridusele kõigil tasanditel, mis ergutaks inimeste innovatiivset ja loomingulist mõtlemist, ning tagama isiksuste tasakaalustatud (nii intellektuaalse kui ka füüsilise) arengu, sealhulgas aktiivse, eetilise ja ühiskondliku suunitlusega käitumismallide arengu;

2.   tervitab juba saavutatud tulemusi ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama piirkondlike akadeemiliste ja teadusuuringute keskuste, samuti erinevate valdkondade tippkeskuste arengut ning nende keskuste, eelkõige seniste ja uute tippkeskuste vahelist tihedamat koostööd, seda ka kolmandatele riikidele avatud võrgustike ning uurijate ja üliõpilaste vahetuse intensiivistamise ning naissoost uurijate juurdepääsuvõimaluste avardamise kaudu;

3.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles edendama neid uurimisprojekte, mille tulemustel on praktiline rakendus, aidates seeläbi kaasa piirkondlikule arengule;

4.   juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu asjaolule, et tingituna ELis valitsevast demograafilisest situatsioonist vajavad liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pere-, sotsiaalkindlustus- ja pensionipoliitikad muutmist ning erilist tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et Euroopa ühiskond vananeb ja et eakaid inimesi tuleks julgustada uuenduslike meetmete väljatöötamises vahetult osalema, rakendades kasulikult oma teadmisi ja kogemusi;

5.   kutsub liikmesriike, komisjoni ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tegutsema tulemuslikumalt andekate noorte avastamiseks, andma neile võimalusi oma teadusliku ja intellektuaalse suutlikkuse arendamiseks ning osutama ka igakülgset toetust noorte teadlaste edasiarenemiseks;

6.   rõhutab, et demograafilised muutused loovad Euroopa majanduse jaoks ka võimalusi; viitab innovatsioonitegevusele informaatika- ja meditsiinisektoris, domootikas (kodumajapidamiste automatiseerimine), telemaatikas ning suures osas teenuse-, transpordi- ja hoolekandesektorist, samuti regionaalplaneerimisel; tuletab meelde, et enamikul piirkondlikest ja kohalikest omavalitsustest on piisavalt võimu nende valdkondade poliitika elluviimiseks;

7.   teeb komisjonile, Regioonide Komiteele, liikmesriikidele ja piirkondlikele omavalitsustele ettepaneku, et innovatsioonimeelsuse tugevdamiseks piirkondlikes ja kohalikes kogukondades alustataks ühiskonnas ja eelkõige ettevõtlussektoriga mitmesuunalist kampaaniat altpoolt tuleva algatuse korras toimuva dialoogi intensiivistamiseks;

8.   tunnistab innovatsiooni tähtsust töökohtade loomisel Euroopas;

9.   on seisukohal, et innovatsioonisuutlikkuse suurendamise oluline eeltingimus ELis, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, ülemereterritooriumitel, mägialadel, saartel ja maapiirkondades on takistamatu ja vaba (või üliodav) lairibavõrgu juurdepääs:

10.   nõuab tungivalt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning riigiasutused koostöös valdkondlike asutustega (näiteks kaubandus-tööstuskodade ja muude teabekeskustega) rajaksid ühised teabepunktid; rõhutab, et seda on olemasolevate teabevõrgustike ümberkorraldamise kaudu võimalik teha ilma täiendavaid vahendeid kulutamata; lõpetuseks märgib, et sel moel saaksid ettevõtted ja teadusasutused ühest ja samast kohast teavet innovatsiooni, teadusuuringute ja regionaalarengu poliitika kohta kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil;

11.   kogu ELis innovatsiooni ergutamist silmas pidades arvab, et on oluline igakülgselt toetada leiutamisega seotud tegevusi ja selle laiendusena patentide ja litsentsidega seotud tegevusi, ning kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi Euroopa patendi kasutuselevõtmiseks, tagama autoriõiguste kaitse (intellektuaalomandi õiguste strateegia), võitlema energiliselt ja tulemuslikult võltsimise ja plagieerimisega, ning tegema tööd kõikehõlmavate lahenduste leidmiseks selles valdkonnas, võttes peamiselt aluseks Euroopa mudelid;

12.   juhib tähelepanu sellele, et arengu ja innovatsiooni meetmed hõlmavad ka mittetehnoloogilisi organisatsioonilisi ja teenustega seotud uuendusi; tervitab asjaolu, et 5. detsembri 2006. aasta konkurentsinõukogu otsustas koostada teenustega seotud ja mittetehnoloogilise innovatsiooni poliitikasuunised; kutsub komisjoni üles kaasama sellesse protsessis osalevaid asjaomaseid ettevõtteid esindavad organisatsioonid; kutsub piirkondi üles juurutama meetmeid mittetehnoloogilise innovatsiooni toetamiseks;

13.   arvab, et innovatsioonikeskmed ja tippkeskused on siiani andnud häid tulemusi ja et neid peaks täiendama järeldustega eelnimetatud komisjoni teatisest "Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia"; on seisukohal, et arvestada tuleks ka komisjoni eelnimetatud töödokumenti pealkirjaga "Innovatiivsed strateegiad ja meetmed" (milles käsitletakse ka "innovatsioonikupongi"), samuti tuleks kaaluda Euroopa teadusuuringute nõuandekomitee eelnimetatud soovitusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama keskmete arengut kui vahendit sidemete loomiseks teadusuuringute keskuste, hariduskeskuste, ettevõtluse ja kohalike kogukondade vahel;

14.   arvab, et innovatsiooni dünaamiline areng piirkondlikul tasandil, eriti traditsioonilise või monotööstusega piirkondades võib tulemuslikult aidata ettevõtete ümberpaiknemise negatiivseid tagajärgi ära hoida ning toetada piirkondlikku tööhõivet;

15.   soovitab tungivalt liikmesriikidel edendada koostööd, asutades Euroopa tehnoloogiafoorumeid, mis võimaldavad innovatsioonitegevust kokku koondada, luues selleks piiriüleseid ja piirkondadevahelisi sidemeid tööstus- ja äriringkondade ning teadlaste ja finantsringkondade vahel;

16.   peab vajalikuks piirkondlike innovatsioonialade ja -keskuste rajamist ning nende ühendamist võrgustike kaudu teiste piirkondade ja liikmesriikide või kolmandate riikide vastavate struktuuridega;

17.   tervitab asjaolu, et uurimis- ja arendustegevuse kulud on teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis kasvanud ligikaudu 40%; sellegipoolest rõhutab, et teadus- ja arendustegevuse kulude praegune tase on ikka veel ohtlikult madal ning et selleks eraldatud ühenduse eelarvelised assigneeringud ei ole kaugeltki rahuldavad, ning kutsub liikmesriike üles võimalikult ruttu märkimisväärselt suurendama oma uurimis- ja arendustegevuse kulude osa SKTst nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, juhtides tähelepanu vajadusele kasutada raha arukalt ning vastavalt ettenähtud sihtotstarbele;

18.   väljendab muret selle pärast, et ehkki ELi asutused tunnistavad innovatsiooni edendamise otsustavat tähtsust, ei rahulda uurimis- ja arendustegevusele eraldatud assigneeringud liidu tegelikke vajadusi ning ei taga seetõttu tema konkurentsivõimet;

19.   arvab, et struktuurifondid on oluline vahend innovatsioonisuutlikkuse toetamiseks ja piirkondade majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, ning soovitab komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel suurendada struktuurifondidest uurimis- ja leiutustegevuseks eraldatavate vahendite osakaalu;

20.   näeb Euroopa Tehnoloogiainstituuti (ETI) kui uut võimalust takistada ajude äravoolu ning anda andekatele Euroopa teadlastele ainulaadne võimalus teadusuuringute läbiviimiseks kõige kõrgemal tasemel, samuti kui piirkondlike uurimisinstituutide potentsiaalset toetusallikat; seepärast kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike kiirendama tööd ETI loomisel ning seeläbi tõstma ühenduse konkurentsivõimet ja potentsiaali nn teadmiste kolmnurgas, mille moodustavad innovatsioon, haridus ja teadusuuringud;

21.   julgustab komisjoni koostama avatud, ühtse ja konkurentsivõimelise teadlaste tööturu loomise strateegiat, ning liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi seda strateegiat ellu viima nii, et avada teadlastele ametialase arengu ja asjakohase karjääri väljavaated koos liikuvust soodustavate sammudega;

Majandus- ja energiapoliitika ning finants- ja haldusmeetmed

22.   kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles andma VKEdele oma pädevuse piires igakülgset toetust (kaasa arvatud meetmed haldusmenetluste ja maksusüsteemi täiustamiseks ning riigihangete korda käsitlevad meetmed), kuna VKEd on kõige loomingulisemad ja dünaamilisemad tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste uuenduste levitajad ning võivad seega tõsta Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet ja parandada olukorda tööturul;

23.   rõhutab, et on oluline hõlbustada VKEde juurdepääsu struktuurifondidest saadavale rahastamisele, et suurendada ELi kulutuste kulutasuvust Euroopa üldsuse silmis; sellega seoses arvab, et tuleb toetada rahastamise suuremat mitmekesistamist ning eelkõige teha pingutusi riskikapitali potentsiaali täielikumaks väljaarendamisele;

24.   kutsub piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi edendama ja toetama piirkondlikku koostööd teaduslike uurimiskeskuste ning erineva suurusega, nii väikeste ja keskmise suurusega kui ka suurte ettevõtete ning võimaluse korral sotsiaalmajanduslike institutsioonide vahel; kutsub piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi käsitlema avatud uuendustegevuse põhimõtet (klastri- e keskmepõhine teadus- ja uuendustegevuse alane koostöö tööstuse, VKEde ja valitsuse vahel) piirkondliku arengu mootorina;

25.   rõhutab, et struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond etendavad olulist osa ühenduse Lissaboni eesmärkide täitmisel, eriti innovatsiooni valdkonnas;

26.   peab struktuurifonde oluliseks vahendiks innovatsioonisuutlikkuse tõstmisel, eriti piirkondade ühtekuuluvuse suurendamisel ja nende majandusliku ebavõrduse vähendamisel; teeb ettepaneku oluliselt suurendada struktuurifondidest teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks eraldatavaid vahendeid;

27.   tunnistab, et piirkondlikul ja kohalikul tasandil on mikroettevõtted ja käsitööndus innovatsiooni soodustava poliitika seisukohast eriti olulised ning tuleks toetada nende koostööd avalike ja eraõiguslike uurimisasutustega, seda eelkõige madal- ja kesktaseme tehnoloogiate puhul; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava selliste ettevõtete jaoks ning soovitab liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel toetada neid struktuurifondide kaudu, muuhulgas ka üliõpilaste praktika raames, ning kahetseb, et nende osas ei ole välja pakutud operatiivseid meetmeid; seetõttu kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et strateegia prioriteetide määratlemisel võetaks arvesse selliste ettevõtete erijooni ja vajadusi;

28.   kutsub liikmesriikide valitsusi ja piirkondlikke omavalitsusi looma vajalikke tingimusi piirkondadevahelise ja piiriülese koostöö tugevdamiseks innovatsiooni valdkonnas, ning soovitab võimalikult lihtsustada sellise koostöö rahastamise haldusmenetlusi;

29.   soovitab liikmesriikide valitsustel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel võtta olulise tähtsusega innovatiivseid meetmeid teenindussektoris selle laiemas tähenduses, mis hõlmab ka avalikke teenuseid;

30.   innovatsiooni soodustava poliitika tulemuslikuks rakendamiseks piirkondades nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid otstarbekalt Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse esimese raamprogrammi pakutavaid üksteist täiendavaid rahastamisvõimalusi;

31.   on seisukohal, et vastavalt tugevale sotsiaalsele survele selles küsimuses tuleb radikaalselt kärpida bürokraatiat, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles oma vastavate pädevuste piirides sellest vaatevinklist lähtudes läbi vaatama ühenduse, siseriiklikud, piirkondlikud ja kohalikud õigusaktid ning oluliselt lihtsustama ja võimaluse korral ühtlustama haldusmenetlusi, eelkõige neid, mis seonduvad majandustegevuse alustamise ja juhtimisega (ühtsed kontaktpunktid);

32.   on seisukohal, et institutsionaalset abi tuleks osutada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele nende innovatsiooni toetavas töös ning soovitab, et liikmesriigid võiksid kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega ning komisjoni vastu võetud riigiabi suunistega kaaluda neile võimalikult laialdaste kohustuste ja volituste andmist koos asjakohaste omafinantseerimisvahendite, toetuste või abirahadega, mis peaks hõlbustama jõupingutusi kohalikele elanike jaoks parimate lahenduste leidmisel;

33.   kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi innovatsiooni soodustavate investeeringute ja projektide elluviimiseks sobivate viiside otsimisel edendama ja paremini ära kasutama lahendusi, mida pakub avaliku ja erasektori partnerlus, rakendades samal ajal muudes riikides ja piirkondades väljatöötatud häid tavasid ning järgides kulutustele vastava tulu põhimõtet;

34.   rõhutab ulatusliku avaliku ja erasektori partnerluse vajadust, et täiendada liikmesriikide ja ühenduse eraldatavaid avaliku sektori vahendeid; märgib, et sellise tegevuse edu sõltub esmajoones võimalike osalejate vahelistest sidemetest;

35.   seoses ühelt poolt konkurentsipoliitika ja riigiabi poliitika vaheliste pingete tekkimise võimalusega ning teiselt poolt selliste projektide toetamisega struktuurifondidest nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid selliste pingete vähendamiseks seoses avaliku ja erasektori partnerluse ning muude küsimuste, sealhulgas lairiba- ja internetiühenduse infrastruktuuriga;

36.   innovatsiooni soodustava poliitika rakendamist siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil silmas pidades arvab, et kapitali kogumine tuleb muuta lihtsamaks, ning kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles looma tegelikele vajadustele vastavaid rahastamismehhanisme koos innovatsiooniprojektidega seotud riskide haldamise süsteemiga; sellega seoses tunnustab Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi poolt ühiselt kasutusele võetud uute rahastamisvõimaluste (Jaspers, Jeremie ja Jessica) tähtsust innovatsioonile ning leiab, et teavet nende algatuste praktilise ja tulemusliku rakendamise kohta tuleb piirkondlikul tasandil levitada võimalikult laialdaselt;

37.   samas rõhutab, et kehtiv riskikapitali süsteem ei vasta väikeste ja mikroettevõtete innovatsioonitegevuse, eelkõige mittetehnoloogilise innovatsiooni rahastamise vajadustele; kutsub komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi kas riskikapitali kohandamise või vajaduse korral muude uuenduslike rahastamisvahendite loomisega välja selgitama kõnealustele ettevõtetele ja kodutööndusele sobivad rahastamisviisid; juhib tähelepanu sellele, et Jeremie algatus ei peaks piirduma üksnes kõrgtehnoloogilise innovatsiooni toetamisega, ning kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tagama, et selle kaudu toetataks ka madal- ja kesktaseme tehnoloogiate alast innovatsiooni;

38.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi mitte keskenduma üksnes suurtele projektidele ja tippkeskustele, vaid pöörama tähelepanu ka väiksematele projektidele vähem soodsates piirkondades ja pakkuma kohandatud mikrolaenumehhanisme;

39.   tunnistab seost innovatsiooni ning isikute ja kaupade kiire ja ohutu liikumise vahel, mis eeldab piirkondlikelt kogukondadelt transpordi infrastruktuuri tagamist, ning kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tehnilisele ja organisatsioonilisele uuenduslikkusele transpordi ja eelkõige ühistranspordi valdkonnas nii kohalikul kui piirkondlikul tasandil;

40.   tunneb heameelt sellest, et Euroopa Parlament koos nõukogu ja komisjoniga on pööranud tähelepanu Euroopa energeetikaprobleemidele, ning mõistes, et ehkki energiapoliitika kuulub põhimõtteliselt siseriikliku tegevuse valdkonda ning mõjutab oluliselt innovatsiooni majanduses, soovitab siiski tungivalt liikmesriikidel kaaluda selle poliitika piirkondlikke aspekte, sealhulgas energiaalast haridust, mis peaks kaasa tooma suuremad pingutused energiakasutuse ratsionaliseerimiseks ning puhta energia tootmiseks, kasutades selleks ära geoloogilisi iseärasusi ja kohalikke energiaallikaid ning edendades energiasäästlike hoonete ehitamist, suuremal määral taastuvenergiaallikatele tuginevat majandust, erinevate transpordiliikide kombinatsioone tõhusamalt kasutavat transpordisüsteemi ning tulemuslikumaid korduskasutuse ja ringlussevõtu protsesse; rõhutab positiivset rolli, mida peavad selles küsimuses etendama VKEd;

Linna- ja maapiirkonnad ning keskkond

41.   ebasoodsatest struktuurilistest tingimustest (nagu näiteks majanduslike võimaluste kaotamine ja tööpuudus) põhjustatud teatavate piirkondade tühjenemise vastustamiseks kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama tulemuslikumat piirkonnasisest hüvitamispoliitikat, pidades silmas innovatsiooni arendamist piirkondlikes majandussüsteemides, mis tugevdab ühenduse innovatsioonisuutlikkust ja aitab saavutada tõelist territoriaalset ühtekuuluvust;

42.   juhib komisjoni, liikmesriikide ja piirkondlike omavalitsuste tähelepanu asjaolule, et innovatsioonisõbralik keskkond saab tekkida seal, kus inimestel on head elamistingimused, mis tähendab vajalikul tasemel turvalisuse, tervishoiu ja keskkonnakaitse, korraliku eluaseme, hariduse, kultuuri ja teenuste kättesaadavuse jms tagamist;

43.   arvestades silmapaistvat osa, mida etendavad linnapiirkonnad paikadena, kus elab enamik liidu kodanikest, samuti kohalike ja piirkondlike innovatsioonikeskustena, kutsub liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi üles toetama pikaajalist ruumilist planeerimist, mis loob tingimused linnaruumi otstarbekaks ja harmooniliseks kasutamiseks ning linnade jätkusuutlikuks arenguks, võttes nõuetekohaselt arvesse majanduslikke, puhke-, eluaseme ning keskkonnakaitse vajadusi;

44.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama innovatiivset keskkonnasõbralikku tegevust (ökoinnovatsiooni) tagavaid algatusi kooskõlas säästva arengu strateegia suunistega, mis muuhulgas aitab saavutada jätkusuutlikku piirkondlikku arengut; viitab ka VKEde märkimisväärsele potentsiaalile sellise innovatsiooni osas;

45.   arvestades asjaolu, et maapiirkondadel, kus elab umbes 20% liidu rahvastikust, on otsustav tähtsus ELi toiduainetega varustamisel, kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi üles lülitama põllumajanduslike toiduainete tootmise ja töötlemise ning maapiirkondade elanike elamistingimuste küsimused innovatsioonipoliitika tegevusvaldkonda;

Head tavad ning innovatsioonipoliitika tugevdamine

46.   tervitab komisjoni senist tööd innovatsioonipoliitika hindamisel liikmesriikide tasandil (näiteks Euroopa innovatsiooni arenguaruanne) ning kutsub komisjoni üles analüüsima süstemaatiliselt üksikute piirkondade arengutaset, kasutades kõige objektiivsemaid olemasolevaid innovatsiooninäidikuid; teeb ettepaneku esitada asjakohane analüüs ja hindamine praegu koostatavas neljandas aruandes ühtekuuluvuse kohta;

47.   palub komisjonil astuda samme riiklike strateegiliste võrdlusraamistike tugevdamiseks, mis innovatsioon esiplaanile tõstmiseks peaksid sisaldama piirkondlikku innovatsioonistrateegiat, ning lülitada need kogu ELi hõlmavasse ühtsesse ja sidusasse süsteemi;

48.   tervitab praeguseks saavutatud tulemusi kogemuste ja heade tavade vahetamisel piirkondlike ja kohalike kogukondade vahel koostöövõrgustike kaudu ning kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama selliste võrgustike arengut ja innovatsiooni edastamist uusimate info- ja sidetehnoloogiate abil, mis oluliselt hõlbustavad teabe edastamist ja vahetamist, eriti silmas pidades vajadust kaasata kõrvalistes piirkondades elavaid kogukondi; sellega seoses tervitab asjaolu, et eelnimetatud algatuse "Piirkonnad majandusmuutustes" kaudu suunab komisjon piirkondi ja linnu tegema koosööd, kuid ootab seejuures konkreetseid ettepanekuid kõnealuse algatuse rakendamiseks;

49.   kutsub komisjoni üles koostama koostöös liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsustega vahekokkuvõtet senise ühtsuspoliitika tulemuste ja eelnimetatud ühenduse strateegiliste suuniste kohta, et hinnata ELi innovatsioonipoliitika tulemusi piirkondades;

50.   tuletab komisjonile meelde, et tulevase neljanda ühtekuuluvusaruande eesmärk peab olema ka tulevase ühtekuuluvuspoliitika parandamine; viitab ka 2007. aastal koostatavale ELi territoriaalsele kavale; rõhutab, et kõnealuse poliitikadokumendi eesmärk on anda territoriaalsele arengule uued ja tulevikku suunatud põhimõtted (eriti piirkondliku ning linnade ja linnastute arengu, piirkondlike keskmete "'kriitilise massi'" kasutamise ning piirkondadele diferentseeritud lähenemise osas) ning kasutada kultuuri piirkondliku arengu toetamiseks;

51.   loodab, et käesolev resolutsioon näitab linnade ja piirkondade huvi piirkondliku arengu ja majanduskasvu vastu ning annab oma panuse liikmesriikide Lissaboni strateegia täitmise aastaaruannete teemal toimuvasse arutelusse;

o
o   o

52.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Regioonide Komiteele.

(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. (2) ELT L 239, 1.9.2006, lk 248. (3) ELT L 210, 31.7.2006, lk 79. (4) ELT L 210, 31.7.2006, lk 1. (5) ELT L 210, 31.7.2006, lk 12. (6) ELT L 210, 31.7.2006, lk 19. (7) ELT L 291, 21.10.2006, lk 11. (8) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1. (9) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15. (10) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 259. (11) Joint Assistance in Supporting Projects in European Regions (ühine abi Euroopa piirkondade projektide toetuseks). (12) Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele). (13) Joint European Support for Sustainable Investment in City Areas (ühine Euroopa toetus jätkusuutlikeks investeeringuteks linnapiirkondades).

Euroopa Parlamendi 10. mai 2007. aasta resolutsioon töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate Euroopa õigusaktide tõhustamise kohta

P6_TA(2007)0185 B6-0189/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 136;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(1), nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(2), nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(3) ning nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(4); mis kõik käsitlevad liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist töösuhte poolte dialoogi instrumentide osas;

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2001. aasta resolutsiooni(5) komisjoni raporti kohta, milles käsitletakse direktiivi 94/45/EÜ kohaldamist;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ümberkorraldused ja tööhõive – Ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll" (KOM(2005)0120);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2005. aasta arvamust(6);

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni ümberkorralduste ja tööhõive kohta(7);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone tööstuse ümberkorraldamise ja ühinemiste kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2007. aasta avaldust Euroopa Parlamendile töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate Euroopa õigusaktide tõhustamise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades nende ettevõtjate arvu kasvu, mis tegutsevad globaliseerumise tulemusena rahvusvahelisel tasandil;

B.   arvestades, et ümberkorraldamise, ühinemise, ümberpaigutamise jmt protsess, mis mõjutab kõiki tegevusvaldkondi ja toob kaasa muudatusi äriühingute struktuuris, samuti tootmises ning tööhõives, on tugevnenud;

C.   arvestades, et mitmed ümberkorraldamise ja kollektiivse koondamise juhtumid on toonud esile võimalikud probleemid ühenduse õigusaktides töötajate õiguse kohta olla teavitatud ja ära kuulatud;

D.   arvestades, et konstruktiivne ja positiivne teabe jagamine ning töötajate siiras ärakuulamine on tähtis tööstuslike muutuste ennetamiseks; arvestades samuti, et teavitamine ja konsulteerimine on Euroopa sotsiaalmudeli oluline osa,

1.   palub komisjonil – nagu Euroopa Parlament on palunud juba mitmel puhul ja viimati eespool nimetatud 15. märtsi 2006. aasta resolutsioonis – teha algatus eesmärgiga vaadata läbi ning ajakohastada konsulteerimist ja teavitamist käsitlevad ühenduse õigusaktid, et tagada sidus ja tõhus õigusraamistik, õiguskindlus ning parandada sotsiaalse dialoogi korraldust siseriikliku ja Euroopa tasandi vahel;

2.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile konsulteerimist ja teavitamist, kollektiivseid koondamisi ning ettevõtjate üleminekul töötajate õiguste kaitsmist käsitlevate ühenduse õigusaktide läbivaatamise ja uuendamise ning eelkõige kauaoodatud Euroopa töönõukogu direktiivi 94/45/EÜ läbivaatamise ajakava;

3.   kutsub komisjoni üles astuma viivitamatult samme, et tagada liikmesriikides töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise osas nõuetekohane rakendamine, ning tegema ettekirjutuse neile liikmesriikidele, kus teavitamise ja konsulteerimise direktiive ei rakendata;

4.   märgib eelkõige, et direktiivi 94/45/EÜ kas ei rakendata üldse või rakendavad liikmesriigid seda õigustamatult väga erinevalt; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile kiiresti olukorrast täielikku ülevaadet ja vajadusel teavitama liikmesriike;

5.   tuletab komisjonile meelde vajadust Euroopa tasandi sidusa tööstuspoliitika järele, võttes nõuetekohaselt arvesse selle sotsiaalset ja keskkonnamõju; on seisukohal, et tööturu osapooltel on kõnealuse poliitika väljatöötamisel väga tähtis roll;

6.   seetõttu kutsub komisjoni üles parandama jätkuvalt oma erinevate valdkondade poliitika, sh sotsiaal-, majandus- ja rahandus-, tööstus- ja teadus- ning arengupoliitika kooskõlastatust ja ergutama tööturu osapooli osalema aktiivselt sidusa poliitika väljatöötamisel, mille eesmärk on säilitada tugev, uuenduslik ja konkurentsivõimeline Euroopa tööstus;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning tööturu osapooltele Euroopa tasandil.

(1) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29. (2) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16. (3) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. (4) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16. (5) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 68. (6) ELT C 65, 17.3.2006, lk 58. (7) ELT C 291, 30.11.2006, lk 297.