Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise kalandusalase koostöö ja Läänemere elusressursside kaitse lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0868 – C6-0052/2007 – 2006/0309(CNS))

P6_TA(2007)0186 A6-0160/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2006)0868)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0052/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0160/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Venemaa Föderatsiooni ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Artikkel 2 a (uus) Artikkel 2 a Lepingu kolmanda kohaldamisaasta jooksul ja selle viimasel kohaldamisaastal ning enne läbirääkimiste algust lepingu võimalikuks uuendamiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldise hindamisaruande, mis võimaldab uurida lepingu kohaldamisest tulenevat mõju nii loodusvarade ja keskkonna kaitsele kui ka selle majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (PE-CONS 3611/2007 – C6-0105/2007 – 2004/0218(COD))

P6_TA(2007)0187 A6-0180/2007

(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti ning komisjoni sellekohast avaldust (PE-CONS 3611/2007 – C6-0105/2007);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0621)(2) suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0621/2)(3);

–   võttes arvesse oma teise lugemise seisukohta(4) nõukogu ühise seisukoha(5) suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi poolt ühise seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta (KOM(2006)0759)(6);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 65;

–   võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A6-0180/2007),

1.   kiidab ühise teksti heaks ja juhib tähelepanu komisjoni sellekohasele avaldusele;

2.   teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

3.   teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 451. (2) ELTs seni avaldamata. (3) ELTs seni avaldamata. (4) Vastuvõetud tekstid, 24.10.2006, P6_TA(2006)0431. (5) ELT C 238, 3.10.2006, lk 1. (6) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi "Põhiõigused ja õigusasjad" raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne III programm) (16367/1/2006 – C6-0089/2007 – 2005/0037A(COD))

P6_TA(2007)0188 A6-0147/2007

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16367/1/2006 – C6-0089/2007) ning asjakohast nõukogu ja Euroopa Parlamendi avaldust;

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0122)(2) kohta ja muudetud ettepaneku (KOM(2006)0230)(3) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0147/2007),

1.   kiidab ühise seisukoha heaks ja kinnitab käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile lisatud avalduse;

2.   märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.   teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.   teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

LISA

NÕUKOGU JA EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Vägivallaga ja sellega ähvardamisega rikutakse õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja emotsionaalsele puutumatusele ning sellega ohustatakse tõsiselt taolise vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist. Sellist vägivalda esineb kõigis ühenduse piirkondades, see toob kaasa tõelisi põhiõiguste rikkumisi ja tervisehäireid ning takistab kodanikuõiguste turvalist, vaba ja õiglast teostamist. Daphne III programmi eesmärk on laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmine. Nimetatud eesmärgi edendamiseks kutsuvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles kaaluma laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta algatuse võimalikkust.

(1) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 75. (2) ELTs seni avaldamata. (3) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 47 (komisjonidevaheline koostöö) muutmise kohta (2007/2016 (REG))

P6_TA(2007)0189 A6-0139/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra muutmise ettepanekut (B6-0461/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0139/2007),

1.   otsustab kodukorda järgmiselt muuta;

2.   tuletab meelde, et nimetatud muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanekud Muudatusettepanek 3 Artikkel 47 Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö Menetlus kaasatud komisjonide osalusel Kui esimeeste konverentsi arvamuse kohaselt kuulub mingi küsimus peaaegu võrdselt kahe komisjoni pädevusalasse või kui küsimuse erinevad osad kuuluvad kahe erineva komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 46 koos järgmiste sätetega: Kui pädevusküsimus on edastatud esimeeste konverentsile artikli 179 lõike 2 või artikli 45 kohaselt ja esimeeste konverents on, arvestades VI lisas sätestatuga, arvamusel, et küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või et küsimuse erinevad osad kuuluvad kahe või enama erineva komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 46 koos järgmiste täiendavate sätetega: – kaks komisjoni lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakavas; – asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava; – vastutava komisjoni raportöör ja nõuandva komisjoni arvamuse koostaja püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas; – raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ja püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas; – asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad püüavad ühiselt kindlaks määrata teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning leppida kokku omavahelise koostöö täpse korra; – vastutav komisjon peab nõuandva komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja konsulteerinud nõuandva komisjoni esimehega) nõuandva komisjoni pädevusalasse ning ei lähe vastuollu ettekande teiste osadega. – vastutav komisjon peab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja olles konsulteerinud kaasatud komisjoni esimehega) kaasatud komisjoni ainupädevusse ning ei lähe vastuollu raporti teiste osadega. Vastutava komisjoni esimees võtab arvesse kolmanda taande raames saavutatud kokkuleppeid; – ettepaneku osas toimuva lepitusmenetluse korral arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (KOM(2006)0397 – C6-0243/2006 – 2006/0129(COD))

P6_TA(2007)0190 A6-0125/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0397);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0243/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A6-0125/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 22. mail 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Pinnavee keemiline saastus kujutab veekeskkonnale ohtu, kuna selle tagajärjeks on akuutne ja krooniline toksilisus veeorganismidele, akumuleerumine ökosüsteemis ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine, ühtlasi ohustab see ka inimeste tervist. Esmalt tuleks saastuse põhjused tuvastada ja tegeleda heitega selle tekkekohas majanduslikust ja keskkonna seisukohast kõige tõhusamal viisil.

(2)  Kooskõlas asutamislepingu artikliga 174 rajaneb ühenduse keskkonnapoliitika ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.

(3)  Vee hea kvaliteedi tagamiseks on vajalik mahepõllundusel rajanev nõuetekohane maakasutus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(4), nähakse ette, et keskkond, tervis ja vee kvaliteet on 6. keskkonnaalase tegevusprogrammi keskkonnaalased põhiprioriteedid, ja rõhutatakse artikli 7 lõike 2 punktis e eriti vajadust kehtestada veepoliitika valdkonnas konkreetsemad õigusaktid.

(5)  Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(5), artikli 16 lõikega 1 ja artikliga 8, et järk-järgult vähendada prioriteetsetest ainetest tulenevat saastust ning lõpetada või järk-järgult lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide, keskkonda laskmine ja kadu.

(6)  Direktiivis 2000/60/EÜ sätestatakse strateegia vee saastamise vastu ning antud direktiivi artiklis 16 nõutakse täiendavaid saastuse kontrolli meetmeid ja keskkonnakvaliteedi standardeid.

7)   2000. aastast alates on vastu võetud mitmeid ühenduse õigusakte, millega on sätestatud üksikute prioriteetsete ainete saastuse kontrolli meetmed vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 16. Lisaks reguleeritakse paljusid keskkonnakaitse meetmeid ühenduse teiste õigusaktidega. Seepärast tuleks lühikeses perspektiivis esmatähtsaks lugeda seniste õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist, mitte uute kontrollimeetmete kehtestamist, mis võivad seniseid dubleerida. Pärast liikmesriikide poolt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavade, sealhulgas nimetatud direktiivi artikli 11 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammi edastamist peaks komisjon siiski hindama, kas olemasolevate õigusaktide rakendamise ja läbivaatamisega saavutati täielikult direktiivi 2000/60/EÜ eesmärgid või on antud direktiivi kohaselt vaja võtta erimeetmeid. Kui vastavust keskkonnakvaliteedi standarditega on võimalik saavutada vaid piirangutega üksikute ainete kasutamise suhtes või nende keelamisega, tuleks selliseid meetmeid rakendada olemasolevate või uute ühenduse õigusaktide abil eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur(6).

(8)  Direktiiv 2000/60/EÜ sisaldab artikli 11 lõikes 4 ja VI lisa B osas nende täiendavate meetmete mitteammendavat nimekirja, mida liikmesriigid võivad vastu võtta osana meetmeprogrammist, muu hulgas õigusaktid, haldusaktid ja läbirääkimiste tulemusel sõlmitud lepingud keskkonnakaitse kohta.

(9)  Punkt- ja hajusaasteallikatest pärinevate prioriteetsete ainete heite piiramiseks, millele on viidatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõigetes 6 ja 8, peaksid liikmesriigid lisama vajaduse korral vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 10 sobivad kontrollimeetmed - lisaks teistele ühenduse õigusaktide rakendamise meetmetele - meetmeprogrammi, mis antud direktiivi artikli 11 kohaselt töötatakse välja iga jõe valgla kohta, kohaldades vajaduse korral nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta)(7) artiklit 10. Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul peaksid kõik prioriteetsete ainete punktallikate kontrollimeetmeid kehtestavad otsused põhinema direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 11 sätestatud parima võimaliku tehnika põhimõttel.

(10)  Kui liikmesriik ei saa ise lahendada veemajandust mõjutavat probleemi, võib nimetatud liikmesriik teatada sellest komisjonile vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 12. Liikmesriigil peaks samuti olema võimalus teatada sellisest probleemist juhul, kui ühenduse meetmed näivad olevat kulutasuvamad või asjakohasemad. Sellisel juhul algatab komisjon teabevahetuse kõigi liikmesriikidega ja kui ühenduse meetmed näivad olevat parem lahendus, peaks komisjon avaldama aruande ja tegema ettepaneku meetmete võtmiseks.

(11)  Et enamikku muid asjakohaseid ühenduse õigusakte ei ole veel täielikult vastu võetud ega kohaldatud, on praegu raske kindlaks teha, kas selle poliitika rakendamine võimaldab täita direktiivi 2000/60/EÜ eesmärke või on muu ühenduse meede jätkuvalt vajalik. Seetõttu oleks kohane viia läbi ühenduse kõigi õigusaktide, mis aitavad otseselt või kaudselt kaasa veekogude heale tasemele, sidususe ja tõhususe ametlik hindamine.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsuses nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ(8), on sätestatud esimene nimistu, kuhu kuulub 33 ainet või ainete rühma, mis on tunnistatud ühenduse tasandi meetmetega reguleerimist vajavaks. Teatavad ained nende prioriteetsete ainete hulgast on tunnistatud prioriteetseteks ohtlikeks aineteks, mille keskkonda laskmine, heide ja kadu on vaja lõpetada või järk-järgult lõpetada. Looduses harilikult esinevate või looduslike protsesside käigus tekkivate ainete puhul, nagu kaadmium, elavhõbe ja polüaromaatsed süsivesinikud, ei ole heite, keskkonda laskmise ja kadude järkjärguline täielik lõpetamine võimalik. Mõnede ainete andmed vaadati läbi ning need ained tuleks liigitada. Prioriteetsete ainete nimistusse tuleks direktiivi 2000/60/EÜ eesmärkide saavutamiseks lisada täiendavaid aineid.

(13)  Komisjon peaks jätkama prioriteetsete ainete nimistu ülevaatamist vähemalt iga nelja aasta tagant – lugedes ained meetmete suhtes prioriteetseks vesikeskkonnale või vesikeskkonna kaudu põhjustatava ohu põhjal – vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 4 nõutud ajakavale, ning esitab vajaduse korral ettepanekuid.

(14)  Ühenduse huve silmas pidades ja pinnaveekogude kaitse tõhusamaks reguleerimiseks on asjakohane kehtestada prioriteetseteks aineteks liigitatud saasteainetega seotud keskkonnakvaliteedi standardid ühenduse tasandil ning jätta liikmesriikide ülesandeks sätestada riigi tasandil eeskirjad ülejäänud saasteainete kohta, kohaldades asjaomaseid ühenduse eeskirju. Prioriteetsete ainete nimistusse ei võetud siiski kaheksat saasteainet, mis kuuluvad nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/280/EMÜ (teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta)(9) reguleerimisalasse ning mille kohta 2015. aastaks peaks saavutatama head keemilised näitajad. Samas osutusid kõnealuste saasteainete suhtes kehtestatud ühised standardid otstarbekaks ning nende standardite reguleerimist ühenduse tasandil on kohane jätkata.

(15)  Teatavad ained on pinnavees esinemise korral kaladele väga kahjulikud, kuid puuduvad veepoliitika keskkonnakvaliteedi standardite nimistutest. Vajaduse korral peaks komisjon esitama ettepanekud keskkonnakvaliteedi standardite vastuvõtmiseks veepoliitika valdkonnas ka nende ainete osas.

(16)  Sellest tulenevalt muutuvad mittevajalikuks praeguseid keskkonnakvaliteedi eesmärke käsitlevad sätted, mis on kehtestatud nõukogu 22. märtsi 1982. aasta direktiivis 82/176/EMÜ (kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta),(10) nõukogu 26. septembri 1983. aasta direktiivis 83/513/EMÜ (kaadmiumiheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta),(11) nõukogu 8. märtsi 1984. aasta direktiivis 84/156/EMÜ (muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta),(12) ja nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta direktiivis 84/491/EMÜ (heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta)(13) ning direktiivis 86/280/EMÜ, ning need tuleks välja jätta.

(17)  Veekeskkonda võib kahjustada nii lühiajaline kui ka pikka aega püsiv keemiline saastus, seepärast tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel aluseks võtta nii akuutset kui ka kroonilist toimet käsitlevad andmed. Et tagada veekeskkonna ja inimeste tervise piisav kaitse, tuleb aasta keskmiseks kvaliteedistandardiks kehtestada tase, mis on ohutu pikaajalise kokkupuute korral, ning suurimaks lubatud kontsentratsiooniks tase, mis on ohutu lühiajalise kokkupuute korral. Suurima lubatud kontsentratsioonitaseme rakendamine kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 10 sätestatud kombineeritud lähenemisviisiga, eriti võõrväärtuste arvestamine ning heite kontrollimeetmete kehtestamine tuleksid ühtlustada.

(18)  Kuna ühenduse tasandil ei ole laialdast ja usaldusväärset teavet prioriteetsete ainete kontsentratsioonide kohta elustikus ja setetes, ning kuna pinnaveekogusid käsitlev teave näib olevat piisav alus igakülgse kaitse ja tõhusa saastekontrolli tagamiseks, tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel piirduda praegu üksnes pinnaveekogudega. Heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda puhul ei saa kaitset kaudse toime ja teisese mürgistuse vastu tagada üksnes pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditega ühenduse tasandil. Seepärast tuleb nendel juhtudel sätestada elustiku keskkonnakvaliteedi standardid. Et liikmesriigid saaksid, olenevalt oma seirestrateegiast, võtta paindlikke meetmeid, peaksid nad kas suutma jälgida nimetatud keskkonnakvaliteedi standardeid ja kontrollima, kuivõrd on need tagatud elustiku puhul, või teisendama need pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditeks. Peale selle peavad liikmesriigid kehtestama setete ja elustiku keskkonnakvaliteedi standardid siis, kui on tarvis ja kohane täiendada ühenduse tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid. Lisaks on setted ja elustik olnud ja on ka edaspidi tähtsad seireobjektid olulise akumuleerumispotentsiaaliga ainete puhul, mille kaudse toime eest pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standardid praegu ei kaitse. Selline seire tuleks läbi viia, et edendada tulevast tehnilist ja teaduslikku tööd setetes ja elustikus jälgitavate ainete keskkonnakvaliteedi standardite osas juhul, kui see osutub vajalikuks.

(19)  Plii, nikli ja nende ühendite puhul ei ole arutelud riskide hindamise üle Euroopa Kemikaalide Büroos / Teadusuuringute Ühiskeskuses veel lõpetatud, seega ei saa nende elementide puhul kehtestada lõplikke kvaliteedistandardeid. Seepärast on kohane märkida, et need on ajutised.

(20)  Plii, mida kasutatakse nii harrastuspüügi kui ka kutselise kalapüügi püügivahendites, on veereostuse allikas. Plii taseme vähendamiseks kalastusvetes peaksid liikmesriigid ergutama kalandussektorit asendama plii vähem ohtlike alternatiivsete ainetega.

(21)  Dioksiinid ja polüklooritud bifenüülid (PCBd) on kaks toksiliste ainete rühma, mis on püsivad ja bioakumuleeruvad. Mõlemad ainete rühmad kujutavad inimeste tervisele ja keskkonnale märkimisväärset ohtu ning neil on äärmiselt kahjulik mõju veeliikidele ja seetõttu kalandussektori elujõulisusele. Lisaks on komisjon mitmel korral rõhutanud vajadust kanda need ained prioriteetsete ainete nimistusse. Käesoleva direktiiviga tuleks seetõttu ette näha nende edaspidine lisamine prioriteetsete ainete nimistusse.

(22)  Liikmesriigid peavad täitma nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kohta(14) ja majandama joogivee võtmiseks kasutatavaid pinnaveekogusid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 7. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi rakendada nii, et see ei piiraks nende nõuete kohaldamist, mis võivad eeldada rangemaid standardeid.

(23)  On võimalik, et keskkonnakvaliteedi standardeid ei saa järgida punktsaasteallikatest lähtuva heite läheduses, sest heites leiduvate saasteainete kontsentratsioonid on ümbritsevas vees esinevatest kontsentratsioonidest tavaliselt kõrgemad. Seepärast tuleks liikmesriikidele anda võimalus seda asjaolu keskkonnakvaliteedi standardite järgimise kontrollimisel arvesse võtta, määratledes iga asjakohase heite kohta standardite ületamist lubava siirdeala. Tagamaks nende alade piiratuse, peaksid nende määratlemisel kehtima direktiivi 2000/60/EÜ artikkel 10 ja muud ühenduse õigusaktide asjakohased sätted. Kuna puhastusmeetodite areng ja tehniline innovatsioon, näiteks parim võimalik tehnika, võivad tulevikus võimaldada vähendada saasteainete kontsentratsiooni heite vettelaskmise kohtade läheduses, peaksid liikmesriigid tagama standardite ületamist lubavate siirdealade vastava vähendamise.

(24)  Käesolev direktiiv võimaldab liikmesriikidel kasutada segamisalasid (millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 4 kui "standardite ületamist lubavatele siirdealadele"), kui see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust asjaomastele keskkonnakvaliteedi standarditele. Segamisalade määramisel peavad liikmesriigid kasutama proportsionaalset lähenemisviisi, võttes arvesse lubatud heidete voolu, kontsentratsiooni ja hulka ning vastuvõtva veekogu võimet selliseid jäätmeid absorbeerida. Liikmesriigid vähendavad segamisalade ulatust, kui nad täidavad oma kohustust prioriteetsetest ainetest tuleneva reostuse järkjärguliseks vähendamiseks.

(25)  On tarvis kontrollida lõpetamise või järk-järgulise kõrvaldamise ja vähendamise kohta direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv määratletud eesmärkide täitmist ning muuta nende kohustuste täitmise hindamine läbipaistvaks, eelkõige seoses inimtegevusest lähtuvate olulise ja ebaolulise heite, keskkonda laskmise ja kao arvestamisega. Lisaks saab lõpetamise või järk-järgulise kõrvaldamise ning vähendamise ajakava olla seotud üksnes andmikuga. Samuti peaks olema võimalik hinnata direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõigete 4 kuni 7 kohaldamist. Samavõrra on tarvis asjakohast vahendit kõikidest võimalikest allikatest pärinevate looduses harilikult esinevate või looduslike protsesside käigus tekkivate ainete kadude kvantifitseerimiseks, millisel juhul täielik lõpetamine või järk-järguline kõrvaldamine ei ole võimalik. Nende nõuete täitmiseks peaks iga liikmesriik kehtestama heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku iga tema territooriumil asuva vesikonna kohta.

(26)  Et vältida töö dubleerimist nende andmike loomisel ning tagada kõnealuste andmike sidusus muude olemasolevate vahenditega pinnavee kaitse valdkonnas, peaksid liikmesriigid kasutama teavet, mis on kogutud direktiivi 2000/60/EÜ alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ) alusel.(15)

(27)  Et oma vajadusi paremini kajastada, peaks liikmesriikidel olema võimalus valida asjakohane üheaastane võrdlusperiood andmiku põhiliste kannete mõõtmiseks. Samas tuleks arvesse võtta asjaolu, et pestitsiidide kasutamisest tulenevad kaod võivad aastate lõikes suurel määral varieeruda, sest kasutatavad kogused on näiteks eri ilmastikuolude tõttu erinevad. Seepärast peaks teatavate nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta)(16) hõlmatud ainete puhul andma liikmesriikidele võimaluse rakendada soovi korral kolmeaastast võrdlusperioodi.

(28)  Andmiku kasutamise optimeerimiseks on asjakohane kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab kontrollima, kas liikmesriigid rakendasid kõiki meetmeid, et saavutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud eesmärgid.

(29)  Kriteeriumid direktiivis 2000/60/EÜ nimetatud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning muude samavõrra problemaatiliste ainete (eriti väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete) määratlemiseks on kehtestatud riskihindamise tehnilises tegevuskavas, mis toetab komisjoni 20. juuli 1993. aasta direktiivi 93/67/EMÜ (millega kehtestatakse vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ teatatud ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatavate riskide hindamise põhimõtted),(17) komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1488/94 (milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohu hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93)(18) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist).(19) Sidususe tagamiseks ühenduse eri õigusaktide vahel tuleks otsuse nr 2455/2001/EÜ kohaselt läbivaatamisel olevate ainete suhtes kohaldada üksnes neid kriteeriume ning direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tuleks vastavalt muuta ja asendada.

(30)  Määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatakse läbivaatamine püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete määratlemise kriteeriumide piisavuse hindamiseks. Komisjon peaks direktiivi 2000/60/EÜ X lisa vastavalt muutma, niipea kui on muudetud kriteeriume määruses (EÜ) nr 1907/2006.

(31)  Direktiivi 2000/60/EÜ IX lisas loetletud direktiivides sätestatud kohustused on juba kaasatud direktiivi 96/61/EÜ ning direktiivi 2000/60/EÜ artiklitesse 8 ja 10, artikli 11 lõike 3 punktidesse g ja h ning muudesse sätetesse, kusjuures keskkonnakvaliteedi standardite säilitamisel või läbivaatamisel tagatakse kaitse vähemalt samal tasemel. Et tagada pinnavee keemilise saastusega seotud sidus lähenemisviis ning muuta olemasolevad selle valdkonna ühenduse õigusaktid lihtsamaks ja selgemaks, on asjakohane tunnistada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 10 kohaselt alates 2012. aastast kehtetuks direktiiv 82/176/EMÜ, direktiiv 83/513/EMÜ, direktiiv 84/156/EMÜ, direktiiv 84/491/EMÜ ja direktiiv 86/280/EMÜ.

(32)  Arvesse võeti direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 5 osutatud soovitusi, eriti toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee omi.

(33)  Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt veealaste keskkonnakvaliteedi standardite vastuvõtmist, mida on pinnavee kaitse ühtlase taseme säilitamiseks kogu ühenduses parem teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28 juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(20).

(35)  Asutamislepingu artiklis 174, samuti direktiivis 2000/60/EÜ kinnitatu kohaselt peab ühendus oma keskkonnapoliitika väljatöötamisel arvesse võtma olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, ühenduse erinevate piirkondade keskkonnatingimusi, ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset arengut tervikuna ning piirkondade tasakaalustatud arengut, aga ka meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis püstitatud eesmärke tuleb käsitleda kui direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 kohaseid eesmärke.

Komisjon esitab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse korras aastaks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise edukuse kohta.

Artikkel 2

Keskkonnakvaliteedi standardid

1.  Pinnaveekogude hea keemilise seisundi saavutamiseks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga a tagavad liikmesriigid, et nende pinnaveekogude vee, sette ja elustiku koostis vastaks prioriteetseid aineid hõlmavatele keskkonnakvaliteedi standarditele, nagu on sätestatud I lisa A osas.

Liikmesriigid võtavad pidevalt vajalikke meetmeid, mille eesmärk on tagada, et ettevõtted, millest lastakse veekogudesse prioriteetseid aineid sisaldavat reovett, kasutaksid parimaid olemasolevaid tootmis- ja reoveepuhastusmeetodeid. Kõnealused meetmed põhinevad direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõikes 2 sätestatud teabevahetuse tulemustel.

Liikmesriigid tagavad keskkonnakvaliteedi standardite täitmise vastavalt I lisa B osas sätestatud nõuetele.

Liikmesriigid peavad parandama oma teadmisi ja olemasolevaid andmeid prioriteetsete ainete allikate ja saastamisviiside kohta, et määrata kindlaks asjakohased ja tõhusad kontrollimeetodid.

2.  Kui vooluveekogu läbib rohkem kui üht liikmesriiki, on vaja kooskõlastada järelevalveprogrammid ja riiklikud andmikud, et vältida allavoolu asuvate liikmesriikide karistamist.

3.  Liikmesriigid jälgivad kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 8 I lisa A osas loetletud ainete kontsentratsioone vees, settes ja elustikus.

4.  Liikmesriigid tagavad, et heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda kontsentratsioon kalade, molluskite, koorikloomade ja muu elustiku koes ei ületaks allpool toodud kontsentratsioone (märgkaal):

Esimeses lõigus loetletud ainete keskkonnakvaliteedi standardite järgimise järelevalve eesmärgil kehtestavad liikmesriigid vee suhtes rangema standardi, millega asendatakse I lisa A osas toodud standard, või kehtestavad täiendava standardi elustiku suhtes.

I lisas toodud muude ainete seiret võib vee asemel teostada samuti settes või elustikus juhul, kui liikmesriigid peavad seda asjakohasemaks ja kulutõhusamaks. Kui avastatakse ainete märkimisväärseid kontsentratsioone ja liikmesriigid on seisukohal, et on olemas oht, et vee keskkonnakvaliteedi standardeid ei täideta, teostatakse seiret vees, et tagada vastavus vee keskkonnakvaliteedi standarditele.

5.  Komisjon teeb hiljemalt 12 kuu jooksul pärast liikmesriikide poolset andmike esitamist ettepaneku prioriteetsete ainete kontsentratsiooni settes ja elustikus käsitlevate kvaliteedistandardite kohta.

6.  Liikmesriigid täidavad direktiivi 98/83/EÜ ja majandavad joogivee võtmiseks kasutatavaid pinnaveekogusid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 7. Seega rakendatakse käesolevat direktiivi, ilma et see piiraks sätete kohaldamist, millega võib nõuda rangemaid standardeid.

7.  Juhtudel, kui keskkonnakvaliteedi standardite järgimine ei ole tehniliselt teostatav või toob kaasa ebaproportsionaalsed sotsiaalsed või majanduslikud kulud, kohaldatakse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikeid 4, 5 ja 6, et määrata kindlaks kõige kulutasuvam ja keskkonna seisukohalt vastuvõetavam lähenemisviis, täitmaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärk.

8.  Kasutades süstemaatiliselt määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud andmebaasi veeorganismidele kahjulike ainete, samuti bioakumuleeruvate või püsivate ainete kohta, tutvub komisjon tehnilise ja teadusliku progressiga, sealhulgas riskihindamiste järeldustega, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, ning teeb vähemalt iga nelja aasta järel ettepaneku käesoleva direktiivi I lisa A osas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamiseks.

Komisjon jälgib uusimaid teaduse ja tehnika arenguid settes ja elustikus akumuleeruvate ainete valdkonnas ning koostab nende ainete keskkonnakvaliteedi standardid.

9.  Ühtlustatud ja sidusa arvutusmeetodi saamiseks kehtestab komisjon direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse korras ja hiljemalt ...(21) kohustusliku metoodika vähemalt käesoleva direktiivi I lisa B osa punkti 3 teises lõigus viidatud näitajate osas.

10.  Kui keskkonnakvaliteedi standarditele vastavuse tagamiseks on vaja aineid keelustada, esitab komisjon asjakohased ettepanekud olemasolevate õigusaktide muutmiseks või kehtestab ühenduse tasandil uued õigusaktid.

11.  Kui teatavate rajatiste, ainete või punktreostusallikate puhul on vaja ennetuspõhimõtte ja põhimõtte "saastaja maksab" järgimise tagamiseks ning rakendamise ühtlustamiseks liikmesriikides kogu ühenduses kehtivaid heite piirväärtusi või kui need piirväärtused võivad osutuda tõhusaks keskkonnakvaliteedi standardite järgimise tagamisel, esitab komisjon ettepanekud kooskõlas direktiivi 96/61/EÜ artikliga 18.

Artikkel 3

Artiklis 2 toodud eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis 91/414/EMÜ ja seda asendavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr .../... taimekaitsevahendite turuleviimise kohta(22) või muudes ühenduse õigusaktides sätestatutest rangemaid piiranguid ainete kasutuse või keskkonda laskmise suhtes.

Artikkel 4

Standardite ületamist lubav siirdeala

1.  Kui ühest või enamast punktreostusallikast pärineva reovee piisavaks puhastamiseks puuduvad tehniliselt teostatavad vahendid, määravad liikmesriigid standardite ületamist lubavad siirdealad, kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon aeglase voolu korral ületab asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kuivõrd see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele.

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13 osutatud vesikonna majandamiskavadesse tegevuskava iga standardite ületamist lubava siirdeala ulatuse ja kestuse vähendamise kohta eesmärgiga saavutada vastavus keskkonnakvaliteedi standarditele hiljemalt 2018. aastaks.

2.  Liikmesriigid piiravad igal juhul standardite ületamist lubavateks siirdealadeks liigitatavate, heite vettelaskmise kohtadega piirnevate pinnaveekogude osade hulka, võttes arvesse ühenduse õigusaktide asjaomaseid sätteid.

Liikmesriigid kaasavad iga piiritluse kirjelduse oma vesikonna majandamiskavadesse, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13.

3.  Piiriüleste vooluveekogude puhul on standardite lubamist ületavate siirdealade kindlaksmääramisel vajalik teiste asjaomaste liikmesriikide nõusolek.

4.  Liikmesriigid viivad läbi direktiivis 96/61/EÜ osutatud lubade või direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud eelnevate määruste läbivaatamise, pidades silmas iga lõikes 1 osutatud standardite ületamist lubava siirdeala, mis on määratletud veekogudes, kuhu juhitakse prioriteetsete ainete heited, ulatuse järk-järgulist vähendamist.

5.  Komisjon kehtestab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse korras meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama standardite ületamist lubava siirdeala määratlemiseks.

Artikkel 5

Liikmesriikide kasutatavad heitekontrolli meetodid

1.  Artikli 1 eesmärkide saavutamiseks loovad liikmesriigid direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 sätestatud meetmeprogrammi raames prioriteetsete ja prioriteetsete ohtlike ainete suhtes ühtsed heitekontrolli kavad ja järkjärgulise lõpetamise meetmed. Kavad sisaldavad vähemalt järgmist:

2.  Kavad tuleks koostada läbipaistvate kriteeriumide kohaselt ja need tuleb meetmeprogrammide läbivaatamise raames läbi vaadata. Liikmesriigid teevad iga kolme aasta tagant komisjonile ja üldsusele teatavaks rakendamisel tehtud edusammud ja selle, kuidas meetmed käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele kaasa on aidanud.

Artikkel 6

Heite, keskkonda laskmise ja kadude andmik

1.  Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud teabe või muude olemasolevate andmete alusel kehtestavad liikmesriigid kõigi II lisas või I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude ning allikate, samuti algsete allikate (nii punkt- kui ka hajureostuse allikate) andmiku koos asjakohaste kaartidega iga oma territooriumil asuva vesikonna või selle osa kohta, sealhulgas kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta settes ja elustikus. Laevanduse, süvendustööde või loodusnähtuste tagajärjel setetest vabanenud prioriteetseid aineid ja saasteaineid ei loeta kadudeks.

Liikmesriigid lisavad andmikku kõik I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete suhtes võetud heitekontrolli meetmed.

2.  Liikmesriigid koostavad spetsiaalsed setete ja elustiku seireprogrammid, et määrata kindlaks analüüsitavad liigid ja struktuurid ning nende tulemuste esitamise vorm vastavalt organismide hooajalisele varieerumisele.

3.  Võrdlusperiood saasteainete lõikes 1 osutatud andmikesse kantavate väärtuste mõõtmiseks on üks aasta ajavahemikul 2007–2009.

Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada aastate 2007, 2008 ja 2009 keskmisena.

Andmike ettevalmistamisel võivad liikmesriigid kasutada teavet heite, keskkonda laskmise ja kadude kohta, mida on kogutud alates direktiivi 2000/60/EÜ jõustumisest tingimusel, et selline teave vastab samadele kvaliteedinõuetele, mida kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe suhtes.

4.  Liikmesriigid edastavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt loodud andmikud, sealhulgas vastavad võrdlusperioodid, komisjonile koos vesikonna majandamiskavadega, millest antakse aru vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 15 lõikele 1.

5.  Liikmesriigid ajakohastavad oma andmikke direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 määratletud analüüside läbivaatamise raames.

Võrdlusperiood väärtuste kehtestamiseks ajakohastatud andmikes on aasta enne kõnealuse analüüsi teostamist. Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada selle analüüsi teostamisele eelnenud kolme aasta keskmisena.

Liikmesriigid avaldavad ajakohastatud andmikud oma vesikonna majandamiskavades, nagu sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7.

6.  Kuna prioriteetsete ainete heidet, keskkonda laskmist ja kadu tuleb järk-järgult vähendada või see lõpetada, lisavad liikmesriigid andmikule selliste eesmärkide saavutamiseks asjakohase ajakava.

7.  Komisjon kontrollib 2015. aastaks, kas võib eeldada, et andmikus kajastatud heide, keskkonda laskmine ja kaod vastavad 2025. aastaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud vähendamise ja lõpetamise kohustustele. Komisjon esitab selle kontrolli aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui aruandest selgub, et vastavust pole võimalik saavutada, teeb komisjon 2016. aastaks ettepaneku võtta vastu vajalikud ühenduse meetmed vastavalt asutamislepingu artiklile 251.

8.  Komisjon kehtestab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse korras tehnilised näitajad analüüside jaoks ja meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama andmike sisseseadmiseks.

Artikkel 7

Meetmed prioriteetsete ainete saastuse vähendamiseks

1.  Selleks, et saavutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt seatud eesmärke, milleks on prioriteetsetest ainetest ja prioriteetsetest ohtlikest ainetest lähtuva saastuse vähendamine, tagavad liikmesriigid, et kõnealuse direktiivi artikli 11 kohases meetmeprogrammis võetakse arvesse ka punkt- ja hajureostusallikaid käsitlevaid ennetus- ja kontrollimeetmeid ning kõnealuse direktiiviga kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid.

2.  Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 4 ja 12 alusel ja selles seatud eesmärkide saavutamiseks teevad liikmesriigid kindlaks, kas on vaja läbi vaadata olemasolevate meetmete rakendamine või tuleb prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete saastuse vähendamiseks ja kontrolliks kehtestada uued meetmed. Kui on parem võtta meetmeid ühenduse tasandil, teeb komisjon ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ühenduse tasandil.

3.  Direktiivi 2000/60/EÜ rakendamise aruande koostamise ajal vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 18 lõikele 1 viib komisjon läbi ühenduse kõigi nende õigusaktide sidususe ja tõhususe ametliku hindamise, millel on otsene või kaudne mõju vee heale kvaliteedile. Nimetatud hindamine võimaldab vajaduse korral ühenduse meetmeid esitada, kohandada või rakendada.

4.  Vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikele 8 teeb komisjon ettepaneku heitekontrolli tehnika kohta, mis rajaneb parimal võimalikul tehnikal ning keskkonnaalasel praktikal, et seda kasutataks liikmesriikides kõigi punktallikate puhul.

Artikkel 8

Dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide lisamine

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 kohaselt ja hiljemalt 31. jaanuaril 2008 esitab komisjon ettepaneku käesoleva direktiivi läbivaatamiseks, eesmärgiga lisada dioksiinid ja polüklooritud bifenüülid II lisa prioriteetsete ainete nimistusse ja vastavad keskkonnakvaliteedi standardid I lisasse.

Artikkel 9

Kolmandatest riikidest lähtuv saastus

Hiljemalt ...(23) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kolmandatest riikidest lähtuva saastuse olukorra kohta. Kui seda peetakse vajalikuks, paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil esitada nimetatud aruande alusel ettepanekud.

Artikkel 10

Direktiivi 2000/60/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa asendatakse käesoleva direktiivi II lisa tekstiga.

Artikkel 11

Direktiivide 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ ja 84/491/EMÜ muutmine

Direktiivide 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ ja 84/491/EMÜ II lisa jäetakse välja.

Artikkel 12

Direktiivi 86/280/EMÜ muutmine

Direktiivi 86/280/EMÜ II lisa I–XI jao B osad jäetakse välja.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamised

1.  Direktiivid 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 22. detsembrist 2012.

2.  Enne 22. detsembrit 2012 võivad liikmesriigid teostada järelevalvet ja aruandlust käesoleva artikli lõikes 1 osutatud direktiividest lähtumise asemel vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklitele 5, 8 ja 15.

Artikkel 14

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ...(24). Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning esitavad kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad normidesse või normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Ühenduse täiendav meede

Komisjon kehtestab selged ja läbipaistvad menetlused, mis loovad mõistliku ja asjakohase raamistiku liikmesriikide teabe edastamiseks prioriteetsete ainete kohta, mis toetab ühenduse otsustusprotsessi ning võimaldab kehtestada tulevikus nii setete ja elustiku ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardid kui ka heite täiendava kontrolli.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

PRIORITEETSETE AINETE KESKKONNAKVALITEEDI STANDARDID

A osa: Keskkonnakvaliteedi standardid (EQS) pinnaveekogudes

AA: aasta keskmine;

MAC: suurim lubatud kontsentratsioon.

Ühik: [µg/l].

B OSA: Keskkonnakvaliteedi standardite (EQS) täitmine

1.  Veerud 4 ja 5: mis tahes konkreetse pinnaveekogu puhul nõuab EQS-AA järgimine seda, et veekogus asuvas igas esinduslikus seirepunktis aasta jooksul eri aegadel mõõdetud kontsentratsioonide aritmeetiline keskmine jääb standardist allapoole.

2.  Veerud 6 ja 7: mis tahes konkreetse pinnaveekogu puhul tähendab EQS-MAC järgimine seda, et veekogu esinduslike seirepunktide juures mõõdetud kontsentratsioon ei tohi standardit ületada.

3.  Kui kaadmium, plii, elavhõbe ja nikkel (edaspidi "metallid") välja arvata, väljendatakse käesolevas lisas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardeid üldkontsentratsioonidena veeproovi üldmahus. Metallide puhul viitab keskkonnakvaliteedi standard metalli kontsentratsioonile lahuse faasis, s.t veeproovis, mida on puhastatud filtrimisega läbi filtri, mille poori suurus on 0,45 µm, või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga.

Keskkonnakvaliteedi standardi väärtusele lisatakse metallide looduslikud taustkontsentratsioonid. Lisaks sellele, kui karedus, pH tase või muud vee kvaliteedi parameetrid mõjutavad metallide biosaadavust, võivad liikmesriigid seda arvestada seiretulemuste hindamisel keskkonnakvaliteedi standardite alusel. Metallide looduslikud taustkontsentratsioonid siseveekogudes ja rannikuvetes määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse geoloogilist aluspinda ja looduslikku uhtmist vesikonnas. Liikmesriigid annavad oma vesikondade majandamiskavas aru metallide looduslike taustkontsentratsioonide ja selle kohta, kuidas metallide taustkontsentratsioone on seiretulemuste hindamisel keskkonnakvaliteedi standardite alusel arvesse võetud.

II LISA

DIREKTIIVI 2000/60/EÜ X LISA MUUTMINE

Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa asendatakse järgmisega:

X LISA

TABEL 1: VEEPOLIITIKA VALDKONNA PRIORITEETSETE AINETE LOETELU (*)

TABEL 2: ÜLEVAATAMISELE KUULUVATE AINETE NIMEKIRI (võimalikud "prioriteetsed ohtlikud ained" või võimalikud "prioriteetsed ained")

(1) ELT C 97, 28.4.2007, lk 3. (2) ELT C ... (3) Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta seisukoht. (4) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1. (5) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). (6) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. (7) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1). (8) EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1. (9) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48). (10) EÜT L 81, 27.3.1982, lk 29. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ. (11) EÜT L 291, 21.10.1983, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ. (12) EÜT L 74, 17.3.1984, lk 49. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ. (13) EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ. (14) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (15) ELT L 33, 4.2.2006, lk 1. (16) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/25/EÜ (ELT L 106, 24.4.2007, lk 34). (17) EÜT L 227, 8.9.1993, lk 9. (18) EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3. (19) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/20/EÜ (ELT L 94, 4.4.2007, lk 23). (20) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). (21) * Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (22) ELT ... (23) * Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (24) * 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (25) See parameeter on aasta keskmise väärtusena väljendatud keskkonnakvaliteedi standard (EQS-AA). (26) See parameeter on suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonnakvaliteedi standard (EQS-MAC). Kui MAC-EQS juures on märge "ei kasutata", pakuvad AA-EQS väärtused ka saastuse lühiajalisel suurenemisel kaitset, kuna need on oluliselt madalamad kui akuutse toksilisuse põhjal tuletatud väärtused. (27) Otsuses nr 2455/2001/EÜ loetletud bromodifenüüleetrite (nr 5) hulka kuuluvatest prioriteetsetest ainetest kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid üksnes pentabromodifenüüleetri kohta. (28) Kaadmiumi ja selle ühendite (nr 6) puhul sõltuvad keskkonnakvaliteedi standardid vee karedusest, mille väärtused on jagatud viide klassi (1. klass: <40 mg CaCO3/l; 2. klass: 40–50 mg CaCO3/l; 3. klass: 50–100 mg CaCO3/l; 4. klass: 100–200 mg CaCO3/l; 5. klass: 200 või enam mg CaCO3/l). (29) Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) (nr 28) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul tuleb järgida iga üksiku aine kohta kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardit, s.t benso(a)püreeni keskkonnakvaliteedi standardit, benso(b)fluoranteeni ja benso(k)fluoranteeni summa keskkonnakvaliteedi standardit ning benso(g,h,i)perüleeni ja indeno(1,2,3-cd)püreeni summa keskkonnakvaliteedi standardit. (30) DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 50-29-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 789-02-6), 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleeni (CASi number 72-55-9) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 72-54-8) summa. (31) * 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (KOM(2005)0671 – C6-0032/2006 – 2005/0278(CNS))

P6_TA(2007)0191 A6-0061/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0671)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0032/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust kavandatava õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0061/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku 29. märtsil 2007 muudetud kujul(2) heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0095.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0804 – C6-0506/2006 – 2006/0262(CNS))

P6_TA(2007)0192 A6-0161/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0804)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0506/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0161/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus) (2 a)  Kui ühiskomitee kehtestatud kalapüügivõimalused on madalamal tasemel kui lisa I peatükis sätestatu, peaks Gröönimaa andma ühendusele järgmistel aastatel hüvituseks vastavad kalapüügivõimalused või samal aastal muud kalapüügivõimalused või arvestama maha vastava osa kokkulepitud väljamaksest. Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2 b (uus) (2 b)  Ühendusele peaks jääma õigus kvoote kohandada, kui pärast aastat 2010 leitakse, et need ei ole kooskõlas ELi säästvuse poliitikaga. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 2 c (uus) (2 c)  Rakendades protokolli artikli 2 lõiget 1, tuleks täita protokolli artikli 1 lõikes 2 osutatud tingimusi. Muudatusettepanek 4 Artikkel 3 a (uus) Artikkel 3 a Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 4 kirjeldatud mitmeaastase valdkondliku kalanduspoliitika tulemustest. Muudatusettepanek 5 Artikli 4 esimene a lõik (uus) Komisjon hindab igal aastal, kas liikmesriigid, kelle laevad käesoleva protokolli alusel tegutsevad, on aruandlusnõudeid täitnud. Kui nad seda teinud ei ole, ei rahulda komisjon nende järgmise aasta püügilitsentside taotlusi. Muudatusettepanek 6 Artikkel 4 a (uus) Artikkel 4 a Enne protokolli kehtivusaja lõppu ja uute läbirääkimiste alustamist kehtivusaja võimalikuks pikendamiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli järelhindamise tulemused koos kulude-tulude analüüsiga.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta otsus alalise delegatsiooni Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees moodustamise ja arvulise koosseisu kohta

P6_TA(2007)0193 B6-0204/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 188;

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2004. aasta otsust parlamentidevaheliste delegatsioonide, delegatsioonide parlamendi ühiskomisjonides ja delegatsioonide parlamendi koostöökomisjonides arvu kohta(1);

–   võttes arvesse 8. novembril 2006. aasta Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee asutamisakti,

1.   otsustab moodustada delegatsiooni Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees;

2.   määrab delegatsiooni liikmete arvuks 60 täisliiget ja 30 asendusliiget;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 635.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta otsus kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni kohta (2005/2125(ACI))

P6_TA(2007)0194 A6-0142/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 251;

–   võttes arvesse oma 5. mai 1999. aasta resolutsiooni uue kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni kohta(1);

–   võttes arvesse 8. märtsi 2007. aasta esimeeste konverentsi otsust;

–   võttes arvesse kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva muudetud ühise deklaratsiooni eelnõu (edaspidi "muudetud deklaratsioon");

–   võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1 ja VI lisa XVIII osa punkti 4;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0142/2007),

A.   arvestades, et kaasotsustamismenetluse kohaldamisala pidev laiendamine suurendab selle tähtsust ELi õigusloomeprotsessis ning toob kaasa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise suhete olemuse muutumise;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on püüdnud muuta ELi õigusloomet läbipaistvamaks, kooskõlastatumaks, tõhusamaks ja demokraatlikumaks;

C.   arvestades, et kuigi kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev 1999. aasta ühine deklaratsioon on oma väärtust tõestanud, on selle kohaldamisel aja jooksul toimunud tegelik areng osutanud teatavate elementide muutmise vajadusele;

D.   arvestades, et Euroopa Liidu järkjärgulised laienemised on loonud väljakutseid, mis mõjutavad menetluste ratsionaliseerimist ja ressursside optimeerimist;

E.   arvestades, et muudetud deklaratsioon vastab nendele ootustele ning võimaldab tulevasel institutsioonidevahelisel koostööl areneda konstruktiivselt ja paindlikult;

F.   arvestades, et institutsioonidevahelistel kokkulepetel ja raamkokkulepetel on tähtsad tagajärjed, ning arvestades, et seetõttu on oluline koguda kõik olemasolevad kokkulepped kokku ja avaldada need Euroopa Parlamendi kodukorra lisana, et hõlbustada neile juurdepääsu ja tagada läbipaistvus,

1.   kinnitab veel kord oma kohustumist läbipaistvuse, vastutuse ja tõhususe põhimõtetele ning vajadust lihtsustada ELi õigusloomeprotsessi, järgides samal ajal Euroopa Liidu õiguskorda;

2.   tervitab muudetud deklaratsiooni, mis täiustab nii 1999. aasta deklaratsiooni ülesehitust kui ka sisu, lisades mitmeid tähtsaid sätteid, mis viivad dokumendi kooskõlla olemasolevate parimate tavadega ning mille eesmärk on tugevdada kolme institutsiooni vahelist koostööd, et parandada ELi õigusaktide tõhusust ja kvaliteeti;

3.   avaldab soovi, et Euroopa Parlament võtaks vastu tegevusjuhendi, millega ühtlustatakse parlamendikomisjonide tavad kolmepoolsetel kohtumistel, kehtestades teatavad eeskirjad, mis puudutavad parlamendidelegatsioonide koosseise ja nende tööga seotud konfidentsiaalsusnõudeid;

4.   tervitab eriti järgmiseid muudetud deklaratsioonis sisalduvaid täiustusi:

5.   on veendunud, et muudetud deklaratsioon suurendab veelgi vastavalt kaasotsustamismenetlusele tehtava õigusloometöö läbipaistvust ja avalikku vastutust;

6.   kiidab heaks käesolevale otsusele lisatud muudetud deklaratsiooni ja otsustab lisada muudetud deklaratsiooni kodukorrale; nõuab muudetud deklaratsiooni avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja selle lisa nõukogule ning komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENT

NÕUKOGU

KOMISJON

KAASOTSUSTAMISMENETLUSE PRAKTILIST KORDA KÄSITLEV ÜHINE DEKLARATSIOON (EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKKEL 251)

ÜLDPÕHIMÕTTED

1.  Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi koos "institutsioonid") märgivad, et praegune tava, mis hõlmab kõnelusi nõukogu eesistujariigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide esimeeste ja/või raportööride ning lepituskomitee kaasesimeeste vahel, on osutunud tõhusaks.

2.  Institutsioonid kinnitavad, et seda tava, mis on välja kujunenud kaasotsustamismenetluse kõikidel etappidel, tuleks ka edaspidi ergutada. Institutsioonid kohustuvad oma töömeetodid läbi vaatama, et kasutada veelgi tulemuslikumalt ära kaasotsustamismenetluse kõiki võimalusi, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingus.

3.  Käesolevas ühises deklaratsioonis selgitatakse neid töömeetodeid ja nende järgimise praktilist korda. Deklaratsioon täiendab institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(2) ja eelkõige selle kaasotsustamismenetlust käsitlevaid sätteid. Institutsioonid kohustuvad selliseid kohustusi täiel määral järgima kooskõlas läbipaistvuse, vastutuse ja tõhususe põhimõtetega. Erilist tähelepanu peaksid institutsioonid sealjuures pöörama õigusaktide lihtsustamist käsitlevate ettepanekute osas tehtavatele edusammudele, järgides samas ühenduse õigustikku.

4.  Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd, et oma seisukohti nii palju kui võimalik kooskõlastada ja rajada sellega teed kõnealuse õigusakti vastuvõtmiseks võimaluse korral menetluse varajases etapis.

5.  Seda eesmärki silmas pidades teevad institutsioonid asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida lähenemise astet kaasotsustamismenetluse kõikides etappides.

6.  Institutsioonid kohustuvad kooskõlas oma sisemise töökorraldusega vahetama regulaarselt teavet kaasotsustamismenetluses olevaid ettepanekuid puudutavate edusammude kohta. Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töökavade kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil. Seetõttu püüavad nad koostada õigusaktide eri ettepanekute lõpliku vastuvõtmiseni viivate etappide soovitusliku ajakava, järgides samas täiel määral otsustamisprotsessi poliitilist iseloomu.

7.  Kaasotsustamise raames toimub institutsioonidevaheline koostöö sageli kolmepoolsete kohtumiste vormis (nn trialoogid). See süsteem on näidanud oma elujõulisust ja paindlikkust, suurendades märkimisväärselt kokkuleppe saavutamise võimalusi esimese ja teise lugemise etapil, samuti aidates kaasa lepituskomitee töö ettevalmistamisele.

8.  Sellised kolmepoolsed kohtumised toimuvad harilikult mitteametlikus vormis. Neid võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon määrab kooskõlas oma sisemise töökorraga kohtumisel osalejad, määratleb oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigeaegselt teisi institutsioone kohtumiste korrast.

9.  Võimaluse korral edastatakse kõik järgneval kohtumisel arutatavate kompromisstekstide eelnõud eelnevalt kõigile osalejatele. Läbipaistvuse suurendamiseks antakse Euroopa Parlamendis või nõukogus toimuvatest kolmepoolsetest kohtumistest teada sobival viisil.

10.  Nõukogu eesistuja püüab osaleda parlamendikomisjonide koosolekutel. Eesistuja kaalub hoolikalt mistahes taotlusi edastada vajadusel teavet nõukogu seisukoha kohta.

ESIMENE LUGEMINE

11.  Institutsioonid teevad heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamisel võimalikult suurel määral, et õigusaktid saaks võimaluse korral vastu võtta esimesel lugemisel.

Kokkulepe Euroopa Parlamendi esimese lugemise etapil

12.  Seatakse sisse asjakohased kontaktid, et hõlbustada menetluste läbiviimist esimesel lugemisel.

13.  Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning kasutab konstruktiivselt oma algatusõigust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

14.  Kui mitteametlikel kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele, edastab COREPERi esimees asjaomase parlamendikomisjoni esimehele kirja teel üksikasjad kokkuleppe sisu kohta komisjoni ettepaneku muudatusettepanekute kujul. Kirjas märgitakse nõukogu valmisolekut nõustuda sellise tulemusega pärast keelelis-õiguslikku kontrolli, kui Euroopa Parlamendi täiskogu selle hääletusel kinnitab. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

15.  Kui küsimuse menetlemisega jõutakse ilmselt esimesel lugemisel lõpule, tuleks kokkuleppe sõlmimise kavatsusest teatada nii vara kui võimalik.

Kokkulepe nõukogu ühise seisukoha etapil

16.  Kui Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel kokkuleppele ei jõuta, võib kontakte jätkata, et saavutada kokkulepe ühise seisukoha etapil.

17.  Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning kasutab konstruktiivselt oma algatusõigust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

18.  Kui sellel etapil jõutakse kokkuleppele, märgib asjaomase parlamendikomisjoni esimees kirjas COREPERi esimehele oma soovitust täiskogule nõukogu ühine seisukoht pärast selle kinnitamist nõukogus ning keelelis-õiguslikku kontrolli muudatusteta vastu võtta. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

TEINE LUGEMINE

19.  Nõukogu selgitab õigusakti vastuvõtmise põhjendustes võimalikult selgelt põhjusi, millest tulenevalt on ta ühise seisukoha vastu võtnud. Euroopa Parlament võtab oma teisel lugemisel neid põhjusi ning komisjoni arvamust võimalikult suurel määral arvesse.

20.  Enne ühise seisukoha edastamist püüab nõukogu Euroopa Parlamendi ja komisjoniga konsulteerides välja selgitada selle edastamise kuupäeva, et tagada õigusloomemenetluse maksimaalne tõhusus teisel lugemisel.

Kokkulepe Euroopa Parlamendi teise lugemise etapil

21.  Asjakohaseid kontakte jätkatakse niipea, kui nõukogu ühine seisukoht on Euroopa Parlamendile edastatud, et saavutada poolte seisukohtade parem mõistmine ja viia sellega õigusloomemenetlus võimalikult kiiresti lõpule.

22.  Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning esitab oma arvamuse eesmärgiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

23.  Kui mitteametlikel kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele, edastab COREPERi esimees asjaomase parlamendikomisjoni esimehele kirja teel üksikasjad kokkuleppe sisu kohta nõukogu ühise seisukoha muudatusettepanekute kujul. Kirjas märgitakse nõukogu valmisolekut nõustuda sellise tulemusega pärast keelelis-õiguslikku kontrolli, kui Euroopa Parlamendi täiskogu selle hääletusel kinnitab. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

LEPITUS

24.  Kui selgub, et nõukogul ei ole võimalik kõikide Euroopa Parlamendi teise lugemise muudatusettepanekutega nõustuda ja kui nõukogu on valmis esitama oma seisukoha, korraldatakse kolmas kolmepoolne kohtumine. Iga institutsioon määrab kooskõlas oma sisemise töökorraga kohtumisel osalejad ja määratleb oma läbirääkimismandaadi. Komisjon teatab mõlemale delegatsioonile võimalikult varajasel etapil oma kavatsustest seoses oma arvamusega Euroopa Parlamendi teise lugemise muudatusettepanekute kohta.

25.  Kolmepoolsed kohtumised toimuvad kogu lepitusmenetluse kestel eesmärgiga leida lahendused lahtistele küsimustele ja valmistada ette pinnast lepituskomitees kokkuleppele jõudmiseks. Kolmepoolsete kohtumiste tulemusi arutatakse institutsioonide koosolekutel, kus need ka võimaluse korral heaks kiidetakse.

26.  Lepituskomitee kutsub kokku nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga ning võttes arvesse asutamislepingu sätteid.

27.  Komisjon osaleb lepitusmenetluses ja teeb kõik vajalikud algatused selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada. Selliste algatuste seas võivad olla kompromisstekstide eelnõud, milles kajastuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohad, võttes arvesse komisjonile asutamislepinguga antud ülesandeid.

28.  Lepituskomiteed juhivad ühiselt Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja. Lepituskomitee koosolekuid juhatavad kaasesimehed kordamööda.

29.  Lepituskomitee koosolekute toimumisajad ja päevakorra määravad kindlaks kaasesimehed ühiselt, eesmärgiga tagada lepituskomitee tulemuslik töö kogu lepitusmenetluse vältel. Komisjoniga konsulteeritakse selleks ettenähtud ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad lepitusmenetluse sobivad toimumiskuupäevad ning teavitavad nendest komisjoni.

30.  Kaasesimehed võivad lepituskomitee mistahes koosoleku päevakorda võtta mitu eelnõu. Lisaks peamistele teemadele (nn B-punktid), mille osas ei ole veel kokkuleppele jõutud, võib lepitusmenetluse avada ja/või ilma aruteluta sulgeda muudel teemadel (nn A-punktid).

31.  Pidades kinni asutamislepingus sätestatud ajalistest piirangutest, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu võimalikult suurel määral arvesse ajakava planeerimisega seotud nõudeid, eelkõige nõudeid, mis tulenevad vaheaegadest institutsioonide tegevuses ja Euroopa Parlamendi valimistest. Igal juhul peab tegevuse vaheaeg olema võimalikult lühiajaline.

32.  Lepituskomitee koguneb vaheldumisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et tagada võimaluste, sealhulgas tõlkevõimaluste kasutamise võrdne jaotus.

33.  Lepituskomiteele tehakse kättesaadavaks komisjoni ettepanek, nõukogu ühine seisukoht ja komisjoni arvamus selle kohta, Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud ja komisjoni arvamus nende kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu delegatsioonide ühine töödokument. Töödokument peaks võimaldama kasutajatel kaalul olevaid küsimusi hõlpsasti kindlaks teha ja nendele selgelt viidata. Üldjuhul esitab komisjon oma arvamuse kolme nädala jooksul pärast Euroopa Parlamendi hääletustulemuse ametlikku kättesaamist ja hiljemalt lepitusmenetluse alguseks.

34.  Kaasesimehed võivad esitada tekste lepituskomiteele heakskiitmiseks.

35.  Kokkulepe ühise teksti osas koostatakse lepituskomitee koosolekul või selle järel kaasesimeeste vahelise kirjade vahetamise teel. Kirjade koopiad edastatakse komisjonile.

36.  Kui lepituskomitee saavutab ühise teksti osas kokkuleppe, esitatakse see pärast õiguslikku ja keelelist viimistlemist kaasesimeestele ametlikuks heakskiitmiseks. Erandjuhtudel võib tähtaegadest kinnipidamiseks esitada kaasesimeestele heakskiitmiseks ühise teksti eelnõu.

37.  Kaasesimehed edastavad heakskiidetud teksti Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ühiselt allkirjastatud kirja teel. Kui lepituskomitee ei suuda ühise teksti osas kokkuleppele jõuda, teavitavad kaasesimehed Euroopa Parlamendi presidenti ja nõukogu eesistujat sellest ühiselt allkirjastatud kirja teel. Selliseid kirju käsitletakse ametlike teadetena. Nende kirjade koopiad edastatakse teavitamise eesmärgil komisjonile. Lepitusmenetluse vältel kasutatud töödokumentidega on pärast menetluse lõppemist võimalik tutvuda iga institutsiooni dokumendiregistris.

38.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu peasekretariaadid tegutsevad ühiselt lepituskomitee sekretariaadina koostöös komisjoni peasekretariaadiga.

ÜLDSÄTTED

39.  Kui Euroopa Parlament või nõukogu peab vajalikuks laiendada asutamislepingu artiklis 251 sätestatud tähtaegu, teavitab ta sellest vastavalt teise institutsiooni presidenti või eesistujat ja komisjoni.

40.  Kui esimesel või teisel lugemisel või lepitusmenetluse käigus jõutakse kokkuleppele, viimistlevad kokkulepitud teksti Euroopa Parlamendi ja nõukogu keelelis-õiguslikud teenistused, tegutsedes tihedas koostöös ja vastastikusel kokkuleppel.

41.  Mistahes kokkulepitud teksti ei tehta muudatusi ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu selgesõnalise kokkuleppeta asjakohasel tasemel.

42.  Teksti viimistlemisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu erinevaid menetlusi, pidades eelkõige silmas institutsioonisiseste menetluste tähtaegu. Institutsioonid kohustuvad mitte kasutama õigusaktide keelelis-õiguslikuks viimistlemiseks ette nähtud aega arutelu taasalustamiseks sisuliste küsimuste üle.

43.  Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku nende institutsioonide poolt ühiselt ettevalmistatud tekstide ühise esitusviisi osas.

44.  Institutsioonid kohustuvad kaasotsustamismenetlusel vastu võetavates õigusaktides kasutama nii palju kui võimalik vastastikuselt vastuvõetavaid standardsätteid, eriti rakendamisvolituste kasutamise (kooskõlas nn komiteemenetluse otsusega(3)), õigusaktide jõustumise, ülevõtmise ja kohaldamise ning komisjoni algatusõiguse järgimise osas.

45.  Institutsioonid püüavad korraldada ühise pressikonverentsi, et teatada esimesel või teisel lugemisel või lepitusmenetluse käigus saavutatud õigusloomeprotsessi edukast tulemusest. Samuti püüavad nad välja anda ühiseid pressiteateid.

46.  Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kaasotsustamismenetluse teel õigusakti vastuvõtmist esitatakse tekst allkirjastamiseks Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ning nende institutsioonide peasekretäridele.

47.  Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale esitatakse tekst allkirjastamiseks nende vastavas keeles ning võimaluse korral allkirjastavad nad teksti ühisel tseremoonial, mis korraldatakse igakuiselt oluliste õigusaktide allkirjastamiseks meedia juuresolekul.

48.  Ühiselt allkirjastatud tekst edastatakse avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Avaldamine toimub harilikult kahe kuu jooksul pärast õigusakti vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.

49.  Kui üks institutsioon avastab tekstis (või mõnes keeleversioonis) kirja- või ilmse vea, teavitab ta sellest viivitamata teisi institutsioone. Kui viga puudutab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt veel vastu võtmata õigusakti, valmistavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu keelelis-õiguslikud teenistused tihedas omavahelises koostöös ette vajaliku paranduse. Kui viga puudutab õigusakti, mille üks või mõlemad nendest institutsioonidest on juba vastu võtnud ning sõltumata sellest, kas see on juba avaldatud või mitte, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühisel kokkuleppel vastu paranduse, mis koostatakse vastavalt kummagi institutsiooni asjakohasele menetlusele.

(1) EÜT C 279, 1.10.1999, lk 229. (2) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (3) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23). Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 27.7.2006, lk 11).

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta resolutsioon bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise kohta 2010. aastaks (2006/2233(INI))

P6_TA(2007)0195 A6-0089/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda: säästvad ökosüsteemi teenused inimeste hüvanguks" (KOM(2006)0216);

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 1998. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Ühenduse bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohta(1);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavasid loodusvarade säilitamise, põllumajanduse, kalanduse ning arengu- ja majanduskoostöö valdkondades(2);

–   võttes arvesse oma 25. juuni 1993. aasta arvamust komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni vastuvõtmist(3);

–   võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(4) (linnudirektiiv) ja oma 17. jaanuari 2001. aasta resolutsiooni(5) nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta(6) (elupaigadirektiiv) rakendamise kohta;

–   võttes arvesse oma 31. mai 2001. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega sätestatakse ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm aastateks 2001–2010;(7)

–   võttes arvesse ELi säästva arengu strateegia läbivaatamist – uuendatud strateegia(8);

–   võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste kaheksanda konverentsi ja Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste kolmanda kohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A6-0089/2007),

A.   arvestades, et praegune murettekitav bioloogilise mitmekesisuse hävimine suure tõenäosusega suureneb ja jätkub laiaulatuslike meetmete puudumisel;

B.   arvestades, et on olemas üksikud piisavad näitajad, et tõhusalt mõõta, millises ulatuses järgitakse bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud kohustusi erineva poliitika rakendamisel, kusjuures üks tähelepanuväärsemaid näitajaid on põllumaade linnustiku ühine indeks;

C.   arvestades, et bioloogiline mitmekesisus omab keskset rolli elu ja elatusvahendite, majandusliku ja sotsiaalse arengu, inimeste heaolu toetamisel, samuti aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel 2015. aastaks;

D.   arvestades, et vastavalt ÜRO 2005. aasta aastatuhande ökosüsteemide hindamise projektile on alates 1960. aastate algusest ökosüsteemid vähenenud 2/3 võrra;

E.   arvestades, et peamised bioloogilise mitmekesisuse hävimist põhjustavad tegurid on kliimamuutus, keskkonna olukorra halvenemine, intensiivsete põllumajandusmeetodite kasutamine ning ebasobiv metsa- ja veeressursside majandamine;

F.   arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse kasutajana on põllumajandusel oluline osa selle bioloogilise mitmekesisuse majandamisel ja säilitamisel; on veendunud, et ühine põllumajanduspoliitika peab edaspidi edendama säästvaid tootmisviise, mis on majanduslikult elujõulised ja samas võimaldavad mõjutada keskkonda ning võimalikult paljude looma-, taime- ja mikroobiliikide bioloogilise mitmekesisuse väärtustamist ja taastamist;

G.   arvestades, et kiiresti on vaja teha tõhusaid ja kooskõlastatud jõupingutusi, et peatada hiljemalt 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimine,

1.   tervitab eespoolnimetatud komisjoni teatist (KOM(2006)0216) selle kontseptuaalse lähenemise, ajavahemikuks 2007–2008 seatud põhieesmärkide ja peamiste toetusmeetmete pärast ja näeb selles head lähtekohta, et läheneda 2010. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele keskendatumalt; kinnitab samuti otsust asetada rõhk olemasoleva poliitika ja olemasolevate meetmete rakendamise tugevdamisele;

2.   tervitab 17. märtsil 2007. aastal G8 +5 riikide poolt (Hiina, India, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Brasiilia) heakskiidetud Potsdami algatust, mille eesmärk on kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse massilise hävimise piiramisele 2010. aastaks; julgustab G8 +5 riike kiirelt rakendama vastu võetud algatust ning nägema ette rahastamist ookeanide kaitseks, teadusuuringute toetamiseks ning hävimisohus liikide jälgimise parandamiseks;

3.   rõhutab bioloogilise mitmekesisuse olulist väärtust ja kiiret vajadust kaitsta seda edasise kahjustumise eest inimmõju ja -sekkumise tagajärjel, kaasa arvatud (kuid mitte ainult) kliimamuutus ja elupaikade kadumine;

4.   väljendab sügavat muret bioloogilise mitmekesisuse jätkuva hävimise ja sellega seotud ökosüsteemi teenuste halvenemise pärast;

5.   tunnustab tervete ökosüsteemide elulist tähtsust ELi ja ülemaailmse õitsengu ja heaolu tagamisel;

6.   rõhutab, et kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine on omavahel tihedalt seotud ja on võrdselt tähtsad;

7.   kinnitab veel kord kiiret vajadust jõupingutuste järele, et täita kohustused (võetud 2001. aasta Göteborgi Euroopa Ülemkogus säästva arengu strateegiaga ja kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga) peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine ELis 2010. aastaks; rõhutab kiiret vajadust tõhustatud ja kooskõlastatud jõupingutuste järele, et peatada kõnealune arengutendents, pidades eriti silmas vähest aega, mis on jäänud 2010. aasta kohustuste täitmiseks; toetab komisjoni teatises esitatud terviklikku lähenemisviisi, mille kohaselt loodusliku mitmekesisuse vähenemise peatamine peaks saama kogu asjassepuutuva ELi poliitika osaks;

8.   tunnustab areneva ökosüsteemi teenuste kontseptsiooni võimalikku tähtsust, nagu seda edendatakse komisjoni teatises, kui vahendit bioloogilise mitmekesisuse majandusliku väärtuse kaasamiseks muusse poliitikasse ning soovitab, et ökosüsteemi teenuste alalhoidmisest saaks kogu ELi horisontaalse ja valdkondliku poliitika põhieesmärk; hoiatab siiski bioloogilise mitmekesisuse väärtuse vähendamise eest kasu nimel, mida inimesed sellest saavad, või suhtumise eest bioloogilise mitmekesisuse kadumisse kui ainult majanduslikku probleemi;

9.   tervitab komisjoni teatisele lisatud "ELi tegevuskava 2010. aastani ja edaspidiseks" ning tunnistab, et see on oluline vahend ja viimane võimalus viia kokku tegutsejad ühenduse ja liikmesriigi tasandil seoses peamiste meetmetega, et täita 2010. aastaks võetud kohustused; kuid rakendamiseks jäänud piiratud aega arvesse võttes nõuab tungivalt, et komisjon tagaks vajalike struktuuride olemasolu tegevuskava viivitamatuks ja tõhusaks rakendamiseks ühenduse ja liikmesriikide tasandil;

10.   tunnistab, et tegevuskava on pikas perspektiivis bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja ökosüsteemi teenuste alalhoidmiseks ebapiisav; tervitab kõiki ettepanekuid käivitada ELi tasandil tulevikuvisiooni arutelu raamistikuna pikaajalisele poliitikale; kutsub komisjoni üles alustama ELi bioloogilise mitmekesisuse tulevikuvisiooni väljaarendamise protsessi kui raamistikku edasise poliitika väljaarendamisele;

11.   seoses sellega kutsub komisjoni üles uurima ja tegema ettepanekuid praktiliste meetmete kohta, et lülitada bioloogilise mitmekesisuse kadumise kahjud tegevustesse, millel on oluline negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

12.   on arvamusel, et kogu ELi ühiskond, sealhulgas ettevõtlus- ja haridussektor, tuleks aktiivselt kaasata bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise protsessi;

1. poliitikavaldkond – bioloogiline mitmekesisus ja EL
Kõige olulisemad elupaigad ja liigid (1. eesmärk)

13.   rõhutab linnudirektiivi ja elupaigadirektiivi olulist rolli ELi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel; tunnustab maismaa- ja merekeskkonna Natura-2000 võrgustiku (kehtestatud elupaigadirektiiviga) lõpuleviimise, võrgustiku tõhusa majandamise ja piisava rahastamise, maakasutuse planeerimise ning võrgustiku ühtsuse, paindlikkuse ja ühenduvuse tugevdamise tähtsust, eriti kliimamuutust silmas pidades;

14.   rõhutab ülemeremaade ja -territooriumide kaasamise tähtsust Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu, mis kuuluvad ELi liikmesriikide suveräänsete õiguste alla;

15.   rõhutab ohustatud liikidele suunatud lisameetmete tähtsust ja tunnustab selles suhtes liigipõhiste tegevuskavade kasutamise suurendamisest tulenevat väärtust; rõhutab, et elupaikade ja liikide säilitamine, mille kaitset nõutakse elupaigadirektiivis, tuleb kindlate ajavahemike tagant teaduslikult uuesti läbi vaadata;

16.   juhib tähelepanu vajadusele koostada sobivad meetmed bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks uutes ELi liikmesriikides ning rõhutab asjaolu, et ökosüsteemi teenused nagu maastikuhooldus ja majandustegevus nagu turism on vastastikku sõltuvad;

17.   märgib, et selektiivsete kalastusmeetodite edendamine on esmatähtis, kuna kaaspüüki vähendades aitab see kaasa kalanduse säästlikkusele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;

18.   rõhutab äärepoolseimate piirkondade suure bioloogilise mitmekesisuse tähtsust ning nõuab seadusandlike meetmete võtmist selle kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks;

19.   tunnustab, et kui elusloomade püüdmine ja nendega kauplemine ohustab jätkuvalt bioloogilist mitmekesisust, on Euroopal ka hulk zooloogiainstituute ja muid organisatsioone, mis tõestavad aretusprogrammide ja kohapealsete säilitamismeetmete kaudu, et neil on oma osa teatud ohustatud liikide püsimajäämise toetamisel;

20.   tervitab komisjoni kavatsust rakendada ühine merenduspoliitika, mis põhineb terviklikul lähenemisviisil ookeanidele, ning juhib tähelepanu vajadusele säilitada ookeanide keskkonda ja ökoloogilist seisundit, mis tagab kalandus- ja turismisektori ning muude sektorite majandusliku arengu;

Maismaa- ja merekeskkond üldiselt (2. ja 3. eesmärk)

21.   tunnistab, et maakasutuse planeerimine ja looduslike liikide kasutamine (mittesäästva jahipidamise ja mittesäästva kalastamise kaudu) on olulised tegurid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste mõjutamisel; rõhutab eelkõige ohte suure keskkonnaalase väärtusega põllumaadele ja metsadele, mida tekitavad nii nende intensiivsem kasutamine kui ka hülgamine; tunnistab ohte, mida ökoloogiliselt mittesäästvad kalastusviisid, kaasa arvatud ebaseaduslik kalastamine ning kalastamine, mis kasutab hävitavat ja mittevalikulist püüdmise tehnikat, tekitavad kalavarudele, mittesihtliikidele ja mereelupaikadele;

22.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa maapiirkondade maastike mitmekesisuse säilitamine ei ole oluline mitte ainult selleks, et säästva põllumajanduse teenuste pakkumine saaks jätkuda, vaid ka selleks, et säilitada geenivoog loodusliku loomastiku ja taimestiku populatsioonide vahel;

23.   rõhutab reformitud ühise kalanduspoliitika rakendamise tähtsust, kuna see sätestab kalavarude säästliku arendamise ning tõkestab ülepüüki, mis kujutab ohtu mereelustikule;

24.   kutsub komisjoni üles koostama eritegevusprogrammi, et võidelda ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis kujutab endast väga olulist ohtu kalavarude taastumisele;

25.   tervitab ELi ja liikmesriikide ettepanekut liita mere- ja jõgede ökosüsteemid NATURA 2000 kaitsealade võrgustikku ning nõuab tähelepanu pööramist ka kalavarude taastootmise piirkondadele;

26.   kutsub komisjoni üles tihendama veelgi NATURA 2000 võrgustikku, laiendades seda kümnele uuele liikmesriigile, kes ühinesid ELiga 2004. aastal ning Rumeeniale ja Bulgaariale, kuna pärast kahe viimatimainitud riigi ühinemist ELiga, moodustab Must meri osa ühenduse vetest;

27.   nõuab liikmesriikidelt tungivalt kõigi olemasolevate võimaluste kasutamist ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika raames, et kaitsta bioloogilise mitmekesisuse sihte ELi maismaa- ja merekeskkonnas üldiselt (st väljaspool Natura-2000 alasid); nõuab bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste täiendavat integreerimist ühisesse põllumajanduspoliitikasse ja ühisesse kalanduspoliitikasse ning eriti, et tehtaks kindlaks võimalused, mis on selles suhtes ette nähtud 2008.–2009. aasta eelarve läbivaatamisega;

28.   väljendab muret tagajärgede pärast, mille eksootiliste liikide sissetoomine ja geneetiliselt muundatud kalade võimalik pääsemine mere ökosüsteemi võivad bioloogilisele mitmekesisusele põhjustada, ning kutsub komisjoni üles uurima ohte põhjalikumalt;

29.   nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ja toetaks uuringuid, mis on seotud uute liikide kasvatamisega vangistuses, eelkõige liikide puhul, mille osas esineb ülepüük, vastates seega turuvajadustele, mille rahuldamist võib püügi vähendamine ohustada;

30.   tunneb muret seoses põllumajandusloomade ja taimesortide väheneva mitmekesisusega; kutsub seetõttu võtma viivitamata üle nõukogu direktiivi 98/95/EÜ(9), mis annab õigusliku aluse, et seemnekaubandust käsitlevate õigusaktide raames oleks võimalik säilitada genofondi vaesumisest ohustatud sorte, kasutades neid kohapeal ja põllumajandusettevõtetes;

31.   juhib tähelepanu sellele, et ühine põllumajanduspoliitika ja sellega seotud arengudünaamika, mis viivad ühelt poolt spetsialiseerumisele ja intensiivistamisele ning teiselt poolt maa marginaliseerimisele ja alakasutusele, on viimastel aastakümnetel kaasa toonud bioloogilise mitmekesisuse olulist vähenemist;

32.   juhib tähelepanu põllumajandustaimede ja -loomade suurele liigirikkusele ja geneetilisele mitmekesisusele ning pooldab selle mitmekesisuse säilitamist ja tugevdamist;

33.   nõuab tungivalt, et komisjon vaataks üle teatud kalaliikide majandamis- ja taastamiskavad, mis sageli ei ole vastavuses nende liikide nõuetekohase järelevalvega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks konkreetsemaid meetmeid, mis oleksid kõnealustes biogeograafilistes piirkondades kasutatavate püügivahendite ja kalapüügiviisidega vastavuses;

34.   rõhutab vee raamdirektiivi(10) "õigeaegse ja tõhusa rakendamise tähtsust, et saavutada magevee hea ökoloogiline seisund ning seisundi mitte halvenemine" ja järgida rannikuvööndi tervikliku haldamise soovitust; soovitab liikmesriikidel tungivalt kasutada vee raamdirektiivi artiklis 5 ja artiklis 9 sätestatud majandushoobasid, et innustada kõnealuse napi ressursi hoolikat kasutamist ning ette näha usaldusväärne rahastamise alus vesikondade majandamiskavade rakendamiseks; rõhutab ambitsioonika mere raamdirektiivi kehtestamise tähtsust merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisel; rõhutab, et on eriti tähtis seada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste alalhoidmine tulevase merestrateegia esmatähtsaks eesmärgiks;

35.   nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks tõhusamalt mere ökosüsteemide reostamise ja olukorra halvendamise vastase võitlusega seotud ühenduse õiguse järgimist;

36.   tunnistab tohutut kahju, mida on ELi ökosüsteemidele tekitanud saasteained, eriti õhus edasikanduvad happed ja eutrofeerivad ained, sealhulgas põllumajandusettevõtetest pärinev ammoonium; rõhutab saasteainete avaldatud mõju vähendamise tähtsust, eelkõige Natura-2000 aladel ja neid ümbritsevatel aladel ning teistel kõrge keskkonnaväärtusega aladel; rõhutab võimalust tegeleda kõnealuste probleemidega heitkoguse siseriikliku ülemmäära direktiivi tulevase läbivaatamise raames, samuti õhu kvaliteedi temaatilise strateegia õigeaegse rakendamise kaudu;

37.   tunnistab teatavate pestitsiidide, leegiaeglustite ja muude püsivate, bioakumuleeruvate ja mürgiste kemikaalide ohtu ökosüsteemidele; rõhutab selles suhtes (välja jäetud) REACHi tõhusa rakendamise tähtsust; rõhutab vajadust teostada selliste saasteainete bioakumulatsiooni järelevalvet maismaa-, magevee- ja merekeskkonnas, kasutades selleks röövloomi; lisaks on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata pestitsiidide kasutamisega seotud ohtudele, sest nad on kavandatud toksilistena ja neid kasutatakse keskkonnas; juhib tähelepanu sellele, et pestitsiide käsitlevad Euroopa õigusaktid – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (KOM(2006)0388); ettepanek võtta vastu raamdirektiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta (KOM(2006)0372); pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia (KOM(2006)0373) – peaksid tagama, et Euroopa bioloogilise mitmekesisuse hävimise suurenemine ei ole tingitud pestitsiidide kasutamisest;

38.   juhib tähelepanu sellele, et kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste edendamisel on oluline osa piirkondlike eritoodete, kogu nendega seonduva maapiirkonna kultuuri ja vastavate traditsiooniliste tootmisviiside kaitsmisel, mis võimaldab säilitada maapiirkondi ja maapiirkondade põllumajandustootmise süsteeme paljude looduslike liikide elupaigana;

39.   juhib tähelepanu sellele, et 1992. aastal anti algne tõuge bioloogilise mitmekesisuse kaitse integreerimisele ühisesse põllumajanduspoliitikasse, ning seejärel võeti 2003. aasta reformiga tarvitusele meetmed, nagu nõuetele vastavus, otsetoetused (lahtisidumine) ja maaelu areng, mis avaldavad bioloogilisele mitmekesisusele soodsat mõju;

40.   teeb ettepaneku muuta bioloogiline mitmekesisus aastaks 2008 ettenähtud ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolli" üheks peamistest põhimõtetest ja peab vajalikuks kasutada 2008. aasta "tervisekontrolli" selleks, et hinnata erinevate bioloogilise mitmekesisuse alaste meetmete, eelkõige metsandussektori meetmete tulemuslikkust ja käsitleda asjakohaselt puudujääke selles valdkonnas;

41.   juhib tähelepanu uuele maaelu arengu määrusele (programmiperiood 2007–2013), milles on muu hulgas sätestatud Natura 2000 rahastamine ning mis sisaldab põllumajanduse keskkonnameetmeid ja meetmeid geneetiliste ressursside säilitamiseks põllumajanduses ja metsa säästva majandamise toetamiseks ning milles on säilitatud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadele mõeldud maksed;

42.   toetab (kohalike/piirkondlike) partnerluste edendamist maaomanike ja -kasutajate, looduskaitseorganisatsioonide, valitsuse ja asjatundjate keskuste vahel, et nad saaksid teha koostööd bioloogilise mitmekesisuse alastele probleemidele kohalike lahenduste leidmisel, kasutades altpoolt tulevaid algatusi;

43.   nõuab, et biomassi kasvatamist ja kasutamist energia tootmiseks ja kütusena käsitletaks võimalusena suurendada põllumajanduses bioloogilist mitmekesisust; on seisukohal, et see peaks kajastuma ka teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi alusel tehtavate uuringute rahastamises, ning et biomassi kasvatamisel ei tohiks lasta kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ei Euroopa Liidus ega väljaspool seda;

Regionaal- ja territoriaalareng (4. eesmärk)

44.   tunnistab ökosüsteemide suurenevat killustumist, mis tuleneb infrastruktuuri, tööstuse ja elamumajanduse laiendamisest; kinnitab, et hoolika planeerimisega saab ökosüsteemide kahjustusi suuresti vähendada ning kindlaks teha ökosüsteeme toetavad võimalused; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et ühtekuuluvus- ja struktuurifondide rahastatud projektid ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, vaid optimeerivad kasu bioloogilisele mitmekesisusele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste alalhoidmise ja taastumise ruumilisel planeerimisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil esmatähtsaks ning tagaksid bioloogilise mitmekesisuse piisava arvessevõtu keskkonnamõju strateegilistes hindamistes ja keskkonnamõju hindamistes;

Sissetungivad võõrliigid ja võõrgenotüübid (5. eesmärk)

45.   tunnistab, et sissetungivad võõrliigid on peamiseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ning et sissetungivate võõrliikide levikut soodustab inimeste ja kaupade suurenenud liikumine; nõuab tungivalt ühenduse laiaulatusliku reageerimise väljaarendamist probleemile, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemi, mis täidaks lüngad õiguslikus raamistikus, ning ELi strateegia väljaarendamist seoses sissetungivate võõrliikidega;

46.   rõhutab, et immunokontratseptsioon võib etendada otsustavat osa imetajate sissetungivate võõrliikide ohjeldamisel ning viitab käimasolevatele tähtsatele teadusuuringutele selles valdkonnas; soovitab komisjonil tungivalt eraldada raha Euroopa teadusuuringutele seoses immunokontratseptsiooniga ning kuulutada välja projektiettepanekute esitamine; märgib, et programm LIFE + on üks olemasolevatest raamistikest, mida võiks tulemuslikumalt kasutada tegevuse soodustamiseks sissetungivate võõrliikide osas;

47.   kutsub komisjoni üles astuma samme õigusakti ettepaneku esitamiseks, mis piiraks võõrliikide sissetoomist Euroopa Liitu ja jälgiksid CITESi konventsiooni (Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon) täitmist;

48.   juhib tähelepanu hukatuslikule mõjule, mida eksootilised organismid võivad mõnikord tekitada mere ökosüsteemis; kutsub üles võtma kiireloomulisi meetmeid organismide liikumise takistamiseks ballastvette ning nõuab liikmesriikidelt tungivalt IMO rahvusvaheliste laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni rakendamist;

49.   kutsub komisjoni üles kehtestama tõhusa kontrolli ballastvee välja pumpamise üle ELi vetesse;

50.   rõhutab geneetiliselt muundatud organisme käsitleva ELi õigusliku raamistiku täieliku rakendamise tähtsust; rõhutab geneetiliselt muundatud põllukultuuride tööstusliku tootmisega kaasnevaid võimalikke ohte bioloogilisele mitmekesisusele ning palub komisjonil hinnata selle mõju Euroopa ökosüsteemidele;

51.   väljendab muret võimaluse pärast, et geneetiliselt muundatud kalad pääsevad mere ökosüsteemi ning võivad seguneda kohalike kaladega, mis võib kahjustada nende ökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust; kutsub komisjoni üles keelama ELi toiduahela jaoks ette nähtud geneetiliselt muundatud kalade toomise ELi;

52.   tervitab komisjoni esitatud kavatsust kehtestada konkreetsed õigusaktid kalade ökomärgistamiseks ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti õigusakti ettepaneku;

2. poliitikavaldkond - EL ja ülemaailmne bioloogiline mitmekesisus
Kliimamuutus (9. eesmärk)

53.   toetab tugevalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tõhusat rakendamist ja nõuab selles suhtes tungivalt ELi juhirolli astumist; rõhutab bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tööprogrammide rakendamise tähtsust, sealhulgas kaitsealadel; rõhutab vajadust teha rahvusvahelisel tasandil koostööd geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja eeliste jaotuse küsimustes; on seisukohal, et liike ja sorte puudutavat võrdlusmaterjali peaks koguma ainult bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriigid; rõhutab, et tuleb suurendada vastastikust abi ja koostoimet rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete vahel ja teeb ettepaneku, et ELi toetusi saavad kolmandad riigid peavad austama ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitikat;

54.   tunnistab ohtu bioloogilisele mitmekesisusele avamerel; nõuab tungivalt bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitleva lepingu väljatöötamist ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel; nõuab tungivalt ELi juhtiva rolli jätkumist kõnealuses küsimuses;

55.   on seisukohal, et väga oluline on soodustada ELi ja kolmandate riikide vahel kokkuleppeid ning kooskõlastatud tegevusplaane, mille eesmärk on ühiste merealade kaitsmine;

56.   rõhutab süvamere põhjatraalimisest ja muudest ökoloogiliselt mittesäästvatest kalastusviisidest tulenevat ohtu bioloogilisele mitmekesisusele; võtab teadmiseks ÜRO Peaassamblee hiljutise sellekohase otsuse; nõuab, et komisjon esitaks viivitamatult õigusakti ettepanekud süvamere kalapüügi kohta avamerel; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd ÜROga ja asjaomaste piirkondlike kalandust juhtivate organisatsioonidega seal, kus nad on olemas, et võtta vastu ja rakendada meetmeid kogu avamerel teostatava kalapüügi, kaasa arvatud traalpüüniseid kasutava kalapüügi juhtimiseks; nõuab samuti tungivalt, et komisjon töötaks avamerel tähtsaid süvamereelupaikasid hävitavate kalastusviiside, kaasa arvatud põhjatraalimise eest kaitsvate meetmete kiire rakendamise suunas;

57.   kiidab täielikult heaks 19.–21. septembrini 2006 toimunud Pariisi konverentsi järelduste teksti "Message from Paris" (Sõnum Pariisist) bioloogilise mitmekesisuse kohta Euroopa arengukoostöös; nõuab tungivalt, et komisjon ja asjaomased liikmesriigid tagaksid keskkonnaalaste ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste piisava rahastamise ELi ülemeremaades ja -territooriumidel ning parema juurdepääsu Euroopa kohalikele organitele ja valitsusvälistele organisatsioonidele suunatud programmidele, koostöös kohalike asutustega;

58.   avaldab kahetsust selle üle, et kahepoolsetes ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes on bioloogilise mitmekesisuse aspektidele pööratud vähe tähelepanu; toetab bioloogilise mitmekesisuse mõõtme integreerimist rahvusvahelisse kaubandusse ja ülemaailmsetesse jõupingutustesse muuta mittesäästvaid tootmis- ja tarbimisharjumusi; kutsub seega komisjoni ja liikmesriike üles pidama tähtsaimaks prioriteediks muude kui kaubandusega seotud küsimuste tunnustamist käimasolevatel WTO läbirääkimistel;

Välisabi (7. eesmärk)

59.   jagab kontrollikoja aruandes väljendatud sügavat muret seoses keskkonna arengukoostöösse integreerimise olukorraga ja ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika läbivaatamise järeldustes väljendatud muret bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava puuduliku rakendamise pärast majandus- ja arengukoostöö alal; tervitab Euroopa arengukoostöö konsensuse üleskutset muuta bioloogilise mitmekesisuse rahastamine sihtotstarbelisemaks ja süvalaiendada bioloogilist mitmekesisust arengukoostöös;

60.   juhib tähelepanu sellele, et vaatamata kõnealustele pürgimustele on ühenduse ja liikmesriikide välisabiprogrammides väga vähe sihtotstarbelist bioloogilise mitmekesisuse rahastamist; tervitab hiljutist neljandat ülemaailmse keskkonnafondi vahendite täiendamist, kuid avaldab kahetsust, et tegelikkuses bioloogilise mitmekesisuse rahastamine sellega ei kasva; rõhutab, et on eluliselt tähtis luua sihtotstarbelised vahendid bioloogilise mitmekesisuse prioriteetide rahastamiseks kolmandates riikides;

61.   rõhutab bioloogilise mitmekesisuse tõhusa süvalaiendamise tähtsust ühenduse ja liikmesriikide välisabiprogrammidesse (sealhulgas eelarvelised toetusmeetmed) tagamaks, et ei kahjustataks bioloogilist mitmekesisust ega ökosüsteemi teenuseid; rõhutab selles suhtes abisaajamaade suutlikkuse tähtsust bioloogilise mitmekesisuse probleemide integreerimisel riiklikesse arengustrateegiatesse (sealhulgas vaesuse vähendamise strateegiatesse);

62.   väljendab sügavat muret seoses tõsiasjaga, et vaatamata poliitilistele pürgimustele on tegelikkuses suur oht, et ilma palju aktiivsema komisjoni ja abisaajamaade osaluseta jätavad tulevased riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid bioloogilise mitmekesisuse vajadused jätkuvalt tähelepanuta;

Kaubandus (8. eesmärk)

63.   tunnistab ELi kaubandusest tuleneva ökoloogilise jalajälje mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele kolmandates riikides; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kindlaks suurimad kaubandusest tulenevad mõjud bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele, eelkõige säästvuse mõju hindamiste kaudu; rõhutab meetmete kehtestamise tähtsust, et vähendada globaliseerumisest tulenevat keskkonnamõju mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute kontekstis; rõhutab, et Euroopa poliitika ei tohi viia bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele kolmandates riikides;

64.   väljendab sügavat muret ELi poolse toorme, sealhulgas puidu, palmiõli ja sojaubade importimise pärast, mis põhjustab troopiliste alade metsatustamist; väljendab muret, et biokütuste areng suurendab survet troopilistele metsadele veelgi; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt kiiret tegutsemist, et võtta meetmeid troopilistele metsadele kaubanduse poolt põhjustatud negatiivsete mõjude ära hoidmiseks või minimeerimiseks, sealhulgas kahepoolsed lepingud metsandusalaste õigusaktide kohaldamist, metsade haldamist ja metsakaubandust käsitleva programmi alusel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks nii kiiresti kui võimalik analüüsi võimalike täiendavate õigusaktide kohta, et ohjeldada ebaseaduslikult langetatud metsamaterjali importi;

65.   kutsub liikmesriike üles tugevdama jõupingutusi, et võidelda CITESi konventsioonis loetletud liikide ebaseadusliku kaubandusega, ning kutsub komisjoni üles looma koordineeritud reageerimist ja tegevust CITESi jõustamiseks;

66.   väljendab muret, et kalanduse partnerluslepingud on minevikus suurendanud survet kalavarudele, mittesihtliikidele ja mereelupaikadele kolmandate riikide vetes; rõhutab, et kalanduse partnerluslepingud peavad tagama kalavarude hoidmise tasemel, mis toetab maksimaalset säästvat saagikust ja minimeerib mõjusid mittesihtliikidele ja mereelupaikadele; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid ELi kalalaevastike tegutsemise kooskõlas käesolevate lepingutega;

3. poliitikavaldkond - bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutus
Kliimamuutus (9. eesmärk)

67.   tunnistab, et vältimatu kliimamuutuse ajajärk, millel on olulised mõjud ELi ja ülemaailmsetele ökosüsteemidele, on alanud; rõhutab, et paljud kliimamuutusest tingitud mõjud inimühiskonnale ja majandustele saavad tuntavaks ökosüsteemi muutuste kaudu; tunnistab, et ökosüsteemide muutused ja mõju liikidele on juba täheldatavad; rõhutab seepärast kliimamuutusega kohandumist silmas pidava ökosüsteemi lähenemisviisi elulist tähtsust, eriti maa-, vee- ja merekasutust mõjutavate poliitikavaldkondade suhtes; kutsub ELi üles jätkama juhi rollis kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmse vähendamise rahvusvahelises töös;

68.   rõhutab, et kliimamuutuse tõrjumiseks ettenähtud meetmete puhul, nagu näiteks taastuvate energiaallikate arendamine, on tähtis tagada nende hindamine kindlustamaks, et nad võtavad kohe arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele ja et selliseid mõjusid välditakse või minimeeritakse – eriti seoses tuuleenergia, hüdroenergia ja biokütustega;

69.   tunnistab, et kliimamuutus avaldab tugevat lisasurvet ELi ökosüsteemidele; rõhutab suure ühtse kaitstud alade võrgustiku (eriti Natura-2000 alade) ja laiema tervisliku keskkonna elulist tähtsust, et tugevdada ökosüsteemide kohandumisvõimet kliimamuutusele; rõhutab seepärast vajadust vähendada ökosüsteemidele survet avaldavaid nn tavapäraseid tegureid (killustumine, liigne kasutamine, saastamine, sissetungivate võõrliikide levimine); rõhutab vajadust välja töötada lisameetmeid eesmärgiga suunata tähelepanu kliimamuutusega kaasnevatele lisasurvet avaldavatele teguritele; rõhutab samuti vajadust kiiresti hinnata kõige enam kliimamuutuse poolt ohustatud elupaiku ja liike;

4. poliitikavaldkond - teadmiste pagas
Teadmised (10. eesmärk)

70.   tunnistab tohutut väljakutset, mille esitab vajadus mõista bioloogilist mitmekesisust; väljendab sügavat muret, et bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide uurimisele pühendatud vahendite tase on meie jõukuse ja heaolu seisukohast teema kriitilist tähtsust arvestades liiga madal; nõuab tungivalt, et ühenduse bioloogilise mitmekesisuse uuringute rahastamisele (seitsmes raamprogramm) omistataks enam tähelepanu;

71.   tunnistab vajadust tõhusamate mehhanismide järele, et tuua bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenustega seotud tõendusbaas ühenduse, liikmesriikide ja rahvusvahelise poliitika tasandile; toetab ettepanekut kehtestada kõnealusel eesmärgil ELi sõltumatu usaldusväärse abi uus mehhanism, võttes arvesse olemasolevaid sätteid; kutsub komisjoni üles valmistama ette uuringuid ja andma hinnanguid taastuva energia tootmise mõjude kohta bioloogilisele mitmekesisusele ning bioloogilise mitmekesisuse muutustele linnapiirkondades, kaasa arvatud linnapiirkondadesse ilmuvate uute liikide nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjude kohta;

72.   on mures paljude kalaliikide vähenemise pärast ja asjaolu pärast, et Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikke aruandeid järgitakse iga-aastase lubatud kogupüügi kehtestamisel osaliselt või üldse mitte; tunnistab, et teaduslikud aruanded ei ole poliitilised ettekirjutused, kuid on seisukohal, et peavad olema tõsised põhjused ja veenvad argumendid selleks, et mitte järgida teaduslikke soovitusi; on seisukohal, et sellisel juhul peavad ka komisjon ja nõukogu esitama argumendid, näitamaks, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet ELis tegelikult järgitakse;

73.   kutsub komisjoni üles rahastama mere ökosüsteemide uuringuid, eelkõige rikka bioloogilise mitmekesisuse ning intensiivse kalastustegevusega piirkondades;

Toetusmeetmed
Rahastamine

74.   väljendab tõsist muret finantsraamistiku otsustest tulenevate finantspiirangute pärast Natura-2000 ja teiste bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud tegevuste toetuseks ELi tegevuskavas 2010. aastani ja edaspidiseks;

75.   rõhutab liikmesriikide vastutust ära kasutada kõik olemasolevad võimalused ühtse põllumajandus- ja kalanduspoliitika, ühtekuuluvus- ja struktuurifondide ning Life+ ja seitsmenda raamprogrammi raames; nõuab tungivalt, et 2008.–2009. aasta eelarve läbivaatamisel käsitletaks enam finantsvajadusi, selle vältel peaks toimuma ELi bioloogilise mitmekesisuse rahastamise piisavuse ja kättesaadavuse hindamine, eriti mis puudutab Natura-2000;

76.   avaldab siiski kahetsust selle üle, et nõukogu ei ole heaks kiitnud Euroopa Parlamendis toetatud komisjoni ettepanekut eraldada 2007–2013. aasta finantsraamistiku alusel maaelu arengu poliitikale 20 miljardit eurot rohkem, seda enam, et seda raha oleks võinud kasutada konkreetselt bioloogilise mitmekesisuse alaste meetmete edasiseks laiendamiseks ja süvendamiseks;

77.   taunib asjaolu, et Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) pakutavad rahalised vahendid on äärmiselt kesised, kui arvestada, mida oleks põllumajanduse ja metsanduse seisukohalt vaja Natura 2000 võrgustiku majandamisele soovitud mõju avaldamiseks, kusjuures eriti napp on teadmiste täiendamiseks ja järelevalveks pakutav toetus;

78.   juhib tähelepanu vajadusele tagada rahaline toetus kohalikele kogukondadele, kelle sissetulekutele on merekeskkonna säilitamiseks võetud konkreetsed meetmed kahjulikku mõju avaldanud.

79.   juhib tähelepanu keskkonnavastutuse direktiivis(11) sätestatud võimalustele rakendada "saastaja maksab" põhimõtet ning soovitab liikmesriikidel tungivalt kasutada neid võimalusi meetmete rahastamisel, et aidata saavutada keskkonnaalaseid eesmärke, sealhulgas elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis püstitatud eesmärke;

Otsustusprotsessi tugevdamine

80.   tervitab bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste tulevikuvisiooni alase ELi tasandi arutelu ettepanekut kui poliitilist raamistikku; rõhutab, et kõnealune arutelu peab olema otseselt seotud Euroopa tulevikku käsitleva aruteluga; nõuab tungivalt, et kõnealune arutelu oleks nii kaasav kui võimalik ning et see viidaks eelkõige piirkondlikule tasandile; nõuab tungivalt, et loodusega seotud euroopalikud väärtused (nii ELis kui ka ülemaailmselt) oleksid Saksamaa eesistumise juhtimisel kavandatava Euroopa väärtuste deklaratsiooni otseseks osaks;

81.   tunnustab poliitika mõju hindamise kõrget kvaliteeti seoses ühenduse keskkonnaalaste poliitiliste algatustega; avaldab kahetsust, et poliitika mõju hindamised seoses poliitiliste algatustega teistes sektorites on sageli nõrgad; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid uuriksid kõiki uusi poliitilisi algatusi võimalike bioloogilisele mitmekesisusele olulist negatiivset mõju avaldavate tegurite vältimiseks ning tagaksid, et võimalike mõjude kindlakstegemise korral võetakse mõju hindamise protsessis piisavalt arvesse bioloogilise mitmekesisuse kaalutlusi, sealhulgas mõju ökosüsteemi teenustele;

82.   rõhutab tegevuste vastastikuse täiendamise tähtsust ühenduse ja liikmesriikide tasandil; tunnustab ELi tegevuskava 2010. aastani ja edaspidiseks ainulaadset väärtust vastastikuse täiendamise tõhustamise vahendina; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevused tegevuskava omadega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid laiendaksid kõnealust lähendamist piirkondlikele ja kohalikele tasanditele;

83.   rõhutab linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täieliku ja järjekindla rakendamise ja jõustamise olulisust; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid pühendaksid piisavalt vahendeid ja tähelepanu kõnealusele ülesandele;

84.   rõhutab ruumilise planeerimise tähtsust seoses bioloogilise mitmekesisusega ja ökosüsteemi teenustega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid piirkondliku ja kohaliku tasandi lähenemisviise ja meetodeid, et toetada bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas Natura-2000 täiendava kohaldamise kaudu, vesikondade majandamiskava ja maaelu arengu meetmete ning merel ökosüsteemi põhise lähenemise rakendamise kaudu, nagu merestrateegia direktiiviga planeeritud;

85.   nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks survet neile, kes vastutavad mitmete viivituste eest kalandusega seotud piirkondlike nõuandekomisjonide loomisel, mis on kalavarude paremaks järelevalveks ja säilitamiseks elulise tähtsusega;

Partnerlus

86.   tervitab üleskutset tugevdada koostööd bioloogilise mitmekesisuse huvide ja peamiste sidusrühmade vahel; rõhutab partnerlussuhete tähtsust suhetes peamiste maa-, vee- ja mereressursside omanike ja kasutajatega; toetab eelkõige partnerlust jahimeeste, kalanduse valdkonna, talupidajate ja metsnikega ning äri- ja finantssektoritega; tunnustab selles suhtes algatuse "Countdown 2010" tähtsat rolli;

Haridus, teadlikkus ja osalemine

87.   rõhutab, et on tähtis tõsta elanikkonna arusaama sellest, kui tähtsad on bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid õitsengu ja heaolu saavutamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid olulisel määral elanikkonna harimisele ja teavitamisele suunatud programme ja kampaaniaid, et luua poliitiline nõudlus tegutsemise järele ning tugevdada elanikkonna aktiivset osalemist kaitsemeetmete arendamisel; rõhutab selles suhtes teabele juurdepääsu ja õigluse tähtsust;

88.   märgib, et paljud inimesed tunnevad emotsionaalset sidet maastike ja ajalooliselt kujunenud inimtegevuse jälgedega ning hindavad maastike ilu; tunneb kahetsust, et ulatuslik põllumajandustegevus on kahjustanud bioloogilist mitmekesisust ja maastike ilu; on seisukohal, et maastike taastamine, näiteks hekipõõsastikud rohumaade vahel, leiab laialdast heakskiitu ning aitab taastada bioloogilist mitmekesisust;

89.   märgib, et Euroopa loomaaedu ja akvaariume külastab igal aastal rohkem kui 100 miljonit inimest, ning tunnistab, et nimetatud asutused etendavad olulist osa üldsuse keskkonnateadlikkuse tõstmisel;

90.   nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks kampaaniaid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks probleemidest, mis on seotud kalavarude ja seonduvate ökosüsteemide säilitamisega;

Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine

91.   rõhutab näitajate tähtsust avalikkuse ja otsuste tegijate teavitamisel tehtud edusammudest; tervitab kavandatavat bioloogilise mitmekesisuse näitajate kogumit; nõuab tungivalt bioloogilise mitmekesisuse näitaja kui struktuurinäitaja ja kui säästva arengu näitaja vastuvõtmist ja säilitamist;

92.   rõhutab pikaajalise järelevalve suutlikkuse ja meetodite suurt tähtsust, et toetada näitajate kogumit ja ette näha ulatuslikumad teabeallikad bioloogilise mitmekesisuse olukorra, bioloogilisele mitmekesisusele survet avaldavate tegurite ja poliitiliste meetmete tõhususe kohta; rõhutab vajadust tagada kõnealusele teabele juurdepääs teabevahetussüsteemi kaudu;

93.   toetab olemasolevaid projekte, mille käigus töötatakse välja objektiivsed näitajad bioloogilise mitmekesisuse jälgimiseks ja hindamiseks, ning kutsub komisjoni üles tagama bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevate Euroopa Liidu kohustuste täitmise, s.o bioloogilise mitmekesisuse säästliku kasutamise ja säilitamise ning sellest tulenevate eeliste õiglase ja võrdse jagamise, võtma eesmärgiks, et liike ja sorte puudutavat võrdlusmaterjali peaks koguma ainult bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriigid, ning ühtlustama kättesaadavat teavet ja kasutama olemasolevaid võrgustikke;

94.   tervitab komisjoni ettepanekut esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile vahe- (2008. aasta lõpuni) ja lõplikud hinnangud (2010. aasta ja 2013. aasta lõpuni) ELi tegevuskava 2010. aastani ja edaspidiseks rakendamisel tehtud edusammude kohta; rõhutab, et kõnealuste hinnangute tulemused peaksid andma teavet, mida kasutada laiemates poliitikavaldkondade ja eelarvete läbivaatamise protsessides, sealhulgas 2008.–2009. aasta eelarve läbivaatamisel ning poliitikavaldkondade ja eelarvete läbivaatamisel pärast 2013. aastat; soovitab komisjonil tungivalt esitada kõikehõlmav pikaajaline strateegia bioloogilise mitmekesisuse kohta 2010. aastast alates;

95.   on seisukohal, et olemasolevaid aruandlusnõudeid tuleks sujuvamaks muuta ja lihtsustada ning edasine aruandlus ei tohiks tuua kaasa halduskoormuse suurenemist;

o
o   o

96.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 341, 9.11.1998, lk 41. (2) ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 575. (3) EÜT C 194, 19.7.1993, lk 401. (4) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368). (5) EÜT C 262, 18.9.2001, lk 132. (6) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ. (7) ELT C 47 E, 21.2.2002, lk 113. (8) Nõukogu dokument 10117/06, 9.6.2006. (9) Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta direktiiv 98/95/EÜ, millega muudetakse siseturu konsolideerimise, geneetiliselt muundatud taimesortide ja taimede geneetiliste ressursside osas direktiive 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 66/403/EMÜ, 69/208/EMÜ, 70/457/EMÜ ja 70/458/EMÜ peediseemne, söödakultuuride seemne, teraviljaseemne, seemnekartuli, õli- ja kiudtaimede seemne ja köögiviljaseemne turustamise ning ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 1.) (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/21/EÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15).

Euroopa Parlamendi 22. mai 2007. aasta resolutsioon globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid (2006/2292 (INI))

P6_TA(2007)0196 A6-0149/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Globaalne Euroopa: Euroopa kaubanduse kaitsevahendid muutuvas globaalses majanduses. Roheline raamat avalikuks aruteluks (KOM(2006)0763);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(1);

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühenduse vastu suunatud dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamise kohta kolmandate riikide poolt (2004)(2);

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi (3);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks(4);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta(5);

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta(6);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2005. aasta resolutsiooni tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku kohta pärast 2005. aastat(7);

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti, mis on lisatud komisjoni teatisele pealkirjaga "Majandusreformid ja konkurentsivõime: Euroopa konkurentsivõime 2006. aasta aruande olulisemad seisukohad" (SEK(2006)1467);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi(8);

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga(9);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus" ning sellega kaasnevat komisjoni töödokumenti "Tihedamad partnerlussuhted, suuremad kohustused ELi ja Hiina vahelist kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument: Konkurents ja partnerlus" (KOM(2006)0631 ja 0632);

–   võttes arvesse 2. detsembril 2006. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) parlamentaarse konverentsi iga-aastase istungjärgu raames konsensuse alusel vastu võetud deklaratsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0149/2007),

A.   arvestades, et kaubanduspoliitika abil saab otsustavalt kaasa aidata majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisele kooskõlas uuendatud Lissaboni tegevuskava eesmärkidega;

B.   arvestades, et EL peab vastu võtma asjakohase strateegia, et vastata globaliseerumise väljakutsetele ning suurenenud konkurentsile, mille taga on suured kiiresti areneva majandusega riigid, säilitades samas majandusliku, piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse Euroopa mudeli;

C.   arvestades, et õnnestumiseks peab uuendatud Lissaboni tegevuskava sise- ja välispoliitika olema kooskõlas;

D.   arvestades, et kodustel struktuurireformidel on tähtis osa EL ettevõtjate Euroopa-sisese ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisel;

E.   arvestades, et Doha arengukava peatamine 24. juulil 2006. aastal pärast viis aastat kestnud läbirääkimisi on loonud uue olukorra, kuna ELi jaoks on tekkinud vajadus oma prioriteete täpsustada ja kaubanduspoliitika vahendeid kohandada, säilitades samas mitmepoolse lähenemise oma kaubanduspoliitika peamise prioriteedina;

F.   arvestades, et kaubanduspoliitika ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis peaks olema kujundatud selliselt, et aitaks kaasa inimeste ühisele heaolule ELis ja väljaspool;

G.   arvestades, et EL on enamikus sektorites juba praegu üks maailma avatumaid majandusi;

H.   arvestades, et ühise kaubanduspoliitika terviklik iseloom on ELi tähtis eelis, mis võimaldab tal mängida olulist rolli rahvusvahelise kaubanduse süsteemis;

I.   arvestades, et protektsionism kaitseb kunstlikult majanduse ebatõhusaid sektoreid rahvusvahelise konkurentsi eest, suunab ressursse ära produktiivsematest sektoritest, tõstab hindu ning lõppkokkuvõttes toob kaasa tööpuuduse;

J.   arvestades, et tihti põhjustab avalikkuse meelepaha kaubanduse laienemisest tingitud häiriv mõju teatud piirkondadele ja majandussektoritele, samas kui positiivset mõju innovatsioonile, konkurentsivõimele ja tööhõivele liiga sageli ei märgata;

K.   arvestades, et üha enam takistavad turulepääsu erinevat laadi mittetariifsed tõkked;

L.   arvestades, et kõrged tollimaksud on endiselt oluline kaubandustakistus, eriti suhetes suurte kiiresti areneva majandusega riikidega;

M.   arvestades, et WTO raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on siiski kõige tõhusam raamistik ausa ja õiglase kaubanduse rajamiseks ülemaailmsel tasandil, töötades välja asjakohaseid eeskirju ning tagades nende eeskirjade järgimise;

N.   arvestades, et EL on võtnud kohustuseks Doha arengukava edukuse ning on juba näidanud head tahet, tehes rea kaalukaid pakkumisi kõigis läbirääkimiste valdkondades;

O.   arvestades, et teatud tingimustel tuleb ümber hinnata kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute sõlmimine, kuna selliste lepingute liigne levik võib tuua kaasa ELi soositava mitmepoolsete suhete süsteemi arengu takerdumise;

P.   arvestades, et äärmiselt oluline on leida õige tasakaal mitmepoolsete, kahepoolsete ja mõnepoolsete lepingute vahel;

Q.   arvestades, et vajaduse korral peaks EL olema valmis end kaitsma kokkulepitud eeskirjade rikkumise eest, kasutades selleks vaidluste lahendamise mehhanismi, ning ebaõiglaste kaubandustavade eest, rakendades selleks tõhusaid ja seaduslikke kaubanduse kaitsemeetmeid, millega toetatakse vahetult kahjukannatanud tootmisharusid;

R.   arvestades, et Euroopa Parlamendi kaaluka osalemiseta ei ole võimalik teostada usaldusväärset ja õiguspärast kaubanduspoliitikat;

S.   arvestades, et Euroopa Parlamendil peab kindlasti olema võimalik tutvuda komisjonile erinevate läbirääkimiste jaoks antavate mandaatide tekstidega,

Euroopa Liit ülemaailmses konkurentsis

1.   on seisukohal, et kaubanduspoliitika on hädavajalik koostisosa igas strateegias, mille eesmärk on tagada Euroopa konkurentsivõime suurendamise teel majanduskasv ja töökohad; tervitab seetõttu eelmainitud komisjoni teatist "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas" kui olulist panust uuendatud Lissaboni tegevuskavasse;

2.   on seisukohal, et kaubanduse areng ei saa olla omaette eesmärk, vaid selle puhul tuleb eelkõige hinnata mõju majanduskasvule, tööhõivele ja säästvale arengule; rõhutab, et Euroopa Liidu majandusliku konkurentsivõime analüüs peaks selle asemel, et piirduda kaubandusnäitajatega, keskenduma ka Euroopa tootjate osale kogu maailma toodangust ja tööhõive trendidele;

3.   tuletab meelde ELi pühendumust poliitika sidususele ning on seisukohal, et selleks pühendumuseks on vajalik ELi kaubandusläbirääkimiste eesmärkide kooskõla ELi arengupoliitikaga, pöörates erilist tähelepanu vähimarenenud riikidele ja arenguriikidele;

4.   on seisukohal, et Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet; on arvamusel, et Euroopa Liidu välistegevusega tuleb julgustada reforme ja rahvusvahelist koostööd majandusvallas, et luua soodne ärikeskkond ning edendada ülemaailmset säästvat arengut; kavatseb sel eesmärgil astuda samme makromajanduspoliitika sidusamaks muutmiseks ja ühtlustamiseks, raha ja rahanduse stabiilsuse tagamiseks, maksukoostöö edendamiseks ning ebaausa maksukonkurentsi kaotamiseks;

5.   on seisukohal, et esiteks tuleb jätkata rahapoliitikat, mis tugineb stabiilsetele hindadele ja lubab seega rahastada tehnoloogilist arengut ja toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, muutes nende jaoks võimalikuks väljaspool euroala asuvatele turgudele minemise; teisalt tuleb luua ettevõtjasõbralik maksusüsteem, mille abil suurendada loodavate ettevõtjate arvu, alandada makse, mis pärsivad tõhusust ja töökohtade loomist, eelkõige teatud sotsiaalsete rühmade jaoks, nagu näiteks naised, pikaajalised töötud ja eakad inimesed; ning kolmandaks tuleb suurendada konkurentsi siseturul, arvestades, et mida suurem on konkurents EL sees, seda paremini on EL ettevõtjad ette valmistatud konkurentsiks väljaspool Euroopa Liitu;

6.   on veendunud, et Euroopa tööstussuhete aluseks olev sotsiaalne süsteem on võimaldanud ELil säilitada konkurentide suhtes kõrget globaalset konkurentsivõimet; on seisukohal, et suurim väljakutse ELile on, hoolimata üha konkurentsivõimelisemaks muutuvamate globaalsete turgude survest tootmise sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid langetada, selle sotsiaalse mudeli säilitamine;

7.   usub, et avatud kaubandussüsteemi eelised kaaluvad üles selle võimalikud kahjulikud mõjud; on seetõttu arvamusel, et EL peaks jätkama liikumist täieliku ühisturu suunas, jätkama globaalse liberaliseerimise ning vaba ja õiglase kaubanduse edendamist ning seisma vastu protektsionismile; on ka siiski veendunud, et selle võimalikke kahjulikke mõjusid teatud sektoritele, piirkondadele ja riikidele, näiteks ümberasumise ja ümberpaigutamise mõjusid, ei saa ignoreerida;

8.   on seisukohal, et liberaliseerimise hüved langevad osaks riikidele, kes kaotavad tollid ja mitte-tariifsed tõkked ning avavad oma turud; on seetõttu seisukohal, et EL konkurentsivõime suurendamine sõltub muude tegurite kõrval sellest, kas õnnestub kõrvaldada tõkked globaalselt kaubanduselt, kindlustada ühisturu lõplik loomine ning avada turud kolmandatele riikidele;

9.   nõustub komisjoni strateegiaga mõjutada globaliseerumisprotsessi positiivselt ja ohjata riske;

10.   avaldab kahetsust selle üle, et Euroopa Liidu kodanike jaoks tähistab globaliseerumine Euroopa toodangu vähenemist ja töökohtade kaotust; rõhutab, et EL peab võtma vastu sobiva strateegia vajalike reformide rakendamiseks, et võimaldada ELil globaliseerumisest kasu lõigata, edendades tootmist ja tööhõivet;

11.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama Euroopa kodanike teavitamist globaliseerimise kõigi aspektide kohta ning konkreetse tulu kohta, mida annab ELi osalemine rahvusvahelistes kaubandussüsteemides;

12.   on seisukohal, et elukestev õpe rajaneb kasulikele põhimõtetele, mis aga ei ole piisavad selleks, et reageerida globaalsetes tootmisstruktuurides kavandatavatele muudatustele; nõuab, et uue globaalse konkurentsistrateegia rakendamine seotaks edusammudega Lissaboni tegevuskava elluviimisel, kohandades viimast nii, et oleks paremini võimalik tegeleda õiguspäraste muredega, mis on tekkinud Euroopa kodanikel, kes ei ole võimelised muutustega kaasa minema;

13.   usub, et tihenev konkurents ergutaks EL suurendama jõupingutusi hariduse ning teadus- ja arendustegevuse vallas, et hoida oma positsiooni uuenduslike toodete ja oskustööd nõudvate teenuste turgudel kogu maailmas, ning parandama oma positsiooni uute konkurentsieeliste loomisega;

14.   usub, et oluline on toetada innovatiivsete Euroopa kõrgtehnoloogia ettevõtjate sujuvat lülitamist rahvusvahelisse kaubanduskeskkonda;

15.   rõhutab, et EL peab välisele konkurentsisurvele vaatamata alles jätma piisavalt laiapõhjalise ja mitmekesise tööstuse; on seetõttu seisukohal, et kaubanduse avamisega peab kaasnema ja kooskõlas olema asjakohane tööstuspoliitika Euroopa ja liikmesriikide tasandil;

16.   rõhutab, et EL majandusliku edu selgrooks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellele tuleb parema juurdepääsu tagamisega teadus- ja arendusvõimalustele võimaldada jätkata kõrgekvaliteedilise toodangu pakkumist väärtusahela ülaosas;

17.   tuletab meelde, et EL on enamikus sektorites juba praegu üks maailma avatumaid majandusi, olles oluliselt kaasa aidanud globaalse kaubanduse arengule viimase viiekümne aasta jooksul ning sellest kasu saanud;

18.   on sellele vaatamata seisukohal, et EL tulemuslikkust nii arenenud majanduste kui kiiresti arenevate majandustega võrreldes mõjutab negatiivselt nii see, et turule juurdepääsu tingimused pole vastastiku võrdsed, kui ka ebapiisav vastavus kokku lepitud kaubanduseeskirjadele ja ebaausate kaubandustavade levik neis riikides;

19.   märgib, et paljud riigid maailmas, sealhulgas suured kiiresti areneva majandusega riigid jätkavad kõrgete tollimaksude ja mittetariifsete tõkete kohaldamist ELi ekspordi suhtes; on arvamusel, et selliste tõkete tühistamine või märkimisväärne alandamine, võttes arvesse arengukaalutlusi peaks olema ELi kaubanduspoliitika üks tähtsamaid prioriteete;

20.   nõustub komisjoniga, et maailma kaubandussüsteem ei kujuta endast enam Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide mänguväljakut; soovitab siiski lisada nende riikide hulka, mida komisjon käsitleb kiiresti areneva majandusena, sellised riigid nagu Mehhiko; tuletab meelde, et kiiresti areneva majandusega riigid, nagu Hiina, Brasiilia, Venemaa, India ja Mehhiko, hõlmavad rohkem kui 18% ülemaailmsetest kaubandusvoogudest;

21.   palub tagada EL välispoliitikaga õiglane majandusareng partnerriikide hulgas, võidelda sotsiaalse dumpinguga ja edendada arvestamist sotsiaalse õigusloome ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärika töö standarditega, mis tagavad inimväärse sissetuleku töötajatele ja nende perekondadele, õiguse tööohutusele ja töötervishoiule, õiguse saada sotsiaalkindlustust ja vabaduse osaleda ametiühingute tegevuses;

22.   rõhutab vajadust edendada toimimisjuhendeid, mis sisaldavad inimväärse töö standardite eesmärke ning muid kolmanda osapoole tütarettevõtjate, allhankijate ja ELis asuvate tarnijate ettevõtjate sotsiaalset vastutust puudutavaid aspekte;

23.   märgib, et EL huvides on jätkata ja tõhustada kahepoolseid läbirääkimisi oma peamiste arenguriikidest kaubanduspartneritega, tingimusel et see ei kahjusta EL keskkonna- ja tervisestandardeid ning võimaldab järgida UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

WTO

24.   on seisukohal, et WTO raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on siiski kõige tõhusam raamistik vabakaubanduse saavutamiseks ülemaailmsel tasandil; on sellele vaatamata seisukohal, et WTO süsteemi tuleb teatud ulatuses reformida, et suurendada selle läbipaistvust ja tõhusust; tervitab ametlike läbirääkimiste jätkamist Doha arengukava üle ning kordab oma tugevat toetust sellele, et need läbirääkimised eduka lõpuni viia;

25.   on seisukohal, et Euroopa ettevõtjate jaoks on ülioluline Doha arengukava läbirääkimistel ambitsioonika ja tasakaalustatud tulemuse saavutamine ning EL esindajad läbirääkimistel peaksid käsitlema seda ühe prioriteedina;

26.   märgib, et Doha voor kujutab endast arengufoorumit, mistõttu tuleb ELi uues kaubandusalases tegevuskavas võtta arvesse arengueesmärke; märgib lisaks, et uues kaubandusalases tegevuskavas osutatakse erilisele vastutusele seoses ELi arengupoliitika tulemuslikkusega, eelkõige vaeseimate maailma riikide osas;

27.   on seisukohal, et WTO tegevuse parandamiseks ja jõudsalt suureneva liikmeskonnaga seotud väljakutsetele vastamiseks on vajalik institutsioonilise struktuuri ja otsustamisprotsessi mõistlik reformimine; kutsub komisjoni üles osalema aktiivselt ülemaailmses arutelus sellel teemal ja esitama konstruktiivseid ettepanekuid;

28.   on arvamusel, et kui EL edendaks põhilisi konkurentsipoliitika mitmepoolseid eeskirju ja selles vallas tugevdataks rahvusvahelist koostööd, saaks turgusid muuta avatumaks, tasakaalustatumaks ja tõhusamaks;

Kahepoolsed ja piirkondlikud vabakaubanduslepingud

29.   rõhutab, et WTO on kõige sobivam foorum, mille abil tagada tõhustunud globaliseerumise viljade õiglane jaotamine; on seetõttu seisukohal, et ambitsioonika ja arengumeelse tulemuse saavutamine Doha arengukava läbirääkimistel peab olema ELi esmatähtis prioriteet; arvab, et kahepoolsed ja piirkondlikud vabakaubanduslepingud ei ole optimaalne lahendus; tuletab meelde, et sellised lepingud toovad kaasa kaubanduse moonutusi, on tihti tasakaalustamata, aitavad kaasa diskrimineerimise tekkele rahvusvahelistes kaubandussuhetes ning vähendavad osalevate riikide aktiivsust WTOs;

30.   on veendunud, et kahepoolset või piirkondlikku vabakaubandust käsitlevaid uusi algatusi tuleks käivitada üksnes siis, kui on vaja parandada ELi eksportijate konkurentsipositsiooni välismaistel võtmeturgudel, eelkõige juhul, kui teised suured kaubandusjõud on juba asjaomaste riikide või piirkondadega sõlminud sellised lepingud või alustanud vastavaid läbirääkimisi; nõuab, et komisjoni kriteeriumid uute vabakaubanduslepingu partnerite valikul oleksid täielikult läbipaistvad; nõuab tungivalt, et viidaks läbi laiaulatuslik majanduse ja säästva arengu alane mõjuuuring, kuhu kaasataks kõik sidusrühmad ning mille tulemused oleksid avalikud;

31.   on seisukohal, et kõik uued EL sõlmitavad vabakaubanduslepingud peaksid olema kooskõlas WTO põhimõtetega, ulatuslikud, ambitsioonikad, võimaldama reaalse vastastikuse turulepääsu ning lisaks tagama teenuste ja investeeringute ulatusliku liberaliseerimise, minnes kaugemale nii olemasolevatest mitmepoolsetest kohustustest kui ka nendest kohustustest, mida loodetakse saavutata Doha arengukava eduka lõpuleviimise korral;

32.   on seisukohal, et vabakaubanduslepingute sõlmimisel peab komisjon võtma arvesse ohtu, et väiksemad ja nõrgemad kaubanduspartnerid jäävad kõrvale rahvusvahelise kaubanduse hüvedest, ning nõuab seetõttu nende huvidega arvestamist kogu läbirääkimiste protsessi jooksul;

33.   kutsub nõukogu üles tegema vabakaubanduslepingute ja assotsiatsioonilepingute läbirääkimiste volituste koostamise juures vahet kiiresti arenevatel majandustel ja arenguriikidel ning tagama, et läbirääkimistel arenguriikidega oleks kesksel kohal viimaste arenguvajadused;

34.   on veendunud, et tulevased vabakaubanduslepingud peavad olema loomult tänapäevased ja hõlmama peamiste ILO konventsioonide standardeid;

35.   nõuab, et kõik uued ELi sõlmitavad vabakaubanduslepingud sisaldaksid mehhanismi, mis võimaldaks lepingute kohaldamist tervikuna või osaliselt peatada, kui on tõendeid selle kohta, et teine osapool ei täida oma vabakaubandusalaseid kohustusi; on seisukohal, et komisjon peaks soostuma sellise mehhanismi käivitamisega, kui tal palutakse seda teha Euroopa Parlamendi resolutsiooniga;

36.   kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi sarnaselt meelestatud WTO liikmetega vabakaubanduslepingute ühiste alussätete üle, mis käsitlevad näiteks sooduspäritolureegleid, et saavutada selliste lepingute suurem ühtlus ning lihtsustada nende kasutamist ettevõtjate huvides;

Mõnepoolsed sektoripõhised läbirääkimised

37.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma samuti arvesse mõnepoolsete sektoripõhiste läbirääkimiste voorusi teatud juhtudel, näiteks tsiviilõhusõidukite kaubanduse lepingu, riigihankeid käsitleva lepingu ja infotehnoloogia lepingu puhul;

Üldine lähenemine kaubandusläbirääkimistele

38.   nõuab, et ELi järeleandmised läbirääkimispartneritele peaksid välja arvatud juhul, kui seda selgelt õigustavad arengukaalutlused, olema vastavuses järeleandmistega asjaomastelt riikidelt;

39.   juhib tähelepanu põllumajanduse strateegilisele tähtsusele ja mitmeotstarbelisele kasutusele Euroopa Liidus; rõhutab, et põllumajandus ei tohiks olla ainus valdkond, milles EL kaubandusläbirääkimistel järeleandmisi teeb, ning kaubanduspoliitika peab olema jätkuvalt kooskõlas olulisemate põhimõtetega, millest on lähtutud ühise põllumajanduspoliitika üksteisele järgnenud reformides;

40.   tuletab meelde, et EL kui kõige suurem kaupade ja teenuste ühisturg maailmas on väga atraktiivne eksportijate silmis üle maailma; juhib tähelepanu, et see annab ELi läbirääkijatele suure mõjuvõimu nii mitmepoolses raamistikus kui ka kahepoolses ja piirkondlikus raamistikus;

41.   on seisukohal, et õiglase kaubanduspoliitika rakendamise juures EL ja kõigi tema kaubanduspartnerite vahel tuleb hakata järk-järgult rohkem tähelepanu pöörama minimaalsetele keskkonnanõuetele, mis loovad võrdsed tingimused kõigile partneritele;

42.   arvab, et mitmepoolsetel, kahepoolsetel või piirkondlikel kaubandusläbirääkimistel tuleb püüda hinnata rahvusvahelist kaubandust selle ülemaailmsete sotsiaalsete, keskkonnakaitse ja inimõiguste alaste kohustuste seisukohalt ning toetada seeläbi teistes raamistikes tehtavaid vastavaid pingutusi; väidab, et sellistes küsimustes saavutatud edu tuleks kõrvutada üksnes ELi kaubanduslike huvidega, kuna väliskaubandus on vaid üks, olgugi oluline osa ELi jätkusuutlikust majandusarengust;

43.   palub komisjonil selgitada, milline on tema arvates sotsiaalsete ja keskkonnaeeskirjade ning -standardite iseloom rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, määrata kindlaks uute vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingute kavandatavate sotsiaal- ja keskkonnapeatükkide sisu ja põhimõtted ning koostada veenev strateegia sellest, kuidas paremini veenda ELi kaubanduspartnereid vastavate peatükkidega nõustuma;

Atlandi-ülesed suhted

44.   on seisukohal, et EL peab mitmekesistama oma majandussuhteid, säilitama oma poliitikad sellistes küsimustes nagu rahvatervis ja keskkond ning tugevdama majandussuhteid maailma teiste piirkondadega lähtuvalt rahust ja suveräänsuse, kodanikuvabaduste ja keskkonna austamise, sotsiaalsete standardite, inimõiguste ja arengu põhimõtetest;

45.  Atlandi-üleste majandussuhete tugevdamine peab toimuma kooskõlas EL keskkonna- ja rahvatervise eeskirjadega ega tohi kahjustada konkurentsipoliitika sõltumatust ega avalike teenuste kaitse ja kultuurilise mitmekesisuse eeskirju;

46.   soovitab koguda usaldusväärseid andmeid, mille abil analüüsida ELi EL ja Ameerika Ühendriikide majandusturgude ühendamise tähtsust Mehhiko ja Kanada majandustele ja ühiskondadele; juhib tähelepanu asjaolule, et välismaised otseinvesteeringud Mehhikosse tehakse sageli Euroopa ettevõtjate Ameerika Ühendriikidest juhitavate tütarettevõtjate kaudu, mis selgitab ka, miks need tehingud ei kajastu EL – Mehhiko vaheliste suhete aruandluses;

Hiina

47.   viitab oma ülalnimetatud resolutsioonile ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta; peab Hiinat heaks näiteks kaubanduse liberaliseerimise ning globaalsetel konkurentsitihedatel turgudel aktiivse osalemise positiivsest mõjust majanduskasvule ja heaolule; on teadlik suurtest sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidest, millega Hiina silmitsi seisab; nõuab, et Hiina täidaks kõik oma WTO kohustused nagu näiteks rahvusvaheliste tööstandardite jõustamine ja intellektuaalomandi õiguste kaitse; tervitab ülalnimetatud komisjoni teadet ja töödokumenti ELi ja Hiina suhete kohta ning toetab komisjoni jõupingutusi kujundada välja sobiv strateegia EL ja Hiina vaheliste suhete kõigi aspektidega tegelemiseks;

48.   on seisukohal, et majandus- ja kaubandussuhted Hiinaga peavad arenema käsikäes poliitilise dialoogiga, mis hõlmab mõlema partneri vastutust keskkonna- ja sotsiaalküsimustes; rõhutab, et majandus- ja kaubandussuhted EL ja Hiina vahel peavad rajanema õiglaste ja erapooletute kaubanduseeskirjade austamisel ja WTO eeskirjade rakendamisel;

49.   on seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste ebapiisav kaitse Hiinas on üks EL peamisi väljakutseid kahepoolsetes suhetes Hiina võimudega; kutsub seetõttu komisjoni üles tihendama jõupingutusi, et veenda Hiinat täielikult järgima intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-lepingut) ning parandama kohtuotsuste jõustamist;

Regulatiivsed küsimused

50.   rõhutab regulatiivsete küsimuste suurenevat tähtsust rahvusvahelises kaubanduses; kutsub üles suurendama kooskõla ELi eeskirjade ja tavade ning meie peamiste kaubanduspartnerite eeskirjade ja tavade vahel; rõhutab, et see ei tohiks tähendada õigus- ja haldusnormide ühtlustamist nõuete vähendamise suunas, mis õõnestaks tarbijate usaldust tervise, ohutus- ja keskkonnaküsimustes; rõhutab, et pigem tuleks suurendada jõupingutusi, et tagada nende tunnustamine ja jõustamine ELi peamiste kaubanduspartnerite poolt;

51.   palub komisjonil korrapäraselt hinnata ELi sisepoliitiliste meetmete ja eeskirjade mõju ülemaailmsele konkurentsivõimele ning võtta õigusloomealases poliitika kujundamisprotsessis asjakohaselt arvesse ELi ettevõtete konkurentsipositsiooni Euroopas ja väljaspool Euroopat;

52.   rõhutab, et WTO ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute kontekstis on vaja kaotada mitte-tariifsed kaubandustõkked ja ühtlustada tehnilisi eeskirju, eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise abil;

53.   on seisukohal, et kõige tõhusam viis, vältimaks regulatiivseid lahknevusi, mis võivad põhjustada kaubandustõkkeid, on ülemaailmsete eeskirjade ja standardite väljatöötamine; julgustab komisjoni aktiivselt osalema kõigi asjaomaste rahvusvaheliste ametite ja standardeid kehtestavate organite töös;

54.   toetab mõne- ja kahepoolset regulatiivset koostööd oluliste partnerriikidega seni, kuni see ei too kaasa teiste lubamatut diskrimineerimist ega võimalda asjaomastel partneritel lubamatult sekkuda EL otsustamisprotsessi;

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

55.   kutsub komisjoni üle jätkama jõupingutusi teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni vallas; märgib, et patentide järgimine ja intellektuaalomandi õiguste kaitse on EL rahvusvahelise konkurentsivõime keskne küsimus, ning usub, et EL peaks selles küsimuses kolmandate riikide suhtes resoluutsema hoiaku võtma;

56.   rõhutab, et võltsimine ja piraatlus toovad kaasa töökohtade kaotust, halvavad innovatsiooni ja kahandavad valitsussektori maksutulu; rõhutab, et asjakohane intellektuaalomandi õiguste kaitse ja nende tõhus rakendamine on globaalse majanduse alustalaks;

57.   on seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste asjakohane kaitse EL peamiste kaubanduspartnerite poolt on EL rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks hädavajalik;

58.   tervitab komisjoni otsust muuta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes intellektuaalomandi sätteid rangemaks ja tagada olemasolevate kohustuste täitmine;

59.   nõuab tungivalt, et EL peamised kaubanduspartnerid, nagu Hiina ja Venemaa, rakendaks kooskõlas WTO ja TRIPS-lepingust tulenevate kohustustega intellektuaalomandi õigusi;

60.   rõhutab, et Euroopa intellektuaalomandi õiguste poliitika arenguriikide suhtes ei tohiks minna kaugemale TRIPS-lepinguga sätestatud nõuetest, vaid peaks hoopis julgustama paindlikkust TRIPS-lepingu tõlgendamisel;

61.   rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ning tõendite olemasolu selliste kohustuste tegeliku täitmise kohta õiguslike ja halduslike vahendite kaudu peab olema WTOga ühinemise vältimatu eeltingimus;

62.   kutsub nõukogu üles kiitma heaks komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)0661), nagu soovitatud Euroopa Parlamendi 6. juuli 2006. aasta resolutsioonis päritolu märkimise kohta(10);

Turulepääsu strateegia

63.   tervitab komisjoni otsust vaadata läbi oma turulepääsu strateegia ning loodab, et 2007. aastal võetakse vastu asjakohane teatis; kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Parlamenti täiel määral nimetatud algatusse;

64.   rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu mittetariifsetele tõketele, millest tollimaksude järkjärgulise vähendamise või kaotamise tulemusel on saamas rahvusvahelise kaubanduse peamine takistus; juhib tähelepanu mittetariifsete tõkete suurele mitmekesisusele, tehnilisele keerukusele ja poliitilisele tundlikkusele, mistõttu on nendega tegelemine keeruline, ning kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt ressursse selle nõudliku küsimuse jaoks;

65.   juhib tähelepanu suurtele ohtudele, mis on seotud julgeolekupõhiste meetmetega, millest on 21. sajandil saamas peamised mittetariifsed tõkked; kutsub kõiki riike üles kasutama oma õiguspäraste julgeolekuküsimuste lahendamisel kaubandust piiravaid meetmeid nii vähe kui võimalik ning tegema selle eesmärgi saavutamiseks üksteisega mitme-, mõne- ja kahepoolset koostööd;

66.   kutsub komisjoni delegatsioone, liikmesriikide saatkondi ja kaubandusesindusi, kaubanduskodasid ja muid avalikke ja eraorganisatsioone, mis esindavad Euroopa Liidu majandushuve väljaspool selle piire, koordineerima paremini oma tegevust, et edendada EL kaupu ja teenuseid, avada turge ja suurendada investeeringuid;

Teenused

67.   tuletab meelde teenuste kasvavat osatähtsust globaalses majanduses ja Euroopa Liidu SKTs; juhib tähelepanu Euroopa teenuseosutajate suurele rahvusvahelisele konkurentsivõimele; kutsub komisjoni üles jätkama kõikide kaubandusläbirääkimiste juures teenuste järk-järgulist ja vastastikust liberaliseerimist ning nimetatud sektori õigus- ja haldusnormide ühtlustamise, läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamise poliitikat, et võimaldada väga konkurentsivõimelistel Euroopa teenuseosutajatel tegutseda vabalt kolmandate riikide turgudel; märgib siiski, et see ei tohiks tuua kaasa ei pakkumisi ega nõudmisi avalike teenuste valdkonnas;

68.   usub, et äri- ja avalike teenuste vahel tuleks vahet teha; rõhutab vajadust jätta läbirääkimiste alt välja avalikud teenused, eelkõige selliste teenuste puhul, mille abil rahuldatakse inimeste põhivajadusi ja tagatakse juurdepääs peamistele "avalikele hüvedele", nagu tervishoid, haridus, joogivesi ja energia, ning millel on oluline roll kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel, nagu näiteks audiovisuaalteenused;

69.   rõhutab tungivalt vajadust tagada vähimarenenud riikidest partneritele piisav vabadus võtta meetmeid nende arengu seisukohast oluliste teenuste reguleerimiseks;

70.   on jätkuvalt seisukohal, et EL peab edendama rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite ja -tavade levitamist ja tunnustamist, et tagada turgude muutumine stabiilsemaks ja läbipaistvamaks ning see, et ettevõtjatel oleks võimalik lõigata kasu suuremast kindlustundest, ja et nad oleksid paremini informeeritud oma välistegevuse asjaolude suhtes;

71.   on jätkuvalt seisukohal, et rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks peab EL võtma kaubanduspoliitika raames meetmeid elektrooniliste tehingute ja elektroonilise kaubanduse turvalisuse suurendamiseks ning andmekaitse parandamiseks;

72.   on arvamusel, et finantsteenuste turu avamine ja kapitali liikumise lihtsustamine peab käima käsikäes suurema läbipaistvuse ning märgatavate edusammudega rahapesu, terrorismi rahastamise ning maksupettuste vastase võitluse meetmete alal, eriti juhul, kui asjasse on seotud offshore-finantskeskused;

Tooraine ja energia

73.   on seisukohal, et EL kaubanduspoliitikas tuleks eraldi käsitleda toorainet ja eelkõige energiavarusid;

74.   on säästlikumate majandusmudelite kasutamise vajadust kliimamuutuste vastu võitlemisel arvestades seisukohal, et juurdepääsu energia- ja toorainevarudele ning nende kasutamist tuleks reguleerida mitmepoolsete eeskirjadega, mida ei tohi kahjustada kõige soodsamate juurdepääsutingimuste saavutamiseks sõlmitavate kahepoolsete kaubanduslepingutega;

Riigihanked

75.   on seisukohal, et EL riigihangete turu suure avatusega kõikidel administratiivsetel tasanditel ei kaasne võrreldav juurdepääs EL pakkujate ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks välismaistele kaupade, teenuste ja ehitustööde riigihangete turgudele ning komisjon peaks tegema jõupingutusi, et liikuda arenenud ja kiiresti arenevate majandustega selles tähtsas majandussektoris vastastikuse avatuse suunas; on nõus, et vastastikkuse edendamiseks võib erandkorras kaaluda eesmärgipäraste osaliste juurdepääsupiirangute kehtestamist ELi riigihangete turule, kuid on kindlalt vastu katsetele sulgeda see turg protektsionistlikel eesmärkidel;

76.   kutsub komisjoni üles tagama, et teised WTO riigihankeid käsitleva lepingu (GPA) osalised võtaksid käimasolevate uute läbirääkimiste raames mõistuspäraseid kohustusi;

77.   rõhutab siiski vajadust suurema läbipaistvuse järele ning nõuab, et komisjon hoiduks riigihangete suhtes liigsete nõudmiste esitamisest, eriti kommunaalteenuste valdkonnas, kui see peaks tekitama raskusi vähimarenenud partneritele;

78.   võtab teadmiseks mõnede liikmesriikide algatuse tasakaalustada GPAd, muutes seda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks soodsamaks; soovitab sellega seoses komisjonil ja nõukogul esitada GPA muutmiseks peetavatel läbirääkimistel nõudmine lisada sellesse klausel, mis lubaks Euroopa Liidul eelistada riigihangete lepingute sõlmimisel väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, nagu seda teevad mitmed suured riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, kes GPAs osalevad;

79.   on seisukohal, et riigihangete suhtes tuleb samuti pidada EL algatusel kahepoolseid ja piirkondlikke kaubandusläbirääkimisi, et avada tasakaalustatud viisil riigihanketurg;

Eeskirjade järgimine

80.   rõhutab vajadust tagada, et EL kaubanduspartnerid peaksid täielikult kinni eeskirjadest ja kohustustest, mis tulenevad WTO liikmesusest või kahepoolsetest ja piirkondlikest lepingutest ELiga; rõhutab WTO vaidluste lahendamise mehhanismi olulisust mitmepoolse kaubandussüsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe suhtes; nõuab, et komisjon rakendaks seda mehhanismi iga kord, kui kohustuste täitmata jätmine teiste liikmete poolt avaldab negatiivset mõju EL kaubandushuvidele ning kui läbirääkimiste teel ei suudeta mõistliku aja jooksul lahendust leida;

Kaubanduse kaitsevahendid

81.   on veendunud, et kaubanduse edasise liberaliseerimise taotlusega kaasneb ELi jaoks üha suurenev vajadus säilitada oma võime kaitsta end ebaausate kaubandustavade vastu; käsitleb seetõttu kaubanduse kaitsevahendeid ELi rahvusvahelise konkurentsivõime strateegia olulise koostisosana;

82.   võtab suure tähelepanuga teadmiseks komisjoni algatuse vaadata põhjalikult läbi kaubanduse kaitsevahendid ning käivitada avalik arutelu, tuginedes eelmainitud komisjoni teatisele "Roheline raamat avalikuks aruteluks";

83.   tuletab meelde – nagu on kinnitatud ka komisjoni tehtud kokkuvõttes uuringule "EÜ kaubanduse kaitsevahendite hinnang", mille koostas Mayer, Brown, Rowe ja Maw LLP ja mis esitati 2005. aasta detsembris –, et nimetatud uuringus järeldati, et "status quo on mõistlik ja sobilik kõikide osapoolte huvide kaitseks", mistõttu toetab seisukohta, et olemasolevate kaubanduse kaitsevahendite läbivaatamiseks või muutmiseks pole nähtavat ega kiiret vajadust;

84.   tuletab meelde, et praegu käivad Doha arengukava raames mitmepoolse kontrollisüsteemi alased läbirääkimised, mis käsitlevad kaubanduse kaitsevahendeid; tervitab nimetatud läbirääkimisi, kuid avaldab kahetsust Ameerika vastuseisu pärast WTO kaubanduse kaitsevahendite raamistiku reformimise suhtes; usub, et kaubanduse kaitsevahendite kasutamise järsk suurenemine, mis eelkõige leiab aset arenenud tööstusriikide poolt, nõuab WTO tasandil uusi ja rangemaid eeskirju, mille abil tagada vaba ja õiglase maailmakaubanduse jätkumine;

85.   toetab ideed kohandada need vahendid uue olukorraga ülemaailmses majanduses, kuid hoiatab ohu eest EL ühepoolselt relvitustada sellisel määral, et ta on võimetu seisma vastu ebaausatele kaubandustavadele rahvusvahelises kontekstis, mida iseloomustab selliste tavade rohkus ning kaubanduse kaitsemeetmete intensiivne ja sageli kuritarvituslik kasutus kolmandate riikide poolt EL impordi vastu;

86.   toetab komisjoni jõupingutusi kontrollida kolmandate riikide poolt EL impordi vastu rakendatavaid kaubanduse kaitsemeetmeid, reageerida võimalikele kuritarvitustele ning anda asjakohast abi kahjusaanud ettevõtjatele;

Toll

87.   rõhutab tollieeskirjade ja -protseduuride olulisust kaubanduspoliitika meetmete nõuetekohase rakendamise jaoks; usub, et selliste eeskirjade ja protseduuride määratlemisel ja kohaldamisel tuleb luua sobiv tasakaal kontrolli tõhususe ja kaubavoogude lihtsustamise vahel;

88.   tuletab meelde, et liiga keerukad ja koormavad impordiprotseduurid, mida mitmetes riikides üle terve maailma rakendatakse, toovad sageli kaasa märkimisväärseid tehingukulusid EL eksportööridele ja kujutavad endast olulisi takistusi kaubandusele; toetab seetõttu komisjoni jõupingutusi selle probleemiga tegelemisel nii Doha arengukava läbirääkimiste raames toimuvatel mitmepoolsetel läbirääkimistel kui ka kahepoolsetel ja piirkondliku tasandi läbirääkimistel;

89.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse võimalust luua tollieeskirjade ja -protseduuride tõhusamaks kohaldamiseks üle terve EL tooliterritooriumi ühtlustatud EL tolliteenistus;

Valuutakursid

90.   märgib, et rahvusvahelise kaubanduse arengu peamisi tegureid on valuutakurss; kutsub komisjoni üles tegema konkreetseid ettepanekuid meetmete kohta, mida võtta, kui valuutakursid hakkavad kahjustama EL konkurentsivõimet, ning kaaluma selliste meetmete hõlmamist eelseisvasse ELi kaubanduse kaitsevahendite ülevaatamisse;

Institutsioonilised küsimused

91.   usub, et ühise kaubanduspoliitika kui Euroopa Liidu konkurentsieelise usutavust ja tõhusust mõjutab negatiivselt ja kahandab selle legitiimsust Euroopa Parlamendi ebapiisav kaasatus;

92.   avaldab kahetsust selle üle, et olulised kaubandusalased õigusaktid, nagu näiteks kaubanduse kaitsevahendid, jäävad väljapoole kaasotsustamise menetluse kohaldamisala ning nõusolekumenetluse kohaldatavuse üle vabakaubanduslepingute suhtes jäävad püsima kahtlused; kutsub liikmesriike üle seda ebarahuldavat olukorda kiiremas korras muutma, viies läbi asjakohased institutsioonilised reformid ja eelkõige jõustades Euroopa põhiseaduslepingu rahvusvahelist kaubandust käsitlevad sätted;

93.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles andma Euroopa Parlamendile täielikku teavet kõikide uute algatuste kohta, mida teatise "Globaalne Euroopa" kiiluvees tehakse, ning kaasama teda nendesse;

o
o   o

94.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0388. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0450. (3) ELT C 293, 2.12.2006, lk 155. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0419. (5) ELT C 298, 8.12.2006, lk 235. (6) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103. (7) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 110. (8) Nõukogu dokument 7775/1/06. (9) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 321. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0325.

Euroopa Parlamendi deklaratsioon rohelise vesinikumajanduse rajamise ning kolmanda tööstusrevolutsiooni algatamise kohta Euroopas koostöös siduspiirkonnade ja -linnade ning VKEde ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega

P6_TA(2007)0197 P6_DCL(2007)0016

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 116,

A.   arvestades, et globaalne soojenemine jätkub ja fossiilkütuse kulud suurenevad, ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni algatatud energiapoliitika tulevikku ja kliimamuutusi käsitlevat arutelu;

B.   arvestades, et fossiilkütuse ja tuumaenergia kasutamist asendava energeetikakontseptsiooni väljatöötamine peaks olema Euroopa Liidu järgmine oluline projekt;

C.   arvestades, et energiasõltumatuse saavutamise viis võtmetegurit on energiatõhususe suurendamine, globaalset soojenemist põhjustavate gaasiheitmete vähendamine, taastuvenergia kaubanduslikuks kasutuselevõtuks parimate lahenduste leidmine, vesinikkütuseelementide taastuvenergia salvestamise tehnoloogia väljatöötamine ja arukate energiavõrkude loomine,

1.   kutsub ELi institutsioone

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.