Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 24. mai 2007 - Strasbourg
Põllumajandusturgude ühine korraldus *
 Teraviljaturu ühine korraldus *
 Beniamino Donnici volituste kontrollimine
 Nigeeria
 Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES)
 Innovatsioonistrateegia
 Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
 Kashmir: praegune olukord ja tulevikuväljavaated
 Eesti
 Telekanali Radio Caracas TV juhtum Venezuelas
 Inimõigused Süürias
 Inimõigused Sudaanis

Põllumajandusturgude ühine korraldus *
PDF 469kWORD 214k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (KOM(2006)0822 – C6-0045/2007 – 2006/0269(CNS))
P6_TA(2007)0207A6-0171/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0822)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0045/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0171/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 6
(6)  Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ÜPPs aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma tehnilise lihtsustamisega, See ei tohiks tühistada ega muuta olemasolevaid vahendeid, kui need ei ole vananenud, üleliigseks osutunud või kui neid ei saa nende eripära tõttu nõukogu tasandil lahendada, ega tingida uute vahendite või meetmete kasutuselevõttu.
(6)  Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ÜPPs aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma üksnes tehnilise lihtsustamisega. See ei tohiks tühistada ega muuta olemasolevaid vahendeid, kui neid ei saa nende tehnilise eripära tõttu nõukogu tasandil lahendada, ega tingida uute vahendite või meetmete kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 7
(7)  Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus kasutusele võtta ÜTK neid osi, mille suhtes kohaldatakse poliitika läbivaatamist. Antud juhul tähendab see puu- ja köögivilja-, banaani- ja veinisektori teatavaid osi. Määrustes (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999 sisalduvad eeskirjad tuleb seetõttu kaasata käesolevasse määrusese üksnes ulatuses, mil nende suhtes ei toimu poliitilisi reforme.
(7)  Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus kasutusele võtta ÜTKsid, mille suhtes kohaldatakse poliitika läbivaatamist ja neid ei tohiks kaasata käesolevasse määrusesse, kuni käimasolevad poliitilised reformid on lõpule viidud.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 9
(9)  Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, banaani-, veini-, piima- ja piimatoodete ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele. Puu- ja köögiviljaturu ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühises korralduses on komisjonil õigus turustusaastat kindlaks määrata asjaolu tõttu, et nende toodete tootmistsüklid on väga erinevad ning mõnel juhul ei ole turustusaasta kindlaksmääramine vajalik. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse kaasata kõnealustes sektorites kindlaks määratud turustusaastad ning komisjoni volitused määrata kindlaks turustusaastad puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektoris.
(9)  Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, banaani-, piima- ja piimatoodete ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Ettevõtjate organisatsioonide algatusel moodustatud tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioonid, millesse kuulub märkimisväärne osa asjaomase sektori eri ametirühmade liikmetest, võivad aidata kaasa turutegelikkuse paremale arvestamisele ja hõlbustada ärilist lähenemist, et parandada toodangu aruandlust, see tähendab tootmise, tooteesitluse ja turustamise korraldust. Kuna nimetatud tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioonide tegevus võib üldiselt aidata saavutada asutamislepingu artikli 33 eesmärke ja eelkõige käesolevas määruses nimetatud eesmärke, ei seata käesoleva määrusega kahtluse alla antud tüüpi organisatsioonide olemasolu ja toimimine liikmesriikides.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 20
(20)  Veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori algmääruste alusel on kehtestatud ühenduse skaala rümpade liigitamiseks. Need kavad on veise-, vasika- ja sealihasektoris hindade registreerimiseks ja sekkumiskorra kohaldamiseks hädavajalikud. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Need rümpade liigitamise kavad tuleks säilitada. Et need on oma iseloomult peamiselt tehnilised, näib olevat sobilik anda komisjonile vajalikud õigused asjaomaste eeskirjade vastuvõtmiseks, lähtudes olemasolevate kavade kriteeriumidest.
(20)  Veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori algmääruste alusel on kehtestatud ühenduse skaala rümpade liigitamiseks. Need kavad on hädavajalikud veise-, vasika-, lamba- ja sealihasektoris hindade registreerimiseks ning veise-, vasika- ja sealihasektoris sekkumiskorra kohaldamiseks. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Need rümpade liigitamise kavad tuleks säilitada. Täiskasvanud veise- ja lambarümpade liigitamine peaks toimuma kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel. Nimetatud kahe kriteeriumi kombineeritud kasutamine võimaldab rümpasid klassidesse jagada. Sel viisil klassidesse jagatud rümbad tuleks identifitseerida. Käesoleva määruse ühtlase kohaldamise tagamiseks ühenduses tuleb näha ette ühenduse inspekteerimiskomisjoni poolt teostatavaid kohapealseid kontrolle.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 25
(25)  Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse üle kanda suhkruturu ühises korralduses seni sisaldunud standardsätted, et reguleerida suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahelisi lepingulisi suhteid. Üksikasjalikud tingimused on seni olnud suhkruturu ühise korralduse üheks osaks ja sätestatud määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisas. Arvestades nende tingimuste väga tehnilist iseloomu, peetakse asjakohasemaks lahendada need küsimused komisjoni tasandil.
(25)  Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks kehtestada raameeskirjad, et reguleerida suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahelisi lepingulisi suheteid. Erinevate looduslike, majanduslike ja tehniliste tingimuste tõttu on suhkrupeedi ostutingimusi ühenduses raske ühtlustada. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ja suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 26
(26)  Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ning suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 35
(35)  Käesoleva määruse eesmärgi põhjal tuleks piimakvoodistruktuur ühtlustada suhkrukvoodisätete struktuuriga. Seega ei peaks piimaeeskirjade lähtepunktiks enam olema kohustus maksta riikliku individuaalse kvoodi ületamisel lisatasu, vaid riiklike kvootide määramine, mille ületamisel nõutakse lisatasu.
(35)  Käesoleva määruse eesmärgi põhjal tuleks tootmise piiramise süsteem piimasektoris ja süsteem, mida kohaldatakse suhkrusektoris, koondada sama jaotise alla. Seega tuleks piimasektoris asendada mõiste "riiklikud individuaalsed kvoodid" mõistega "riiklikud kvoodid", mille ületamisel nõutakse tasu.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 35 a (uus)
(35 a)  Piimakvoodisüsteemi keskne eesmärk on vähendada tasakaalutust piima ja piimatoodete pakkumise ja nõudluse vahel ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke ja tagada nii parem turu tasakaal. Seepärast tuleks selle rakendamist jätkata järgmisel seitsmel kvoodiaastal alates 1. aprillist 2008. Lisaks tuleks säilitada 1984. aastal tarvitusele võetud meetod, mis seisneb tasu kohaldamises nende piimakoguste suhtes, mida on varutud või müüdud otsetarbimiseks kvooti ületades.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 95
(95)  Käesoleva määrusega antakse komisjonile volitused, mis olid varem antud nõukogule vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud hääletamise korrale. Need nõukogu õigusaktid peavad jääma jõusse, kuni komisjon talle käesoleva määrusega antud volituste alusel võtab vastu asjaomased sätted. Et vältida olukorda, kus niisugustel juhtudel kehtivad paralleelselt nõukogu vastuvõetud sätted ja komisjoni sätted, peaks komisjonil olema õigus nõukogu sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada.
(95)  Käesoleva määrusega antakse komisjonile volitused, mis olid varem antud nõukogule tehniliste sätete vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud hääletamise korrale. Need nõukogu õigusaktid peavad jääma jõusse, kuni komisjon talle käesoleva määrusega antud volituste alusel võtab vastu asjaomased tehnilised sätted. Et vältida olukorda, kus niisugustel juhtudel kehtivad paralleelselt nõukogu vastuvõetud sätted ja komisjoni sätted, peaks komisjonil olema õigus nõukogu sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada. Nõukogu peaks kõik poliitilised sätted võtma vastu kooskõlas asutamislepingu artikliga 37 pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
Muudatusettepanek 11
Artikli 1 lõike 1 punkt i
i) puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa (edaspidi "puu- ja köögiviljasektor");
välja jäetud
Muudatusettepanek 12
Artikli 1 lõike 1 punkt j
j) töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa (edaspidi "töödeldud puu- ja köögiviljade sektor");
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Artikli 1 lõike 1 punkt l
l) vein, I lisa XII osa (edaspidi "veinisektor");
välja jäetud
Muudatusettepanek 14
Artikli 1 lõige 2
2.  Puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögiviljade ning veinisektori suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva määruse järgmisi sätteid:
välja jäetud
a) artiklid 3 ja 4;
b)  IV osa;
c) artikkel 183;
d) artikkel 184;
e) artikkel 185;
f) artikkel 188 ja artikli 189 esimene lõik;
g) artikli 195 punkt a.
Muudatusettepanek 15
Artikli 2 lõike 2 punktid b a ja b b (uued)
b a) "võrdlushind" – baashind;
b b) "sekkumishind" – hind, millega toimub sekkumine.
Muudatusettepanek 16
Artikli 3 lõike 1 punkt d
d) veinisektori puhul järgmise aasta 1. augustist 31. juulini;
välja jäetud
Muudatusettepanek 17
Artikli 3 lõige 2
2.  Puu- ja köögivilja- ning töödeldud puu- ja köögiviljade sektori toodete turustusaastad määrab vajaduse korral kindlaks komisjon.
välja jäetud
Muudatusettepanek 18
Artikli 9 punkt f a (uus)
f a) sealiha;
Muudatusettepanek 19
Artikkel 39
1.  Komisjon kehtestab ühenduse rümpade liigitusskaala, sealhulgas liikmesriikide teatavate toodete hinnaaruandluse eeskirjad, järgmistele sektoritele:
1.  Kehtestatakse ühenduse rümpade liigitusskaala, sealhulgas liikmesriikide teatavate toodete hinnaaruandluse eeskirjad, järgmistele sektoritele:
a) veise- ja vasikaliha täiskasvanud veiste osas;
a) veise- ja vasikaliha täiskasvanud veiste osas;
b) sealiha;
b) sealiha;
c) lamba- ja kitseliha.
c) lamba- ja kitseliha.
2.  Lõikes 1 osutatud ühenduse skaala kehtestamisel lähtub komisjon eelkõige järgmistest kriteeriumidest:
2.  Lõikes 1 osutatud ühenduse skaala kehtestamisel lähtutakse eelkõige järgmistest kriteeriumidest:
a) täiskasvanud veiste rümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist;
a) täiskasvanud veiste rümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist;
b) searümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist massi ja tailihasisalduse suhte alusel, mis toimib põhimõtte kohaselt, et tailihasisaldus tehakse kindlaks objektiivse mõõtmisega, ning rümpade jagamist klassidesse ja nende identifitseerimist;
b) searümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist massi ja tailihasisalduse suhte alusel, mis toimib põhimõtte kohaselt, et tailihasisaldus tehakse kindlaks objektiivse mõõtmisega, ning rümpade jagamist klassidesse ja nende identifitseerimist;
c) lamba- ja kitserümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist.
c) lamba- ja kitserümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist.
Kergete tallede rümpade puhul võib kasutada muid kriteeriume, eelkõige massi, liha värvust ja rasva värvust.
Kergete tallede rümpade puhul võib kasutada muid kriteeriume, eelkõige massi, liha värvust ja rasva värvust.
2 a.  Käesoleva määruse ühtlase kohaldamise tagamiseks ühenduses teostab ühenduse inspekteerimiskomisjon kohapealseid kontrolle.
Muudatusettepanek 20
Artikli 41 lõike 1 teise lõigu punkt f a (uus)
f a) mesindustooted.
Muudatusettepanek 21
Artikli 47 lõige 1
1.  Majandusharusisesed kokkulepped ja tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning komisjoni kindlaksmääratavatele ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.
1.  Majandusharusisesed kokkulepped ja tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning II a lisas esitatud ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.
Muudatusettepanek 22
Artikli 50 sissejuhatav lause
Komisjon võib vastu võtta käesoleva jaotise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige:
Komisjon võib vastu võtta käesoleva jaotise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige järgmist:
- a)  II a lisa muudatusi;
Muudatusettepanek 23
Artikli 51 sissejuhatav lause
Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, võib komisjon elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid:
Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, võib komisjon elustaime-, piima- ja piimatoodete, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 24
Artikli 51 punkt d a (uus)
d a) meetmed loomakasvatuse korralduse parandamiseks.
Muudatusettepanek 25
Artikli 52 lõige 2 a (uus)
(2 a)  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1868/94 (millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem)1 kohaldamist.
__________
1 EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 941/2005 (ELT L 159, 22.6.2005, lk 1).
Muudatusettepanek 27
Artikli 118 esimese lõigu sissejuhatav lause
Liikmesriik tunnustab tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:
Tingimusel, et järgitakse sektorispetsiifilisi sätteid ja piiramata samalaadsete organisatsioonide tunnustamist toodete puhul, mida käesolevas artiklis ei käsitleta, tunnustab liikmesriik vastavalt riigisisestele eeskirjadele tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioone, mis:
Muudatusettepanek 28
Artikli 118 esimese lõigu punkt a
a) koosnevad järgmiste sektorite toodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest:
a) koosnevad erinevate sektorite toodete tootmise ning kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindusorganisatsioonidest:
i) oliivisektor;
ii) tubakasektor;
Muudatusettepanek 29
Artikli 118 esimese lõigu punkti c sissejuhatav lause
c) järgivad konkreetset eesmärki, eelkõige:
c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib eelkõige olla:
Muudatusettepanek 30
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt i
i) koondada ja koordineerida liikmete toodangu pakkumist ja turustamist;
i) koondada ja koordineerida asjaomase toodangu pakkumist ja turustamist;
Muudatusettepanek 31
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt ii
ii) kohandada tootmist ja töötlemist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;
ii) kohandada tootmist ja/või töötlemist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;
Muudatusettepanek 32
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt iv
iv) teha sobivate tootmismeetodite ja turuarengute uuringuid.
iv) teha teadusuuringuid ja katseid uute säästva tootmise meetodite kohta ning turuarengute uuringuid;
Muudatusettepanek 33
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt iv a (uus)
iv a) edendada innovatsiooni, kvaliteedi parandamist, mitmekesisust, toodete ohutust, keskkonna säästmist ja bioloogilist mitmekesisust;
Muudatusettepanek 34
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt iv b (uus)
iv b) tagada toote kohta käiva teabe liikumine tootmis- ja turustusahelas ning asjaomaste toodete edendamine.
Muudatusettepanek 35
Artikli 118 teine a lõik (uus)
Tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioonid võivad taotleda ametiasutustelt, kes neid on tunnustanud, et nende raames kehtivad eeskirjad, kokkulepped ja tavad muudetaks kohustuslikuks kõikide asjaomase toote või tootegrupiga tegelevate ettevõtjate suhtes.
Muudatusettepanek 36
Artikli 124
1.   Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordilitsentsi, võib komisjon nõuda impordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusse importimisel:
1.  Teravilja-, suhkru-, riisi-, lina- ja kanepi-, piima-, veise- ja vasikaliha- (I lisa XV osa punktis a nimetatud toodete puhul) ning oliivisektoris (tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39) tuleb impordi korral ühenduse territooriumile esitada impordilitsents.
a) teravili;
Sellegipoolest võib teha erandi järgmistel juhtudel:
b)riis;
a) teraviljatoodete puhul, mille tarnetel pole olulist mõju turu olukorrale;
c) suhkur;
b) teatud suhkru- ja riisitoodete impordi suhtes, mille haldamiseks pole impordilitsentsi vaja.
d) seemned;
e) oliivid: tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39,
f) lina ja kanep: kanepi puhul,
g) banaanid;
h) elustaimed,
i) veise- ja vasikaliha;
j) piim ja piimatooted;
k) sealiha;
l) lamba- ja kitseliha;
m) munad;
n) linnuliha;
o) etüülalkohol.
1 a.  Teiste sektorite toodete ühendusse importimisel võib komisjon, ilma et see piiraks impordilitsentsi kohaldamist juhtudel, mil käesoleva määruse kohaselt seda nõutakse, nõuda impordilitsentsi esitamist.
Muudatusettepanek 37
Artikli 135 lõige 2
2.  Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
2.  Nõukogu kinnitab, et täiendavad imporditollimaksud tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või et nende mõju ei ole kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
Muudatusettepanek 38
Artikli 187 esimene a lõik (uus)
Komisjon püüab nende eeskirjade kindlaksmääramisel järgida kulutasuvuse põhimõtet ja tagada liikmesriikidele, et selle tulemuseks ei oleks nende eelarvekulude ebanormaalne suurenemine.
Muudatusettepanek 39
Artikli 187 teine a lõik (uus)
Nimetatud karistustele eelnevad menetlused austavad õigust menetlusele enda kaitseks ja õigust asja õiglasele kohtulikule arutamisele 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tähenduses.
Muudatusettepanek 40
Artikli 188 lõige 1
1.  Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (edaspidi "komitee").
1.  Komisjoni abistab sõltuvalt asjaomasest turust lihatoodete, piimatoodete, taimse päritoluga toodete või mitmeaastaste kultuuride korralduskomitee.
1 a.  Komisjon tagab menetluste ja piisava rahastamise abil, et liikmesriikide poolt nimetatud ekspertidel on kõrgetasemelised teadmised.
Muudatusettepanek 41
Artikli 188 lõige 1 b (uus)
1 b.  Komisjon hindab hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist komiteedega ja valdkonna ekspertide rühmadega saadud kogemusi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud teema kohta aruande koos liikmesriikide märkustega.
Muudatusettepanek 42
Artikli 188 lõige 1 c (uus)
1 c.  Korralduskomitee koosolekutele kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõiget 3.
Muudatusettepanek 43
Artikli 188 lõige 3
3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.
3.  Komiteed võtavad vastu oma töökorrad.
Muudatusettepanek 44
Artikli 195 lõike 1 punkt a
a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2517/69, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 670/2003, (EÜ) nr 797/2004 ja (EÜ) nr 1952/2005 alates 1. jaanuarist 2008;
a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 670/2003, (EÜ) nr 797/2004 ja (EÜ) nr 1952/2005 alates 1. jaanuarist 2008;
Muudatusettepanek 45
Artikli 198 lõike 2 punkt e
e) veinisektori suhtes ning artiklit 191 alates 1. augustist 2008;
välja jäetud
Muudatusettepanek 46
I lisa IX osa

Komisjoni ettepanek

IX osa: Puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögiviljade valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas, värske või jahutatud

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

ex 0709

Muud köögiviljad, värsked või jahutatud, v.a alamrubriikidesse 0709 60 91, 0709 60 95, 0709 60 99, 0709 90 31, 0709 90 39 ja 0709 90 60 kuuluvad köögiviljad

ex 0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a alamrubriiki 0802 90 20 kuuluvad beetli- ja koolapähklid

0803 00 11

Värsked jahubanaanid

ex 0803 00 90

Kuivatatud jahubanaanid

0804 20 10

Värsked viigimarjad

0804 30 00

Ananassid

0804 40 00

Avokaadod

0804 50 00

Guajaavid, mangod ja mangostanid

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

0806 10 10

Värsked lauaviinamarjad

0807

Värsked melonid (sh arbuusid) ja papaiad

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (sh nektariinid), ploomid ja laukaploomid

0810

Muud puuviljad ja marjad, värsked

0813 50 31

0813 50 39

Üksnes rubriikide 0801 ja 0802 kuivatatud pähklitest koosnevad segud

1212 99 30

Jaanikaunad

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 47
I lisa X osa

Komisjoni ettepanek

X osa: Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused

Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

ex 0710

Külmutatud köögivili (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta

ex 0711

Köögivili, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi 0711 20 oliivid, alamrubriigi 0711 90 10 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta ning alamrubriigi 0711 90 30 suhkrumais

ex 0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata, v.a alamrubriiki ex 0712 90 05 kuuluvad inimtoiduks kõlbmatud kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud kartulid, alamrubriikidesse ex 0712 90 11 ja 0712 90 19 kuuluv suhkrumais ning alamrubriiki ex 0712 90 90 kuuluvad oliivid

0804 20 90

Kuivatatud viigimarjad

0806 20

Rosinad

ex 0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriiki ex 0811 90 95 kuuluvad külmutatud banaanid

ex 0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi ex 0812 90 98 banaanid

ex 0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; üksnes rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest pähklitest koosnevad pähkli- ja kuivatatud pähklite segud, mis kuulvad alamrubriikidesse 0813 50 31 ja 0813 50 39

0814 00 00

Tsitruseliste või meloni (sh arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud soolvees, väävlivees või muus konserveerivas lahuses

0904 20 10

Kuivatatud paprika, purustamata ja peenestamata

b)

ex 0811

Puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga

ex 1302 20

Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taime söödavad osad, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud, v.a:

– perekonda Capsicum kuuluvad viljad, v.a alamrubriiki 2001 90 20 kuuluvad paprikad või pimendid

– alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

– alamrubriiki 2001 90 40 kuuluvad jamss, bataat jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5% massist

– alamrubriigi 2001 90 60 palmipungad

– alamrubriigi 2001 90 65 oliivid

– viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2001 90 99

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

ex 2004

Muud külmutatud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki ex 2004 90 10 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriiki ex 2004 90 30 kuuluvad oliivid ja alamrubriiki 2004 10 91 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena

ex 2005

Muud külmutata köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2005 70 kuuluvad oliivid, alamrubriiki ex 2005 80 00 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja Capsicumi perekonda kuuluvad puuviljad, v.a alamrubriiki 2005 99 10 kuuluvad paprika ja pimendid ja alamrubriiki 2005 20 10 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena

ex 2006 00

Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud), v.a rubriiki ex 2006 00 38 ja ex 2006 00 99 kuuluvad suhkrus konserveeritud banaanid

ex 2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a:

– alamrubriiki ex 2007 10 kuuluvad homogeenitud tooted banaanidest

– alamrubriikidesse ex 2007 99 39, ex 2007 99 57 ja ex 2007 99 98 kuuluvad banaanikeedised, -želeed, -püreed või –pastad

ex 2008

Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a:

– alamrubriiki 2008 11 10 kuuluv maapähklivõi

– alamrubriiki 2008 91 00 kuuluvad palmipungad

– alamrubriiki 2008 99 85 kuuluv mais

– alamrubriiki 2008 99 91 kuuluvad jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mille tärklisesisaldus on vähemalt 5% massist

– alamrubriiki ex 2008 99 99 kuuluvad viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad

– alamrubriikidesse ex 2008 92 59, ex 2008 92 78, ex 2008 92 93 ja ex 2008 92 98 kuuluvad segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud

– alamrubriikidesse ex 2008 99 49, ex 2008 99 67 ja ex 2008 99 99 kuuluvad muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid

ex 2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad (v.a alamrubriikidesse 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriiki 2009 80 kuuluv banaanimahl), puu- ja köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 48
I lisa XII osa

Komisjoni ettepanek

XII osa: Vein

Veini valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

2009 61

2009 69

Viinamarjamahl (sealhulgas viinamarjavirre)

2204 30 92

2204 30 94

2204 30 96

2204 30 98

Muud viinamarjavirded, välja arvatud need, mille käärimine kestab või mille käärimisprotsess on peatatud muul viisil kui alkoholi lisamisega

b)

ex 2204

Värsketest viinamarjadest valmistatud vein, sealhulgas kangendatud vein; muu kui rubriigis 2009 nimetatud viinamarjavirre, välja arvatud alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluvad viinamarjavirded

c)

0806 10 90

Värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad

2209 00 11

2209 00 19

Veiniäädikas

d)

2206 00 10

Piquette (viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein)

2307 00 11

2307 00 19

Veinisete

2308 00 11

2308 00 19

Viinamarjade pressimisjäägid

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 49
II a lisa (uus)

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

II a lisa

SUHKRUPEEDI OSTUTINGIMUSED

I PUNKT

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab "tarnelepingu lepinguosalised":

a) suhkrutootmisettevõtjaid (edaspidi "tootjad")

ja

b) suhkrupeedimüüjaid (edaspidi "müüjad").

II PUNKT

1. Tarnelepingud sõlmitakse kindlaksmääratud kvoodikohase suhkrupeedi koguste kohta kirjalikult.

2. Tarnelepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.

III PUNKT

1. Tarnelepingutes märgitakse suhkrupeedikoguste ostuhinnad, arvestades, et eristamine toimub selle alusel, kas suhkrupeedist valmistatud suhkrukogused on:

a) kvoodikohane suhkur;

b) kvoodiväline suhkur.

Taandes a osutatud koguste puhul ei tohi hinnad olla madalamad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 1 nimetatud suhkrupeedi miinimumhinnast.

2. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevaid suhkrusisaldusi näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks kogustesse, mis vastavad tarnelepingus osutatud suhkrusisaldusele.

See skaala põhineb erinevatel suhkrusisaldustel ja vastaval saagisel.

3. Kui müüja on sõlminud tootjaga kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi osas tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja tarneid, mis on ümber arvestatud kooskõlas käesoleva punkti alapunktiga 2, kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi tarnetena, kui need ei ületa tarnelepingus kindlaksmääratud suhkrupeedikogust.

4. Kui tootjad toodavad väiksema koguse suhkrut sellest kvoodikohasest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud, jaotavad nad selle suhkrupeedikoguse, mis vastab nende põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi külvieelsed tarnelepingud.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

IV PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete tavapärane kestus ja nende järgustamine.

2. Alapunktis 1 nimetatud sätted on eelmisel turustusaastal kohaldatud sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.

V PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

3. Tarnelepingutes sätestatakse, et laadimiskulud ja kogumispunktidest äraviimise veokulud kannab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne eelmist suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.

4. Taanis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tarneklausli "vabastatud tehase väravas" alusel, kehtestatakse tarnelepinguga tootjatele kohustus aidata kaasa laadimis- ja veokulude katmisele ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.

VI PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtupunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

VII PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetrilise meetodi abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil. Sellisel juhul sätestatakse tarnelepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovivõtmise vahel.

VIII PUNKT

Tarnelepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendi mass ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgnevatest toimingutest:

a) tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsiooni poolt ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;

b) tootja poolt suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;

c) tootja poolt asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja kannab selle kulud.

IX PUNKT

1. Tarnelepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes üht või mitut järgmistest kohustustest:

a) tagastama müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;

b) tagastama müüjale tasuta osa jääke pressitult, kuivatatult või kuivatatud melassina otse tehasest;

c) tagastama müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressitud või kuivatatud jäägid; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt pressimis- või kuivatamiskulude tasumist;

d) maksma müüjale kompensatsiooni, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.

Kui osa kogu tarnitavast suhkrupeedikogusest käideldakse teisiti, kehtestatakse tarnelepinguga rohkem kui üks esimeses alapunktis sätestatud kohustusest.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud alapunkti 1 taanetes a, b ja c.

X PUNKT

1. Tarnelepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.

2. Alapunktis 1 osutatud tähtajad on samad, mis kehtisid eelmisel turustusaastal. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

XI PUNKT

Kui tarnelepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui need lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi nende sätted ja nende toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

XII PUNKT

1. Majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.

2. Kui majandusharusisestes kokkulepetes ühenduse, piirkondlikul või kohalikul tasandil sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas määruses käsitletud küsimusi või sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei või nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

3. Alapunktis 2 osutatud lepingutes sätestatakse eelkõige:

a) eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele selliste suhkrupeedikoguste tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks kvoodi piires;

b) punkti III alapunktis 4 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;

c) punkti III alapunktis 2 osutatud ümberarvestamisskaala;

d) eeskirjad, mis käsitlevad toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;

e) tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;

f) tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni nõue, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;

g) lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;

h) üksikasjad, mis käsitlevad:

i) punkti IX alapunkti 1 taandes b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust;

ii) punkti IX alapunkti 1 taandes c osutatud kulusid;

ii) punkti IX alapunkti 1 taandes d osutatud hüvitist;

i) pressimisjääkide kõrvaldamist müüja poolt;

j) ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga seotud sätete kohaldamist, eeskirjad, mis käsitlevad suhkru võrdlushinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel.

XIII PUNKT

Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks jaotada müüjate vahel kvoodi piires suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.

Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.

(1) ELTs seni avaldamata.


Teraviljaturu ühine korraldus *
PDF 274kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (KOM(2006)0755 – C6-0044/2007 – 2006/0256(CNS))
P6_TA(2007)0208A6-0141/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0755)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0044/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0141/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
PÕHJENDUS 6
(6)  Järelikult on vaja võtta asjakohased meetmed, et tagada ühenduse teraviljaturu nõuetekohane toimimine. Võttes arvesse eespoolnimetatud tegureid ja tootjate võimalusi turul, tundub sobivaim meede olevat maisi väljajätmine määrusega (EÜ) nr 1784/2003 ettenähtud sekkumiskorrast.
(6)  Järelikult on vaja võtta asjakohased meetmed, et tagada ühenduse teraviljaturu nõuetekohane toimimine. Võttes arvesse eespoolnimetatud tegureid, tuleks määruses (EÜ) nr 1784/2003 sätestatud sekkumiskorra alusel kokkuostetava maisi aastast kogust piirata.
Muudatusettepanek 2
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 5 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1784/2003)
2.  Artiklis 5 asendatakse lõige 1 järgmise tekstiga:
"1. Liikmesriikide määratud sekkumisametid ostavad kokku neile pakutavat ja ühenduses koristatud pehmet nisu, kõva nisu, otra ja sorgot, eeldusel et pakkumised vastavad eelkõige kvaliteedi ja koguste kohta ettenähtud tingimustele."
välja jäetud
Muudatusettepanekud 3 ja 4
ARTIKLI 1 PUNKT 2 A (uus)
Artikli 5 lõike 1 esimene a ja esimene b lõik (uued) (määrus (EÜ) nr 1784/2003)
2 a.  Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud:
"Erandina esimeses lõigus sätestatud korraldustest kehtestatakse maisi sekkumiskokkuostule järgmised aastased ülemmäärad:
– 2 miljonit tonni turustusaastal 2007/2008,
– 1 miljon tonni turustusaastal 2008/2009,
– 0 tonni alates turustusaastast 2009/2010."
Komisjon esitab 31. detsembriks 2008 aruande maisituru trendide hindamise, sektori majandusliku olukorra ja küsimuse kohta, kas sekkumine tuleks kaotada või tuleks seda pikendada, millele vajadusel on lisatud uued õigusaktide ettepanekud."

(1) ELTs seni avaldamata.


Beniamino Donnici volituste kontrollimine
PDF 113kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta otsus Beniamino Donnici volituste kontrollimise kohta (2007/2121(REG))
P6_TA(2007)0209A6-0198/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 3, 4 ja 9 ning I lisa;

–   võttes arvesse Itaalia ametiasutuste ametlikku teadet Beniamino Donnici valimise kohta Euroopa Parlamendi liikmeks;

–   võttes arvesse Beniamino Donnici Euroopa Parlamenti valimise õigsuse vaidlustamist, mis saadi Achille Occhettolt 25. märtsil 2007;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0198/2007),

A.   arvestades, et 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigetes 1 ja 2 täpsustatakse ülesanded, mis ei ole ühitatavad Euroopa Parlamendi liikme ametikohaga;

B.   arvestades, et kodukorra artikli 9 ja I lisa kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmed kohustatud selgelt deklareerima oma töö ja muu tasustatud tegevuse;

C.   arvestades, et kodukorra artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et "kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, siis tagab volituste kontrollimise eest vastutav komisjon, et sellised tagasiastumised oleksid kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning käesoleva kodukorra artikli 4 lõikega 3";

D.   arvestades, et Euroopa valimismenetlust käsitlevad riiklikud sätted peavad olema kooskõlas ühenduse õigussüsteemi aluspõhimõtetega, ühenduse esmase õigusega ning 1976. aasta akti teksti ja mõttega; arvestades, et seetõttu peavad pädevad riiklikud seadusandlikud, haldus- ja õigusasutused Euroopa valimismenetlust käsitlevaid riiklikke sätteid kohaldades ja/või tõlgendades võtma asjakohaselt arvesse ühenduse valimisõiguse põhimõtteid;

E.   arvestades, et Achille Occhetto loobumise vastavust 1976. aasta akti sättele ja mõttele tuleb hinnata nimetatud akti artikli 6 valguses, kus on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei seo mingid korraldused või juhised, määratledes seega juhtpõhimõttena parlamendiliikmete vabaduse ja sõltumatuse;

F.   arvestades, et 2009. aastal jõustuva Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et parlamendiliikmed on vabad ja sõltumatud, ning sellest otseselt tulenevas lõikes 2 täpsustatakse, et kokkulepped seoses mandaadist loobumisega enne ametiaja lõppu või selle lõppedes on kehtetud;

G.   arvestades, et põhimääruse nimetatud sätetega sõnastatakse juba 1976. aasta aktis sisalduv vabaduse ja sõltumatuse põhimõte, mida Euroopa Parlamendi ja selle liikmete kaitse eesmärgil toetatakse selgelt ka põhimääruses;

H.   arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus – ehkki see ei jõustu enne järgmist parlamendi ametiaega 2009. aastal – on ühenduse praeguse õigussüsteemi kohaselt esmane õigusakt, mille on vastu võtnud Euroopa Parlament nõukogu tingimusteta heakskiidul ja mis on nõuetekohaselt avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

I.   arvestades, et Euroopa Parlament ja Euroopa valimismenetlust käsitlevate riiklike sätete kohaldamise ja/või tõlgendamise eest vastutavad siseriiklikud ametiasutused peavad võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse põhimõtteid ja sätteid, samuti peavad nad – muu hulgas EÜ asutamislepingu artiklis 10 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt – hoiduma vastu võtmast meetmeid või sätteid, mis on põhimäärusega selgelt vastuolus;

J.   arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse põhimõtted ja sätted moodustavad vaieldamatult osa Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 nimetatud põhimõtetest, millel Euroopa Liit rajaneb (sh demokraatia ja õigusriigi põhimõtted) ja mida see peab austama kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid;

K.   arvestades, et 1976. aasta akti artikli 6 kohaldamisala tuleks laiendada ka nendele kandidaatidele, kes on kantud ametlikult valimisjärgsesse nimekirja, kuna see on Euroopa Parlamendi huvides võimaluse tõttu, et need kandidaadid võivad saada Euroopa Parlamendi liikmeteks;

L.   arvestades, et Achille Occhetto loobumine tuleneb enne 12. ja 13. juunil 2004. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste väljakuulutamist valimisnimekirja Società civile Di Pietro-Occhetto teise liikmega sõlmitud kokkuleppest, mistõttu tuleks loobumist lugeda mittevastavaks 1976. aasta akti sättele ja mõttele ning seega kehtetuks;

M.   arvestades, et kui Achille Occhetto loobumine on kehtetu, ei saa pidada õiguspäraseks ka tema järglase Beniamino Donnici volitusi;

N.   arvestades, et 21. juulil 2006. aastal otsustas Lazio piirkondlik halduskohus (esimese astme kohus), et Achille Occhetto loobumisotsust, mis tehti enne valimistulemuste väljakuulutamist, ei saa lugeda loobumiseks kohast valimisjärgses nimekirjas, kuna rahva tahte austamine eeldab, et valimistulemusi ei saa muuta, ning et loobumine ei mõjuta ametikohale algselt õigust omavate isikute asendamist käsitlevate aktide vastuvõtmist nende isikute mittevastavuse, kodanikuõiguste kaotamise, mittevalitavuse või tagasiastumise korral; arvestades, et sellest tulenevalt on kandidaadil, kes ei soovi asuda ametikohale, kuhu ta on valitud, õigus asendamise tingimuste täitmise korral oma loobumisotsus tühistada ning asuda ametisse asendusliikmena;

O.   arvestades, et Itaalia Riiginõukogu tühistas lõpliku otsusega Achille Occhetto valimise Euroopa Parlamendi liikmeks;

P.   arvestades, et 1976. aasta akti artikli 12 kohaselt kontrollib otsestel ja üldistel valimistel valitud Euroopa Parlamendi liikmete volitusi Euroopa Parlament – ja ainult Euroopa Parlament; arvestades, et seda Euroopa Parlamendi eesõigust ei tohi kahtluse alla seada või veel vähem kehtetuks tunnistada siseriiklike ametiasutuste poolt vastuvõetud otsusega, mis on selges vastuolus ühenduse õiguse asjaomaste eeskirjade ja põhimõtetega, isegi kui sellise otsuse võttis lõplikult vastu asjaomase liikmesriigi kõrgeim kohus, nagu see oli ka kõnealusel juhul Itaalia Riiginõukogu otsusega; arvestades, et Euroopa Kohus on oma pretsedendiõiguses kinnitanud selle eesõiguse kehtivust – sh vis-à-vis lõplike siseriiklike kohtuotsustega, mis on tehtud ühenduse õigust rikkudes – ning otsustanud liikmesriigi kahjuks;

Q.   arvestades, et Euroopa Parlamendil on õigus nii keelduda Beniamino Donnici volituste kinnitamisest kui ka jätta Itaalia Riiginõukogu otsusega arvestamata põhjusel, et see on vastuolus 1976. aasta akti sätte ja mõttega, kinnitades seega Achille Occhetto volituste kehtivust,

1.   kuulutab Beniamino Donnici, kelle valituks osutumisest andsid teada riiklikud ametiasutused, volitused Euroopa Parlamendi liikmena kehtetuks;

2.   kinnitab Achille Occhetto volituste kehtivust;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Itaalia riiklikele ametiasutustele, Beniamino Donnicile ja Achille Occhettole.

(1) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on viimati muudetud otsusega nr 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk. 1).


Nigeeria
PDF 123kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon hiljutiste valimiste kohta Nigeerias
P6_TA(2007)0210B6-0201/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Nigeeria Liitvabariiki lähetatud Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missiooni 23. aprilli 2007. aasta avaldust missiooni esialgsete tulemuste kohta ja järeldusi;

–   võttes arvesse deklaratsiooni rahvusvahelise valimiste vaatlemise põhimõtete kohta ja rahvusvaheliste valimisvaatlejate tegevusjuhendit, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kinnitas 27. oktoobril 2005. aastal;

–   võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2000. aasta teatist ELi valimisabi ja -vaatluste kohta (KOM(2000)0191),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et 2007. aasta osariigi ja föderaalvalimised Nigeerias ei vastanud põhilistele rahvusvahelistele ja piirkondlikele demokraatlike valimiste standarditele ning neid ei saa pidada usaldusväärseteks, vabadeks ja ausateks;

B.   arvestades, et nendel valimistel ei teostunud Nigeeria elanike lootused ja ootused, kes osalesid innukalt valimisprotsessis ja hääletasid sageli väga rasketes tingimustes, näidates üles tugevat meelekindlust oma hääle andmisel ning oma demokraatliku õiguse kasutamisel, hoolimata valijates ebakindlust ja hirmu tekitavast õhkkonnast paljudes piirkondades;

C.   arvestades Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missiooni järeldust, et valimisi rikuti tõsiselt järgmistel põhjustel: kehv korraldus, puudulik läbipaistvus, menetluseeskirjade laialt levinud eiramised, olulised tõendid pettuse kohta, eriti tulemuste kontrollimise ajal, valijatelt valimisõiguse äravõtmine protsessi erinevatel etappidel ja konkurentide asetamine ebavõrdsetesse tingimustesse;

D.   arvestades, et selle asemel et tagada kodanike põhiõigus vabalt hääletada, osalesid Nigeeria valitsus ja valimisametnikud aktiivselt pettustes ja vägivallas või vähemalt jätsid tähelepanuta inimõiguste rikkumised, mida panid toime valitseva erakonna toetajad ja teised;

E.   arvestades, et osariigi valimiste päeval avati valimisjaoskonnad väga hilja või ei avatud neid üldse ning neis ei olnud piisavalt materjale ega valimisametnikke, kellest enamikul puudus asjakohane väljaõpe;

F.   arvestades, et sageli ei olnud tagatud hääletuse salajasus, kuna puudusid hääletuskabiinid ja valimisjaoskonnad olid kehvalt kavandatud, menetlusi ei järgitud õigesti, kohati takistati sõltumatut järelevalvet ja esines alaealiste osalemist hääletusel;

G.   arvestades, et ELi vaatlejad teatasid eeskirjade eiramistest häälte lugemise ja kontrollimise käigus, sealhulgas katkestamisjuhtumitest, lugemata jätmisest ja tulemuste erinevusest, ning et valimisjaoskondade tulemusi ei näidatud avalikult mitte ühelgi valimiste korralduse tasandil kogu riigis;

H.   arvestades, et nimetatud probleemid tõid osariigi valimiste päevale, 14. aprillile 2007, eelnenud või järgnenud perioodil kaasa vägivalla, mille tagajärjel hukkus vähemalt 50 inimest ja sama palju oli haavata saanuid, kusjuures pooled surmajuhtumitest leidsid aset Nigeri jõe delta piirkonnas, ning kaose, sealhulgas kurjategijate rühmade toimepandud valimiskastide röövimise juhtumid;

I.   arvestades, et 14. aprilli ja 21. aprilli 2007 valimiste vahel oli võimalik mõned puudused kõrvaldada ning erakonnad ja politsei oleksid saanud võtta konkreetseid meetmeid, et luua rahulik ja stabiilne õhkkond;

J.   arvestades, et föderaalvalimiste päeval olid ELi vaatlejad tunnistajaks sama tüüpi eeskirjade eiramistele nagu 14. aprillil 2007, nagu valimiskastide ummistamine, ametlike tulemustevormide muutmine, tundlike valimismaterjalide varastamine, häälte ostmine ja alaealiste osalemine hääletusel;

K.   arvestades, et mõlemal juhul oli lõpptulemus valitseva Rahvademokraatliku Partei (RDP) mäekõrgune võit, kusjuures mõnel juhul oli 100% kõikidest antud häältest RDP poolt;

L.   arvestades, et erakonnad, kodanikuühiskond ja meedia on väljendanud tõsist muret valimiste läbiviimise pärast;

M.   arvestades, et Nigeeria suurim siseriiklik vaatlejate organisatsioon – ülemineku järelevalve rühm – nõudis presidendivalimiste uuesti korraldamist;

N.   arvestades, et sõltumatu riiklik valimiskomisjon (INEC) ei valmistunud valimisteks hästi ette ega äratanud oma suutlikkuse ja erapooletuse osas valimiste sidusrühmade hulgas usaldust;

O.   arvestades, et valimiste ettevalmistusetappidel ilmnesid puudused seoses järgmiste aspektidega: põhiline õiglus opositsiooni suhtes, läbipaistvus, valijate registreerimine ja õigusriigi põhimõtete austamine ning president Olusegun Obasanjo püüdlused kandidaate kõrvaldada;

P.   arvestades, et Obasanjo presidendiksoleku ajal on täheldatud mõjukaid saavutusi ja võideldud demokraatia eest kogu Aafrikas, kuid nüüd tuleb neid positiivseid samme kindlustada ning kohustuda vabadeks ja ausateks valimisteks vastavalt rahvusvahelistele standarditele;

Q.   arvestades, et naised on jätkuvalt alaesindatud nii kandidaatidena kui ka valimiste korraldustasandil;

R.   arvestades, et üldised valimised pakkusid riigile võimaluse kogeda üldse kõige esimest võimu üleminekut ühelt tsiviiljuhtimiselt teisele ja kindlustasid seega demokraatiat;

S.   arvestades, et kuna Nigeeria 36 osariigis, millest igaühel on oma kuberner ja seadusandlik kogu, elab kokku 140 miljonit inimest, kes kuuluvad umbes 250 etnilisse rühma, ning kokku oli 64 miljonit registreeritud valijat, siis oli tegemist suurimate Aafrikas läbiviidud valimistega;

T.   arvestades, et valimiste läbipaistvus ja usaldusväärsus mõjutavad tugevalt Nigeeria rahvusvahelist seisundit ning kahepoolsete suhete ja majanduskoostöö kvaliteeti;

U.   arvestades, et edukad ja usaldusväärsed valimised eeldavad ka viivitamatut ja ennetavat siseriiklikku, piirkondlikku ning laiemat rahvusvahelist osalust, et vältida valimistega seotud vägivalda ja manipuleerimist;

V.   arvestades, et hoolimata ELi valimiste vaatlemise missiooni professionaalsest tööst valijate usalduse üldisel suurendamisel eeskirjade eiramiste paljastamise, pettuste ärahoidmise ja valimisprotsessi parandamiseks soovituste andmise teel, sai ELi usaldusväärsus kahjustada, kuna puudub sidus valimistejärgne poliitika juhuks, kui tuleb tegeleda ebaõnnestunud valimistega;

W.   arvestades, et Nigeeria stabiilsus on tasakaalus,

1.   nõuab asjaomastelt ametiasutustelt ja sidusrühmadelt kiireid heastamismeetmeid, et taastada Nigeerias usaldusväärsete ja läbipaistvate valimiste korraldamise tingimused;

2.   nõuab tungivalt, et Nigeeria ametivõimud uuriksid kiiresti, põhjalikult ja läbipaistvalt valimiste käigus toimunud eeskirjade eiramisi ja rakendaksid viivitamatult meetmeid olukorra parandamiseks ning võtaksid nimetatud eeskirjade eiramiste toimepanijad nende tegude eest vastutusele;

3.   nõuab konkreetseid meetmeid tõeliselt sõltumatu valimiste korralduse loomiseks, mis oleks täielikult suuteline viima läbi vabasid ja ausaid valimisi;

4.   kinnitab, et Nigeeria rahval on õigus uutele usaldusväärsetele valimistele, mis tuleb läbi viia tõeliselt sõltumatu ja tõhusa sõltumatu riikliku valimiskomisjoni juhtimisel; rõhutab asjaolu, et praegu ei ole sõltumatu riiklik valimiskomisjon suuteline vastama tema ees seisvatele korralduslikele ja logistilistele väljakutsetele;

5.   avaldab kahetsust, et 2006. aasta valimisseaduses puuduvad endiselt põhjapanevad läbipaistvusnõuded, eriti mis puudutab tulemuste kontrollimist ja avalikustamist, ning nõuab selle muutmist;

6.   märgib, et võiks luua kõikidesse erakondadesse kuuluvatest esindajatekoja ja senati liikmetest koosneva komisjoni, et vaadata valimisprotsess läbi ning esitada ettepanekud uute ja usaldusväärsete valimiste korraldamiseks;

7.   avaldab kahetsust, et hoolimata paranenud õhkkonnast, kus kampaania ajal austati üldjoontes sõna- ja kogunemisvabadust, kus kohtud täidavad üldiselt positiivset ja sõltumatut rolli ning kus inimesed on tõeliselt pühendunud demokraatiale, ei saa valimisi pidada usaldusväärseteks;

8.   avaldab sügavat kahetsust, et hoolimata valitsuse korraldustest kasutada massiliselt politsei-, sõjaväe- ja riikliku julgeoleku teenistusi, tõid valimised kaasa inimeste hukkumise, isegi enne häältelugemise algust ning mõnikord koguni enne hääletamist, kus valimistega seotud vahejuhtumites sai surma vähemalt 200 inimest, sealhulgas nii kandidaate kui ka politseinikke;

9.   kutsub Nigeeria ametivõime, sõltumatut riiklikku valimiskomisjoni ja erakondi uurima kõiki vägivallajuhtumeid ning võtma vägivalla toimepanijad vastutusele;

10.   mõistab hukka valimistega seotud rikkumiste karistamatuse ja ametikandjate puutumatuse õhkkonna ning valimistega seotud vägivalla toimepanemiseks kurjategijate palkamise tava ja nõuab, et nimetatud valdkonnas võetaks konkreetseid meetmeid;

11.   palub Nigeeria valitsusel mitte sekkuda valimisprotsessi õiguslikku vaidlustamisse ning kutsub opositsioonierakondi üles kasutama valimistega seotud kohtumenetlusi, hoiduma vägivalla kasutamisest ning toetama Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) ühist vahendust, et korraldada uued usaldusväärsed valimised, leidmaks dramaatilisele valimisjärgsele olukorrale lahenduse;

12.   tervitab apellatsioonikohtute loodud mehhanisme valimisjärgsete kaebuste õigeaegse lahendamise lihtsustamiseks ja tagamiseks, kuid avaldab kahetsust, et kannatajad opositsioonierakonnad, kes esitasid kaebusi valimiskaebuste kohtule, ootasid kaks nädalat pärast presidendivalimisi ikka veel kuulamiste algust;

13.   nõuab tõhusate ja ulatuslike kodanikuõiguste tagamist ja valimistealast koolitust ning rõhutab vajadust võidelda laialt levinud kirjasoskamatusega, mis takistab Nigeeria elanikel juurdepääsu trükiajakirjandusele ning on ka üks peamisi piiranguid valimistel osalemisel, eriti naiste jaoks;

14.   toetab Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missiooni järeldusi;

15.   kutsub komisjoni üles esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile sidusa ning usaldusväärse ettepaneku ELi valimistejärgse poliitika kohta, milles austatakse kõnealuse riigi elanike vaba valikut ja hirme, et praegune n.ö harilikku rada kulgev poliitika kahjustab ELi valimiste vaatlemise missiooni usaldusväärsust ja nurjab selle;

16.   rõhutab, et ELi abi Nigeeriale ei tohiks anda föderaal- või osariigi struktuuridele seni, kui ei ole korraldatud uusi usaldusväärseid valimisi; rõhutab, et sellest abist peab saama kasu Nigeeria rahvas ning seetõttu tuleks seda kasutada hea valitsemistava, demokratiseerimise, valijate harimise ja kogukonnapõhiste põhiliste sotsiaalteenuste heaks, eriti kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu;

17.   kutsub komisjoni ja selle delegatsiooni Nigeerias üles tagama, et valitsus ei sekkuks projektide valimisse ega demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi rahaliste vahendite rakendamisse, sest nimetatud rahastamisvahend on selgesõnaliselt mõeldud toimima ilma abisaajariigi nõusolekuta;

18.   nõuab tungivalt, et föderaalvalitsus võitleks korruptsiooni, vägivalla ja karistamatuse vastu, mis on õõnestanud valitsemist suures osas riigist, eriti osariigi ja kohalikul tasandil, ning hoidnud enamikku Nigeeria kodanikest vaesuses ja jätnud nad ilma põhilistest tervishoiu- ja haridusteenustest, ning austaks inimõigusi;

19.   kutsub Nigeeria ametivõime üles alustama läbirääkimisi kohaliku elanikkonnaga Nigeri delta piirkonna tuleviku üle, eelkõige piirkonna sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaarengu üle;

20.   märgib, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on tähtsaim demokraatia aspekt ning aitab parandada sotsiaalset õiglust ja majandusarengut;

21.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Nigeeria valitsusele, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele, Aafrika Liidu komisjoni ja täitevnõukogu esimeestele ning Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse komisjonile ja ministrite nõukogule.


Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES)
PDF 216kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 14. kohtumiseks 3.–15. juunil 2007. aastal Haagis
P6_TA(2007)0211B6-0200/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 14. kohtumist, mis toimub 3.–15. juunil 2007. aastal Hollandis Haagis;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et CITES on suurim ülemaailmne looduslike liikide säilitamise kokkulepe, millega tõkestatakse rahvusvahelisest kaubandusest tulenevat looduslike looma- ja taimeliikide ülekasutamist ning millel on 171 osalist, nende hulgas Euroopa Liidu 27 liikmesriiki;

B.   arvestades, et loodusressursside tarbimine inimeste poolt, elupaikade hävitamine, kliimamuutus, looduslike liikide ülemäärane kasutamine ning ebaseaduslik kauplemine looduslike loomade ja taimedega on Maa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamised põhjused;

C.   arvestades teaduslikke aruandeid, milles prognoositakse, et kliimamuutus kiirendab bioloogilise mitmekesisuse kadumist ja halvendab ohustatud liikide olukorda;

D.   arvestades, et üldsuse teadlikkus tarbijariikides on olnud ja jääb keskseks teguriks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide salaküttimise ja -korjamise ning ebaseadusliku rahvusvahelise kaubanduse ohjeldamises;

E.   arvestades, et ebaseaduslik kaubandus kahjustab tõsiselt keskkonnasäästlikkuse ja arengualase jätkusuutlikkuse ülemaailmset tegevuskava;

F.   arvestades, et ELi säästva arengu strateegia näeb ette loodusressursside vastutustundliku ja jätkusuutliku haldamise raamistiku;

G.   arvestades, et eesistujariigi Ühendkuningriigi 25.-27. oktoobril 2005. aastal läbi viidud seminari "Elusloodusega kauplemise eeskirjade jõustamise kooskõlastamine ELis" tulemusena koostati laialdase heakskiidu pälvinud tegevuskava projekt Euroopa Liidus ebaseadusliku elusloodusega kauplemisega võitlemiseks (2006-2010);

H.   arvestades, et CITES täiendab Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning muude rahvusvaheliste organite tegevust, kes kaitsevad selliseid meres elavaid liike, mida võib ohustada rahvusvaheline kaubandus;

I.   arvestades, et rahvusvaheline vaalanduskomisjon (IWC ) – mida CITES tunnustab organina, millel on volitused reguleerida vaalade kaitset ja vaalavarude haldamist – on kaubanduslikule vaalapüügile kuulutanud ülemaailmse moratooriumi;

J.   arvestades, et Jaapan on teinud konventsiooni osaliste konverentsi 14. kohtumise dokumendis 51 ettepaneku arvata lisade perioodilise läbivaatamise hulka kõik rahvusvahelise vaalanduskomisjoni haldusalasse kuuluvad vaalalised, mis on loetletud I lisas, ja muuta CITESi osaliste konverentsi resolutsiooni 11.4, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise vaalanduskomisjoni ja CITESi suhe, ning et IWC esitaks teaduslikke andmeid ja nõuandeid CITESi vaalaliikide loetelu kohta;

K.   arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma 7. juuli 2005. aasta resolutsioonis metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava rakendamise kiirendamise kohta (1) pettumust metsaõigusnormide järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva protsessi "erakordselt aeglase kulgemise" suhtes; arvestades, et ebaseadusliku ja jätkusuutmatult raiutud puidu ELi importimist keelustavate kohustuslike ja põhjalike eeskirjade puudumisel on CITESi algatused puiduliikidega rahvusvahelise kauplemise reguleerimisel olulised;

L.   arvestades, et konventsiooni osaliste 12. konverentsil võeti vastuolus Euroopa Parlamendi soovitusega vastu otsus lubada Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi riigile kuuluvate elevandiluuvarude ühekordset müüki kehtestatud tingimustel, ning arvestades, et otsustes sätestatud kaubandustingimusi pole siiani täidetud;

M.   arvestades, et konfiskeeritud ebaseadusliku elevandiluu kogused on osaliste 13. konverentsist alates märkimisväärselt kasvanud ja aastas tapetakse hinnanguliselt 20 000 või rohkem elevanti; arvestades, et edasine elevandiluuga kauplemise lubamine avaldaks kahjulikku mõju elevandi niigi kahanenud ja killustunud asurkondadele Aafrika ja Aasia muudes riikides;

N.   arvestades, et metsloomade rändliikide kaitse konventsioonis on mõrtsukhai kantud nimetatud konventsiooni I ja II lisasse; arvestades, et Austraalia kandis 2001. aastal kõnealuse liigi CITESi III lisasse koos Norra ja Jaapani reservatsioonidega ning Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing (IUCN) kandis selle liigi 1996. aastal IUCNi ohustatud liikide punasesse raamatusse märkega "ohualdis";

O.   arvestades, et Aasia suurte kaslaste asurkonnad on üha enam ohustatud ning tiigrite ja muude suurte kaslaste arvu kahanemise vastu on võetud kahetsusväärselt vähe mõjuvaid meetmeid;

P.   arvestades, et kaaviarikaubanduse reguleerimiseks kehtestati 2005. aasta mais üleüldised kaaviari märgistamise nõuded;

Q.   arvestades, et liikide kaitse peab jääma ohustatud liikide nimekirja kandmise otsuste põhjenduse aluseks ning kaalutlusi selle mõjust inimeste elatusallikatele tuleb võtta arvesse nimekirja kandmise otsuste rakendamisel;

R.   arvestades, et mitte miski ei takista ELil võtta liidusiseselt vastu rangemaid meetmeid metsloomade impordi kohta, mis põhinevad liikide kaitse eesmärkidel või muudel kaalutlustel, näiteks murel loomade heaolu pärast,

1.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ettevaatuspõhimõtet juhtiva põhimõttena kõigis otsustes, mis puudutavad töödokumente ja nimekirja kandmise ettepanekuid, võttes arvesse ka põhimõtet "kasutaja maksab", ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ja tavapäraseid looduskaitse põhimõtteid;

2.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et CITESi ja muude bioloogilise mitmekesisusega seotud konventsioonide tõhusamaks kooskõlastamiseks vastuvõetavad otsused ei kahjustaks CITESi kui ülemaailmse looduskaitsealase lepingu olemust ega CITESi rangeid looduskaitsemeetmeid;

3.   on otsustavalt vastu salajasele hääletamisele ning pettunud selles, et CITESi alaline komitee ei ole esitanud ettepanekuid välistada konventsiooni otsustamisprotsessis salajase hääletamise võimalus;

4.   väljendab rahulolu Kenya ja Mali ettepanekute üle kehtestada 20aastane moratoorium elevandiluuga kauplemise suhtes, mida toetasid Togo ja Ghana, samuti Accra deklaratsiooni üle, milles nõutakse elevandiluuga kauplemise keelustamist ja mille on allkirjastanud 19 Aafrika riigi esindajad;

5.   tuletab meelde, et kavandatav moratoorium ei mõjuta osaliste 12. konverentsil vastu võetud otsust lubada Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi riigile kuuluvate elevandiluuvarude ühekordset müüki kehtestatud tingimustel;

6.   rõhutab, et Kenya ja Mali ettepaneku vastuvõtmine annaks aega täiustada elevantide ebaseadusliku tapmise järelevalve (MIKE) programmi ning võimaldaks rahvusvahelisel üldsusel suunata arutelu elevandiluu kaubanduse asemel elevante ja nende elupaiku ähvardavatele tõelistele ohtudele;

7.   nõuab tungivalt, et Aafrika riigid koostöös valitsusväliste organisatsioonidega viiksid täielikult täide osaliste 13. konverentsil vastu võetud otsuse rakendada Aafrika elevandiluu kaubanduse kontrolli tegevuskava, k.a aruandekohustust;

8.   kutsub komisjoni üles toetama jõupingutusi tiigrite kaitse parandamiseks ja järelevalveks, näiteks selgitades välja puuduvaid õigusnorme, rakendamisraskusi ning jõustamise ja õigusvõime puudusi;

9.   kutsub komisjoni üles esitama aruannet kaaviari märgistamisnõuete rakendamise arengu kohta, ergutama muid Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia olulisi tootja- ja tarbijariike märgistamissüsteemi rakendama ning tugevdama sellist jätkusuutlike ekspordikvootide sisseviimise protsessi, kus kvoodid põhinevad kõige usaldusväärsemal ja ajakohasemal teadusinfol;

10.   nõuab tungivalt, et EL toetaks osaliste konverentsil järgmisi ettepanekuid:

   - viia Nycticebus spp. (loorilased) CITESi II lisast üle I lisasse;
   - lükata tagasi otsus kustutada Lynx rufus (punailves) CITESi II lisast sarnasuse tõttu Euroopa ilvese (Lynx lynx) ja Pürenee ilvesega (Lynx pardinus);
   - kanda kaks hailiiki – Lamna nasus (harilik ehk atlandi heeringahai) ja Squalus acanthias (harilik ogahai) – CITESi II lisasse Saksamaa ettepaneku alusel liikmesriikide nimel;
   - kanda Pristidae spp. (saagrailised), mille kõik liigid on loetletud IUCNi punases raamatus märkega "kriitiliselt ohustatud", CITESi I lisasse;
   - kanda Anguilla anguilla (harilik ehk Euroopa angerjas) CITESi II lisasse Saksamaa ettepaneku alusel liikmesriikide nimel;
   - kanda Pterapogon kauderni CITESi II lisasse;
   - kanda troopiliste puude taksonid siiltsesalpiinia (Caesalpina echinata), dalbergiad (Dalbergia retusa, Dalbergia granadillo ja Dalbergia stevensonii) ja tsedrelad (Cedrela spp.) CITESi II lisasse;
   - kanda Lycaon pictus (hüäänkoer) CITESi II lisasse.
   - seadusandluse vastavust ja jõustamist käsitlev töödokument, mille Saksamaa on esitanud liikmesriikide nimel;
   - CITESi nimekirja kantud liikide eksemplaridega interneti teel kauplemist käsitlev töödokument, mille Saksamaa on esitanud liikmesriikide nimel;
   - Alžeeria neli ettepanekut kanda Cervus elaphus barbarus (punahirv), Gazella cuvieri, Gazella dorcas (dorkasgasell) ja Gazella leptoceros (liivagasell) CITESi I lisasse;
   - Austraalia esitatud töödokument traditsiooniliste ravimitega kauplemise kohta;
   - Kenya ja Mali ettepanek kehtestada 20aastane moratoorium elevandiluuga kauplemise suhtes;

11.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lükkaksid tagasi:

   - Jaapani koostatud, vaalalisi käsitleva konventsiooni osaliste konverentsi 14. kohtumise dokumendi 51;
   - Diceros bicornis (teravmokk-ninasarvik ehk must-ninasarvik) ekspordikvoodid Namiibiale ja Lõuna-Aafrikale;
   - kõikide Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Zimbabwe elevandiasurkondade loetelu kohta käibivate märgete asendamise CITESi II lisas, mis võimaldaks viia sisse iga-aastaseid ekspordikvoote töötlemata elevandiluuga kauplemiseks;
   - Botswana elevandiasurkonna loetelu kohta käibiva märke muudatusettepaneku CITESi II lisas, mis võimaldaks viia sisse iga-aastaseid ekspordikvoote töötlemata elevandiluuga kauplemiseks, elusloomadega kauplemiseks kaubanduslikul eesmärgil, nahktoodetega kauplemiseks kaubanduslikul eesmärgil, nahkadega kauplemiseks kaubanduslikul eesmärgil ja jahitrofeedega kauplemiseks mittekaubanduslikul eesmärgil;
   - ettepaneku laiendada Vicugna vicugna (vikunja) villa kaubandust Boliivia üheksale asurkonnale, kuna mõned nendest asurkondadest on väga väiksed;
   - ettepaneku viia Melanosuchus niger (tõmmukaiman) Brasiilia asurkond CITESi I lisast üle II lisasse;
   - ettepaneku viia Panthera pardus (leopard) asurkonna loetelu üle CITESi II lisasse ning suurendada Mosambiigi jahitrofeede ekspordikvooti;

12.   on arusaamisel, et CITES saab kõige paremini aidata kaasa vaeste inimeste elatusallikate suurendamisele konventsiooni rakendamise ja jõustamise ning reguleerimata ja ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemise kaudu, ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma tagasi osaliste 14. konverentsi dokumendi 14 "CITES ja elatusallikad";

13.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama rahvusvahelist koostööd CITESi rakendamises, töötades rakendamise hõlbustamiseks välja kindlaksmääratud eelisvaldkondadega strateegia ja pakkudes täiendavaid ergutusi ja rahalist toetust, eelkõige liikide tuvastamise ja jõustamismeetmete alaseks koolituseks ja tehnilises abiks;

14.   tuletab meelde, et Euroopa Liit on üks suuremaid turge, kus kaubeldakse ebaseaduslikult elusloodusega, ja et seadusest kinnipidamine erineb liikmesriigiti ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd ELi elusloodusega kauplemise seadusandluse jõustamise vallas;

15.   nõuab tungivalt, et CITESi osalised, kes pole Gaborone parandust veel ratifitseerinud, seda teeksid, mis võimaldaks Euroopa Ühendusel saada CITESi konventsiooni osaliseks;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, CITESi osalistele ja CITESi sekretariaadile.

(1) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 482.


Innovatsioonistrateegia
PDF 160kWORD 118k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon teadmiste rakendamise kohta praktikas: Euroopa laiapõhjaline innovatsioonistrateegia (2006/2274(INI))
P6_TA(2007)0212A6-0159/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia" (KOM(2006)0502);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Investeerimine teadustegevusse: Euroopa tegevuskava" (KOM(2003)0226);

–   võttes arvesse ühenduse Lissaboni kava rakendamist käsitlevat komisjoni teatist "Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis" (KOM(2005)0488) ning selle juurde kuuluvaid komisjoni töödokumente (SEK(2005)1253 ja SEK(2005)1289);

–   võttes arvesse pärast 27. oktoobri 2005. aasta Hampton Courti tippkohtumist koostatud uurimis- ja arendustegevuse ja innovatsiooni sõltumatu eksperdirühma 20. jaanuari 2006. aasta aruannet "Uuendusliku Euroopa loomine" (nn Aho aruanne);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise eesistujariigi järeldusi, mille eesmärk oli muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, ning Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta ning 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse 4. detsembril 2006. aastal toimunud konkurentsivõime nõukogu 2769. kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel: Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava" (KOM(2005)0330);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni programmi rakendamise kohta: VKEde arengu rahastamine Euroopa lisandväärtuse lisamine" (KOM(2006)0349);

–   võttes arvesse liikmesriikide esitatud riiklikke reformikavasid, 2006. aasta sügisel liikmesriikide esitatud aruandeid oma reformikavade rakendamise kohta ning komisjoni iga-aastases arenguaruandes antud hinnangut riiklike reformikavade kohta (KOM(2006)0816);

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitust 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2005–2008)(1) ning nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsust 2005/600/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(2), mis ühiselt moodustavad "majanduskasvu ja tööhõive koondsuunised";

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006.aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(3) (edaspidi: seitsmes raamprogramm);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)(4);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut (KOM(2006)0604);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus ühenduse patendi kohta (KOM(2000)0412) ja eesistujariigi poolt muudetud teksti;

–   võttes arvesse ühenduse raamprogrammi riigiabi andmise kohta uurimis- ja arendustegevusele ning innovatsioonile(5) ning komisjoni teatist "Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks" (KOM(2006)0728);

–   võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti "Euroopa konkurentsivõime aruanne 2006" (SEK(2006)1467) ning komisjoni teatist "Majandusreformid ja konkurentsivõime: "Euroopa konkurentsivõime aruande 2006" olulisemad seisukohad'" (KOM(2006)0697);

–   võttes arvesse Euroopa 2006. aasta innovatsiooni tulemustabelit, mis näitab selgelt, et Ameerika Ühendriigid ja Jaapan on innovatsiooni osas endiselt EList ees;

–   võttes arvesse OECD 2006. aasta teaduse, tehnika ja tööstuse prognoosi;

–   võttes arvesse oma 5. juuli 2006. aasta resolutsiooni ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis(6);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni tulevase patendipoliitika kohta Euroopas(7),

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga(8);

–   võttes arvesse eksperdirühma 2004. aasta juuli aruannet "Institutsioonide tõhustamine tehnoloogia ülekandmiseks teadussfäärist ettevõtetesse";

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslikku arvamust pealkirjaga "Investeerimine teadmistesse ja uuendustegevusse" (CESE 40/2007, INT/325);

–   võttes arvesse algatust i2010 ja eelkõige komisjoni teatist "Algatusse i2010 kuuluva e-valitsuse tegevuskava: Euroopa e-valitsuse loomise kiirendamine ühiseks hüvanguks" (KOM(2006)0173);

–   võttes arvesse komisjoni 2006. aasta novembri töödokumenti teenuste innovatsiooni kohta;

–   võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni tulevase regionaalpoliitika panuse kohta Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse(9);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A6-0159/2007),

A.   võttes arvesse Lissaboni strateegia elluviimise seisu ja sellest tulenevalt veelgi laiema innovatsioonistrateegia tähtsust seoses ülemaailmse konkurentsiga;

B.   arvestades, et mitmekesisus innovatsiooni kaudu on üks ELi võimalikke teid globaliseerumise väljakutsete vastuvõtmiseks;

C.   arvestades, et tuleks suurendada nii akadeemiliste uurimistööde tulemuste edastamist, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE), kui ka teadusuuringute tulemuste kättesaadavust, eriti sotsiaalse mõõtmega uuenduste osas, ning arvestades, et tuleks käsitleda innovatsiooniplatvormide geograafilise kontsentratsiooni küsimust, mis võimaldaks ära kasutada ELi erinevates piirkondades leiduvaid oskusi ja mitmekesisust,

D.   arvestades, et ELi teadusuuringute keskuste tohutuid teaduslike teadmiste varusid ei kasutata piisavalt ära;

E.   arvestades, et innovatsiooni toetamise valdkond ei ole konkurentsivõimeline ning puuduvad läbipaistvad ja õiglased tingimused kõigi innovatsiooniga tegelejate jaoks, kaasa arvatud uuenduslikud väikeettevõtjad ja tehnoloogilised innovatsioonikeskused;

F.   arvestades, et tehnoloogia survet ja nõudluse mõjutusi ühendav tavapärane lähenemine innovatsiooni edendamisele ei ole iseenesest piisav ning selleks tuleb samal ajal edendada soodsaid turutingimusi, et luua innovatsiooni soodustav õiguslik keskkond;

G.   arvestades, et hästi toimiv siseturg, mida toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(10), loob innovatsioonile soodsa keskkonna tänu tihedamale konkurentsile suuremas ja stabiilsemas majanduspiirkonnas, kaasates suuremaid investeeringuid ja soodustades töötajate liikuvust;

H.   arvestades, et ühtsel turul takistavad jätkuvalt kaupade, teenuste ja tööjõu liikuvust tõkked, mis jätavad Euroopa ettevõtted ilma vajalikust võimalusest lõigata kasu investeeringutest teadustegevusse ja innovatsiooni;

I.   arvestades, et innovatsiooni põhieesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet ja parandada selle kodanike elukvaliteeti;

J.   arvestades, et tipptaseme põhimõte, mis on kohane üksnes esmatähtsa teadusliku uurimistöö toetamisel, takistab tervet konkurentsi innovatsiooni toetamise valdkonnas ja tõrjub toetusprogrammidest kõrvale väiksemad osalejad (uuenduslikud ettevõtjad, tehnoloogilised ja innovatsioonikeskused, uurimiskeskused);

K.   arvestades, et innovatsioon võimaldab säilitada ka traditsioonilisi sektoreid;

L.   arvestades innovatsiooni osa sotsiaalsete mudelite väljatöötamisel liikmesriikides;

M.   arvestades, et innovatsioon võib kaasa aidata sotsiaalsete rühmade, näiteks puuetega inimeste integratsioonile;

N.   arvestades, et kaupade, teenuste ja protsesside valdkonna innovatsioonipotentsiaali ei ole ELis piisavalt ära kasutatud;

O.   arvestades institutsioonilise toetuse olulisust innovatsiooni ja autoriõigust käsitleva teabe haldusprotsessi jaoks;

P.   arvestades innovatsioonipoliitika rahastamist ning asjaolu, et innovatsioonipoliitikas peetakse üha olulisemaks riigihankeid ning avaliku ja erasektori partnerlust;

Q.   arvestades, et haridus, sealhulgas interdistsiplinaarne haridus, mis käsitleb traditsiooniliste teadusharudega piirnevaid valdkondi, on innovatsiooni eeltingimus ja innovatsioon peaks olema haridusprogrammide lahutamatu osa kõigil haridustasanditel;

R.   arvestades, et elukestev õpe võib aidata kaasa innovatsioonialaste teadmiste arendamisele ning infoühiskonna edendamine aitab võidelda tööturult väljatõrjutuse vastu;

S.   arvestades, et Euroopa kvaliteedistandardite ja -eeskirjade kehtestamine uue põlvkonna toodete ja teenuste väljatöötamise algetapil võib olla innovatsiooni allikaks;

T.   arvestades, et seitsmes raamprogramm peaks soodustama tugevama ja ulatuslikuma, konkreetsete ülesannetega Euroopa teadusruumi loomist;

U.   arvestades, et innovatsiooni määratlus OECD Oslo käsiraamatus on leidnud ulatuslikku tõlgendamist ja on muutumas ühenduse institutsioonides standardiks;

1.   tervitab komisjoni ettepanekut käivitada uus pilootturgude algatus, et hõlbustada uute, uuenduslike toodete ja teenuste turuleviimist valdkondades, kus EL võib saavutada maailma tasandil juhtpositsiooni; on seisukohal, et uus juhtivate turgude algatus, mis peaks eelkõige keskenduma uute innovaatiliste toodete ja teenuste loomisele ning turustamisele, tuleb käivitada eelkõige valdkondades, kus on suur nõudluspotentsiaal, tagades samas vähemarenenud piirkondade kaasamise;

2.   juhib tähelepanu sellele, et innovatsiooni toetava poliitika kavandamisel on tähtis keskenduda innovatsioonile laiemas mõttes, hõlmates nii teenustesektori, sealhulgas turismi, kui ka mittetehnilise innovatsiooni, teiste sõnadega uuendused turustamise ja korralduse valdkonnas; kinnitab täielikult 4. detsembri 2006. aasta konkurentsivõime nõukogu järeldusi, kus kutsutakse komisjoni üles koostama teenuste ja mittetehnilise innovatsiooniga seotud poliitilisi suuniseid ning palutakse, et komisjon kaasaks neisse aruteludesse eelkõige organisatsioone, mis esindavad väikeettevõtteid ja kodutööndusi;

3.   märgib, et kuigi VKEdel ja klastritel ning organisatsioonide, ettevõtete, ülikoolide ja teaduskeskuste koostööl on uuenduslike lahenduste loomisel ja rakendamisel eriti oluline roll, kaasa arvatud madala ja keskmise tehnoloogilise tasemega sektorites, puudub läbipaistvatel tingimustel antav süstemaatiline avalik toetus; tervitab sellele vaatamata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks mõeldud uut riigiabi raamistikku, mis sisaldabVKEde innovatsioonitegevust toetavate erimeetmete loetelu;

4.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid Euroopa ettevõtteid ja nende uuenduspotentsiaali, vähendades bürokraatiat ja seega parandades reguleerimise kvaliteeti ning kergendades halduskoormust; on kindlalt veendunud, et parem õiguslik reguleerimine ja eelkõige VKEde tarbetu bürokraatliku koormamise vähendamine edendavad soodsate turutingimuste teket ja aitavad viia uuenduslikke tooteid ja teenuseid juhtivatele turgudele ning see suurendab ka tarbijate usaldust ja kindlustunnet ning julgustab algatusi, nagu esitatud Eurostarsi programm;

5.   tervitab laiapõhjalise innovatsioonistrateegia käivitamist väike- ja mikroettevõtete jaoks, kelle uuenduspotentsiaali, eelkõige madala ja keskmise tasemega tehnoloogia ning mittetehnoloogilise innovatsiooni alal, ei ole siiani piisavalt märgatud ega rakendatud; kahetseb siiski, et eespool nimetatud komisjoni teatises, mis käsitleb teadmiste rakendamist praktikas, ei pakuta niisuguste ettevõtete jaoks välja rakendusmeetmeid; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles koondama oma erijooni ja vajadusi laiapõhjalise innovatsioonistrateegia kümnesse prioriteeti ning nõuab tungivalt, et komisjon koos vastavate esindavate organisatsioonidega esitaks nõukogule ja parlamendile eriprogrammi, mis käsitleb laiemas tähenduses innovatsiooni arendamist neis ettevõtetes, vaatamata nende tegevusvaldkonnale;

6.   rõhutab teaduse, tehnika ja uuenduste tähtsust hariduses ning kultuuris; rõhutab vajadust lisada õppekavadesse tegevusi ja algatusi, mille eesmärk on meelitada noori teaduse ja innovatsiooni juurde; arvab, et on vaja parandada elukestva õppe kursuste kvaliteeti ja suurendada nende arvu ning ergutada info- ja sidetehnoloogia võimaluste kasutamist, et luua teadmuspõhist ühiskonda, mis toetaks Euroopa innovatsiooni;

7.   soovitab komisjonil ja liikmesriikidel hinnata tõeliselt üleeuroopalise tasemekoolituse loomist, mis aitaks ehitada tugevamat Euroopa tööturgu;

8.   on seisukohal, et tuleb võtta meetmeid ELi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et suurendada teaduse, inseneriteaduse ja tehnilise valdkonna ülikoolilõpetanute, eriti naissoost ülikoolilõpetanute, sealhulgas alusuuringutega tegelevate teadlaste arvu, eelkõige kasutades seitsmenda raamprogrammi rakendavat eriprogrammi "Inimesed", andes toetusi, auhindu ja muid soodustusi ning julgustades naisi looma innovaatilisi ettevõtteid, eelkõige nõustamisprojektide ja muud liiki toetuse abil;

9.   teeb ettepaneku rajada vajalik tehniline ja teaduslik infrastruktuur uuenduslike lahenduste loomiseks olemasolevates kolmanda taseme haridusasutustes, et anda teaduskeskustele arenguväljavaateid; tuletab meelde kvaliteetse füüsilise ja tehnilise infrastruktuuri rahastamise tähtsust investeeringute saamiseks ja tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks;

10.   rõhutab, et uuenduslikeks protsessideks on vaja piisavat territoriaalset korraldust, sealhulgas uute suhtemudelite loomist ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide vahel (näiteks klastrid, piirkonnad ja platvormid) ning juhib tähelepanu positiivsele mõjule, mida innovatsioon võib korralduslikele protsessidele avaldada; kutsub liikmesriike üles kasutama struktuurifonde innovatsiooni arendamiseks vajaliku uue tehnilise infrastruktuuri rajamisel ja olemasolevate struktuuride tugevdamisel innovatsioonikeskuste, tehnikainkubaatorite ja uurimis- ning arenduskeskuste kujul piirkondades, kus leidub piisavalt innovatsiooni- ja teadmistepotentsiaali; on seisukohal, et ELi innovatsioonivõime suurendamise eeltingimus on tasuta või odav lairibajuurdepääs, millega toetatakse teadmistepõhist ettevõtlust; tervitab püüdeid edendada teadmiste vahetamist ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide ning tööstusettevõtete vahel;

11.   kutsub liikmesriike üles kaaluma ja rakendama maksusoodustusi, mis ergutavad ettevõtjaid rohkem investeerima teadusuuringutesse, arendustegevusse ja innovatsiooni, sealhulgas vajaduse korral koostama struktuurilist ülevaadet olemasolevatest mehhanismidest ja stiimulitest;

12.   palub liikmesriikidel teha kiiret koostööd siseturu loomise lõpuleviimiseks ja poliitilise kokkuleppeni jõudmiseks õigusloomega seotud ja mitteseotud meetmete üle valdkondades, kus endiselt püsivad kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumist takistavad tõkked, mis ei lase ettevõtjatel uuendustesse investeerimisest kasu saada;

13.   peab vajalikuks vähendada tootmistegurite ja toodete vaba liikumise takistusi siseturul, kuna see võib aidata tagada lihtsamat juurdepääsu riskikapitalile, kindlustades samas teadustöötajate ja tehniliselt uuenduslike kaupade ja teenuste liikuvuse ja teadmiste parema liikumise, mis kõik aitavad kaasa tõelise Euroopa innovatsioonipiirkonna loomisele; arvab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata teenindussektori jaoks kasulikele uuenduslikele lahendustele ning on veendunud, et kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise, asutamisvabaduse ning isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumise takistuste jätkuv kõrvaldamine ergutab innovatsiooni;

14.   võtab teadmiseks Euroopa tehnoloogiaplatvormide (ETP) ja EUREKA klastrite sellistesse platvormidesse kaasamise positiivse mõju ja kutsub liikmesriike üles neid platvorme toetama ning ergutama teiste ETPde võrkude loomist; peab positiivseks ka Euroopa ühiste tehnoloogiaalgatuste ettevalmistamist Euroopa innovatsiooni võtmevaldkondades, nagu esitatud Eurostarsi programm, mis peaksid toimuma avaliku ja erasektori partnerluse vormis;

15.   kutsub liikmesriike üles määratlema tähtsuse järjekorras valdkondi, mida nad peavad innovatsiooni seisukohast esmatähtsaks, nii rakendusuuringute ja tehnoloogia kui mittetehnoloogilise tegevuse alal, nagu juhtimisteooria ja bürokraatlik korraldus, ning toetama lisaks oma prioriteetidele ka ETPde prioriteete uuenduste vallas;

16.   kutsub komisjoni üles edendama parimate tavade vahetust ning sobimatute tavade määratlemist ja neist saadud kogemuste vahetust, et eelkõige toetada avaliku ja erasektori spetsialiseerunud partnerlusele rajatud ühiste tehnoloogiliste algatuste paremat reguleerimist, mis ergutaks innovatsiooni ka ELi vähemarenenud piirkondades;

17.   juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et kui asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut, peaks see püüdma innovatsioonikeskselt arendada teadusasutuste ja ettevõtjate sidemeid ja lisaks oma kooskõlastavale rollile teadmistekolmnurgas ergutama uuenduste valdkonna konkurentsi; seega peaks see instituut suutma anda märkimisväärse panuse Euroopa innovatsioonipotentsiaali tegelikku rakendamisse;

18.   võtab teadmiseks Euroopa Teadusnõukogu loomise ja nõuab, et innovatsioon ning valitud projektide praktiline rakendatavus oleksid uurimisteemade valikul olulised kriteeriumid;

19.   rõhutab, et ta peab Lissaboni strateegias seatud eesmärki suurendada teadus- ja arendustegevuseks tehtavaid kulutusi 3%ni SKTst minimaalseks;

20.   mõistab, et teadus- ja arendustegevusega seotud paratamatu ebakindlus vähendab finantsturgude soovi investeerida teadus- ja arendustegevuse projektidesse; tervitab komisjoni ettepanekut riskijagamisrahastu kohta, mis hakkab toetama investeerimist kõrge riskiga teadus- ja arendustegevuse projektidesse laenude ja tagatiste kaudu;

21.   võtab teadmiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, mis sätestab asjakohased rahalised vahendid, ning eespool nimetatud komisjoni teatise VKEde arengu rahastamise kohta, mis näeb ette konkreetsed meetmed riskikapitali-investeeringute suurendamiseks;

22.   rõhutab, et VKEde, mikroettevõtete ja ettevõtjate juurdepääs vahenditele on teadus- ja arendustegevuse suurendamise, uue tehnoloogia arendamise ja uuenduslike lahenduste turuleviimise jaoks otsustavalt tähtis; sellega seoses rõhutab nii varajase staadiumi rahastamise kui piisavalt pika aja jooksul jätkuva rahastamise vajalikkust; tõstab samas esile asjaolu, et praegune riskikapitali süsteem ei vasta sihtrühma rahastamisvajadustele, eelkõige mittetehnoloogiliste uuenduste valdkonnas; kutsub seetõttu liikmesriike üles kasutama riiklikke vahendeid, sealhulgas struktuurifonde, et alustada riskikapitalifondide rajamist avaliku ja erasektori partnerluste kujul piirkondades ja valdkondades, millel on innovatsioonipotentsiaali ja usaldusväärne teadmistebaas; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) määratleksid sobivad rahastamisviisid riskikapitali kohandamise või vajaduse korral uuenduslike rahastamisvahendite loomise teel;

23.   kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke kogukondi üles võtma konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames omaks uuenduslikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning juhib tähelepanu ka võimalusele kasutada Jeremie programmi raames VKEdele mõeldud finantsabi; ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi kasutama innovatsioonile suunatud teadustegevuseks taastuvaid rahalise toetuse allikaid, nagu "innovatsiooni maksedokumendi" süsteem, julgustab piirkondliku tasandi asjaomaseid osalisi rahastama struktuurifondide kaudu ka eksperimentaalseid ja seetõttu riskantseid meetmeid;

24.   kutsub piirkondliku ja kohaliku tasandi osalisi üles looma innovatsiooni jaoks soodsaid tingimusi ja seadma innovatsiooni edendamist tegevusprogrammide üheks põhiülesandeks ning eraldama märkimisväärset osa struktuurifondide vahenditest investeeringuteks teadmistesse, innovatsiooni ja täiendõppesse, millega luuakse lisaks muule kasule töökohti, suurendatakse tööhõivet ja takistatakse "ajude äravoolu" ja rahvastikukadu; kutsub liikmesriike üles seda toetama riiklike investeeringute abil kõrgharidusasutustesse, mille eesmärk on toetada andekaid;

25.   palub komisjonil hinnata projektide ja tegevuse kvaliteedi, kvantiteedi ja finantsaspektide kontrollimisel saavutatud tulemusi viisil, mis parandab aja jooksul edasise tegevuse tõhusust;

26.   eeldab, et siseturust tingitud tihedam konkurents innustab ettevõtjaid suurendama teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist; kutsub ettevõtjaid üles suunama osa oma kasumist teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse;

27.   on seisukohal, et ökoinnovatsioonil on tähtis roll energiatõhususe suurendamisel ning puhaste ja turvaliste energiavarude loomisel (sealhulgas taastuvad energiaallikad ja puhas fossiilenergia), samuti Euroopa konkurentsivõime suurendamisel; on seetõttu seisukohal, et ökoinnovatsioonile tuleb Euroopa ja riiklikes innovatsioonikavades suuremat tähelepanu pöörata ja EL peaks rakendama top runner-lähenemist;

28.   märgib, et linnakeskustel võib olla oluline osa kogu piirkonna innovatsioonistrateegia koostamisel ning nad võiksid võtta enda peale teatavate paljutõotavate projektide algatamise, nt soojusmajanduse moderniseerimise ning soojuse ja elektri koostootmise potentsiaali kasutamise alal, või käivitada muid algatusi, näiteks teadus- ja tehnoloogiaparkide rajamine;

29.   juhib tähelepanu vähemarenenud piirkondade raskustele erakapitali saamisel investeeringuteks ja kutsub liikmesriike ning kohaliku ja piirkonna tasandi osalisi üles EIP laenuvõimalusi laialdasemalt kasutama ning edendama ja tugevdama avaliku ja erasektori partnerlust innovatsioonitegevuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu headele tavadele ja avaliku sektori raha mõistlikule kasutamisele;

30.   rõhutab vajadust tugevdada ettevõtjate kui innovatsiooni peamise tõukejõu, mitte lihtsalt uuendusprotsessidest ja mehhanismidest kasusaajate rolli;

31.   võtab teadmiseks "Europe INNOVA" algatuse, mis pakub dünaamilisemat lähenemisviisi teenindussektori uuenduslike ettevõtete asutamisele ja toetamisele;

32.   kutsub komisjoni üles ergutama ümberkujundatud euroteabekeskuste ja innovatsiooni levikeskuste kasutamist, et võimaldada piirkondlikul tasandil kompleksteenust kõigile innovatsiooniprotsessis osalejatele, eelkõige innovaatoritest üksikisikutele ja väikestele uuenduslikele ettevõtetele; ergutab valdkondlikke ja vahendusorganisatsioone, nagu kaubanduskojad ja muud teabekeskused, kujundama end koostöös euroteabekeskuste ja innovatsiooni levikeskustega koondteabekeskusteks; kutsub ühtlasi komisjoni üles toetama vahendusorganisatsioonide kui VKEde esindajate osa innovatsiooni arendajate ja nõustajatena, leides neile nõuandemehhanismidele toetusvõimalusi;

33.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid jõupingutusi Euroopa teadus- ja tehnoloogiapiirkonna loomist takistavate piirkondlike erinevuste vähendamiseks;

34.   arvab, et riigihangetel on strateegiline roll uuenduslike toodete ja teenuste edendamisel, kui need on suunatud tõhusamate ja tulemuslikumate toodete loomisele ning ratsionaalselt korraldatud teenuste osutamisele, mis annavad kulutustele paremini vastavat tulu; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi võtma parimate pakkumiste valikul arvesse tõelist innovatsiooni;

35.   tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle avaldada suunised konsolideeritud õigusliku raamistiku kõige tõhusamaks kasutamiseks riigihangete puhul, mis lisaks konkurentsi edendamisele muudab eeskirjad paindlikumaks, ergutades seega uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja loovust;

36.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles täiustama teadus- ja uuendustegevuse majanduslike aspektidega seotud õigusstandardeid, et pakkuda paremat kaitset protsesside, tehnika ja avastuste levimisel rahvusvahelise avatuse kontekstis;

37.   märgib, et teenustesektori innovatsioonil on majanduses oluline roll ja teenustega seotud intellektuaalse omandi kaitse piirdub Euroopas sageli ärisaladustega; leiab, et väikestel ettevõtjatel on raske ja kulukas usalduslepingute üle läbirääkimisi pidada ja nende täitmist kontrollida ning see võib takistada koostööüritusi ning rahastamisallikate leidmist;

38.   rõhutab, et jõupingutused tuleks keskendada sellele, et hõlbustada eelkõige VKEdel teadusuuringute tulemustest turustatavate toodeteni jõudmist (vältides samas alusuuringute lämmatamist), ning on veendunud, et vaja on terviklikumat lähenemist, mis tasakaalustaks teadus- ja ettevõtlussektori tihedama koostöö ning tarbijate, kodanikuühiskonna ja keskkonna huvid ja kaasaks kõik kohalikud tegijad (avalikust ja erasektorist); tervitab asjaolu, et komisjon kavatseb vastu võtta teatise teadmiste vahetamise edendamiseks ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide ning tööstusettevõtete vahel;

39.   on seisukohal, et mõistlik ja usaldusväärne autoriõiguste kaitse ning patendisüsteem on uuendusliku teadmuspõhise majanduse ja ühiskonna rajamise võtmeelemendid; kutsub komisjoni ja EIFi uurima võimalust tagada väikeettevõtjatele patentide taotlemiseks piisav rahaline toetus;

40.   palub komisjonil koostada koostöös liikmesriikidega patendiõiguse õiguskaitsemeetmetele alternatiivsed ja täiendavad meetmed, mis pakuksid autoritele ja kujunevatele loomismudelitele kaitset väljapressimise ja õigusrikkumiste eest;

41.   tervitab komisjoni hiljutisi avatud juurdepääsu algatusi, mille eesmärgiks on teaduslike teadmiste leviku edendamine;

42.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et patentsuse ühised eeskirjad oleksid kohandatud iga konkreetse sektori tingimustele;

43.   palub komisjonil ja liikmesriikidel seoses uue Euroopa patendiga teha ettepanekuid menetluse kohta, millega kõrvaldada vähest huvi pakkuvad patendid ja blokeerivad patendid;

44.   palub komisjonil koostöös Euroopa standardiasutustega suurendada Euroopa standardite vastuvõtmise tempot ning kasutada tõhusalt ära juba olemasolevaid standardeid;

45.   on veendunud, et koostalitlusvõimeliste Euroopa standardite kiirem kehtestamine aitab toetada juhtivate turgude arengut eelkõige teenuste ja kõrgetehnoloogia valdkonnas ning aitab kaasa nende rakendamisele maailma tasemel, asetades nii Euroopa ettevõtjad teiste ülemaailmsel turul osalejatega võrreldes soodusolukorda;

46.   kutsub liikmesriike üles ergutama Euroopa standardite osas üksmeele saavutamist, sest kiire otsuse tegemine selles valdkonnas on ELi siseturu, piiriülese kaubanduse ja seega ettevõtjate poolt teadusuuringute ja innovatsiooni toetuseks tehtud investeeringute tasuvuse seisukohalt väga oluline;

47.   kutsub komisjoni üles edendama mitte ainult Euroopa standardite vastuvõtmist, vaid ka kohaldamist, eelkõige neist lihtsal viisil VKEdele teada andes; arvab, et käsiraamatud ja selgitavad juhendid peaksid olema kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes;

48.   tervitab Euroopa Liidu koostööd ülemaailmsete reguleerimisorganitega ning eeldab tehniliste uuenduste kiiret ja tõhusat juurutamist standardimise abil;

49.   on seisukohal, et standardite killustamine ülemaailmses mõõtkavas ei ole mõistlik; soovitab, et komisjon, liikmesriigid ning mitmesugused Euroopa ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid arvestaksid uute standardite kehtestamisel võimaluse korral alati põhimõtet, et rahvusvaheline standard on esmatähtis;

50.   tuletab meelde komisjoni poolt heakskiidetud avatud standardi definitsiooni, mille kohaselt (i) standardi kehtestab ja seda hoiab alal mittetulundusorganisatsioon ning selle pidev arendamine toimub avatud otsustamisprotsessi alusel, mis on juurdepääsetav kõigile huvirühmadele; (ii) standard on avaldatud ja seda kirjeldav dokument on kättesaadav kas tasuta või nominaalse tasu eest; (iii) intellektuaalomand, st standardi (osade) võimalikud patendid, tehakse kasutustasuta muutmatult kättesaadavaks;

51.   nõustub komisjoni seisukohaga, et klastrite poliitika on liikmesriikide innovatsioonipoliitika oluline osa ning kutsub osalisi üles, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, edendama klastreid ning innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskusi linnakeskustes ja maapiirkondades nii, et see võimaldab saavutada tasakaalu erinevate piirkondade vahel; julgustab liikmesriike edendama oma territooriumil nn teadmuspiirkondade ja klastrite loomist ning kogu ELi hõlmavat ja piiriülest koostööd ning koostööd kolmandate riikide ekspertidega; rõhutab antud kontekstis juhtimisstruktuuride loomise tähtsust, et parandada koostööd klastri erinevate osaliste vahel ja palub klastreid suunata ka piiriülesele tegevusele, kasutades eelkõige euroregioonide kogemust, kus on olemas väljakujunenud piiriülesed struktuurid ja sotsiaalsed võrgustikud; on seisukohal, et selles kontekstis tuleks arvestada ja kaasata EUREKA klastreid ja vihmavarjusid (temaatilisi võrgustikke);

52.   võtab teadmiseks Regioonide Komitee algatuse moodustada kohalike kogukondade interaktiivse platvormi raames piirkondade võrgustik, eesmärgiga võrrelda ja vahetada Lissaboni strateegia rakendamisel omandatud kogemusi;

53.   kutsub komisjoni üles jälgima regioonides toimuvaid innovatsiooniprotsesse ning koostama kogu ELis kehtivaid innovatsiooninäitajaid, mis liikmesriikide ja piirkondade uuendustahte selgemini esile tooksid;

54.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid aktiivselt teadlaskarjääri mainet, edendades olemasolevaid stiimuleid ja auhindu, nagu Descartes'i, Aristotelese ja noore teadlase auhinnad ning pakkudes köitvaid tingimusi, et tõmmata Euroopasse kõige säravamaid ja uuendusmeelsemaid teadlasi;

55.   nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused võtaksid kasutusele ja toetaksid riiklikke ning üleeuroopalisi innovatsiooniauhindu;

56.   on seisukohal, et teadusuuringute tulemusena väljatöötatud kaupade ja teenuste laiema avaliku omaksvõtu tagamiseks on vaja sobivaid tarbijakaitsemehhanisme, et suurendada kindlustunnet ja ohutust;

57.   rõhutab, et innovatsioon on ELi kodanike elukvaliteedi tõstmise vahend ja mitte eesmärk iseeneses; on seetõttu seisukohal, et kuigi konkurents ning kaupade ja teenuste liberaliseerimine aitavad innovatsiooni osas kaasa selle eesmärgi saavutamisele, peavad nendega kaasnema järelevalve- ja tarbijakaitsenõuded, kui see on üldiste huvidega põhjendatud;

58.   on seisukohal, et innovatsioonimeetmeid tuleks teabekampaaniate abil paremini toetada ja rõhutab vajadust jagada lõpetatud projektide tulemusel saadud teavet; ühtlasi soovitab õppida ekslikest toimingutest ebaõnnestunud projektide käigus ja hoiatada ka teisi ELi piirkondi sarnaste vigade eest;

59.   kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tagama üldist juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevale tööle, et hõlbustada e-õpet ja e-tööd üldiselt;

60.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.
(2) ELT L 205, 6.8.2005, lk 21.
(3) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
(4) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
(5) ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0301.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0416.
(8) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 321.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0184.
(10) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.


Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
PDF 137kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta soovitus nõukogule organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse strateegilise kontseptsiooni väljatöötamise kohta (2006/2094(INI))
P6_TA(2007)0213A6-0152/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse fraktsiooni ALDE nimel Bill Newton Dunni poolt esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mis käsitleb organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist (B6-0073/2006);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine" (KOM(2005)0232);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0152/2007),

A.   arvestades edusamme, mis õigusalase ja politseikoostöö valdkonnas on võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu viimase 30 aasta jooksul aset leidnud;

B.   arvestades eriti märkimisväärseid edusamme õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelises koostöös (nagu on välja toodud liikmesriikide, Europoli, Eurojusti ja tollikoostöö töörühma (Customs Cooperation Working Group – CCWG) 2005. aasta aastaaruannetes), mis jääb organiseeritud kuritegevusega võitlemise tõhusa Euroopa tasandi poliitika nurgakiviks;

C.   arvestades, et jõupingutused, mis viisid suurenenud teabevahetuseni ja koostööd tegevate teenistuste väljaõppe alaste algatuste kasvuni, on kandnud vilja ja aidanud üle saada vastastikusest usaldamatusest, mis on kõnealuses valdkonnas alati olnud peamine takistus;

D.   arvestades seda, et kõik organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega tegelevad ELi institutsioonid ja ametid peaksid täies ulatuses austama ELi ja kolmandate riikide kodanike kodanikuvabadusi ja põhilisi inimõigusi, k.a andmekaitse kõrgeimaid standardeid;

E.   arvestades, et praegusel ajal saab organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus areneda siiski ainult lähenemisviisi radikaalse muutmisega, mis võimaldaks lahendada üha keerulisemaid sisemisi piiranguid ja vastata samal ajal erakordselt kasvavate väliste piirangute suurenevale väljakutsele;

F.  .F. arvestades organiseeritud kuritegevuse geograafilist levikut, kuna varasemast avatumas Euroopas on ära kasutatud suurepäraseid teadmisi uutest transpordi-, vahetustegevuse ja kommunikatsioonivahenditest, samas kui õiguskaitseasutuste suutlikkust vähendavad endiselt juriidilised ja halduslikud piirangud, mis nende igapäevatööd takistavad;

G.   arvestades, et organiseeritud kuritegelikud ühendused muutuvad üha keerukamateks ja struktureeritumateks majandusorganisatsioonideks, kes on võimelised majandus- ja finantsturgudele pääsema ning neid kahjustama, otsides sellist legaalset majanduskeskkonda, kuhu nad saaksid suunata õigusvastaselt omandatud tulu, seda sageli komplitseeritud rahapesu vahendusel;

H.   arvestades, et äriühingute asutamine ja/või omandamine (sageli "riiulifirmana") sektoris, kus ringlevad tohutud rahasummad, on organiseeritud kuritegelike ühenduste üks põhivahendeid;

I.   arvestades, et õiguskaitse üksi ei ole piisav vahend organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitlemiseks ning sellega peab kaasnema põhjalik analüüs nähtuse levikust ja maffialaadsete organisatsioonide võimest kanda kinnitada, eriti nõrgalt arenenud sotsiaalstruktuuridega piirkondades;

J.   arvestades, et organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust peaksid toetama põhjalikud uuringud kapitalimoodustuse võime ning seadusliku ja ebaseadusliku majandustegevuse seotuse kohta ülemaailmsel tasandil, rakendades meetmeid takistamaks organiseeritud kuritegevuse imbumist riiklikesse haldusorganitesse ning sidemete sõlmimist asutuste, massiorganisatsioonide ja poliitikategelastega;

K.   arvestades, et organiseeritud kuritegevus toimib, kindlustades enesele vaikiva nõusoleku ning kehtestades teatud territooriumil kontrolli seadusvastase tegevusega;

L.   arvestades, et organiseeritud kuritegevus võib pakkuda terroristlikele ühendustele võimalust kasutada oma tavakanaleid seadusvastaseks kaubanduseks ning seega toota seadusvastast tulu, millega rahastada terroristlikke tegevusi;

M.   arvestades, et võideldes aja ja ruumi vastu, tuleb organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ühitada vajadus kohandada viivitamatult olemasolevad vahendid ja meetodid suutlikkusega olla ettenägelik, mis põhineb peamiselt võimalike luureallikate kohasel ja maksimaalsel ärakasutamisel;

N.   arvestades, et ainult proaktiivse poliitika abil on võimalik samaaegselt sammu pidada tegelikkusega, milleks on erinevate kriminaalsete rühmituste ülimalt keeruline koostöö, ja eemaldada uusi osalisi kaasava, ent alati põhiõigusi austava ennetuspoliitika abil suuremad ohuallikad, mida need rühmitused meie ühiskondadele kujutavad;

O.   arvestades üldist vajadust suurendada teadmisi kriminaalsete nähtuste kohta ja levitada neid teadmisi kõikide kuritegevuse vastases võitluses osalejate seas;

P.   arvestades, et enamasti ebapiisavalt informeeritud üldsuse toetus on keskpikas ja pikas perspektiivis üks võitluse võitmise võtmeelement;

Q.   arvestades, et olemasolevad ühenduse vahendid, nagu Europol ja Eurojust, on tõhusad ainult siis, kui saavad tegutseda täiesti iseseisvalt, ning arvestades, et seega on vaja neile kiiresti anda vahendid senisest vabamaks tegutsemiseks, kehtestades samas kohase parlamentaarse kontrolli, mis võimaldaks hinnata julgeolekutegevuse kasulikkust ja tegelikku lisandväärtust ning põhivabaduste täielikku austamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

R.   arvestades, et on huvitav märkida, et käesoleval aastal Europoli poolt avaldatud organiseeritud kuritegevuse ohu hindamisega (OCTA)(1) on liikmesriikide käsutuses mõjukas analüüs, mis aitab neil määratleda strateegilisi prioriteete, ja et see esimene samm peaks julgustama nõukogu jätkama asjakohast struktureerimist valdkonnas, kus kohtuvad kuritegevuse vastase võitluse endiselt liiga erinevad elemendid, süvendades eelkõige Austria eesistumise ajal algatatud nn sisejulgeoleku arhitektuuri kontseptsiooni ja arendades operatiivselt koostalituspõhimõtet; need kaks elementi peaksid luureandmetel põhineva õiguskaitse abil kombineerituna kaasa aitama uute koostoimevormide arengule ning analüüsi teostavate ja/või õiguskaitseasutuste vahelise negatiivse konkurentsi kaotamisele strateegilisel, tehnilisel ja operatiivsel tasandil,

1.   esitab nõukogule järgmised soovitused:

   a) kutsub nõukogu üles paluma, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (Palermo konventsioon) ning selle protokollid, mis käsitlevad kauplemist inimeste ja sisserändajatega, ning need õigusvahendid jõustaksid;
   b) kutsub nõukogu üles julgustama tungivalt liikmesriike järjekindlalt toetama koolitus- ja vahetusprogramme organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusesse kaasatud pädevate teenistuste ja asutuste vahel ning kutsub liikmesriike üles eraldama nimetatud programmidele finantsperspektiivi ja vastava üldise programmi raames, aga ka seitsmendas teadusuuringute ja arengu raamprogrammis julgeolekule eraldatud vahenditest piisavaid eelarvevahendeid, et tagada reaalselt nende tõhusus, ja muuta parimad tavad kättesaadavaks ka teistele liikmesriikidele;
   c) tuletab nõukogule meelde, et õigusalase ja politseikoostöö vahendite tõhustamine seisneb tänapäeval sisemiste struktuuride kohandamises kolmekülgse vajadusega kujundada välja menetlused, suurendada teabeedastuskanalite tõhusust ning parandada organiseeritud kuritegevuse alaseid teadmisi;
   d) kutsub nõukogu üles ELi tasandil tõhusamate meetmete rakendamiseks tagama, et liikmesriigid ühtlustavad tihedas koostöös kriminaalõiguse sätteid, pöörates erilist tähelepanu mõistete ja kuritegude määratlustele organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vallas, ning ühtlustama liikmesriikide kriminaalmenetlusi, säilitades samaaegselt täielikult menetlustagatised;
   e) soovitab nõukogul kutsuda liikmesriike üles laiendama võimalikult kiiresti uurimise erimeetodeid ja arendama ühiste uurimisrühmade loomist, mis kehtestati nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsusega ühiste uurimisrühmade kohta(2) (raamotsuse sisu võtsid liikmesriigid suures osas üle(3)), ning kaasama praktilist koostööd süstemaatiliselt erinevatesse parimate tavade juhenditesse, mis on vastavate teenistuste tegevuse aluseks;
   f) juhib nõukogu ja liikmesriikide tähelepanu tõigale, et organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi alased sätted on vaja vastu võtta eriti selleks, et kaitsta Euroopa Liidu õiguskorda ja finatshuve;
   g) rõhutab nõukogule vajadust suurendada kuritegevuse vastases võitluses osalejate vaheliste teabekanalite tõhusust, milleks on vaja märkimisväärseid õigusloomealaseid edusamme nii teatud kindlates valdkondades, nagu tõendite saamine ja kasutatavus ning kuritegude toimumise tuvastamiseks ja kuritegelikul teel saadud tulu neutraliseerimiseks saadud finantsteave, kui ka veel otsustamata põhimõttelistes küsimustes, nagu kättesaadavuse probleem, mis tuleb selgelt määratleda ning millele tuleb lisada tagatised, eriti need, mis puudutavad isikuandmete kaitset kolmanda samba raames; sel eesmärgil nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kiiremas korras vastu raamotsuse kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (KOM(2005)0475), võttes vajalikul määral arvesse seisukohta, mille parlament 27. septembril 2006. aastal(4) peaaegu ühehäälselt vastu võttis;
   h) täheldab, et nii liikmesriigid kui ka ELi institutsioonid võivad kasutada äsja asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ekspertiise, kaitsmaks põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ning uurimaks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tehtavas koostöös esile kerkinud juhtumeid; samuti kutsub nõukogu üles, viidates vajadusel Euroopa Liidu lepingu artiklile 7, kasutama samuti seda võimalust, ja edendama seda ka liikmesriikidega seotud juhtudel;
   i) kutsub nõukogu üles juhtima liikmesriikide tähelepanu vajadusele tugevdada uurimisstrateegiaid ning rakendama organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tõhusaid meetmeid, tegeledes järjekindlalt seadusvastaselt omandatud majandus- ja finantsressurssidega;
   j) kutsub nõukogu üles vastavalt komisjoni teatisele igakülgse ja ühtse ELi kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamine: ELi tegevuskava 2006-2010 (KOM(2006)0437) toetama liikmesriikide jõupingutusi püüdlustes suurendada arusaamist kriminaalsetest nähtustest, seades sisse ja ühendades võrgustikuks statistilised vahendid, mis on välja töötatud dünaamilist perspektiivi silmas pidades (nagu on juba OCTA puhul tehtud) ning ühiste näitajate põhjal, ja sellisel viisil, et edastatud luureinfo ei sisalda mitte ainult organiseeritud kuritegevuse täpset hinnangut, vaid on ka võrreldav ning selles pakutakse välja arusaadavad strateegiad ja soovitused edasiseks tegevuseks, mida antud valdkonnas tegutsevatel asutustel on võimalik ellu viia;
   k) palub nõukogul anda Europolile ja Eurojustile vajalik sõltumatus, usaldades neile täieliku pädevuse teha oma vastutusalas algatusi ja võimaldades seega muutuda koordineerijast eestvedajaks Euroopa tasandi võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu, võttes vajalikul määral arvesse vajadust kohaste sidemete järele pädevate riigiasutustega, et vältida asjaomaste asutuste tegevuse kahjustamist, tasakaalustamatuse teket või topelttööd; rõhutab, et vastutusala laienemisega peab kaasnema tõeline parlamentaarne järelevalve, mida suudab õiguspärasust ja tõhusust silmas pidades nõuetekohaselt teostada ainult parlament;
   l) palub nõukogul silmas pidada, et ennetustöös ei tohiks ignoreerida mitte ühtegi juhtlõnga, kuna see valdkond vajab erilist tähelepanu, eriti algatuste kaudu, mille eesmärk on tõhusalt kaitsta mitte ainult kuritegude ohvreid, vaid ka tunnistajaid, vabastades sel viisil teabeallikad, keda kuritegelikud organisatsioonid on tihti sundinud vaikima pideva väljapressimise ja terrori survega;
   m) soovitab nõukogul korraldada üleeuroopaline arutelu õiguskaitseasutustega Euroopa tasandil koostööd tegevate isikute ametliku staatuse asjakohasusest ja selle ühitatavusest inimõiguste ja inimväärikuse austamise alaste ühiste põhiväärtustega, eesmärgiga kehtestada kohane teabeotsingu viis eelnevalt määratletud ja kõigi poolt aktsepteeritud õiguslikus raamistikus;
   n) olles veendunud, et avaliku arvamuse toetus on keskpikas ja pikas perspektiivis organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse edu tingimus, palub nõukogul kutsuda liikmesriike üles tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et teavitada üldsust erinevate õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste tõhusa koostöö abil saavutatud edust ning eelkõige ühenduse vahendite ja osaliste panusest, eesmärgiga tõsta teadlikkust ELi algatuste lisandväärtusest kodanikele sedavõrd olulises valdkonnas;
   o) soovitab nõukogul võtta täielikult arvesse Eurobaromeetri perioodilistest uuringutest saadud olulist teavet (nagu 2006. aasta märtsis läbi viidud uuring organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni kohta(5)), mille ülesanne peaks olema tuvastada, kuidas Euroopa kodanikud tajuvad ELi rolli kõnealuses valdkonnas ja milliseid muudatusi oodatakse Euroopa tasandil;
   p) palub nõukogul seega aidata Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitleva valge raamatu(6) alusel kaasa üldsusele suunatud teadete korraldamise ja levitamise strateegia väljatöötamisele, millega ELi kuritegevuse ennetamise võrgustik võiks pädevusala laienedes tihedalt seotud olla(7);
   q) soovitab nõukogul paluda liikmesriikidel edendada kavasid eriti kohalikul tasandil, et tõsta üldsuse teadlikkust inimkaubandusest, mille eesmärk on peamiselt naiste ja laste seksuaalne või tööalane ekspluateerimine;
   r) nõuab, et nõukogu kehtestaks organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ELi poliitika proaktiivse lähenemise ka ELi ja kolmandate riikide koostöölepingutes, võttes samaaegselt vastu range raamistiku, mis sisaldab põhiõiguste siduvaid tagatisi; rõhutab sellega seoses, et OCTA on juba antud küsimuses teerajaja, kuna selle abil määratakse edukalt kindlaks tegevusvaldkonnad ja sidemed kriminaalsete ühenduste puhul, kelle geograafiline päritolu on tuvastatud;
   s) võttes arvesse ELiga piirnevate riikide süsteemides veel liiga sageli esinevat kalduvust kuritegevusele, soovitab nõukogul vastu võtta konkreetse lähenemise, mille keskmes oleks uus läbipaistvuse ja korruptsioonivastase võitluse alane algatus, eesmärgiga struktureerida suhted kolmandate riikidega ja eelkõige ELi naaberriikidega;
   t) soovitab nõukogul tungivalt nõuda liikmesriikidelt ülima valvsuse säilitamist terroristlike organisatsioonide ja organiseeritud kuritegelike ühenduste vaheliste võimalike sidemete suhtes, eriti seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega;
   u) kutsub lisaks nõukogu üles tõsiselt arvesse võtma ELi terrorismivastase koordinaatori põhjapanevat rolli, milleks on vastutada terrorismivastaste vahendite järelevalve ja luureandmete, liikmesriikide politsei- ja julgeolukuteenistustelt saadavate andmete kooskõlastamise ja kõrvutamise eest;
   v) kutsub eesistujat üles jätkama ja hoogustama Austria eesistumise ajal algatatud mõttetööd tõelise nn sisejulgeoleku arhitektuuri väljatöötamiseks;
   w) kutsub nõukogu üles võtma meetmeid, mis on esmajärjekorras suunatud rahapesust tuleneva kapitaliliikumise tõkestamisele ning kuritegeliku ja maffialaadse tegevuse tulemusel saadud omandi konfiskeerimisele;
   x) kutsub nõukogu üles tungivalt soovitama kõikidel liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida korruptsiooni vastu võitlemise ÜRO konventsioon;
   y) kutsub nõukogu üles edendama liikmesriikides – eriti nendes piirkondades, kus organiseeritud kuritegevus avaldab tugevaimat mõju kultuurile ja ühiskonnale – kõrge riskitasemega koolides ja eeslinnades selliste projektide korraldamist, mille käigus õpetatakse inimesi elama seaduse piires, võideldes seega organiseeritud kuritegevuse vastu laialdase hariduskampaaniaga;
   z) kutsub nõukogu üles jälgima selliste valitavate institutsioonide haldus- ja juhtimistegevust riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuse tasemel, kelle liikmete hulka kuuluvatele poliitikategelastele on esitatud kriminaalsüüdistusi seoses sidemetega organiseeritud või maffialaadse kuritegevusega;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) "Organised Crime Threat Assesment" – kättesaadav versioon: http://www.Europol.eu.int/publications/OCTA/OCTA2006.pdf
(2) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.
(3) Vaata komisjoni aruannet ühiseid uurimisrühmi käsitleva nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse ülevõtmise kohta (KOM(2004)0858).
(4) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 231 ja ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 263.
(5) http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_245_
(6) http://ec.europa.eu/communication_white_paper/doc/white_paper_en.pdf
(7) www.eucpn.org: http://www.eucpn.org/keydocs/l_15320010608en00010003.pdf


Kashmir: praegune olukord ja tulevikuväljavaated
PDF 247kWORD 97k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon Kashmiri kohta: praegune olukord ja tulevikuväljavaated (2005/2242(INI))
P6_TA(2007)0214A6-0158/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone Jammu ja Kashmiri kohta, eelkõige 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni "ELi ja India suhted: strateegiline partnerlus"(1), 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Kashmiri kohta(2), 18. mai 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorda maailmas 2005. aastal käsitleva aastaaruande ja ELi poliitika kohta antud valdkonnas(3), 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(4) ning 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni olukorra kohta Pakistanis(5);

–   võttes arvesse koostöölepingut Euroopa Ühenduse ja Pakistani Islamivabariigi vahel(6), mille sõlmimise Euroopa Parlament 22. aprillil 2004. aastal heaks kiitis(7);

–   võttes arvesse kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu resolutsioone kõnealuses küsimuses 1948. aastast 1971. aastani;(8)

–   võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja selle eelkäija, ÜRO Inimõiguste Komisjoni paljude töörühmade ja raportööride ning rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide väljendatud muret seoses inimõiguste rikkumistega Kashmiris;

–   võttes arvesse 1960. aastal sõlmitud Induse vesikonna lepingut;

–   võttes arvesse väliskomisjonis 2004. aasta novembris vastu võetud parlamendi ad hoc delegatsiooni Jammu ja Kashmiri visiidi raportit;

–   võttes arvesse 8. oktoobril 2005 Jammut ja Kashmiri tabanud laastavat maavärinat;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2005. aasta resolutsiooni nr A/RES/60/13, milles kiidetakse valitsusi ja rahvaid, kes osalevad maavärina tagajärgede likvideerimise ja ülesehitustoimingutes;

–   võttes arvesse Pakistani Islamivabariigi presidendi Pervez Musharrafi 12. septembri 2006. aasta visiiti väliskomisjoni;

–   võttes arvesse 13. oktoobril 2006 Helsingis toimunud Euroopa Liidu ja India 7. tippkohtumist;

–   võttes arvesse uusi rahuga seotud jõupingutusi Kashmiris alates vaherahuleppe jõustumisest 2003. aastal ning sellele järgnenud president Musharrafi tõotust 2004. aasta jaanuaris, et Pakistani territooriumi ei kasutata piiritaguseks terrorismiks, India peaministri Manmohan Singhi tulevikunägemust, et "piire ei saa uuesti maha joonistada, kuid saab tegutseda nende tähtsuse kaotamise suunas", ning 17. jaanuaril 2007. aastal alanud järjekordset rahukõneluste vooru;

–   võttes arvesse president Musharrafi hiljuti avaldatud neljapunktilist kava Kashmiri konflikti lahendamiseks (jätta muutmata Jammu ja Kashmiri piirid, võimaldada inimeste vaba liikumine üle kontrolljoone, alustada järkjärgulist demilitariseerimist ning luua omavalitsus koos ühise, Indiat, Pakistani ja Kashmiri hõlmava järelevalvesüsteemiga) ning samuti peaminister Singhi soovitust koostada ulatuslik rahu, julgeoleku ja sõpruse leping;

–   võttes arvesse India välisministri Pranab Mukherjee 13.-14. jaanuari 2007. aasta Pakistani-visiiti, mille käigus allkirjastati neli usalduse suurendamisele suunatud lepingut;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kriisirühma 11. detsembri 2006. aasta raportit nr 125 Aasia kohta ning Amnesty International´i, Freedom House'i, Human Rights Watchi ja USA välisministeeriumi raporteid inimõiguste kohta;

–   võttes arvesse parlamendi raportööri 2006. aasta juunis toimunud visiite mõlemale poole kontrolljoont;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0158/2007),

A.   arvestades, et endise Jammu ja Kashmiri Vürstiriigi vaidlusalune territoorium on jaotatud osadeks, mida praegu haldavad India Vabariik, Pakistani Islamivabariik ja Hiina Rahvavabariik, ning et selle territooriumi rahvaarv kokku on 13,4 miljonit;

B.   arvestades, et suurel osal Jammu ja Kashmiri aladel, eelkõige Gilgitis ja Baltistanis, valitseb äärmine vaesus ja mahajäämus, tohutud puudused algtasemel kirja- ja arvutusoskuses ning arstiabi kättesaadavuses, puuduvad demokraatlikud struktuurid ning suured puudujäägid on õigusriigi ja õigluse valdkonnas; ning arvestades, et kogu Jammu ja Kashmiri territoorium kannatab erakordselt tugeva majanduslanguse all;

C.   arvestades, et Pakistani ja India Jammut ja Kashmiri puudutava vastasseisu põhiteguriks on ka veevarude küsimus ning et sellel on oluline osa ükskõik millise lõpliku otsuse tegemisel;

D.   arvestades, et Jammu ja Kashmir on olnud konfliktiallikas juba peaaegu 60 aastat, mille jooksul on esinenud mitmeid India, Pakistani ja Hiina vahelisi relvastatud konflikte; arvestades, et väidetavalt on konfliktis surma saanud üle 80 000 inimese; arvestades, et India ja Pakistani vahelistesse konfliktidesse on nüüd lisandunud rahvusvaheline terrorism; ja arvestades, et Hiina, India ja Pakistan on tuumariigid, kuigi India ja Pakistan ei ole tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutanud;

E.   arvestades märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et Pakistan on aastaid aidanud Kashmiri sõjaväelasi väljaõppe, relvastuse ja rahaga ning on neid varjanud ega ole suutnud võtta sõjaväelasi vastutusele India hallataval poolel toime pandud metsikuste eest; arvestades, et siiski on sõjaliste jõudude sisseviimine India hallatavasse Jammusse ja Kashmiri vastavalt India valitsuse raportitele märgatavalt vähenenud alates 11. septembrist 2001; ja arvestades, et Pakistani valitsus peaks igasugusele infiltratsioonipoliitikale kindla lõpu tegema;

F.   arvestades, et kontrolljoonel on relvarahu kehtinud alates 2003. aasta novembrist ning see on püsinud, kui mõned rikkumised välja arvata;

G.   arvestades, et relvarahu on võimaldanud Indial ja Pakistanil pidada kahepoolseid kõnelusi Jammu ja Kashmiri üle, mis hakkavad tasapisi tulemusi andma; arvestades, et paljusid usaldust suurendavaid meetmeid rakendatakse rahuprotsessi osana; ning arvestades, et Kashmiri elanikud püüavad kõnealustest usaldust suurendavatest meetmetest kasu saada ja neid tegelikult kohalikul tasandil rakendada; arvestades, et Hiina pool asuvad Kashmiri elanikud jäävad sellest protsessist väljaspoole;

H.   arvestades, et India ja Pakistani 18. aprilli 2005. aasta ühisavaldus Kashmiri kohta, mis võeti vastu president Musharrafi India visiidi lõpus, on aidanud tugevdada kahe riigi vahelist lähenemisprotsessi, eelkõige kinnitades taas rahuprotsessi pöördumatust ja keskendudes Kashmiri konflikti mittesõjalisele lahendamisele;

I.   arvestades, et majanduslik areng on Jammu ja Kashmiri füüsilise ja sotsiaalse infrastruktuuri ning tootmispotentsiaali parandamise seisukohast olulise tähtsusega; arvestades, et ELi ja Pakistani 8. veebruari 2007. aasta ühisdeklaratsioon on nende suhete tugevdamises uus positiivne samm, ja arvestades, et mõlemad pooled on valmis kolmanda põlvkonna koostöölepingu täitmist jätkama, sest nad usuvad, et see võib edendada sotsiaalmajanduslikku arengut ja õitsengut Pakistanis; arvestades, et EL ja Pakistan on taas kinnitanud valmidust vaidlusi lahendada rahumeelsete vahendite abil kooskõlas rahvusvahelise õiguse, kahepoolsete lepingute ja ÜRO põhikirja põhimõtetega;

J.   arvestades, et praeguse, 1994. aastast kehtiva laiaulatusliku EÜ ja India vahelise kolmanda põlvkonna koostöölepingu institutsiooniliseks aluseks on ühine poliitiline avaldus, milles määrati kindlaks iga-aastased ministrite kohtumised ja mis avas ukse laiapõhjalisele poliitilisele dialoogile;

K.   arvestades, et 2005. aasta 8. oktoobri hommikul tabas Richteri skaala järgi 7,6 palline maavärin laia maa-ala Afganistanist üle Pakistani ja India ning et see oli laastavaim maavärin, mida maailma rahvad mäletavad, kuid kõige tugevamini avaldus selle mõju Jammus ja Kashmiris, tekitades erakordselt suurt kahju Azad Jammus (AJK) ja Kashmiris ning Pakistani loodepiiri provintsis;

L.   arvestades, et mõne minutiga nõudis maavärin üle 75 000 inimese elu AJKs, jõudes hiljem 88 000 hukkununi ning väidetava 6 000 hukkununi India hallatavas Jammus ja Kashmiris, mille tagajärjeks olid kümned tuhanded vigastatud ja miljonid täielikult ümberasustatud inimesed Pakistani poolel, kelle põhivajadused on minimaalselt rahuldatud ning kes on ilma alalise elukoha, töökoha, arstiabi ja hariduseta; arvestades, et paljud linnad ja külad on osaliselt või täielikult hävinud, põllumajandus on hävinud ning keskkond on saastunud, ning arvestades, et arengutase on tõsiselt langenud;

M.   arvestades, et mõlema riigi relvajõud ja opositsioonilised relvarühmitused Kashmiri vaidluses peaksid täitma 1949. aasta Genfi konventsiooni ja rahvusvahelist humanitaarõigust, mis keelavad rünnakud tsiviilelanike vastu ning tõsised rikkumised, mis on sõjakuriteod ja mille toimepanijad on riikidel kohustus vastutusele võtta;

N.   arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on üle 2000 sõduri hukkunud Siacheni liustikul, ning arvestades, et 2005. aasta novembris kehtestatud relvarahu Siacheni piirkonnas on teretulnud,

Sissejuhatus

1.   rõhutab, et India, Pakistan ja Hiina (kellele Pakistan loovutas 1963. aastal Trans-Karakorami piirkonna) on ELi olulised partnerid, kellest esimesel on strateegilise partneri staatus; usub, et püsivat konflikti kontrolljoonel saab kõige paremini lahendada, kui India ja Pakistani valitsused kohustuvad sellega ühiselt pidevalt tegelema ja kaasama selle lahendamisse endise vürstiriigi kõikide osade elanikud; sellest hoolimata arvab, et ELil võib olla midagi pakkuda varasemate kogemuste põhjal, mis on saadud konfliktide eduka lahendamisega etniliselt kirjus, paljurahvuselises ja mitmeusulises kontekstis; esitab seetõttu käesoleva resolutsiooni ja võimaluse kohtumisteks, mis võivad sellest tuleneda ja kujuneda kogemuste jagamiseks, millest on õppida ka Euroopa Liidul; kordab, et ELi jätkuv toetus on nii Indiale kui ka Pakistanile 2004. aasta rahuprotsessi rakendamisel oluline;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et India on maailma suurim ilmalik demokraatlik riik ja tal on demokraatlikud struktuurid kõikidel tasanditel, kuid Pakistan ei rakenda veel praegugi täielikult demokraatiat AJKs ja peab veel liikuma demokraatia suunas Gilgitis ja Baltistanis; märgib, et mõlemad riigid on tuumariigid, kes ei ole ühinenud tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga; rõhutab, et kui India tuumadoktriini aluseks on põhimõte, et tuumarelva esimesena ei kasutata, ei ole Pakistan endale veel sellist kohustust võtnud; märgib samuti, et president Musharraf ei ole suutnud täita oma 1999. aastal antud lubadust, et "relvajõududel ei ole mingit kavatsust jääda vastutavaks kauem, kui on tingimata vajalik tõelise demokraatia õitsengule Pakistanis tee sillutamiseks";

3.   avaldab sügavat kahetsust ülemkohtunik Iftikhar Muhammed Chaudhry ametist kõrvaldamisega käima lükatud negatiivsete sündmuste ahela üle, ja kuigi tunnistades, et nimetatud tagandamisest sai tegelikult alguse uus arutelu demokraatia, põhiseadusliku riigikorra ning sõjaväe rolli üle Pakistanis, mõistab hukka hiljutised vägivallapuhangud: rõhutab tungivat vajadust turvalise ja sõltumatu kohtusüsteemi järele Pakistani rahva, eelkõige AJKs ning Gilgitis ja Baltistanis elavate inimeste olukorraga tegelemiseks;

4.   kutsub India ja Pakistani valitsuse esindajaid üles kasutama ära peaminister Singhu ja president Musharrafi avaldustes pakutud võimalust anda uut hoogu suurema omavalitsuse, liikumisvabaduse, demilitariseerimise ja valitsustevahelise koostöö võimaluste uurimisele sellistes küsimustes nagu vesi, turism, kaubandus ja keskkond, ja edendada tõelist läbimurret Kashmiri vaidlusele lahenduse otsimisel;

5.   märgib, et maavärina mõju Pakistani kontrolli all olevale AJK elanikele on ohtlikult halvendanud põhivajaduste juba niigi vaevalist rahuldamist ning järsult kahjustanud institutsioone ja suutlikkuse tõstmise võimalust; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit aitaks ja toetaks selles osas Kashmiri elanikke;

6.   nõuab tungivalt, et Pakistani ja India valitsused lahendaksid võimalikult kiiresti otsustava tähtsusega küsimused, mis mõjutavad ülemjooksu piirialasid ning Jammust ja Kashmirist läbivoolavate jõgede (Indus, Jhelum, Chenab, Ravi, Beas ja Sutlej) kasutamist, võttes arvesse 1960. aastal sõlmitud Induse vesikonna lepingus sätestatud kehtivat mehhanismi; sellele vaatamata rõhutab, et ka näiteks Mangla tammi rekonstrueerimisel või Baglihari tammi ehitamisel peavad kannatanud elanikkonna põllumajanduse, kalanduse, karjakasvatuse ja veevajadusega seotud nõuded jääma esmatähtsateks ning kutsub üles mõlemat valitsust enne tulevasi otsuseid edaspidiste tammiprojektide osas korraldama ulatuslikke keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamisi;

7.   väljendab sügavat muret seoses negatiivsete tagajärgedega, mida on põhjustanud pikaajaline konflikt Jammu ja Kashmiri keskkonnale sellises ulatuses, et Jammu ja Kashmiri majanduslik tulevik on ohus pinnase seisukorra tõsise halvenemise, õhusaaste, jõgede – ja kõige dramaatilisema näitena kauaaegse turismimagneti Dali järve – reostuse, metsade hävitamise ning eluslooduse kadumise tõttu;

8.   märgib vee, julgeoleku, jätkusuutlike ja kindlate energiavarude tähtsust stabiilsusele ja kasvule piirkonnas ning märgib sellega seoses niisutus- ja hüdroelektriprojektide arendamise olulisust; peab tingimata vajalikuks, et Pakistani ja India valitsus jätkaksid konstruktiivset dialoogi ja konsulteeriksid kašmiiride esindajatega jõeäärsete alade küsimustes, ja nõuab tungivalt, et nad võtaksid vastu veevarude suhtes tervikliku lähenemisviisi, tunnustades võtmetähtsusega seoseid vee, maa, kohalike kasutajate, keskkonna ja infrastruktuuri vahel;

9.   rõhutab India ja Pakistani ühispärandit, mille näiteks on Jammu ja Kashmiri muinaskultuur; tunnustab ja väärtustab Jammu ja Kashmiri rahvaste pluraalsust, eri kultuuride ja usuliste tõekspidamiste ning ilmalike traditsioonidega elulaadi, mida on Jammu ja Kashmiri India osas säilitatud;

10.   usub, et ELi poolne piirkondliku identiteedi austamine ja püüe tagada otsuste tegemine selleks sobivaimal haldustasandil (st võimalikult lähedal neile, keda otsus puudutab) sarnanevad Kashmiri rahva püüdlustega tagada detsentraliseeritud otsustusstruktuurid ja oma unikaalse kultuurilise identiteedi tunnustamine;

Poliitiline olukord: rahva püüdlused

11.   kiidab ja toetab Indiat ja Pakistani praeguse rahu suunas liikumise puhul ning tervitab asjaolu, et pärast 2006. aasta juulis toimunud pommiplahvatusi Mumbais kolmeks kuuks peatatud kahepoolseid kõnelusi on uuesti alustatud; rõhutab piirkonna, ELi ja rahvusvahelise ühenduse vajadust toetada praegu toimuvaid kahepoolseid kõnelusi ning edasist sidemete tugevdamist konflikti lahendamiseks, kindlustades sellega Jammu ja Kashmiri rahvale stabiilse ja jõuka tuleviku, ja aidata leida Kashmiri vaidlusele kõiki osapooli rahuldavat lahendust;

12.   kutsub Euroopa Liitu üles toetama kohaliku kodanikuühiskonna kaasamist rahuprotsessi ning eelkõige toetama inimestevahelisi kontakte hõlmavaid projekte, et edendada dialoogi ja koostööd Pakistani, India ja Kashmiri valitsusväliste organisatsioonide vahel;

13.   on soojalt tervitanud India ja Pakistani algatatud usaldust suurendavaid meetmeid, millega on mõningat edu saavutatud mõlema poole pingete ja üksteise kahtlustamise vähendamisel ja mis on võimaldanud mõlemal pool asuvatel lahutatud perekondadel pärast pikki aastaid taas ühineda; rõhutab, et India ja Pakistani valitsused peaksid tegema suuremaid jõupingutusi Kashmiri elanike kaasamiseks põhiprobleemide lahendamisse;

14.   juhib tähelepanu asjaolule, et tavalised Kashmiri elanikud hakkavad pärast maavärinat kujunenud humanitaarolukorra tõttu nüüd rahuprotsessist järk-järgult kasu saama, kui üle kontrolljoone tehakse vahetusi ning India ja Pakistani valitsused on poliitiliselt kohustunud lubama inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist (ehkki ikka veel piiratud) üle kontrolljoone; nõuab uute jõupingutuste tegemist, et võimaldada kõigil Kashmiri elanikel – olenemata nende poliitilisest kuuluvusest – vahetult osaleda rahuprotsessis ja usaldust suurendavate meetmete rakendamises;

15.   rõhutab, et kriisid ja konfliktid on viimastel aastatel ÜRO tähtsust suurendanud, aga mitte vähendanud, ja rõhutab, et ÜRO jääb ka edaspidi dialoogi ja diplomaatia tähtsaks foorumiks; tuletab meelde ÜRO Julgeolekunõukogu arvukaid resolutsioone Kashmiri kohta 1948. aastast 1971. aastani, mille eesmärk on olnud julgustada nii India kui ka Pakistani valitsust võtma kõiki nende võimuses olevad meetmeid, mis arvestuste kohaselt võiksid olukorda parandada, ja milles on avaldatud veendumust, et vaidluse rahumeelne lahendamine on parim viis edendada Jammu ja Kashmiri, India ja Pakistani elanike huve; teeb kogu eespool nimetatu ja mitmete ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides esitatud punktide jätkuva rikkumise tõttu järelduse, et otsese rahvahääletuse toimumise eeltingimused ei ole praegu täidetud;

16.   kinnitab veel kord, et ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 1 lõike 1 kohaselt on kõikidel rahvastel õigus enesemääramisele, mille kohaselt võivad nad vabalt kehtestada oma poliitilise staatuse ja vabalt arendada oma majandust, sotsiaalvaldkonda ja kultuuri; kinnitab veel kord, et artikli 1 lõike 3 kohaselt peavad kõik paktiosalised edendama enesemääramisõiguse teostamist ja peavad austama nimetatud õigust kooskõlas ÜRO põhikirjaga; märgib siiski, et kõikides ÜRO resolutsioonides Kashmiri kohta tunnistatakse rõhutatult ja selgelt ainult endise Jammu ja Kashmiri Vürstiriigi õigust ühineda India või Pakistaniga; seoses püüdlusega leida Kashmiri konfliktile püsiv lahendus, mis tooks kaasa tohutu kasu kogu piirkonnale, tunneb heameelt uute ideede üle, mida praegu arutatakse ühendatud dialoogi ja India ümarlaua raames (millega seoses on eriti tervitatav, et India valitsus alustas taas dialoogi kõikide osapoolte Hurriyati konverentsiga), ja eriti ideede üle, mis on seotud piiride alalise kaotamise, omavalitsussüsteemi ja ühise või koostöös haldamise institutsioonilise korraldamisega; soovitab tungivalt nii Indial kui ka Pakistanil neid ideid edasi arendada ühistes aruteludes ja kašmiiridega mõlemal pool kontrolljoont ning Gilgitis ja Baltistanis;

17.   taunib jätkuvat poliitilist ja humanitaarolukorda kõigis neljas Jammu ja Kashmiri osas; tunneb siiski heameelt ühtse rahuprotsessi rolli üle liikumisel kašmiiride jaoks püsiva lahenduse suunas, mis põhineb demokraatial, õigusriigil ja põhiõiguste austamisel; toetab nii "teise tee" lähenemist kui ka laiemat dialoogi, milles osalevad mõjukad isikud, akadeemikud ja õppejõud ning muud asjaomased eksperdid Kashmiri mõlemalt poolelt ning Indiast ja Pakistanist, kes esitavad praktilisi soovitusi tihedamaks koostööks; õnnitleb Indiat ja Pakistani nende rühmade kokkuviimise eest ja teeb ettepaneku, et EL pakuks alati praktilist abi , kui mõlemad pooled seda paluvad ja ühtse rahuprotsessi raames;

18.   avaldab siiski kahetsust, et Pakistanil ei ole jätkuvalt õnnestunud täita asjakohaste ja representatiivsete demokraatlike struktuuride loomise kohustusi AJKs; märgib eelkõige asjaolu, et Kashmir ei ole ikka veel esindatud Pakistani rahvuskogus, et AJKd juhib Islamabadis asuv Kashmiri ministeerium, et Kashmiri nõukogus domineerivad Pakistani ametnikud ning et peasekretär, politsei peainspektor, peaarvepidaja ja rahandussekretär on kõik pärit Pakistanist; avaldab sügavat rahulolematust seoses 1974. aasta ajutise põhiseaduse sättega, mis keelab igasuguse poliitilise tegevuse, mis ei ole kooskõlas Jammu ja Kashmiri kui Pakistani osa doktriiniga ning kohustab kõiki parlamendivalimistel kandideerijaid AJKs alla kirjutama vastavale lojaalsusdeklaratsioonile; on mures sellepärast, et Gilgit-Baltistani piirkonnis puudub igasugune demokraatlik esindus; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et Pakistani valitsuse 1961. aasta Jammu ja Kashmiri (vara haldamise) määrusega kanti Pakistani kontrolli all olev maa, mis kuulus 15. augustil 1947. aastal Jammu ja Kashmiri osariigile, üle föderaalvalitsusele;

19.   avaldab sügavat kahetsust praeguse Pakistani valitsuse jätkuvalt kaksipidise hoiaku suhtes seoses Gilgiti ja Baltistani etnilise identiteedi küsimusega, kus valitsuse ametlikud pöördumised lähevad vastuollu presidendi avaldustega; soovitab tungivalt, et Pakistani valitsus kiidaks heaks ja rakendaks Pakistani ülemkohtu 28. mai 1999. aasta otsust, mis kinnitab Gilgiti ja Baltistani elanike kašmiiri pärandit ning määrab, et valitsus peaks tagama nende põhilised inimõigused, demokraatlikud vabadused ja juurdepääsu õigusabile;

20.   tunnistab, et Pakistan on eriti keerulises olukorras paljudest allikatest tuleneva surve tõttu; avaldab sellest olenemata:

   - sügavat kahetsust, et põhivajaduste rahuldamiseks, poliitikas osalemiseks ja õigusriigi loomiseks AJKs vajaliku piisava poliitilise tahte puudumine on jätnud naised pärast maavärinat lootusetusse olukorda;
   - tuletab meelde. EÜ ja Pakistani vahelise kolmanda põlvkonna koostöölepingu allkirjastamist 2001. aastal, lepingu artikkel 1 sisaldab inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamist kui olulist elementi, ja nõuab tungivalt, et EL annaks oma panuse kõnealuste põhimõtete toetamise tagamiseks lepingu rakendamisel; on eriti mures selle üle, et Gilgiti ja Baltistani elanikud on sõjaväe otsese kontrolli all ilma mingi demokraatiata;
   - märgib abielurikkumist ja vägistamist käsitlevaid šariaadi määrusi reformiva naiste õiguste kaitse seaduseelnõu heakskiitmist kui positiivset sammu naiste õiguste parema kaitsmise tagamisel Pakistanis ja ja hindab pühendumust, mida president Musharraf ja reformimeelsete parlamendiliikmed on näidanud kõnealuste muudatuste järgimisel, hoolimata katsetest neid läbi kukutada; rõhutab siiski, et on ilmselge, et Pakistan peab oma kohustuste täitmiseks inimõiguste valdkonnas rohkem ära tegema;
   - on siiski mures raske olukorra pärast, millesse on sattunud vähemused kogu piirkonnas;

21.   nõuab, et Pakistan vaataks läbi oma demokraatliku kontrolli aluspõhimõtted, rahvusvähemuste ja naiste õigused AJKs, mis nagu kõikjal mujal on otsustavalt tähtsad rahva elutingimuste parandamisel ning ähvardava terrorismi vastu võitlemisel;

22.   väljendab muret seoses sõnavabaduse puudumisega AJKs ja teadetega piinamiste ja väärkohtlemiste, India hallatavast Jammust ja Kashmirist pärit põgenike diskrimineerimise ja valitsusametnike seas esineva korruptsiooni kohta, ja kutsub Pakistani valitsust üles tagama, et AJK elanikud saaksid teostada oma kodaniku- ja poliitilisi põhiõigusi sundvõimust ja hirmust vabas keskkonnas;

23.   kutsub lisaks sellele Pakistani üles tagama AJKs vabad ja õiglased valimised, arvestades, et 11. juuli 2006. aasta üldvalimisi iseloomustasid laiaulatuslik pettus ja hääletamise võltsimine ning et kõikidel kandidaatidel, kes keeldusid toetamast Kashmiri Pakistaniga ühinemise seisukohta, oli kandideerimine takistatud; samuti palub Pakistanil korraldama Gilgitis ja Baltistanis esimest korda valimised;

24.   nõuab tungivalt, et Pakistani ja India valitsus muudaksid Siachenis alates 2003. aastast kehtestatud relvarahu kestvaks rahulepinguks, sest sellel, maailma kõrgeimal lahinguväljal, sureb igal aastal rohkem sõdureid pigem kliimaga seotud põhjustel kui relvastatud konflikti tõttu;

25.   kutsub Euroopa Liitu üles toetama Indiat ja Pakistani läbirääkimiste pidamises täieliku vägede väljatõmbumise tsooni üle Siacheni piirkonnas ilma, et see kahjustaks kummagi poole positsiooni, eelkõige abi pakkumisega jälgimistehnoloogiatega varustamisel ja kontrolli teostamisel;

26.   kutsub mässulisi relvastatud rühmitusi üles kuulutama välja relvarahu, millele järgneb desarmeerimis- ja taasintegreerimisprotsess; kutsub Pakistani ja India valitsust üles sellise relvarahu kehtestamisele kaasa aitama;

27.   julgustab Pakistani valitsust sulgema mässuliste veebilehti ja ajakirju; soovitab Pakistani ja India valitsusel kaaluda vihakõnede vastase seaduse kehtestamist;

28.   märgib, et India hallatava Jammu ja Kashmiri kontrolli all oleval osal on India põhiseaduse artikli 370 alusel unikaalne staatus, mis annab talle suurema autonoomia kui muudele liidu osadele; avaldab seetõttu rahulolu, et viimasel ajal on Jammus ja Kashmiris täheldatud arengut demokraatia tugevdamise suunas (mida tõendab 75% valimisaktiivsus hiljutistel kohalikel valimistel) ja et peaminister Singh on astunud samme dialoogi taasavamiseks kõikide osapoolte Hurryiati konverentsiga; märgib siiski, et praktikas esineb siiski puudujääke seoses inimõiguste ja otsese demokraatiaga, mida tõendab asjaolu, et kõik Jammus ja Kashmiris valimistel kandideerivad isikud peavad alla kirjutama vandele, milles nad lubavad olla lojaalsed Jammu ja Kashmiri osariigi põhiseadusele, mis toetab India ühtsust; nõuab, et India Riiklik Inimõiguste Komisjon teostaks täielikult oma volitusi kõikide arvatavate või dokumenteeritud rikkumiste osas ja usaldusväärsuse tõstmiseks nõuab, et India Riiklik Inimõiguste Komisjon täidaks kõik inimõigustega tegelevad ametikohad oma juhtkonnas; ootab suurendatud edusamme nimetatud valdkonnas ja positiivseid tulemusi laste tööd ja naistevastast vägivalda käsitlevate uute seaduste osas; võtab murelikult teadmiseks teated, et suurt hulk kašmiire peetakse kinni ilma asjakohase menetluseta;

29.   mõistab hukka dokumenteeritud inimõiguste rikkumised, mida panevad toime India sõjaväelased, eriti kui tapmise ja vägistamise juhtumid jätkuvad karistamatuse õhkkonnas; märgib murega, et riiklikul inimõiguste komisjonil ei ole põhikirja kohaselt õigust uurida inimõiguste rikkumisi, mida panevad toime India julgeolekuväed; peab siiski julgustavaks riikliku inimõiguste komisjoni soovitust, mida ka järgitakse, et sõjavägi nimetaks ametisse vanemohvitserid, kes kontrollivad põhiliste inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete rakendamist sõjaväeosades; võtab teadmiseks India valitsuse septembris 2005 antud lubaduse, et inimõiguste rikkumised ei ole vastuvõetavad; julgustab Lok Sabhat kaaluma inimõiguste kaitse seaduse muutmist, et võimaldada riikliku inimõiguste komisjonil sõltumatult uurida väiteid väärkohtlemiste kohta, milles sõjaväelasi süüdistatakse;

30.   rõhutab surmanuhtluse säilitamise ohtu keerulises poliitilises olukorras, näiteks Kashmiri vaidluses, kus ei paista olevat tagatud õigus õiglasele kohtumõistmisele; märgib murega, et Lõuna-Aasias on olukord surmanuhtluse osas jätkuvalt halb ning kahetseb sügavalt, et nii India kui Pakistani valitsused pooldavad selle säilitamist; tunneb heameelt, et olulisemate surmanuhtluse kaotamise toetajate hulgas selles piirkonnas on president Kalam ja hiljuti ametisse nimetatud India ülemkohtu ülemkohtunik; tervitab ÜRO inimõiguste resolutsiooni 2005/59 surmanuhtluse kohta ning kinnitab veelkord ELi inimõiguste suuniseid surmanuhtluse küsimuses; nõuab tungivalt, et India ja Pakistan kaaluksid ühinemist ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste konventsiooni teise vabatahtliku protokolli ning sarnaste piirkondlike instrumentidega eesmärgiga kuulutada surmanuhtlusele moratoorium ja liikuda selle täieliku kaotamise suunas;

31.   tervitab kõnealuses kontekstis peaminister Mamohan Singhi avaldusi, milles nõutakse "nulltolerantsi inimõiguste rikkumise osas" Kashmiris, ja kutsub India valitsust üles lõpetama kõik kohtuvälised surmamised, "kadunuks jäämised", piinamine ning omavolilised kinnipidamised Jammus ja Kashmiris;

32.   märgib, et ulatuslik karistamatus innustab ja soodustab edasist inimõiguste rikkumist kogu riigis; kutsub India ning Jammu ja Kashmiri osariigi valitsust üles tühistama kõik õigusnormid, mis annavad relvajõudude liikmetele tegeliku puutumatuse, ja asutama sõltumatu ja erapooletu komisjon India julgeolekujõudude poolt alates konflikti algusest toime pandud rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse raskete rikkumiste uurimiseks;

33.   nõuab tungivalt, et India ja Pakistan võimaldaksid rahvusvahelistele inimõiguste organisatsioonidele (nagu Freedom House, Amnesty International ja Human Rights Watch) vahetut ning piiranguteta juurdepääsu kõikidele endise vürstiriigi osadele, et uurida sealset inimõiguste olukorda ja koostada selle kohta korrapäraseid sõltumatuid raporteid; nõuab tungivalt, et mõlemad valitsused kohustuksid avalikult tegema täielikku koostööd kõikide piirkonda külastavate rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonidega;

34.   nõuab tungivalt, et EL asuks kindlale seisukohale India ja Pakistaniga sõlmitud lepingute demokraatia ning inimõiguste klausli suhtes, püüdes algatada mõlema riigiga intensiivset inimõiguste (sh Kashmiris inimõiguste tagamise) teemalist poliitilist dialoogi, ja nõuab, et EL uuriks võimalust algatada Pakistaniga spetsiaalne inimõiguste dialoog nagu juba toimub Indiaga ning luua mõlema riigiga tegelemiseks spetsiaalsed inimõiguste allkomiteed, nagu teatud teiste riikide puhul on tehtud;

35.   tõdeb, et elanikkonna paljude rühmade, näiteks Kashmiri orus elava sunniviisiliselt ümberasustatud panditite elutingimused on rasked; nõuab, et nimetatud rühmade ja muude rühmade eeskätt tööalast diskrimineerimist tuleb käsitleda aega viitmata; soovitab nimetatud rühmadel püüda end maksma panna komiteede asutamise teel, mis koosnevad nende endi valitud esindajatest ning tagavad naiste ja alla 25aastaste elanike nõuetekohase esindatuse;

36.   teeb ettepaneku, et India kontrolliks, kui edukaks osutus Ladakhis 1993. aastal loodud Autonomous Hill Council; loodab, et Kargil-Skardu kaubatee võetakse usaldust suurendava meetme osana uuesti kasutusele ning et Ladakhi/Põhjapiirkonna osad ühendatakse samalaadsete piiripunktide abil, nagu on sisse seatud mujal piki kontrolljoont;

37.   tervitab eelkõige India ja Pakistani vahel reisiviisade väljastamie suurenemist ja bussiliini Srinigar-Muzzafarabad taasavamist; märgib, et viimase statistika kohaselt on selle kasutamist piiratud vähem kui 400 inimeseni mõlemal pool kontrolljoont; ning kutsub India ja Pakistani ametivõime üles kergendama piiranguid seoses reisilubade küsimusega;

38.   õnnitleb Indiat Jammu ja Kashmiri sotsiaal-majandusliku arengu edendamise nimel osariigi jaoks eri kokkulepete kaudu tehtud jõupingutuste puhul, India poolse rõhuasetuse puhul töökohtade loomisele ning Jammus ja Kashmiris turismi edendamiseks võetud meetmete puhul, ning teeb ettepaneku uurida, kuidas oleks võimalik Euroopa Liidu ja India (tulevase) partnerluse abil luua eelkõige noortele uusi oskustel põhinevaid töökohti; julgustab Euroopa Liitu toetama kohalike valitsusväliste organisatsioonide algatusi naiste jaoks nii tootmise kui ka turunduse osas, et luua suutlikkuse tõstmise projektid; usub, et Euroopa Liit võiks tegelda võrdsete võimaluste probleemidega, suurendades kauplemist toodetega, mis naistele tavapäraselt elatist annavad, nagu tekstiili- ja käsitöötooted, ja hõlbustades teenuskaubandust sektorites, kus antakse tööd naistele; soovitab samal viisil tugevdada Euroopa Liidu ja Pakistani vahelisi majandussuhteid;

39.   kutsub nii Indiat kui ka Pakistani üles uurima suurema turvalisuse ja inimõiguste austamise võimalikku rolli töökohtade loomise ning kogu Jammus ja Kashmiris turismi suurendamise eesmärgi saavutamisel;

Võitlus terrorismiga

40.   tunnistab, et kui terrorismile ei tule lõppu, ei saa olla mingeid tegelikke edusamme poliitilise lahenduse suunas või elanikkonna majandusliku olukorra parandamisel kõikjal Jammus ja Kashmiris; märgib, et samas, kui viimase viie aasta jooksul on terroristlike rünnakute ohvrite arvus toimunud kindel langus, on pidevalt muutuvate AJKs baseeruvate terroristlike rühmituste, nagu Lashkar-e-Taiba ja Harakat ul-Mujahedeen, tegevus põhjustanud India hallatavas Jammus ja Kashmiris ning väljaspool seda sadu surmajuhtumeid;

41.   mõistab hukka Pakistani toime pandud inimõiguste dokumenteeritud rikkumised, sealhulgas Gilgitis ja Baltistanis, kus väidetavalt toimusid 2004. aastal vägivaldsed märatsemised, ning liialt sagedased terrori- ja vägivallajuhtumid, mille toimepanijaiks on relvastatud militaarsed rühmad; soovitab tungivalt Pakistanil läbi vaadata oma arusaamised sõna-, ühinemis- ja usuvabaduse põhiõigustest AJKs ning Gilgitis ja Baltistanis ning võtab murelikult teadmiseks inimõiguste ühenduste, näiteks Amnesty Internationali, väited piinamiste ja kinnipidamiste kohta ilma asjakohase menetluseta; kutsub kõiki asjaosalisi tungivalt üles tegema kõik selleks, et neid vägivallategusid käsitleda; tervitab Pakistani riigi võetud kohustusi piirata Pakistani kontrolli all olevast territooriumist väljaspool tegutsevate mässuliste imbumist üle kontrolljoone, kuid on seisukohal, et Pakistan peaks võtma palju tugevamaid ja tõhusamaid meetmeid; nõuab tungivalt president Musharrafi jätkuvat ja kindlameelset pühendumist terrorismivastasele võitlusele, mis, nagu laialt teada, kätkeb ääretul hulgal väljakutseid; kiidab heaks ja toetab mitmepoolset ning kahepoolset ELi liikmesriikide abi Pakistanile võitluseks terrorismiga ja otsustavate pingutuste tegemiseks AJK ning Gilgiti ja Baltistani elanike elukvaliteedi parandamisel; lisaks sellele kutsub Pakistani valitsust ja ELi liikmesriike üles intensiivistama jõupingutusi, et identifitseerida ja kinni võtta ELi liikmesriikidest Pakistani saabuvad võimalikud terroristid; tunneb heameelt, et kõnealuse kahe riigi valitsused on hiljuti loonud ühise nõukoja, India ja Pakistani vahelise ühise terrorismivastase mehhanismi, terrorismiga võitlemiseks ja luureandmete jagamiseks, ja võtab teadmiseks, et nõukoja esimene kohtumine toimus 6. märtsil 2007 Islamabadis;

42.   toetab tugevalt rahvusvahelise kriisirühma 11. detsembri 2006. aasta soovitusi Pakistanile tegutseda otsustavalt, et desarmeerida võitlejadAJKs ning Gilgitis ja Baltistanis sulgeda terroristide treeninglaagrid, lõpetada terroristide värbamine ja väljaõpetamine oma territooriumil ning katkestada raha ja relvade saatmine Talibanile ja muudele välisriikide või kohalikele võitlejatele Pakistani territooriumil;

43.   tunnustab ja toetab Kashmiri rahva püüdlust oluliselt vähendada relvajõudude kohalolekut mõlemal pool kontrolljoont; rõhutab siiski, et arvessevõetav demilitariseerimine saab teoks ainult juhul, kui paralleelselt rakendatakse tõelisi meetmeid, mille eesmärk on Pakistanist väljaspool tegutsevate mässuliste rühmituste tekitatud terrorismiohu Jammu ja Kashmiri territooriumile imbumise neutraliseerimine, ja usaldust suurendavaid meetmeid, näiteks vastastikuse süüdistamise lõpetamine, Srinagari ja Muzaffarabadi vahelise bussiliini avamine täies ulatuses, sideliinid ja kaubandussidemed ning muud meetmed, mis määratletakse tihedas koostöös Kashmiri mõlema poole elanikega, ja märgib selliste meetmete soodsat mõju Kashmiri elanike, eelkõige laste vaimsele tervisele ja turvatundele; rõhutab, et värsked, tulevikku suunatud algatused võivad kaasa tuua muutuse paremuse poole;

44.   rõhutab, et usalduse ja hea tahte õhkkonna loomise eesmärgil piirkonnas on ülimalt tähtis kõrvaldada kõikide kašmiiride vaba reisimise teelt kogu Jammu ja Kashmiri osariiki kõik tõkked ja takistused;

Usaldust suurendavad meetmed

45.   tervitab soojalt uusimaid märke täiendavatest jõupingutustest, sealhulgas isegi märkimisväärsetest poliitilise suundumuse muutustest lahendada Kashmiri vaidlus Pakistani ja India valitsuse poolt;

46.   avaldab erilist rahulolu kontrolljoonega eraldatud perekondade ühendamiseks võetud meetmete, eelkõige viie piiripunkti avamise üle; on teadlik, et kohtumispunktide avamine kontrolljoonel on olnud demonstratiivselt aeglane ega ole vastanud kohapeal kiiret tegutsemist nõudvale olukorrale; julgustab sellest olenemata kontrolljoone ületamist ning loodab, et ületamised sagenevad; avaldab soovi, et need laieneksid kõikidele kodanikele mõlemal pool kontrolljoont, ning soovitab Indial ja Pakistanil algatada kiirendatud haldus- ja konsulaarteenuste abil igasugust reisimist endises vürtsiriigis või rahvusvahelist reisimist soodustavaid meetmeid;

47.   on veendunud, et kontrolljoone sagedasemat ületamist tuleb kindlasti suurendada kodanikuühiskonna kõigil tasanditel ja igas eluvaldkonnas; soovitab luua juristide ühingute, koolide ja ülikoolide vahelised vahetusprogrammid, mis hõlmaks ka ühe ülikooli, mille linnakud on mõlemal pool kontrolljoont; teeb ettepaneku algatada sõjaväelaste vaheline dialoog vastastikuse usaldamatuse vähendamiseks eri poolte relvajõudude vahel;

48.   kutsub India ja Pakistani valitsusi üles asetama Jammu ja Kashmiri keskkonna taastamise ning säilitamise üheks keskseks punktiks kontrolljoone-üleses ühistegevuses ja ühendplaanides ning nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid annaksid sellistele projektidele kindla toetuse;

49.   soovitab kaaluda India ja Pakistani vahelise ühise seireüksuse loomist ilmatingimuste ja seismilise aktiivsuse alaste andmete jagamiseks, et anda varajane hoiatus looduskatastroofide kohta, mis on pärit mõlemalt kontrolljoone poolelt;

50.   soovitab poliitilisel tasandil luua India – Pakistani parlamentaarne ühiskomitee, et suurendada parlamentaarset teabevahetust ja dialoogi; samuti tuleb omavalitsustasandil luua ühised töörühmad kaubandus- ja turismialaste küsimustega tegelemiseks;

51.   ergutab ELi ettevõtjaid tunnistama kogu Kashmiri investeerimis- ja turismipotentsiaali ja eelkõige kõrgelt motiveeritud tööjõu olemasolu; soovitab Euroopa äriettevõtetel asutada ühisettevõtteid kohalike äriühingutega ning luua investeeringute kindlustamise skeeme, et järsult suurendada investorite usaldust; kutsub kõiki osapooli üles toetama ning hõlbustama nende kaubanduskodade kohalolekut rahvusvahelistel kaubandusmessidel Euroopa Liidus, et võimaldada neil oma kaupa ekspordiks reklaamida;

52.   lisaks toetab üleskutset Pakistanile arendada inimressursse, investeerides haridusse, sealhulgas ka föderaalvalitsuse hallatavate alade kutsekoolidesse ja tehnikumidesse, sealhulgas Kashmiri Gilgit-Baltistani aladel;

53.   märgib, et India on ainus suurim üldisest soodustuste süsteemist (GSP) soodustuste saaja; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi GSP+ süsteemi ja teised asjakohased kaubandusmeetmed vahetult pärast suure ulatusega loodusõnnetusi, näiteks maavärinad; tunneb heameelt kõikide Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni kuuluvate Lõuna-Aasia riikide lubaduse üle tõhusalt töötada, et muuta Lõuna-Aasia vabakaubandusleping poliitiliseks ja majanduslikuks reaalsuseks, mis annaks Jammu ja Kashmiri neljale osale maksimaalset kasu, ja palub Pakistani valitsusel lõpetada nn lubatud toodete nimekirja süsteem; märgib rahuloluga, et kuigi kaubavahetuse tase kahe riigi vahel on viimase kümne aasta jooksul olnud kõikuv, on India ja Pakistani ametliku kaubavahetuse üldine tase kasvanud 180 miljonilt USA dollarilt 1996. aastal 602 miljoni USA dollarini 2005. aastal, ja kuna mitteametliku kaubavahetuse kõrge tase osutab varjatud kaubavahetuspotentsiaalile nende vahel, leiab, et see suundumus võib jätkuda ja seda tuleks julgustada;

54.   rõhutab turismi olulist potentsiaali kohaliku majanduse toetamises; soovitab seetõttu Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel jälgida tähelepanelikult julgeolekuolukorda, et tagada ajakohastatud ning kooskõlastatud reisinõuanded isikutele, kes soovivad reisida Jammu ja Kashmiri territooriumile;

8. oktoobri 2005. aasta maavärina mõju

55.   rõhutab jõuliselt, et maavärin avaldas ülisuurt mõju Kashmiri elanike elule mõlemal pool kontrolljoont ja et masendav humanitaarolukord on nõrgestanud habrast kohapealset institutsionaalset suutlikkust AJKs ja Pakistani loodepiiri provintsis; rõhutab, et praegu on inimeste ainuke prioriteet ellu jääda;

56.   avaldab kahetsust, et peale tohutute inimkaotuste said hindamatuid materiaalseid kahjustusi AJK infrastruktuur (haiglad, koolid, valitsushooned, sidekanalid) ning juba varem nõrgal alusel olnud põhilised institutsioonid ja teenused;

57.   tunneb sügavat kurbust selle üle, et maavärina mõju lastele oli ebaporportsionaalselt suur ja UNICEFi andmete kohaselt sai surma 17 000 last; on sügavalt mures teadete pärast lastega kauplemise kohta pärast loodusõnnetust ja kutsub Pakistani valitsust üles tegelema eelkõige laste õiguste ja kaitse küsimusega AJKs, Gilgitis ja Baltistanis ja tegelema lastega kauplemisega tõhusamalt;

58.   juhib tähelepanu riigi sees ümberasustatud isikute kannatustele ja maavärina tagajärjel tõsises ja pidevas puuduses elavatele inimestele; tervitab riigi sees ümberasustatud isikute õiguste konventsiooni puudumisest tulenevalt toetumist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhtpõhimõtetele, mis on aluseks humaansele reageerimisele olukorras, mil sunnitud ümberasustamine on ennekuulmatult rikkunud inimõigusi, ja nõuab, et kõik asjaomased asutused, kellel on Kashmiris huvid, austavad neid põhimõtteid; kutsub Pakistani valitsust tegema kõik endast oleneva, et anda nii kiiresti kui võimalik maad nende külade elanikele, kelle külad kadusid maalihetesse, et nad saaksid oma külad uuesti rajada ja ehitada püsivad elukohad; soovitab tungivalt ELil keskenduda järjekindlalt eespool nimetatud põhimõtetele ja laiematele demokraatia, õiguse ja inimõiguste küsimustele Kashmiri kõigis neljas osas; märgib samuti, et mõlemal pool kontrolljoont pikka aega püsinud põgenikelaagrid tuleks lammutada ning et nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata kõnealuste laagrite asukate kaitsele, vajadustele ja ühiskonda integreerimisele ja laagri asukatel tuleks lubada kiiresti pöörduda koju või neile alaline elukoht anda; märgib, et rahvusvaheline üldsus peaks selles osas jätkuvalt abi andma;

59.   rõhutab, et katastroof tabas piirkonda, mis oli juba konfliktist ja terrorismist nõrgestatud ja kus organiseeritud kuritegevus ja üle kontrolljoone tunginud radikaalsed islami võrgustikud, kes kasutavad ära raskesti läbitavat maastikku, on pidevalt kahjustanud põhiinstitutsioone ja piirkondlikku stabiilsusust;

60.   on šokeeritud, et AJKs juba enne maavärinat valitsenud minimaalsed elementaarsed elutingimused (toiduained, vesi, peavari, hügieen, koolid ja vaevu nõuetele vastavad tervisekeskused) on maavärina tagajärjel tõsiselt kannatada saanud; nõuab tungivalt, et ajal, kui miljonite inimeste põhivajadused on rahuldamata, keskendaksid asjaomased asutused oma energia võitlusele korruptsiooniga, sest korruptsioon on ebaõigesti suunanud rahavood ettenähtud vastuvõtjatest eemale ja esitanud murettekitavaid väiteid, nagu oleksid maavärina tsoonis tegutsenud ÜRO poolt terroristlikeks kuulutatud organisatsioonid; palub komisjonil, liikmesriikide valitsustel, India valitsusel ja Pakistani valitsusel ning abiasutustel keskenduda ka edaspidi maavärina ohvrite põhivajaduste rahuldamisele;

61.   märgib, et maavärina ulatusel ja mõjul olid kontrolljoone Pakistani poolele palju suuremad tagajärjed, laastates suure osa kohaliku omavalitsuse infrastruktuurist ja tekitades vältimatuid viivitusi teenuste osutamisel, mida oli vaja hädaolukorraga toimetulekuks; õnnitleb valitsusi, sõjavägesid ja kohalikke elanikke mõlemal pool kontrolljoont nende pühendumuse, otsusekindluse ja kohustuse eest reageerida mitmesugustele väljakutsetele, mille maavärin põhjustas;

Vastus 8. oktoobri 2005. aasta maavärinale

62.   tunnistab, et rahvusvaheline üldsus, India ja Pakistan reageerisid olukorda arvesse võttes maavärinale väga kiiresti: India ja Pakistani vahel loodi aega viitmata kontaktid kõrgeimal tasandil; omamaised ja kohalikud valitsusvälised organisatsioonid reageerisid hästi ning tegid koostööd kohalike ja keskasutustega; tunnistab täielikult, et rahvusvaheline üldsus ning rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid näitasid üles ennenägematut solidaarsust maavärina üleelanute ja ohvrite abistamisel ning tervitab uute partnerlussuhete loomist; soovitab, et Euroopa Liit suhtuks pooldavalt edasistesse maavärina tõttu kannatada saanud piirkondade taastamiseks täiendava abi taotlustesse, ja palub komisjonil anda sellega seoses juba tehtud taotluste kohta ajakohast teavet;

63.   märgib murega, et Aasia Arengupanga ja Maailmapanga poolt koostatud esialgse kahju- ja vajaduste hinnangu kohaselt, millele komisjon oma panuse andis, on maavärina tagajärjel tekkinud töökohtade või elatise kaotus kokku 29%, mõjutades orienteeruvalt 1,64 miljonit inimest, kellest rohkem kui pool on hinnanguliselt alla 15aasta vanused; tunneb heameelt komisjoni 50 miljoni euro suuruse maksumusega projekti "Earthquake Early Recovery and Reconstruction Support to Pakistan" (Toetus Pakistanile maavärinast kiireks taastumiseks ja taasülesehituseks) üle; rõhutab, et kõnealune projekt peaks keskenduma lühikeses perspektiivis sellele, mis on kõige haavatavam: majandustegevuse taastamisele kannatanud piirkonnas, sealhulgas väikeettevõtete taaselustamisele ja kaotatud varade asendamisele põllumajanduses ning tööhõivevõimaluste loomisele koolituse ja oskuste parandamise programmide kaudu; soovitab, et taastamis- ja elatise kindlustamise meetmed peaksid keskpikas ja pikas perspektiivis sisaldama mikromajanduslikku rahastamist ja oskuste täiustamist, ning nõuab tungivalt, et komisjon toetaks selliseid strateegiaid pikas perspektiivis;

64.   märgib rahuloluga, et komisjon eraldas vahendeid pakilise hädaabi andmiseks maavärina ohvritele AJKs ja Pakistanis, kuid nõuab siiski tungivalt, et arengu- ja humanitaarabi volinik tuleks vastu AJK peaministri palvele eraldada lisavahendeid ulatuslikuks taastamiseks ja ülesehituseks, mis on vajalik selle katastroofi tagajärgede kõrvaldamiseks.

65.   avaldab lugupidamist kõigile, kes tegelesid tervishoiuvajaduste väljaselgitamise ja rahuldamisega maavärinas ellujäänute laagrites, kus olenemata puhta joogivee ja sanitaarrajatistega varustamise raskustest ei esinenud pärast katastroofi kujunenud olukorras suuri vee kaudu levivate haiguste puhanguid; avaldab Pakistani valitsusele kiitust peavarju, toidu ja tarbeesemete andmise eest rohkem kui kahele miljonile ümberasustatud inimesele, et aidata neil talv üle elada, ja avaldab Indiale kiitust selle eest, et ta on andnud nüüd uue elupaiga 30 000 inimesele, kes jäid kodutuks India pool kontrolljoont; on mures selle pärast, et teadete kohaselt elavad tuhanded inimesed ikka veel telkides, millele oli tunnistajaks ka parlamendi delegatsioon Lõuna-Aasia riikide ja Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsiooniga (SAARC) suhtlemiseks visiidi ajal AJKsse 15.–22. detsembrini 2006;

66.   märgib, et Pakistan asutas katastroofi esimestel päevadel föderaalse katastroofiabi komisjoni (Federal Relief Commission) otsimis-, pääste- ja abitoimingute kooskõlastamiseks; avaldab siiski kahetsust seoses Pakistani suutmatusega aktsepteerida India helikopteriabi pilootide rahvuse tõttu, aga ka üle kontrolljoone korraldatavate ühiste abioperatsioonide, arstiabimeeskondade ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri parandustöödepakkumisi, mis kõik oleksid oluliselt vähendanud kannatanute arvu; avaldab seepärast kahetsust, et maavärin ei andnud võimalust näidata poliitilist tahet pidada esmatähtsaks Kashmiri elanikkonna humanitaarvajadusi ja lükata kõrvale poliitilised eriarvamused;

67.   väljendab rahulolu seoses Pakistani naaberriikide (India, Hiina, Iraan, Afganistan) ning laiemal piirkondlikul tasandil Türgi ning Islamikonverentsi Organisatsiooni ja kogu rahvusvahelise üldsuse kiiresti antud rahaliste vahenditega; avaldab lugupidamist komisjonile, eelkõige Euroopa Humanitaarabi Ametile, kes on Pakistanis juba kohal, seoses nende väga kiire ja tõhusa reageerimisega; soovitab abiandjatel võimalikult kiiresti täita esialgsed abistamislubadused;

68.   õnnitleb komisjoni eelkõige programmi puhul, mis on ette nähtud rahastamise jätkamiseks maavärina tõttu ja kust nüüd on saadud 48,6 miljonit eurot ning mis jaotatakse koostöös valitsusväliste organisatsioonide, Punase Risti ja ÜRO asutustega; nõuab ELi-poolse kohustuse jätkamist, mille eesmärk on Kashmiri ülesehitamine;

69.   rõhutab, et ülesehitusfondid peaksid oluliselt keskenduma allesjäänud metsade säilitamise algatustele, nimelt alternatiivsete kütusevarude kättesaadavuse, metsade taastamise, keskkonnaõppekavade ja võimaluse korral ka tagatissüsteemide kaudu, mis võimaldavad AJK valitsusel pakkuda kompensatsiooni saamata jäänud sissetuleku eest, mille põhjuseks on puidumüügi piiramine;

70.   avaldab kahetsust, et Pakistani valitsus nõudis India tarnitud humanitaarabilt kõikide India etikettide eemaldamist enne selle väljajagamist;

71.   rõhutab asjaolu, et Pakistani armee esialgu kõhkleva hoiaku tõttu tekkis otse katastroofi järel abi vaakum, mille kasutasid ära kohalikud mässuliste organisatsioonid, näiteks Jamaat-i-Islami ning Jamaat-ud-Dawa, ümber nimetatud Lakshar-e-Tayyaba (Musharrafi valitsus kuulutas 2002. aastal kõnealuse organisatsiooni terroristlikuks ning keelas selle tegevuse), kes hakkasid aega viitmata de facto tegelema toitlustamise, eluasemete, laste kooliõpetuse ja lesestunud naiste heaolu korraldamisega; on väga mures, et see on kindlustanud äärmusrühmade usaldusväärsust kohalike elanike silmis ning veelgi kahjustanud tõelise demokraatliku esindatuse tekkimise võimalust;

72.   nõuab tungivalt, et India ja Pakistani valitsus koos rahvusvahelise üldsusega teeksid kõik endast oleneva, et rakendada kaitsemeetmeid ja hoolikalt jälgida antud rahaliste vahendite kasutamist;

73.   avaldab siirast heameelt 2. mail 2006. aasta teedrajava lepingu üle, millega elavdatakse kontrolljoont ületavat äri- ja kaubandustegevust Jammu ja Kashmiri eraldatud osade vahel, käivitades autoveoteenuse marsruudil Srinagar–Muzaffarabad ning ka teise Kashmiri läbiva bussiliini, mis ühendab Poonchi Jammus ja Kashmiris Rawalakotiga AJKs; soovitab rajada teedevõrgu Jammu ja Sialkoti ning Gilgit-Baltistani vahel; samuti soovitab luua raudteeühenduse Jammu ja Srinagari vahel ning parandada nende kahe linna vahelist maanteeühendust; tervitab peaminister Singhi 23. mai 2006. aasta lubadust luua vabama kaubanduse ja vabama liikumise tingimused koos hõlbustatud piiriületusega, et kujundada õhkkond Kashmiri lahenduse leidmiseks; soovitab tungivalt mõlemal poolel kiiresti ja oluliselt suurendada ametliku kaubavahetuse mahtu; soovitab tungivalt kiiresti kokku leppida maanteevedude mahu üksikasjalikes eeskirjades, pannes rõhku nende võimalikult ulatuslikule lihtsustamisele; soovitab välja töötada ühtse turu arengukava, mis hõlmaks erinevaid põllumajandussaaduste töötlemisüksusi, külmahelaid, väikesemahulisi konteinervedusid ja kombineeritud vedusid;

Järeldused

74.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja tema institutsioonid ei laseks Jammu ja Kashmiri rahva raskel olukorral tähelepanu keskmest kaduda ning tagaksid, et abi- ja muude programmide kavandamisel ning rakendamisel peetakse silmas aeganõudvat taastamistegevust ja institutsioonide väljaarendamist;

75.   rõhutab, et Euroopa Liidu kogemuste põhjal võib järeldada, et üks riikidevaheliste suhete parandamise teguritest on kahepoolsete kaubavoogude suurendamine; usub, et Jammu ja Kashmiri puhul on kontrolljooneülene kaubandus eriti oluline majanduskasvu, arengu ja majanduspotentsiaali vallandamise seisukohalt; soovitab transpordi ja infrastruktuuri projektid seada prioriteetideks;

76.   toetab tugevalt mõlema poole ja kõigi tasandite poliitikaasutuste jätkuvaid algatusi, ning soovitab tungivalt seada prioriteediks Kashmiri rahva materiaalsed ja institutsioonilised vajadused, et muuta selle rahva poliitiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt ebasoodsat olukorda; soovitab Euroopa Liidul vastata mõlema valitsuse taotlustele;

77.   tunnustab väljapaistvat tööd, mida teevad komisjoni delegatsioonid Islamabadis ja New Delhis;

78.   märgib, et loodusõnnetused loovad mõnikord rahusobitamiseks vajalikud poliitilised tingimused; et loodus ei tunnista riigipiire ning Pakistan ja India saavad Kashmiri rahvale anda tuleviku ülesehitamiseks lootust ainult siis, kui nad ühiselt rakendavad püsivaid meetmeid;

o
o   o

79.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, India Vabariigi valitsusele, Pakistani Islamivabariigi valitsusele, India ja Pakistani hallatava Jammu ja Kashmiri pädevatele asutustele või valitsustele, Hiina Rahvavabariigile ja ÜRO-le.

(1) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 589.
(2) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 469.
(3) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 341.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0388.
(5) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1040.
(6) ELT L 378, 23.12.2004, lk 22.
(7) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 988.
(8) Kõikide resolutsioonide nimekirja osa palun vaadake väliskomisjoni raporti A6-0158/2007 lisa.


Eesti
PDF 116kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon Eesti kohta
P6_TA(2007)0215RC-B6-0205/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 2. mai 2007. aasta avaldust olukorra kohta Eesti saatkonna ees Moskvas;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringi avaldust ning arutelu olukorra kohta Eestis 9. mai 2007. aasta täiskogu istungil;

–   võttes arvesse nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide valitsuste arvukaid toetusavaldusi Eestile;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et 26. kuni 28. aprillini 2007. aastal panid meeleavaldajad, kes protestisid Eesti valitsuse otsuse vastu paigutada nõukogudeaegne "Tallinna vabastajate monument" Eesti pealinna kesklinnast ümber mõne kilomeetri kaugusel asuvale Kaitseväe kalmistule, kahel ööl Eesti pealinnas ja mõnes Kirde-Eesti piirkonnas toime rea vägivallaakte, mis algasid meeleavaldajate rünnakutest politsei vastu ja lõppesid laiaulatusliku vandalismiga Tallinna kesklinnas;

B.   arvestades, et politseid nähti jõudu kasutamas ainult äärmuslikes olukordades ja Eesti õiguskantsler ei tuvastanud politsei tegevuse väärjuhtimist;

C.   arvestades, et Eesti valitsus selgitas oma otsuse põhjuseid eelnevalt Venemaa Föderatsiooni valitsusele, pakkudes teha nendega koostööd monumendi ümberpaigutamisel ja kutsus Venemaa esindajaid säilmete väljakaevamistel osalema, millest Venemaa ametivõimud aga keeldusid;

D.   arvestades, et väljakaevamised teostati ranges kooskõlas väärika käitumise rahvusvaheliste standardite ja normidega, ning arvestades, et monument taasavati kaitseväe kalmistul ametliku tseremooniaga ja Hitleri-vastase koalitsiooni esindajate osavõtul;

E.   arvestades, et vägivaldsed meeleavaldused ning seaduse- ja korrarikkumised toimusid Eestist väljaspool asuvate jõudude aktiivsel organiseerimisel ja nendega koostöös;

F.   arvestades, et Venemaa kõrged esindajad on teinud mitmeid avaldusi (sh riigiduuma delegatsiooni ametlik avaldus visiidi kohta Tallinna), milles nõutakse Eesti valitsuse tagasiastumist;

G.   arvestades Eesti peaministri Andrus Ansipi avaldust, et kõnealused sündmused kujutavad endast hästi koordineeritud ja jultunud sekkumist Eesti siseasjadesse;

H.   arvestades, et vahetult pärast Tallinna rahutusi takistasid Venemaa valitsusmeelse noorteorganisatsiooni Naši vaenulikud meeleavaldajad seitsme päeva jooksul Moskvas asuva Eesti saatkonna tööd, mille käigus muu hulgas tungiti kallale Eesti ja Rootsi suursaadikutele, ähvardati lammutada saatkonnahoone, rebiti maha saatkonna territooriumil asunud Eesti lipp ja nimetati Eestit fašistlikuks riigiks;

I.   arvestades, et peamiselt väljastpoolt Eestit on organiseeritud süsteemseid küberrünnakuid, et blokeerida ametlikke sideliine ja Eesti riigiasutuste veebilehti; arvestades, et need rünnakud on toimunud Venemaa riigiasutuste IP-aadressidelt ning et Interneti ja mobiiltelefonisõnumite kaudu toimuvad jätkuvalt jõulised propagandarünnakud, milles kutsutakse üles relvastatud vastupanule ja jätkuvale vägivallale;

J.   arvestades, et vaid mõni päev pärast sündmusi Tallinnas hakati ulatuslikult piirama Eesti kaupade eksporti Venemaale, Venemaa äriühingud peatavad Eesti firmadega lepinguid, ähvardatakse katkestada Eesti energiavarustus ning Tallinna-Peterburi rongiühendus peatatakse 2007. aasta juuni lõpus;

K.   arvestades, et Venemaa ametivõimud, sh riigiduuma delegatsioon, on kahjuks keeldunud Eesti ametiasutustega dialoogi astumast ning keeldunud isegi osalemast ühisel pressikonverentsil välisministeeriumis;

L.   arvestades, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Kornelius on öelnud, et pole mingit alust kogukondadevaheliseks konfliktiks ja et ta ei näe mingit põhjust esitada rahutusi konfliktina eesti keelt kõneleva ja vene keelt kõneleva kogukonna vahel;

M.   arvestades, et sündmusi õhutasid veelgi valeinformatsiooni edastavad Venemaa meediakanalid, ärgitades inimesi meeleavaldusi jätkama;

N.   arvestades, et vaid tilluke osa etnilisest vene kogukonnast osales meeleavaldustes ja rüüstamises ning märkimisväärne hulk vene taustaga politseinikke täitis laitmatult oma kohust ja suur enamus kõikidest küsitletutest kiitis Eesti valitsuse käitumise heaks;

O.   arvestades, et Eestil on ELi ja NATO sõltumatu liikmesriigina suveräänne õigus hinnata oma traagilist lähiminevikku alates iseseisvuse kaotamisest 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud pakti tagajärjel kuni 1991. aastani;

P.   arvestades, et demokraatlikud lääneriigid ei ole Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt kunagi seaduslikuks tunnistanud;

Q.   arvestades, et oma 12. mai 2005. aasta resolutsioonis Teise maailmasõja 8. mail 1945. aastal Euroopas lõppemise kuuekümnenda aastapäeva kohta(1) järeldas Euroopa Parlament et "mõnele riigile tähendas Teise maailmasõja lõppemine türannia taastamist stalinistliku Nõukogude Liidu poolt", ning õnnitles Kesk- ja Ida-Euroopa riike vabanemise puhul "pärast paljusid aastakümneid Nõukogude ülemvõimu või okupatsiooni" all;

R.   arvestades, et Nõukogude Liidu ainuke õigusjärglane Venemaa Föderatsioon eitab ikka veel tõsiasja, et Balti riigid liideti Nõukogude Liiduga ebaseaduslikult,

1.   väljendab toetust demokraatlikult valitud Eesti valitsusele ja solidaarsust temaga tema püüetes tagada kord, stabiilsus ning õigusriigi põhimõtted kõikidele Eesti elanikele;

2.   peab ELi ühe väiksema liikmesriigi vastu suunatud rünnakuid Euroopa Liidu solidaarsuse proovikiviks;

3.   peab lubamatuks Vene ametivõimude mitmesuguseid katseid sekkuda Eesti siseasjadesse;

4.   on häiritud Moskvas asuva Eesti saatkonna puudulikust kaitsest Venemaa ametivõimude poolt ja Naši meeleavaldajate toime pandud füüsilistest rünnakutest Eesti suursaadiku vastu; kutsub Venemaa valitsust üles järgima ilma eranditeta 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni;

5.   mõistab hukka Venemaa katsed kasutada majandussurvet Eestile välispoliitika vahendina ja kutsub Venemaa valitsust üles taastama kahe riigi vahel normaalsed majandussuhted;

6.   tuletab Venemaa ametivõimudele meelde, et nende valimatu ja avalikult vaenulik keelekasutus Eesti vastu on teravas vastuolus rahvusvahelise käitumise põhimõtetega ning mõjutab ELi ja Venemaa suhteid tervikuna;

7.   kutsub komisjoni ja kõiki liikmesriike üles osalema Eesti veebilehtede vastu toime pandud küberrünnakute analüüsimisel ning esitama uuringu selle kohta, kuidas selliste rünnakute ja ähvarduste vastu saaks võidelda ELi tasandil; kutsub Venemaad üles nimetatud uurimist täiel määral toetama;

8.   kutsub Venemaa valitsust üles astuma Kesk- ja Ida-Euroopa demokraatlike riikidega avatud ja eelarvamusteta dialoogi 20. sajandi ajaloo ning sel ajal toime pandud inimsusevastaste kuritegude, sealhulgas totalitaarse kommunismi poolt toime pandud inimsusevastaste kuritegude teemal;

9.   tervitab Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnu, kes rõhutas, et Nõukogude Liidu ajal Eestisse tulnud inimesed, kes nüüd elavad Eesti Vabariigis, ning nende lapsed ja lapselapsed, on kõik eestlaste kaasmaalased, et kõikidel eestlastel on omad ajaloolised ülimalt valusad kogemused elust möödunud sajandi kolme järjestikuse okupatsiooni all, ning et tuleb osata näha ja mõista teiste tragöödiaid, ning kes tuletas lisaks kõigile osalistele meelde vajadust seepärast tõhustada Eesti-sisest dialoogi, et ületada olemasolevaid lõhesid eri kogukondade vahel ja luua uusi võimalusi vene keelt kõnelevate kaasmaalaste integreerimiseks;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 392.


Telekanali Radio Caracas TV juhtum Venezuelas
PDF 106kWORD 36k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon telekanali Radio Caracas TV juhtumi kohta Venezuelas
P6_TA(2007)0216RC-B6-0206/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et meedia pluralism ja sõnavabadus on demokraatia vältimatu alustala;

B.   arvestades, et ajakirjandusvabadus on demokraatia ja põhiõiguste austamise seisukohast äärmiselt vajalik, kuna selle abil tagatakse vabadus avaldada oma arvamust ja mõtteid ning see aitab kaasata inimesi demokraatiaprotsessidesse;

C.   arvestades, et eraõigusliku audiovisuaalteenuste ettevõtja Radio Caracas Televisión (RCTV) ringhäälinguluba lõpeb 27. mail 2007 ning selle pikendamata jätmine võib viia nimetatud meediaettevõtte – mille palgal on 3000 töötajat – kadumisele;

D.   arvestades, et tegemist on ühe Venezuela vanima ja tähtsaima audiovisuaalmeedia ettevõttega, mille ringhäälinguloa pikendamata jätmine jätaks suure osa auditooriumist pluralistliku teabeta ning kahjustaks ajakirjanduse õigust tegutseda riigivõimu tasakaalustajana;

E.   arvestades, et Venezuela president Hugo Chávez on teatanud, et ta ei pikenda RCTV ringhäälinguluba, mille kehtivus lõppeb 27. mail 2007;

F.   arvestades, et RCTV on Venezuela valitsuse kinnitusel ainus meediaettevõte, kelle luba pikendamata jäetakse;

G.   arvestades, et Venezuela põhiseaduse artiklitega 57 ja 58 tagatakse sõna-, kommunikatsiooni- ja teabevabadus;

H.   arvestades, et Venezuela on allkirjastanud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning Ameerika inimõiguste konventsiooni;

I.   arvestades, et Venezuela Ülemkohus, kelle poole RCTV hagiga pöördus, pole otsuse tegemisel kinni pidanud seadusjärgsest tähtajast;

J.   arvestades, et RCTV juhtkonnale tehtavate etteheidete suhtes tuleb võimudel alustada tavapärast kohtumenetlust, kui nad seda vajalikuks peavad;

K.   arvestades, et selline otsus, mille riigipea isiklikult 28. detsembril 2006. aastal teatavaks tegi, loob ohtliku pretsedendi sõnavabaduse järgimise asjus selles riigis,

1.   tuletab Venezuela valitsusele meelde, et tal tuleb järgida sõnavabadust, arvamusvabadust ja ajakirjandusvabadust ning tagada nende vabaduste järgimine, nagu teda kohustavad Venezuela põhiseadus ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika vaheline demokraatiaharta, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ja Ameerika inimõiguste konventsioon, mille see riik on allkirjastanud;

2.   palub Venezuela valitsusel tagada riigi erapooletuse põhimõtte nimel võrdne õiguslik kohtlemine kõigile avalik- ja eraõiguslikele meediaettevõtetele, hoolimata poliitilistest või ideoloogilistest kaalutlustest;

3.   kutsub üles dialoogile Venezuela valitsuse ja eraõiguslike meediaettevõtete vahel, avaldades samas kahetsust, et Venezuela võimud ei ole ei üldiselt ega konkreetselt RCTV juhtumi puhul dialoogile avanud;

4.   nõuab seetõttu, et Euroopa Parlamendi pädevad delegatsioonid ja komisjonid tegeleksid oleksid kaasatud selle küsimusega tegelemisesse;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Mercosuri parlamendile ning Venezuela Bolivari Vabariigi valitsusele.


Inimõigused Süürias
PDF 116kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon Süüria kohta
P6_TA(2007)0217RC-B6-0212/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 1, mis käsitleb inimõiguste edendamist ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühe eesmärgina, ja EÜ asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Süüria ja Lähis-Ida kohta ning 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni soovitustega nõukogule Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel(1);

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 14. mai 2007. aasta avaldust haritlase Michel Kilo ja poliitilise aktivisti Mahmoud Issa suhtes tehtud kohtuotsuse kohta Süürias;

–   võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Süüria ratifitseeris 21. aprillil 1969;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et inimõiguste austamine on Euroopa - Vahemere piirkonna partnerluslepingu olulise tähtsusega osa, nagu on selgelt näha ELi ja Süüria vahelisest koostöölepingust ja veel lõplikult vormistamata Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingust ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament ja parlamendi president on juba mitmeid kordi sekkunud, et saavutada Süüria vanglates kinnipeetavate inimõiguste aktivistide, poliitikute ja parlamendiliikmete vabastamine;

C.   arvestades, et demokraatia eest võitlevale kirjanikule Michel Kilole, kes vahistati 14. mail 2006 peamiselt seisukohavõtu pärast Beiruti-Damaskuse deklaratsiooni küsimuses, ja Mahmoud Issale mõisteti 13. mail 2007 kolmeaastane vanglakaristus;

D.   arvestades, et demokraatliku rahvusliku kogukonna juhtivale liikmele Suleiman Al-Shamarile ja Kurdi Tulevikusuundumuse (Kurd Future Trend) suhtekorraldusbüroo presidendile Khalil Husseinile mõisteti kümneaastane vanglakaristus "rahvusliku eetika nõrgestamise" ning "salasepistuste eest välisriigiga";

E.   arvestades, et Süürias erinevate inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide liikmeid Faek El Miri ja Aref Dalilat on nüüd hoitud üksikvangistuses kuus aastat;

F.   arvestades, et Süüria julgeolekujõud vahistasid 8. novembril 2005 arsti ja ühenduse Demokraatlik Liberaalne Kogunemine (Democratic Liberal Gathering) kaasasutaja Kamal al-Labwani, kui ta pöördus tagasi reisilt Euroopasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Egiptusesse, ning mõistsid talle nüüd poliitiliste süüdistuste alusel 12-aastase sunnitööga vanglakaristuse;

G.   arvestades, et Süüria inimõiguste organisatsiooni asutajaliige ja inimõiguste küsimustele spetsialiseerunud jurist Anwar Al Bunni vahistati Damaskuse tänavatel vahetult siis, kui ta pidi võtma vastu Euroopa Liidu poolt rahastatava inimõiguste keskuse direktori koha 2006. aastal , ja et nüüd mõisteti talle viieaastane vanglakaristus "riigile kahjuliku valeteabe levitamise eest",

1.   väljendab tõsist muret hiljuti poliitvangidele ja inimõiguste eest võitlevatele aktivistidele mõistetud kohtuotsuste üle Süürias, mis mõjutavad opositsiooni kõiki poliitilisi suundi;

2.   tunneb sügavat muret Mahmoud Issa, Fayek El Miri, Aref Dalila, Kamal al-Labwani, Anwar Al Bunni, Michel Kilo, Suleiman Al-Shamari ja Khalil Husseini suhtes kehtestatud piirangute ja neile esitatud süüdistuste pärast seoses demokraatlike õiguste kasutamise ning rahumeelses tegevuses osalemisega;

3.   kutsub Süüria võime üles järgima rangelt rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, samuti piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni, mille Süüria ratifitseeris vastavalt 1969. ja 2004. aastal;

4.   kutsub Süüriat üles austama arvamusvabadust ja õigust õiglasele kohtumõistmisele;

5.   nõuab tungivalt, et Süüria võimud võtaksid teadmiseks ÜRO inimõiguste komisjoni väljendatud mure ja

   a) tagaksid, et eelnimetatud kinnipeetavaid koheldakse hästi, et neid ei piinata ega kohelda muul moel vääralt,
   b) tagaksid, et kinnipeetud või vangistatud isikutele võimaldatakse viivitamatult ja regulaarselt kohtuda oma advokaatide, arstide ja pereliikmetega;

6.   nõuab tungivalt, et asjaomased Süüria organid tühistaksid eelnimetatud kohtuotsused, loobuksid Damaskuse sõjakohtus esitatud süüdistustest ning vabastaksid ülalnimetatud süümevangid ning poliitvangid;

7.   kutsub üles tühistama enam kui 40 aastat tagasi kehtestatud erakorralist olukorda Süürias;

8.   kutsub eelkõige ühenduse institutsioone üles võimaldama igakülgset vajalikku toetust Süüria kodanikuühiskonna aktivistidele Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi (ENPI) ning äsja vastuvõetud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) kaudu, sealhulgas rakendades viivitamata inimõiguste kaitsjatele mõeldud nn ajutisi meetmeid;

9.   palub Süürial, kes võiks mängida olulist rolli rahu edendamisel piirkonnas, parandada ja toetada inimõigusi ja sõnavabadust riigis;

10.   kutsub Süüriat üles toetama rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist pärast kohtunik Brammertzi, ÜRO rahvusvahelise sõltumatu uurimiskomisjoni voliniku, juhitud uurimise lõpetamist Liibanonis;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0459.


Inimõigused Sudaanis
PDF 114kWORD 44k
Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon inimõiguste kohta Sudaanis
P6_TA(2007)0218RC-B6-0208/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Kesk-Sudaani Gazira osariigi Managili provintsi kriminaalkohus mõistis kohtunik Hatim Abdurrahman Mohamed Hasani eesistumisel Sadia Idriss Faduli (22-aastane naine, Furi hõim, Dārfūr) ja Amouna Abdallah Daldoumi (23-aastane naine, Tama hõim, Dārfūr) vastavalt 13. veebruaril 2007. aastal ja 6. märtsil 2007. aastal abielurikkumise eest surma kividega viskamise läbi;

B.   arvestades, et kividega surnuksviskamine on julm ja ebainimlik karistus ning arvestades, et karm karistus abielurikkumise eest rikub põhilisi inimõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi, mida Sudaani Vabariik on kohustunud täitma;

C.   arvestades, et Sadia Idriss Fadul ja Amouna Abdallah Daldoum on kohtuotsuse edasi kaevanud;

D.   arvestades, et Sudaani Vabariigi Brüsselis asuva saatkonna saadetud kirja kohaselt on surmamõistvad otsused tühistatud, kuna Sadia Idriss Fadul ja Amouna Abdallah Daldoum ei saanud menetluse käigus "vajalikku õiguskaitset", ning kriminaalkohus vaatab juhtumi uuesti läbi "appellatsioonikohtu juriidiliste märkuste valguses";

E.   arvestades, et Nyala kriminaalkohus Lõuna- Dārfūris mõistis 3. mail 2007. aastal Abdelrhman Zakaria Mohamedi ja Ahmed Abdullah Suleimani (mõlemad 16-aastased mehed) surma poomise läbi, süüdistatuna mõrvas, tahtlikus kehavigastuste tekitamises ja röövimises;

F.   arvestades, et Sudaani Vabariik on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega valitsus kohustus mitte viima täide surmanuhtlust alla 18-aastaste isikute puhul;

G.   arvestades, et Sudaani valitsus on allkirjastanud koostöölepingu ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse Ookeani riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000(1) (Cotonou leping), ning ELi koostöö AKV riikidega põhineb inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamisel;

H.   arvestades, et Sudaani Vabariik on allkirjastanud Cotonou lepingu inimõiguste klausli ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti;

I.   arvestades, et Sudaani Vabariigi poolt ratifitseeritud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta sätestab õiguse elule ja keelab piinamise ning julma, ebainimliku või alandava karistuse ja kohtlemise, kuid arvestades, et siiani määratakse mitmete kriminaalkuritegude eest karistusena ja viiakse täide surmanuhtlust, peksmist, amputatsiooni ja muid kehalisi karistusi;

J.   arvestades, et komisjon andis 14. märtsil 2007. aastal teada 45 miljoni euro suuruse täiendava humanitaarabi eraldamisest Sudaanile (millega ulatub kogusumma 2007. aastal 85 miljoni euroni), näidates sellega ELi pühendumist Sudaani rahva abistamisele,

1.   tervitab surmamõistvate otsuste tühistamist – kui kohus ise seda tõepoolest kinnitab – ning palub Sudaani valitsusel tagada Sadia Idriss Faduli ja Amouna Abdallah Daldoumi füüsiline ja vaimne puutumatus;

2.   kutsub Sudaani valitsust tühistama Abdelrahman Zakaria Mohamedile ja Ahmed Abdullah Suleimanile mõistetud surmaotsused ning tagama nende füüsilise ja vaimse puutumatuse;

3.   tuletab Sudaani valitsusele jõuliselt meelde, et lapsõigusrikkujate karistamine surmanuhtlusega on rahvusvahelise õigusega keelatud;

4.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles:

   a) mõistma hukka surmanuhtluse, peksmise ja teiste kehaliste, julmade või alandavate karistusviiside kasutamise, edendama õigust elule ning piinamise, julma, ebainimliku või alandava karistuse või kohtlemise keelustamist, edendama suhetes Sudaani ametivõimudega naiste õigusi, sealhulgas rahvusvahelise õiguse ja standardite kohaselt naiste ja tütarlaste õigust mitte langeda diskrimineerimise ja vägivalla ohvriks; ning
   b) edendama suhetes Sudaani ametivõimudega inimõiguste ja põhivabaduste austamist, sealhulgas siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste standardite, näiteks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti järgimist, mille osalisriik on Sudaani Vabariik alates 1986. aastast, ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgimist, mille osalisriik on Sudaan alates 1990. aastast, samuti Cotonou lepingu artikli 96 (inimõiguste klausel) järgimist, mille Sudaani valitsus allkirjastas 2005. aastal;

5.   kutsub Sudaani valitsust oma kohtusüsteemi vastavalt uuesti läbi vaatama ja ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise vabatahtliku protokolli, mille eesmärk on surmanuhtluse täielik kaotamine;

6.   kutsub Sudaani valitsust ühinema inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta protokolliga Aafrika naiste õiguste kohta, samuti Aafrika Liidu Kohtu protokolliga, mis on mõlemad vastu võetud Maputos, Mosambiigis 11. juulil 2003. aastal,

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi nõukogule ja parlamentaarsele ühisassambleele, ÜRO ja Aafrika Liidu peasekretärile ning Sudaani valitsusele.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika