Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu" (KOM(2007)0359) (edaspidi "komisjoni teatis kaitstud paindlikkuse kohta");

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust "Flexicurity (sisemise paindlikkuse mõõde – kollektiivläbirääkimised ja sotsiaaldialoogi roll tööturu reguleerimise ja reformimise vahenditena)"(1);

–   võttes arvesse Euroopa tööturu osapoolte soovitusi 18. oktoobri 2007. aasta raportis "Euroopa tööturgude peamised väljakutsed: Euroopa tööturu osapoolte ühisanalüüs";

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust "Sotsiaalpartnerite roll töö-, pere- ja eraelu ühitamisel"(2);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust "Esmatähtsate kategooriate tööhõive (Lissaboni strateegia)"(3);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel" (KOM(2006)0708) ja oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni(4) selle kohta;

–   võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2006. aasta tööhõiveprognoosi "Töökohtade arvu ja sissetulekute suurendamine";

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2004. aasta augusti aruannet "Kas stabiilne tööjõud on majandusele kasulik? Töökoha püsivus – tootlikkus – töösuhe", mis näitab, et ühel töökohal püsimise ja tootlikkuse vahel on positiivne seos;

–   võttes arvesse ILO 1948. aasta konventsiooni C87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta, ILO 1949. aasta konventsiooni C98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse kohta ja ILO 2006. aasta soovitust R198 töösuhete kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,(5) millega keelatakse diskrimineerimine vanuse alusel;

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta(6), milles korratakse Euroopa Liidu ühiseid väärtusi võrdsuse, solidaarsuse, mittediskrimineerimise ja tulude ümberjaotamise kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 136 kuni 145;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 20 ja 27 kuni 38, eelkõige õigust kaitsele põhjendamatu vallandamise eest ning õigust õiglastele ja võrdsetele töötingimustele;

–   võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat;

–   võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta mai aruannet sotsiaalpoliitika tuleviku kohta laienenud Euroopa Liidus;

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti "Ühenduse Lissaboni programm": 2006. aasta aruanne meetmete tehnilise rakendamise kohta" (SEK(2006)1379) ja Lissaboni strateegia rakendamist;

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti Lissaboni eesmärkide saavutamise kohta hariduses ja koolituses - näitajatel ja vahe-eesmärkidel põhinev raport (SEK(2006)0639);

–   võttes arvesse väikeettevõtete hartat;

–   võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalmeetmete kava kohta (KOM(2005)0033),

–   võttes arvesse liikmesriikide esitatud riiklikke Lissaboni reformi kavasid;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas" (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse komisjoni majanduskasvu ja töökohtade loomise kompleksseid suuniseid (2005–2008) (KOM(2005)0141);

–   võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000. aasta, 23. ja 24. märtsi 2001. aasta, 22. ja 23. märtsi ning 16. ja 17. juuni 2005. aasta ning 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta;(7)

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(9);

–   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni direktiivi 96/71/EÜ rakendamise kohta, mis käsitleb töötajate lähetamist;(10)

–   võttes arvesse ILO 1975. aasta konventsiooni võõrtöötajate kohta (lisasätted);

–   võttes arvesse ILO 1997. aasta konventsiooni eratööhõivebüroode kohta;

–   võttes arvesse ILO inimväärse töö tegevuskava;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks. Ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas" (KOM(2006)0249) ja oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(11);

–   võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides(12);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(13);

–   võttes arvesse nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(14);

–   võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate tööohutust ja töötervishoidu parandavate meetmete kehtestamise kohta(15);

–   võttes arvesse nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl(16);

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(17);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(18);

–   võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – lisa: osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe(19);

–   võttes arvesse Euroopa kaitstud paindlikkuse ekspertrühma 2007. aasta juuni aruannet "Kaitstud paindlikkuse saavutamise viisid: tõkete tugedeks muutmine";

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta: uus partnerlus(20);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0446/2007),

A.   arvestades, et EL ei ole mitte üksnes majandusliit, vaid ka ühistel väärtustel põhinev ühendus, millest tulenevalt mis tahes tööõiguse ja tööturu reform peab peegeldama kõnealuseid väärtusi, ning arvestades, et Euroopas väljakujunenud tööõiguse aluspõhimõtted kehtivad ikka edasi; arvestades, et kaitstud paindlikkus peaks kajastama kõikide tööturu osapoolte vahelist dialoogi ning kajastama ühelt poolt tööandjate ja töötajate huvide ning teiselt poolt paindlikkuse ja turvalisuse õiget tasakaalu; arvestades, et tööõigus pakub õiguskindlust ning töötajate ja tööandjate kaitset kas õigusakti või kollektiivlepinguga või mõlemaga koos, ning arvestades, et tööõiguses tehtavate mis tahes muudatuste edukus oleks suurem, kui töötajad tunneksid end turvalisemalt; arvestades, et tuleb tõsta nii töötajate kui ka ettevõtete turvalisuse taset, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates; arvestades, et see turvatunne oleneb ka sellest, kui lihtne on leida uut töökohta, ning arvestades, et ülemaailmne konkurents ja kiiresti arenev tehnoloogia tähendavad seda, et ettevõtted peavad üha kiiremini kohanema;

B.   arvestades, et kaitstud paindlikkust tuleb seetõttu vaadelda Euroopa sotsiaalmudeli olulise osana, mis soodustab konkurentsi- ja kohanemisvõimeliste ettevõtete ja töötajate arengut; arvestades, et kaitstud paindlikkuse mõiste tekitab tõsist muret mõnedes Euroopa töötajates, kes kardavad kasvavat ebakindlust töökohtade osas, ning arvestades seega, et see mõiste ja selles sisalduvad kindlad põhimõtted peavad olema võimalikult selgelt määratletud;

C.   arvestades, et 16 % eurooplasi ähvardab vaesuseoht ja 10 % elab töötute leibkondades, mistõttu on oluline, et kaitstud paindlikkuse eesmärgil läbiviidav mis tahes reform põhineks üksikasjalikul mõju hindamisel, kui tegemist on vähekindlustatud rühmadega, ja et kõik kõnealused reformid tagaksid sotsiaalse kaasatuse, ohustamata uusi sotsiaalseid rühmi;

D.   arvestades, et tööpuudus Euroopa Liidus võib olla seotud piiratud jätkusuutlike töökohtade loomisega, mis teiste tegurite seas sõltub dünaamilistest, uuenduslikest ja konkurentsivõimelistest ettevõtetest ning uurimis- ja arendustegevusse ja elukestvasse õppesse tehtavatest investeeringutest, mis võib kaasa aidata ka dünaamilise tööturu loomisele;

E.   arvestades, et tipptasemel, uuenduslik ja teadmistepõhine majandus peaks püüdma olla konkurentsivõimeline väärtusahela tipus, ning et selle saavutamiseks on vaja pikaajalist töösuhet ja kõrge kvalifikatsiooniga tugevalt motiveeritud tööjõudu;

F.   arvestades, et üks kaitstud paindlikkuse eesmärke on laiendada praegust tööpakkumist tööturul ja samal ajal võimaldada üksikisikutel ja ettevõtetel toime tulla muutustega ning suurendada liikuvust Euroopa tööturul, ja see peab olema ühendatud stabiilse ning jätkusuutliku tööhõive ja sissetuleku loomisega;

G.   arvestades, et liikuvad töötajad peavad alati arvestama sotsiaalkindlustushüvitise kaotamise võimalusega;

H.   arvestades, et ebaausa konkurentsi vältimiseks siseturul peavad EL ja liikmesriigid tagama, et nende vastavates tööõigusalastes õigusaktides järgitakse standardite ühtlast taset, kindlustades samal ajal, et see ei takistaks liikmesriikidel soovi korral standardeid parandada;

I.   arvestades, et kaitstud paindlikkus tähendab tööandjate, töötajate, tööotsijate ja ametivõimude õiguste ja kohustuste tasakaalustamist ning nõuab ametivõimude, tööturu osapoolte ja muude sidusrühmade vahelist usalduse ja läbipaistva dialoogi õhkkonda, kus kõik on valmis muudatuste eest vastutama ja töötavad välja tasakaalustatud poliitikat, eesmärgiga toetada arvukamate ja paremate töökohtade loomist kõigi jaoks, tagada sooline võrdõiguslikkus ja võidelda selliste haavatavate töötajate rühmade diskrimineerimise vastu nagu sisserändajad, noored ja eakamad töötajad ning puuetega inimesed;

J.   arvestades, et kuigi komisjoni teatises kaitstud paindlikkuse kohta sätestatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõte, on selle sõnastus nõrk, kuna see ei vaidlusta meeste ja naiste põhilist ebavõrdsust seoses juurdepääsuga tööturule ja tööturul osalemisega ning tasuta töö võrdse jagamisega naiste ja meeste vahel;

K.   arvestades, et kõrgest tööpuuduse tasemest ja tööturu killustatusest tuleb üle saada teatavates piisavalt kindlustamata töötajate rühmades esineva ebavõrdsuse kaotamisega, töökohtade loomise soodustamisega ning kõigi töötajate põhiõiguste kaitsmise ja elukestvale õppele juurdepääsu tagamisega;

L.   arvestades, et osalise tööajaga töö, madalam töötasu ning tähtajalised töölepingud – töötajate vaesuse tekke peamised ohud – iseloomustavad eelkõige naiste töösuhteid;

M.   arvestades, et komisjoni teatist kaitstud paindlikkuse kohta tuleks kasutada tasakaalustatuma arutelu algatamise alusena kaitstud paindlikkuse teemal; arvestades, et OECD and ILO uuringutes toetatakse poliitikastrateegiat, mille kohaselt sotsiaalse turvalisuse kõrgel tasemel on positiivne mõju asendusmääradele ja tootlikkusele, ning arvestades, et Euroopa Liidu "hea töö" mõiste hõlmab töötajate õigusi ja osalust, õiglast töötasu, tööohutuse ja töötervishoiu kindlustamist ning samuti peresõbralikku töökorraldust; arvestades, et need õigused on asendamatud, kui Euroopa Liit soovib saavutada oma kodanike heakskiitu;

N.   arvestades, et Euroopa Sotsiaalfondil on oluline roll sotsiaalse dialoogi ja aktiivse tööturupoliitika edendamisel, et tagada tugeva, arvukamate ja paremate töökohtadega Euroopa sotsiaalmudeli toimimine;

O.   arvestades, et OECD teatas hiljuti, et töökaitsealastel õigusaktidel ei ole märkimisväärset mõju kogutööhõive määrale ja et töötushüvitiste kõrgetel asendusmääradel on positiivne mõju tootlikkusele; arvestades lisaks, et ILO on näidanud positiivse seose olemasolu alalise töö ja tootlikkuse vahel,

1.   usub, et põhjus, miks vajatakse kaitstud paindlikkuse integreeritud lähenemisviisi, peitub vajaduses saavutada uuendatud Lissaboni strateegia eesmärgid, eelkõige luua rohkem ja paremaid töökohti, ning samal ajal moderniseerida Euroopa sotsiaalmudeleid, mis nõuab poliitikat, mis võtab üheaegselt arvesse tööturgude paindlikkust, töökorraldust ja töösuhteid ning turvalisust: nii tööhõivekindlust kui ka sotsiaalkindlustust;

2.   tunnistab, et selleks, et 21. sajandil edukas olla, on Euroopal vaja hästi haritud tööjõudu ja ettevõtteid, kes suudavad haarata kohe kinni kiiresti muutuvas maailmas esilekerkivatest võimalustest, et tõsta tootlikkust ja suurendada uuendustegevust;

3.   toetab kindlalt järeldust, et kaitstud paindlikkus võib olla nii töötaja kui ka tööandja huvides ning et see on saavutatav kohandatavate ja usaldusväärsete lepingutingimuste edendamise kaudu;

4.   rõhutab siiski, et kaitstud paindlikkus võib olla tööturu reformi poliitikastrateegia ning peab seega olema igakülgne, hõlmates kõiki tööhõive ja sotsiaalpoliitika tahke nii riiklikul kui ELi tasandil;

5.   leiab, et ümberkorralduste tõttu riiklikes sotsiaalkindlustussüsteemides ja tööõiguses on komisjoni pakutud kaitstud paindlikkuse võimaluste tõlgendamine liiga ühekülgne, sest see ei arvesta meetmete kuludega; nõuab seetõttu, et komisjon viiks läbi kõnealuste võimaluste kulude-tulude analüüsi; tuletab meelde, et kaitstud paindlikkuse mõistet on võimalik ellu viia vaid pikema aja jooksul;

6.   rõhutab, et Euroopa kaitstud paindlikkuse strateegias peaks täpsemalt uurima tänapäeva majanduse nõudmisi, millist tüüpi tööjõudu vajavad Euroopa ettevõtted edu saavutamiseks ning millised on peamised takistused; rõhutab vajadust arvestada üle-euroopalistes ja riiklikes strateegiates ühemehe-ettevõtete, mikroettevõtete ning kaupade tootmise ja teenuste pakkumisega tegelevate väikeettevõtete eripäraga; avaldab kahetsust selle üle, et komisjoni teatises kaitstud paindlikkuse kohta vaadeldakse kaitstud paindlikkust üksnes töösuhete kontekstis; nõuab seetõttu, et kaitstud paindlikkuse alases riiklikus poliitikas kehtestataks sellist tüüpi ettevõtete asutamiseks, arendamiseks ja üleandmiseks vastavad tingimused;

7.   märgib tõsise murega, et ehkki komisjon viitab oma teatises kaitstud paindlikkuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, eiratakse selles täielikult komisjoni teatises "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised" kajastatud kohustusi ja vastutust; märgib kriitiliselt asjaolu, et Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta pole oma eesmärki saavutanud ja et sissetulekute erinevus sugude vahel, töö ja pereelu ühitamiseks vajalike tingimuste puudumine ning avalike lastehoidmisvõimaluste nappus on endiselt Euroopa töötajate peamine probleem;

8.   tuletab meelde, et kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete rakendamine peab toimuma soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise raames ning võtma arvesse:

9.   on veendunud, et kaitstud paindlikkuse strateegiad peaksid hõlbustama tööle võtmist ja võimaldama kiiret reageerimist muutuvas majanduslikus olukorras, tegelema nende probleemidega tööturu osapoolte ja sidusrühmade vahelise läbipaistva dialoogi alusel, järgides riikide tavasid ja praktikat, milles paindlikkus ja turvalisus peaksid olema vastastikku tugevdavad, ning mõju hindamise alusel,;

10.   palub komisjonil esitada ettepaneku, mis hõlmab Laekeni 2001. aasta tööhõivesuuniste reformi raames heakskiidetud näitajate täienduseks töökvaliteedi kohta sünteesitud kvalitatiivsete näitajate piiratud kogumit; usub, et komisjon peaks lisaks tuginema ka sellistele näitajatele nagu investeerimine inimeste kvalifikatsiooni, töösuhte ja -lepingute ebaturvalisuse tase ning üleminek ebastandardsetelt töölepingutelt tähtajatutele töölepingutele, et jälgida tööhõivepoliitika tõhusust;

11.   on vastu komisjoni väljapakutud töökaitsealaste õigusaktide rangust mõõtva uue näitaja loomisele;

12.   usub siiski, et üks probleemidest Euroopa Liidus on seotud kvalifitseeritud ja kohanemisvõimelise tööjõu pakkumisega konkurentsivõimelistes ja uuenduslikes ettevõtetes; rõhutab, et esmatähtsaks tuleb pidada paindliku tööturu loomist haridustaseme tõstmise ning õppepraktika võimaluste, koolitus- ja ümberkoolitusprogrammide laiendamise kaudu; rakendades tõhusaid diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid ja kõrvaldades tõkked naiste, sisserändajate, eakamate või noorte töötajate ja teiste ebasoodsas olukorra olevate rühmade integreerimise teelt; kõrvaldades tõkked kutsealase ja geograafilise liikumise teelt; ning aktiivse tööturupoliitikaga, mis toetab üleminekut eelmiselt töölt uuele tööle; rõhutab kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeliste töötajate ning uute tehnoloogiate otsustavat rolli hariduses ja koolituses ning tuletab meelde paindlikkuse uusi vorme, mida pakub kaugtööd, osalist tööaega ja tähtajalisi lepinguid käsitlev tööturu osapoolte kokkulepe; ei nõustu komisjoni "insaiderite" ja "outsaiderite" eristamisega;

13.   teeb seega ettepaneku, et nõukogu uuriks 2007. aasta lõpuks võimalust lõpetada kaheksa uue liikmesriigi töötajate vaba liikumist takistavad üleminekumeetmed kavandatust varem, 1. jaanuaril 2009; rõhutab, et liikuvusega seotud takistuste kaotamine 2008. aasta lõpus saadaks välja olulise poliitilise sõnumi, mis kinnitab, et Euroopa Liit kohustub andma endast parima töötajate geograafilise ja kutsealase liikuvuse parandamiseks;

14.   tuletab meelde, et tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidu üks nurgakivi, mis hõlmab kohustust tegeleda mitmete probleemidega seoses liikmesriikide sotsiaalsüsteemide kokkusobivusega, tagamaks selle vabaduse täieliku rakendamise töötajate jaoks parimatel tingimustel, Euroopa konkurentsivõime heaolu nimel ning ilma riiklike sotsiaalsüsteemide saavutusi ja tasakaalu ohustamata;

15.   rõhutab, et globaliseerunud maailmas peavad liikmesriigid parandama oma püüdlusi kohelda piiriülestes piirkondades kõiki üksikisikuid võrdselt ning et parima tava rakendamine eeldab liikmesriikidevahelisi õiglasi kahepoolseid vastastikkuse vaimus tehtud lepinguid;

16.   märgib, et kaitstud paindlikkus peaks toetama ja rakendama soolist võrdõiguslikkust, edendades meeste ja naiste võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning andes võimaluse töö- ja pereelu ühitamiseks, eriti selle asjaolu valguses, et kolm neljandikku alates 2000. aastast Euroopa Liidus loodud uutest töökohtadest on hõivatud naiste poolt, sageli juba paindlike ja vähem turvaliste töölepingutega;

17.   teeb seetõttu ettepaneku, et 2007. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu võtaks vastu tasakaalustatumad kaitstud paindlikkuse ühised põhimõtted, mis põhinevad kvaliteetse tööhõive loomisel ja Euroopa sotsiaalmudeli väärtuste tugevdamisel; on seisukohal, et need põhimõtted peaksid hõlmama järgmist:

18.   tuletab meelde, et Euroopa Liidul on teatav pädevus tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte raames, ning tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust tagada teatavad õigused ELi tasandil; tuletab meelde, et ELi õigusaktid täiendavad siseriiklikke tööturualaseid eeskirju ning on oluline element töötajate õiguste tagamisel;

19.   rõhutab subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust; rõhutab, et liikmesriigid vajavad teatud kaalutlusõigust, et tasakaalustada kaitse vajadus paindlikkuse vajadusega vastavalt oma siseriiklikele tööturu tingimustele ja traditsioonidele;

20.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu füüsilisest isikust ettevõtjate, väikeettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate õiguslikule seisundile, mida iseloomustab suur majanduslik sõltuvus klientidest, ning kaaluma ühiselt kõige sobivamaid õiguslikke vahendeid nende sotsiaalkaitse taseme tõstmiseks;

21.   rõhutab, et selles kontekstis tuleks arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning nende töötajate ees seisvaid eriväljakutseid;

22.   peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole teinud edusamme tähtsamates tööhõiveküsimustes, mis võiksid aidata edendada kaitstud paindlikkust kui positiivset mõistet;

23.   nõuab, et taaselustataks võitlus deklareerimata töö ja varimajanduse vastu, mis (kuigi eri liikmesriikides erineval määral) kahjustab majandust, jätab töötajad kaitseta, on kahjulik tarbijatele, vähendab maksutulu ja tekitab ettevõtete vahel ebaausat konkurentsi; kutsub komisjoni üles võitlema deklareerimata töö vastu eelkõige riiklike tööinspektsioonide ja/või tööturu osapoolte vahelise tõhusama kooskõlastamise ja halduskoostööga; nõuab intensiivset riiklikku kooskõlastamist asjaomaste riiklike ja eraorganisatsioonide vahel ning kutsub liikmesriike üles kasutama uuenduslikke, erinevate ettevõtlussektorite indikaatoritel ja võrdlustel põhinevaid meetodeid, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu; kutsub komisjoni üles toetama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel võitluses deklareerimata töö vastu;

24.   on veendunud, et usalduse ja dialoogi õhkkonda on võimalik kõige paremini luua tööturu osapoolte ja teiste huvirühmade kaasamisega riikliku poliitika kohandamisse ning kollektiivlepingute edendamisega osana osaluspõhisest tööhõivesüsteemist, kus valitseb suur usaldus, mille tulemusena tagatakse tasakaal; rõhutab vajadust tegeleda puudustega kollektiivläbirääkimiste teemade ulatuses ning vajadust tagada tööturu osapoolte ühinemis- ja esindusõigus; innustab laiendama kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaalset dialoogi vastavalt riigi kommetele ja tavadele, sealhulgas piiriülest ja majandusharu tasandi dialoogi, nii et see hõlmaks koolitust, töökorraldust ning muutuste etteaimamise, ümberkorralduse ja ümberpaigutamisega seotud küsimusi;

25.   tuletab meelde, et kaitstud paindlikkuse jaoks ei ole olemas kõigile sobivat lähenemisviisi ja et iga liikmesriik peaks oma kaitstud paindlikkuse mõiste elemendid valima oma olukorrast ja riigi tavadest lähtuvalt ühiste põhimõtete raames;

26.   rõhutab, et kõik kaitstud paindlikkuse mudelid peaksid põhinema Euroopa sotsiaalmudeli aluseks olevatel ühistel väärtustel; usub, et paindlikkuse ja turvalisuse nõuded tugevdavad üksteist ning kaitstud paindlikkus võimaldab ettevõtetel ja töötajatel asjakohaselt kohaneda uute rahvusvaheliste oludega, esilekerkivate majandussüsteemide tugeva konkurentsiga, säilitades seejuures sotsiaalkaitse, sotsiaalse turvalisuse ja töötushüvitiste, tervisekaitse ja tööohutuse kõrge taseme, aktiivse tööturupoliitika ning koolituse / elukestva õppe võimalused, samuti tänapäevase ja läbipaistva tööõiguse; rõhutab ka regulaarsete ja tõhusate kollektiivläbirääkimiste edu tugevate ja esinduslike tööturu osapoolte osavõtul ning vajadust ulatusliku hoolekande ja kõrgekvaliteediliste teenuste (näiteks lapse- ja teiste ülalpeetavate hooldus) üldise kättesaadavuse järele; rõhutab veel, et sotsiaalkaitse niisuguse taseme tagamine võib toetada tööjõu liikuvust ja struktuurseid muutusi, sest suureneb riskivalmidus; rõhutab, et hästi kavandatud töökoha kaitse süsteemid motiveerivad ettevõtteid investeerima töötajate oskustesse ning otsima uuenduslikke ja tootlikke võimalusi tegevuse ümberkorraldamiseks, suurendades seejuures ettevõtte sisemist paindlikkust ja kohanemisvõimet;

27.   kutsub komisjoni üles edendama oma teatises kaitstud paindlikkuse kohta sätestatud nelja poliitikaelemendi (kohandatavad ja usaldusväärsed lepingutingimused, igakülgsed elukestva õppe strateegiad, tulemuslik aktiivne tööturupoliitika, tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid) arendamist; kutsub komisjoni samuti üles vaatlema kaitstud paindlikkust Euroopa sotsiaalmudeli laiemas kontekstis;

28.   rõhutab, et võitlus tööturu killustumise vastu peaks sisaldama põhiõiguste tagamist kõikidele töötajatele olenemata nende konkreetsest tööalasest staatusest ning see peaks hõlmama võrdset kohtlemist, töötajate tervise ja ohutuse kaitset ning sätteid töö- ja puhkeaja, ühinemis- ja esindamisvabaduse kohta, kaitse kohta ebaõiglase töölt vabastamise eest, kollektiivläbirääkimiste ning kollektiivse tegutsemise kohta, ja rõhutab koolitusele juurdepääsu tähtsust, samuti omandatud õiguste jätkuvat kaitset haridus- ja koolitusperioodide arvessevõtmise teel, paremaid hooldusvõimalusi, selliste peamiste sotsiaalsete õiguste nagu pensioniõiguste, koolitusõiguste ja töötushüvitise saamise õiguse säilitamist ametialase olukorra muutumisel, üleminekul ühelt töölepingult teisele ning sõltuvalt töösuhtelt iseseisvale tööle; tuletab meelde, et põhiõigused ja tööõigus pakuvad korralikke elamis- ja töötingimusi, piisavat tasu ning sotsiaalkaitset, mille tulemusel on tagatud väärika elu miinimumtingimused;

29.   rõhutab vajadust juurutada poliitika, millega välditaks töötajate ekspluateerimist suure hulga selliste ebastandardsete töölepingute sõlmimisega, mis ei sisalda samu õigusi kui täistööajaga töölepingud; nõuab, et ühenduse iga tööhõivepoliitika lähtuks ka tulevikus tähtajatu töölepingu traditsioonilisest vormist, mis moodustab liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide aluse;

30.   rõhutab vajadust võtta ennetavaid ja kaasnevaid meetmed, mis aitaksid takistada suure hulga ebatüüpiliste töölepingute jätkuvat sõlmimist;

31.   nõuab igakülgsete elukestva õppe süsteemide loomist, mis on kohaldatavad ka ebastandardsete lepingutega töötajatele; kutsub liikmesriike üles keskendama strateegiaid riigi nõrkadele valdkondadele ning tegema sihtinvesteeringuid haridusse ja koolitusse ning tagama, et riigiasutuste ja ettevõtete tulemused paraneksid; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile õigust ja juurdepääsu koolitusele;

32.   nõuab selliste tööstussuhete süsteemide kui kaitstud paindlikkuse põhimõtete saavutamises ja elluviimises põhiosa täitvate süsteemide tugevdamist ELi ja riikide tasandil, mis on tasakaalustatud ja annavad ettevõtetele õiget liiki paindlikkuse, tagades samas, et on välistatud ebaõiglane konkurents töötingimuste arvel;

33.   tunnustab rõhutatult Euroopa ettevõtete poolt vabatahtlikult sotsiaalsfääris tehtud edusamme ning julgustab neid veelgi enamaks; toetab komisjoni kaalutletud algatust, mille kohaselt kavatsetakse ettevõtete sotsiaalne vastutus muuta vabatahtlikuks, vältides seeläbi täiendava bürokraatia teket;

34.   rõhutab ettevõtete vajadust aimata ette muutusi ja tööjõuvajadusi, et kavandada oma töötajate jaoks ettevõttesiseseid väljaõppe- ja ümberõppekavasid;

35.   tuletab meelde, et suurema riski tõenäosusega paindlikkust kasutatakse just alltöövõtjate, uute töötajate ja juhutöötajate puhul, mida näitab nendega toimuvate õnnetuste suur arv;

36.   on seisukohal, et elukestva õppe puhul tuleks tegeleda töötajate erinevate võimaluste küsimusega ning see peab algama varase hariduse järgus; on seisukohal, et kirja- ja arvutamisoskuse puudumise vastu tuleb võidelda ning kõigi koolilõpetajate oskuste taset parandada juba alushariduse süsteemist alates;

37.   kutsub liikmesriikide tööturu osapooli ja ametiasutusi üles edendama elukestvat õpet ning sellesse investeerima; peale selle kutsub liikmesriike üles, et nad ergutaksid ettevõtteid suurendama investeeringuid elukestvasse õppesse;

38.   rõhutab teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) tähtsust uute ja paremate ettevõtete loomises, kes edendavad teadmistepõhist Euroopat;

39.   tunnistab, et tööandjate, valdkondlike rahastute algatuste, regionaalarenguabi ja aktiivse tööturupoliitika pakutavad töökorralduse uuenduslikud vormid, näiteks õppivad organisatsioonid, mitmekülgsete oskuste arendamine ja tööalane rotatsioon koolituse tulemusena, toetavad kaasavat tööturgu;

40.   on veendunud, et on oluline ergutada stabiilseid töösuhteid, parandades töökorraldust ja töösuhete kvaliteeti töökohal usalduse ja dialoogi põhjal; on lisaks veendunud, et tööõigus, elukestva õppe tänapäevased vormid, jätkusuutlikud sotsiaalkindlustussüsteemid ning hästi toimiv ja tõhus tööhõivepoliitika võivad aidata saavutada usalduse kõrget taset;

41.   tuletab meelde, kui tähtis on mõjus ja aktiivne tööturupoliitika, sealhulgas nõustamine ja juhendamine, ümberõpe ja liikuvuse toetamine, et lühendada üleminekuaega ühelt töökohalt teisele, ning hoolekandesüsteem, mis peaks inimesi aktiivselt motiveerima otsima uusi töövõimalusi, soodustades ka muutustele avatust sissetuleku kaotuse leevendamise ning õppimisvõimaluste pakkumise teel;

42.   rõhutab vajadust soodustada liikuvust, arendades selleks välja võimalused liikuda ülespoole, et hõlbustada töötajate liikumist turvalisematele, stabiilsematele ja suuremaid oskusi nõudvatele töökohtadele ning edendades nii tavaharidussüsteemis kui ka mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni tunnustamist, nagu on määratletud komisjoni ülalmainitud talituste töödokumendis Lissaboni eesmärkide saavutamise kohta hariduses ja koolituses;

43.   tuletab meelde õigust elukestvale õppele ning formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse ning pädevuste tunnustamist ja ülekantavust, mis on olulised tegurid isikute ühelt töökohalt teisele ning töötuse või tööturult eemaloleku etapilt tööle ülemineku võimaldamisel, parandades nende töö leidmise võimalusi;

44.   kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, mis on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktiga ning teatisega Euroopa demograafilise tuleviku kohta, et edendada naiste ja meeste võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele; kutsub liikmesriike üles kaotama praegust meeste ja naiste ebavõrdset tasustamist;

45.   märgib, et naistel ja meestel ei ole tööturul sama lähtepunkti, eriti võimu tasakaalu osas ja tasustamata töö jaotamisel;

46.   rõhutab, kui oluline on arvesse võtta kõiki paindlikkuse aspekte, sealhulgas töökorralduse ja tööaja paindlikkust, eelkõige uute tehnoloogiate kasutamise kaudu; rõhutab, et tööturu osapooltel on vaja pidada paremini läbirääkimisi tööajakorralduse üle, mis peab olema piisavalt paindlik, et vastata tööandjate ja töötajate vajadustele ning võimaldada inimestel tasakaalustada töö-, pere- ja eraelu;

47.   kutsub liikmesriike ja tööturu osapooli üles vähendama töötajate enneaegselt pensionile saatmise poliitikat ning võtma kasutusele töökorraldust, mis toetaks vanemate töötajate paindlikku pensionile jäämist osalisele tööajaga töö, töö jagamise ning sarnaste skeemide kaudu, mis toetavad aktiivset vananemist ja võivad suurendada vanemate töötajate integreerimist tööturule;

48.   tuletab liikmesriikidele meelde, et suurema kogutööhõive saavutamiseks kaitstud paindlikkuse kaudu on vaja toetavat makromajanduslikku keskkonda ning et kaitstud paindlikkuse strateegia peab hõlmama makromajandusliku poliitika ja avaliku sektori kulutuste paremat koordineerimist, et tagada mõistlik kasv, kusjuures kulutuste struktuuri tuleb Lissaboni strateegia eesmärkidest lähtudes muuta;

49.   tuletab komisjonile meelde vajadust anda Euroopa Parlamendile tema nõuandva rolli täitmiseks piisavalt aega, mis peab kindlasti olema vähemalt viis kuud;

50.   on arvamusel, et ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid peaksid kaitstud paindlikkuse ühiseid põhimõtteid Lissaboni strateegia raames käsitlema läbiva teemana ja neid rakendama; nõuab tööhõivesuuniste läbivaatamist, et võimaldada võtta arvesse kaitstud paindlikkuse aspekte, ning nõuab ka sotsiaalse dialoogi kvaliteeti ja tugevust käsitleva eraldi peatüki lisamist iga-aastasesse ühisesse tööhõivearuandesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini kaasama Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente ning vastavalt riigi kommetele ja tavadele tööturu osapooli avatud koordineerimismeetodi (sealhulgas Euroopa tööhõivestrateegia ja tööhõivesuuniste) rakendamisse ja seiresse, et tagada nende poliitikate optimaalne tõhusus; märgib, et meetmed, mis kuuluvad tööhõivesuuniste alla, sealhulgas kaitstud paindlikkus, võivad saada toetust Euroopa Sotsiaalfondist, eriti koolitus- ja aktiivse tööturu meetmeid, ning kutsub liikmesriike üles tagama, et Euroopa Sotsiaalfondi programmid annaksid panuse Euroopa tööhõivestrateegia elluviimisesse ja kaitstud paindlikkuse strateegiatesse;

51.   kutsub Euroopa Ülemkogu ja komisjoni üles koostama ambitsioonikat reformi kava nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; peale selle kutsub institutsioone üles koostama koos parlamendiga nägemust sotsiaalse Euroopa tuleviku kohta; rõhutab seetõttu, et kasvu suurendamiseks ning tööhõive ja töö kvaliteedi tõstmiseks peavad olema tagatud Euroopa traditsioonides kindlalt juurdunud sotsiaalsed õigused ja sotsiaalkaitse; rõhutab, et sel viisil pakub Euroopa sotsiaalmudel koos ambitsioonikate liikmesriikides toimuvate suuremat tööhõivet edendavate reformidega töötavatele inimestele ja kodanikele tõelist lisaväärtust, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid; usub, et kodanike toetuse võib pälvida ainult selline siseturg, kus majandusvabadus on tasakaalus sotsiaalsete õigustega;

52.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, sotsiaalkaitsekomiteele, Euroopa tööhõivekomiteele ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 256, 27.10.2007, lk 108. (2) ELT C 256, 27.10.2007, lk 102. (3) ELT C 256, 27.10.2007, lk 93. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0339. (5) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (6) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 141. (7) EÜT L 175, 10.07.1999, lk 43. (8) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131. (9) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1. (10) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 452. (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0206. (12) EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19. (13) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23. (14) EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40. (15) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1. (16) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12. (17) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. (18) EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15. (19) EÜT L 14, 20.1.1998, lk 9. (20) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0062.