Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2129(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0399/2007

Esitatud tekstid :

A6-0399/2007

Arutelud :

PV 28/11/2007 - 22
CRE 28/11/2007 - 22

Hääletused :

PV 29/11/2007 - 7.31
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0575

Vastuvõetud tekstid
PDF 188kWORD 100k
Neljapäev, 29. november 2007 - Brüssel
ELi uuendatud turismipoliitika
P6_TA(2007)0575A6-0399/2007

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsioon ELi uuendatud turismipoliitika kohta: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis (2006/2129(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis" (KOM(2006)0134);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia" (KOM(2007)0621) ("Agenda 21");

–   võttes arvesse oma 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa säästva turismi uute perspektiivide ja uute väljakutsete kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0399/2007),

A.   arvestades, et EÜ asutamislepingus on turismi nimetatud ühel korral tegevuseks, mille suhtes saab "meetmeid" võtta (EÜ asutamislepingu art 3), kuid see ei kuulu ELi pädevusse ega ole ELi poliitikavaldkond;

B.   arvestades, et ühendusel on siiski pädevus võtta meetmeid siseturu, sealhulgas turismiteenuste tulemusliku toimimise tagamiseks (EÜ asutamislepingu art 95) ning et kõnealuses kontekstis on iseäranis oluline tarbijakaitse lähenemisviis;

C.   arvestades, et turismi valdkonnas ristuvad paljud ELi poliitikavaldkonnad, mis avaldavad olulist mõju ELi tõhususele ja võimele soodustada majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

D.   arvestades, et hoolimata asjaolust, et Euroopa Parlament on oma eespool nimetatud resolutsioonis välja toonud Euroopa säästva turismi poliitika juhtpõhimõtted, tuleks rõhutada kõnealuse poliitika mõningaid üksikaspekte, et võimaldada neid kiiremini ellu viia;

E.   arvestades, et säästva turismi töörühm esitas 2007. aasta veebruaris aruande, milles esitatud suunised olid komisjonile aluseks jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia väljatöötamisel;

F.   arvestades, et ELi tasandil ei ole olnud võimalik arendada järjepidevat eri valdkondi hõlmavat lähenemisviisi turismile, mille tagajärjeks on olnud puudused ja kõnealuse sektori ebapiisav arenemine ning samuti suurenenud oht, et Euroopa kaotab selles sektoris oma turuosa;

G.   arvestades, et turismi keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet tuleb tungivalt rõhutada säästvuse huvides;

H.   arvestades, et teatud populaarsete Euroopa turismisihtkohtade olukord halveneb ja kõnealustes sihtkohtades on aeg-ajalt ette tulnud rahutusi ning vägivaldseid vahejuhtumeid, mis vähendavad nende ligitõmbavust;

I.   arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu uus artikkel 176b annab ELile ja eriti Euroopa Parlamendile laiema pädevuse turismipoliitika valdkonnas;

J.   arvestades, et tuleks rõhutada olulist rolli, mis võib turismil olla kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonna rühmade sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni edendamisel,

Turism ja ELi viisapoliitika

1.   rõhutab, et turism, sealhulgas turism kolmandatest riikidest on Euroopa jaoks oluline;

2.   rõhutab eelkõige vajadust lihtsustada viisa taotlemise korda vastastikusel alusel ja vähendada mis tahes liikmesriiki sisenemiseks vajalike turismiviisade tasusid;

3.   rõhutab asjaomaste liikmesriikide võimalust kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1931/2006 (millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid)(2) uue vahendina ELiga piirnevatest kolmandatest riikidest tuleva turismi hõlbustamiseks;

4.   kutsub Schengeni lepinguga ühinenud liikmesriike üles looma kolmandate riikide kodanikele viisade väljastamiseks ühiseid konsulaarosakondi tagamaks, et kõnealustel osakondadel on sarnane töökorraldus ning et nad kohaldavad samu viisanõudeid, ning et parandada viisataotlejate kohtlemist näiteks vastuvõttude korraldamise, intervjuude läbiviimise korra ja taotluste läbivaatamise aja osas, kuna liikmesriikides võiks sellega saavutada märkimisväärset eelarvelist kokkuhoidu;

5.   rõhutab vajadust ettepanekus ühenduse viisaeeskirja kehtestamise kohta(3) vaadata läbi viisataotlejatelt nõutavate dokumentide arv ja liigid;

6.   soovitab tungivalt, et ELi viisapoliitika raames tuleks soosida mitmekordsete viisade väljastamist;

7.   juhib tähelepanu, et reisikorraldajad ja transpordiettevõtted vajavad pikaajalisi viisasid, mis kehtivad vähemalt ühe aasta vältel, et nad saaksid tööle võtta klientide vajadustele vastavaid töötajaid; nõuab kindlalt, et grupiviisade väljastamise säilitamine ja parandamine on vajalik;

8.   kutsub Schengeni lepinguga ühinenud liikmesriike üles lihtsustama Schengeni viisa taotlemise korda nendele turistidele, kellele on juba väljastatud Schengeni lepinguga mitteühinenud liikmesriikide viisa või kes on saabunud kõnealustesse riikidesse, ning kutsub Schengeni lepinguga mitteühinenud liikmesriike üles toimima samamoodi isikute puhul, kellele on Schengeni viisa väljastatud;

9.   tunnistab siiski, et viisa taotlemise korra lihtsustamine ja ühtlustamine ning kolmandatest riikidest tulevate turistide ELi sisenemise üldine hõlbustamine peab olema kooskõlas ebaseadusliku sisserände, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, eelkõige piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalike julgeolekueeskirjadega;

Statistika

10.   tuletab meelde, et on tungiv vajadus turismivaldkonda puudutava adekvaatse, usaldusväärse, homogeense ja ajakohase teabe järele, et avalikus ja erasektoris saaks langetada olulisi strateegilisi ja juhtimisalaseid otsuseid, samuti on vaja välja töötada kohased kõrvalmeetmed ja suunad ELi tasandil, et tagada Euroopa püsimine esimese sihtkohana rahvusvahelises plaanis ning selle taas konkurentsivõimeliseks muutumine;

11.   nõuab nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiivi 95/57/EÜ (turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta)(4) läbivaatamist, et tagada liikmesriikide andmekogumise parem ühtlustamine seoses nii andmete edastamise kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete aspektidega;

12.   tervitab algatust kaasajastada turismivaldkonna õiguslikku raamistikku uue määruse ühtlase rakendamise kaudu kogu ELis; juhib tähelepanu, et kõnealune reform tuleks kiiresti läbi viia;

13.   palub komisjonil otsida võimalusi julgustamaks liikmesriike rakendama turismi satelliitkontosid (TSA), kuna sellised vahendid võimaldavad turismi teiste majandussektoritega täpselt võrrelda ja võivad kaasa aidata turismitööstuse tegeliku suuruse ja väärtuse paremale mõistmisele;

14.   rõhutab vajadust suurendada teadlikkust turismi tähtsusest majanduse ja piirkondliku arengu jaoks; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama turismi satelliitkontosid ning ajakohastama kord aastas statistikat, et tagada ajakohaste ja adekvaatsete andmete kättesaadavus, toetamaks turismi täielikku ja sujuvat integreerimist majandus- ja tööhõivepoliitikasse;

15.   nõuab tungivalt, et komisjon uuriks statistilise teabe ja kvaliteeti käsitlevate andmete kogumise vajadust, mis võimaldaks hinnata turismi mõju majandusele, keskkonnale ja populaarsetes turismisihtkohtades elavate inimeste elukvaliteedile;

16.   palub komisjonil avaldada aruanne erinevate kehtivate riiklike kavade kohta, mis käsitlevad eriliste looduslike alade ja ajalooliste kohtade kaitsmist konkreetsete linnaplaneerimise ja ehituseeskirjadega, ning vajaduse korral edendada häid tavasid nendes valdkondades suuniste väljaandmise kaudu;

17.   palub komisjonil koostada ühtlustatud tulemustabel, milles kirjeldatakse looduslike ja ajalooliste paikade olukorda ja eelkõige turistide mõju nendele paikadele, mille eesmärgiks on reguleerida külastuste arvu ja tagada kõnealuste paikade nõuetekohane säilitamine ning tulevastele põlvkondadele edasiandmine;

18.   nõuab, et liikmesriigid edendaksid piirkondlikku planeerimist, mis aitab ära hoida massiturismile suunatud ettevõtete teket, kuna massiturismil on ülimalt kahjulik mõju looduskaitsele ning kultuuri- ja ajaloopärandile ning see ei hõlma ega kaasa kohalikke kogukondi;

Majutusettevõtete kvaliteedistandardite ühtlustamine Euroopas

19.   märgib liigitamisskeemide paljusust liikmesriikides ja on seisukohal, et kõnealusel olukorral on tarbija seisukohast negatiivne mõju turisminduse usaldusväärsusele ja nähtavusele;

20.   märgib, et tarbijad peavad liigitamissüsteemi tähtsaks vahendiks hotelli või muu majutuse valimisel; peab seetõttu oluliseks, et täpne teave liigituse tähenduse kohta erinevates riikides oleks tarbijatele kergesti kättesaadav ja võtaks hoolikalt arvesse nende vajadusi;

21.   on seisukohal, et on soovitatav ja võimalik kehtestada tarbijate jaoks ühine alus ja ühised kriteeriumid, et nad saaksid teha valiku selgete ja kontrollitavate liigitamiskriteeriumide alusel, kui nad otsustavad välismaale reisida;

22.   märgib sellega seoses, et arvestades kriteeriumide suurt hulka teatavates riiklikes ja piirkondlikes süsteemides, saaks olemasolevaid standardeid lihtsustades muuta tarbijatele mõeldud teavet selgemaks ja seda hõlbustada ning tagada ka parem läbipaistvuse tase majutusettevõtete osas;

23.   palub Euroopa majutus- ja toitlustussektoril:

   jätkata erinevate liigitamissüsteemide põhiaspektide võrdlevat hindamist ja jõupingutusi nende süsteemide üksteisele lähendamisel, takistamata seejuures olemasolevaid süsteeme, mis kahjustaks tarbijaid ning majutus- ja toitlustussektorit;
   jätkata jõupingutusi, et hõlbustada "tärnide" tähenduse mõistmist erinevates liikmesriikides;
   teavitada regulaarselt ühenduse institutsioone tehtud edusammudest;

24.   palub kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel asutustel alati, kui nad osalevad liigitamissüsteemides, toetada asjakohase avaliku/erasektori partnerluse raamistikus Euroopa majutus- ja toitlustussektori praegust tööd nii läbipaistvuse kui ka lähendamise osas olemasolevate liigitamissüsteemide võrdleva hindamise teel;

25.   on teadlik, et väga keeruline on saavutada ELi tasandil ühist liigitamissüsteemi, arvestades kohalikest vajadustest, kultuurist ja ootustest tulenevat hotellitüüpide ja majutuse mitmekesisust ning pidades silmas praeguste liigitamiskavade väga erinevaid struktuure;

26.   on siiski seisukohal, et kogu ELile mõeldud ühistel ja ühtsetel kriteeriumidel põhinevad suunised võiksid arvestada keskkonna ja kohalike olude kõrval ka tarbija huvidega;

27.   kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa majutus- ja toitlustussektori organisatsioonidega, näiteks HOTRECiga (Hotels, Restaurants and Cafés in Europe), ja Euroopa tarbijakaitse organisatsioonidega kehtestama meetodid majutusteenuste ohutust ja kvaliteeti käsitlevate miinimumstandardite väljatöötamiseks; rõhutab, et kõnealused meetodid võiksid sisaldada majutusteenustele EÜ märgise kehtestamist ja et kõnealune märgis hõlmaks ühtseid üleeuroopalisi kriteeriume, mis annaksid tarbijatele kindlustunde oodatava miinimumkvaliteedi suhtes mis tahes liikmesriiki külastades;

Kvaliteedijuhtimise kavad

28.   palub Euroopa majutus- ja toitlustussektoril jätkata tööd kvaliteedijuhtimise kavadele Euroopa tasandi raamistiku loomise osas ja teavitada regulaarselt ühenduse institutsioone tehtud edusammudest;

29.   julgustab Euroopa majutus- ja toitlustussektori sidusrühmi arendama edasi Euroopa standardeid, mille eesmärk on muu hulgas teabe edastamise hõlbustamine vastuvõtjatele ja teenuste osutamise kvaliteedi parandamine; ning palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada vajadusel nende jõupingutusi;

30.   palub kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel asutustel alati, kui nad osalevad kvaliteedijuhtimise kavades, toetada asjakohase avaliku/erasektori partnerluse raamistikus Euroopa majutus- ja toitlustussektori praegust tööd kvaliteedijuhtimise kavadele Euroopa tasandi raamistiku loomise osas;

31.   tervitab keskkonnakaitsega seotud märgiste arvu suurenemist, kuid on seisukohal, et märgiste paljusus kohalikul tasandil võib tekitada turistide jaoks segadust ja mõjutada läbipaistvust, millest tuleneb vajadus turistidele antava põhjalikuma teabe ja olemasolevate märgiste konsolideerimise järele parema rahvusvahelise tunnustamise tagamiseks;

32.   palub komisjonil koostöös HOTRECiga kui Euroopa toitlustussektori ühendusega edendada märgistamise korda majutusettevõtete osas eri liikmesriikides ja nähtavuse parandamiseks edendada kvaliteedimudeleid, mis on mujal osutunud tulemuslikuks (näiteks Qualmark Uus-Meremaal);

33.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja huvirühmi üles aitama kaasa majanduslikel, sotsiaalsetel, territoriaalsetel, keskkonna-, kultuurilistel ja sotsiaalsetel kriteeriumidel põhineva säästva märgistamise korra parandamisele, näidates ja edastades häid tavasid ning julgustades valdkonna juhtide algatusi;

34.   palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada ökomärgiste kasutamist turismirajatistel, -paikadel ja -teenustel;

Tarbijakaitse

35.   on teadlik asjaolust, et üha enam turiste broneerib oma reisi (transpordi, majutuse jne) elektrooniliste vahendite abil ja vältides vahendajaid – reisikorraldajaid ja -büroosid, kelle turuosa väheneb (98%lt 1997. aastal 60%le 2007. aastal), kuid kelle suhtes kehtib veel õiguslik režiim, näiteks nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta(5); rõhutab, et kõnealune puudus tuleb kõrvaldada, lisades direktiivi 90/314/EMÜ kohaldamisalasse kõik veebilehed, kus pakutakse rohkem kui ühe teenuse müüki, näiteks odavlennufirmade ja muude turul tegutsejate teenused;

36.   sel eesmärgil tervitab komisjoni 26. juuli 2007. aasta töödokumenti direktiivi 90/314/EMÜ läbivaatamise kohta, milles käsitletakse küsimusi, mis on seotud erinevate regulatiivsete kordade kohaldamisega traditsioonilistele reisikorraldajatele ja nendele, kes pakuvad dünaamilisi reisipakette Internetis;

37.   rõhutab uue tehnoloogia järjest suurenevat rolli turismisektoris, eelkõige seoses turismitoodete turustamise ning kultuuriväärtuste ja -sündmuste edendamisega;

38.   on seisukohal, et infotehnoloogia kasutamise kiire kasv turismiteenuste valdkonnas eeldab tarbija- ja isikuandmete kaitse raamistikku elektroonilise broneerimise jaoks, mis võiks põhineda komisjoni poolt eelnevalt läbiviidud turuanalüüsil; on veendunud, et selline raamistik peaks tagama, et tarbijate õigused ja isikuandmed Internetis on kaitstud ja et tarbijad saavad tõest, mitte eksitavat, ajakohast ja üheselt mõistetavat teavet; soovitab seetõttu tarbijakaitse huvides nende veebilehtede sertifitseerimist, mis annavad teavet ja pakuvad turismiteenuseid (broneerimine ja maksmine) elektroonilisel teel;

39.   rõhutab sotsiaalturismi valdkonnas tegutsevate organisatsioonide positiivset rolli, kelle tegevust tuleks ergutada ja toetada;

40.   tervitab komisjoni 7. juuni 2007. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajaliste puhkusetoodete, edasimüügi ja vahetuse teatavate aspektidega (KOM(2007)0303), mille eesmärk on laiendada olemasoleva reguleeriva raamistiku ulatust, et lisada uued pikaajalised puhkusetooted, mis on viimastel aastatel turule tulnud ja teatavad osaajalise kasutamise õigusega seotud tehingud, näiteks edasimüük ja vahetus; on seisukohal, et kõnealune ettepanek edendab tarbijakaitset turismisektoris ja loob võrdse mänguruumi, mis kaitseb ausal osaajalisel kasutamisel põhinevat valdkonda kõlvatu konkurentsi eest;

41.   avaldab kahetsust teenuste ohutust hõlmava konkreetse õigusakti puudumise üle, mis on väga oluline turismisektoris, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel hinnata võimalust selle küsimusega tegeleda, et lahendada mitmete Euroopa Parlamendi liikmete väljendatud muret;

42.   palub komisjonil, eesmärgiga teavitada turiste nende elukohariigist erinevates liikmesriikides kohaldatavatest eeskirjadest, viia läbi liiklusohutuse alane kampaania Euroopas, milles juhitakse tähelepanu uutele ühistele kontrollmeetmetele;

43.   palub komisjonil lihtsustada ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) menetlusi ja võtta arvesse väikeettevõtjate, eriti mikroettevõtjate vajadusi;

Terviseturism

44.   rõhutab kõigi olemasolevate ühenduse programmide, sealhulgas ühenduse teise tervisevaldkonna tegevusprogrammi (2008-2013)(6) kasutamise tähtsust, et edendada tervisega seotud turismi;

45.   rõhutab, et kindlustussektori ettevõtetel peab olema suurem roll tervisega seotud turismi toetamisel; rõhutab lisaks, et kindlustussektori ettevõtteid tuleks toetada piiriülese koostöö alaste lahenduste leidmisel tervisega seotud turismi rahastamiseks;

46.   on terviseturismi languse tõttu seisukohal, et on vajadus võtta vastu spetsiifiline ühenduse direktiiv, milles määratletakse vesiravilate tunnustamine ja kasutamine ning üldisemas plaanis – lisaks tervishoiu, sotsiaalse turvalisuse ja kindlustuse aspektidele – terviseturismi ja vesiravi roll seoses turismirajatistega erinevates liikmesriikides, ja teha kättesaadavaks küllaldased rahalised vahendid, et see strateegiliselt tähtis sektor liikmesriikide majanduses saaks areneda ja suurendada märkimisväärselt nii otsest kui ka kaudset uut tööhõivet;

Turismi ligipääsetavus

47.   tervitab algatusi koordineerida Euroopa tasandil turismi ligipääsetavust käsitlevat teavet, et liikumispuudega turistid ja nende pered leiaksid teavet turismisihtkohtade ligipääsetavuse kohta; kutsub kõiki liikmesriike, turismiteenuste osutajaid ning riiklikke ja kohalikke turismiorganisatsioone üles ühinema selliste algatustega ja/või neid toetama;

48.   palub samal ajal komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda võimalust koostada Euroopa turistide õigusi ja kohustusi käsitlev harta, pidades silmas Euroopa turistide poolt põhjustatud rahutusi ja vägivaldseid vahejuhtumeid Euroopa turismisihtkohtades, ning samuti Euroopa turismiettevõtete käitumisjuhend;

49.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama menetlust EÜ märgise "Ligipääs kõigile" ("Access for all") loomiseks, mis kindlustaks liikumispuudega inimestele peamised ligipääsetavuse võimalused ja sisaldaks teavet näiteks majutuse, restoranide, puhke- ja loodusobjektide, auditooriumide, mälestusmärkide, muuseumide jms kohta;

50.   rõhutab lisaks vajadust kaitsta, säilitada ja taastada Euroopa kultuuripärandit; ning nõuab kultuuripärandi paikade rangemat juhtimist ja nende rangemaid külastustingimusi ning suuremaid jõupingutusi puudega inimeste juurdepääsu parandamiseks, kes reisivad üha enam puhkuse eesmärgil;

51.   kutsub komisjoni üles koostama teatist koos tegevuskavaga EÜ märgise "Ligipääs kõigile" edendamise kohta, tuginedes komisjoni tehtud tööle, kogemustele ja headele tavadele riiklikul ja kohalikul tasandil, ning hinnates ELi tasandi saavutusi transpordi valdkonnas;

52.   märgib, et ligipääsetavus turismisihtkohtadele on küsimus, mis on samuti seotud osutatavate või olemasolevate transporditeenustega; palub seetõttu komisjonil Euroopa uue turismipoliitika ja Euroopa transpordipoliitika väljatöötamise eesmärgil võtta nõuetekohaselt arvesse, et ligipääsuga seotud probleemid puudutavad looduslike ja geograafiliste eripäradega piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi, saari ja mägipiirkondi ning hõredalt asustatud põhjapoolseimaid piirkondi;

Sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonna-alaselt jätkusuutlik turism

53.   rõhutab vajadust uue turismipoliitika järele, et muuta Euroopa turism majanduslikult, sotsiaalselt, territoriaalselt, keskkonna-alaselt ja kultuuriliselt jätkusuutlikuks; toetab seepärast komisjoni erilisi samme Euroopa turismi majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamiseks; ning tervitab komisjoni algatust koostada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia;

54.   tervitab asjaolu, et komisjon nõuab säästvuse edendamist turisminduses, ning rõhutab, et sotsiaalne, majanduslik ja keskkonna-alane jätkusuutlikkus on igasuguse turismialase tegevuse arendamise ja säilitamise oluline eeltingimus;

55.   rõhutab vajadust toetada ja edendada säästvamaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid tavasid turisminduses ning hinnata nende tulemuslikkust, et turismil oleks silmapaistvam koht uuendatud Lissaboni strateegias;

56.   rõhutab, et säästvalt arendatav turism peab pakkuma kohalikule majandusele (eriti ebasoodsas olukorras olevates piirkondades) pikaajalist sissetulekuallikat, peab soodustama stabiilset tööhõivet koos vastavate õigustega ning toetama muid majandustegevusi (nii eelneval kui ka järgmisel tasandil), kaitstes ja edendades samal ajal kultuuri-, ajaloo-, maastiku- ja keskkonnapärandit;

57.   tervitab komisjoni algatust esitada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia turismipoliitika aluseks; palub komisjonil anda liikmesriikidele juhis, mis võimaldab turismi arendamise paremat poliitilist kooskõlastamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning parandab turismialase tegevuse jätkusuutlikkust;

58.   rõhutab, et keskkonnaohtude, eelkõige süsinikdioksiidi heidete tõttu tuleb keskkonnapoliitikat kavandades kaasata turismitööstus turistide teavitamisse keskkonnaküsimustes;

59.   on seisukohal, et turism on osaliselt vastutav keskkonnale põhjustatud kahju eest, mis on seotud reiside arvu suurenemisega, ja et turismivaldkonna esindajad peaksid osalema tegevustes, mis käsitlevad keskkonnakaitse küsimusi ja nende planeerimist;

60.   kutsub komisjoni üles tegema turismialast koostööd naaberriikidega (Ida-Euroopas ja Vahemere ääres) ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega ning toetama väikese ja keskmise sissetulekuga arenevaid riike ELi otsevälisinvesteeringutega ja turismi alal tegutsevate ühisettevõtete loomisega, kooskõlas säästva turismi arengustrateegiaga;

Reisijate õigused

61.   on seisukohal, et ELi tasandil on lennutranspordi kohta olemas põhjalikud reisijate õigusi käsitlevad eeskirjad, mis edendavad ligipääsetavust ja tagavad õiglase hüvitise lennu hilinemise ja ärajäämise, aga ka õnnetuse korral;

62.   rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlament püüab praegu tagada täiendavate sätete koostamist, et kindlustada sellised õigused rongi- ja laevareisijatele, tagamaks ühtlustatud kava ELi tasandil;

63.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada teabe andmine reisijatele ning eriti eespool nimetatud reisijate õiguste, eelkõige aga lennureisijate õiguste nõuetekohane rakendamine, ning tagada liikmesriikides kergesti kättesaadavad vahekohtu mehhanismid olukordade jaoks, kus kohustusi rikkunud reisikorraldaja ei hüvita kahjusid;

64.   palub komisjonil kaaluda lähenemisviisi, mille abil võiks EL pakkuda kaitset reisijatele, kes on reisist maha jäänud pankroti või tahtliku rikkumise tõttu kohustusi mittetäitva tellimusreiside korraldaja, vahendaja või regulaarlendude korraldaja süül; soovitab kehtestada sellistest ettevõtjatest üleeuroopalise musta nimekirja, mis põhineb kriteeriumidele, mille komisjon määratleb selgelt pärast konsulteerimist transpordi- ja/või turismiettevõtjate ning tarbijakaitse organisatsioonidega;

Euroopa turismisihtkohtade edendamine

65.   tervitab Euroopa turismisihtkohtade portaali loomist komisjonipoolse rahastamise abil; palub komisjonil jätkuvalt kaasa aidata Euroopa kui turismisihtkoha või atraktiivsete turismisihtkohtade kogumi edendamisele, näiteks kehtestades Euroopa märgise ja reklaamides seda ning organiseerides mehhanisme ja kanaleid Euroopa turismisihtkohti käsitleva teabe kogumiseks ning selle hilisemaks levitamiseks väljaspool Euroopat turisminduses töötavatele isikutele;

66.   tervitab iga-aastast silmapaistvamate Euroopa turismisihtkohtade valimist ("Euroopa parimad sihtkohad"), nagu on pakutud eespool nimetatud resolutsioonis; on seisukohal, et sellised algatused on väärtuslikud, kuna need muudavad Euroopa sihtkohtade mitmekesisuse ja rikkuse nähtavamaks; rõhutab asjaolu, et EL peaks võimaluse korral edendama vähem tuntud sihtkohti, eriti just neid, mis asuvad uutes liikmesriikides;

67.   toetab vajaduse tõttu kaitsta populaarsete Euroopa turismisihtkohtade kvaliteeti selle algatuse kasutamist vastutustundliku ja säästva turismi arendamiseks kõigis ELi turismipiirkondades;

68.   palub komisjonil ja liikmesriikidel, võttes arvesse piiriülese infrastruktuuri olulisust Euroopa turismisektorile, parandada kõnealuseid infrastruktuure, sealhulgas puhke eesmärgil kasutatavaid (sise-) veeteid;

69.   kutsub komisjoni üles edendama jõulisemalt Euroopa transpordi- ja tööstuspärandit;

70.   ergutab seetõttu algatusi Euroopa kultuuripärandi edendamise kohta, nagu Euroopa Nõukogu kultuuriradade algatus, ning nõuab nende nähtavuse suurendamist; teeb sel eesmärgil ettepaneku toetada Euroopa kultuuripärandi märgise loomist, mille eesmärk on tõsta esile ELi kultuuriobjektide ja mälestiste Euroopa mõõdet;

71.   rõhutab rahvakultuuri ning eelkõige ohustatud rahvakunsti, käsitöö, ametite ja teadmiste kaitse tähtsust, sest see on oluline rahvusliku identiteedi ja maapiirkondade kui turismisihtkohtade ligitõmbavuse säilitamiseks;

72.   kutsub komisjoni üles propageerima Euroopa sihtkohti nendes riikides, mille kõrghooaeg langeb kokku Euroopa madalhooajaga, ja otsima võimalusi kõnealuste kolmandate riikidega lepingute sõlmimiseks, nagu näiteks vastastikuse mõistmise memorandumid, et turistide vood jaotuksid optimaalselt üle terve hooaja;

73.   kutsub komisjoni üles juhtima tähelepanu Euroopa turismi kultuuridimensioonile, edendades UNESCO kultuuripärandisse kuuluvaid Euroopas asuvaid objekte, mis annavad tunnistust Euroopa kultuurist;

74.   nõuab tungivalt, et komisjon edendaks piki endise "raudse eesriide" piiri kulgevat piiriülest, ajalugu meenutavat jalgrattateed näitena " kergest liikuvusest" turismis ning Euroopa taasühendamise sümbolina;

Turismi arendamine

75.   nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud omavalitsused ja turismindus kooskõlastaksid turismile otsest või kaudset mõju avaldavad poliitikavaldkonnad, teeksid omavahel tihedamat koostööd ja kasutaksid paremini perioodiks 2007–2013 saadavalolevaid rahastamisvahendeid, eesmärgiga arendada Euroopa turismi, keskendudes turisminduse ja turismisihtkohtade konkurentsivõimele, turismifirmade, -teenuste ja -rajatiste arendamisele, töökohtade loomisele, liikuvusele ja kutsealasele ettevalmistusele turismisektoris ning Euroopa piirkondade, eriti ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ja arendamisele;

76.   palub komisonil koostada aruande ühenduse muudesse poliitikavaldkondadesse kuuluvate meetmete ja ettepanekute võimaliku mõju kohta turismindusele, et saaks kasutada selle sektori suhtes terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi ning vältida killustatust Euroopa turismipoliitikas;

77.   kutsub kõiki sidusrühmi üles edendama ühinejariikide turismisihtkohti, kuid nõuab turismiga seotud ELi rahastamise sidumist kõrgete kvaliteedistandardite edendamisega turismiteenuste osutamisel;

78.   on teadlik bussireiside eelistest madalama sissetulekuga turistidele ja turismiarengule piirkondades, kus ei ole piirkondlikke lennujaamu ega raudteid; juhib tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega bussiettevõtjate eriolukorrale seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist,(7) eriti edasi-tagasi reiside osas; palub komisjonil tegeleda selle konkreetse küsimusega, uurides võimalusi puhkeaja edasilükkamiseks edasi-tagasi reiside järgsele ajale (ei ületa 12 päeva);

79.   rõhutab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid olema rohkem kaasatud turismiga seotud ettevõtlusse ja et tuleks leida võimalusi, kuidas lihtsustada menetlusi rahalise toetuse saamiseks; rõhutab lisaks, et ELi poolt toetatavad koolitused ja heade tavade vahetamise kursused tuleks võtta kasutusele piirkondades, eriti uutes liikmesriikides;

80.   soovitab, et komisjon uuriks võimalust võtta kasutusele Erasmuse, Leonardo või Comeniuse programmidest toetusi saavatele või ELis vabatahtlikus teenistuses osalevatele noortele eurooplastele mõeldud nn noorte transpordikaart, et võimaldada neil hõlpsamalt reisida ja tutvuda võõrustajariigiga;

81.   rõhutab, et kuna Leonardo da Vinci programm on ainulaadne mitmete riikide turismisektoris, tuleks neid võimalusi arendada ja edendada; rõhutab, et see muudaks haridusprogrammi märkimisväärselt paremaks; rõhutab, et lisaks programmi rakendamisele tuleks viia läbi uuringuid saavutatud tulemuste kohta;

Muu

82.   juhib veelkord tähelepanu vajadusele, arvestades ELi rahvastikustruktuuri tulevaste muutuste suurusjärku, rakendada Euroopa turismiprogrammi pensionäridele väljaspool hooaega, mis parandaks eakate kodanike elukvaliteeti ELis, looks töökohti ning suurendaks nõudlust ja toetaks Euroopa majanduskasvu; usub, et see võiks kanda nime Ulysses´e programm;

83.   kiidab heaks komisjoni kava hõlbustada koostööd osalejate vahel, kes soodustavad teadmiste omandamist, nagu ülikoolid, teadusinstituudid, avalikud ja erasektori vaatluskeskused turismi valdkonnas, ning soodustada liikuvust Euroopas, toetades sel eesmärgil riikidevahelist koolitust, töötamist ja töötajate vahetust ning töötades selleks välja koolitusmeetodid, -materjalid ja õppekavad;

84.   palub, et komisjon nõuaks üldise mõjuhindamise läbiviimist ajaliselt ja piirkondlikult järguviisiliste puhkuseperioodide osas Euroopas;

85.   rõhutab vajadust toetada ühenduse tasandil liikmesriike, kus turismindust on mõjutanud loodusõnnetused;

86.   rõhutab mitmekeelsuse olulisust turismipoliitikas ning soovitab levitada teavet vaatamisväärsuste kohta võimalikult paljudes liikmesriikide keeltes;

o
o   o

87.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 325.
(2) ELT L 405, 30.12.2006, lk 1.
(3) Komisjoni 19. juuli 2006. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (KOM(2006)0403).
(4)1 EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32.
(5) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).
(7) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika