Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 7. juuni 2007 - Brüssel
EÜ-Venemaa vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega *
 Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed *
 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis" sätete kohaldamine *
 Solidaarsusfondi kasutusele võtmine: Ungari ja Kreeka üleujutused
 Paranduseelarve nr 2/2007 projekt
 Paranduseelarve nr 3/2007 projekt
 Vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamine ***I
 Toitudel märgitud toitumis- ja tervisealased väited ***I
 Viisainfosüsteem (VIS) ***I
 Prümi leping: piiriülene koostöö seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega *
 Juurdepääs viisainfosüsteemile (VIS) *
 Isikuandmete kaitse *
 Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava *
 Puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad *
 Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia ja piirkondlikud näidisprogrammid
 Euroopa Liidu põhiseadusliku protsessi tegevuskava
 ÜRO inimõiguste nõukogu
 Kunstnike sotsiaalne staatus
 Euroopa Parlamendi 2008. eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestus

EÜ-Venemaa vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega *
PDF 190kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (KOM(2007)0138 – C6-0125/2007 – 2007/0048(CNS))
P6_TA(2007)0219A6-0192/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0138);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eelkõige selle artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset, artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2 ja artikleid 93, 94, 133 ja 181a koostoimes artikli 300 lõike 2 teise lausega;

–   võttes arvesse EURATOMi asutamislepingut, eelkõige selle artikli 101 teist lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0125/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 43 lõiget 1, artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0192/2007),

1.   kiidab protokolli sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni valitsustele ning parlamentidele.


Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed *
PDF 474kWORD 144k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (KOM(2006)0609 – C6-0403/2006 – 2006/0200(CNS))
P6_TA(2007)0220A6-0162/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0609)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0403/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0162/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Artikkel 4
Nõuded kaaspüügi suhtes
Pardale jäetud kaaspüügisaak
1.  Kalalaevad ei tohi tegelda nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügipiirangud. Liigi sihtpüügiga on tegu siis, kui kõnealune liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega võetud saagist.
1.  Kalalaevad seavad oma kaaspüügi ülempiiriks 2 500 kg või 10%, olenevalt sellest, kumb on suurem, iga I lisas loetletud kalaliigi puhul, mille jaoks kõnealuses püügirajoonis ei ole ühendusele eraldatud kvooti.
2.   Selliste liikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO reguleeritava ala mingi osa suhtes kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi sihtpüügil, ei tohi ületada 2500 kg liigi kohta või 10% pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. Sellises NAFO reguleeritava ala osas, kus teatavate liikide sihtpüük on keelatud või ühiskvoot täiel määral ära kasutatud, ei tohi ühegi sellise liigi kaaspüük ületada vastavalt 1250 kg või 5%.
2.  Juhtudel, mil on kehtestatud püügikeeld või kvoot "muud kalaliigid" on täielikult ära kasutatud, ei tohi kaaspüük ületada 1 250 kg või 5%, olenevalt sellest, kumb on suurem.
3.   Kui kaaspüügipiirangutega liikide summaarne kogus ühes loomuses ületab ühe kohaldatava lõikes 2 sätestatud piirmäära, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide summaarne kogus üheski järgmises loomuses ületab neid piirmäärasid, peavad laevad jällegi viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega tohi pöörduda sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.
3.  Lõigetes 1 ja 2 viidatud protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina pardal oleva kogusaagi iga liigi jaoks. Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.
4.  Harilikku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad alati, kui kõikide liikide kogukaaspüük üheski loomuses ületab rajoonis 3M 5% massist ja rajoonis 3L 2,5% massist, viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.
5.  Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.
Muudatusettepanek 2
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4 a
Kaaspüük igas üksikus loomuses
1.  Kui ühes loomuses ületab kaaspüük protsendimäärasid, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1 ja 2, siirdub laev viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääb vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, lahkub laev püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.
2.  Kui kõigi kvoodiga hõlmatud põhjakalaliikide kaaspüügi saak süvameregarneelipüügi ühes loomuses ületab 5 massiprotsenti rajoonis 3M või 2,5 massiprotsenti rajoonis 3L, siirdub laev vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääb vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, peab laev lahkuma püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.
3.  Loomuses lubatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina kõnealuse loomuse kogumassist iga seal esineva liigi suhtes.
Muudatusettepanek 3
Artikkel 4 b (uus)
Artikkel 4 b
Sihtpüük ja kaaspüük
1.  Ühenduse laevade kaptenid ei tohi tegelda nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kohaldatakse kaaspüügi piirmäärasid. Kalaliigi püük loetakse sihtpüügiks, kui asjaomane liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud saagist.
2.  Kui kalalaev tegeleb rai sihtpüügiga, kasutades kõnealuse püügi jaoks eeskirjades ettenähtud võrgusilmaga võrke, siis esimest loomust, millest suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) moodustavad liigid, mille suhtes kohaldatakse kaaspüügi piirmäärasid, loetakse juhuslikult püütuks. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamata uuele kohale vastavalt artikli 4 a lõigetele 1 ja 2.
3.  Pärast vähemalt 60-tunnilist eemalviibimist püügirajoonist vastavalt artikli 4 a lõigete 1 ja 2 sätetele viib ühenduse kalalaeva kapten läbi proovitraalimise kestusega mitte üle kolme tunni. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei käsitleta sellist püüki sihtpüügina, kui sellise proovitraalimise loomusest moodustavad suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) liigid, mille suhtes kohaldatakse kaaspüügi piirmäärasid. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamata uuele kohale vastavalt artikli 4 a lõigetele 1 ja 2.
Muudatusettepanek 4
Artikkel 5
I lisas nimetatud põhjaliikide sihtpüügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille üheski osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuim-kalmaari (Illex illecebrosus) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali kõikides muudes osades.
1.  I lisas nimetatud põhjaliikide, välja arvatud lõikes 3 viidatud Sebastes mentella, sihtpüügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille üheski osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuim-kalmaari (Illex illecebrosus) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali kõikides muudes osades.
Harilikku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille silmasuurus on vähemalt 40 mm.
2.  Harilikku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille silmasuurus on vähemalt 40 mm.
3.  Merepõhjalähedase liigi nokk-meriahvena (Sebastes mentella) püügil alapiirkonnas 2 ja rajoonides 1F ja 3K kasutatakse võrke võrgusilma minimaalsuurusega 100 mm.
Muudatusettepanek 5
Artikkel 6
1.  I lisas loetletud ühe või enama liigi sihtpüügi ajal ei tohi laevadel olla võrke, mille silmasuurus on artikliga 5 ette nähtust väiksem.
1.  I lisas loetletud ühe või enama liigi sihtpüügi ajal ei tohi ühenduse laevadel olla võrke, mille silmasuurus on artikliga 5 ette nähtust väiksem.
2.  Laevadel, mis ühe ja sama retke käigus püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO reguleeritava piirkonna, võib siiski olla artikliga 5 ette nähtust väiksema silmasuurusega võrke, kui need on kindlalt soritud ja stoovitud ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Need võrgud peavad:
2.  Ühenduse laevadel, mis ühe ja sama retke käigus püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO reguleeritava piirkonna, võib siiski olla artikliga 5 ette nähtust väiksema silmasuurusega võrke, kui need on kindlalt soritud ja stoovitud ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Need võrgud peavad:
a) olema lahti võetud oma traallaudade, nooda- või traalitrosside ja -nööride küljest, ja
a) olema lahti võetud oma traallaudade, nooda- või traalitrosside ja -nööride küljest, ja
b) kui neid hoitakse tekil või teki kohal, olema kindlalt kinnitatud mingi tekiehitise osa külge.
b) kui neid hoitakse tekil või teki kohal, olema kindlalt kinnitatud mingi tekiehitise osa külge.
Muudatusettepanek 6
Artikli 10 pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav osa
Andmete kogumise erinõuded
Kalapüügipiirangutega piirkonnad
1.  Võimaluse korral rakendavad liikmesriigid erinõuded seoses andmete kogumisega laevade kohta, mis kalastavad järgmistes piirkondades.
Kalapüük põhjalähedaste kalaliikide püügiks ettenähtud vahenditega on keelatud järgmistes piirkondades.
Muudatusettepanek 7
Artikli 10 lõiked 2 ja 3
2.  Lõike 1 kohaseid andmeid tuleks koguda loomuste kaupa ja need peaksid võimalikul määral sisaldama järgmist:
välja jäetud
a) liigiline koosseis arvukuse ja massi järgi;
b) jaotus pikkuse alusel;
c) otoliidid;
d) püügikoht laius- ja pikkuskraades;
e) püügivahend;
f) püügisügavus;
g) kellaaeg;
h) püügi kestus;
i) vedamise algus (aktiivpüünise puhul);
j) võimalusel muud bioloogilised näitajad, näiteks suguküpsust käsitlevad.
3.  Lõike 1 kohaselt kogutud andmed esitatakse pärast iga püügiretke võimalikult kiiresti liikmesriikide pädevatele asutustele NAFO sekretariaadile edasisaatmiseks.
Muudatusettepanek 8
Artikli 12 lõige 2
2.  Iga liikmesriik teatab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne laeva sisenemist NAFO reguleeritavasse piirkonda kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas. Komisjon edastab need muudatused viivitamata NAFO sekretariaadile.
2.  Iga liikmesriik teatab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne laeva sisenemist NAFO reguleeritavasse piirkonda kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.
Muudatusettepanek 9
Artikli 13 lõige 1
1.  Liikmesriik võib lubada, et tema lipu all sõitva kalalaeva suhtes, millel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas, kehtib prahileping, mis võimaldab osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO konventsiooniosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi.
1.  Liikmesriik võib lubada, et tema lipu all sõitva kalalaeva suhtes, millel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas, kehtib prahileping, mis võimaldab osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO konventsiooniosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi. Prahtida ei lubata siiski laevu, mille NAFO või muu piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks.
Muudatusettepanek 10
Artikli 14 lõige 5
5.  Hiljemalt iga aasta 31. detsembril esitavad liikmesriigid komisjonile oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO reguleeritavas piirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses piirkonnas. Rajoonides 3M ja 3L harilikku süvameregarneeli püüdnud laevade tegevusest tuleb aru anda kummagi rajooni kohta eraldi.
5.  Hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril esitavad liikmesriigid komisjonile oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO reguleeritavas piirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses piirkonnas. Rajoonides 3M ja 3L harilikku süvameregarneeli püüdnud laevade tegevusest tuleb aru anda kummagi rajooni kohta eraldi.
Muudatusettepanek 11
Artikkel 16
Ühenduse laevad tohivad tegelda NAFO reguleeritavas piirkonnas ümberlaadimisega ainult siis, kui nad on eelnevalt saanud selleks loa oma pädevatelt asutustelt.
1.  Ühenduse laevad tohivad tegelda NAFO reguleeritavas piirkonnas ümberlaadimisega ainult siis, kui nad on eelnevalt saanud selleks loa oma pädevatelt asutustelt.
2.  Ühenduse laevad ei laadi kala ümber kolmanda riigi laevalt või laevale, keda on nähtud kalastamas NAFO reguleerimispiirkonnas või kelle NAFO reguleerimispiirkonnas kalastamise kohta on muid tõendeid.
3.  Ühenduse laevad teatavad oma pädevale asutusele igast NAFO reguleerimispiirkonnas toimunud ümberlaadimisest. Mahalaadivad laevad saadavad teate vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist ja pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist.
4.  Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab ümberlaadimise aega, geograafilisi koordinaate, maha- või pealelaaditava kala ligikaudset massi kilogrammides liikide kaupa ning ümberlaadimises osalevate laevade raadiokutsungeid.
5.  Pealelaadiv laev teatab lisaks nii kogu pardal oleva ja kogu lossitava saagi massi kui ka lossimissadama nime ja kavandatud lossimisaja vähemalt kakskümmend neli tundi enne iga lossimist.
6.  Liikmesriigid edastavad lõigetes 3 ja 5 osutatud teated viivitamata komisjonile, kes omakorda edastab need viivitamata NAFO sekretariaadile.
Muudatusettepanek 12
Artikli 17 lõiked 1–4
1.  Lisaks sellele, et laevade kaptenid peavad tegutsema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11, ja 12, peavad nad kandma püügipäevikusse IV lisas loetletud andmed.
1.  Lisaks sellele, et laevade kaptenid peavad tegutsema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11 ja 12, peavad nad kandma püügipäevikusse IV lisas loetletud andmed.
1 a.  Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul II lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.
2.  Ühenduse laevade kaptenid peavad määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõikes 1 osutatud liikide väljapüügi kohta:
2.  Ühenduse laevade kaptenid peavad määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõikes 1 osutatud liikide väljapüügi kohta:
a) toodangupäevikut, millesse kantakse järjest kogu toodang pardal olevate liikide kaupa tootekaalu kilogrammides;
a) toodangupäevikut, millesse kantakse järjest kogu toodang pardal olevate liikide kaupa tootekaalu kilogrammides;
b) lastiplaani, milles on näha eri liikide asukoht trümmides.
b) lastiplaani, milles on näha eri liikide asukoht trümmides. Süvameregarneeli puhul koostatakse kalalaeval lastiplaan, nii et oleks näidatud rajoonides 3L ja 3M püütud garneelide asukoht ja igas rajoonis püütud garneelide kaal (tootekaalu kilogrammides).
3.  Lõikes 2 osutatud toodangupäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on täielikult lossitud.
3.  Lõikes 2 osutatud toodangupäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on täielikult lossitud.
4.  Kapten osutab vajalikku abi toodangupäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava töödeldud toodangu kontrollimise võimaldamiseks.
4.  Ühenduse kalalaeva kapten osutab vajalikku abi toodangupäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava töödeldud toodangu kontrollimise võimaldamiseks.
Muudatusettepanek 13
Artikkel 18
1.  Kogu töödeldud kala, mis on püütud NAFO reguleeritavas piirkonnas, märgistatakse nii, et on võimalik eristada iga püütud liiki ja tooteliiki, millele on viidatud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 1. Samuti tuleb märkida, et saak on püütud NAFO reguleeritavast piirkonnast.
1.  Kogu töödeldud kala, mis on püütud NAFO reguleeritavas piirkonnas, märgistatakse nii, et on võimalik eristada iga püütud liiki ja tooteliiki, millele on viidatud nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta)1 artiklis 1, ja süvameregarneeli puhul teha kindlaks püügikuupäeva. Samuti tuleb märkida, et saak on püütud NAFO reguleeritavast piirkonnast.
2.  Rajoonis 3L püütud hariliku süvameregarneeli ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse, et saak on püütud vastavast rajoonist või alapiirkonnast.
2.  Rajoonis 3L püütud hariliku süvameregarneeli ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse, et saak on püütud vastavast rajoonist või alapiirkonnast.
3.  Ühest ja samast liigist saaki võib paigutada rohkem kui ühte trümmiossa, kuid igas trümmiosas, kuhu see paigutatakse, tuleb seda hoida (näiteks plastiku, vineeri, võrgu vms abil) selgelt eraldi muudest liikidest.
3.  Võttes arvesse laeva kapteni õigustatud ohutuskaalutlusi ja vastutust navigatsiooni eest, kohaldatakse järgmist:
Samamoodi paigutatakse NAFO reguleeritavas piirkonnas püütud kogu saak eraldi saagist, mis on püütud väljaspool kõnealust piirkonda.
a)  NAFO reguleerimispiirkonnas püütud saak paigutatakse eraldi väljaspool seda piirkonda püütud saagist; seda hoitakse selgelt eraldi näiteks plast-, vineer- või võrkpiirde abil;
b) ühe ja sama liigi püütud kogused võib paigutada trümmi mitmesse ossa, kuid kohad, kuhu need on paigutatud, näidatakse selgesti ära artiklis 17 viidatud lastiplaanis.
___________________________
1 EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).
Muudatusettepanek 14
Artikkel 42
1.  Kui liikmesriigile teatatakse rikkumisest, mille on toime pannud tema lipu all sõitev laev, võtab see liikmesriik kooskõlas oma siseriikliku õigusega viivitamata meetmed tõendusmaterjali saamiseks ja läbivaatamiseks ning toimetab edasist juurdlust, mida on vaja rikkumise tagajärjel meetmete võtmiseks, ja võimaluse korral inspekteerib kõnealust laeva.
1.   Liikmesriigi pädev asutus, keda on teavitatud kõnealuse riigi kalalaeva rikkumisest, uurib seda rikkumist viivitamata ja põhjalikult, et saada vajalikud tõendid, milleks vajaduse korral võidakse asjaomane laev füüsiliselt läbi otsida.
2.  Liikmesriigid teevad inspekteeriva konventsiooniosalisega koostööd, et tagada rikkumise tõendite säilitamiseks ettevalmistamine ja säilitamine kohtumenetlust hõlbustaval kujul.
2.  Kui NAFO võetud meetmetest ei peeta kinni, võtab liikmesriigi pädev asutus viivitamata juriidilised ja haldusmeetmed vastavalt oma riigi õigusaktidele isikute suhtes, kes vastutavad tema lipu all sõitva laeva eest.
3.  Liikmesriigid määravad asutused, mis vastutavad rikkumise tõendite vastuvõtmise eest, ja teatavad komisjonile nende asutuste aadressi.
3.   Lipuliikmesriigi pädev asutus tagab, et lõike 2 alusel algatatud menetlus viiks kõnealuse riigi seadustes ettenähtud tõhusate meetmeteni, mis vastavad rikkumise raskusele, tagavad eeskirjade täitmise, võtavad rikkumise eest vastutajalt võimaluse kasutada rikkumise tulemusel saadud majanduslikku kasu ja on tõhusaks hoiatuseks tulevaste rikkumiste eest.
Muudatusettepanek 15
Artikkel 47 a (uus)
Artikkel 47 a
Tõhustatud järelmeetmed teatavate tõsiste rikkumiste puhul
1.  Lisaks käesoleva jao sätetele, eelkõige artiklitele 46 ja 47, võtab lipuliikmesriik käesoleva jao alusel meetmed, kui tema lipu all sõitev laev on toime pannud ühe järgmistest tõsistest rikkumistest:
a) sihtpüük kalavarude puhul, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud;
b) saagi ebaõige registreerimine. Käesoleva artikli alusel kaalutakse järelmeetmete võtmist, kui lahkuminek pardal oleva töödeldud saagi inspektori hinnangu ja tootmispäevikus registreeritud saagi vahel, kas liikide kaupa või kokku, on 10 tonni või 20%, olenevalt sellest, kumb on suurem; protsent arvutatakse protsendina tootmispäeviku andmete suhtes. Pardal oleva hinnangulise kalasaagi arvutamiseks kasutatakse inspekteeriva lepinguosalise inspektorite ja lepinguosalise, kelle lipu all sõidab kontrollitav kalalaev, vahel kokkulepitud lastipaigutustegurit;
c) artiklis 43 nimetatud tõsise rikkumise kordamine 100-päevase ajavahemiku või sama püügiretke jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, mis on kinnitatud artikli 44 lõike 4 kohaselt.
2.  Lipuliikmesriik tagab, et pärast lõikes 3 viidatud inspekteerimist lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse ja algatatakse tõsise rikkumise uurimine.
3.  Kui reguleerimispiirkonnas ei ole kalalaeva lipuliikmesriigi määratud inspektorit või muud isikut, kes teostaks lõike 1 kohast uurimist, nõuab liikmesriik kalalaevalt, et see suunduks viivitamata sadamasse, kus saab alustada uurimist.
4.  Lõike 1 punktis b nimetatud saagi ebaõige registreerimisega seotud tõsise rikkumise uurimisel tagab lipuliikmesriik, et kogu pardal oleva kalasaagi füüsiline kontrollimine ja loendamine toimub tema alluvuses olevas sadamas. Kui teise lepinguosalise inspektor soovib osaleda sellises inspekteerimises, võib see toimuda tema juuresolekul, kui sellega on nõus lipuliikmesriik.
5.  Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt nõutakse, et kalalaev suunduks sadamasse, võib teise lepinguosalise inspektor tulla laeva pardale või jääda sinna kuni sadamasse jõudmiseni, kui kontrollitud laeva liikmesriigi pädev asutus ei nõua inspektori lahkumist laevalt.
Muudatusettepanek 16
Artikkel 47 b (uus)
Artikkel 47 b
Rakendusmeetmed
1.  Iga kalalaeva suhtes võtab rakendusmeetmed lipuliikmesriik, kus see on registrisse kantud, vastavalt oma seadustele, kui tema lipu all sõitev laev on pannud toime artiklis 47 a osutatud tõsise rikkumise.
2.  Lõikes 1 nimetatud meetmed olenevad eelkõige toimepandud rikkumise raskusest ja liikmesriigi õiguse asjaomastest sätetest ning võivad olla järgmised:
a) rahatrahvid;
b) keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;
c) laeva sekvestreerimine;
d) püügiloa peatamine või äravõtmine;
e) püügikvoodi vähendamine või äravõtmine.
3.  Asjaomase kalalaeva lipuliikmesriik teavitab komisjoni viivitamata käesoleva artikli kohaselt võetud sobivatest meetmetest. Selle teatise alusel teavitab komisjon kõnealustest meetmetest NAFO sekretariaati.
Muudatusettepanek 17
Artikkel 47 c (uus)
Artikkel 47 c
Aruanne rikkumiste kohta
1.  Artiklis 47 a viidatud tõsise rikkumise korral esitab asjaomane liikmesriik komisjonile võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ettekande uurimise käigust, sealhulgas kõigist seoses kõnealuse rikkumisega võetud või soovitatud meetmetest, ja pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.
2.  Komisjon koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Komisjon saadab NAFO sekretariaadile nelja kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ühenduse ettekande uurimise käigust ja võimalikult kiiresti pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.
Muudatusettepanek 18
Artikkel 48
1.   Liikmesriik käsitleb teiste konventsiooniosaliste ja teiste liikmesriikide inspektorite koostatud akte samadel alustel kui enda inspektorite omi.
1.  NAFO inspektorite koostatud inspektsiooni- ja järelevalvearuanded sisaldavad kaalukaid tõendeid iga liikmesriigi kohtu- ja haldusmenetluse jaoks. Asjaolude tuvastamisel käsitletakse neid aruandeid samadel alustel kui liikmesriikide inspekteerimis- või järelevalvearuandeid.
2.  Liikmesriigid teevad asjaomaste konventsiooniosalistega koostööd, et kooskõlas oma siseriikliku õigusega hõlbustada kohtu- või muid menetlusi, mis tulenevad inspektori poolt NAFO kava raames esitatud aktist.
2.  Liikmesriigid teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel sellise kava kohaselt, millest lähtutakse tõendite hindamisel siseriiklikus kohtu- või muus süsteemis.
Muudatusettepanek 19
Artikli 51 lõike 2 punkt d
d)  NAFO reguleeritava piirkonna vöönd või vööndid, kust saak püüti.
d)  NAFO reguleeritava piirkonna rajoon(id) või vöönd(id), kust saak püüti.
Muudatusettepanek 20
Artikkel 58
Meetmed kolmandate riikide laevade suhtes
Meetmed IUU laevade suhtes
1.   Liikmesriigid võtavad kooskõlas siseriikliku ja ühenduse õigusega kõik meetmed selleks, et:
1.   Laevade suhtes, mille NAFO on kandnud IUU laevade nimistusse ja mis on loetletud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 41/2007 (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes)1 XVII lisa 2. liites, kohaldatakse järgmisi meetmeid:
a)  IUU nimistus olevatele laevadele ei anta välja ühtegi litsentsi ega kalapüügiluba kalastamiseks vetes, mille suhtes kehtivad nende liikmesriikide suveräänsed õigused või jurisdiktsioon;
a) liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, abilaevad, tankerid, baaslaevad ja kaubalaevad ei abista IUU nimistus olevaid laevu mingil moel ega osale nende ümberlaadimises ega IUU nimistusse kuuluvate laevadega ühistes püügioperatsioonides;
b)  IUU nimistus olevatele laevadele ei anta õigust sõita nende liikmesriikide lipu all;
b)   IUU laevu ei varustata sadamates teemoona, kütuse ega muude teenustega;
c)  IUU nimistus olevatel laevadele ei ole lubatud lossimine, ümberlaadimine, tankimine, varude täiendamine, välja arvatud vääramatu jõu mõju olukordades, kalastamine ega muu tegevus nende liikmesriikide sadamates ega vetes, mille suhtes kehtivad nende suveräänsed õigused või jurisdiktsioon;
c)  IUU laevadel ei lubata sõita liikmesriigi sadamasse, välja arvatud vääramatu jõu puhul;
d) importijaid, veoettevõtjaid ja muid asjaomaseid sektoreid julgustatakse hoiduma läbirääkimistest IUU nimistus olevate laevadega ja nende laevade püütud kala ümberlaadimisest;
d)  IUU laevadel ei lubata vahetada laevaperet, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vääramatu jõu tõttu;
e) kogu teavet IUU nimistus olevate laevade kohta kogutakse ja vahetatakse teiste konventsiooniosaliste, kolmandate riikide ja teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et teha kindlaks ja hoida ära võltsitud impordi-/ekspordisertifikaatide kasutamist selliste laevade püütud kala suhtes.
e)  IUU laevadele ei anta luba kalapüügiks ühenduse vetes ning nende prahtimine on keelatud;
f) liikmesriigid keelduvad andmast IUU laevadele luba sõita nende lipu all ja soovitavad importijatel, veoettevõtjatel ja muudel asjaomastel sektoritel hoiduda kõnealuste laevadega läbirääkimiste pidamisest ja nende püütud kala ümberlaadimisest;
g)  IUU laevadelt pärit kala import on keelatud.
2.  Liikmesriikide lipu all sõitvatel kalalaevadel, sealhulgas abilaevadel, tankimislaevadel, emalaevadel ja kaubalaevadel on keelatud mis tahes viisil abistada IUU nimistus olevaid laevu ja osaleda koos nendega ümberlaadimisel või muus tegevuses, millega valmistatakse ette kalastamist või mis on seotud kalastamisega, ja ühises kalastusalases tegevuses.
2.   Komisjon muudab IUU laevade nimistu vastavaks NAFO loetelule, niipea kui NAFO võtab vastu uue loetelu.
3.  IUU nimistus oleva laeva prahtimine on keelatud.
_______________
1 ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 444/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 22).

(1) ELTs seni avaldamata.


Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis" sätete kohaldamine *
PDF 190kWORD 33k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis" sätete kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis (9032/2007 – C6-0119/2007 – 2007/0806(CNS))
P6_TA(2007)0221A6-0204/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (9032/2007)(1);

–   võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti(2) artikli 3 lõiget 2, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0119/2007);

–   võttes arvesse Schengeni acquis" Euroopa Liitu integreerimise protokolli,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0204/2007),

1.   kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   kutsub nõukogu parlamendiga uuesti konsulteerima, kui nõukogu kavatseb arutluseks esitatud teksti oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) EÜT L 236, 23.9.2003, lk 33.


Solidaarsusfondi kasutusele võtmine: Ungari ja Kreeka üleujutused
PDF 112kWORD 42k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta punktile 26 (2007/2068(ACI))
P6_TA(2007)0222A6-0175/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2007)0149);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse oma 10. oktoobri 2002. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu Solidaarsusfond(3);

–   võttes arvesse 18. aprilli 2007. aasta kolmepoolse kohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0175/2007),

A.   arvestades, et Euroopa Liit on loonud asjakohased institutsioonilised ja eelarvevahendid finantsabi andmiseks seoses suurte loodusõnnetuste põhjustatud kahjuga;

B.   arvestades, et Ungari ja Kreeka on taotlenud abi seoses 2006. aasta märtsis ja aprillis toimunud üleujutuste põhjustatud kahjuga;

C.   arvestades, et Euroopa Liidu finantsabi loodusõnnetustest mõjutatud liikmesriikidele tuleks muuta kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt,

1.   kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse;

2.   taunib mõnede liikmesriikide viivitamist oma taotluste esitamisel, mis ei ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon, sealhulgas lisa, teavitamiseks nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS 7. juuni 2007 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta punktile 26

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4), eriti selle punkti 26,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta(5),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi "fond"), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikkonnaga.

2)   17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas.

(3)  Määrus (EÜ) nr 2012/2002 sisaldab sätteid, mille alusel on võimalik fondi kasutada.

(4)  Ungari ja Kreeka on esitanud taotlused fondi kasutuselevõtmiseks seoses kahe üleujutustest põhjustatud katastroofiga,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvest võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 24 370 114 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 7. juuni 2007

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(3) ELT C 279 E, 20.11.2003, lk 118.
(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(5) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.


Paranduseelarve nr 2/2007 projekt
PDF 192kWORD 35k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2007 projekti kohta, III jagu – komisjon (9254/2007 – C6-0130/2007 – 2007/2069(BUD))
P6_TA(2007)0223A6-0189/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eelkõige selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 14. detsembril 2006(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks 24 370 114 euro suuruses summas finantsabi andmiseks Ungarile ja Kreekale, et aidata neil riikidel toime tulla 2006. aasta märtsis ja aprillis toimunud üleujutustest põhjustatud tõsiste kahjustustega;

–   võttes arvesse komisjoni poolt 28. märtsil 2007. aastal esitatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2007 esialgset projekti (KOM(2007)0148);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 7. mail 2007. aastal koostatud paranduseelarve nr 2/2007 projekti (9254/2007 – C6-0130/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0189/2007),

A.   arvestades, et Euroopa Liit peaks ilmutama solidaarsust liikmesriikide nende piirkondade elanikkonnaga, keda on tabanud elutingimustele, looduskeskkonnale või majandusele tõsist kahju tekitanud loodusõnnetused;

B.   arvestades, et asjakohased Euroopa Liidu finantsabi eelarvevahendid on eraldatud vastavalt Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja selle rahastamist käsitleva 17. mai novembri 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetele;

C.   arvestades, et paranduseelarve nr 2/2007 projekti eesmärk on kirjendada need eelarvevahendid ametlikult 2007. aasta eelarvesse,

1.   väljendab rahulolu paranduseelarve nr 2/2007 projektiga, mille eesmärk on viivitamatult kirjendada Euroopa Liidu Solidaarsusfondist eraldatavad eelarvevahendid 2007. aasta eelarvesse, et oleks võimalik abistada neid, keda nimetatud loodusõnnetused tabasid;

2.   tuletab meelde, et solidaarsusfondi praeguseks kasutuselevõtmiseks vajalikud maksete assigneeringud võetakse turvalisuse- ja kosmosealase uurimistegevusega seotud eelarveridadelt, ning rõhutab, et komisjon on võtnud endale kohustuse teha ümberpaigutamise ettepanek, kui neid maksete assigneeringuid on nendel eelarveridadel aasta teisel poolel vaja;

3.   kiidab paranduseelarve nr 2/2007 projekti muutmata kujul heaks;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(2) ELT L 77, 16.3.2007.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Paranduseelarve nr 3/2007 projekt
PDF 194kWORD 37k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta paranduseelarve nr  3/2007 projekti kohta, III jagu – komisjon (9256/2007 - C6-0133/2007 - 2007/2073(BUD))
P6_TA(2007)0224A6-0196/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 272 lõike 4 eelviimast lõiku;

–   võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eelkõige selle artikli 15 lõiget 3 ning artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 14. detsembril 2006;(2)

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 13. aprillil 2007 esitatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta paranduseelarve nr  4/2007 esialgset projekti (SEK(2007)0483);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 14. mail 2007. aastal koostatud paranduseelarve nr 3/2007 projekti (9256/2007 - C6-0133/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0196/2007),

A.   arvestades, et paranduseelarve nr 3/2007 projekti eesmärk on kirjendada 2007. aasta eelarvesse 2006. eelarveaasta eelarve täitmise ülejääk summas 1 847 631 711 eurot;

B.   arvestades, et selle ülejäägi kolm põhielementi on kavandatust 914 569 139,79 euro võrra suuremad tulud, kavandatust 949 899 477,07 euro võrra väiksemad kulud ja vahetuskursi muutustest tulenenud negatiivne saldo (-16 836 905,86 eurot);

C.   arvestades, et maksete assigneeringute alakasutamine on varasemate aastatega võrreldes vähenenud 949 899 477,07 euroni (s.t umbes 0,9 %) kogu ELi 2006. aasta eelarvest, mille mahuks on 107 378 469 621 eurot;

D.   arvestades, et põllumajanduses oli 2006. aastal alakasutatud maksete assigneeringute summa 426 miljonit eurot, mis moodustab 0,85 % 50,21 miljardist eurost; struktuurimeetme osas oli vastav näitaja 54 miljonit eurot (0,17 %) 32,495 miljardi euro suurusest kogusummast; välistegevuse valdkonnas oli kasutamata jäänud summa 154 miljonit eurot (2,85 %) 5,407 miljardi euro suurustest kogutoetustest; halduses oli vastav näitaja 51 miljonit eurot (0,77 %) 6,654 miljardi euro suurusest kogusummast ja ühinemiseelse strateegia osas 127 miljonit eurot (5,33 %) 2,383 miljardi euro suurusest kogusummast;

E.   arvestades, et 2005. aastaga võrreldes on üldiselt oluliselt paranenud assigneeringute täituvus ühinemiseelse strateegia osas, kus 2005. aastal jäi kasutamata 463 miljonit eurot ehk 13,5 % 3,428 miljardi euro suurusest kogueelarvest;

F.   arvestades, et olukorda annab veel parandada, eriti põllumajanduse valdkonnas, kus kasutamata jäänud summa suurenes 2005. aastaga võrreldes 426 miljoni euroni, mis on 0,85 % kogutoetusest (2005. aastal oli see 0,3 %),

1.   tervitab positiivset arengut eelarve täitmisel viimasel paaril aastal;

2.   kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et eelarvet täies ulatuses täita, mis on veelgi olulisem, arvestades piiratud rahalisi vahendeid, mis on uue finantsraamistiku (2007–2013) alusel kättesaadavad;

3.   on otsustanud nõukogu paranduseelarve nr 3/2007 projekti muutmata kujul heaks kiita;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(2) ELT L 77, 16.3.2007.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamine ***I
PDF 187kWORD 66k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (KOM(2006)0606 – C6-0337/2006 – 2006/0193(COD))
P6_TA(2007)0225A6-0403/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0606)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0337/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0403/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. juunil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

P6_TC1-COD(2006)0193


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr .../2007) lõplikule kujule.)

(1) ELTs seni avaldamata.


Toitudel märgitud toitumis- ja tervisealased väited ***I
PDF 188kWORD 67k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1924/2006 toitudel märgitud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (KOM(2006)0607 – C6-0338/2006 – 2006/0195(COD))
P6_TA(2007)0226A6-0404/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0607)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0338/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0404/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. juunil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

P6_TC1-COD(2006)0195


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr .../2007) lõplikule kujule.)

(1) ELTs seni avaldamata.


Viisainfosüsteem (VIS) ***I
PDF 198kWORD 79k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (KOM(2004)0835 – C6-0004/2005 – 2004/0287(COD))
P6_TA(2007)0227A6-0194/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0835)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkti ii ja artiklit 66, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0004/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0194/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   kiidab lisatud ühisavaldused heaks ja juhib tähelepanu lisatud nõukogu avaldusele;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. juunil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)

P6_TC1-COD(2004)0287


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr .../2007) lõplikule kujule.)

LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus seoses operatiivjuhtimist käsitleva artikliga 26

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil esitada pärast mõju hindamist, mis lõpeb põhjaliku rahanduslikust, tegevuslikust ja korralduslikust aspektist teostatud alternatiivide analüüsiga, vajalikud õigusloomega seotud ettepanekud VISi pikaajalise operatiivjuhtimise üleandmiseks asutusele. Mõju hindamine võiks olla osa mõju hindamisest, mille komisjon kohustus läbi viima seoses SIS II-ga.

Komisjon kohustub esitama kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist vajalikud õigusloomega seotud ettepanekud VISi pikaajalise operatiivjuhtimise üleandmiseks asutusele. Kõnealused ettepanekud sisaldavad muudatusi, mis on vajalikud määruse kohandamiseks seoses VISi ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega lühiajaliste viisade kohta.

Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad käsitlema kõnealuseid ettepanekuid võimalikult kiiresti ja võtma need õigeaegselt vastu, et asutusel oleks võimalik täies mahus tegevust alustada enne viieaastase ajavahemiku möödumist käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus seoses viisade ja küllakutsete väärkasutusega

Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad vajadust tegelda kõikehõlmaval viisil viisa väärkasutuse nähtusega ning on veendumusel, et pärast viisa kehtivusaja lõppemist tekkivate või ilmnevate väärkasutuse juhtumite käsitlemist tuleks hoolikalt kaaluda viisaeeskirjade ettepaneku kontekstis. Pärast viisaeeskirjades kokkuleppimist kutsuvad nad komisjoni üles tegema vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid VIS-määruse muutmiseks.

Lisaks paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil esitada hiljemalt kolme aasta jooksul pärast VISi toimimise algust aruanne olukorra kohta seoses isikutepoolse väärkasutusega, kes esitavad küllakutseid, ja esitada vajaduse korral asjakohased muudatusettepanekud.

Nõukogu avaldus seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiste standardite ja korra kohta

Nõukogu tunnistab tagasisaatmisdirektiivi viivitusteta vastuvõtmise tähtsust, mis aitab kaasa tõhusa väljasaatmis- ja repatrieerimispoliitika loomisele, mille aluseks on ühised standardid isikute tagasisaatmiseks humaansel viisil, austades nende inimõigusi ja -väärikust täielikult, nagu nõuab Haagi programm. Euroopa vastavate õigusaktide jõustamiseks peab olema võimalik kasutada asjakohaseid ressursse. Seetõttu kohustub nõukogu edasi liikuma ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiste standardite ja korra kohta ning alustama Euroopa Parlamendiga võimalikult kiiresti institutsioonidevahelisi arutelusid eesmärgiga leppida kokku esimesel lugemisel 2007. aasta lõpuks.

(1) ELTs seni avaldamata.


Prümi leping: piiriülene koostöö seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega *
PDF 553kWORD 180k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Soome Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (6566/2007 – C6-0079/2007 – 2007/0804(CNS))
P6_TA(2007)0228A6-0207/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Soome Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia ja Rootsi Kuningriigi algatust (6566/2007)(1);

–   võttes arvesse nõukogu muudatusettepanekuid (7273/1/2007, 17. aprill 2007)(2);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0079/2007);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93, 51 ja 35;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0207/2007),

1.   kiidab Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Soome Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia ja Rootsi Kuningriigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.   palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Soome Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia ja Rootsi Kuningriigi algatust oluliselt muuta;

5.   avaldab kahetsust nõukogu poolt Euroopa Parlamendi suhtes kehtestatud kohustuse pärast avaldada kiireloomuliselt oma arvamust ilma nõuete- ja asjakohase parlamentaarse läbivaatamise ajata ning nii põhjaliku mõju hindamise kui senise Prümi lepingu rakendamise hindamiseta ja ilma nõuetekohase raamotsuseta isikuandmete kaitsmise kohta politsei- ja õigusalases koostöös, mida Euroopa Parlament peab vajalikuks enne mis tahes õiguslakti vastuvõtmist kolmanda samba raames;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Soome Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia ja Rootsi Kuningriigi valitsusele.

Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Soome Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia ja Rootsi Kuningriigi ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Pealkiri
NÕUKOGU OTSUS 2007/…/JSK, …, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega
NÕUKOGU RAAMOTSUS 2007/…/JSK, …, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega
(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.)
Muudatusettepanek 2
Esimene volitus
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkti a, artiklit 32 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkti a, artiklit 32 ja artikli 34 lõike 2 punkti b,
Muudatusettepanek 3
Teine a volitus (uus)
võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 4. aprilli 2007. aasta arvamust,
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu Nõukogu omistab olulist tähtsust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele, mis on liiduks ühinenud riikide elanike jaoks äärmiselt oluline.
(1)  Euroopa Liidu Nõukogu omistab olulist tähtsust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale, mis on Euroopa Liidu elanike jaoks äärmiselt oluline.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 10
(10)  Kõnealuseid tingimusi täidab 27. mai 2005. aasta Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi ja Austria Vabariigi vaheline Prümi leping piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastase võitlusega. Selleks et kõik liikmesriigid saaksid täita Haagi programmi olulisi nõudeid ja saavutada selle ajalised eesmärgid, oleks Prümi lepingu olulisi osi vaja kohaldada kõigi liikmesriikide suhtes. Seetõttu peaksid käesoleva nõukogu otsuse aluseks olema Prümi lepingu peamised sätted.
(10)  Kõnealuseid tingimusi täidab 27. mai 2005. aasta Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi ja Austria Vabariigi vaheline Prümi leping piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastase võitlusega. Selleks et kõik liikmesriigid saaksid täita Haagi programmi olulisi nõudeid, on Prümi lepingut vaja kohaldada kõigi liikmesriikide suhtes. Seetõttu sisaldab käesolev nõukogu raamotsus mõningaid Prümi lepingu peamisi sätteid, eriti neid, mis on seotud politsei- ja õigusalase koostööga Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Kõnealused täiustused andmevahetuses kujutavad endast sammu edasi teabe kättesaadavaks tegemisel õiguskaitseametnike vahel liikmesriikides. Asjakohane on tagada, et on olemas põhjused automaatotsinguteks riiklikes DNA ja sõrmejälgede andmebaasides, kui tegemist on isikuandmetega.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 15
(15)  Teatavaid tingimusi kohaldades peaksid liikmesriigid saama edastada isikuandmeid ja isikustamata andmeid, et parandada piiriülese mõõtmega suursündmustega seonduvat teabevahetust.
(15)  Teatavaid tingimusi kohaldades peaksid liikmesriigid saama edastada isikuandmeid ja isikustamata andmeid, et parandada piiriülese mõõtmega suursündmustega seonduvat teabevahetust ja mille eesmärk on terroriaktide ennetamine. Teabega varustamine peaks olema vajalik ja proportsionaalne ja põhinema konkreetsetel asjaoludel, mis annavad põhjust eeldada, et kuritegusid hakatakse toime panema.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 15 a (uus)
(15 a)  Europol peaks volitustest lähtuvalt saama andmebaasidele juurdepääsu.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 16
(16)  Kuna rahvusvahelist koostööd ja eelkõige piiriülese kuritegevusega võitlemisele suunatud rahvusvahelist koostööd tuleks veelgi parandada, peaks käesolev otsus võimaldama lisaks teabevahetuse parandamisele muu hulgas tihedamat politseiasutuste vahelist koostööd, näiteks ühiste julgeolekuoperatsioonide kaudu (näiteks ühispatrullid) ning piiriülese sekkumise kaudu otsese surma või vigastuste ohu korral.
(16)  Kuna rahvusvahelist koostööd ja eelkõige piiriülese kuritegevusega võitlemisele suunatud rahvusvahelist koostööd tuleks veelgi parandada, peaks käesolev raamotsus võimaldama lisaks teabevahetuse parandamisele muu hulgas tihedamat politseiasutuste vahelist koostööd, näiteks ühiste julgeolekuoperatsioonide kaudu (näiteks ühispatrullid).
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 18
(18)  Olles teadlik sellest, et käesoleval nõukogu otsusel on suur tähtsus üksikisikute õiguste kaitsmise seisukohast ning sellest, et isikuandmete edastamine teisele liikmesriigile nõuab andmeid saava liikmesriigi piisavat andmekaitse taset, peaksid liikmesriigid kandma hoolt kõigi otsuses sisalduvate andmekaitse eeskirjade tõhusa rakendamise eest.
(18)   Kokkulangevuse või selle puudumise tuvastamisel põhinev süsteem näeb ette anonüümsete profiilide võrdlemise, kus vahetatakse täiendavaid isikuandmeid alles pärast kokkulangevuse tuvastamist, ja tagab piisava andmekaitsesüsteemi, mõistes, et isikuandmete edastamine teisele liikmesriigile nõuab andmeid saava liikmesriigi piisavat andmekaitse taset.
Muudatusettepanek 11
Põhjendus 18 a (uus)
(18 a) andmete erikategooriaid, mis puudutavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi seisukohti, usulisi või filosoofilisi veendumusi, parteilist või ametiühingutesse kuuluvust, seksuaalset sättumust või tervist, tuleks töödelda vaid juhul, kui see on konkreetse juhtumi eesmärgil ja kooskõlas konkreetsete kaitsemeetmetega absoluutselt vajalik ja proportsionaalne.
Muudatusettepanek 12
Põhjendus 18 b (uus)
(18 b)  Kõnealused konkreetsed andmekaitse-eeskirjad koostatakse andmekaitset käsitleva kolmanda samba raamotsuse puudumisel. Kui kõnealune raamotsus heaks kiidetakse, tuleks seda kohaldada kogu politseivaldkonna ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna suhtes, tingimusel, et selle andmekaitse tase on piisav ja vähemalt võrdne Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonist ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollist tuleneva tasemega ning võtab sealjuures arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust liikmesriikidele nr R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ka juhul, kui andmeid ei töödelda automatiseeritult.
Muudatusettepanek 13
Põhjendus 18 c (uus)
(18 c)  Euroopa Parlamendiga tuleb konsulteerida iga käesoleva raamotsuse rakendusmeetme osas.
Muudatusettepanek 14
Põhjendus 18 d (uus)
(18 d)  On vajalik, et nõukogu võtaks niipea kui võimalik vastu menetlusõigusi käsitleva raamotsuse, et sätestada teatavad miinimumeeskirjad, mis käsitlevad üksikisikute jaoks õigusabi kättesaadavust liikmesriikides.
Muudatusettepanek 15
Põhjendus 18 e (uus)
(18 e)  Seoses teabe edastamise ja abi andmisega suuremate sündmuste ja massikogunemiste puhul peab üldine raamistik olema kooskõlas 26. mai 1997. aasta ühismeetmega 97/339/JSK (avaliku korra ja turvalisuse alase koostöö kohta)1 ning nõukogu 29. aprilli 2004. aasta resolutsiooniga (turvalisuse kohta ülemkogu istungitel ja teistel samalaadsetel üritustel)2 ning Madalmaade Kuningriigi algatusega (eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese politseikoostöö tugevdamise kohta kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ja turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine)3.
_________
1 EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1.
2 ELT C 116 E, 30.4.2004, lk 18.
3 ELT C 101, 27.4.2005, lk. 36.
Muudatusettepanek 16
Põhjendus 20
(20)  Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetest,
(20)  Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige tagatakse käesoleva raamotsusega täielikult kodanike põhiõigus eraelule ja suhtlusele ning isikuandmete kaitsele vastavalt harta artiklitele 7 ja 8.
Muudatusettepanek 17
Põhjendus 20 a (uus)
(20 a)  Käesoleva raamotsuse tõhususe ja õige rakendamise eeltingimusteks on Prümi lepingu täielik läbivaatamine ja selle senise toimimise hindamine ning kolmanda sambaga hõlmatud andmekaitset käsitleva raamotsuse vastuvõtmine.
Muudatusettepanek 18
Artikli 1 sissejuhatav osa
Käesoleva otsuse abil kavatsevad liikmesriigid tõhustada piiriülest koostööd Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega hõlmatud küsimustes, eelkõige teabevahetust kuritegude ennetamise ja uurimise eest vastutavate asutuste vahel. Sel eesmärgil sisaldab käesolev otsus eeskirju järgmistes valdkondades:
Käesoleva raamotsuse abil kavatsevad liikmesriigid tõhustada piiriülest koostööd Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega hõlmatud küsimustes, eelkõige teabevahetust nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta)¹ artiklis 2, samuti nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK (terrorismiga võitlemise kohta)² artiklites 1 kuni 4 loetletud kuritegude ennetamise ja uurimise eest vastutavate asutuste vahel. Sel eesmärgil sisaldab käesolev raamotsus eeskirju järgmistes valdkondades:
__________
1 EÜT L 190, 18.7.2002, lk. 1.
2 EÜT L 164, 22.6.2002, lk. 3.
Muudatusettepanek 19
Artikli 1 punkt 4
4) sätted mitmesuguste meetmete kaudu toimuva piiriülese politseikoostöö tingimuste ja korra kohta (5. peatükk).
4) sätted mitmesuguste kindlaksmääratud meetmete kaudu toimuva piiriülese politseikoostöö tingimuste ja korra kohta (5. peatükk).
Muudatusettepanek 20
Artikli 1 punkt 4 a (uus)
4 a)  Andmekaitset käsitlevad sätted (6. peatükk), artikli 14 lõige 2 ja artikli 16 lõige 2 ja 4.
Muudatusettepanek 21
Artikkel 1 a (uus)
Artikkel 1a
Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) "kuritegu" – nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artiklis 2 loetletud õigusrikkumine;
2) "terroriakt" – nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1 kuni 4 loetletud kuritegu;
3) "isikuandmed" – mis tahes teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi "andmesubjekt") kohta; "tuvastatav isik" – isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele kuuluvusele omase joone põhjal;
4) "isikuandmete töötlemine" – isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, sorteerimine, väljavõtete tegemine, vaatamine, kasutamine, juurdepääsu võimaldamine andmetele edastamise teel, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine; käesoleva raamotsuse tähenduses hõlmab töötlemine ka teatise saatmist selle kohta, kas kokkulangevus esineb või mitte;
5) "automatiseeritud otsingumenetlus" – otsene juurdepääs teise asutuse automatiseeritud registritele, mille puhul otsingule vastamine ei nõua inimese sekkumist;
6) "andmete viitamine" – salvestatud isikuandmete markeerimine, piiramata nende edasist töötlemist;
7) "andmete sulgemine" – salvestatud isikuandmete markeerimine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist;
8)  "DNA mittekodeeritav osa" – kromosoomi osad, mis ei sisalda geneetilist väljendust, st mis teadaolevalt ei anna teavet konkreetsete pärilike omaduste kohta; teaduse arengust sõltumata ei avaldata DNA mittekodeeriva alaga seotud täiendavat teavet ei praegu ega tulevikus.
Muudatusettepanek 22
Artikkel 1 b (uus)
Artikkel 1 b
Liikmesriikidel tuleb selgelt eristada järgmiste isikute andmeid:
– isik, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises või selles osalemises;
– isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud;
– isik, kelle puhul esineb põhjendatud kahtlusi, et ta kavatseb kuriteo toime panna;
– isik, keda uurimise käigus võidakse kutsuda tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgneva kriminaalmenetlusega;
– isik, kes on olnud kuriteo ohver või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust uskuda, et isik on olnud kuriteo ohver;
– isik, kes võib kuritegude kohta teavet anda;
– eespool loetletud isikute kontaktisik või nendega seotud isik ja
– isik, kes ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse.
Muudatusettepanek 23
Artikli 2 lõige 1
1.  Liikmesriigid loovad kuritegude uurimise eesmärgil riiklikud DNA registrid ja haldavad neid. Käesoleva otsuse alusel nendes registrites sisalduvate andmete töötlemine toimub vastavalt käesolevale otsusele kooskõlas andmete töötlemise suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega.
1.  Liikmesriigid loovad kuritegude uurimise eesmärgil riiklikud DNA registrid ja haldavad neid. Käesoleva raamotsuse alusel nendes registrites sisalduvate isikuandmete töötlemine toimub vastavalt 6. peatükis sätestatud andmekaitse-eeskirjadele, kooskõlas andmete töötlemise suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega.
Muudatusettepanek 24
Artikli 2 lõige 2
2.  Käesoleva otsuse rakendamiseks tagavad liikmesriigid viiteandmete kättesaadavuse lõike 1 esimeses lauses osutatud riiklikest DNA registritest. Viiteandmed sisaldavad ainult DNA profiile, mis on saadud DNA mittekodeerivast osast, ja viitenumbrit. Viiteandmed ei sisalda andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi üksikisikuga ("identifitseerimatud DNA profiilid"), on sellisena tähistatud.
2.  Käesoleva raamotsuse rakendamiseks tagavad liikmesriigid juurdepääsu viiteandmetele kuritegude uurimiseks avatud riiklikest DNA registritest. Viiteandmed sisaldavad ainult DNA profiile, mis on saadud DNA mittekodeerivast osast, ja viitenumbrit. Viiteandmed ei sisalda andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi üksikisikuga ("identifitseerimatud DNA profiilid"), on sellisena tähistatud.
Muudatusettepanek 25
Artikli 3 lõige 1
1.  Kuritegude uurimise eesmärgil võimaldavad liikmesriigid artiklis 6 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu oma DNA registrite viiteandmetele koos õigusega sooritada DNA profiile võrreldes automatiseeritud otsinguid. Otsinguid võib teha ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas andmeid taotleva liikmesriigi siseriikliku õigusega.
1.  Kuritegude uurimise eesmärgil võimaldavad liikmesriigid teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu oma DNA registrite viiteandmetele koos õigusega sooritada DNA profiile võrreldes automatiseeritud otsinguid. Otsinguid võib teha ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas 6. peatükis sätestatud andmekaitse-eeskirjade ja andmeid taotleva liikmesriigi siseriikliku õigusega.
Muudatusettepanek 26
Artikkel 5
Kui artiklites 3 ja 4 osutatud menetluste käigus ilmneb DNA profiilide kokkulangevus, lähtutakse olemasolevate isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamisel taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikust õigusest, sealhulgas õigusabi eeskirjadest.
Kui artiklites 3 ja 4 osutatud menetluste käigus ilmneb DNA profiilide kokkulangevus, lähtutakse isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamisel taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikust õigusest sealhulgas õigusabi eeskirjadest ning 6. peatükis sätestatud andmekaitse-eeskirjadest.
Muudatusettepanek 27
Artikkel 6
Artikkel 6
Riiklik kontaktpunkt ja rakendusmeetmed
1.  Artiklite 3 ja 4 kohaseks andmete esitamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.
välja jäetud
2.  Artiklites 3 ja 4 sätestatud menetluste tehnilised üksikasjad kehtestatakse artiklis 34 osutatud rakendusmeetmetega.
Muudatusettepanek 28
Artikli 7 esimese lõigu sissejuhatav osa
Kui käimasolevas uurimises või kriminaalmenetluses ei ole taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibiva konkreetse isiku DNA profiil kättesaadav, osutab taotluse saanud liikmesriik õigusabi, võttes sellelt isikult rakulise materjali ja seda analüüsides ning edastades saadud DNA profiili, kui:
1.  Kui artiklis 1 a kindlaks määratud kuritegusid käsitleva komisjoniga seotud käimasolevas uurimises või kriminaalmenetluses ei ole kuriteos süüdistatava ja taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibiva konkreetse isiku DNA profiil kättesaadav, osutab taotluse saanud liikmesriik õigusabi, võttes sellelt isikult rakulise materjali ja seda analüüsides ning edastades saadud DNA profiili, kui:
Muudatusettepanek 29
Artikli 7 lõige 1 a (uus)
1 a.  Rakulise materjali kogumine toimub vaid siseriikliku õiguse alusel ja vaid konkreetsel eesmärgil ning vastab vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõttele.
Muudatusettepanek 30
Artikkel 8
Käesoleva otsuse rakendamiseks tagavad liikmesriigid, et kuritegude ennetamise ja uurimise eesmärgil loodud riikliku sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemi registris on saadaval viiteandmed. Viiteandmete hulka kuuluvad ainult sõrmejälgede andmed ja viitenumber. Viiteandmed ei sisalda andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi üksikisikuga ("identifitseerimatud sõrmejälgede andmed"), on sellisena tähistatud.
Käesoleva raamotsuse rakendamiseks tagavad liikmesriigid juurdepääsu kuritegude ennetamise ja uurimise eesmärgil loodud riikliku sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemi registris sisalduvatele viiteandmetele. Viiteandmete hulka kuuluvad ainult sõrmejälgede andmed ja viitenumber. Viiteandmed ei sisalda andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi üksikisikuga ("identifitseerimatud sõrmejälgede andmed"), on sellisena tähistatud.
Muudatusettepanek 31
Artikli 9 lõige 1
1.  Kuritegude ennetamise ja uurimise eesmärgil võimaldavad liikmesriigid artiklis 11 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu selleks otstarbeks loodud sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemides olevatele viiteandmetele ning õiguse sooritada sõrmejälgede andmeid võrreldes automatiseeritud otsinguid. Otsinguid võib teha ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas andmeid taotleva liikmesriigi siseriikliku õigusega.
1.  Kuritegude ennetamise ja uurimise eesmärgil võimaldavad liikmesriigid artiklis 11 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu selleks otstarbeks loodud sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemides olevatele viiteandmetele ning õiguse sooritada sõrmejälgede andmeid võrreldes automatiseeritud otsinguid. Otsinguid võib teha ainult üksikjuhtudel ja kooskõlas 6. peatükis sätestatud andmekaitse-eeskirjade ning andmeid taotleva liikmesriigi siseriikliku õigusega.
Muudatusettepanek 32
Artikkel 10
Kui artiklis 9 osutatud menetluse käigus ilmneb sõrmejälgede andmete kokkulangevus, kohaldatakse olemasolevate isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamise reguleerimisel taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikku õigust, sealhulgas õigusabi eeskirju.
Kui artiklis 9 osutatud menetluse käigus ilmneb sõrmejälgede andmete kokkulangevus, kohaldatakse isikuandmete ja muu viiteandmetega seotud teabe edastamise reguleerimisel taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikku õigust, sealhulgas õigusabi eeskirju ja 6. peatükis sätestatud andmekaitse-eeskirju.
Muudatusettepanek 33
Artikkel 11
Artikkel 11
Riiklik kontaktpunkt ja rakendusmeetmed
1.  Artikli 9 kohaseks andmete esitamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.
välja jäetud
2.  Artiklis 9 sätestatud menetluse tehnilised üksikasjad kehtestatakse artiklis 34 osutatud rakendusmeetmetega.
Muudatusettepanek 34
Artikli 12 lõige 1
1.  Kuritegude ennetamise ja uurimise eesmärgil ja muude otsingut sooritava liikmesriigi kohtute või riigiprokuratuuri jurisdiktsiooni alla kuuluvate õigusrikkumistega tegelemiseks ning samuti avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks võimaldavad liikmesriigid lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu järgmistele riiklikele sõidukite registreerimisandmetele koos õigusega sooritada üksikjuhtudel automatiseeritud otsingut:
1.  Kuritegude ennetamise ja uurimise eesmärgil ja muude otsingut sooritava liikmesriigi kohtute või riigiprokuratuuri jurisdiktsiooni alla kuuluvate õigusrikkumistega tegelemiseks võimaldavad liikmesriigid lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu järgmistele riiklikele sõidukite registreerimisandmetele koos õigusega sooritada üksikjuhtudel automatiseeritud otsingut:
1) omanike või kasutajatega seotud andmed ja
1) omanike või kasutajatega seotud andmed ja
2) sõidukitega seotud andmed.
2) sõidukitega seotud andmed.
Otsinguid võib sooritada ainult täieliku tehase tähise või täieliku registreerimisnumbri põhjal. Otsingu sooritamise õigust võib kasutada ainult kooskõlas otsingut sooritava liikmesriigi siseriikliku õigusega.
Otsinguid võib sooritada ainult täieliku tehase tähise või täieliku registreerimisnumbri põhjal. Otsinguid võib teha ainult kooskõlas 6. peatükis sätestatud andmekaitse-eeskirjadega ja otsingut sooritava liikmesriigi siseriikliku õigusega.
Muudatusettepanek 35
Artikli 12 lõige 2
2.  Lõike 1 kohaseks andmete edastamiseks määrab iga liikmesriik saabuvate taotlustega tegelemiseks riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust. Menetluse tehnilised üksikasjad kehtestatakse artiklis 34 osutatud rakendusmeetmetega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 36
Artikli 14 lõige 1
1.  Kuritegude ennetamiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piiriülese mõõtmega suursündmuste, eelkõige spordiürituste ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste korral, edastavad liikmesriigid nii taotluse saamisel kui ka enda algatusel üksteisele isikuandmeid, kui lõplikud süüdimõistvad kohtuotsused või muud ajaolud annavad põhjust uskuda, et andmesubjektid sooritavad sündmuse ajal kuritegusid või ohustavad avalikku korda või julgeolekut; isikuandmeid esitatakse sellises ulatuses, nagu selliseid andmeid on andmeid edastava liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt lubatud edastada.
1.  Kuritegude ennetamiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piiriülese mõõtmega suursündmuste, eelkõige spordiürituste ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste korral, edastavad liikmesriigid nii taotluse saamisel kui ka enda algatusel üksteisele isikuandmeid, kui lõplikud süüdimõistvad kohtuotsused või muud ajaolud annavad põhjust uskuda, et andmesubjektid sooritavad sündmuse ajal kuritegusid või ohustavad avalikku korda või julgeolekut; isikuandmeid esitatakse sellises ulatuses, nagu selliseid andmeid on andmeid edastava liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt lubatud edastada ja siis, kui see on demokraatlikus ühiskonnas ja konkreetsel eesmärgil ja iga juhtumi puhul eraldi vajalik ning proportsionaalne.
Muudatusettepanek 37
Artikkel 15
Artikkel 15
Riiklik kontaktipunkt
Artiklite 13 ja 14 kohaseks andmete esitamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 38
Artikli 16 lõige 1
1.  Terroriaktide ennetamiseks võivad liikmesriigid üksikjuhtudel ja kooskõlas siseriikliku õigusega edastada isegi ilma vastava taotluseta lõikes 3 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele isikuandmeid ja lõikes 2 nimetatud andmeid, kui see on vajalik, kuna konkreetsed ajaolud annavad põhjust uskuda, et andmesubjektid panevad toime nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK (terrorismivastase võitluse kohta) artiklites 1–3 osutatud õigusrikkumisi.
1.  Terroriaktide ennetamiseks võivad liikmesriigid üksikjuhtudel ja kooskõlas siseriikliku õiguse, peamiste õiguspõhimõtete ja põhiõigustega edastada isegi ilma vastava taotluseta teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele isikuandmeid ja lõikes 2 nimetatud andmeid, kui see on vajalik, kuna konkreetsed ajaolud annavad põhjust uskuda, et andmesubjektid panevad toime terroriakte.
Muudatusettepanek 39
Artikli 16 lõige 2
2.  Edastatavad andmed sisaldavad perekonnanime, eesnimesid, sünniaega ja -kohta ning nende asjaolude kirjeldust, mis annavad põhjust uskuda lõikes 1 osutatud sündmuste juhtumist.
2.  Edastatavad andmed sisaldavad ainult isikuandmeid ning nende asjaolude kirjeldust, mis annavad põhjust uskuda lõikes 1 osutatud sündmuste juhtumist.
Muudatusettepanek 40
Artikli 16 lõige 3
3.  Iga liikmesriik määrab riikliku kontaktpunkti teabe vahetamiseks teiste liikmesriikide riiklike kontaktpunktidega. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 41
Artikli 16 lõige 4 a (uus)
4 a.  Nendest tingimustest hoolimata võib isikuandmeid töödelda ainult lõikes 1 sätestatud eesmärkidel. Esitatud andmed kustutatakse viivitamata, kui lõikes 1 sätestatud eesmärgid on saavutatud või neid ei saa enam saavutada ja igal juhul hiljemalt kahe aasta möödumisel andmete esitamisest.
Muudatusettepanek 42
Artikli 17 lõige 2
2.  Iga liikmesriik võib asukohaliikmesriigina kooskõlas oma siseriikliku õigusega ning lähetava liikmesriigi nõusolekul anda ühisoperatsioonidesse kaasatud lähetavate liikmesriikide ametiisikutele õiguse teostada täidesaatvat võimu või lubada sellises ulatuses, nagu seda lubab asukohaliikmesriigi siseriiklik õigus, lähetavate liikmesriikide ametiisikutel teostada oma täidesaatvat võimu kooskõlas lähetava liikmesriigi õigusega. Seda täidesaatvat võimu võib teostada ainult asukohaliikmesriigi ametiisikute juhendamisel ning reeglina nende juuresolekul. Lähetavate liikmesriikide muude ametiisikute suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi siseriiklikku õigust Nende tegevuste eest vastutab asukohaliikmesriik.
2.  Lähetavate liikmesriikide muude ametiisikute suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi siseriiklikku õigust. Iga liikmesriik võib asukohaliikmesriigina kooskõlas oma siseriikliku õigusega ning lähetava liikmesriigi nõusolekul anda ühisoperatsioonidesse kaasatud lähetavate liikmesriikide ametiisikutele õiguse teostada täidesaatvat võimu. Seda täidesaatvat võimu võib teostada ainult asukohaliikmesriigi ametiisikute juhendite kohaselt ning üldreeglina nende juuresolekul.
Muudatusettepanek 43
Artikkel 17 a (uus)
Artikkel 17 a
Meetmed otsese ohu korral
1.  Eriolukordades võivad ühe liikmesriigi ametiisikud teise liikmesriigi (asukohaliikmesriigi) eelneva nõusolekuta ületada nende kahe liikmesriigi vahelise piiri, et võtta piiri lähedal asuval asukohaliikmesriigi territooriumil ja kooskõlas asukohaliikmesriigi siseriikliku õigusega ajutisi meetmeid, et tõrjuda otsene oht isikute elule ja tervisele.
2.  Lõikes 1 nimetatud eriolukorraks loetakse olukorda, kui asukohaliikmesriigi ametiisikute toimingute või kontrolli võtmise ootamine, nagu on sätestatud artikli 17 lõikes 2, võib tekitada ohtliku olukorra.
3.  Piiri ületavad ametiisikud peavad oma viibimisest viivitamatult teavitama asukohaliikmesriiki. Asukohaliikmesriik kinnitab, et on teate kätte saanud ja võtab viivitamatult meetmeid ohu tõrjumiseks ja olukorra kontrollimiseks. Piiri ületavad ametiisikud võivad tegutseda asukohaliikmesriigis ainult nii kaua, kui asukohaliikmesriik on võtnud vajalikud kaitsemeetmed. Piiri ületavad ametiisikud peavad järgima asukohaliikmesriigi juhiseid.
4.  Liikmesriigid määratlevad eraldi lepingus asutused, keda tuleb viivitamatult teavitada, nagu on sätestatud lõikes 3. Piiri ületavad ametiisikud peavad järgima käesoleva artikli sätteid ja asukohaliikmesriigi õigust, kelle territooriumil nad tegutsevad.
5.  Asukohaliikmesriik vastutab meetmete eest, mida võtavad piiri ületavad ametiisikud.
Muudatusettepanek 44
Artikkel 18 a (uus)
Artikkel 18 a
Taotluse korral tehtav koostöö
1.  Liikmesriikide pädevad asutused annavad üksteisele taotluse korral abi oma volituste piires ning kooskõlas nende siseriikliku õigusega.
2.  Liikmesriikide pädevad asutused annavad üksteisele abi kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu 19. juuni 1990. aasta rakenduskonventsiooni artikli 39 lõike 1 esimese lause kohaselt, eelkõige:
1) tehes kindlaks sõidukite omanikud ja kasutajad ning andes teavet, mis ei ole juba sätestatud artiklis 12, sõidukite, veesõidukite ja õhusõidukite juhtide ja kaptenite kohta,
2) edastades teavet juhilubade, navigatsioonilitsentside ja sarnaste lubade kohta,
3) tehes kindlaks üksikisikute asukohti ja elukohti,
4) kontrollides elamislube,
5) tehes kindlaks telefoni- ja muude üldsusele kättesaadavate telekommunikatsiooniteenuste abonentide isikuid,
6) tehes kindlaks üksikisikute identiteedi,
7) uurides sellise esemete päritolu nagu relvad, mootor- ja veesõidukid (järelepärimised kaubanduskanalite kaudu),
8) edastades andmeid politseiandmebaasidest ja karistusregistritest ning edastades teavet üldsusele kättesaadavatest ametlikest registritest,
9) andes kiireloomulisi hoiatusi seoses relvade ja lõhkeainetega ning andes hoiatusi seoses rahavõltsimise ja väärtpaberipettustega,
10) edastades teavet piiriülese jälgimise praktilise rakendamise, piiriülese jälitustegevuse ja kontrollialuste saadetiste kohta, ja
11) tehes kindlaks üksikisiku valmisoleku teha avaldus.
3.  Kui taotluse saanud asutus ei ole volitatud taotlusega tegelema, edastab ta taotluse sellega tegelema volitatud asutusele. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust taotluse edastamisest ning sellega tegelema volitatud asutuse nime. Viimane tegeleb taotlusega ja saadab tulemused taotluse esitanud asutusele.
Muudatusettepanek 45
Artikli 19 lõige 1
1.  Lähetavate liikmesriikide ametiisikud, kes on kaasatud ühisoperatsiooni teise liikmesriigi territooriumil, võivad seal kanda oma riigi vormiriietust. Nad võivad kanda kaasas selliseid relvi ning sellist laskemoona ja varustust, mis on lubatud lähetava liikmesriigi siseriikliku õigusega. Asukohaliikmesriik võib lähetava liikmesriigi ametiisikutel keelata teatavate relvade, laskemoona või varustuse kandmise.
1.  Lähetavate liikmesriikide ametiisikud võivad kanda kaasas selliseid teenistusrelvi ning sellist laskemoona ja varustust, mis on lubatud lähetava liikmesriigi siseriikliku õigusega. Asukohaliikmesriik võib lähetava liikmesriigi ametiisikutel keelata teatavate teenistusrelvade, laskemoona või varustuse kandmise, kui tema enda õigusaktidega kohaldatakse sama keeldu tema enda ametiisikute suhtes.
Muudatusettepanek 46
Artikli 19 lõige 2 a (uus)
2a.  Lähetavate liikmesriikide ametiisikud, kes on kaasatud ühisoperatsiooni teise liikmesriigi territooriumil, kannavad seal oma riigi vormiriietust. Kõik ühisoperatsioonides osalejad peavad kandma ühist eraldusmärki. Asukohaliikmesriik peab lähetavate liikmesriikide ametiisikutele andma akrediteerimisdokumendi, millel peab olema ametiisiku nimi, auaste ja digitaliseeritud foto.
Muudatusettepanek 47
Artikli 24 lõige 1
1.  Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
välja jäetud
1) isikuandmete töötlemine – isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, sorteerimine, väljavõtete tegemine, vaatamine, kasutamine, juurdepääsu võimaldamine andmetele edastamise teel, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine. Käesoleva otsuse tähenduses hõlmab töötlemine ka teatise saatmist selle kohta, kas kokkulangevus esineb või mitte;
2) automatiseeritud otsingumenetlus – otsene juurdepääs teise organi automatiseeritud registritele, mille puhul otsingule vastamine on täielikult automatiseeritud;
3) automatiseeritud otsingumenetlus – otsene juurdepääs teise organi automatiseeritud registritele, mille puhul otsingule vastamine on täielikult automatiseeritud;
4) sulgemine – salvestatud isikuandmete markeerimine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist.
Muudatusettepanek 48
Artikli 24 lõige 2
2.   Alljärgnevaid sätteid kohaldatakse käesoleva otsuse kohaselt edastatud andmete suhtes, kui eespool toodud peatükkides ei ole sätestatud teisiti.
2.   Alljärgnevaid sätteid kohaldatakse liikmesriigis DNA materjali ja sõrmejälgede kogumise ja töötlemise ning muude käesoleva raamotsuse kohaldamisalasse kuuluvate isikuandmete esitamise suhtes.
Alljärgnevaid sätteid kohaldatakse ka käesoleva raamotsuse kohaselt edastatavate või edastatud andmete suhtes.
Muudatusettepanek 49
Artikli 25 lõige 1 a (uus)
1 a.  Liikmesriigid võtavad arvesse isikuandmete erinevaid kategooriaid ja andmekogumise erinevaid eesmärke eesmärgiga kehtestada ajalised piirangud nende säilitamiseks ning asjakohased tingimused nende kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. Nende isikute isikuandmeid, keda ei kahtlustata kuriteo toimepanemises või selles osalemises, töödeldakse vaid sel eesmärgil, milleks need koguti, ning piiratud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid kehtestavad seoses nende andmetega asjakohased juurdepääsu- ja edastamispiirangud.
Muudatusettepanek 50
Artikli 25 lõige 3
3.  Lõiget 2 ei kohaldata nende liikmesriikide suhtes, kus käesoleva otsuse kohane isikuandmete edastamine on juba alanud tulenevalt 27. mai 2005. aasta Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi ja Austria Vabariigi vahelisest Prümi lepingust piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastase võitlusega ("Prümi leping").
välja jäetud
Muudatusettepanek 51
Artikli 25 lõige 3 a (uus)
3 a.  Käesoleva raamotsuse kohaselt töödeldud andmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks kolmandale riigile ega ühelegi rahvusvahelisele organisatsioonile.
Muudatusettepanek 52
Artikli 26 lõige 1
1.  Isikuandmete töötlemine andmeid saava liikmesriigi poolt on lubatud üksnes eesmärkidel, milleks andmed on otsuse kohaselt edastatud. Teabe kasutamine teistel eesmärkidel on lubatud ainult registrit haldava liikmesriigi eelneval loal ja üksnes andmeid saava liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt. Sellise loa võib anda tingimusel, et kõnealune muudel eesmärkidel töötlemine on lubatud registrit haldava liikmesriigi siseriikliku õigusega.
1.  Isikuandmete töötlemine andmeid saava liikmesriigi poolt on lubatud üksnes eesmärkidel, milleks andmed on käesoleva raamotsuse kohaselt edastatud. Teabe kasutamine teistel eesmärkidel on lubatud ainult registrit haldava liikmesriigi eelneval loal ja üksnes andmeid saava liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt. Sellise loa võib anda tingimusel, et kõnealune muudel eesmärkidel töötlemine on lubatud registrit haldava liikmesriigi siseriikliku õigusega ja igal üksikjuhtumil eraldi.
Muudatusettepanek 53
Artikkel 27
Edastatud isikuandmeid võivad töödelda üksnes asutused, organid ja kohtud, mille kohustus on täita artiklis 26 osutatud eesmärkide saavutamisega seotud ülesandeid. Andmeid võib edastada teistele asutustele üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneval loal ja kooskõlas andmeid saava liikmesriigi õigusega.
Edastatud isikuandmeid võivad töödelda üksnes asutused, organid ja kohtud, mille kohustus on täita artiklis 26 osutatud eesmärkide saavutamisega seotud ülesandeid. Andmeid võib edastada teistele asutustele üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneval loal igal üksikjuhtumil eraldi ja kooskõlas andmeid saava liikmesriigi õigusega.
Muudatusettepanek 54
Artikli 28 lõige 2 a (uus)
2a.  Andmete erikategooriaid, mis puudutavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi seisukohti, usulisi või filosoofilisi veendumusi, parteilist või ametiühingutesse kuuluvust, seksuaalset sättumust või tervist, tuleks töödelda vaid juhul, kui see on konkreetse juhtumi eesmärgil ja kooskõlas konkreetsete kaitsemeetmetega absoluutselt vajalik ja proportsionaalne.
Muudatusettepanek 55
Artikli 28 lõike 3 punkt 2
2) pärast andmeid edastava liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud maksimaalse andmete hoidmise aja lõppemist, kui andmeid edastav organ teavitas andmeid saavat organit andmete edastamisel nimetatud maksimumajavahemikest.
2) pärast maksimaalselt kaheaastase ajavahemiku lõppemist, välja arvatud artiklites 14 ja 16 sätestatud juhtudel.
Muudatusettepanek 56
Artikli 29 lõike 2 punkt 1
1) andmekaitse ja andmeturbe, eelkõige andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamiseks võetakse uusimaid tehnilisi meetmeid;
1) andmekaitse ja andmeturbe, eelkõige andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamiseks võetakse parimaid kättesaadavaid tehnilisi meetmeid;
Muudatusettepanek 57
Artikli 30 lõike 2 sissejuhatav osa
2.  Artiklite 3, 9 ja 12 alusel teostatava andmete automatiseeritud otsingu puhul või automatiseeritud võrdluse puhul vastavalt artiklile 4 kohaldatakse järgmist:
välja jäetud
Muudatusettepanek 58
Artikli 30 lõige 4
4.  Salvestatud andmeid kaitstakse sobivate meetmete abil sobimatu kasutamise eest ja teiste väärkasutuse viiside eest ning neid hoitakse kaks aastat. Säilitusaja lõppemisel kustutatakse salvestatud andmed viivitamata.
4.  Salvestatud andmeid kaitstakse sobivate meetmete abil sobimatu kasutamise eest ja teiste väärkasutuse viiside eest ning neid hoitakse kolm aastat. Säilitusaja lõppemisel kustutatakse salvestatud andmed viivitamata.
Muudatusettepanek 59
Artikli 31 lõige 1
1.  Siseriikliku õiguse kohaselt esitatud andmesubjekti taotlusel edastatakse kooskõlas siseriikliku õigusega andmesubjektile isikut tõendava dokumendi esitamisel, põhjendamatute kulutusteta, üldiselt arusaadavatel tingimustel ja põhjendamatute viivitusteta teave selle kohta, milliseid tema isikut puudutavaid andmeid on töödeldud, nende andmete päritolu, kes on andmete saaja või andmete saajate rühmad ning millised on andmetöötluse sihtotstarve ja õiguslik alus. Lisaks on andmesubjektil õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist ja ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist. Liikmesriigid tagavad samuti, et andmesubjekti andmekaitsega seotud õiguste rikkumise korral on tal võimalus esitada tõhusalt kaebus sõltumatule kohtule Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses või sõltumatule järelevalveasutusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artikli 28 tähenduses, ning et talle antakse võimalus nõuda kahjutasu või taotleda muud liiki õiguslikku hüvitist. Nimetatud õiguste kaitsmise menetlust käsitlevate üksikasjalike eeskirjade suhtes ning andmetele juurdepääsu õiguse piirangute suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi asjaomaseid siseriikliku õiguse sätteid, kus andmesubjekt oma õigusi kaitseb.
1.  Teavet kogutud andmete, teistele liikmesriikidele esitatud andmete ja nende andmetega seotud kasutamisõiguste kohta töödeldakse kooskõlas siseriikliku õigusega ja antakse põhjendamatute kulutusteta, üldiselt arusaadavatel tingimustel ja põhjendamatute viivitusteta. Lisaks on andmesubjektil õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist ja ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist, millest andmesubjekti ka teavitatakse. Liikmesriigid tagavad samuti, et andmesubjekti andmekaitsega seotud õiguste rikkumise korral on tal võimalus esitada tõhusalt kaebus sõltumatule kohtule Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses või sõltumatule järelevalveasutusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artikli 28 tähenduses, ning et talle antakse võimalus nõuda kahjutasu või taotleda muud liiki õiguslikku hüvitist. Nimetatud õiguste kaitsmise menetlust käsitlevate üksikasjalike eeskirjade suhtes ning andmetele juurdepääsu õiguse piirangute suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi asjaomaseid siseriikliku õiguse sätteid, kus andmesubjekt oma õigusi kaitseb.
Muudatusettepanek 60
Artikkel 32 a (uus)
Artikkel 32 a
Liikmesriigid võtavad sobivad meetmed, et tagada käesoleva peatüki sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mida kohaldatakse nende rikkumise korral, eriti selliste sätete rikkumise korral, mille eesmärk on tagada isikuandmete töötlemise konfidentsiaalsus ja turvalisus.
Muudatusettepanek 61
Artikkel 32 b (uus)
Artikkel 32 b
1.  Artiklite 3, 4, 9, 12, 14 ja 16 kohase andmete edastamise eesmärgil määrab iga liikmesriik ühe riikliku kontaktpunkti või mitu riiklikku kontaktpunkti.
2.  Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse siseriiklikku õigust. Riiklikud kontaktpunktid peavad olema kogu aeg kättesaadavad.
3.  Iga liikmesriik saadab kõikide riiklike kontaktpunktide loetelu teistele liikmesriikidele ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 62
Artikli 33 lõige 2
2.  Lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioone võib igal ajal muuta, esitades nõukogu peasekretariaadile deklaratsiooni. Nõukogu peasekretariaat edastab saadud deklaratsioonid liikmesriikidele ja komisjonile.
2.  Lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioone võib igal ajal muuta, esitades nõukogu peasekretariaadile deklaratsiooni. Nõukogu peasekretariaat edastab saadud deklaratsioonid liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.
Muudatusettepanek 63
Artikli 33 lõige 2 a (uus)
2 a.  Deklaratsioonid, välja arvatud artikli 19 lõikes 4 nimetatud deklaratsioonid, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 64
Artikkel 34
Nõukogu võtab käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud liidu tasandil meetmed vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud menetlusele.
1.  Nõukogu võtab rakendusmeetmed vastu alles pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
2.  Rakendusmeetmed edastatakse ka Euroopa andmekaitseinspektorile, kes võib nende kohta oma arvamust avaldada.
Muudatusettepanek 65
Artikkel 35
Iga liikmesriik kannab oma asutuste tegevuskulud, mis on seotud käesoleva otsuse rakendamisega. Erijuhtudel võivad asjaomased liikmesriigid kokku leppida teistsuguse korra.
Iga liikmesriik kannab oma asutuste tegevuskulud, mis on seotud käesoleva raamotsuse rakendamisega. Euroopa Liidu üldeelarvest kaetakse siiski TESTA II (Trans European Services for Telematics between Administrations) või muu võrgu, mida kasutatakse käesoleva raamotsuse 2. peatükis nimetatud andmete vahetamiseks, toimimisega seotud kulud.
Muudatusettepanek 66
Artikli 36 lõige 2
2.  Liikmesriigid võivad pärast käesoleva lepingu jõustumist sõlmida või jõustada selle reguleerimisala käsitlevaid kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui nimetatud lepingud või kokkulepped näevad ette käesoleva otsuse eesmärkide laiendamise või suurendamise.
2.  Liikmesriigid võivad pärast käesoleva lepingu jõustumist sõlmida või jõustada selle reguleerimisala käsitlevaid kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui nimetatud lepingud või kokkulepped näevad ette käesoleva raamotsuse eesmärkide, sealhulgas käesoleva raamotsuse andmekaitse eesmärkide laiendamise või suurendamise.
Muudatusettepanek 67
Artikli 36 lõige 4
4.  Liikmesriigid teavitavad [… aasta] jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest nõukogu ja komisjoni kehtivatest lõikes 1 nimetatud lepingutest ja kokkulepetest, mille kohaldamist nad soovivad jätkata.
4.  Liikmesriigid teavitavad [… aasta] jooksul alates käesoleva raamotsuse jõustumisest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni kehtivatest lõikes 1 nimetatud lepingutest ja kokkulepetest, mille kohaldamist nad soovivad jätkata.
Muudatusettepanek 68
Artikli 36 lõige 5
5.  Liikmesriigid teavitavad nõukogu ja komisjoni ka kõigist lõikes 2 nimetatus uutest lepingutest ja kokkulepetest kolme kuu jooksul alates nende allkirjastamisest või, kui tegemist on enne käesoleva otsuse vastuvõtmist allkirjastatud dokumentidega, kolme kuu jooksul alates nende jõustumisest.
5.  Liikmesriigid teavitavad Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ka kõigist lõikes 2 nimetatus uutest lepingutest ja kokkulepetest kolme kuu jooksul alates nende allkirjastamisest või, kui tegemist on enne käesoleva raamotsuse vastuvõtmist allkirjastatud dokumentidega, kolme kuu jooksul alates nende jõustumisest.
Muudatusettepanek 69
Artikli 37 lõige 2
2.  Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle käesolevast otsusest tulenevad kohustused. Seda tehes võib iga liikmesriik osutada, et ta kohaldab viivitamata käesolevat otsust oma suhetes nende liikmesriikidega, kes on samasuguse teatise esitanud.
2.  Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Seda tehes võib iga liikmesriik osutada, et ta kohaldab viivitamata käesolevat raamotsust oma suhetes nende liikmesriikidega, kes on samasuguse teatise esitanud. Nõukogu peasekretariaat edastab saadud teatised liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.
Muudatusettepanek 70
Artikkel 37 a (uus)
Artikkel 37 a
1.  Nõukogu viib iga kahe aasta tagant läbi käesoleva raamotsuse haldusalase, tehnilise ja finantsalase kohaldamise ning rakendamise hindamise.
2.  DNA ja sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsingu- ja võrdlemise meetodeid analüüsitakse kuus kuud pärast käesoleva raamotsuse jõustumise kuupäeva. Sõidukite registreerimisandmete puhul toimub esimene hindamine kolm kuud pärast nimetatud kuupäeva.
3.  Hindamisaruanded edastatakse Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELTs seni avaldamata.


Juurdepääs viisainfosüsteemile (VIS) *
PDF 445kWORD 105k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (KOM(2005)0600 – C6-0053/2006 – 2005/0232(CNS))
P6_TA(2007)0229A6-0195/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0600)(1);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 30 lõike 1 punkti b ning artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0053/2006);

–   võttes arvesse Schengeni acquis" Euroopa Liitu integreerimise protokolli, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0195/2007);

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   juhib tähelepanu lisatud nõukogu avaldustele;

3.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD(2)

komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb liikmesriikide määratud █ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti b ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut(3),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta(5) loodi VIS, mis on süsteem viisaandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. VISi loomine on üks olulisemaid algatusi Euroopa Liidu poliitikate hulgas, mille eesmärk on luua õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanev ala. VISi eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist ning edendada sisejulgeolekut ja terrorismivastast võitlust selgelt määratletud ja kontrollitud juhtudel.

(2)  Nõukogu võttis 7. märtsi 2005. aasta istungil vastu järeldused, millekohaselt selleks et saavutada täielikult sisejulgeoleku ja terrorismivastase võitluse tõhustamise eesmärk, tuleks liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavatele ametiasutustele tagada kuritegude, sealhulgas terroriaktide ja -ähvarduste vältimise, avastamise ja uurimisega seotud ametiülesannete täitmisel juurdepääs VISile ranges kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate eeskirjadega(6).

(3)  Võitluses terrorismi ja muude raskete kuritegudega on oluline, et asjaomastel teenistustel oleks oma vastavates valdkondades kõige täielikum ja ajakohasem teave. Liikmesriikide pädevad teenistused vajavad oma ülesannete täitmiseks teavet. VISis sisalduv teave võib olla vajalik terrorismi ja raskete kuritegude vältimiseks ja nendega võitlemiseks ning seetõttu peaks see vastavalt käesolevas otsuses sätestatud tingimustele olema tutvumiseks kättesaadav selleks määratud █ametiasutustele.

(4)  Euroopa Ülemkogu on lisaks märkinud, et Europolil on võtmeroll piiriülese kuritegevuse uurimisega tegelevate liikmesriikide ametiasutuste koostöös, kuna ta toetab kuritegevuse liiduülest vältimist, analüüsimist ja uurimist. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete raames ja kooskõlas Euroopa Politseiameti loomise 26. juuli 1995. aasta konventsiooniga(7) olema juurdepääs VISi andmetele.

(5)  Käesolev otsus täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2005/XX/EÜ, mis käsitleb viisainfosüsteemi ja liikmesriikide lühiajaliste viisade alast andmevahetust(8) (edaspidi "viisainfosüsteemi määrus"), kuivõrd sellega sätestatakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohane õiguslik alus määratud █ametiasutuste ja Europoli juurdepääsuks viisainfosüsteemile.

(6)  On vaja määrata liikmesriikide pädevad ametiasutused ja kesksed juurdepääsupunktid, mille kaudu tagatakse juurdepääs ning koostada nimekiri määratud ametiasutuste nendest üksustest, kellel on juurdepääsuõigus VISile █terroriaktide ja nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise väljaandmismenetluse kohta(9) osutatud muude raskete kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks. On oluline tagada, et VISile juurdepääsuõigust omav nõuetekohaselt volitatud personal piirduks teadmisvajadusega töötajatega, kellel on asjakohased teadmised andmeturbe ja andmekaitse eeskirjade vallas.

Määratud ametiasutuste üksused peaksid esitama VISile juurdepääsu taotlused kesksetele juurdepääsupunktidele. Pärast kõikide juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimist peaksid nimetatud kesksed juurdepääsupunktid töötlema VISi andmetega tutvumise taotlusi. Kiireloomulistel erandjuhtudel töötlevad kesksed juurdepääsupunktid taotlust viivitamata ning teostavad kontrolli alles tagantjärele.

(7)  Isikuandmete kaitsmiseks ja eelkõige selleks, et välistada pidev juurdepääs, tuleks VISi andmeid töödelda ainult üksikjuhtumipõhiselt. Selline erijuhtum on olemas eelkõige siis, kui andmetega tutvumine on seotud konkreetse juhtumiga või raskete kuritegude ohuga või konkreetse(te) isiku(te)ga, kelle puhul on tõsist alust arvata, et ta paneb (nad panevad) toime või on toime pannud terroriakti või muu raske kuriteo, või et ta (nad) on sellis(t)e isiku(te)ga vastavalt seotud. Määratud ametiasutused ja Europol peaksid seega tegema otsinguid VISis sisalduvatest andmetest üksnes siis, kui neil on tõsist alust arvata, et sellise otsingu tulemusena saadakse teavet, mis sisuliselt aitab kaasa raskete kuritegude vältimisele, avastamisele või uurimisele.

Pärast kavandatud raamotsuse (mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset(10)) jõustumist, tuleks seda kohaldada käesoleva otsuse kohaselt töödeldavate isikuandmete suhtes. Kuid seni kuni raamotsuses sätestatud eeskirju hakatakse kohaldama ning et neid täiendada, tuleb andmekaitse vajaliku taseme tagamiseks näha ette asjakohased sätted. Iga liikmesriik peaks oma siseriikliku õigusega tagama piisava andmekaitse taseme, mis vastab vähemalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8 tuleneva asjaomase kohtupraktika ning konventsiooni ratifitseerinud liikmesriikide puhul selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollist tulenevale tasemele, ning võtma arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R(87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

(8)  Käesoleva otsuse kohaldamise üle teostatava järelevalve tõhusust tuleb hinnata korrapäraste ajavahemike järel.

(9)  Kuna võetava meetme eesmärke, milleks on VISi andmetele juurdepääsuks kohustuste ja tingimuste loomine liikmesriikide määratud █ametiasutuste ja Europoli jaoks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, on nimetatud eesmärke meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

(10)  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 47 ei mõjuta käesolev █otsus Euroopa Ühenduse pädevusi, eelkõige seoses VIS-määrusega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(11).

(11)  Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale █vastavalt █29. mai 2000. aasta nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)(12); seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(12)  Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt 28. veebruari 2002. aasta nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)(13); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(13)  Siiski võivad nende liikmesriikide määratud ametiasutused, kellel on käesoleva otsuse kohaselt juurdepääs VISile, edastada kooskõlas raamotsusega 2006/960/JSK(14) VISis sisalduvat teavet Ühendkuningriigile ja Iirimaale ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa siseriiklikes viisaregistrites säilitatavat teavet võib edastada teiste liikmesriikide pädevatele õiguskaitseasutustele. Ühendkuningriigi ja Iirimaa keskasutuste otseseks mis tahes vormis juurdepääsuks VISile vastavalt nende praegusele osalemisele Schengeni acquis's on nõutav kokkulepe ühenduse ja asjaomaste liikmesriikide vahel, mida tuleb tõenäoliselt täiendada muude eeskirjadega, millega täpsustatakse sellise juurdepääsu tingimusi ja korda.

(14)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus (välja arvatud artikkel 7) endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu(15) tähenduses, mis käsitleb Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ(16)nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.

(15)  Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus (välja arvatud artikkel 7) endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, mida tuleks lugeda koostoimes Euroopa Liidu nimel nimetatud lepingu allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse 2004/849/EÜ(17) artikli 4 lõikega 1.

Käesolev otsus, välja arvatud selle artikkel 6, kujutab endast Schengeni acquis'l põhinevat või sellega muul moel seotud õigusakti 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ning 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(16)  Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud █ametiasutused ja Euroopa Politseiamet (Europol) võivad saada juurdepääsu viisainfosüsteemi andmetega tutvumiseks terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas otsuses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

   1) viisainfosüsteem (VIS) – nõukogu otsusega 2004/512/EÜ loodud viisainfosüsteem;

(2)  Europol – Euroopa Politseiameti loomise 26. juuli 1995. aasta konventsiooniga (Europoli konventsioon) asutatud Euroopa Politseiamet;

   3) terroriaktid – riigi õiguse rikkumised, mis vastavad terrorismivastast võitlust käsitleva nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1–4 kirjeldatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärsed(18);
   4) rasked kuriteod – kuriteo liigid, mis vastavad Euroopa vahistamismäärust käsitleva 13. juuni 2002. aasta raamotsuse artikli 2 lõikes 2 osutatud kuritegudele või on nendega samaväärsed;
   5) määratud ametiasutused█ametiasutused, kes vastutavad terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eest ning kelle liikmesriigid on määranud vastavalt käesoleva otsuse artiklile 3.

2.  Samuti kohaldatakse VIS-määruses sisalduvaid mõisteid.

Artikkel 3

Määratud ametiasutused ja kesksed juurdepääsupunktid

1.  Liikmesriigid määravad artikli 2 lõike 1 punktis 5 osutatud ametiasutused, kellel on õigus █VISi andmetele käesoleva otsuse █kohaselt juurde pääseda.

1a.  Iga liikmesriik peab määratud ametiasutuste nimekirja. Iga liikmesriik teeb kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist komisjonile ja nõukogu peasekretariaadile esitatavas avaldusesteatavaks oma määratud ametiasutused ning liikmesriik võib oma avaldust igal ajal muuta või asendada selle uue avaldusega.

1b.  Iga liikmesriik määrab keskse(d) juurdepääsupunkti(d), mille kaudu tagatakse juurdepääs Liikmesriigid võivad määrata rohkem kui ühe keskse juurdepääsupunkti, mis kajastab nende organisatsioonilist ja haldusstruktuuri nende põhiseadusest või seadustest tulenevate nõuete täitmisel. Iga liikmesriik teeb kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist komisjonile ja nõukogu peasekretariaadile esitatavas avalduses teatavaks oma keskse(d) juurdepääsupunkti(d) ning liikmesriik võib oma avaldust igal ajal muuta või asendada selle uue avaldusega.

2.  Komisjon avaldab lõigetes 1a ja 1b osutatud avaldused Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Riiklikul tasandil peab iga liikmesriik nimekirja määratud ametiasutuste üksustest, kellel on keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu juurdepääsuõigus VISile.

4.  Vaid üksuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel ja keskse(te)l juurdepääsupunkti(de)l on artikli 4a kohaselt juurdepääsuõigus VISile.

Artikkel 4a

VISile juurdepääsu menetlus

1.  Kui on täidetud artikli 5 tingimused, esitavad artikli 3 lõikes 3 osutatud üksused artikli 3 lõikes 1b osutatud kesksetele juurdepääsupunktidele põhjendatud kirjaliku või elektroonilise VISile juurdepääsu taotluse. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt või kontrollivad kesksed juurdepääsupunktid, kas artiklis 5 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Keskse(te) juurdepääsupunkti(de) nõuetekohaselt volitatud töötajad töötlevad taotlusi kui kõik juurdepääsu tingimused on täidetud. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 3 lõikes 3 osutatud üksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2.  Kiireloomulistel erandjuhtudel võivad kesksed juurdepääsupunktid saada kirjalikke, elektroonilisi või suulisi taotlusi. Sellisel juhul töötleb keskne juurdepääsupunkt või töötlevad kesksed juurdepääsupunktid taotlust viivitamata ning kontrollivad alles tagantjärele, kas kõik artiklis 5 sätestatud juurdepääsutingimused on täidetud, sealhulgas erandjuhtumi kiireloomulisust. Tagantjärele kontrollimine toimub liigse viivitusega pärast taotluse töötlemist.

Artikkel 5

Tingimused liikmesriikidemääratudametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele

1.  Määratud █ametiasutustele VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu võimaldamine toimub nende volituste piires, kui on täidetud järgmised tingimused:

   a) juurdepääs andmetega tutvumiseks peab olema vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil ning
   b) juurdepääsu peab olema vaja konkreetsel juhtumil █;
   c) kui on alust █arvata, et VISi andmete kasutamine aitab oluliselt kaasa mõne kõnealuse kuriteo vältimisele, avastamisele või uurimisele.

2.  Viisainfosüsteemi andmetega █tutvumine piirdub otsingute teostamisega mis tahes järgmistes viisataotluse failis sisalduvates andmetes:

   a) perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi, varasem perekonnanimi (varasemad perekonnanimed); eesnimed; sugu; sünniaeg, -koht ja -riik;
   b) taotleja praegune kodakondsus; sünnijärgne kodakondsus;
   c) reisidokumendi liik ja number, selle väljaandnud asutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõpp;
   d) peamine sihtkoht ja kavatsetava külastuse kestus;
   e) reisi eesmärk;
   f) saabumis- ja lahkumiskuupäev;
   g) esimesena ületatud piir või marsruut transiidi korral;
   h) elukoht;
   i)
   j) sõrmejäljed;
   k) viisa liik ja viisakleebise number;
   l) üksikasjad isiku kohta, kes esitas kutse ja/või kes kohustub tasuma kutsutava elamiskulud viibimise ajal,
  

ning annab otsingu vastuseks saadud tabamuse korral juurdepääsu kõikidele eespool nimetatud andmetele ning samuti

   a) mis tahes muudele taotluse vormilt võetud andmetele;
   b) välja antud, keeldutud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud viisade kohta sisestatud andmetele.

Artikkel 6

Tingimused selliste liikmesriikide määratudametiasutuste juurdepääsuks VISi andmetele, kelle suhtes VIS-määrust ei ole veel jõustatud

1.  Määratud █ametiasutustele VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu võimaldamine selles liikmesriigis, kelle suhtes VIS-määrust ei ole veel jõustatud, toimub nende volituste piires ja

   a) samadel tingimustel, millele on viidatud artikli 5 lõike 1 punktides a–c, ning
   b) nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse esitamisel selle liikmesriigi määratud █ametiasutusele, kelle suhtes VIS-määrust kohaldatakse; kõnealune ametiasutus taotleb seejärel oma riiklikult (riiklikelt) keskse(te)lt juurdepääsupunkti(de)lt luba tutvuda VISi andmetega.

2.  Liikmesriik, kelle suhtes VIS-määrust ei ole veel jõustatud, teeb nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse alusel ja artikli 5 lõike 1 punktides a–c sätestatud tingimustel oma viisateabe kättesaadavaks liikmesriikidele, kelle suhtes VIS-määrust kohaldatakse.

2a.  Käesoleva otsuse artikli 8 lõikeid 1, 2a, 5, 6 ja 7, artikli 8a lõiget 1, artikli 8b lõikeid 1 ja 3, artiklit 8d, artikli 8e lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse vastavalt.

Artikkel 7

Tingimused Europoli juurdepääsuks VISi andmetele

1.  Europolile VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu võimaldamine toimub tema volituste piires ja

   a) kui see on vajalik tema Europoli konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaste ülesannete täitmiseks ja Europoli konventsiooni artiklis 10 osutatud erianalüüsi läbiviimiseks või
   b) kui see on vajalik tema Europoli konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaste ülesannete täitmiseks ja Europoli konventsiooni artiklis 10 osutatud strateegilist laadi üldanalüüsi läbiviimiseks, eeldusel et Europol muudab VISi andmed enne sellist töötlemist anonüümseks ja säilitab neid kujul, mille põhjal ei ole andmesubjekte enam võimalik tuvastada.

2.  Käesoleva otsuse artikli 5 lõiget 2 █kohaldatakse vastavalt.

3.  Europol määrab käesoleva otsuse täitmiseks eriüksuse, mis koosneb nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest ja mis on keskseks juurdepääsupunktiks VISi andmetega tutvumiseks.

4.  VISile juurdepääsu tulemusena saadud teabe töötlemiseks tuleb Europolil taotleda nõusolekut sellelt liikmesriigilt, kes need andmed VISi sisestas. Nõusolekut taotletakse nimetatud liikmesriigis asuva Europoli riikliku üksuse kaudu.

Artikkel 8

Isikuandmete kaitse

1.  Käesoleva otsuse alusel tutvutud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse järgmiseid eeskirju ja andmetega tutvunud liikmesriigi siseriiklikku õigust. Seoses käesoleva otsuse alusel tutvutud isikuandmete töötlemisega tagab iga liikmesriik oma siseriikliku õigusega piisava andmekaitse taseme, mis vastab vähemalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonist (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel) ja konventsiooni ratifitseerinud liikmesriikide puhul selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollist tulenevale tasemele, ning võtab arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R(87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

2.  Käesoleva otsuse kohast isikuandmete töötlemist teostab Europol vastavalt Europoli konventsioonile ja selle rakendamiseks vastuvõetud eeskirjadele ning seda kontrollib konventsiooni artikli 24 alusel asutatud sõltumatu ühine järelevalveasutus.

2a.  Käesoleva otsuse kohaselt VISist saadud isikuandmeid töödeldakse üksnes terroriaktide või muude raskete kuritegude vältimise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil.

   3.
   4.

5.  Käesoleva otsuse kohaselt VISist saadud isikuandmeid ei edastata kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks. Siiski võib selliseid andmeid kiireloomulistel erandjuhtudel kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada või kättesaadavaks teha üksnes terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel ning käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui andmed VISi sisestanud liikmesriik annab selleks nõusoleku ning kui see on kooskõlas andmeid edastava või kättesaadavaks tegeva liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid tagavad vastavalt siseriiklikule õigusele, et kõnealuseid edastamisi käsitlevaid dokumente säilitatakse ja need tehakse taotluse korral kättesaadavaks riiklikele andmekaitseasutustele. Andmete edastamisele liikmesriigi poolt, kes on andmed VISi sisestanud, kohaldatakse selle liikmesriigi siseriiklikku õigust.

6.  Käesoleva otsuse kohase isikuandmete töötlemise seaduslikkust jälgiv(ad) pädev(ad) asutus(ed), kellele on siseriikliku õigusega pandud kohustus teostada järelevalvet käesoleva otsuse kohase isikuandmete töötlemise üle määratud ametiasutuste poolt. Liikmesriigid tagavad, et kõnealustel asutustel on piisavalt ressursse neile käesoleva otsuse kohaselt usaldatud ülesannete täitmiseks.

6a.  Lõikes 6 osutatud asutused tagavad, et vähemalt kord iga nelja aasta jooksul viiakse võimalusel kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi käesoleva otsuse kohase isikuandmete töötlemise audit.

7.  Liikmesriigid █ja Europol võimaldavad lõigetes 2 ja 6 osutatud asutus(tel) saada teavet, mida ta (nad) vajab (vajavad) oma käesolevast artiklist tulenevate ülesannete täitmiseks.

8.  Enne loa saamist VISi salvestatud andmete töötlemiseks peavad VISile juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

Artikkel 8a

Andmete turvalisus

1.  Vastutav liimesriik tagab andmete turvalisuse nende edastamise ajal määratud ametiasutustele ning kättesaadud andmete turvalisuse.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud turvameetmed andmete suhtes, mis saadakse VISist käesoleva otsuse kohaselt, ning mis seejärel salvestatakse, et eelkõige:

   a) füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaane kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;
   b) keelata loata isikutele juurdepääs siseriiklikele rajatistele, kus liikmesriik andmeid säilitab (kontroll rajatisse sisenemisel);
   c) hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või äraviimine (andmekandjate kontroll);
   d) hoida ära säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma loata (säilitamise kontroll);
   e) hoida ära VISi andmete loata töötlemine (andmetöötluse kontroll);
   f) tagada, et VISile juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);
   g) tagada, et kõik VISile juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on andmetele juurdepääsu õigus ja õigus sisestatud andmeid otsida, ning teevad need profiilid artikli 8 lõikes 6 osutatud siseriiklikele järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);
   h) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite kaudu edastada (andmeedastuse kontroll);
   i) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, milliseid andmeid on VISist saadud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil seda tehti (andmesalvestuse kontroll);
   j) hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine ja kopeerimine isikuandmete VISist edastamise ajal (transpordikontroll);
   k) kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsusele (sisekontroll).

Artikkel 8b

Vastutus

1.  Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva otsusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada vastutavalt liikmesriigilt hüvitist tekitatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2.  Kui VISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul (ja sellises ulatuses), kui teine VISis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostja liikmesriigi riiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Artikkel 8c

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajadusel koostööd artikli 8 lõikes 6 nimetatud riikliku asutuse või asutustega.

Artikkel 8d

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et VISi andmete mis tahes käesoleva otsusega vastuolus oleva kasutamise suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaselt tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, sealhulgas haldus- ja/või kriminaalkaristusi.

Artikkel 8e

VISi andmete hoidmine siseriiklikes failides

1.  VISist saadud andmeid võib hoida siseriiklikes failides üksnes selleks vajalikul üksikjuhtumil kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas asjakohaste, sealhulgas andmekaitset puudutavate õigusnormidega ja mitte kauem kui konkreetse üksikjuhtumi puhul vaja.

2.  Lõige 1 ei piira liikmesriigi siseriikliku õiguse sätteid, mis puudutavad määratud ametiasutuste poolt oma siseriiklikesse failidesse selliste andmete sisestamist, mida see liikmesriik on VIS-määruse kohaselt VISi sisestanud.

3.  Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1 ja 2, käsitatakse iga liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt väärkasutusena.

Artikkel 8f

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

1.  Igal isiku õigust tutvuda tema kohta käesoleva otsuse kohaselt VISist saadud andmetega teostatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus isik oma õigust taotleb.

2.  Kui siseriiklik õigus seda ette näeb, otsustab siseriiklik järelvalveasutus, kas ja millise korra alusel teavet edastatakse.

3.  Liikmesriik, kes ei ole määruse kohaselt andmeid VISi sisestanud, võib selliseid andmeid puudutavat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud andmeid sisestanud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht.

4.  Teavet ei edastata andmesubjektile, kui see on hädavajalik andmetega seotud seaduslike ülesannete täitmiseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

5.  Igal isikul on õigus nõuda teda käsitlevate faktiliselt ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Kui määratud ametiasutused saavad sellise taotluse või kui neil on muid tõendeid, mis võimaldavad väita, et VISis töödeldavad andmed on ebatäpsed, teavitavad nad sellest viivitamata selle liikmesriigi viisasid väljastavat ametiasutust, kes andmed VISi sisestas, kes kontrollib asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata vastavalt VISi määruse artiklile 21.

6.  Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles, või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

7.  Asjaomast isikut teavitatakse järelmeetmetest, mis võetakse, kui ta rakendab oma õigust parandada ja kustutada andmeid, nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast kuupäeva, mil isik parandamist või kustutamist taotles või varem, kui siseriiklike õigusaktidega on nii sätestatud.

8.  Iga liikmesriigi igal isikul on õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud talle käesoleva artikliga ettenähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada või kustutada.

Artikkel 9

Kulud

Kõik liikmesriigid ja Europol loovad oma kuludega käesoleva otsuse rakendamiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri ja hooldavad seda ning on kohustatud kandma käesoleva otsuse kohaldamisel VISile juurdepääsuga seotud kulud.

Artikkel 10

Dokumenteerimine

1.  Kõik liikmesriigid ja Europol █tagavad, et kõik käesoleva otsuse kohaselt VISi andmetega tutvumiseks antud juurdepääsuõigusest tulenevad andmetöötlustoimingud registreeritakse, et kontrollida otsingu lubatavust ja andmetöötluse seaduslikkust, rakendada enesekontrolli ning tagada süsteemi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

Need kirjed sisaldavad █:

   a) artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud andmetega tutvumise eesmärki, sealhulgas artikli 2 lõigetes 1, 3 ja 4 määratletud kuriteo liik, ning Europoli jaoks käesoleva otsuse artikli 7 lõike 1 punktis a või b osutatud andmetega tutvumise eesmärki;
   b) vastavate siseriiklike andmefailide viiteid;
   c) juurdepääsu kuupäeva ja täpset kellaaega;
   d) vajadusel teavet selle kohta, et kasutati artikli 4a lõikes 2 osutatud korda;
   e) otsingu teostamisel kasutatud andmeid;
   f) otsingu teostamisel kasutatud andmeliike;
   g) kooskõlas siseriiklike või Europoli konventsioonis sätestatud eeskirjadega otsingu teostanud ametniku ja otsingu teostamiseks või andmete esitamiseks korralduse andnud ametniku identifitseerimistunnuse.

2.  Selliseid isikuandmeid sisaldavaid kirjeid █kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks seoses andmekaitsega ja andmeturbe tagamiseks. Käesoleva otsuse artiklis 12 osutatud jälgimiseks ja hindamiseks võib kasutada üksnes selliseid kirjeid, mis ei sisalda isikuandmeid.

3.  Kirjeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta neile loata juurdepääsu ja nende kuritarvitamise eest ning need tuleb kustutada aasta möödumisel VIS-määruse artikli 20 lõikes 1 osutatud viieaastase säilitamistähtaja lõppemisest, kui neid ei vajata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ja juba alanud järelevalvemenetluses.

Artikkel 11

Artikkel 12

Jälgimine ja hindamine

1.  VISi määruses osutatud korraldusasutus tagab, et on olemas süsteemid, mille abil jälgida VISi toimimist vastavalt käesolevale otsusele, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

1a.  Tehnilise hoolduse eesmärgil on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis läbiviidud töötlemistoimingutega.

2.  Kaks aastat pärast VISi käivitamist ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise kohta vastavalt käesolevale otsusele. Aruanne sisaldab teavet VISi toimimise kohta komisjoni eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajate ning eelkõige artikli 4a lõike 2 vajalikkuse ja kasutamise suhtes.

3.  Kolm aastat pärast VISi käivitamist ning seejärel iga nelja aasta tagant koostab komisjon VISi üldhinnangu vastavalt käesolevale otsusele. Hinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnatakse käesoleva otsuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva otsuse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust ja mõju tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnanguaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Liikmesriigid ja Europol annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet. Nimetatud teave ei tohi kunagi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis paljastaks määratud ametiasutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

4a.  Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 3 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

4b.  Üleminekuperioodil, enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon lõikes 2 osutatud aruannete koostamise ja esitamise eest.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

1.  Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Käesolevat otsust kohaldatakse alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu pärast seda, kui komisjon on teatanud nõukogule, et VIS-määrus on jõustunud ja kohaldatav.

█Nõukogu peasekretariaat avaldab kõnealuse kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Nõukogu avaldus, mis käsitleb nõukogu raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta

Nõukogu peab tähtsaks, et Euroopa Liidu tasandil on olemas ühtne ja terviklik eeskirjade kogum, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kõrgetasemelist kaitset ja mis on osa liidu sellealase koostöö üha täienevatest reguleerimisvahenditest. Kõnealused eeskirjad on Euroopa Nõukogu raames vastu võetud 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooniga (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel) ning soovitusega nr R(87) 15 (millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas) kehtestatud minimaalse andmekaitse põhimõtete oluline edasiarendamine.

Seetõttu peab nõukogu jätkuvalt esmatähtsaks kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitset käsitleva nõukogu raamotsuse ettepaneku läbivaatamist ning kavatseb jõuda ettepaneku suhtes niipea kui võimalik ja hiljemalt 2007. aasta lõpuks poliitilisele kokkuleppele.

Nõukogu avaldus, mis käsitleb Ühendkuningriigi ja Iirimaa VISile juurdepääsu õigust nõukogu otsuses

Nõukogu tunnistab, et liikmesriikide ühine julgeolek tugevneb Ühendkuningriigi ja Iirimaa vastastikuse juurdepääsuga viisainfosüsteemile, ning rõhutab, et õiguskaitse eesmärkidel on Ühendkuningriigi ja Iirimaa juurdepääs viisainfosüsteemile oluline. Nõukogu jälgib seetõttu Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta, sealhulgas seoses asjakohase kohtupraktikaga ning võtab Euroopa Kohtu otsuste tulemuste raames vastu selliseid sätteid, mis võivad olla vajalikud või asjakohased, et võimaldada Ühendkuningriigile ja Iirimaale juurdepääsu viisainfosüsteemile samadel alustel kui teistele liikmesriikidele.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Paksus kaldkirjas on märgitud uus või asendatud tekst, sümboliga █on märgitud välja jäetud tekst.
(3) ELT C […], […], lk […].
(4) ELT C […], […], lk […].
(5) ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.
(6) Konkurentsivõime nõukogu 7. märtsi 2005. aasta järeldused, dokument 6811/05.
(7) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2; viimati muudetud protokolliga, mis on koostatud vastavalt Euroopa Politseiameti (Europol) loomise konventsiooni artikli 43 lõikele 1, millega muudetakse kõnealust konventsiooni (ELT C 2, 6.1.2004, lk 3).
(8) ELT C, lk
(9) ELT L 190, 18.7.2002, lk 1.
(10) KOM(2005)0475.
(11) ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(12) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(13) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
(14) ELT L 386, 18.12.2006, lk 89.
(15) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(16) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
(17) ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.
(18) EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.


Isikuandmete kaitse *
PDF 548kWORD 230k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (uus konsulteerimine) (7315/2007 – C6-0115/2007 – 2005/0202(CNS))
P6_TA(2007)0230A6-0205/2007

(Nõuandemenetlus – uus konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ettepanekut (7315/2007);

–   võttes arvesse nõukogu muudatusettepanekuid (7315/1/2007);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0475);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta seisukohta(1);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikleid 30, 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0115/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artiklit 51 ja artikli 55 lõiget 3;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0205/2007),

1.   kiidab nõukogu ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

4.   kutsub nõukogu üles uuesti Euroopa Parlamendiga konsulteerima, kui nõukogu kavatseb oma ettepanekut oluliselt muuta;

5.   avaldab sügavat kahetsust üksmeele puudumise üle nõukogus raamotsuse reguleerimisala laiendamise osas ning palub komisjonil ja nõukogul teha ettepanek laiendada otsuse reguleerimisala riiklikul tasandil toimuvale andmete töötlemisele pärast raamotsuse hindamist ja läbivaatamist ning hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist, et tagada ELi andmekaitsenõuete sidusus;

6.   palub nõukogul ja komisjonil ametlikult toetada kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse viitteist põhimõtet;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 7 a (uus)
(7 a)  Käesolevat raamotsust ei tohiks tõlgendada meetmena, millega nõutakse, et liikmesriigid alandaksid andmekaitse taset, mis tuleneb direktiivis 95/46/EÜ sätestatud politsei- ja õigusalase koostöö põhimõtete siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisest.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a)  Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist1 ja milles nähakse ette, et eraisikute salvestatud andmed on kättesaadavad raskete kuritegude uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks, tuleks ette näha eraisikute kohustuste ühtlustamise minimaalne tase andmete töötlemisel avaliku teenuse osutamise raames; samuti tuleks ühtlustada eeskirjad, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatele asutustele juurdepääsu nendele andmetele.
____________
1 ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 12
(12)  Kui Euroopa Liidu liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, tuleks tagada selliste andmete nõuetekohane kaitse.
(12)  Kui Euroopa Liidu liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, tuleb tagada selliste andmete nõuetekohane kaitse.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 13
(13)  Andmesubjektide tõhusa õiguskaitse tagamiseks võib osutuda vajalikuks neid teavitada sellest, et nende andmeid töödeldakse, eelkõige juhul, kui andmete salajase kogumise meetmete tulemusel on nende õigusi tõsiselt rikutud.
(13)  Andmesubjektide tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleks neid kindlasti teavitada sellest, et nende andmeid töödeldakse, eelkõige juhul, kui andmete salajase kogumise meetmete tulemusel on nende õigusi tõsiselt rikutud.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 14
(14)  Selleks et tagada isikuandmete kaitse ja mitte ohustada eeluurimise eesmärki, on vaja määratleda andmesubjekti õigused.
(14)  Tuleb määratleda andmesubjekti õigused, seda eelkõige selleks, et tagada isikuandmete kaitse ja mitte ohustada eeluurimise eesmärki.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 15
(15)  Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Siiski määrab iga liikmesriik lepinguvälist kahju reguleerivate sätete laadi ja karistused, mida kohaldatakse siseriiklike andmekaitsesätete rikkumise korral.
(15)  Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Siiski määrab iga liikmesriik lepinguvälist kahju reguleerivate sätete laadi ja karistused, sealhulgas kriminaalkaristused, mida kohaldatakse siseriiklike andmekaitsesätete rikkumise korral.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 16
(16)  Liikmesriikides täiesti sõltumatult oma tööülesandeid täitvate järelevalveasutuste loomine on oluline tegur üksikisikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide vahelise politsei- ja õigusalase koostöö raames.
(16)  Liikmesriikides täiesti sõltumatult oma tööülesandeid täitvate riiklike järelevalveasutuste määramine on oluline tegur üksikisikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide vahelise politsei- ja õigusalase koostöö raames. Nimetatud riiklike järelevalveasutuste ülesanded tuleks usaldada riiklikele andmekaitseasutustele, mis on loodud direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 kohaselt.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 17
(17)  Sellistel asutustel peaksid olema oma kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas volitused tegeleda uurimisega ja sekkuda, seda eelkõige üksikisikute esitatud kaebuste puhul, ja volitused osaleda kohtumenetlustes. Sellised asutused peavad aitama tagada töötlemise läbipaistvust liikmesriikides, kelle jurisdiktsiooni alla nad kuuluvad. Samas ei tohi selliste asutuste pädevus mõjutada kriminaalmenetluse erieeskirju või kohtunike sõltumatust.
(17)  Sellistel asutustel peaksid olema oma kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas volitused tegeleda uurimisega ja sekkuda, seda eelkõige üksikisikute esitatud kaebuste puhul, ja volitused alustada kohtumenetlusi ja neis muul viisil osaleda. Sellised asutused peavad aitama tagada töötlemise läbipaistvust liikmesriikides, kelle jurisdiktsiooni alla nad kuuluvad. Samas ei tohi selliste asutuste pädevus mõjutada kriminaalmenetluse erieeskirju või kohtunike sõltumatust.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 18
(18)  Samuti on raamotsuse eesmärk ühendada ühiseks andmekaitse järelevalveasutuseks kõik olemasolevad andmekaitse järelevalveasutused, mis on seni eraldi loodud Schengeni infosüsteemi, Europoli, Eurojusti ja kolmanda samba tolliinfosüsteemi jaoks. Tuleks luua ühine järelevalveasutus, millel võiks vajadusel samuti olla nõuandev pädevus. Ühise andmekaitse järelevalveasutuse loomine võimaldab otsustavalt parandada kolmanda samba andmekaitse taset.
(18)  Samuti on nimetatud raamotsuse eesmärk ühendada ühiseks andmekaitse järelevalveasutuseks kõik olemasolevad Euroopa tasandi andmekaitse järelevalveasutused, mis on seni eraldi loodud Schengeni infosüsteemi, Europoli, Eurojusti ja kolmanda samba tolliinfosüsteemi jaoks. Tuleks luua ühine järelevalveasutus, millel peaks vajadusel samuti olema nõuandev pädevus. Ühise andmekaitse järelevalveasutuse loomine võimaldab otsustavalt parandada kolmanda samba andmekaitse taset.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 18 a (uus)
(18 a)  Nimetatud ühine järelevalveasutus peaks koondama riiklikke järelevalveasutusi ja Euroopa andmekaitseinspektorit.
Muudatusettepanek 11
Põhjendus 22
(22)  Käesolevat raamotsust tuleks samuti kohaldada isikuandmete suhtes, mida töödeldakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis, ja otsuse JSK/2006/ … (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi loomise, toimimise ja kasutamise kohta) kohase täiendava teabe vahetuse suhtes.
(22)  Käesolevat raamotsust tuleks samuti kohaldada isikuandmete suhtes, mida töödeldakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis, ja nõukogu otsuse 2007/…/JSK (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi loomise, toimimise ja kasutamise kohta) (SIS II) kohase täiendava teabe vahetuse suhtes ning viisainfosüsteemi raames vastavalt nõukogu otsusele 2007/…/JSK, mis käsitleb liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel.
Muudatusettepanek 12
Põhjendus 25 a (uus)
(25 a)  Liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamiseks ei tohi käesolevat raamotsust tõlgendada nii, et sellega lubatakse Euroopa Nõukogu konventsioonist 108 ja selle lisaprotokollist ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8 või sellega seotud kohtupraktikast tulenevast andmekaitse tasemest madalamat taset. Samuti pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 7, 8 ja 47, peab käesolevas raamotsuses sätestatud kaitsetaset tõlgendama sarnaselt nimetatud kahes konventsioonis sätestatuga.
Muudatusettepanek 13
Põhjendus 26 a (uus)
(26 a)  Käesolev raamotsus on vaid esimene etapp ulatuslikuma ja sidusama raamistiku kindlaksmääramiseks isikuandmete kaitsmiseks nende kasutamisel julgeoleku huvides. Selline raamistik võib lähtuda käesolevale raamotsusele lisatud põhimõtetest.
Muudatusettepanek 14
Põhjendus 32
(32)  Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Käesoleva raamotsuse eesmärk on täielikult tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud isikute õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele,
(32)  Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Käesoleva raamotsuse eesmärk on täielikult tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud isikute õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nende õiguste näol on tegemist nimetatud harta artiklis 1 sätestatud õiguse inimväärikusele erijuhtudega, seejuures tagatakse mainitud harta artikliga 47 õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.
Muudatusettepanek 15
Artikli 1 lõige 1
1.  Käesoleva raamotsuse eesmärk on tagada põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige üksikisikute eraelu puutumatuse kõrgetasemeline kaitse seoses Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmetega, seejuures tagades avaliku ohutuse kõrge taseme.
1.  Käesoleva raamotsuse eesmärk on tagada põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige üksikisikute eraelu puutumatuse kõrgetasemeline kaitse seoses Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmetega.
Muudatusettepanek 17
Artikli 1 lõige 2
2.  Liikmesriigid ning Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud nõukogu õigusaktide alusel asutatud institutsioonid ja asutused tagavad käesoleva raamotsuse järgimisega andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse täieliku kaitse isikuandmete edastamisel liikmesriikide või Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud nõukogu õigusaktide alusel asutatud institutsioonide ja asutuste vahel kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimise eesmärgil või isikuandmete edasisel töötlemisel samal eesmärgil vastuvõtva liikmesriigi või Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud nõukogu õigusaktide alusel asutatud institutsioonide ja asutuste poolt.
(Muudatusettepanek ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 16
Artikli 1 lõige 4
4.  Spetsiaalselt riigi julgeolekuga seotud küsimustega tegelevad asutused või muud organid ei kuulu käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse.
välja jäetud
Muudatusettepanek 18
Artikli 1 lõige 5 a (uus)
5 a.  Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva raamotsuse jõustumist võib komisjon esitada ettepanekuid selle reguleerimisala laiendamiseks isikuandmete töötlemisele politsei- ja õigusalase koostöö raames riiklikul tasandil.
Muudatusettepanek 19
Artikli 2 punkt g
g) andmesubjekti nõusolek – iga vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid andmeid;
välja jäetud
Muudatusettepanek 20
Artikli 2 punkt k
k) anonüümseks muutma – isikuandmete selline muutmine, mille tulemusel ei ole enam võimalik tuvastada isiklike või materiaalsete asjaolude üksikasjade seost tuvastatud või tuvastatava üksikisikuga või see on võimalik üksnes ebaproportsionaalselt suure aja-, rahalise ja tööjõukulu kasutamise abil.
k) anonüümseks muutma – isikuandmete selline muutmine, mille tulemusel ei ole enam võimalik tuvastada isiklike või materiaalsete asjaolude üksikasjade seost tuvastatud või tuvastatava üksikisikuga.
Muudatusettepanek 21
Artikli 3 lõige 1
1.  Pädevad asutused võivad isikuandmeid koguda üksnes seaduslikel eesmärkidel, mis on selgesõnaliselt kehtestatud Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt, ning isikuandmeid töödelda üksnes samadel eesmärkidel, milleks need koguti. Andmete töötlemine peab olema vältimatult vajalik ja nimetatud eesmärgiga kooskõlas ning ei tohi ületada piire, mille tarvis andmeid koguti ja/või töödeldi.
1.  Pädevad asutused võivad isikuandmeid koguda üksnes seaduslikel eesmärkidel, mis on selgesõnaliselt kehtestatud Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt, ning isikuandmeid töödelda õiglaselt ja õiguspäraselt üksnes samadel eesmärkidel, milleks need koguti. Andmete töötlemine peab olema selliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ning nendega kooskõlas ja proportsionaalne.
Muudatusettepanek 22
Artikli 3 lõige 1 a (uus)
1 a.  Isikuandmeid hinnatakse vastavalt nende täpsuse ja usaldusväärsuse tasemele, nende allikale, andmesubjektide kategooriatele, töötlemise eesmärgile ja sellele, mis etapis neid kasutatakse. Ebatäpsed ja ebatäielikud andmed kustutatakse või parandatakse.
Muudatusettepanek 23
Artikli 3 lõige 1 b (uus)
1 b.  Andmete otsimine ja isikuandmete suurte koguste laiaulatusliku töötlemise mis tahes vorm, eelkõige kui need on seotud kahtlusaluste hulka mitte kuuluvate isikutega, sealhulgas selliste andmete edastamine teisele vastutavale andmetöötlejale, on lubatud vaid juhul, kui need viiakse läbi kooskõlas uurimise tulemustega, mis järelevalveasutus on enne nende algust või õigusloomega seotud meetme ettevalmistamise kontekstis läbi viinud.
Muudatusettepanek 24
Artikli 3 lõige 1 c (uus)
1 c.  Isikuandmeid töödeldakse, eraldades faktilised asjaolud ja objektiivsed hinnangud arvamustest ja isiklikest hinnangutest, ning õigusrikkumiste ennetamise või nendega seoses süüdistuse esitamisega seotud andmed halduseesmärkidel seaduslikult säilitatud andmetest.
Muudatusettepanek 25
Artikli 3 lõike 2 punkt c
c) töötlemine on vältimatult vajalik ja nimetatud eesmärgiga kooskõlas.
c) töötlemine on sellise eesmärgi saavutamiseks vajalik ning sellega kooskõlas ja proportsionaalne.
Muudatusettepanek 26
Artikli 4 lõige 1 a (uus)
1 a.  Liikmesriigid tagavad, et teiste liikmesriikide pädevate asutuste käsutusse antavate isikuandmete kvaliteeti kontrollitakse pidevalt, et tagada juurdepääs täpsetele ja ajakohastatud andmetele. Liikmesriigid tagavad, et ebatäpseid ja ajakohastamata isikuandmeid ei edastata ega tehta kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 27
Artikkel 7
Selliste isikuandmete töötlemine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu, on lubatud üksnes juhul, kui see on hädavajalik ning kui tagatud on asjakohased täiendavad kaitsemeetmed.
Selliste isikuandmete töötlemine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu, on keelatud.
Erandina võib selliste andmete töötlemine toimuda, kui:
– andmete töötlemine on seadusega ette nähtud, pädev kohtuvõim on selleks andnud eelneva loa, see on üksikjuhtumipõhine ning terrorirünnakute ja muude raskete kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kohtus menetlemiseks vältimatult vajalik;
– liikmesriigid näevad siseriikliku õigusega ette sobivad spetsiifilised tagatised, nt juurdepääsu tagamine asjaomastele andmetele ainult nendele töötajatele, kes vastutavad õiguspärase ülesande täitmise eest, mis eeldab andmete töötlemist.
Neid konkreetseid andmeliike ei tohi automaatselt töödelda, välja arvatud juhul, kui siseriiklik õigus sätestab asjakohased kaitsemeetmed. Sama tingimus kehtib isikuandmete kohta, mis on seotud kuritegudes süüdimõistmistega.
Muudatusettepanek 28
Artikli 7 lõige 1 a (uus)
1 a.  Asjakohased kaitsemeetmed sätestatakse konkreetsete sätetega või eelneva kontrolli alusel töötlemistoimingute suhtes, mis kujutavad endast tõenäoliselt konkreetseid riske andmesubjektide õigustele ja vabadustele, nagu eelkõige DNA profiilide, biomeetriliste andmete, kahtlusaluste hulka mittekuuluvate isikute andmete töötlemine ning eriliste järelevalvetehnikate ja uute tehnoloogiate kasutamine.
Muudatusettepanek 29
Artikli 10 lõige 1
1.  Andmeid edastav asutus teeb andmete edastamisel teatavaks tema siseriikliku õiguse kohased andmete säilitamise tähtajad, mille lõppedes peab andmete vastuvõtja samuti andmed kustutama või läbi vaatama, kas andmed on jätkuvalt vajalikud. Hoolimata nimetatud tähtaegadest tuleb edastatud andmed kustutada, kui need ei ole enam vajalikud eesmärgil, milleks neid edastati või milleks neid lubati täiendavalt töödelda vastavalt artiklile 11.
1.  Andmeid edastav asutus teeb andmete edastamisel teatavaks tema siseriikliku õiguse kohased andmete säilitamise tähtajad, mille lõppedes peab andmete vastuvõtja samuti andmed kustutama või läbi vaatama, kas andmed on jätkuvalt sellel konkreetsel eesmärgil, milleks need edastati, vajalikud, ning teavitama sellest pädevat järelevalveasutust ja andmeid edastavat asutust. Hoolimata nimetatud tähtaegadest tuleb edastatud andmed kustutada, kui need ei ole enam vajalikud eesmärgil, milleks neid edastati või milleks neid lubati täiendavalt töödelda vastavalt artiklile 12.
Muudatusettepanek 30
Artikli 11, lõige 1
1.  Isikuandmete igasugune edastamine tuleb registreerida või dokumenteerida, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontrolli ning tagada andmete nõuetekohane terviklikkus ja turvalisus.
1.  Isikuandmete igasugune edastamine ja neile juurdepääs tuleb registreerida või dokumenteerida, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontrolli ning tagada andmete nõuetekohane terviklikkus ja turvalisus.
Muudatusettepanek 31
Artikli 12 lõike 1 sissejuhatus
1.  Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edasi töödelda üksnes järgmistel, edastamise eesmärkidest erinevatel eesmärkidel:
1.  Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edasi töödelda üksnes kooskõlas siseriikliku õiguse sätetega ning üksnes järgmistel, edastamise eesmärkidest erinevatel eesmärkidel:
Muudatusettepanek 32
Artikli 12 lõike 1 punkt a
a) kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimiseks, kui tegemist pole nende kuritegudega, mille osas isikuandmeid edastati või kättesaadavaks tehti;
a) kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või samas valdkonnas kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimiseks, kui tegemist pole nende kuritegudega, mille osas isikuandmeid edastati või kättesaadavaks tehti;
Muudatusettepanek 33
Artikli 12 lõige 1 punkt d
d) teistel eesmärkidel ning üksnes isikuandmeid edastanud või kättesaadavaks teinud pädeva asutuse eelneva nõusoleku korral, välja arvatud juhul, kui asjaomane pädev asutus on saanud andmesubjekti nõusoleku,
d) teistel konkreetsetel ja õiguspärastel eesmärkidel, mis ei ole ülemäärased nende eesmärkide suhtes, mille jaoks need andmed on salvestatud vastavalt üksikisikute kaitset isikuandmete automatiseeritud töötlemisel käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi "konventsiooni 108") artiklile 5, ning üksnes isikuandmeid edastanud või kättesaadavaks teinud pädeva asutuse eelneva nõusoleku korral,
Muudatusettepanek 34
Artikli 12 lõike 1 viimane lõik
ning kui on täidetud artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused. Samuti võivad pädevad asutused edastatud isikuandmeid kasutada ajaloolistel, statistilistel või teaduslikel eesmärkidel, eeldusel et liikmesriigid kannavad hoolt vajalike kaitsemeetmete eest, nagu näiteks andmete anonüümseks muutmine.
ning kui on täidetud artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused. Samuti võivad pädevad asutused edastatud isikuandmeid kasutada ajaloolistel, statistilistel või teaduslikel eesmärkidel, eeldusel et liikmesriigid muudavad andmed anonüümseks.
Muudatusettepanek 35
Artikli 12 lõige 2
2.  Juhul kui isikuandmete töötlemise asjakohased tingimused on sätestatud Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud nõukogu õigusaktide alusel, on nimetatud tingimused lõike 1 suhtes ülimuslikud.
2.   Käesoleva raamotsuse jõustumise kuupäevast hilisemad erandid, millele ei osutata lõikes 1, on lubatavad vaid erandolukorras nõukogu nõuetekohaselt põhjendatud otsuse alusel pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Muudatusettepanek 36
Artikkel 13
Andmeid edastav asutus teatab vastuvõtjale andmete töötlemise piirangud, mida vastavalt tema asukohaliikmesriigi õigusaktidele kohaldatakse selles liikmesriigis toimuva pädevate asutuste vahelise andmevahetuse suhtes. Nimetatud töötlemispiiranguid peab järgima ka andmete vastuvõtja.
Andmeid edastav asutus teatab vastuvõtjale andmete töötlemise piirangud, mida vastavalt tema asukohaliikmesriigi õigusaktidele kohaldatakse selles liikmesriigis toimuva pädevate asutuste vahelise andmevahetuse suhtes. Nimetatud töötlemispiiranguid peab järgima ka andmete vastuvõtja või kohaldama oma siseriiklikku õigust, kui sellega tagatakse suurem kaitse.
Muudatusettepanek 37
Artikkel 14
Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele üksnes juhul kui andmeid edastanud liikmesriikide pädevad asutused on oma siseriikliku õiguse kohaselt andnud nõusoleku andmete edastamiseks.
Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele või rahvusvaheliste lepingute alusel asutatud organitele ja organisatsioonidele või organitele ja organisatsioonidele, mis on tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonidena ainult juhul, kui:
a) selline andmete edastamine on vajalik terrorirünnakute ja muude raskete kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kohtus menetlemiseks;
b) andmeid vastuvõttev asutus kolmandas riigis või andmeid vastuvõttev rahvusvaheline organ või organisatsioon vastutab kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kohtus menetlemise eest;
c) liikmesriik, kellelt andmed saadi, on oma siseriikliku õiguse kohaselt andnud nõusoleku andmete edastamiseks, ning
d) kui nimetatud kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagavad ettenähtud andmetöötluse kaitse piisava taseme vastavalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni, mis käsitleb isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitset, järelevalveasutusi ja andmete piiriülest liikumist käsitleva lisaprotokolli artiklile 2 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 8 vastavale kohtupraktikale.
Liikmesriigid tagavad arvepidamise selliste andmete edastamise kohta ja teevad selle nõudmise korral kättesaadavaks riiklikele andmekaitseasutustele.
Muudatusettepanek 38
Artikli 14 lõige 1 a (uus)
1 a.  Nõukogu võib artikli 26 kohaselt loodud ühise järelevalveasutuse arvamuse põhjal ja pärast konsulteerimist komisjoni ja Euroopa Parlamendiga otsustada, et teatav kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab oma siseriiklike õigusaktide või rahvusvaheliste kokkulepete abil nõutava andmekaitse taseme isikute eraelu ning põhiõiguste ja -vabaduste suhtes.
Muudatusettepanek 39
Artikli 14 lõige 1 b (uus)
1 b.  Erandina, kuid jus cogens põhimõtetele vastavalt, võib isikuandmeid äärmisel vajadusel edastada kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes ei taga andmete nõuetekohast kaitset, et kaitsta liikmesriigi olulisi huve, või selleks, et hoida ära ähvardavat tõsist ohtu avalikule julgeolekule või ühele või mitmele konkreetsele isikule. Sel juhul võib vastuvõttev pool töödelda isikuandmeid ainult juhul, kui see on vältimatult vajalik selle konkreetse eesmärgi saavutamiseks, milleks neid andmeid edastati. Selline edastamine registreeritakse pädevas järelevalveasutuses.
Muudatusettepanek 40
Artikkel 14 a (uus)
Artikkel 14 a
Andmete edastamine muudele asutustele kui pädevatele asutustele
Liikmesriigid sätestavad, et isikuandmeid võib edastada liikmesriigi muudele asutustele kui pädevatele asutustele üksnes hästi tõendatud üksikjuhtudel, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
a) andmete edastamine on seadusega ettenähtud selge kohustus või volitus ja
b) isikuandmete edastamine
– on vajalik selleks, milleks neid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti, samuti kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kohtus menetlemiseks või avalikku turvalisust või isiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseid kaalutlusi ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste kaitsemisega seotud huvid,
– on vajalik, sest asjaomased andmed on asutusele, kellele need edastatakse, hädavajalikud tema seaduspärase ülesande täitmiseks, tingimusel et eesmärk, mille tarvis see asutus andmeid kogub või töötleb, ei ole vastuolus esialgse töötlemise eesmärgiga ja et andmeid edastada kavatseva pädeva asutuse juriidilised kohustused ei ole sellega vastuolus;
Muudatusettepanek 41
Artikkel 14 b (uus)
Artikkel 14 b
Andmete edastamine eraisikutele
Ilma et see piiraks riigisiseseid kriminaalmenetluse eeskirju, tagavad liikmesriigid, et isikuandmeid edastatakse vastava liikmesriigi eraisikutele ainult juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
a) andmete edastamine peab olema kohustuslik või on selleks vaja selgesõnalist seadusjärgset luba;
b) andmete edastamine on vajalik selliste eesmärkide saavutamiseks, milleks andmeid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti, kuriteo ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või kohtulikuks menetlemiseks või ähvarduste ärahoidmiseks avalikule julgeolekule või üksikisikule, välja arvatud juhul, kui selliseid põhjuseid ei kaalu üles vajadus kaitsta andmesubjekti huve või põhiõigusi.
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad konsulteerida või töödelda eraisikute käsutuses olevaid isikuandmeid ainult üksikjuhtumipõhiselt, konkreetses olukorras, konkreetsel põhjusel ning vastava liikmesriigi kohtuvõimude kontrolli all;
Muudatusettepanek 42
Artikkel 14 c (uus)
Artikkel 14 c
Andmete töötlemine eraisikute poolt avaliku teenuse osutamise raames
Liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides nähakse ette, et kui eraisikud koguvad ja töötlevad andmeid avaliku teenuse osutamise raames, on nende kohustused vähemalt samaväärsed või kõrgemad kui pädevate asutuste jaoks kehtestatud kohustused.
Muudatusettepanek 43
Artikkel 16
Pädev asutus teavitab isikuandmete kogumise subjekti asjaolust, et töödeldakse temaga seotud andmeid ning sellest, millised on töödeldavate andmete kategooriad ja millised on töötlemise eesmärgid, välja arvatud siis, kui sellise teabe andmine on antud konkreetsel juhul vastuolus andmete töötlemise lubatud eesmärkidega või kui selline teavitamine toob endaga kaasa ülemäärased jõupingutused võrreldes andmesubjekti õiguspäraste huvidega.
Andmesubjekti teavitatakse asjaolust, et töödeldakse temaga seotud isikuandmeid ning asjaomaste andmete liigist, vastutava andmetöötleja ja/või tema esindaja (esindaja olemasolu korral) isikusamasusest ja töötlemise õiguslikust alusest ja eesmärkidest, teda puudutavatele andmetele juurdepääsu ja nende parandamise õigusest, välja arvatud siis, kui sellise teabe andmine on antud konkreetsel juhul võimatu või vastuolus andmete töötlemise lubatud eesmärkidega või kui selline teavitamine toob endaga kaasa andmesubjekti huvide suhtes ebaproportsionaalsed jõupingutused või kui andmesubjektil on juba selline teave.
Muudatusettepanek 44
Artikli 17 lõike 1 punkt b a (uus)
b a) teavet eesmärkide kohta, milleks andmeid töödeldakse ja edastatakse;
Muudatusettepanek 45
Artikli 17 lõike 2 punkt a
a) ohustaks see pädeva asutuse ülesannete nõuetekohast täitmist;
a) ohustaks see pooleliolevat töötlemistoimingut;
Muudatusettepanek 46
Artikli 17 lõike 2 punkt b
b) ohustaks see avalikku korda või julgeolekut või kahjustaks muul moel riigi huvisid;
välja jäetud
Muudatusettepanek 47
Artikli 17 lõike 2 punkt c
c) tuleb andmeid või nende säilitamise fakti hoida salajas vastavalt õigussättele või andmete iseloomu tõttu ning eelkõige kolmanda osapoole oluliste huvide kaitsmiseks;
c) tuleb andmeid või nende säilitamise fakti hoida salajas vastavalt õigussättele või andmete iseloomu tõttu;
Muudatusettepanek 48
Artikli 18 lõige 1
1.  Andmesubjektil on õigus eeldada, et pädev asutus täidab oma ülesanded, mis tulenevad käesolevast raamotsusest, seoses isikuandmete parandamise, kustutamise või blokeerimisega.
1.  Andmesubjektil on õigus eeldada, et pädev asutus täidab oma ülesanded, mis tulenevad käesolevast raamotsusest, seoses isikuandmete parandamise, kustutamise või blokeerimisega. Andmesubjektil on samuti õigus pääseda juurde oma andmetele ja neid parandada.
Muudatusettepanek 49
Artikkel 20
Andmesubjektil peab olema võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, kui on rikutud õigusi, mis talle on antud kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega, ilma et see piiraks ühegi võimaliku sätestatava haldusliku kaitsevahendi kohaldamist enne küsimuse suunamist kohtutele.
Andmesubjektil peab olema võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, kui on rikutud õigusi, mis talle on antud kohaldatava siseriikliku õigusega, milleks on pädeva asutuse liikmesriigi õigus, ilma et see piiraks ühegi võimaliku sätestatava haldusliku kaitsevahendi kohaldamist enne küsimuse suunamist kohtutele.
Muudatusettepanek 50
Artikkel 21
Käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse kuuluvatele isikuandmetele juurdepääsu omavad isikud võivad kõnealuseid andmeid töödelda üksnes juhul, kui nad on pädeva asutuse liikmed või kui nad toimivad pädeva asutuse juhiste alusel, välja arvatud kui töötlemise aluseks on juriidiline kohustus. Isikud, kes töötavad liikmesriigi pädeva asutuse heaks, on kohustatud järgima kõiki andmekaitsenõudeid, mida kõnealuse pädeva asutuse suhtes kohaldatakse.
Käesoleva raamotsuse reguleerimisalasse kuuluvatele isikuandmetele juurdepääsu omavad nõuetekohaselt volitatud töötajad võivad kõnealuseid andmeid töödelda üksnes juhul, kui nad on pädeva asutuse liikmed või kui nad toimivad pädeva asutuse juhiste alusel, välja arvatud kui töötlemise aluseks on juriidiline kohustus. Nõuetekohaselt volitatud töötajad, kes töötavad liikmesriigi pädeva asutuse heaks, on kohustatud järgima kõiki andmekaitsenõudeid, mida kõnealuse pädeva asutuse suhtes kohaldatakse.
Muudatusettepanek 51
Artikli 22 lõike 2 punkt g
g) tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud, millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);
g) tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud või selles töödeldud, millal ja kes andmed sisestas või neid töötles (sisestamise ja töötlemise kontroll);
Muudatusettepanek 52
Artikli 23 sissejuhatav osa
Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse pädeva järelevalveasutuse poolt teostatavat eelkontrolli kui:
Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja pädeva järelevalveasutuse poolt ette nähtud viisil pädeva kohtuasutuse eelkontrolli ja luba, kui:
Muudatusettepanek 53
Artikkel 24
Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, et tagada käesoleva raamotsuse sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise puhul.
Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, et tagada käesoleva raamotsuse sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, sealhulgas siseriikliku õiguse kohased haldus- ja/või kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise puhul.
Muudatusettepanek 54
Artikli 25 lõike 2 punkt c
c) volitused osaleda kohtumenetlustes, kui käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud siseriiklike norme on rikutud, või juhtida kõnealustele rikkumistele õigusasutuste tähelepanu. Kui järelevalveasutuse otsustega ei olda rahul, võib need edasi kaevata kohtusse.
c) volitused algatada kohtumenetlus või selles muul viisil osaleda, kui käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud siseriiklike norme on rikutud, või juhtida kõnealustele rikkumistele õigusasutuste tähelepanu. Kui järelevalveasutuse otsustega ei olda rahul, võib need edasi kaevata kohtusse.
Muudatusettepanek 55
Artikli 26 lõige 1 a (uus)
1 a.  Ühine järelevalveasutus ühendab artiklis 25 sätestatud riiklikke järelevalveasutusi ja Euroopa andmekaitseinspektorit.
Muudatusettepanek 56
Artikli 26 lõige 2
2.  Liikmesriigid sätestavad ühise järelevalveasutuse koosseisu, ülesanded ja volitused, võttes Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c kohaselt vastu nõukogu otsuse. Ühine järelevalveasutus kontrollib eelkõige isikuandmete töötlemisel kasutatavate andmetöötlusprogrammide nõuetekohast kasutamist, nõustab komisjoni ja liikmesriike käesoleva raamotsuse kavandatud muudatuste osas ja kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks võetavate täiendavate või spetsiifiliste kaitsemeetmete osas ning kõigi teiste kavandatud meetmete osas, mis mõjutavad nimetatud õigusi ja vabadusi.
2.  Nõukogu sätestab Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c kohaselt hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva raamotsuse jõustumist ühise järelevalveasutuse ülesanded ja volitused. Ühine järelevalveasutus kontrollib eelkõige isikuandmete töötlemisel kasutatavate andmetöötlusprogrammide nõuetekohast kasutamist, nõustab komisjoni ja liikmesriike käesoleva raamotsuse kavandatud muudatuste osas ja kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks võetavate täiendavate või spetsiifiliste kaitsemeetmete osas ning kõigi teiste kavandatud meetmete osas, mis mõjutavad nimetatud õigusi ja vabadusi.
Muudatusettepanek 57
Artikli 27
Käesolev raamotsus ei piira ühegi kohustuse ja kokkuleppe täitmist, mis on pandud liikmesriikidele või Euroopa Liidule kahepoolsete ja/või mitmepoolsete lepingutega, mis on sõlmitud kolmandate riikidega.
Käesolev raamotsus ei piira ühegi olemasoleva kohustuse ja kokkuleppe täitmist, mis on pandud liikmesriikidele või Euroopa Liidule kahepoolsete ja/või mitmepoolsete lepingutega, mis on sõlmitud kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek 58
Artikli 27 lõige 1 a (uus)
1 a.  Kõik kahepoolsed ja/või mitmepoolsed kokkulepped, mis jõustuvad pärast käesoleva raamotsuse jõustumise kuupäeva, peavad olema kooskõlas käesoleva raamotsusega;
Muudatusettepanek 59
Artikkel 27 a (uus)
Artikkel 27 a
Hindamine ja läbivaatamine
1.  Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva raamotsuse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva raamotsuse kohaldamise hinnangu, millele on lisatud ettepanekud muudatuste kohta, mis on vajalikud raamotsuse reguleetimisala laiendamiseks vastavalt artikli 1 lõikele 5a.
2.  Selleks võtab komisjon arvesse liikmesriikide parlamentide ja valitsuste, direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud töörühma, Euroopa andmekaitseinspektori ja käesoleva raamotsuse artiklis 26 sätestatud ühise järelevalveasutuse poolt edastatud märkusi.
Muudatusettepanek 60
Lisa (uus)
Lisa
15.  Kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse põhimõtted
1. põhimõte
(Õiguste ja vabaduste kaitse)
1.  Isikuandmeid tuleb töödelda, tagades andmesubjekti õiguste, põhivabaduste ja väärikuse – sealhulgas õiguse isikuandmete kaitsele – kõrge taseme.
2. põhimõte
(Minimeerimine)
1.  Isikuandmete kasutamine konfigureeritakse andmete töötlemise minimeerimisega juhul, kui taotletavad eesmärgid on võimalik saavutada, kasutades anonüümset või tuvastamist mitte võimaldavat teavet.
3. põhimõte
(Läbipaistvus)
1.  Isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.
2.  Andmete ja töötlemistoimingute liik, asjaomane säilitamisaeg ning vastutava andmetöötleja ja töötleja(te) isikusamasus tuleb täpsustada ja teha kättesaadavaks.
3.  Erinevate läbi viidud töötlemise liikide abil saavutatud tulemused tuleks korrapäraselt avaldada, et hinnata, kas edaspidisest töötlemisest on tegelikult abi.
4. põhimõte
(Töötlemise seaduslikkus)
1.  Isikuandmeid võib töödelda vaid juhul, kui see on ette nähtud seadusega, milles sätestatakse, et töötlemine pädevate asutuste poolt on nimetatud asutustele vajalik nende seaduslike kohustuste täitmiseks.
5. põhimõte
(Andmete kvaliteet)
1.  Isikuandmetega seonduv peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
– isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja õiguspäraselt;
– isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega;
– isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse,
– isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;
– isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte identifitseerida ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise ja/või hilisema töötlemise eesmärkidega, eelkõige juhul, kui andmed on Internetis kättesaadavad.
2.  Isikuandmeid tuleb hinnata, võttes arvesse nende täpsuse või usaldusväärsuse astet, nende allikat, andmesubjektide kategooriaid, nende töötlemise eesmärki ja etappi, milles neid kasutatakse. Tagamaks, et ebatäpsed või mittetäielikud andmed kustutatakse või parandatakse, tuleks võtta kõik mõistlikud meetmed.
3.  Andmete otsimine ja isikuandmete suurte koguste laiaulatusliku töötlemise mis tahes vorm, eelkõige kui need on seotud kahtlusaluste hulka mitte kuuluvate isikutega, kaasa arvatud selliste andmete ülekandmine erinevale vastutavale andmetöötlejale, on lubatud vaid juhul, kui need viiakse läbi kooskõlas järelevalveasutuse poolt enne nende algust või õigusloomega seotud meetme ettevalmistamise kontekstis läbi viidud uurimise tulemustega.
4.  Isikuandmeid tuleb töödelda, eraldades faktid ja objektiivsed hinnangud arvamustest ja isiklikest hinnangutest ning õigusrikkumiste ennetamise või nendega seoses süüdistuse esitamisega seotud andmed halduseesmärkidel seaduslikult säilitatud andmetest.
5.  Tuleb kehtestada asjakohased kontrollid enne ja pärast andmevahetust.
6.  Vastutav andmetöötleja võtab sobivad meetmed, et hõlbustada käesolevas lisas sätestatud põhimõtete järgimist, kaasa arvatud sihttarkvara abil, mis on samuti seotud kolmandatest isikutest vastuvõtjate võimaliku teavitamisega parandamise, kustutamise või blokeerimise kohta.
6. põhimõte
(Andmete eriliigid)
1.  Isikuandmete töötlemine vaid sellisel alusel, et need paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ning tervislikku seisundit või seksuaalelu puudutavate andmete töötlemine on keelatud. Selliste andmete töötlemist võib läbi viia vaid juhul, kui see on konkreetse uurimise eesmärgil absoluutselt vajalik.
2.  Asjakohased kaitsemeetmed sätestatakse konkreetsete sätetega või eelneva kontrolli alusel töötlemistoimingute suhtes, mis kujutavad endast tõenäoliselt konkreetseid riske andmesubjektide õigustele ja vabadustele, nagu eelkõige DNA profiilide, biomeetriliste andmete, kahtlusaluste hulka mittekuuluvate isikute andmete töötlemine ja eriliste järelevalvetehnikate või uute tehnoloogiate kasutamine.
7. põhimõte
(Andmesubjektile antav teave)
1.  Andmesubjekti teavitatakse asjaolust, et töödeldakse temaga seotud isikuandmeid, ning asjaomaste andmete liikidest, vastutava andmetöötleja ja/või tema esindaja (esindaja olemasolu korral) isikusamasusest ning töötlemise õiguslikust alusest ja eesmärkidest, teda puudutavatele andmetele juurdepääsu ja nende parandamise õigusest, välja arvatud siis, kui sellise teabe andmine on antud konkreetsel juhul võimatu või vastuolus andmete töötlemise lubatud eesmärkidega või kui selline teavitamine toob endaga kaasa andmesubjekti huvidega võrreldes ebaproportsionaalselt suured jõupingutused või kui andmesubjektil on juba kõnealune teave.
2.  Teabe andmisega andmesubjektile võib viivitada määral, mis on vajalik selleks, et mitte seada ohtu eesmärke, mille nimel andmeid koguti ja/või hiljem töödeldi.
8. põhimõte
(Andmetele juurdepääsu ja andmete parandamise õigus)
1.  Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt andmetöötlejalt piiranguteta, mõistlike ajavahemike järel ja ülemäärase viivituseta:
a. kinnitust selle kohta, kas isikut ennast puudutavaid andmeid töödeldakse, ja teavet vähemalt töötlemise eesmärkide, asjaomaste andmete liikide ja andmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmed avalikustatakse;
b. arusaadaval kujul teavet töödeldavate andmete ja nende allikaid puudutava kättesaadava informatsiooni kohta;
c. teadmisi mis tahes automaatses teda puudutavate andmete töötluses sisalduva loogika kohta vähemalt 9. põhimõttes osutatud automatiseeritud otsuste puhul.
2.  Andmesubjektil on õigus:
a. parandada või vastavalt vajadusele kustutada või sulgeda need andmed, mida töödeldakse kõnealuseid põhimõtteid rikkudes, eelkõige seetõttu, et andmed on ebatäielikud või ebaõiged;
b. saata teatis kolmandatele isikutele, kellele andmed on avalikustatud, kõigi punkti a kohaste paranduste või kustutamiste kohta, kui see ei ole võimatu või kui sellega ei kaasne ülemääraseid jõupingutusi.
3.  Lõikes 1 osutatud edastamisest võib keelduda või seda edasi lükata juhul, kui selline keeldumine või edasilükkamine on vajalik:
a. julgeoleku ja avaliku korra kaitsmiseks või kuritegevuse ennetamiseks; või
b. kuritegude uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks; või
c. kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.
9. põhimõte
(Automatiseeritud üksikotsused)
1.  Igaühel on õigus sellele, et tema suhtes ei tehta otsust ega võeta meetmeid, millel on teda puudutav õiguslik mõju või mis teda märkimisväärselt mõjutab, ja mis põhineb üksnes andmete automatiseeritud töötlemisel, mis on mõeldud temaga seotud teatud isiklike aspektide hindamiseks.
2.  Vastavalt teistele põhimõtetele võib isiku suhtes teha käesolevas lisas osutatud liiki otsuse juhul, kui kõnealune otsus on lubatud seadusega, milles sätestatakse ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguspäraste huvide kaitsmiseks.
10. põhimõte
(Töötlemise konfidentsiaalsus ja turvalisus)
1.  Vastutav andmetöötleja ja ükski tema alluvuses tegutsev isik ei tohi avaldada ega ühelgi viisil teha kättesaadavaks isikuandmeid, millele tal on tema ülesannete tõttu juurdepääs, välja arvatud juhul, kui see on lubatud seadusega või kui seda nõuab seadus.
2.  Vastutav andmetöötleja peab rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävinemise, juhusliku või loata avalikustamise, muutmise ja neile juurdepääsu eest või muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest. Kõnealuste meetmete tase peab olema töötlemise ja kaitstavate andmete laadiga kaasnevale ohule vastav, kusjuures võetakse samuti arvesse andmete usaldusväärsust ja konfidentsiaalsust, ning nimetatud meetmed tuleb korrapäraselt läbi vaadata.
11. põhimõte
(Isikuandmete edastamine)
1.  Andmete edastamine peaks olema lubatud vaid juhul, kui sellise edastamise jaoks on pädevate asutuste õigusliku pädevuse raames olemas õigustatud huvi.
2.  Käesolevas lisas sätestatud põhimõtetega kooskõlas edastatud teavet tuleks kasutada üksnes eesmärkidel, mille pärast see on avalikustatud, või juhul, kui see on sätestatud seaduses või kui selles on kokku leppinud pädevad asutused, kui on olemas konkreetne seos käimasoleva uurimisega.
3.  Edastamine teistele avalik-õiguslikele asutustele või eraisikutele peaks olema lubatav vaid konkreetsel juhul:
a. kui on olemas selge õiguslik kohustus või luba või järelevalveasutuse loal või juhul, kui
b. kõnealused andmed on hädavajalikud saajale tema enda seaduspärase ülesande täitmiseks, tingimusel, et eesmärk, mille tarvis saaja andmeid kogub või töötleb, ei ole kokkusobimatu esialgse eesmärgiga, ja et andmeid edastava pädeva asutuse juriidilised kohustused ei ole sellega vastuolus.
4.  Lisaks on edastamine teistele avalik-õiguslikele asutustele või eraisikutele erandkorras lubatav, kui konkreetsel juhul:
a. edastamine on kahtlemata andmesubjekti huvides ja andmesubjekt on andnud nõusoleku või kui asjaolud võimaldavad sellist nõusolekut selgesti eeldada või juhul, kui
b. edastamine on vajalik tõsise ja otsese ohu ennetamiseks.
5.  Andmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organitele peaks olenema asjakohase õigusliku raamistiku olemasolust, mis on tingitud enne selle algust või õigusloomega seotud meetme ettevalmistamise kontekstis läbi viidud uurimise tulemustest eelkõige tingimusel, et taotlus selliseks edastamiseks sisaldab selgeid viiteid seoses andmeid taotleva organi või isikuga, töötlemise eesmärki, proportsionaalsust ja julgeolekumeetmeid ning piisavaid tagatisi, et tagada andmete kasutamisega seotud õiguslik raamistik. Selliseid tagatisi tuleks üldiselt hinnata standardkorras, võttes arvesse kõiki käesolevas lisas sätestatud põhimõtteid.
12. põhimõte
(Teavitamine ja eelkontroll)
1.  Liikmesriigid määravad kindlaks püsi- või sihtfailide kategooriad, mis võivad tõenäoliselt ohustada andmesubjektide õigusi ja vabadusi ja millest tuleb järelevalveasutust või eelkontrolli subjekti asukohariigi seadusega sätestatud tingimustel ja korras teavitada.
13. põhimõte
(Kohustus)
1.  Vastutav andmetöötleja vastutab tagamise eest, et järgitakse käesolevates põhimõtetes sätestatud sätteid, eelkõige selles suhtes, mis puudutab tema juhendamisel tegutsevate andmetöötlejate poolt läbi viidud ja/või neile ülesandeks tehtud tegevust.
14. põhimõte
(Õiguskaitsevahendid ja vastutus)
1.  Igal isikul on õigus õiguskaitsevahendile mis tahes temale käesolevate põhimõtetega tagatud õiguse rikkumise puhul.
2.  Andmesubjektil on õigus hüvitisele kahju eest, mida ta on kandnud teda puudutavate isikuandmete mitteõiguspärase töötlemise tõttu.
3.  Vastutava töötleja võib vastutusest tervikuna või osaliselt vabastada, kui ta tõendab, et tema ei ole kahju põhjustanud sündmuse eest vastutav.
15. põhimõte
(Järelevalve)
1.  Isikuandmete kaitse põhimõtete järgimist tuleks jälgida ja selle peaks täide viima üks või mitu avalik-õiguslikku järelevalveasutust. Järelevalveasutustele tuleks eelkõige anda volitused uurimiseks ja sekkumiseks, mis võimaldavad neil eelkõige algatada vajaduse korral selliste isikuandmete parandamisevõi kustutamise, mille töötlemine ei ole kooskõlas käesolevas lisas sätestatud põhimõtetega. Kõnealused asutused tegutsevad neile usaldatud ülesannete täitmisel täiesti sõltumatult.
2.  Selliste õigusloomega seotud või haldusmeetmete võtmisel või õigusaktide koostamise käigus, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset seoses isikuandmete töötlemisega või mis neid muul moel mõjutavad, konsulteeritakse järelevalveasutustega.
3.  Järelevalveasutustele antakse:
a. uurimisvolitused, näiteks volitused tutvuda töödeldavate andmetega ja koguda oma järelevalvekohustuse täitmiseks vajalikku teavet;
b. tõhusad sekkumisvolitused, näiteks avaldada 12. põhimõtte kohaselt arvamust enne töötlemise alustamist ja anda korraldus andmete kustutamiseks või hävitamiseks, keelata töötlemine alaliselt, hoiatada vastutavat töötlejat või teha talle märkus või suunata küsimus Euroopa Parlamenti või teistesse poliitilisse institutsioonidesse;
c. volitused osaleda kohtumenetlustes, kui põhimõtteid on rikutud, või juhtida õigusasutuste tähelepanu kõnealustele rikkumistele.
Kui järelevalveasutuste otsustega ei olda rahul, võib need edasi kaevata kohtusse.
4.  Järelevalveasutus vaatab läbi kõigi isikute või kõnealuseid isikuid esindava ühenduse esitatud avaldused nende õiguste ja vabaduste kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega ja teeb nende kohta otsuse. Andmesubjektile teatatakse avalduse tagajärgedest.
Järelevalveasutus vaatab läbi eelkõige kõigi isikute avaldused kontrollida andmete töötlemise seaduslikkust, kui kohaldatakse 8. põhimõtte punkti 3. Igal juhul teatatakse isikule kontrollimisest.
5.  Järelevalveasutused koostavad korrapäraste ajavahemike järel aruanded oma tegevuse kohta. Aruanne avalikustatakse.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0370.


Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava *
PDF 303kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava (KOM(2006)0411 – C6-0281/2006 – 2006/0134(CNS))
P6_TA(2007)0231A6-0163/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0411)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0281/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0163/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 1
(1)  Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 25–32 on vähenenud tasemeni, kus varu taastootmisvõime on väike, ning et varu ei kasutata säästvalt.
(1)  Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et tursavaru Läänemere ICESi alarajoonides 25–32 on vähenenud tasemeni, mis on allpool ohutut bioloogilist piiri ning kus varu taastootmisvõime on väike, ning et varu ei kasutata säästvalt.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)  Piisavalt tugev ja jätkusuutlik tursapüügi majandamise mitmeaastane kava, mis põhineb ettevaatuspõhimõttel, võimaldaks alalist ja jätkusuutlikku kalapüüki palju suuremas ulatuses kui praegu.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 3
(3)  Tuleb võtta meetmeid Läänemere tursavarude majandamise mitmeaastase kava kehtestamiseks.
(3)  Läänemere tursavarude majandamise mitmeaastane kava võeti 2003. aastal vastu Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (IBSFC) egiidi all.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 3 a (uus)
(3 a)  Läänemere jaotamine lääne- (ICESi alarajoonid 22, 23 ja 24) ning idaosaks (ICESi alarajoonid 25–32) on tingitud asjaolust, et need on kaks eraldi ja täiesti erinevate omadustega ökosüsteemi.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 3 b (uus)
(3 b)  ICESi värskeima teabe kohaselt on ligikaudu 35–45% Läänemere idaosas lossitud tursast ebaseaduslikult püütud.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 3 c (uus)
(3 c)  Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi rahvusvahelise tegevuskava kohaselt peaksid riigid "võtma meetmeid tagamaks, et nende importijad, ümberlaadijad, ostjad, tarbijad, seadmete tarnijad, pangad, kindlustajad, muude teenuste osutajad ja üldsus teaksid, millist kahjulikku mõju avaldavad ärisuhted laevadega, mille puhul on tuvastatud osalemine ebaseaduslikus, teatamata jäetud ja reguleerimata püügis".
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 lõike 1 kohaselt peab nõukogu esmajärjekorras võtma vastu taastamiskavad selliste varude püügi kohta, mis on allpool ohutut bioloogilist piiri.
Muudatusettepanek 8
Artikkel 7
Erandina artiklist 6 võib nõukogu juhul, kui ta peab seda asjakohaseks, kehtestada lubatud kogupüügi, mis jääb alla artikli 6 rakendamisel saadavale lubatud kogupüügile.
Erandina artiklist 6 võib nõukogu juhul, kui ta peab seda asjakohaseks, kehtestada lubatud kogupüügi, mis erineb artikli 6 rakendamisel saadavast lubatud kogupüügist.
Muudatusettepanek 9
Artikli 8 pealkiri
Menetlus selliste ajavahemike kindlaksmääramiseks, millal on lubatud kala püüda püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, või põhjaõngejadadega.
Menetlus selliste ajavahemike kindlaksmääramiseks, millal on lubatud püüda turska püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem.
Muudatusettepanek 10
Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav osa
1.  Kalapüük traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem või põhjaõngejadadega on keelatud:
1.  Kalapüük traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem või seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem on keelatud:
Muudatusettepanek 11
Artikli 8 lõige 3
3.  Piirkondades, kus ühe asjaomase tursavaru kalastussuremus on STECFi hinnangul vähemalt 10% kõrgem artiklis 4 määratletud väikseimast kalastussuremuse määrast, vähendatakse lõikes 1 nimetatud püügivahenditega püügi lubatud päevade arvu 10% võrra jooksva aasta lubatud päevade koguarvust.
3.  Piirkondades, kus ühe asjaomase tursavaru kalastussuremus on STECFi hinnangul vähemalt 10% kõrgem artiklis 4 määratletud väikseimast kalastussuremuse määrast, vähendatakse lõikes 1 nimetatud püügivahenditega püügi lubatud päevade arvu 8% võrra jooksva aasta lubatud päevade koguarvust.
Muudatusettepanek 12
Artikli 8 lõige 6 a (uus)
6 a.  Erandina määruses (EÜ) nr 2187/2005 sätestatud tursa alammõõdust on alarajoonides 22–32 tursa alammõõduks 40 cm.
Muudatusettepanek 13
Artikli 12 lõige 1
1.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) artikli 6 lõikest 4 peavad selliste ühenduse kalalaevade, mille kogupikkus on kaheksa meetrit või üle selle, kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 6.
1.  Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) artikli 6 lõikest 4 peavad selliste ühenduse kalalaevade, mille kogupikkus on kaheksa meetrit või üle selle ja millele on vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 antud välja eriluba tursapüügiks Läänemerel, kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 6.
Muudatusettepanek 14
Artikkel 16
Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad kalakogused (kilogrammides), mille kohta kehtib lubatud kogupüük, erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8%.
Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad kalakogused (kilogrammides), mille kohta kehtib lubatud kogupüük, erineda püügipäevikusse kantud näitajast 10%.
Sortimata lossitud koguste puhul on lubatud kõikumine 8% ulatuses kogu pardal olevast kogusest.
Sortimata lossitud koguste puhul on lubatud kõikumine 10% ulatuses kogu pardal olevast kogusest.
Muudatusettepanek 15
Artikli 17 lõige 2
2.  Kui kalalaev väljub piirkondadest A või B või alarajoonidest 28-32 (piirkond C) ning pardal on rohkem kui 100 kg turska, suundub laev:
2.  Kui kalalaev väljub piirkondadest A või B või alarajoonidest 28–32 (piirkond C) ning pardal on rohkem kui 100 kg turska, edastab kapten viivitamatult vastavale kalandusinspektsioonile andmed püügikoormuse suuruse kohta piirkonnas, millest laev lahkus.
(a) otse selle piirkonna sadamasse, kus püük toimus, ning lossib kala või
(b) otse sadamasse väljaspool piirkonda, kus püük toimus, ning lossib kala.
(c)  Kui laev väljub püügipiirkonnast, tuleb võrgud stoovida vastavalt järgmistele tingimustele, et need ei oleks kasutamisvalmis:
(i) võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning -trosside küljest lahti võtta,
(ii) tekil või teki kohal olevad võrgud peavad olema kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitatud.
Muudatusettepanek 16
Artikli 20 lõige 1
1.  Kalalaevad, mille pardal on rohkem kui 100 kg turska, ei alusta mahalaadimist enne, kui mahalaadimiskoha pädevad asutused on selleks loa andnud.
1.  Kalalaevad, mille pardal on rohkem kui 300 kg turska, ei alusta mahalaadimist enne, kui mahalaadimiskoha pädevad asutused on selleks loa andnud.
Muudatusettepanek 17
Artikli 27 lõige 1
1.  Komisjon hindab kolmandal aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel igal järgneval aastal STEFCi ja Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni teadusuuringute tulemuste põhjal majandamismeetmete mõju asjaomastele varudele ning nende varude püügile.
1.  Komisjon hindab teisel aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel igal järgneval aastal STEFCi ja Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni teadusuuringute tulemuste põhjal majandamismeetmete mõju asjaomastele varudele ning nende varude püügile.
Muudatusettepanek 18
Artikli 27 lõige 2
2.  Komisjon palub STECFilt teaduslikku hinnangut artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta kolmandal aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel iga kolme aasta tagant. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke tõenäoliselt ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivsete meetmete kohta.
2.  Komisjon palub STECFilt teaduslikku hinnangut artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta teisel aastal pärast käesoleva määruse kohaldamist ning seejärel iga kahe aasta tagant. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke tõenäoliselt ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivsete meetmete kohta.
Muudatusettepanek 19
Artikkel 27 a (uus)
Artikkel 27a
Määruse kohaldamise sotsiaalmajandusliku mõju järelevalve
Komisjon koostab käesoleva määruse kalandussektoris kohaldamise sotsiaalmajandusliku mõju kohta aruande, pöörates aruandes erilist tähelepanu tööhõive küsimusele ning tursapüüki ja -töötlemisse kaasatud kalurite, laevaomanike ja ettevõtete majanduslikule olukorrale. Esimest korda koostab komisjon asjakohase aruande käesoleva määruse kohaldamise teisel aastal ja edaspidi igal järgneval aastal ning esitab selle Euroopa Parlamendile vastava aasta 30. aprilliks.

(1) ELTs seni avaldamata.


Puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad *
PDF 632kWORD 294k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad ja muudetakse teatavaid määrusi (KOM(2007)0017 – C6-0075/2007 – 2007/0012(CNS))
P6_TA(2007)0232A6-0183/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0017)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0075/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0183/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
PÕHJENDUS 2
(2)  Kogemused kinnitavad, et puu- ja köögivilja turukorraldust on vaja muuta järgmiste eesmärkide saavutamiseks: sektori konkurentsivõime ja turule suunatuse parandamine viisil, mis aitaks tagada säästva tootmise, oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturgudel, vähendaks tururiskidega seotud kõikumisi tootjate sissetulekutes, suurendaks puu- ja köögivilja tarbimist ühenduses ning toetaks jätkuvalt jõupingutusi, mida sektoris tehakse keskkonna säilitamiseks ja kaitsmiseks.
(2)  Kogemused kinnitavad, et puu- ja köögivilja turukorraldust on vaja muuta järgmiste eesmärkide saavutamiseks: sektori konkurentsivõime ja turule suunatuse parandamine viisil, mis aitaks tagada säästva tootmise, oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturgudel, võtaks arvesse uute liikmesriikide olukorda, et võimaluse korral vähendada erinevate liikmesriikide ja piirkondade vahelist tasakaalustamatust eesmärgiga säilitada põllumajandustootjate sissetulekuid, vähendaks tururiskidega seotud kõikumisi tootjate sissetulekutes, suurendaks puu- ja köögivilja tarbimist ühenduses ning toetaks jätkuvalt jõupingutusi, mida sektoris tehakse keskkonna säilitamiseks ja kaitsmiseks, kaitseks rahvatervist ja tarbijate huve ning tõhustaks kolmandatest riikidest imporditavate puu- ja köögiviljade kontrollimist.
Muudatusettepanek 2
PÕHJENDUS 5
(5)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud tooted ning töödeldud puu- ja köögivili. Tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ja kokkuleppeid käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud toodete suhtes ning seda jaotust tuleks säilitada. Puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohaldamisala tuleks laiendada ka teatavatele maitsetaimedele, et nende tootjad sellest korrast kasu saaksid.
(5)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud tooted ning töödeldud puu- ja köögivili. Puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohaldamisala tuleks laiendada ka teatavatele maitsetaimedele, et nende tootjad sellest korrast kasu saaksid.
Muudatusettepanek 3
PÕHJENDUS 7
(7)  Puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt.
(7)  Puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt. Komisjon peaks jätkama Euroopa kvaliteedimärgi loomise võimaluse uurimist, et aidata põllumajandustootjatel ja ettevõtjatel paremini oma toodete kõrge kvaliteedi abil tulusid suurendada.
Muudatusettepanek 4
PÕHJENDUS 8
(8)  Tootjaorganisatsioonid on puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse põhilised osad, tagades omal tasandil selle detsentraliseeritud toimimise. Nõudmise üha suureneva kontsentratsiooni tõttu on pakkumise rühmitamine nende organisatsioonide kaudu majanduslikult vajalikum kui kunagi varem, et tugevdada tootjate positsiooni turul. Niisugune rühmitumine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega;
(8)  Tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid on puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse põhilised osad, tagades omal tasandil selle detsentraliseeritud toimimise. Nõudmise üha suureneva kontsentratsiooni tõttu on pakkumise rühmitamine nende organisatsioonide kaudu majanduslikult vajalikum kui kunagi varem, et tugevdada tootjate positsiooni turul. Sellegipoolest tuleb tootjate ning kauplusekettide ja suurte töötlusettevõtete seisundi tõeliseks tasakaalustamiseks võtta ühenduse tasandil muid poliitilisi meetmeid. Niisugune rühmitumine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega;
Muudatusettepanek 5
PÕHJENDUS 9
(9)  Kogemused näitavad, et tootjaorganisatsioonid on õige abivahend pakkumise rühmitamiseks. Kuid tootjaorganisatsioonide levik erinevates liikmesriikides on ebaühtlane. Et edaspidi veelgi parandada tootjaorganisatsioonide atraktiivsust, tuleks nende toimimise paindlikumaks muutmine sätestada kõikjal, kus see on võimalik. Selline paindlikkus peaks hõlmama eeskätt tootjaorganisatsiooni tootevalikut, lubatud otsemüügi ulatust ning eeskirjade laiendamist mitteliikmetele, samuti teatavatel tingimustel tootjaorganisatsioonidele loa andmist oma volituste ja ülesannete delegeerimiseks tootjaorganisatsioonide liitudele ning oma ülesannete delegeerimiseks tütarettevõtetele.
(9)  Kogemused näitavad, et tootjaorganisatsioonid on õige abivahend pakkumise koondamiseks. Samas on tootjaorganisatsioonide levik erinevates liikmesriikides ebaühtlane. Et edaspidi veelgi parandada tootjaorganisatsioonide atraktiivsust, tuleks nende toimimise paindlikumaks muutmine sätestada kõikjal, kus see on võimalik, ja vältida nende liigset kontsentreerumist piirkondades, millele on iseloomulikud ühetaolisemad tootmis- ja turustamistingimused, sest see aitaks kaudselt üldist pakkumist hajutada. Selline paindlikkus peaks hõlmama eeskätt tootjaorganisatsiooni tootevalikut, lubatud otsemüügi ulatust ning eeskirjade laiendamist mitteliikmetele, samuti nende hea toimimise tagamiseks käsutuses olevatel tingimustel tootjaorganisatsioonidele loa andmist oma volituste ja ülesannete delegeerimiseks tootjaorganisatsioonide liitudele ning oma ülesannete delegeerimiseks tütarettevõtetele.
Muudatusettepanek 6
PÕHJENDUS 11
(11) 2004. aastal või hiljem ühendusega liitunud liikmesriikide tootjarühmadel, kes kooskõlas käesoleva määrusega soovivad omandada tootjaorganisatsiooni staatust, tuleks lubada kasutada üleminekuperioodi, mille jooksul saab rühm teatavate kohustuste alusel riiklikku ja ühenduse rahalist eritoetust.
(11) 2004. aastal või hiljem ühendusega liitunud liikmesriikide tootjarühmadel, kes kooskõlas käesoleva määrusega soovivad omandada tootjaorganisatsiooni staatust, tuleks, juhul kui pakkumise koondumise tase jääb liiga ebapiisavaks, lubada kasutada üleminekuperioodi, mille jooksul saab rühm teatavate kohustuste alusel riiklikku ja ühenduse rahalist eritoetust.
Muudatusettepanek 7
PÕHJENDUS 13
(13)  Piirkondades, kus tootmise organiseeritus on madal, tuleks lubada täiendavate riiklike rahaliste toetuste andmist. Liikmesriikidele, kellel on erilisi struktuurilisi raskusi, peaks ühendus need toetused hüvitama.
(13)  Piirkondades, kus tootmise organiseeritus on madal, tuleks lubada täiendavate riiklike rahaliste toetuste andmist. Liikmesriikidele, kellel on erilisi struktuurilisi raskusi, võib ühendus need toetused pädevate asutuste taotlusel hüvitada.
Muudatusettepanek 8
PÕHJENDUS 14
(14)  Toetuskava lihtsustamisele ja kulude vähendamisele aitaks kaasa, kui võimalik, rakendusfondide kulutuste abikõlblikkuse määratlemise korra ja eeskirjade ühtlustamine maapiirkondade arengukavadega, mis võimaldaks liikmesriikidel luua rakenduskavade riikliku strateegia.
(14)  Toetuskava lihtsustamisele ja kulude vähendamisele aitaks kaasa, kui võimalik, rakendusfondide kulutuste abikõlblikkuse määratlemise korra ja eeskirjade ühtlustamine maapiirkondade arengukavadega, mis võimaldaks liikmesriikidel luua rakenduskavade riikliku strateegia. Selles riiklikus strateegias, nagu ka riiklikus strateegiakavas ja maaelu arengukavades, tuleks täpsustada liikmesriikides meetmete topeltrahastamise vältimiseks võetavaid meetmeid. Lisaks tuleks liikmesriikidel suurema õiguskindluse tagamiseks ja rakendusfondide meetmete tõhususe tugevdamiseks lubada koostada negatiivseid loetelusid abikõlblike kulude kohta.
Muudatusettepanek 9
PÕHJENDUS 16
(16)  Määrustega (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 on kehtestatud mitmed heterogeensed toetuskavad. Nimetatud kavade arvukus ja mitmekesisus on muutnud nende haldamise keerukaks. Kuna nimetatud kavad on suunatud teatavatele konkreetsetele puu- ja köögiviljadele, ei ole neis täielikult arvesse võetud kõiki piirkonna tootmistingimusi ning need ei hõlma kõiki puu- ja köögivilju. Seetõttu on asjakohane luua puu- ja köögiviljatootjate jaoks eraldi rahastamisvahend.
(16)  Määrustega (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 on kehtestatud teatud puu-ja juurviljadele mitmed heterogeensed toetuskavad. Nimetatud kavade arvukus ja mitmekesisus on muutnud nende haldamise keerukaks ja see võib tekitada õiguskindlusetust. Kuna nimetatud kavad on suunatud teatavatele konkreetsetele puu- ja köögiviljadele, ei ole neis täielikult arvesse võetud kõiki uute liikmesriikide poolt kaasatud liike ega piirkonna tootmistingimusi ning need ei hõlma kõiki puu- ja köögivilju. Seetõttu on asjakohane luua puu- ja köögiviljatootjate jaoks eraldi rahastamisvahend.
Muudatusettepanek 10
PÕHJENDUS 18
(18)  Seetõttu on puu- ja köögiviljasektori paremini suunatud, kuid paindlikuma toetussüsteemi huvides, samuti lihtsustamise eesmärgil asjakohane tunnistada kehtetuks olemasolevad toetuskavad ning kaasata puu- ja köögivili täies ulatuses määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kavasse. Selleks tuleb sätestada võrdlusperioodil puu- ja köögivilja tootnud põllumajandustootjate abikõlblikkus ühtse otsemaksete kava raames. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid banaanituru puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Maa-alad, kuhu on istutatud puu- ja köögivilja, sealhulgas puu- ja köögivilja pikaajalisi sorte, peavad olema abikõlblikud ühtse otsemaksete kava jaoks. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt.
(18)  Seetõttu on puu- ja köögiviljasektori paremini suunatud, kuid paindlikuma toetussüsteemi huvides, samuti lihtsustamise eesmärgil asjakohane tunnistada kehtetuks olemasolevad toetuskavad ning kaasata puu- ja köögivili vähemalt osaliselt määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kavasse. Selleks tuleb sätestada võrdlusperioodil puu- ja köögivilja tootnud põllumajandustootjate abikõlblikkus ühtse otsemaksete kava raames ning määratleda riiklike assigneeringute summa kõikide puu- ja köögiviljaturgude puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Maa-alad, kuhu on istutatud puu- ja köögivilja, sealhulgas puu- ja köögivilja pikaajalisi sorte, peavad olema abikõlblikud ühtse otsemaksete kava jaoks. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid, võttes arvesse puu- ja köögiviljaturu olukorra muutumist pärast uute liikmesriikide ühinemist. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt.
Muudatusettepanek 11
PÕHJENDUS 18 A (uus)
(18 a)  Puu- ja köögivilja all olevad põllupinnad tuleb ühtsest otsemaksete kavast välja jätta, et neid ei saaks kasutada mitte mingiks põllumajandustegevuseks, ja seda seni, kuni ei ole teada nende võimalikud tagajärjed puu- ja köögiviljastruktuuridele ja -turgudele, vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu praktikale1, mis nõuab, et õigusnormide olulise muutmise põhjenduseks esitatakse põhjalikud mõjuhinnangud. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 lõikes 8 ettenähtud aruandes, mille komisjon peab ühtse otsemaksete kava piirkondlikul tasandil rakendamise kohta nõukogule esitama, tuleb ühelt poolt analüüsida selle kava mõju juba tootmisvabaduse saanud puu- ja köögiviljakasvatuse pindadele ning teiselt poolt peab see sisaldama analüüsi selle liberaliseerimise võimalikest erimõjudest kogu ühenduse puu- ja köögivilja- ning kartulisektorile.
________
1 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-310/04: Hispaania versus nõukogu, EKL 2006, lk I-07285.
Muudatusettepanek 12
PÕHJENDUS 18 B (uus)
(18 b)  Pärast 2004. aasta laienemist on kirssidest ja pehmetest puuviljadest (maasikad, vaarikad ja sõstrad) saanud liidu jaoks suure sotsiaalse ja majandusliku tähtsusega tooted, mis on aga sügavas struktuurilises kriisis ning mis vajavad erilisi toetusmeetmeid. Järelikult on nende toodete jaoks mõeldud pindadele ette nähtud ühenduse toetus tingimustel, mis tagavad põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja soodustavad struktuurilise olukorra parandamist, eelkõige pakkumise koondumise osas.
Muudatusettepanek 13
PÕHJENDUS 19
(19)  Puu- ja köögivilja tootmismahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida ning need riknevad kiiresti. Ülejääk turul, isegi kui see ei ole väga suur, võib turgu tugevasti häirida. On kasutatud teatavaid turult kõrvaldamise kavasid, kuid nende haldamine on osutunud keerukaks. Kasutusele tuleks võtta teatavad riskijuhtimise meetmed, mida oleks võimalikult lihtne kohaldada. Kõikide selliste meetmete integreerimine tootjaorganisatsioonide rakenduskavadesse on nimetatud asjaolude puhul parim lahendus ning peaks suurendama ka tootjaorganisatsioonide atraktiivsust tootjate jaoks.
(19)  Puu- ja köögivilja tootmismahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida ning need riknevad kiiresti. Ülejääk turul, isegi kui see ei ole väga suur, võib turgu tugevasti häirida. On kasutatud teatavaid turult kõrvaldamise kavasid, kuid nende haldamine on osutunud keerukaks ja nad pole olnud tõhusad. Puu- ja köögiviljasektorit iseloomustab turu ebastabiilsus. Hinnalanguse korral on praeguse turult kõrvaldamise süsteemi tõhusus põllumajandustootjate sissetuleku kaitsevahendina piiratud ebapiisavate maksete ja liigse bürokraatia tõttu, organiseerimise puudulikkuse tõttu tootmispiirkondades, suutmatuse tõttu hinnata tootmispotentsiaali, mis on vajalik õigeks turukorralduseks, ning kolmandatest riikidest importimise mõju ja kõrvaldatud toodete jaoks tõeliste turustusvõimaluste puudumise tõttu. Kasutusele tuleks võtta tõhusamad horisontaalsed riskijuhtimise meetmed, mida kohaldataks kõigile põllumajandustootjatele kõigis turusektorites ja mida oleks võimalikult lihtne kohaldada. Kõikide selliste meetmete integreerimine kindlustusfondi, mida rahastatakse tootjaorganisatsioonide rakenduskavadest eraldi, on nimetatud asjaolude puhul parim lahendus ning peaks suurendama ka tootjaorganisatsioonide atraktiivsust tootjate jaoks. Liikmesriikidel on lubatud võtta meetmeid tõsiste kriiside ohjamiseks siseriiklikul ja/või piirkondlikul tasandil. Kõnealused meetmed tuleks kindlaks määrata siseriiklikus strateegias ja neid tuleks rahastada, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 ettenähtud riiklikust reservist.
Muudatusettepanek 14
PÕHJENDUS 19 A (uus)
(19 a)  Turu ühise korralduse puhul turgudele väga avatud sektorites, nagu puu- ja köögiviljasektor, on tootmisharude vahelistel organisatsioonidel väga oluline roll esimeses turustusetapis ja toodete kvaliteedi osas. Lisaks sektori konkurentsivõime tugevdamisele võimaldavad nad ka võidelda turukõikumiste vastu. Nende tegevus piirab seega oluliselt suuri turuhäireid ja kaitseb tootjaid kriiside eest.
Muudatusettepanek 15
PÕHJENDUS 20 A (uus)
(20 a)  Olemasoleva süsteemi olulise muutmise korral võivad kultuurseente tootmiseks ettenähtud maa-alad olla kõlblikud saama abi määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtsest otsemaksete kavast.
Muudatusettepanek 16
PÕHJENDUS 20 B (uus)
(20 b)  Keskmine puu- ja köögiviljatarbimine jääb alla Maailma Terviseorganisatsiooni ja toitumisekspertide soovitatud taseme, mis võtab arvesse nende viljade tähtsust tasakaalustatud toitumises ja nende märkimisväärset osa krooniliste haiguste ennetamises. Mõnedes liikmesriikides täheldatakse koguni tarbimise järkjärgulist langust. Nendes suundumustes pöörde saavutamiseks tuleb tugevdada tootjaorganisatsioonide osa ja suurendada vahendeid teavitamis- ja müügiedendusmeetmeteks puu- ja köögiviljatarbimise edendamiseks määruse (EÜ) nr 2826/2000 kohaselt kõikide elanikkonnakihtide ja eriti alla 18-aastaste hulgas. Lisaks tuleb parandada puu- ja köögiviljade tasuta jaotamise tingimusi Euroopa Liidus ja võimalust mööda ka ühenduse territooriumi läheduses asuvates kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 17
PÕHJENDUS 23
(23)  Ühenduse ühtse turu loomisega kaasneb kauplemissüsteemi kasutuselevõtt ühenduse välispiiridel. See kaubandussüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt stabiliseerima ühenduse turgu. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.
(23)  Ühenduse ühtse turu loomisega kaasneb kauplemissüsteemi kasutuselevõtt ühenduse välispiiridel. See kaubandussüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt stabiliseerima ühenduse turgu. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel, mis peaks väljenduma varem sellele sektorile antud eksporditoetuste kaotamises ja selleks eraldatud summade ümbersuunamises mitmepoolse raamistikuga kokkusobivatele siseriiklikele meetmetele. Lisaks tuleb tugevdada nõukogu 14. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2702/1999 (põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides)1 raames puu- ja köögiviljade alast teavitamis- ja müügiedendustegevust kolmandates riikides. Komisjon peab tegema asjakohased ettepanekud kõnealuse määruse muutmiseks.
__________
1 EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2060/2004 (ELT L 357, 2.12.2004, lk 3).
Muudatusettepanek 18
PÕHJENDUS 25
(25)  Järelevalve põllumajandustoodete koguste üle kolmandate riikidega kauplemisel nõuab teatavate saaduste puhul ekspordi ja impordi litsentseerimise süsteemi kehtestamist, sealhulgas tagatise esitamist, mis garanteerib nende tehingute tegeliku toimumise, mille jaoks litsents väljastati. Seepärast peavad komisjonil olema volitused litsentseerimissüsteemi kehtestamiseks nimetatud toodetele.
(25)  Järelevalve põllumajandustoodete koguste üle kolmandate riikidega kauplemisel nõuab teatavate saaduste puhul ekspordi ja impordi litsentseerimise süsteemi kehtestamist, sealhulgas tagatise esitamist, mis garanteerib nende tehingute tegeliku toimumise, mille jaoks litsents väljastati. Seepärast peavad komisjonil olema volitused litsentseerimissüsteemi kehtestamiseks nimetatud toodetele. Tarbijate tervise kaitsmiseks ja kultuurtaimede kahjulike võõrorganismidega saastamise vältimiseks tuleks litsentseerimissüsteeme täiendada muude kui käesolevast määrusest tulenevate uute sätetega, mis tugevdavad piiridel teostatava taimetervise ja kvaliteedi kontrolli süsteeme. Selleks oleks asjakohane luua kolmandate riikide puu- ja köögiviljade kvaliteedi kontrollimiseks Euroopa asutus Euroopa Toiduohutusameti järelevalve all.
Muudatusettepanek 19
PÕHJENDUS 28 a (uus)
(28 a)  Toetada tuleks kolmandate riikidega peetavate taimetervise-alaste protokollide läbirääkimiste kooskõlastamist ühenduse tasandil puu- ja köögivilja ekspordi osas.
Muudatusettepanek 21
PÕHJENDUS 30
(30)  Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma.
(30)  Turgude toimimist muutvatest tootmis- või turustamisalastest struktuurilistest arengutest sõltuv puu- ja köögiviljasektori dünaamilisus nõuab, et liikmesriigid ja komisjon hoiaksid üksteist kõige olulisemate täheldatud arengutega kursis. Samuti tuleks luua hinnavaatluskeskus, mis annaks täpset ja objektiivset teavet turgude kohta ja lihtsustaks seega komisjoni meetmete käivitamist tõsise kriisi korral. Lisaks on soovitatav edasi liikuda kaubandustehingute läbipaistvuse ja konkurentsieeskirjade range järgimise üle järelevalvet teostava Euroopa asutuse rajamise suunas, eelkõige turustamise osas.
Muudatusettepanek 22
PÕHJENDUS 31
(31)  Puu- ja köögivilja suhtes kehtestatud kord sätestab teatavad kohustused, mida tuleb täita. Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks on vaja kohaldada kontrolli ja karistusi, kui neid kohustusi rikutakse. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus koostada vastavad eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad alusetute maksete tagasinõudmist ning liikmesriikide aruandluskohustusi. Puu- ja köögiviljasektori inspektorite eriüksused ei ole uue korra puhul enam vajalikud ning need võib likvideerida.
(31)  Puu- ja köögivilja suhtes kehtestatud kord sätestab teatavad kohustused, mida tuleb täita. Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks on vaja kohaldada kontrolli ja karistusi, kui neid kohustusi rikutakse. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus koostada vastavad eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad alusetute maksete tagasinõudmist ning liikmesriikide aruandluskohustusi.
Muudatusettepanek 23
ARTIKLI 1 ESIMENE LÕIK
Käesolevas määruses sätestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes.
Käesolevas määruses sätestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes ning uute liikmesriikide poolt esiletoodud oluliste toodete suhtes.
Muudatusettepanek 24
ARTIKLI 1 TEINE LÕIK
Käesoleva määruse III ja IV jaotist kohaldatakse siiski üksnes määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes.
välja jäetud
Muudatusettepanek 25
ARTIKLI 1 KOLMAS LÕIK
Artiklit 39 kohaldatakse värske või jahutatud kartuli suhtes, mille koondnomenklatuuri (CN) kood on 0701.
välja jäetud
Muudatusettepanek 26
ARTIKLI 2 LÕIGE 1
1.  Komisjon võib sätestada turustusnormid ühe või mitme määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toote suhtes.
1.  Komisjon võib sätestada turustusnormid ühe või mitme määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toote suhtes. Selleks võetakse arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all loodud põllumajandustoodete kvaliteedinormide töörühma soovitatud UN/ECE norme. Kuni uute normide vastuvõtmiseni jäävad kehtima määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 2 alusel vastuvõetud normid.
Muudatusettepanek 27
ARTIKLI 2 LÕIKE 2 PUNKT B
b) võivad eelkõige seonduda kvaliteedi, liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse ja tähistamisega.
b) seonduvad eelkõige kvaliteedi, liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, turustamise, päritolu ja tähistamisega, sealhulgas töödeldud puu- ja köögiviljatoodetes kasutatavate värskete puu- ja köögiviljade kohustusliku päritolumärgistuse ning tootmistingimustega.
Muudatusettepanek 28
ARTIKLI 2 LÕIKE 3 ESIMENE LÕIK
3.  Kui komisjon ei ole lõike 2 punktis a osutatud kriteeriumide kohaselt ette näinud teisiti, võib tooteid, mille kohta on sätestatud turustusnormid, ühenduses turustada üksnes nende normide kohaselt.
3.  Kui komisjon ei ole lõike 2 punktis a osutatud kriteeriumide kohaselt ette näinud teisiti, võib tooteid, mille kohta on sätestatud turustusnormid, ühenduses turustada üksnes nende normide kohaselt. Selliste toodete omanik, mille jaoks on normid vastu võetud, võib neid müügiks pakkuda, müüki panna, müüa, kätte toimetada või muul viisil neid Euroopa Liidu piires turustada ainult siis, kui tooted vastavad kõnealustele normidele. Omanik vastutab toodete normidele vastavuse eest.
Muudatusettepanek 30
ARTIKLI 2 LÕIGE 3 A (uus)
3 a.  Jaemüügi etapi jooksul peavad tooted tarbijate nõuetekohase teavitamise tagamiseks olema varustatud normidega ettenähtud andmetega. Andmed sisaldavad vähemalt:
a) sorti või sordi tüüpi,
b) toote päritolu,
c) kategooriat.
Muudatusettepanek 31
ARTIKLI 2 LÕIGE 3 B (uus)
3 b.  Komisjoni 12. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1148/2001 vastavuskontrollide kohta, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja turustusnormide suhtes1, ettenähtud normidele vastavuse kontrollimist käsitlevad sätted jäävad kehtima kuni uute kontrollimise läbiviimist käsitlevate sätete vastuvõtmiseni.
__________
1 EÜT L 156, 13.6.2001, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 408/2003 (ELT L 62, 6.3.2003, lk 8).
Muudatusettepanek 32
ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKT A
a) see on moodustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 lõikele a põllumajandustootjate algatusel, kes kasvatavad ühte või mitut määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodet;
a) see on moodustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktile a põllumajandustootjate algatusel, kes kasvatavad ühte või mitut käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodet;
Muudatusettepanek 33
ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKTI B ALAPUNKT III
iii) vähendada tootmiskulusid ja tasakaalustada omahindu;
iii) optimeerida tootmiskulusid ja tasakaalustada omahindu;
Muudatusettepanek 34
ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKTI B ALAPUNKT IV A (uus)
iv a) edendada tõendatud kvaliteediga tooteid;
Muudatusettepanek 35
ARTIKLI 3 LÕIKE 2 ESIMESE LÕIGU PUNKT A
a) tootjaorganisatsioonis vastuvõetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut ennast, turustamist ja keskkonnakaitset;
a) tootjaorganisatsioonis vastuvõetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust ja teavet toodangu kohta, toodangut ennast, turustamist ja keskkonnakaitset;
Muudatusettepanek 36
ARTIKLI 3 LÕIKE 2 ESIMESE LÕIGU PUNKT E
e) selle põhikirjas sätestatud rahalise toetuse maksmist artiklis 7 sätestatud rakendusfondi asutamiseks ja rahastamiseks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 37
ARTIKLI 3 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT C
c) kui tootjaorganisatsioon lubab, turustada oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis tavaliselt ei kuulu asjaomase organisatsiooni äritegevuse alla nende omaduste tõttu.
c) kui tootjaorganisatsioon lubab, turustada ise või oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis tavaliselt ei kuulu asjaomase organisatsiooni äritegevuse alla nende omaduste tõttu.
Muudatusettepanek 38
ARTIKLI 3 LÕIGE 2 A (uus)
2 a.  Käesolevas määruses tähendab "tootjaorganisatsioonide liit" mis tahes kahe või enama tunnustatud tootjaorganisatsiooni asutatud juriidilist isikut, mille eesmärgid on eelkõige järgmised:
a) asendada oma liikmeid artiklis 7 nimetatud rakendusfondi haldamisel ning artiklis 8 nimetatud rakenduskavade väljatöötamisel, esitamisel ja elluviimisel;
b) ohjata turukriise; ja
c) teha muid toiminguid, mida liikmed on delegeerinud vastavalt artiklile 5.
Muudatusettepanek 39
ARTIKLI 4 LÕIGE 1
1.  Liikmesriigid tunnustavad käesoleva määruse tähenduses tootjaorganisatsioonidena kõiki seda tunnustust taotlevaid tootjate rühmi tingimusel, et:
1.  Liikmesriigid tunnustavad käesoleva määruse tähenduses tootjaorganisatsioonidena kõiki seda tunnustust taotlevaid tootjate rühmi tingimusel, et:
a) need vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele ja esitavad sellekohased tõendid, sealhulgas tõendi, et neil on ettenähtud miinimumarv liikmeid ja et nad hõlmavad turustatavast toodangust miinimumosa, mille määravad liikmesriigid;
a) need vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele ja esitavad sellekohased tõendid, sealhulgas tõendi, et neil on ettenähtud miinimumarv liikmeid ja et nad hõlmavad turustatavast toodangust miinimumosa, mille määravad liikmesriigid;
b) on piisav tagatis selle kohta, et nad suudavad pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning piisava varude kontsentratsiooni olukorras tegutseda;
b) on piisav tagatis selle kohta, et nad suudavad pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning piisava varude kontsentratsiooni olukorras tegutseda;
c) nad võimaldavad oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;
c) nad annavad oma liikmetele tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;
d) nad varustavad tõhusalt oma liikmeid tehniliste vahenditega toodangu ladustamiseks, pakkimiseks ja turustamiseks ning tagavad oma tegevuse õige äri- ja raamatupidamiskorralduse.
d) nende kasutuses on vajadusel vajalikud tehnilised vahendid ja inimressursid toodangu ladustamiseks, pakkimiseks ja turustamiseks ning nad tagavad oma majandustegevuse õige äri- ja raamatupidamiskorralduse.
Muudatusettepanek 40
ARTIKLI 4 LÕIGE 2
2.  Liikmesriigid võivad käesoleva määruse tähenduses tunnustada tootjaorganisatsioonidena ka artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele mittevastavaid tootjaorganisatsioone tingimusel, et:
2.  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2200/96 enne 31. detsembrit 2007 tunnustatud tootjaorganisatsioonid saavad kaheaastase üleminekuperioodi, mis algab 1. jaanuaril 2008, eeldusel, et nad täidavad jätkuvalt määruse (EÜ) nr 2200/96 asjakohaste artiklite nõudeid. Liitudel, mis on saanud eeltunnustuse vastavalt määrusele (EÜ) nr 2200/96, säilib eeltunnustus kuni tunnustuskava rakendusperioodi lõpuni.
a) need on asutatud enne 21. novembrit 1996;
b) neid on tunnustatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1035/72 enne 1. jaanuari 1997.
Muid nõudmisi, mis on sätestatud artiklis 3 (välja arvatud asjakohasuse korral selle artikli lõike 1 punkt c) ja käesoleva artikli lõikes 1, kohaldatakse tootjaorganisatsioonide suhtes, mida on tunnustatud vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule.
Muudatusettepanek 41
ARTIKLI 4 LÕIGE 3 A (uus)
3 a.  Liikmesriigid kehtestavad tingimused tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamiseks.
Muudatusettepanek 42
ARTIKLI 5 LÕIGE 1
1.  Liikmesriik võib lubada tootjaorganisatsioonidel delegeerida oma mis tahes volitusi tootjaorganisatsioonide liitudele, mille liikmed nad on, kui liikmesriik leiab, et nimetatud liit on suuteline neid volitusi tõhusalt rakendama.
1.  Liikmesriik võib lubada tootjaorganisatsioonidel delegeerida oma mis tahes volitusi tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudele, mille liikmed nad on, või tütarorganisatsioonidele vastavalt kehtestatavatele tingimustele, kui liikmesriik leiab, et nimetatud liit on suuteline neid volitusi tõhusalt rakendama.
Muudatusettepanek 43
ARTIKLI 6 PEALKIRI
Uued liikmesriigid
Uued liikmesriigid, äärepoolsemad piirkonnad ja saared
Muudatusettepanek 131
ARTIKLI 6 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1.  Tootjaorganisatsioonidele liikmesriikides, mis liitusid ühendusega 2004. aastal või hiljem, võib ette näha kuni viie aasta pikkuse üleminekuperioodi artiklis 4 sätestatud tunnustamise tingimustele vastavuse saavutamiseks.
1.  Tootjaorganisatsioonidele liikmesriikides, mis liitusid ühendusega 2004. aastal või hiljem, ning äärepoolseimates piirkondades ja saartel, võib ette näha kuni viie aasta pikkuse üleminekuperioodi artiklis 4 sätestatud tunnustamise tingimustele vastavuse saavutamiseks.
Muudatusettepanek 45
ARTIKKEL 6 A (uus)
Artikkel 6 a
Tunnustuskavade rahastamine
1.  Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud toetust antakse kindlasummalise abina.
2.  Kõnealuse abi summa määratakse iga tootjaorganisatsiooni puhul kindlaks tema turustatud aastatoodangu väärtuse järgi ning see on:
a) kuni 10%, 10%, 8%, 6% ja 4% maksimaalselt kuni 2 000 000 euro suuruses summas turustatud toodangu väärtusest vastavalt esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda aasta kohta, ning
b) kuni 5%, 5%, 4%, 3% ja 3% 2 000 000 eurot ületavas summas turustatud toodangu väärtusest vastavalt esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda aasta kohta.
3.  Komisjon määrab oma rakendusmäärustes kindlaks toetuste ülemmäärad tootjaorganisatsioonide kohta ja väljamaksekorra.
Muudatusettepanek 46
ARTIKLI 7 LÕIKE 1 PUNKT A
a) liikmetelt või tootjaorganisatsioonilt endalt saadav rahaline toetus;
a) liikmetelt või tootjaorganisatsioonilt endalt saadav rahaline toetus; viimase puhul võivad liikmesriigid tootjaorganisatsiooni rahalise toetuse päritolu kindlaks määrata;
Muudatusettepanek 48
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT B A (uus)
b a) tarbijakaitsemeetmete edendamine,
Muudatusettepanek 49
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT E A (uus)
e a) päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste edendamine,
Muudatusettepanek 50
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT E B (uus)
e b) pakkumise ja nõudluse parem kohandamine ning vajaduse korral ümberkorraldamisprogrammide rakendamine,
Muudatusettepanek 51
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F
f) riskijuhtimine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 52
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F A (uus)
f a) meetmete vastuvõtmine, mille eesmärk on toodete töötlemine nende kasutamiseks biokütusena,
Muudatusettepanek 53
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F B (uus)
f b) koolitus,
Muudatusettepanek 54
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F C (uus)
f c) saagikindlustus.
Muudatusettepanek 55
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Riskijuhtimine peab olema seotud puu- ja köögiviljaturu riskide vältimise ja maandamisega ning sellega seoses hõlmama:
välja jäetud
a) turult kõrvaldamisi,
b) puu- ja köögiviljasaagi toorelt koristamist või koristamata jätmist,
c) müügi edendamist ja teavitamist,
d) koolitusmeetmed,
e) saagikindlustust,
f) investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks ettenähtud toetust.
Muudatusettepanek 126
ARTIKLI 8 LÕIKE 2 ESIMENE LÕIK
2.  Rakenduskavad sisaldavad tegevust, mis arendab tootjaliikmete seas keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist nii viljelustavade kui jäätmekäitluse alal.
2.  Rakenduskavad sisaldavad tegevust, mis ühenduse õigusaktidest lähtuvalt arendab tootjaliikmete seas keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist nii viljelustavade kui jäätmekäitluse alal.
Muudatusettepanek 56
ARTIKLI 8 LÕIGE 3
3.  Keskkonnale avaldatavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest.
välja jäetud
Muudatusettepanek 57
ARTIKLI 8 LÕIGE 4
4.  Rakenduskavad peavad sisaldama meetmeid, millega kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil edendada noorte tarbijate hulgas puu- ja juurviljade tarbimist.
4.  Rakenduskavad võivad vabatahtlikkuse alusel sisaldada meetmeid, millega kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil edendada eelkõige noorte tarbijate hulgas puu- ja juurviljade tarbimist, eriti erimeetmete kaudu, mille eesmärk on edendada kõnealuste toodete igapäevast tarbimist koolides.
Muudatusettepanek 58
ARTIKLI 8 LÕIGE 4 A (uus)
4 a.  Liikmesriigid võivad kehtestada artiklis 11 osutatud siseriiklike strateegiate raames ühe piirkonna või tootmispiirkonna tootjaorganisatsioonide rakendusfondidest toetuse saamiseks abikõlblike meetmete negatiivse loetelu, mis määratakse kindlaks selles piirkonnas ülekaalukate struktuuriliste eritingimuste järgi.
Muudatusettepanek 59
Artikli 9 lõike 1 esimene lõik
1.  Ühenduse rahaline abi on võrdne tootjatest liikmete makstud finantsosaluse summaga, kuid mitte rohkem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest.
1.  Ühenduse rahaline abi on võrdne tootjatest liikmete makstud finantsosaluse summaga, kuid mitte rohkem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest rakenduskavade korral, ning kindlustusfondi puhul vastab see artikli 12 a lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Muudatusettepanek 60
ARTIKLI 9 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Ühenduse rahalise abi ülempiir on 4,1% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.
Ühenduse rahalise abi ülempiir on 6% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.
Muudatusettepanek 61
ARTIKLI 9 LÕIKE 1 TEINE A LÕIK (uus)
Ühenduse rahaline abi võib täiendavalt tulla määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 ettenähtud riikliku reservi osast 0,5%lise ülemmäära piires igale liikmesriigile määratud võrdlussummadest, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 12 a osutatud kindlustusfondist. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma nimetatud rahastamisvaliku soovist ning võtavad seda arvesse artiklis 11 sätestatud riiklike strateegiate loomisel.
Muudatusettepanek 62
ARTIKLI 9 LÕIKE 1 TEINE B LÕIK (uus)
Sellegipoolest ei kohaldata rahalise abi piiramist siis, kui protsendimäär tõstetakse lõikes 2 ettenähtud juhtudel 60%ni tehtud kulutustest.
Muudatusettepanek 63
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT a
a) selle on esitanud mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad erinevates liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega
a) selle on esitanud mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad ühismeetmetega või erinevates liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega;
Muudatusettepanek 64
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT C
c) sellega kaetakse üksnes mahepõllundustoodete tootmiseks antavaid eritoetusi, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2092/91;
c) see sisaldab meetmeid, mis on seotud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud eritoetustega mahepõllundustoodete tootmiseks, ning meetmeid, mis on sätestatud artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus, või meetmeid puu- ja köögiviljade integreeritud tootmise toetamiseks kooskõlas eeskirjadega, mis kehtivad liikmesriikides, kes on reguleerinud seda liiki tootmist ühenduse erieeskirjade puudumise tõttu;
Muudatusettepanek 65
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT F
f) selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20% puu- ja köögiviljatoodangust;
f) selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20% puu- ja köögiviljatoodangust, või tootjaorganisatsioonid, kes tegutsevad piirkondades, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20% puu- ja köögiviljatoodangust, või enne käesoleva määruse jõustumist tunnustatud tootjaorganisatsioonid, kelle turustatud toodangu väärtusest üle 50% tuleb määruse (EÜ) nr 2201/96 ja määruse (EÜ) 2202/96 kohaselt töödeldud toodete puhul antavast abist;
Muudatusettepanek 66
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT G A (uus)
g a) selle on esitanud tunnustatud tootjaorganisatsioon toote kohta, mille osas on tootjad vähesel määral liitunud;
Muudatusettepanek 67
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT G B (uus)
g b) selle on esitanud tunnustatud tootjaorganisatsioon toote kohta, millel on suur majanduslik või ökoloogiline tähtsus kohalikul või piirkondlikul tasandil ja mille puhul esineb kestvaid raskusi ühenduse turul eelkõige rahvusvahelise konkurentsi tõttu;
Muudatusettepanek 68
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT G C (uus)
g c) selle on esitanud tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit.
Muudatusettepanek 69
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 ESIMENE A LÕIK (uus)
Lõike 1 teises lõigus sätestatud ülempiiri ei kohaldata ühenduse rahalise abi sellele osale, mis ületab lõike 1 esimeses lõigus sätestatud ülempiiri.
Muudatusettepanek 70
ARTIKLI 9 LÕIGE 3
3.  Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud protsendimäär on 100 puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5% iga tootjaorganisatsiooni poolt turustatud toodangu kogusest ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:
välja jäetud
a) tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses inimeste aitamiseks, kellel on siseriiklike seaduste kohaselt õigus saada riiklikku abi, eriti piisavate elatusvahendite puudumise tõttu,
b) tasuta jagamine karistusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele, kes teevad kõik vajaliku tagamaks, et niimoodi jagatud kogused on lisaks tavaliselt sellistesse asutustesse ostetavatele kogustele.
Muudatusettepanek 71
ARTIKLI 11 LÕIGE 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad siseriiklikud raamseadused artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud meetmetega seotud üldtingimuste koostamiseks. Nimetatud raamistikus sätestatakse tingimus, mille kohaselt peab nimetatud meetmetega olema seotud vähemalt 20% rakenduskava kogukuludest.
1.  Liikmesriigid kehtestavad siseriiklikud raamseadused artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud meetmetega seotud üldtingimuste koostamiseks.
Nad esitavad oma raamseaduse projekti komisjonile, kes kolme kuu jooksul võib soovitada muudatusi, kui ta leiab, et projekt ei võimalda saavutada asutamislepingu artiklis 174 ning ühenduse keskkonda ja kestvat arengut käsitlevas poliitika- ja rakenduskavas sätestatud eesmärke. Ka rakenduskavadest toetatavate üksikinvesteeringute puhul tuleb järgida neid eesmärke.
Muudatusettepanek 72
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 SISSEJUHATAV OSA
2.  Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. See strateegia peaks koosnema järgmistest osadest:
2.  Liikmesriigid koostavad komisjoni poolt kavade väljatöötamise ja hindamise eesmärgil koostatud juhiste alusel puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. See strateegia peaks koosnema järgmistest osadest:
Muudatusettepanek 73
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKT C
c) rakenduskavade hindamine,
c) rakenduskavade järelevalve ja hindamine,
Muudatusettepanek 74
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKT D A (uus)
d a) meetmed, mida rakendatakse topeltrahastamise vältimiseks maaelu arengu programmide või riikliku tasandi ja rakenduskavade kaudu;
Muudatusettepanek 75
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKT D B (uus)
d b) valikuliselt rakenduskavade raames abikõlblike meetmete negatiivsed loetelud määratletud tootmispiirkondade või -alade kaupa, kui kohaldatakse artikli 8 lõike 4 a sätteid.
Muudatusettepanek 76
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 TEINE LÕIK
Strateegiasse tuleks lisada ka lõikes 1 nimetatud riiklik raamistik.
välja jäetud
Muudatusettepanek 77
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 TEINE A LÕIK (uus)
Liikmesriigid edastavad oma riiklike strateegiate projektid komisjonile, kes avaldab need asjakohaseks peetaval viisil.
Muudatusettepanek 78
ARTIKLI 12 LÕIGE 3 A (uus)
3 a.  Ühenduse põllumajandusfondidest EAFRD ja EAGGF, kuid vajadusel ka Euroopa Regionaalarengu Fondist antav abi peab olema kooskõlastatud, kusjuures liikmesriigid tagavad vajalike kontrollide teostamise meetmete topeltrahastamise vältimiseks.
Muudatusettepanek 79
ARTIKLI 12 LÕIGE 3 B (uus)
3 b.  Kuni 2007. aastani välja töötatud rakenduskavad, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2200/96 juba vastu võetud, kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni, kui tootjaorganisatsioonid ei otsusta teisiti.
Muudatusettepanek 80
II A PEATÜKI (uus) ARTIKLID 12 A (uus) ja 12 B (uus)
II a peatükk
Kindlustusfond
Artikkel 12 a
Mõiste "tõsine kriis" määratlus
"Tõsise kriisi" mõiste määratleb iga liikmesriik iga toote puhul eraldi, võttes arvesse erinevust toote turuväärtuse ja eelneva vaatlusperioodi jooksul registreeritud keskmise väärtuse vahel. Arvesse võetakse hinnataseme vahet, mis võib tekitada kõigile tootjatele suurt kahju.
Artikkel 12 b
Kindlustusfondi toimimise eeskirjad
1.  Liikmesriigid lisavad kindlustusfondi loomise oma riiklikesse strateegiatesse, mis võimaldab sektoril olla valmis tõsisteks kriisideks, lähtudes järgmistest eeskirjadest:
a) tõsise kriisi kuulutavad välja liikmesriigid ja/või piirkonnad ja see määratletakse eraldi iga toote puhul, mille lisamist fondi nende riikliku strateegia raames soovitakse. Selles kontekstis võivad tootjaorganisatsioonid koostöös liikmesriikide ja/või piirkondadega võtta kasutusele osa või kõik järgmistest meetmetest:
– turult kõrvaldamine,
– puu- ja köögiviljasaagi toorelt koristamine või koristamata jätmine,
– müügi edendamine ja teavitamine,
– koolitusmeetmed,
– turu või sissetulekute kindlustamine,
– investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks ettenähtud toetus ning tootjaorganisatsioonide liikmete rahaline toetus nendesse fondidesse,
– kaheotstarbeliste toodete töötlemisabi;
b) tõsise kriisi korral võetavad meetmed puudutavad ühest või mitmest tegutsemispiirkonnast, mida komisjon on tunnustanud käesoleva jaotise III peatükis, kõiki tootjaid, kes osalevad kulude rahastamises vastavalt nende osaluse suurusele fondis ning halduskulude rahastamises;
c) ühendus osaleb fondis kahe kolmandiku ulatuses, kolmanda kolmandiku peavad lisama kriisist mõjutatud piirkonna tootjaorganisatsioonid;
d) tõsise kriisi väljakuulutamise korral sätestatud ajavahemiku jooksul osalevad ka mõjutatud piirkondadega mitteseotud tootjad rahastamises, täiendades tootjatest liikmetele vastavat osa, kaasa arvatud halduskulude rahastamises;
e) kui sätestatud ajavahemiku jooksul tõsist kriisi välja ei kuulutata, võib fondi lisatud summad anda tagasi üldise müügiedendamise meetmete rahastamiseks või jätta need fondi reservi tulevasteks kampaaniateks.
2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni kindlustusfondi loomisest ja teevad teatavaks eritingimused, mis erinevate toodete puhul nõutavad on. Komisjon kiidab fondi loomise ja toimimise ametlikult heaks.
3.  Lisaks lõike 1 punkti c sätetele võib kindlustusfondi ühenduse panus kasutada ühte osa määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 sätestatud riiklikust reservist igale liikmesriigile omistatud võrdlussummade 0,5%-lise ülemmäära piires kooskõlas käesoleva määruse artikli 9 sätetega. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma rahastamisvaliku soovist ning võtavad seda arvesse artiklis 11 sätestatud riiklike strateegiate loomisel.
Muudatusettepanek 81
ARTIKLI 13 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1.  Kui mõnes majanduspiirkonnas tegutsevat tootjaorganisatsiooni peetakse teatava toote osas selle piirkonna tootmise ja toojate suhtes esindavaks, võib asjaomane liikmesriik tootjaorganisatsiooni taotluse põhjal kehtestada selles piirkonnas tegutsevatele tootjaorganisatsiooni mittekuuluvatele tootjatele järgmised siduvad eeskirjad:
1.  Kui mõnes majanduspiirkonnas tegutsevat tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu peetakse teatava toote osas selle piirkonna tootmise ja toojate suhtes esindavaks, võib asjaomane liikmesriik tootjaorganisatsiooni taotluse põhjal kehtestada selles piirkonnas tegutsevatele tootjaorganisatsiooni mittekuuluvatele tootjatele järgmised siduvad eeskirjad:
a) artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud eeskirjad,
a) artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud eeskirjad,
b) tootjaorganisatsiooni poolt heaks kiidetud turult kõrvaldamise eeskirjad.
b) tootjaorganisatsiooni poolt heaks kiidetud eeskirjad seoses kriiside ärahoidmise ja ohjamisega.
Muudatusettepanek 82
ARTIKLI 13 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Esimeses lõigus sätestatut kohaldatakse tingimusel, et need eeskirjad:
Esimeses lõigus sätestatut kohaldatakse tingimusel, et need eeskirjad:
a) on kehtinud vähemalt ühe turustusaasta,
b) sisalduvad I lisa täielikus loetelus,
a) sisalduvad I lisa täielikus loetelus,
c) muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.
b) muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.
Muudatusettepanek 83
ARTIKLI 13 LÕIGE 3
3.  Tootjaorganisatsiooni või organisatsioonide liitu loetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 50% selle tegutsemispiirkonna tootjatest ja see hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna toodangust.
3.  Tootjaorganisatsiooni või organisatsioonide liitu loetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 50% selle tegutsemispiirkonna tootjatest või organisatsioonide liidu puhul tootjaorganisatsiooniga liitunud tootjatest ja see hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna toodangust.
Muudatusettepanek 84
ARTIKLI 13 LÕIGE 5
5.  Eeskirjad ei pea olema siduvad määrusega (EÜ) nr 2092/91 hõlmatud mahepõllundustoodete tootjatele, välja arvatud siis, kui sellise meetme osas on kokku leppinud vähemalt 50% nimetatud tegutsemispiirkonna vastavatest tootjatest ning kui organisatsioon hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna vastavast toodangust.
5.  Eeskirjad ei pea olema siduvad määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud mahepõllundustoodete tootjatele, välja arvatud siis, kui sellise meetme osas on kokku leppinud vähemalt 50% nimetatud tegutsemispiirkonna vastavatest tootjatest, kus tootjaorganisatsioon või organisatsioonide liit tegutseb, ning kui organisatsioon hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna vastavast toodangust.
Muudatusettepanek 86
ARTIKLI 16 PUNKT A
a) koosneb määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tootmise ja/või müügi ja/või töötlemisega seotud majandustegevusalade esindajatest;
a) koosneb käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete tootmise ja/või müügi ja/või töötlemisega seotud majandustegevusalade esindajatest;
Muudatusettepanek 88
ARTIKLI 19 LÕIKE 3 PUNKTI A ALAPUNKT VII
vii) meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks.
vii) meetmed mahe- ja integreeritud põllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks.
Muudatusettepanek 89
ARTIKLI 19 LÕIKE 3 PUNKT B
b) peavad olema jõus vähemalt ühe turustusaasta;
b) peavad olema jõus vähemalt ühe turustusaasta, välja arvatud kriiside ennetamise ja ohjamise puhul;
Muudatusettepanek 90
ARTIKLI 30 LÕIGE 2
2.  Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kauba väärtus importimisel, millele on liidetud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõike 2 alusel kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust väärtust rohkem kui 10% võrra, nõutakse kõnealuse väärtuse põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksudega võrduva tagatise esitamist.
2.  Kui kauba väärtus importimisel on madalam kui ühise tollitariifistiku järgne hind piiril, kohaldatakse impordi suhtes täiendavat imporditollimaksu, mis on ühise tollitariifistikuga ette nähtud toodetele, mille suhtes kohaldatakse piirihinna režiimi.
Muudatusettepanek 91
ARTIKLI 30 LÕIGE 3
3.  Kui kõnealuse kaubasaadetise hinda piiril tollivormistusel ei deklareerita, sõltub ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamine kaupade väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest tingimustel, mis määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikele 2.
välja jäetud
Muudatusettepanek 92
ARTIKLI 31 LÕIGE 2
2.  Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
välja jäetud
Muudatusettepanek 93
ARTIKKEL 35
Seestöötlemise korra peatamine
Seestöötlemise korra kaotamine
Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, võib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul seestöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.
Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul seestöötlemise korra kasutamine asjaomase liikmesriigi taotlusel keelatud.
Muudatusettepanek 95
ARTIKKEL 37
Välistöötlemise korra peatamine
Välistöötlemise korra kaotamine
Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, võib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt seestöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata.
Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul välistöötlemise korra kasutamine keelatud.
Muudatusettepanek 97
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT I
i) artiklis 2 osutatud turunormide sätestamist;
i) artiklis 2 osutatud turunormide sätestamist ja loendit toodetest, mille suhtes need normid kehtivad;
Muudatusettepanek 98
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT III
iii) eeskirju normidest kõrvalekaldumise kohta;
iii) eeskirju normidest kõrvalekaldumise ja erandite kohta;
Muudatusettepanek 99
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT IV
iv) normides nõutavate üksikasjade esitamise eeskirju;
iv) normides nõutavaid esitamise, turustamise ja märgistamise eeskirju;
Muudatusettepanek 100
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKT II
ii) artiklis 6 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud meetmete osalise rahastamise astet ja üksikasjalikke eeskirju;
ii) artiklis 6 ja artiklis 6 a ning artikli 10 lõikes 1 osutatud meetmete rahastamise astet ja üksikasjalikke eeskirju, artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud abisummat, mis ei või olla väiksem kui 10%, 10%, 8% , 6% ja 4% tootjate rühma asutamis- ja toimimiskuludest vastavalt esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal;
Muudatusettepanek 101
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKTID II A, II B ja II C (uued)
ii a) ühenduse üldist raamistikku integreeritud tootmise edendamiseks;
ii b) üldist raamistikku artiklis 12 a sätestatud kindlustusfondi loomiseks ja selle toimimiseks;
ii c) üldist raamistikku määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 sätestatud riiklikust reservist rahastamiseks.
Muudatusettepanek 102
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKTID II D, II E ja II F (uued)
ii d) eeskirju turustatud toodangu väärtuse arvestamiseks artiklis 7 osutatud rakendusfondide loomiseks, eelkõige seoses määrustes (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 ette nähtud toetussüsteemide tühistamisega;
ii e) norme, mille abil tagada üleminek seoses tootjaorganisatsioonide ja nende liitude tunnustamisega;
ii f) norme, mille abil tagada üleminek seoses mitmeaastaste lepingutega, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud tsitrusviljade tootmise toetuskava raames;
Muudatusettepanek 103
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTID I A, I B ja I C (uued)
i a) tegutsemiseeskirju seoses ühenduse tasandil teostatava hinnavaatlusega, mis esitab täpset ja objektiivset teavet turgude arengu kohta ning võimaldab komisjonil ja tootjaorganisatsioonidel olla õigeaegselt valmis võimalikeks hinnakriisideks;
i b) aruande esitamist hiljemalt 1. jaanuariks 2009 võimaluse kohta luua ühenduse puu- ja köögiviljasektori tehingute läbipaistvuse ja valitsevas seisundis olevate ettevõtjate pädevusstandarditest range kinnipidamise üle järelevalvet teostav üleeuroopaline amet;
i c) meetmeid, mis tugevdavad puu- ja köögiviljadega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid kolmandates riikides määruse (EÜ) nr 2702/1999 raames.
Muudatusettepanek 104
ARTIKKEL 39
Artikkel 39
välja jäetud
Riigiabi
Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 kohaldatakse värske ja jahutatud kartuli (CN-kood 0701) tootmise ja sellega kauplemise suhtes.
Muudatusettepanek 105
ARTIKLI 40 PUNKT 1 A (uus)
Artikli 1 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 2200/96)
1 a)  Artikli 1 lõikes 2 lisatakse tabelisse järgmised tooted:
CN-kood 0701 värsked ja jahutatud kartulid
CN-kood 089 10 20 Safran
CN-kood 0810 00 ja 0811 10 Maasikad
CN-kood 0810 20 10 ja 0811 20 31 Vaarikad
CN-kood 0810 90 50 Punased sõstrad
CN-kood 0811 20 39 Karusmarjad
CN-kood 0809 20 Hapukirsid
CN-kood 0812 10 00 Maguskirsid
CN-kood 0813 20 00 Ploomid
CN Paprika pigment
Muudatusettepanek 106
ARTIKLI 42 PUNKT -1 (uus)
Artikli 5 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 2826/2000)
–1)  Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:
"2. Lõikes 1 osutatud strateegia koostamise raames võib komisjon nõu pidada põllumajanduse kvaliteedi ja ohutuse nõuandekomitee põllumajandustoodete müügiedendamise alalise töörühmaga ning käivitab strateegia väljatöötamiseks institutsiooni sees erinevate pädevate talituste vahel tiheda koostöö, milles osalevad aktiivselt ka rahvatervise eest vastutavad talitused."
Muudatusettepanek 107
ARTIKLI 42 PUNKT 1
Artikli 5 lõige 3 (määrus (EÜ) nr 2826/2000)
"Puu- ja köögiviljade müügi edendamine on suunatud peamiselt alla 18 aasta vanustele noortele."
"Puu- ja köögiviljade müügi edendamiseks asutakse määrama sihtrühmi ning peamisteks sihtrühmadeks on kõige väiksema sissetulekuga rahvastikurühmad, kelle tarbimisnäitajad on praegu kõige madalamad, ning eelkõige alla 18 aasta vanused noored, et edendada uusi toitumisharjumusi."
Muudatusettepanek 108
ARTIKLI 43 PUNKT 3 A (uus)
Artikli 42 lõige 5 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
3 a)  Artiklile 42 lisatakse järgmine lõige:
"5 a. Liikmesriigid võivad kasutada ühte osa riiklikust reservist, et rahastada rakenduskavasid ja vajadusel kindlustusfondi, millele viidatakse vastavalt nõukogu xx.xx.xxxx määruse (EÜ) nr XXX/2007 (millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad ja muudetakse teatavaid määrusi)1 artiklites 9 ja 12 a. Nimetatud reservi osa, mis ei tohi mingil juhul ületada lõikes 1 sätestatud 0,5%list ülemmäära, jaotatakse vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja tagades põllumajandustootjate võrdse kohtlemise ning vältides igasuguseid turu ja konkurentsi moonutusi. Komisjon koostab kõnealuse kasutamise erieeskirjad."
Muudatusettepanek 109
ARTIKLI 43 PUNKTI 5 ALAPUNKT D A (uus)
Artikli 44 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
d a) maa-ala, kus kasvatatakse seeni.
Muudatusettepanek 110
ARTIKLI 43 PUNKTI 5 ALAPUNKT D B (uus)
Artikli 44 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
d b) maa-ala, mida kasutatakse puukoolina.
Muudatusettepanek 111
ARTIKLI 43 PUNKT 6
Artikkel 51 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
"Põllumajandustootjad võivad kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke mis tahes põllumajanduslikuks tegevuseks, välja arvatud pikaajalised kultuurid. Põllumajandustootjad võivad siiski kasutada maatükke järgmiste pikaajaliste kultuuride kasvatamiseks:
Põllumajandustootjad võivad kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke mis tahes põllumajanduslikuks tegevuseks, välja arvatud pikaajalised kultuurid ning määruse (EÜ) nr 2200/96 (muudetud määrusega (EÜ) nr XXX/2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad ja muudetakse teatavaid määrusi) artikli 1 lõikes 2 sätestatud toodete tootmine ning kartulikasvatus muuks otstarbeks kui tärklise valmistamiseks. Põllumajandustootjad võivad siiski kasutada maatükke järgmiste pikaajaliste kultuuride kasvatamiseks:
a) humal
a) humal
b) oliivipuud
b) oliivipuud
c) banaanid,
c) banaanid,
d) pikaajalised puu- ja köögiviljakultuurid."
Vastavalt artikli 60 lõikele 8 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimalike tagajärgede kohta, mis tulenevad turu- ja struktuuriarengutest ning piirkondlikul tasandil rakendatavast ühtsest otsetoetusest, mis võimaldab juba praegu maa valikulist kasutamist puu- ja köögiviljakasvatuseks. Nimetatud aruandes hinnatakse esmajoones mõju, mis on puu- ja köögiviljakasvatuseks mõeldud maatükkide ühtse otsemaksete kava raames abikõlblikeks aladeks muutmise üldisel võimaldamisel, eelkõige mõju sellist tüüpi põllumajandusele spetsialiseerunud tootmispiirkondadele ja -aladele."
Muudatusettepanek 112
ARTIKLI 43 PUNKT 6 A (uus)
Artikli 59 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
6 a)  Artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:
"4 a. Puu- ja köögiviljasektoris on liikmesriikidel võimalus üleminekuperioodi jooksul, mis lõppeb 2010/2011, määrata koostöös kutseorganisatsioonidega kindlaks töötlemiseks kohustusliku toodangu kogus ühe või mitme puu- ja köögiviljatüübi jaoks, mille suhtes rakendatakse täieliku lahtisidumise süsteemi.
Muudatusettepanek 113
ARTIKLI 43 PUNKT 8 A (uus)
Artikli 71 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
8 a)  Artikli 71 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:
"1. Kui põllumajandusliku tootmise erisused seda nõuavad, võib liikmesriik hiljemalt 1. augustiks 2004 teha otsuse kohaldada ühtset otsemaksete kava pärast üleminekuaega, mis lõpeb kas 31. detsembril 2005 või 31. detsembril 2006. Määruse (EÜ) nr xxx/2007 kohaldamisel lõpeb nimetatud üleminekuaeg 31. detsembril 2013 ning liikmesriik võib hiljemalt 1. augustiks 2008 teha otsuse kohaldada uusi makseid."
Muudatusettepanek 114
ARTIKLI 43 PUNKT 10 A (uus)
IV jaotise peatükk [X1] (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
10 a)  IV jaotisele lisatakse järgmine peatükk:
PEATÜKK [X1]
ABI TÖÖDELDUD TOMATITELE
Artikkel [x1]
Kohaldamisala
1.  Turustusaastate 2008, 2009, 2010, 2011, 2012 ja 2013 suhtes võib kinni pidada kuni 50% artiklis 41 nimetatud riiklike ülemmäärade osast, mis vastab töötlemiseks ette nähtud tomatitele antavale toetusele, et anda pindalatoetust tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, mille liikmed kasvatavad töötlemiseks ette nähtud tomateid, mis kuuluvad CN-koodi 0702 alla.
2.  Sellisel juhul teeb liikmesriik hiljemalt 1. septembriks 2007. aastal otsuse, kas ta kohaldab käesoleva peatüki sätteid, ning määrab kindlaks kinnipeetava määra.
Artikkel [x2]
Summad
Liikmesriik määrab kindlaks hektari kohta makstava pindalatoetuse ühtse summa.
Artikkel [x3]
Abikõlblikkus
1.  Abi antakse tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, keda on nimetatud artiklis x1 ja kes edastavad selle oma põllumajandustootjatest liikmetele vastavalt töötlemiseks ette nähtud tomatite all olevale abikõlblikule pindalale hektarites.
2.  Abikõlblikuks saamiseks peab kogu asjaomane põllumaa olema tervikuna haritud kooskõlas piirkonnale omaste põllumajandustavadega ning tomateid tuleb hoida põllul kuni viljade valmimiseni.
Siiski osutub asjaomane põllumaa juhul, kui tomatid ei saa valmis erakordsete ilmaolude tõttu, mida ka asjaomane liikmesriik tunnistab, abikõlblikuks, tingimusel et kõnesolevat pindala ei kasutata kuni nimetatud valmimishetkeni muuks otstarbeks.
Muudatusettepanek 132
ARTIKLI 43 LÕIGE 10 B (uus)
IV jaotise 4 a. peatükk (uus)(määrus (EÜ) nr 1782/2003)
10 b)  IV jaotisse (MUUD TOETUSKAVAD) lisatakse järgmine 4 a. peatükk:
"4 a. PEATÜKK
PINDALATOETUSED TÖÖTLEMISEKS ETTENÄHTUD MARJADELE JA HAPUKIRSSIDELE
Artikkel 87 a
Ühenduse toetus
1.  Ühenduse toetust antakse marju ja hapukirsse tootvatele põllumajandustootjatele vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
Marjade hulka kuuluvad:
-  CN-koodide 0810 00 ja 0811 10 alla kuuluvad maasikad,
-  CN-koodide 0810 20 10 ja 0811 20 31 alla kuuluvad vaarikad,
-  CN-koodide 0810 90 50 ja 0811 20 39 alla kuuluvad mustsõstrad ja karusmarjad,
-  CN-koodi 0809 20 alla kuuluvad hapukirsid.
2.  Liikmesriigid võivad toetust diferentseerida sõltuvalt toodetest või suurendades või vähendades artikli 87 b lõike 3 kohaselt kehtestatud riiklikku tagatud pindala. Siiski ei ületa üheski liikmesriigis kõnealusel aastal makstav toetuse kogusumma artikli 87 b lõikes 1 osutatud ülemmäära.
Artikkel 87 b
Pindala
1.  Liikmesriik maksab ühenduse toetust ülemmäära piires, mis arvutatakse, korrutades selle liikmesriigi jaoks lõike 3 kohaselt kehtestatud riikliku tagatud pindala hektarite arvu keskmise summaga, mis on 230 eurot hektari kohta.
2.  Tagatud maksimumpindalaks kehtestatakse 130 000 hektarit.
3.  Komisjon jagab tagatud maksimumpindala riiklikeks tagatud pindaladeks vastavalt varem deklareeritud traditsioonilisele toodangule.
4.  Maksed tehakse liikmesriikide poolt sätestatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
5.  Liikmesriigid võivad jaotada oma riikliku tagatud pindala objektiivsete kriteeriumide alusel osadeks, eelkõige piirkondlikul tasandil või seoses tootmisega.
Artikkel 87 c
Baaskülvipindade osade ületamine
Kui liikmesriik jaotab oma riikliku tagatud pindala baaskülvipindade osadeks ning ühte või enamat sellist osa ületatakse, vähendatakse kõnealusel aastal proportsionaalselt põllumajandustootja kohta pindala, mille eest ühenduse toetust taotletakse, nendel baaskülvipinna osadel tegutsevate põllumajandustootjate puhul, kus piirnorme on ületatud. Vähendus tehakse pärast seda, kui asjaomases liikmesriigis on alad nendes baaskülvipinna osades, mis ei ole piirnorme saavutanud, jaotatud nende baaskülvipinna osade vahel, kus need normid on ületatud.
Artikkel 87 d
Toetuskõlblikkus
1.  Ühenduse toetuse maksmise tingimuseks on eelkõige minimaalne põllu suurus.
2.  Liikmesriigid võivad seada ühenduse toetuse maksmise tingimuseks selle, et põllumajandustootjad oleksid määruse (EÜ) nr XXX/07 artikli 4 või 6 alusel tootjaorganisatsiooni või eeltunnustatud tootjarühma liikmed.
3.  Lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada, et lõikes 1 osutatud toetus makstakse tootjaorganisatsioonile või eeltunnustatud tootjarühmale nende liikmete nimel. Tootjaorganisatsiooni või eeltunnustatud tootjarühma saadud toetussumma makstakse nende liikmetele. Sellegipoolest võivad liikmesriigid lubada tootjaorganisatsioonil või eeltunnustatud tootjarühmal oma liikmetele osutatud teenuste eest hüvitisena arvata ühenduse toetusest maha kuni 2%.
Artikkel 87 e
Riiklik toetus
1.  Liikmesriigid võivad lisaks ühenduse toetusele maksta riiklikku toetust kuni 200 eurot hektari kohta aastas.
2.  Riiklikku toetust võib maksta üksnes nendele aladele, mis saavad ühenduse toetust.
Artikkel 87 f
Artikleid 143 a ja 143 c ei kohaldata ühenduses 1. jaanuari 2007. aasta seisuga marja- ja hapukirsikultuuridele ettenähtud toetusele."
Muudatusettepanek 118
ARTIKLI 43 PUNKT 10 C (uus)
IV jaotise peatükk 10 h (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
10 c)  IV jaotisele lisatakse järgmine peatükk:
"Peatükk 10 h
Pindalatoetus küüslaugule
Artikkel 110 ad
1.  Kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud tingimustele antakse traditsioonilistele küüslaugutootjatele pindalatoetust.
2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile tavapärastes kasvupiirkondades haritud hektarite arvu, et määrata kindlaks tagatud maksimumpindala, mis jagatakse liikmesriikide vahel.
3.  Komisjon kehtestab tagatud maksimumpindala ning rakenduseeskirjad kooskõlas määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 ettenähtud korras.
Muudatusettepanek 117
ARTIKLI 43 PUNKT 10 D (uus)
Artikli 143 a lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
10 d)  Artiklile 143 a lisatakse järgmine lõige:
"Pindalatoetused peatükis 10 g sätestatud töötlemiseks ette nähtud tomatitele ja peatükis 10 h sätestatud kirssidele ja marjadele makstakse täies ulatuses alates määruse (EÜ) nr XXX/20071 jõustumisest vastavalt nimetatud peatükkides sätestatud tingimustele."
Muudatusettepanek 115
ARTIKLI 43 PUNKT 10 E (uus)
Artikkel 143 b b (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
10 e)  Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 143 b b
Eritoetus töötlemiseks ette nähtud tomatitele
1.  Erandina artiklist 143 b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtse pindalatoetuse süsteemi, teha otsuse anda ühtse pindalatoetuse süsteemi raames abikõlblikele põllumajandustootjatele eritoetust töötlemiseks ette nähtud tomatitele. Nimetatud toetust antakse objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite põhjal, nagu:
– tarnelepinguga kaetud töötlemiseks ette nähtud tomatite hulk,
– töötlemiseks ette nähtud tomatite all oleva pindala suurus hektarites ühest või mitmest turustusaastale 2004/2005 järgnevast turustusaastast koosneva vaatlusperioodi jooksul, mille määrab kindlaks liikmesriik.
2.  Töötlemiseks ette nähtud tomatitele antakse eritoetust nimetatud abi kehtestamisel eraldatud toetussumma piires.
3.  Erandina lõikest 2 võib iga uus asjaomane liikmesriik teha hiljemalt 31. oktoobriks 2007 objektiivsete kriteeriumite alusel otsuse kohaldada töötlemiseks ette nähtud tomatitele antava eritoetuse suhtes madalamat ülemmäära, kui on osutatud VII lisa punktis M a.
4.  Töötlemiseks ette nähtud tomatitele vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 eritoetuse andmiseks eraldatavad vahendid ei kuulu artikli 143 b lõikes 3 osutatud aastase toetussumma sisse. Juhul kui kohaldatakse lõike 3 sätteid, loetakse vahe VII lisa jaos M a nimetatud ülemmäära ja tegelikult kohaldatava ülemmäära vahel artikli 143 b lõikes 3 osutatud toetussumma sisse.
5.  Artikleid 143 a ja 143 c ei kohaldata töötlemiseks ette nähtud tomatitele antava eritoetuse suhtes."
Muudatusettepanek 119
ARTIKKEL 45
Määrustega (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud toetuskavad, mis tunnistati käesoleva määrusega kehtetuks, jäävad asjaomaste toodete suhtes kehtima kuni turustusaasta lõpuni, mis lõpeb 2008. aasta jooksul.
Määrusega (EÜ) nr 2201/96 kehtestatud toetuskava, mis tunnistati käesoleva määrusega kehtetuks, jääb asjaomaste toodete suhtes kehtima kuni turustusaasta lõpuni, mis lõpeb 2008. aasta jooksul. Määrusega (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud toetuskava jääb kehtima turustusaastateks 2008/2009 ja 2009/2010.
Muudatusettepanek 120
I LISA LÕIGE 4 A (uus)
4 a.  Kriisi ohjamise ja ärahoidmise eeskirjad
Muudatusettepanek 121
II LISA PUNKT 3 A (uus)
VI lisa (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
3 a)  VI lisale lisatakse järgmine rida:
"(Sektor): töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögiviljad
(õiguslik alus) Määruste (EÜ) nr 2201/96 ja 2202/96 vastavad artiklid
(Märkused) Pindalatoetus hektari kohta"
Muudatusettepanek 122
II LISA PUNKT 4 A (UUS)
VII lisa M a jagu (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

4 a) VII lisas lisatakse järgmine jagu:

"M a. Eritoetus töötlemiseks ette nähtud tomatitele

1. Liikmesriigid, kes on ühinenud ühendusega 2004. aastal või pärast seda, määravad iga põllumajandustootja puhul võrdlussumma hulka arvatava summa kindlaks selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu:

– turutoetuse summa, mille põllumajandustootja on otseselt või kaudselt saanud töötlemiseks ette nähtud tomatite eest;

– töötlemiseks ette nähtud tomatite tootmiseks kasutatud pindala;

– töötlemiseks ette nähtud tomatite toodangu hulk;

ühest või mitmest turustusaastast koosneva vaatlusperioodi jooksul pärast 2004. aastal lõppenud turustusaastat ja kuni 2007. aastal lõppeva turustusaastani.

Liikmesriigid arvutavad käesoleva määruse artikli 43 lõikes 2 osutatud toetuskõlblike hektarite arvu objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, nagu esimese lõigu teises taandes osutatud pindala.

2. Juhul kui mõnes liikmesriigis ületab kooskõlas lõikega 1 määratud toetuste kogusumma alljärgnevat ülemmäära, mis on esitatud tuhandetes eurodes, vähendatakse proportsionaalselt summat põllumajandustootja kohta.

(tuhandetes eurodes)

Bulgaaria

5 394

Tšehhi Vabariik

414

Küpros

274

Malta

932

Ungari

4 512

Rumeenia

1 738

Poola

6 715

Slovakkia

1 018"."

Muudatusettepanek 123
II LISA PUNKT 5
VIII lisa rida "Hispaania" (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
2008 4 830,954
2008 4 868,312
2009 4 838,536
2009 4 875,894
2010 ja järgnevad aastad 4 840,413
2010 ja järgnevad aastad 4 877,771

(1) ELTs seni avaldamata.


Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia ja piirkondlikud näidisprogrammid
PDF 183kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia dokumendid ja piirkondlikud näidisprogrammid
P6_TA(2007)0233B6-0236/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(1);

–   võttes arvesse komisjoni otsuse eelnõu, millega luuakse Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia dokumendid ning piirkondlikud näidisprogrammid (CMT-2007-0566, CMT-2007-0859);

–   võttes arvesse ülalmainitud määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud komitee (edaspidi "arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomitee") 15. mail 2007. aastal edastatud arvamusi;

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(2), artiklit 8;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81,

A.   arvestades, et 15. mail 2007. aastal hääletas arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomitee Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia dokumentide ning piirkondlike näidisprogrammide (CMT-2007-0566, CMT-2007-0859) poolt;

B.   arvestades, et lähtuvalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikest 3 ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise kokkuleppe nõukogu otsuse 1999/468/EÜ rakendamismenetluste kohta(3) punktist 1, sai Euroopa Parlament arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele antud rakendusmeetmete eelnõu ning hääletuse tulemused;

C.   arvestades, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et "käesoleva määruse raames tehtava koostöö esmatähtsaks ja põhiliseks eesmärgiks on kaotada säästvat arengut arvesse võttes vaesus partnerriikides ja -piirkondades";

D.   arvestades, et määruse (EÜ) nr 1905/2006/EÜ artikli 2 lõikes 4 sätestatakse, et "artikli 1 lõikes 1 osutatud meetmed(4) kavandatakse sellistena, et nad vastaksid ametliku arenguabi kriteeriumidele, mille on kehtestanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee (OECD/DAC)";

E.   arvestades, et OECD/DAC määratleb oma "Kreeditoride teavitussüsteemi aruandlusdirektiivides" (DCD/DAC (2002)21) ametlikku arenguabi kui finantsvoogusid arenguabikomitee ametliku arenguabi saajate nimekirja kuuluvatesse riikidesse, kelle jaoks tehakse muu hulgas iga tehingut, pidades peamise eesmärgina silmas arengumaade majandusliku arengu ja heaolu edendamist(5);

F.   arvestades, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 19 lõigetes 3 ja 8 sätestatakse vastavalt, et "strateegiadokumendid koostatakse üldjuhul partnerriigi- või piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused" ning et "programmide koostamise protsessi varajases staadiumis konsulteerivad komisjon ja liikmesriigid teineteisega ning samuti teiste rahastajate ja arengupoliitikas osalejatega, sealhulgas kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, et edendada nende koostöötegevuste vastastikust täiendavust",

Ladina-Ameerika

1.   on arvamusel, et Ladina-Ameerika piirkondliku strateegiadokumendi eelnõus ja 2007–2010 piirkondliku näidisprogrammi eelnõus ületab komisjon talle põhiõigusaktiga antud rakendamisvolitusi, valides sihtvaldkonna 3 alavaldkonnaks "toetuse EÜ ja Ladina-Ameerika vahelise üksteisemõistmise edendamise nimel tegutsevatele organisatsioonidele" ning lisades konkreetseks eesmärgiks "toetuse ... mis on suunatud EÜ ja Ladina-Ameerika vaheliste suhete analüüsile ja edendamisele spetsialiseerunud organisatsioonide nendele projektidele ja meetmetele, mis käsitlevad arenguküsimusi"; leiab, et see element on vastuolus määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 2 lõigetega 1 ja 4, kuna piirkonnastrateegia dokumendi asjaomase alavaldkonna peamine eesmärk ei ole vaesuse kaotamine ning seetõttu ei vasta see element OECD/DAC kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele;

Mercosur

2.   on arvamusel, et Mercosuri piirkondliku strateegiadokumendi eelnõus ja 2007–2013 piirkondliku näidisprogrammi eelnõus ületab komisjon talle põhiõigusaktiga antud rakendamisvolitusi, lisades prioriteeti 3 "jõupingutused, tugevdamaks ja tõhustamaks kodanikuühiskonna kaasamist, piirkondliku integratsiooniprotsessi tundmist, vastastikust mõistmist ja vastastikust nähtavust" (milleks komisjon määras ligi 20% piirkondliku näidisprogrammi rahastamisest) järgmised prioriteedi 3 elemendid, mis on vastuolus määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 2 lõigetega 1 ja 4, kuna nende peamine eesmärk ei ole vaesuse kaotamine ning seetõttu ei vasta need OECD/DAC kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele;

   - Mercosuri kino- ja audiovisuaalsektori tugevdamise vallas piirkondliku integratsiooni edendamise eesmärgil teeb komisjon ettepaneku toetada edukat tööstust üldeesmärgil, milleks on "piirkondliku identiteedi tundmise ja teadvustamise ning integratsiooniprotsessi tõhustamine, toetades kino- ja audiovisuaalsektorit";
   - kümne EL-Mercosuri uurimiskeskuse loomise ning Plan operativo del sector educativo del Mercosur 2006–2010 rakendamise toetuse valdkonnas kirjeldatakse üldeesmärki kui "piirkondliku integratsiooniprotsessi tundmise ja teadvustamise tõhustamist"; üks konkreetne eesmärk on "toetada kümne EL-Mercosuri uurimiskeskuse loomist Mercosuri suuremate ülikoolide juures"; eelkõige on algatuse (rajada Euroopa/Mercosuri dokumentatsioonikeskused, luua ELi ja Mercosuri uurimise õppetoolid ning luua ELi ja Mercosuri õpingute magistriprogrammid) sihtgrupiks Mercosuri riikide hästi haritud eliit, ja kuna selles piirkonnas on maailma kõrgeim sotsiaalse ebavõrdsuse indeks, laiendaksid kavandatud meetmed veelgi enam lõhet rikaste ja vaeste vahel, mitte ei toetaks elanikkonna vaesemaid kihte,

o
o   o

3.   kutsub komisjoni üles võtma tagasi otsuste eelnõud, millega luuakse Ladina-Ameerika ja Mercosuri piirkonnastrateegia dokumendid ja piirkondlikud näidisprogrammid, ning esitama arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele uued otsuste eelnõud, mis on täielikult kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 sätetega;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(3) EÜT L 256, 10.10.2000, lk 19.
(4) Artikli 1 lõige 1: "Ühendus rahastab meetmeid, mille eesmärgiks on toetada koostööd arenguriikide, -territooriumide ja -piirkondadega ...."
(5) OECD/DAC 2006. aasta oktoobri infoleht: "Is it ODA?", lk 1.


Euroopa Liidu põhiseadusliku protsessi tegevuskava
PDF 127kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon Euroopa Liidu põhiseadusliku protsessi tegevuskava kohta (2007/2087(INI))
P6_TA(2007)0234A6-0197/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut (põhiseaduse leping);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, mida on muudetud ühtse Euroopa aktiga ning Maastrichti, Amsterdami ja Nice'i lepinguga;

–   võttes arvesse 15. detsembri 2001. aasta Laekeni deklaratsiooni Euroopa Liidu tuleviku kohta(1);

–   võttes arvesse lepingut Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga(2) ning lepingut Bulgaaria ja Rumeenia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga(3);

–   võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta(4);

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst(5);

–   võttes arvesse oma 14. juuni 2006. aasta resolutsiooni järgmiste sammude kohta järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle(6);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid(7);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. juuni 2005. aasta ning 15. ja 16. juuni 2006. aasta ning 14. ja 15. detsembri 2006. aasta kohtumiste järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 17. jaanuari 2007. aasta avaldust Euroopa Parlamendile;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Rooma lepingu allkirjastamise 50. aastapäeva tähistamise kohta;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 2007. aasta 23. märtsi istungjärgul vastu võetud Euroopa deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 25. märtsi 2007. aasta Berliini deklaratsiooni Rooma lepingute allakirjutamise viiekümnenda aastapäeva puhul;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0197/2007),

A.   arvestades, et riikide ja kodanike rahvusülese demokraatia esimese positiivse kogemusena seisab Euroopa Liit uute ja ennenägematute väljakutsete ees, mis koos järjestikustest laienemistest tingitud muutuste, siseturu ja globaliseerumise arenguga nõuavad selle põhialuste läbivaatamist;

B.   arvestades, et põhiseaduse leping allkirjastati Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigi- või valitsusjuhtide poolt, kes võtsid sellega kohustuse leida Euroopa Liidu poliitilist mõõdet edendades asjakohaseid lahendusi, et astuda vastu Euroopa Liidu ees seisvatele nii sisemistele kui välistele, samuti laienemisega seotud väljakutsetele;

C.   arvestades, et põhiseaduse leping, eelkõige I, II ja IV osa loodi konvendi meetodi kohaselt, tuues kokku nii liikmesriikide kui ühinevate riikide, komisjoni ja Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide parlamentide esindajad, kes moodustasid enamuse, tugevdades sellega protsessi legitiimsust;

D.   arvestades, et põhiseaduse lepingu III osa on valdavalt kehtivate asutamislepingute kodifitseerimine, millele konvent tegi mõned kohandused ja parandused, eelkõige õigusliku aluse laiendamine kaasotsustamismenetluse jaoks 37 praeguselt 86ni, mida tuleb demokraatia, läbipaistvuse ja tõhususe parandamiseks säilitada;

E.   arvestades, et 18 liikmesriiki, esindades kahte kolmandikku liikmesriikide koguarvust ja suuremat osa Euroopa Liidu elanikkonnast, on tänaseks ratifitseerinud põhiseaduse lepingu vastavalt oma põhiseadustest tulenevatele nõuetele, sealhulgas rahvahääletuse teel Hispaanias ja Luksemburgis, samas kui neli teist liikmesriiki on avaldanud valmisolekut ratifitseerimisega edasi minna;

F.   arvestades, et Prantsusmaa ja Madalmaad ei ole suutnud nendes kahes riigis korraldatud rahvahääletuse negatiivsete tulemuste tõttu seda protsessi edukalt lõpetada;

G.   arvestades, et põhiseaduse lepingu ratifitseerimismenetlusega käivitatud avalik arutelu näitas, et raskused ei peitu niivõrd lepingu institutsionaalsetes uuendustes kui mõnede poliitikavaldkondade konkreetsetes aspektides ning et kriitika on suunatud peamiselt kõnealuse lepingu III osale, mis puudutab poliitikat ja Euroopa Liidu toimimist, vaatamata sellele, et peamiselt sisaldab III osa juba jõustunud sätteid;

H.   arvestades, et paljud väljendatud kahtlused olid seotud pigem konteksti kui sisuga; ja arvestades, et üldsusele suurt muret tekitavad küsimused, nagu näiteks siseturu teenuste direktiiv(8) ja finantsraamistik on vahepeal lahenduse leidnud;

I.   arvestades, et 16.–17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu otsustas pärast Prantsusmaa ja Madalmaade referendumeid algatada järelemõtlemisperioodi, mille vältel lõpetas ratifitseerimisprotsessi veel kuus liikmesriiki ja 15.–16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu palus eesistujal 21.–22. juuni 2007. aasta kohtumist silmas pidades uurida võimalikke tulevasi viise põhiseaduse kriisist väljumiseks;

J.   arvestades, et järelemõtlemisajal käivitatud avalik arutelu on andnud piisavalt tõendeid selle kohta, et Euroopa Liidu ees seisvad probleemid ja väljakutsed, mis toodi esmakordselt välja Laekeni deklaratsioonis ja millele püüti põhiseaduse lepinguga lahendusi leida, ei ole kadunud; vastupidi, need on just muutunud palju ilmsemaks ja nõuavad veelgi kiireloomulisemat lahendust;

K.   arvestades, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide ühised kohtumised on näidanud üldist arusaama, et põhiseaduse leping annaks Euroopa Liidule asjakohase raamistiku väljakutsetele vastamiseks, ühtlasi mõistetakse, et uuel VVK-l oleks raske kui mitte võimatu leppida kokku selliste ettepanekute osas, mis on 2004. aastal kokku lepitutest kas radikaalselt erinevad või paremad;

L.   arvestades, et üha suureneb vajadus varustada laienenud Euroopa Liitu vahendite ja meetoditega, mis aitaksid kaasa selle tõhusamale toimimisele, ühenduse positsiooni kindlustamisele maailmas, ning vastu tulla kodanike muredele muu hulgas seoses globaliseerumise, kliimamuutuse, energiavarustuse tagamise ja elanikkonna vananemisega;

M.   arvestades, et ülalmainitud Euroopa Ülemkogu eesistuja, parlamendi presidendi ja komisjoni presidendi allkirjastatud 25. märtsi 2007. aasta Berliini deklaratsioonis sätestatakse eesmärk, millega kutsutakse üles looma "Euroopa Liidu jaoks uus ühine alus enne 2009. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi",

1.   kinnitab veel kord oma toetust põhiseaduse lepingu sisule, mille eesmärk on otsustava sammuna anda ametlikult Euroopa Liidule sellele loomupäraselt omane poliitiline mõõde ja tugevdada selle tegevuse tõhusust, suurendada demokraatlikku kontrolli otsustamismenetluste üle, suurendada läbipaistvust ja tugevdada Euroopa Liidu kodanike õigusi, kujutades endast kompromissi ning rahuldades Euroopa Liidu vajadusi selle praeguses etapis;

2.   rõhutab, et kaks kolmandikku liikmesriikidest on põhiseaduse lepingu juba ratifitseerinud ja veel neli riiki on selgelt väljendanud oma pühendumist selle sätetele, nagu näitas hiljuti Hispaania ja Luksemburgi valitsusjuhtide algatusel Madridis toimunud kohtumine;

3.   võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Madalmaade elanike väljendatud mured ja mõlemas riigis toimunud arutelu;

4.   märgib, et ka mõnes teises liikmesriigis on küsimusi tõstatatud, kuid asjaomased valitsused on väljendanud oma toetust rahuldava lahenduse leidmiseks, mis säilitaks põhiseaduse lepingus sisalduvad olulisimad reformid;

5.   tuletab meelde nende riikide poliitilist kohustust, kes on põhiseaduse lepingu allkirjastanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud;

6.   kinnitab veel kord oma valmisolekut saavutada Euroopa Liidu käimasoleva põhiseadusliku protsessi suhtes kokkulepe, mis põhineb põhiseaduse lepingu sisul, kuigi see võib olla esitatud teistsuguses vormis, ning mis võtab arvesse mõningates liikmesriikides esile kerkinud raskusi;

7.   toetab seda arvesse võttes eesistujariigi Saksamaa jõupingutusi saavutada 2007. aasta juunis toimuval Euroopa Ülemkogul kohustuse võtmine kutsuda kokku valitsustevaheline konverents (VVK), ja tegevuskava vastuvõtmine, mis sisaldaks menetluskorda, selget mandaati ja eesmärki saavutada kokkulepe enne käesoleva aasta lõppu;

8.   tuletab meelde vajadust tagada Euroopa Liidu otsustusvõime, poliitika tõhusus ja selle täielik demokraatlik õiguspärasus, milles põhiseaduse leping tähendab vaieldamatut edasiminekut järelevalve, õigusloome ja eelarvemenetlustega seotud küsimustes, ning samuti vajadust tugevdada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja Euroopa Liidu rolli maailmas, et ta saaks otsustavalt kaasa rääkida inimkonna ees seisvate kiireloomuliste väljakutsete määratlemisel ja lahendamisel;

9.   nõuab kõigi põhiseaduse lepingu I osas sisalduvate aluspõhimõtete säilitamist, sealhulgas Euroopa Liidu topeltloomus riikide ja kodanike liiduna, Euroopa õiguse ülimuslikkus, aktide ja menetluste uus liigitus, õigusnormide hierarhia ja Euroopa Liidu juriidiline isik; rõhutab, et põhiseaduse leping toob kaasa muud olulised edusammud sellistes valdkondades nagu olemasolevate lepingute konsolideerimine ja sammaste liitmine, väärtuste, millel Euroopa Liit põhineb ja põhiõiguste harta õigusliku siduvuse selgesõnaline tunnustamine, kodanike osalemise suurendamine Euroopa Liidu poliitilises elus, liidu ja liikmesriikide vastavate pädevusvaldkondade selgitamine, subsidiaarsuse põhimõtte ja liikmesriikide parlamentide rolli austamine selles küsimuses, ilma Euroopa Liidu institutsioonilist tasakaalu ohustamata, nagu on sätestatud protokollis subsidiaarsuse kohta ning piirkondlike ja kohalike asutuste rolli austamine;

10.   rõhutab, et ettepanekud põhiseaduse lepingu muutmiseks peavad kindlustama sama ulatusliku toetuse, mis saadi varasemal ajal sättele, mida soovitakse asendada;

11.   on seisukohal, et lükkab tagasi kõik läbirääkimiste tulemused, mis põhiseaduse lepinguga võrreldes toovad kaasa kodanike õiguste kaitse vähenemise (rõhutab eelkõige põhiõiguste harta, eriti selle õiguslikult siduva jõu säilitamist), kuid ka halvema demokraatia, läbipaistvuse ja tõhususe Euroopa Liidu toimimises;

12.   tunnistab sellega seoses vajadust võtta arvesse järelemõtlemisaja kestel esilekerkinud tähtsamaid küsimusi, ja arusaama, et eespool mainitud küsimustega on võimalik asjakohaselt tegeleda üksnes tugevamal, mitte nõrgemal Euroopal ning vajadust täpsustada teisi küsimusi, mis leiavad käsitlemist juba põhiseaduse lepingus, näiteks:

   säästev areng, eelkõige võitluses kliimamuutusega;
   Euroopa solidaarsus energia valdkonnas;
   sidus rändepoliitika;
   Euroopa sotsiaalmudel demograafiliste muutuste ja globaliseerumise kontekstis;
   terrorism;
   rahvastevaheline dialoog;
   tõhusad ühised mehhanismid euroala majanduspoliitika kooskõlastamiseks, kaitstes samaaegselt asutamislepingute kohaselt Euroopa Keskpanga rolli rahanduspoliitikas;
   liidu laienemiskriteeriumid ja -menetlused;

13.   usub, et pidades silmas konvendi meetodi edukust lepingu projekti ettevalmistamisel, on põhiseaduse protsessi mis tahes lahenduse puhul vaja säilitada parlamentaarse osaluse aluspõhimõtted, kodanikuühiskonna korraldus ja täielik läbipaistvus;

14.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab ainsa otse kodanike poolt valitud Euroopa Liidu institutsioonina olema VVK kõikidel tasanditel täielikult kaasatud ja suuremas ulatuses kui 2003.–2004. aasta valitsustevahelise konverentsi ajal;

15.   lisaks sellele nõuab paralleelselt Euroopa Parlamendi esindajate aktiivse osalemisega VVK-l institutsioonidevahelise konverentsi kokkukutsumist, et teavitada Euroopa Parlamenti ja anda oluline panus parteiülese ja riigiülese üksmeele saavutamisele VVK-l;

16.   kinnitab oma pühendumust konvendi meetodile, kui riigipead või valitsusjuhid peaks otsustama asuda olemasolevat teksti oluliselt muutma;

17.   kutsub komisjoni üles täitma eelseisvatel läbirääkimistel igati oma ülesannet ja valmistama ette ettepanekuid põhiseaduse lepingu kohandamiseks, pidades silmas lõikes 12 loetletud teemasid;

18.   rõhutab liikmesriikide parlamentide ja valitsuste vahelise dialoogi tähtsust VVK-l ning väljendab oma valmisolekut eelseisvas läbirääkimiste etapis tiheda kontakti säilitamiseks nii liikmesriikide parlamentidega kui ka Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa sotsiaalpartnerite, usuringkondade ning kodanikuühiskonnaga;

19.   nõuab uue lepingu ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimist 2008. aasta lõpuks, et järgmine, 2009. aastal valitav Euroopa Parlament saaks oma tööd alustada uue lepingu sätete alusel;

20.   nõuab, et kõik liikmesriigid kooskõlastaksid oma ratifitseerimismenetlused, et ratifitseerimisprotsessid võiksid lõppeda üheaegselt;

21.   käesolevas resolutsioonis esitatud kriteeriumite valguses kavatseb esitada oma arvamuse VVK kokkukutsumise kohta vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 48;

22.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu liikmetele, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(1) Laekenis kogunenud Euroopa Ülemkogu, 1.lisa, lk 19.
(2) ELT L 236, 23.9.2003, lk 17.
(3) ELT L 157, 21.6.2005, lk 11.
(4) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.
(5) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 306.
(6) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 267.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0569.
(8) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.


ÜRO inimõiguste nõukogu
PDF 123kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon ÜRO inimõiguste nõukogu viienda istungjärgu kohta
P6_TA(2007)0235B6-0234/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ÜRO inimõiguste komisjoni kohta alates 1996. aastast, eelkõige 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste nõukogu käsitlevate läbirääkimiste tulemuste ja ÜRO inimõiguste komisjoni 62. istungjärgu kohta,(1) samuti 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suhete kohta,(2) 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta,(3) 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ÜRO tippkohtumise (14.–16. september 2005) tulemuste kohta(4) ja 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2006. aastal ja ELi poliitikat selles küsimuses(5);

–   võttes arvesse oma eriresolutsioone inimõiguste ja demokraatia kohta;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES60/251, millega asutati inimõiguste nõukogu (UNHRC);

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu varasemaid istungjärke;

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu eelseisvat viiendat istungjärku;

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu töörühmade töö tulemusi järgmistel teemadel: kaebuste esitamise kord; universaalne perioodiline läbivaatus; ekspertnõuannete süsteemi tulevik, päevakord, aasta töökava, töömeetodid ja -kord ning erimenetluste läbivaatamine;

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 17. mai 2007. aasta valimiste tulemusi,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et inimõiguste universaalsuse austamine, edendamine ja kaitsmine on osa Euroopa Liidu eetilisest ja õiguslikust acquis'st ning üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest;

B.   arvestades, et ÜRO on potentsiaalselt nii praegu kui ka minevikus üks kõige sobivamatest organisatsioonidest, kes suudab tegeleda kõikehõlmavalt inimõiguste küsimustega ja väljakutsetega, millega inimkond tänapäeval kokku puutub;

C.   arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu saaks pakkuda tõhusat platvormi inimõiguste kaitse tugevdamiseks ja edendamiseks ÜRO raamistikus;

D.   arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu viies istungjärk tuleb selles suhtes otsustav, kuna sellel viiakse lõpule mehhanismide ja volituste läbivaatamine ning töötatakse välja universaalse perioodilise läbivaatuse üksikasjad;

E.   arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu usaldusväärsus põhineb nende reformide ja mehhanismide heakskiitmisel niisugusel kujul, mis tugevdab tema võimet käsitleda inimõiguste rikkumisi kogu maailmas;

F.   arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu viiendaks istungjärguks on moodustatud Euroopa Parlamendi ajutine delegatsioon, nagu seda tehti ka möödunud aastal ja enne seda ÜRO inimõiguste nõukogu eelkäija, ÜRO inimõiguste komisjoni jaoks,

1.   võtab teadmiseks ÜRO inimõiguste nõukogu esimese tööaasta tulemused; tervitab ÜRO inimõiguste nõukogu poolt endale koostatud ambitsioonikat töökava, mis hõlmab tema töökorra ja -meetodite läbivaatamist, eelkõige universaalse perioodilise läbivaatuse väljatöötamist ja rakendamist ning erimenetluste läbivaatamist;

2.   tervitab eriistungjärkude korraldamist kiireloomuliste kriisiolukordadega tegelemiseks; väljendab siiski muret ÜRO inimõiguste nõukogu suutmatuse üle võtta meetmeid paljude maailma kõige kiireloomulisemate inimõigustega seotud olukordade lahendamiseks;

3.   avaldab erilist kahetsust ÜRO inimõiguste nõukogu Darfuri resolutsiooni nõrkuse üle ning salajases korras vastu võetud otsuse üle katkestada Iraanis ja Usbekistanis toimuvate inimõiguste rikkumiste alaste kaebuste läbivaatamine "1503" menetluse alusel; märgib, et "1503" menetluse kohane konfidentsiaalsus pole toonud loodetud tulemusi asjakohaste ametivõimudega tehtava koostöö paranemisel; palub läbipaistvamate menetluste kasutusele võtmist;

4.   tervitab konventsiooni kõigi isikute kaitsmiseks sunniviisilise kadumise eest allkirjastamist ühe aasta möödudes selle vastuvõtmisest ÜRO Peaassamblees; kutsub kõiki ÜRO liikmesriike üles konventsiooni ratifitseerima ning taaskinnitab oma tugevat toetust allkirjastamis- ja ratifitseerimiskampaaniale;

5.   võtab teadmiseks ÜRO Peaassamblee poolt 17. mail 2007 ÜRO inimõiguste nõukogu 14 uue liikme valimise tulemused;

6.   tervitab asjaolu, et Valgevenet ÜRO inimõiguste nõukogusse ei valitud, kuna neli kuud tagasi mõistis ÜRO Peaassamblee hukka sealse inimõiguste rikkumise ja koostöö puudumise erimenetlustega;

7.   nõuab kõigis piirkondades tugevat konkurentsi sisaldavate valimiste läbiviimist, et pakkuda ÜRO liikmesriikide hulgas tõelist valikut; avaldab kahetsust, et tõendite puudumisel valiti mõned riigid, kus inimõiguste olukord on problemaatiline;

8.   taaskinnitab, kui vajalik on, et ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed täidaksid oma kohustust teha täielikku koostööd erimenetlustega eesmärgiga rõhutada oma osa inimõiguste universaalsuse säilitamisel;

9.   julgustab Euroopa Liitu jätkuvalt kehtestama liikmelisuskriteeriume ÜRO inimõiguste nõukogusse valimiseks ja ÜRO liikmesriikide valimislubaduste tegeliku rakendamise järelevalveks;

10.   rõhutab, et ÜRO inimõiguste nõukogu usaldusväärsus ja tõhusus inimõiguste kaitsmisel põhineb erimenetlustega koostöö tegemisel ja nende täielikul rakendamisel, nagu ka reformide ja mehhanismide heaks kiitmisel niisugusel kujul, mis tugevdab tema võimet käsitleda inimõiguste rikkumisi kogu maailmas,

Menetluste ja mehhanismide läbivaatamine

11.   peab universaalset perioodilist läbivaatamismehhanismi potentsiaalseks vahendiks, mis suurendab inimõiguste järgimise kohustuse ja praktika ülemaailmse järelevalve universaalsust, allutades kõik ÜRO liikmesriigid võrdsele kohtlemisele ja kontrollile;

12.   rõhutab, et seda eesmärki võib saavutada vaid juhul, kui läbivaatamine sisaldab sõltumatut ekspertiisi läbivaatusprotsessi kõigil etappidel ja tõhusat, tulemustele orienteeritud järelmehhanismi; väljendab sügavat muret selle teema praeguse suundumuse suhtes;

13.   kutsub seetõttu kõiki ÜRO liikmesriike üles tagama, et läbivaatamine põhineks objektiivsel ja usaldataval teabel ning ühistel läbivaatusstandarditel nagu inimõiguste ülddeklaratsioon ja muud kohustused, sealhulgas valimislubadused;

14.   nõuab läbivaatusprotsessis järelmeetmete sätete kaasamist, milles nõutakse, et läbi vaadatud liikmesriigid annaksid ÜRO inimõiguste nõukogule aru soovituste rakendamise kohta;

15.   rõhutab protsessi läbipaistvuse olulisust kõigile osapooltele ja sidusrühmadele ning valitsusväliste organisatsioonide tõhusa osaluse tähtsust kogu protsessi vältel;

16.   rõhutab, et erimenetlused on ÜRO inimõiguste masinavärgi südamikuks, mängides olulist rolli inimõiguste kaitses ja edendamisel;

17.   nõuab seetõttu tungivalt, et kõik ÜRO liikmesriigid säilitaksid erimenetluste sõltumatuse valitsuste avaldatavast poliitilisest mõjust ja tagaksid, et nende sekkumiste ja sekkumistel saadud tulemuste põhjal antud soovitused säilitatakse ekspertiisi kvaliteedi olulise elemendina;

18.   avaldab sellega seoses sügavat muret Aafrika rühma esitatud erimenetluste toimimisjuhendi projekti üle, mis nõrgendab tunduvalt mehhanisme ja nende kaitsevõimet;

19.   rõhutab, et toimimisjuhendi vastuvõtmise korral peaks selles piirduma volitatud esindajate ametieetika ja -põhimõtetega ning täpsustama riikide kohustust erimenetlustega koostööd teha, austades nende sõltumatust ja lihtsustades nende tööd;

20.   nõuab erimenetluste pidevat toetamist rahastamise ja töötajate osas;

21.   rõhutab, et erimenetluste volituste läbivaatamisel tuleks pidada nõu erinevate volitatud esindajatega, et vältida menetluste süsteemi kaitsevõime nõrgendamist; rõhutab, et universaalne perioodiline läbivaatus koos eriistungjärkudega peaks olema inimõiguste rikkumise käsitlemise lisamehhanism ega tohiks asendada erimenetlustele antud riigipõhiseid volitusi;

22.   märgib, et ÜRO inimõiguste nõukogu päevakord peaks tekkivate inimõigusalaste kriisiolukordadega tegelemiseks ühitama prognoositavuse ja paindlikkuse,

ELi kaasamine

23.   tunnustab ELi ja tema liikmesriikide aktiivset osalust ÜRO inimõiguste nõukogu esimese aasta töös ja eeldab Rumeeniast edukat ÜRO inimõiguste nõukogu eesistujariiki;

24.   palub ELil taaskinnitada ja kindlustada oma kindlat seisukohta eespool mainitud probleemide suhtes, eelkõige universaalse perioodilise läbivaatuse ja erimenetluste läbivaatuse suhtes, mis on ÜRO inimõiguste nõukogu edasise tõhusa töö seisukohalt üliolulised; palub ELil lükata tagasi iga kompromiss, mis seaks ohtu ÜRO inimõiguste nõukogu võime etendada täies ulatuses oma osa inimõiguste ülemaailmsel kaitsmisel ja edendamisel;

25.   kordab veelkord oma üleskutset ELile kasutada tõhusamalt kolmandatele riikidele määratud abi ja poliitilist toetust, et ergutada neid koostööle ÜRO inimõiguste nõukoguga;

26.   on seisukohal, et ELi liikmesriigid peaksid ÜRO inimõiguste nõukogu edule kaasa aitamiseks tegutsema ühtselt ja kooskõlastatult;

27.   ootab inimõiguste allkomisjoni tellitud uuringute kättesaamist, mis käsitlevad ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesriikide inimõiguste olukorda ja ELi liikmesriikide rolli tõhusust ÜRO inimõiguste nõukogus;

28.   palub riikidel, mis on ELiga sõlminud inimõiguste alaseid sätteid sisaldavaid lepinguid, teha koostööd ELiga, et suurendada ÜRO inimõiguste nõukogu potentsiaali inimõiguste edendamiseks kogu maailmas; palub Euroopa Parlamendi parlamentidevahelistel delegatsioonidel ja assambleedel käsitleda seda aspekti oma koosolekutel;

29.   volitab ÜRO inimõiguste nõukogu viiendaks istungjärguks moodustatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni esitama käesolevas resolutsioonis välja toodud probleeme, palub delegatsioonil esitada oma visiidi kohta aruanne inimõiguste allkomisjonile, ja peab asjakohaseks jätkata Euroopa Parlamendi delegatsioonide saatmist ÜRO inimõiguste nõukogu asjaomastele istungjärkudele;

o
o   o

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO 61. Peaassamblee presidendile, ÜRO inimõiguste nõukogu presidendile, ÜRO inimõiguste ülemkomissarile ja välisasjade komisjoni asutatud ELi ja ÜRO töörühmale.

(1) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 409.
(2) ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 79.
(3) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 549.
(4) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 582,
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0165.


Kunstnike sotsiaalne staatus
PDF 208kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon kunstnike sotsiaalse staatuse kohta (2006/2249(INI))
P6_TA(2007)0236A6-0199/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia" (KOM(2005)0224);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel" KOM(2006)0708;

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2002. aasta resolutsiooni teatri- ja näitekunsti olulisuse ja kasvu kohta laienenud Euroopa Liidus(1);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta(2);

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni tsirkuse kui Euroopa kultuuri osa uute väljakutsete kohta(3);

–   võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(6);

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 1999. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja rolli kohta Euroopa Liidus(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 30. märtsi 2000. aasta otsust kohtuasjas C-178/97: Barry Banks jt vs. Théâtre Royal de la Monnaie(10);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 15. juuni 2006. aasta otsust kohtuasjas C-255/04: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Prantsuse Vabariik(11);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0199/2007),

A.   arvestades, et kunstitegevust tuleb käsitleda töö ja elukutsena;

B.   arvestades, et eespool viidatud kohtulahendeid ja direktiivi 96/71/EÜ kohaldatakse konkreetselt lavakunstiga seotud tegevuse suhtes;

C.   arvestades, et kõrgetasemelise kunstiloomingu teostamiseks tuleb juba varajasest noorusest alates tunda huvi näitekunsti ja kultuuri vastu ning omada juurdepääsu meie kultuuripärandi tippsaavutustele;

D.   arvestades, et paljudes liikmesriikides puudub kunstivaldkonna töötajatel õiguslik staatus;

E.   arvestades, et kunstiloomega seotud elukutsetega on lahutamatult seotud paindlikkus ja liikuvus;

F.   arvestades, et mitte ükski kunstnik ei ole oma karjääri mis tahes hetkel täielikult kaitstud kindlusetuse eest;

G.   arvestades, et kunstiloomega seotud elukutsete ettemääramatuse ja mõningase ebakindluse tõttu peab neil vastukaaluks olema tagatud kindel sotsiaalne kaitse;

H.   arvestades, et siiani on kunstnikul Euroopas peaaegu võimatu kavandada oma erialase karjääri kulgu;

I.   arvestades, et kunstnikele tuleb võimaldada juurdepääs teabele, mis on seotud nende töötingimuste, liikuvuse, tööpuuduse, tervishoiu ja pensionidega;

J.   arvestades, et kunstiloomelised eeldused, looduslikud anded ja talent on vaid harva piisavad selleks, et võimaldada elukutselist kunstnikukarjääri;

K.   arvestades, et siiani ei ole piisavalt välja arendatud kõikide kunstiloomega seotud elukutsete praktika- ja/või kvalifikatsiooni tõstmise lepinguid;

L.   arvestades, et kunstnike erialast ümberõpet tuleb julgustada;

M.   arvestades, et uutest liikmesriikidest pärit töötajate, sealhulgas kunstnike vaba liikumise suhtes kohaldatakse endiselt teatud piiranguid, mis on tingitud ühinemislepingus sätestatud võimalikest üleminekumeetmetest;

N.   arvestades, et kunstiloomes osalevad koos Euroopa kunstnikega sageli ka ühendusevälised kunstnikud, kelle liikuvust piiravad tihtipeale probleemid keskpika tähtajaga viisade saamisel;

O.   arvestades, et kunstnike liikmesriikides viibimise näol on tavaliselt tegemist lühiajaliste perioodidega (vähem kui kolm kuud);

P.   arvestades, et kunstiloomega seotud elukutsetele omastest piiriülese liikuvusega seotud probleemidest nähtub, et selles valdkonnas tuleb ette näha konkreetseid meetmeid;

Q.   arvestades, et tuleb pidada esmatähtsaks vahetegemist harrastuskunstiga ja professionaalse kunstiga tegelemise vahel;

R.   arvestades, et kunstiõpetus tuleb liikmesriikide koolide õppekavadesse kaasata tõhusal viisil;

S.   arvestades, et ülalmainitud UNESCO konventsiooni näol on tegemist suurepärase alusega tunnustamaks kunstiloomeks vajaliku professionaalse kunstitegevuse tähtsust,

T.   arvestades, et direktiivi 2001/29/EÜ kohaselt tuleb liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, näha reprodutseerimisõiguse erandite või piirangute (reprograafia, eraviisiline koopiate valmistamine) puhul ette õiglane hüvitis autoritele;

U.   arvestades, et direktiivis 2006/115/EÜ sätestatakse esitajate ainuõigused ja nende õigus õiglasele tasule, mida ei tohi rikkuda;

V.   arvestades, et autorite ja esitajate autoriõigused ning moraalsed õigused kujutavad endast nende loomingulise töö ja kultuurile üldiselt antud panuse tunnustamist;

W.   arvestades, et kunstnike looming aitab kaasa kultuuripärandi arendamisele ja toetub inspiratsiooni saamisel riigi poolt säilitatavatele varasematele töödele,

Kunstnike olukorra parandamine Euroopas
Lepingud

1.   palub liikmesriikidel arendada või rakendada kunstiloomega seotud õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning kehtestada või rakendada selleks sidusaid ja üldisi meetmeid, mis hõlmavad lepingute valdkonda, sotsiaalkindlustust, haiguskindlustust, otsest ja kaudset maksustamist ning vastavust Euroopa eeskirjadele;

2.   rõhutab, et arvesse tuleks võtta kunstnike töömeetodite ebatüüpilist iseloomu;

3.   rõhutab lisaks vajadust võtta arvesse lavakunstiga seotud elukutsete ebatüüpilist ja ebakindlat olemust;

4.   julgustab liikmesriike välja arendama praktika- ja kvalifikatsiooni tõstmise lepinguid kunstielukutsetele;

5.   soovitab sellega seoses liikmesriikidel toetada kunstnike erialase kogemuse tunnustamist;

Kunstnike kaitse

6.   palub komisjonil ja liikmesriikidel pärast sektoriga konsulteerimist kehtestada Europassi formaadis kunstnike nn Euroopa kutsealane register, mis kajastaks kunstniku staatust, tema kehtivate lepingute laadi ja kogukestust ning andmeid tema tööandjate või ta tööle võtnud teenuseosutajate kohta;

7.   julgustab liikmesriike parandama koordineerimistegevust ning heade töötavade ja teabe vahetust;

8.   teeb komisjonile ülesandeks töötada koostöös kõnealuse sektoriga välja Euroopa kunstnike ja haldusasutuste asjaomaste instantside jaoks ühtlustatud ja arusaadav praktiline juhend, mis hõlmab kõiki riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil kehtivaid õigusakte haiguskindlustuse, töötuse ja pensionide valdkonnas;

9.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma vastavalt kahepoolsetele kohaldatavatele kokkulepetele võimalikke meetmeid, et tagada kolmandatest riikidest pärit kunstnike pensioni ja sotsiaalkaitse õiguste ülekandmine, kui nad pöörduvad pärast teises liikmesriigis töötamist tagasi oma päritoluriiki, ning tagada liikmesriikides omandatud töökogemuse arvestamise;

10.   julgustab komisjoni käivitama pilootprojekti, et katsetada Euroopa kunstnike spetsiifilise elektroonilise sotsiaalkindlustuskaardi juurutamist;

11.   leiab, et selline kaart, mis kajastab kogu teavet kunstniku kohta, võimaldab lahendada teatavaid kunstniku elukutsega seotud spetsiifilisi probleeme;

12.   rõhutab vajadust eristada kunstnike spetsiifilist liikuvust ja Euroopa Liidu töötajate üldist liikuvust;

13.   palub sellega seoses komisjonil hinnata mainitud spetsiifilise liikuvuse valdkonnas tehtud edusamme;

14.   palub komisjonil ametlikult kindlaks määrata kultuurivaldkonnad, kus ilmneb loominguliste jõudude ja talendi äravoolu oht ning palub liikmesriikidel innustavate meetmete abil toetada kunstnike jäämist või tagasipöördumist liikmesriikide territooriumile;

15.   palub lisaks sellele liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu Euroopa kõikide konservatooriumide, riiklike kunstikoolide ja muude ametlike lavakunstikoolide diplomite ja muude tunnistuste üleeuroopalisele tunnustamisele, et võimaldada nende diplomite ja tunnistuste omanikel töötada ja õppida kõikides liikmesriikides kooskõlas Bologna protsessiga; kutsub sellega seoses liikmesriike tungivalt üles edendama kvaliteetset isiklikku ja elukutselist väljaõpet andvaid ametlikke kunstiõpinguid, mis võimaldavad õpilastel mitte üksnes oma kunstivõimeid välja arendada, vaid annavad neile ka üldoskused muudes elukutsevaldkondades; rõhutab ühtlasi, et tähtis on esitada Euroopa tasandil meetmeid, mis hõlbustaksid kolmandate riikide riiklike konservatooriumide ja kunstiakadeemiate väljastatud diplomite ja muude tunnistuste tunnustamist, et hõlbustada liikmesriikidesse siseneda soovivate kunstnike liikuvust;

16.   palub komisjonil UNESCO vastava dokumendi alusel võtta vastu "Euroopa kunstiloome ja kunstiga tegelemise tingimuste harta", milles kinnitatakse kunstiloomega seotud professionaalse tegevuse olulisust ja soodustatakse lõimumist Euroopa piires;

17.   kutsub liikmesriike üles kõrvaldama kõiki piiranguid seoses uutest liikmesriikidest pärit kunstnike juurdepääsuga tööturule;

18.   palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, organiseerida kooskõlas direktiiviga 2006/115/EÜ ja direktiiviga 2001/29/EÜ tõhusalt reprodutseerimisõigustega seotud õiglase hüvitise ning autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õigustega seotud õiglase tasu maksmist;

19.   palub komisjonil viia läbi uuringu, kus analüüsitakse liikmesriikide võetud meetmeid, mis peaksid tõhusalt tagama, et autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste omanikud saavad õiglast hüvitist seaduslike erandite puhul, mida liikmesriigid kohaldavad kooskõlas direktiiviga 2001/29/EÜ ja direktiiviga 2006/115/EÜ seoses nende õiguste seadusliku kasutamisega;

20.   palub komisjonil viia läbi uuringu, kus analüüsitakse liikmesriikide võetud meetmeid, mis aitavad näha ette osa autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste omanikele makstava õiglasest hüvitisest pärineva sissetuleku kasutamise loomingulise tegevuse toetamiseks ning kunstnike sotsiaalse ja finantskaitse tagamiseks, ning kus analüüsitakse õiguslikke vahendeid ja tööriistu, mida võiks kasutada elavate Euroopa kunstnike kaitse rahastamisele kaasaaitamiseks;

21.   peab soovitavaks, et liikmesriigid uuriksid võimalust osutada kunstnikele lisaks praegusele abile täiendavat abi, näiteks nähes ette tasu originaalteoste ja nende õiguslikult kaitsmata tõlgenduste ärilistel eesmärkidel kasutamise eest ;

Viisapoliitika – kolmandate riikide kodanike liikuvus ja tööhõive

22.   rõhutab vajadust võtta arvesse praegu esinevaid probleeme, mis on seotud sellega, et teatavate Euroopa ja ühenduseväliste kunstnike puhul on viisa andmine seotud tööloa väljastamisega, ning neist probleemidest tulenevat ebakindlust;

23.   rõhutab asjaolu, et lühiajaliste töölepingute alusel töötavatel kunstnikel on kehtivaid viisa ja töölubade väljastamise eeskirju raske täita;

24.   palub komisjonil mõelda kunstnike suhtes praegu kehtivale viisade ja töölubade süsteemidele ning näha ette ühenduse eeskirjad selles valdkonnas ning selle protsessi tulemusena võiks näha ette spetsiifilise ajutise viisa Euroopa ja ühenduseväliste kunstnike jaoks, nii nagu see teatavates liikmesriikides juba toimib;

Elukestev õpe ja ümberõpe

25.   palub liikmesriikidel rajada erialase koolituse ja väljaõppe struktuurid, mis on ette nähtud kultuurivaldkonna professionaalide jaoks, et töötada antud valdkonnas välja tegelik tööhõivepoliitika;

26.   kutsub komisjoni üles koguma kokku kõik olemasolevad teaduslikud andmed ja trükised ning hindama uuringu abil, kuidas Euroopa Liidus võetakse arvesse kunstiloomega seotud erialade spetsiifilisi kutsehaigusi nagu artroos;

27.   tuletab meelde, et kunstnike tegevuse näol on tegemist pideva tegevusega, mis ei piirdu kunstiteenuste osutamise või etenduse toimumise ajaga;

28.   tuletab seoses sellega meelde, et proovide tsükli näol on tegemist tegeliku täisväärtusliku tööajaga, mida tuleb täiel määral võtta arvesse kunstnike karjääri kavandamisel, töötusperioodidel ja seoses pensionidega;

29.   palub komisjonil hinnata Euroopa koostöö ja vahetuste tegelikku taset kujutava kunsti alase kutsekoolituse valdkonnas ja edendada taolisi meetmeid elukestvale õppele ja kultuurile pühendatud 2007. aasta raames ja 2009. aasta Euroopa hariduse ja kultuuri aasta raames;

Harrastustegevuse ümberstruktureerimine

30.   rõhutab vajadust toetada kogu kunsti- ja kultuuritegevust, mida teostatakse eeskätt sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras oleva publiku jaoks ja mille eesmärgiks on parandada nende lõimimist;

31.   rõhutab harrastuskunstiga tegelemise tähtsust, mis on oluliseks elemendiks kohalike kogukondade kokkutoomisel ja kodanikuühiskonna ehitamisel;

32.   rõhutab, et ilma ametliku eriväljaõppeta kunstnikke, kes püüdlevad professionaalse kunstnikukarjääri poole, tuleks põhjalikult teavitada elukutse teatavatest aspektidest;

33.   palub sellega seoses liikmesriikidel julgustada ja toetada harrastustegevust, viidates pidevalt professionaalsetele kunstnikele;

Tagada kunsti- ja kultuuriharidus juba alates lapsepõlvest

34.   palub komisjonil viia läbi uuring kunstiõpetuse kohta Euroopa Liidus (sisu, pakutava koolituse – ametliku või muu – olemus, saavutatud tulemused ja karjäärivõimalused) ning edastada selle tulemused kahe aasta pärast;

35.   palub komisjonil julgustada ja edendada Euroopa kunstiõpilaste liikuvust, tugevdades õpilasvahetuse programme nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat asuvate riiklike konservatooriumide ja kunstikoolide vahel;

36.   palub komisjonil rahastada meetmeid ja pilootprojekte, mis eeskätt võimaldavad määrata kindlaks sobivad meetodid kunstiõpetuse jaoks koolis Euroopa süsteemi loomise kaudu, mille eesmärk on kunstiõpetuse õpetajatele kasu toova teabe ja kogemuste vahetamine;

37.   soovitab liikmesriikidel tõhustada kunstiõpetuse õpetajate väljaõpet;

38.   palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalust luua Erasmuse-laadne Euroopa liikuvusfond õpetajate ja noorte kunstnike vahetuseks; tuletab sellega seoses meelde oma soovi suurendada Euroopa kultuurieelarvet;

39.   palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada teabekampaania, mis oleks kunstiõpetuse kvaliteedi tagatiseks;

o
o   o

40.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT C 300 E, 11.12.2003, lk 156.
(2) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 459.
(3) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 124.
(4) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.
(5) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.
(6) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(7) EÜT C 175, 21.6.1999, lk 42.
(8) ELT L 376, 27.12.2006, lk 28.
(9) ELT L 372, 27.12.2006, lk 12.
(10) EKL 2000, lk I-2005.
(11) EKL 2006, lk I-5251.


Euroopa Parlamendi 2008. eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestus
PDF 214kWORD 93k
Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2008. eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2007/2018(BUD))
P6_TA(2007)0237A6-0202/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 2;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artiklit 31;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2);

–   võttes arvesse oma 29.märtsi 2007. aasta resolutsiooni 2008. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu – ja Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse eelprojekti kohta (I jagu) 2008. aasta eelarvemenetluseks(3);

–   võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2008. eelarveaasta esialgse eelarvestuse eelprojekti koostamise kohta;

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 22 lõikele 6 ja artiklile 73 juhatuse poolt 28. märtsil 2007. aastal koostatud esialgse eelarvestuse eelprojekti;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 73;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0202/2007),

A.   arvestades, et mitmeaastase raamistiku rubriigi 5 (halduskulud) 2008. aasta kasvumäär on 4,8 %, mis on kõrgem kui 2 %-line inflatsioonimäär;

B.   arvestades, et 2008. aasta eelarve peaks tuginema 2007. aasta eelarve tasemele, mida suurendatakse 2 %-lise inflatsioonimäära võrra, välja arvatud juhul, kui teisiti toimimiseks on erilised põhjused;

C.   arvestades, et 2008. aasta on viimane täisaasta enne Euroopa Parlamendi järgmiseid valimisi;

D.   arvestades, et 2008. aasta poliitilised prioriteedid on parema õigusloome võimaldamiseks parlamendiliikmetele tõhusate teenuste osutamine, Euroopa Parlamendi ja selle fraktsioonide teabevahetusvahendite tõhususe ning eelarvevahendite eraldamise parandamine;

E.   arvestades, et juhatuse poolt 28. märtsil 2007. aastal vastu võetud mitmete uute projektide hinnanguline maksumus selgub alles septembris, kui esitatakse kirjalik muutmisettepanek,

Finantsaspektid

1.   tuletab meelde, et 2008. aasta eelarve peaks olema "ELi maksumaksja eelarve", mille eesmärk on kõikide asjaomaste protsessis osalejate vastutustundlik käitumine eelarve valdkonnas ning tõsisel arutlusel põhinev rahalisi vahendeid puudutavate otsuste tegemine;

2.   tuletab meelde, et ülalmainitud 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis vastuvõetud soovitus 2008. aasta kohta hõlmab ühest küljest eelarve koostamist tasemel, mis võimaldab institutsioonil teha tõhusaimat tööd rahaliste vahendite mõistliku taseme piires, õigustatud ja tegelike eelarveliste vajaduste põhjal ning teisest küljest seda, et Euroopa Parlamendi eelarve kasv ei või olla suurem kui jooksevhindade korrigeerimine;

3.   seoses sellega rõhutab, et Euroopa Parlamendi teenistusruumide ostmine Euroopa Parlamendi kolmes töökohas peaks pikemas perspektiivis tooma ELi maksumaksja jaoks kaasa olulise säästu; on valmis arutama inflatsioonimäära ja mitmeaastases raamistikus ettenähtud kasvumäära vahele jääva varu vajaliku osa kasutamist sõltuvalt rahalistest vajadustest, mis tulenevad Euroopa Parlamendi teenistusruumide omamisega seotud konkreetsetest olukordadest;

4.   tuletab meelde, et eespool nimetatud suuniseid käsitlevas resolutsioonis lepiti kokku, et kõik eelarvevahendite taotlused peaksid rajanema õigustatud vajadustel; märgib, et eelarvepädevale institutsioonile ei ole antud piisavalt üksikasjalikku ja täpset teavet kõigi eelarveeraldiste kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et esialgses eelarvestuse projektis määratakse 55 000 000 eurot peatükki 10 6 ("pooleliolevate prioriteetsete projektide reserv") ja 10 300 000 eurot valimiseelse kampaania jaoks, kusjuures nende summade kohta ei tooda üksikasjalikumaid põhjendusi; tuletab meelde, et suunistes rõhutati, et juhul, kui ei ilmne tegelikel vajadustel rajanevaid põhjendusi, peaks Euroopa Parlamendi 2008. aasta eelarve tase jääma 2007. aasta eelarve tasemele, võttes arvesse jooksevhindade tõusu ning tagades seejuures, et institutsiooni tõhusas toimimises ei esine tõrkeid; kordab taas, et 20 % rubriigist 5 peaks moodustama eelarve ülempiiri; märgib pettumusega, et juhatus on määranud eelarve mahuks 1 491 400 000 eurot, mis moodustabki kokku 20 % rubriigist 5;

5.   rõhutab tõsiasja, et 2008. aasta esialgse eelarvestuse projekt on võrreldes 2007. aasta eelarvega suurenenud 6,7 % võrra ja seda vaatamata kokkuhoiule, mis saavutati menetluste stenogrammide tõlkimise lõpetamisega (9 000 000 eurot) ning lahkumistoetustega seotud kulude juhtimise üleandmisega komisjonile;

6.   uurib üksikasjalikult peatükis 10 6 ettenähtud projektide ettepanekuid ("pooleliolevate prioriteetsete projektide reserv"); nõuab, et projekte selgitav teave edastatakse asjaomasele komisjonile õigeaegselt; eelistab praeguses etapis jätta peatükki 10 4 ("teabepoliitika reserv") ja peatükki 10 6 ("pooleliolevate prioriteetsete projektide reserv") märge "pro memoria" (p.m.), mistõttu eelarve mahuks jääks 1 436 400 000 eurot, mis tähendaks 2007. aasta eelarvega võrreldes 2,8 % kasvu; on valmis otsustama uutele projektidele eraldatava summa üle, kui nende kohta esitatakse konkreetne teave;

7.   väljendab muret seoses assigneeringujääkide ümberpaigutamise kõrge määraga viimastel aastatel, mis on hüppeliselt kasvanud 124 144 556 euroni 2005. aastal ja 105 871 425 euroni 2006. aastal; tuletab meelde, et arvukad ümberpaigutamistaotlused aasta jooksul muudavad eelarvepädevate institutsioonide poolt kindlaks määratud eraldisi; palub administratsioonil hinnata assigneeringuid täpsemalt;

8.   märgib, et 2008. aastal maksab Belgia riik Euroopa Parlamendile tagasi 22 700 000 euro suuruse ettemakse, mis tehti Brüsseli teenistusruumide ehitamise otsuse langetamise ajal; märgib lisaks, et nimetatud assigneeringut käsitletakse sihtotstarbelise tuluna ning seda kasutatakse ainult hoonetega seotud kulude rahastamiseks;

Informatsioonipoliitika

9.   võtab teadmiseks ettepaneku eralda informatsioonipoliitikale kokku 41 800 000 eurot, millest 10 300 000 eurot suunatakse 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistega seotud teadlikkuse tõstmise kampaaniale, 9 000 000 eurot Euroopa Parlamendi telekanali (WebTV) rakendamisele, 15 700 000 eurot audiovisuaalkeskusele ning 6 800 000 eurot külastajate keskuse ehituse lõpuleviimisele;

10.   toetab juhatuse ettepanekut korraldada seoses Euroopa Parlamendi järgmiste valimistega teabekampaania; taunib siiski tõsiasja, et nimetatud kampaania raames kavandatavaid meetmeid ei määratleta enne 2007. aasta lõppu; nõuab, et administratsioon esitaks ettepaneku enne eelarve esimest lugemist ning nõuab, et lisatakse otsest teabevahetust Euroopa Parlamendi ja kodanike vahel toetavad asjakohased ettepanekud; on otsustanud kuni üksikasjalikuma teabe laekumiseni nende summade kasutamise kohta paigutada valimisteks ettenähtud 10 300 000 eurot peatükki 10 0 ("määratlemata otstarbega assigneeringud") ja vähendada vastavalt vastavaid eelarveridu;

11.   arvab, et külastajate rühmade programmiga sarnase eriprogrammi väljatöötamine, mis keskendub väikesele ja kohalikule meediale, oleks parlamendiliikmete jaoks huvitav, sest see oleks üks tõhusaimatest viisidest liidu kodanike teadlikkuse tõstmiseks Euroopa Parlamendi tegevusest; soovib, et kvestorid uuriksid, kas on teostatav igale parlamendiliikmele sobivate vahendite tagamine selleks, et kutsuda kohalikke ajakirjanikke Euroopa Parlamenti;

12.   märgib, et WebTV projekt on viivituste tõttu 2007. aasta sügisesse edasi lükkunud; rõhutab, et 2007. aasta eelarves peatükki 10 4 ("teabepoliitika reserv") eraldatud ja kirjendatud assigneeringuid ei kasutata, ehkki seda esialgselt loodeti; arvab, et kui prototüüp lõplikult heaks kiidetakse, võib selle summa üle kanda 2008. aastasse, millega oleks kaetud nimetatud aasta vajadused; on seetõttu seisukohal, et 2008. aastaks taotletud 9 000 000 eurot tuleks kanda peatükki 10 1 ("ettenägematute kulude reserv") kuni projekti kulude kohta täpsema hinnangu saamiseni projekti kinnitamise korral ning täiendava informatsiooni laekumiseni sellise summa vastuvõtusuutlikkuse kohta;

13.   tunnistab, et külastajate keskuse ja audiovisuaalkeskuse ehituse lõpetamiseks taotletud eelarveeraldised vastavad esialgsetele hinnangutele; rõhutab, et nende täitmine sõltub olulisel määral D4 ja D5 hoonete valmimistähtaegadest, mille puhul võib vastavalt peasekretäri poolt 12. märtsil 2007. aastal juhatusele edastatud teabe kohaselt esineda viivitusi; palub seetõttu administratsioonil teavitada asjaomast komisjoni asjade käigust, et viimane saaks 2008. aasta eelarvesse sisse viia vajalikud kohandused;

Mitmekeelsus

14.   on valmis arutama suulise tõlke teenistuse ümberkujundamise ettepanekut, nõudes samas, et administratsioon jõustaks aktiivsemalt mitmekeelsuse eeskirja, et tagada parlamendiliikmetele sobiv ja tõhus keeleline tugi eelkõige Euroopa Parlamendi juhtorganite ametlikel koosolekutel ning vältida puudusi ja kõnealuse teenuse vastutustundetut kasutamist või väärkasutamist; on valmis selle raames arutama võimalust muuta nimetatud teenus personaalsemaks keeleliseks abiks; tuletab meelde, et kõiki parlamendiliikmeid tuleb kohelda õiglaselt, olenemata nende emakeelest;

15.  15 juhib tähelepanu asjaolule, et kõikides suulise tõlke teenistusele antavates soovitustes tuleb arvesse võtta Kontrollikoja aruannet ning need peavad põhinema igakülgsel kvalitatiivseid näitajaid hõlmaval kvaliteedikontrolli süsteemil;

16.   väljendab tõsist muret seoses asjaoluga, et dokumentide tõlked ei ole sageli komisjonide arutelude ajaks kõikides keeltes valmis, mis avaldab negatiivset mõju komisjonide tööle ning tekitab olemasolevate ressursside ebaefektiivset kasutamist (eriti arvestades erakorraliste koosolekute arvu kasvu); rõhutab, et kõikide parlamendiliikmete võrdse kohtlemise ja Euroopa Parlamendi töö korrapärase kulgemise tagamiseks on väga oluline võtta vajalikke meetmeid, et säilitada tõhus tõlkesüsteem; nõuab administratsioonilt kõigi vajalike jõupingutuste tegemist asjakohaste vahendite leidmiseks ning tõlketeenistuse nõuetekohase töökorralduse tagamiseks, et vältida puudujääke ja sellest tulenevat kulude suurenemist, eriti nendel juhtudel, kui otsuste tegemise tähtajad on asutamislepingus kindlaks määratud;

Hooned

17.   väljendab üllatust seoses punkti 2 0 0 0 ("rent") olulise suurendamisega 5 131 200 euroni, mis tähendab Strasbourgi hoonete ostmisega saavutatud säästust poole ärakasutamist; mõistab, et 19,85 % kasv tugineb muutustele kinnisvaraturul ja vajadusele rentida Luksemburgis veel hooneid KAD hoone juurdeehitustööde ajaks; soovitab administratsioonil neid tegureid arvesse võtta, enne kui nad teevad ettepaneku välisbüroode ostmiseks, mida ei saa kolme töökohta arvesse võttes prioriteetseks pidada;

18.   võtab teadmiseks viivituse KAD hoone juurdeehituse ehitusel, mis on tingitud peamiselt Luksemburgi riigi otsusest loobuda kauplusepindade rajamisest; tunnistab, et kõnealune otsus lihtsustab hoone haldamist eelkõige turvalisuse seisukohast; väljendab siiski kahetsust, et ehitustööd ei saa alata õigeaegselt ja juurdeehituse kasutuselevõtmine lükkub 2012. aasta lõppu, mistõttu tuleb ajutiselt kasutatavaid hooneid pikemalt rentida; palub enda teavitamist selle projektiga seotud arengutest;

19.   rõhutab, et punkt 2 0 0 7 ("teenistusruumide sisustamine") on võrreldes 2007. aastaga suurenenud 72,24 % võrra 30 008 000 euroni; otsustab jätta alapunkti 2007/03 ("sisustamine, Brüssel") all spordikeskuse jaoks ettenähtud 3 000 000 eurot reservi, kuni Euroopa Parlamendi pädevad organid on langetanud lõpliku otsuse projekti ja selle rahastamise kohta; ootab 30. aprilliks 2007. aastaks kavandatud ehitusvajadusi ja käituskulusid käsitleva raporti esitamist;

20.   on kindlal seisukohal, et hoonete rentimise, ostmise ja sisustamise üle otsustamisel tuleb kohaldada üldist lähenemisviisi; arvab, et kõikide kinnisvarapoliitikaga seotud otsuste puhul tuleb arvestada pikemaajalisi finantstagajärgi; hindab enne taotletavate assigneeringute eraldamist kinnisvarapoliitikaga seotud üldkulusid käsitlevat teavet; palub administratsioonil anda sisustamistööde kohta üksikasjalikku teavet, eriti tööde kohta, mis on ette nähtud Brüsselis ja äsja Strasbourgis omandatud hoonetes;

Informaatika

21.   märgib, et infotehnoloogiakulud on viimase nelja aasta jooksul kasvanud 28 %; arvab, et rakendatav strateegia oli kasulik Euroopa Parlamendi infotehnoloogiasüsteemide kaasajastamiseks, kasutajatele osutatavate teenuste parandamiseks ja uue veebilehe väljatöötamiseks; rõhutab siiski, et selle tulemusena on projektide arv tõusnud 477 ja mõned põhifunktsioonid on jäetud koosseisuväliste töötajate kätte; rõhutab, et kuna administratsioon peab põhjendama oma rahastamistaotluseid, peaks infotehnoloogia direktoraat tegema ettepanekuid kulude ratsionaliseerimise kohta kirjalikus muutmisettepanekus;

22.  22 märgib, et telekommunikatsioonikulude hinnang on ligikaudu sama kui 2005. aasta oma, samas kui tegelikult on kulud alates 2004. aastast igal aastal vähenenud tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule ning sektori üldisele hinnalangusele, ning 2006. aastal jäid kulud 2 100 000 euro võrra prognoositust väiksemaks; kutsub peasekretäri üles koostama eelarvekomisjonile raporti praeguste VoIP tehnoloogiate kasutamise kohta telefonside kulude vähendamiseks;

Personal

23.   tunnistab, et juhatuse taotlus uute ametikohtade kohta ulatub praeguses etapis 16 ametikohani (7 AST3 ja 9 AD5 ametikohta); avaldab kahetsust, et töötajate ümberpaigutamine hõlmab ainult 10 ametikohta; kutsub administratsiooni üles esitama üksikasjalikku teavet mõju kohta, mida avaldab uue Streamline tarkvara rakendamine ametikohtade vähendamisele ja töötajate ümberpaigutamisele, ning muude suunistes nimetatud töötajate ümberpaigutamise võimalusi käsitlevate lühikese ja keskmise tähtajaga strateegiate kohta; on seisukohal, et iga-aastane sihtmärk peaks olema vähemalt 1 %; kinnitab oma valmisolekut võtta enne lõpliku otsuse tegemist arvesse taotluste kohta esitatud üldist ülevaadet ja selgitusi; teeb seetõttu ettepaneku kanda taotletavad ametikohadega seotud assigneeringud ajutiselt reservi;

24.   tuletab meelde vajadust saavutada ELi kümnest liikmesriigist, samuti Rumeeniast ja Bulgaariast töötajate töölevõtmise täielik tase; peab seda oluliseks elemendiks parlamendiliikmetele tõhusa toetuse osutamisel, eriti keeleliste teenuste puhul; tunnustades seda peamise eesmärgina, palub administratsioonil esitada ettepaneku nimetatud teenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise asjakohaste meetmete kohta;

25.   rõhutab, et pärast juhatuse hiljutisi otsuseid jäävad personalivajaduste osas siiski mitmed vastamata küsimused, nagu uue koodeksi mõju meditsiinikeskuse toimimisele; tuletab administratsioonile meelde, et viimane peaks iga aasta märtsiks ja septembriks esitama ajakohastatud aruande töölevõtmise olukorra kohta seoses laienemisega, ning soovib iga uue taotluse kohta saada seda põhjendavat üksikasjalikku teavet enne esimest lugemist;

26.   võtab teadmiseks ettepanekud, mis käsitlevad alaliste ja ajutiste ametikohtade kõrgemale palgaastmele üleviimist, ametikohtade muutmist ning võimalikku ad personam edutamist Euroopa Parlamendi sekretariaadis; otsustab nende käsitlemise edasi lükata esimese lugemiseni ning arvata asjaomased assigneeringud reservi;

27.   võtab teadmiseks, et ettepanekud, mis käsitlevad fraktsioonide töötajate kõrgemale palgaastmele üleviimist, esitatakse hiljem; on valmis neid arutama esimesel lugemisel;

28.   on seisukohal, et pingutusi tuleb teha selleks, et vähendada Strasbourgi lähetatud töötajate hulka ning kasutada võimaluse korral paremini ära uusi tehnoloogilisi võimalusi, nagu videokonverentsid; otsustab, et artiklile 3 0 0 ("töötajate lähetuskulud") eraldatud assigneeringud ei peaks olema suuremad kui 2007. aasta eelarve tase ning kirjendab 2008. aastaks taotletava 1 490 000 euro suuruse kasvu peatükki 10 0 ("määratlemata otstarbega assigneeringud");

Mitmesugust

29.   kordab, et uue sissepääsukaartide süsteemi kiire rakendamine parandab oluliselt turvalisust hoonetes; väljendab üllatust seoses kasvuga punktis 2 1 4 ("tehniline varustus ja sisseseade") ning eriti 36,8 % kasvuga turvalisuse alapunktis võrreldes eelmise aasta eelarvega, mis on tingitud turvalisuse tagamise infrastruktuuri käituskulude suurenemisest ja teatud investeeringutest, nagu uus raadiosüsteem; rõhutab, et turvalisus Euroopa Parlamendi teenistusruumides ning parlamendiliikmete ja töötajate turvalisus on oluline küsimus, millele tuleb siiski selle finantsmõju arvestades mõistlikult läheneda; kutsub administratsiooni üles vaatama oma taotlust uuesti läbi, pidades silmas eespool esitatud aspekte, ning esitama kirjaliku muutmisettepaneku esitamise ajal uut ettepanekut; otsustab seetõttu kirjendada uute projektide jaoks eraldatud 2 000 000 eurot peatükki 10 0 ("määratlemata otstarbega assigneeringud");

30.   tuletab peasekretärile meelde, et oma 1. juuni 2006. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse ja 26. oktoobri 2006. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta (I, II, IV, V, VI, VII ja VIII jagu)(4), paluti administratsioonil 15. detsembriks 2006 käivitada teavitusstrateegia seoses sellega, et parlamendiliikmed pole tihti olemasolevatest tugiteenustest täielikult teadlikud ja et kuni praeguseni pole asjakohasele parlamendi komisjonile ühtegi ettepanekut tehtud;

31.   palub administratsioonil ajakohastada oma hinnangud assigneeringutele, mida vajatakse seoses EMASiga;

32.   võtab teadmiseks kavandatavad muudatused liigenduses; tuletab meelde, et oodatakse delegatsioonide ja assambleede rahastamist ja kulusid käsitlevat raportit; otsustab käesolevas etapis mitte nõustuda liigenduse muudatustega artiklis 2 1 4 ("tehniline varustus ja sisseseade") ja punktides 3 2 4 4 ("rühmakülastuste organiseerimine ja külastusrühmade vastuvõtt, programm Euroscola ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest"), 3 2 4 5 ("konverentside, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine"), 3 2 4 6 ("parlamendi telekanal"), 3 2 4 9 ("teabevahetus riikide parlamentidega") ja väljapakutud uues punktis 3 0 4 7 ("mitmesugused kulutused seoses EUROLAT parlamentaarse assamblee koosolekute korraldamisega");

33.   on veendunud vajaduses tugevdada suhteid Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi liikmesriikide parlamentide ning demokraatlikult valitud kolmandate riikide parlamentide liikmete vahel; kinnitab oma valmisolekut toetada pärast üksikasjalikuma teabe saamist programmi, mis hõlmab teabevahetust riikide parlamentidega (punkt 3 2 4 9);

o
o   o

34.   võtab vastu 2008. eelarveaasta esialgse eelarvestuse;

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Belgia Kuningriigile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 13.12.2006, lk 1).
(2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0099.
(4) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 253 ja vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0452.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika