Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (KOM(2006)0110 – C6-0157/2006 – 2003/0218(CNS))

P6_TA(2007)0266 A6-0211/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse muudetud komisjoni ettepanekut (KOM(2006)0110)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 punkti 3 alapunkti a;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0157/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0211/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 3 (3)  Biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine on oluline samm nende uute elementide kasutamise poole, mis loovad usaldusväärsema seose omaniku ja elamisloa vahel, aidates oluliselt kaasa elamisloa kaitsmisele väärkasutuse vastu. Arvesse tuleks võtta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendis nr 9303 sätestatud tehnilisi nõudeid masinloetavatele viisadele. (3)  Biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine on oluline samm nende uute elementide kasutamise poole, mis loovad usaldusväärsema seose omaniku ja elamisloa vahel, aidates oluliselt kaasa elamisloa kaitsmisele väärkasutuse vastu. Sama rangeid turvanõudeid, nagu on kehtestatud liikmesriikide isikutunnistustele, tuleks kohaldada elamislubade suhtes. Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 3 A (uus) (3 a)  Ühtse elamisloa biomeetrilisi tunnuseid tohib kasutada ainult dokumendi autentsuse tõendamiseks ja selle omaniku isiku tuvastamiseks kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui elamisloa esitamist nõuab seadus. Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 5 (5)  Käesolevas määruses sätestatakse üksnes need tehnilised nõuded, mis ei ole salajased; neile nõuetele tuleb lisada täiendavad turvaelemendid, mis võivad jääda salajasteks, et takistada järeletegemist ja võltsimist, ja mis ei tohi sisaldada isikuandmeid või viiteid isikuandmetele. Selliste täiendavate tehniliste nõuete vastuvõtmise pädevus tuleks anda komisjonile, keda abistab nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisaformaadi kohta) artikli 6 alusel asutatud komitee. (5)  Käesolevas määruses sätestatakse üksnes need tehnilised nõuded, mis ei ole salajased; neile nõuetele tuleb lisada täiendavad turvaelemendid, mis võivad jääda salajasteks, et takistada järeletegemist ja võltsimist, ja mis ei tohiks sisaldada isikuandmeid või viiteid isikuandmetele. Selliste täiendavate tehniliste nõuete vastuvõtmise pädevus tuleks anda komisjonile, keda abistab nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisaformaadi kohta) artikli 6 alusel asutatud komitee. Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 lõike 1 punkt d (määrus (EÜ) nr 1030/2002) d) tehnilised nõuded biomeetriliste tunnuste elektroonilisele andmekandjale ja selle turvalisusele, sealhulgas volitamata kasutamise ennetamiseks; d) tehnilised nõuded biomeetriliste tunnuste elektroonilisele andmekandjale ja selle turvalisusele, et tagada eelkõige kõnealuste andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus ning nende kasutamine vastavalt käesolevas määruses seatud eesmärkidele, sealhulgas volitamata kasutamise ennetamiseks; Muudatusettepanek 5 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 lõike 1 punkt e (määrus (EÜ) nr 1030/2002) e) nõuded näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedile ja nende ühtsed standardid." e) nõuded näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedile ja nende ühtsed standardid, ühised kohustused või nõuded seoses selliste kujutiste spetsiifilisusega, ühine metoodika ja parimad tavad nende rakendamiseks, varumenetlused isikutele, kellelt ei ole võimalik võtta loetavaid sõrmejälgi või kes võivad olla valesti tuvastatud; Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 lõike 1 punkt e a (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002) e a) asjakohased protseduurid ja erieeskirjad nende laste kaitsmiseks, kelle biomeetrilisi tunnuseid kogutakse, eriti olukordades, kus neilt võetakse sõrmejäljed. Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 1 PUNKT 2 A (uus) Artikli 2 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002) (2 a)  Artiklile 2 lisatakse järgmine lõige 2 a: 2 a.  Vastu võetud rakendusmeetmed edastatakse korrapäraselt Euroopa Parlamendile. Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 1 PUNKT 3 A (uus) Artikli 3 teine a lõik (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002) (3 a)  Artiklile 3 lisatakse järgmine lõik: "Iga liikmesriik edastab komisjonile nimekirja pädevatest asutustest, kellel on volitatud juurdepääs elamislubades sisalduvatele biomeetriliste tunnuste andmetele kooskõlas käesoleva määrusega, ning selle mis tahes muudatused. Kõnealuses nimekirjas täpsustatakse iga asutuse kohta eraldi, milliseid andmeid ja mis otstarbel ta otsida võib. Komisjon tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas ning teeb ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja kättesaadavaks oma koduleheküljel." Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 1 PUNKT 4 Artikli 4 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1030/2002) Artiklis 4a osutatud elamisloa elektroonilisel andmekandjal ei näidata mitte mingit teavet masinloetavas vormis, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva määruse või selle lisaga ette nähtud või kui asjaomase reisidokumendi väljaandnud riik on seda vastavalt oma õigusele kõnealuses dokumendis nimetanud. Liikmesriigid võivad selliste e-teenuste nagu e-valitsuse ja e-äri jaoks lisada elamisloale täiendava kontaktkiibi, nagu see on sätestatud käesoleva määruse lisa 16. osas. Artiklis 4a osutatud elamisloa elektroonilisel andmekandjal ei näidata mitte mingit teavet masinloetavas vormis, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva määruse või selle lisaga ette nähtud või kui asjaomase reisidokumendi väljaandnud riik on seda vastavalt oma õigusele kõnealuses dokumendis nimetanud. Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 1 PUNKT 5 Artikkel 4a (määrus (EÜ) nr 1030/2002) "Elamisloa ühtne vorm sisaldab elektroonilist andmekandjat näokujutisega. Liikmesriigid lisavad ka koostalitusvõimelises vormingus sõrmejäljed. Andmeid turvatakse ja elektrooniline andmekandja on piisava mahu ja suutlikkusega, et kindlustada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus." "Elamisloa ühtne vorm sisaldab elektroonilist andmekandjat näokujutisega ja omaniku kahe sõrmejälje kujutist, kõik koostalitusvõimelises vormingus. Andmeid turvatakse ja rangelt turvaline elektrooniline andmekandja on piisava mahu ja suutlikkusega, et kindlustada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus." Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 4b lõige 1 (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002) (5 a)  Lisatakse järgmine artikkel 4b: "Artikkel 4b 1.  Elektroonilist andmekandjat võivad kasutada üksnes need liikmesriigi biomeetriliste andmete lugemiseks ja säilitamiseks pädevad asutused, kes on kantud artikli 3 teises a lõigus ettenähtud nimekirja." Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 4b lõige 2 (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002) 2.  Elektroonilisele andmekandjale salvestatud biomeetrilisi andmeid ei tohi muuta ega kustutada mitte ükski asutus. Sellise vajaduse tekkimisel antakse välja uus elamisluba. Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 4b lõiked 3 ja 4 (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002) 3.  Andmekaitsega oluliselt seotud otsused, mis käsitlevad näiteks andmete sisestamist ja kättesaadavust, andmete kvaliteeti, elektroonilise andmekandja tehnilist vastavust ja biomeetriliste tunnuste kaitse turvameetmeid, võetakse vastu määrusega, mille koostamisel osaleb Euroopa Parlament täiel määral. 4.  Euroopa andmekaitseinspektor täidab kõikide andmekaitsega seotud juhtumite puhul nõuandvat rolli. Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 1 PUNKT 6 A (uus) Artikli 9 lõige 4a (uus) (määrus (EÜ) nr 1030/2002) 6 a)  Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige 4 a: "Liikmesriigid edastavad komisjonile korrapäraselt käesoleva määruse rakendamise hindamised, mis põhinevad ühiselt kokkulepitud standarditel, eelkõige seoses eesmärkidega, mille jaoks andmeid kasutatakse, ning asutustega, kellel võib olla kõnealusele teabele juurdepääs. Samuti teavitavad nad komisjoni kõigist käesoleva määruse rakendamisel ilmnenud probleemidest ning vahetavad parimaid kogemusi käsitlevat teavet komisjoniga ning omavahel."

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus metallilise elavhõbeda ekspordi keelustamise ja turvalise ladustamise kohta (KOM(2006)0636 – C6-0363/2006 – 2006/0206(COD))

P6_TA(2007)0267 A6-0227/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0636)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 133 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0363/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0227/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. juunil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007 metallilise elavhõbeda, kinaveri, kalomeli, elavhõbedaühendite ja teatavate elavhõbedat sisaldavate toodete ekspordi keelustamise ja turvalise ladustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(3)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Elavhõbeda sattumine keskkonda kujutab endast üldist ohtu, mis nõuab kohalike, riiklike, regionaalsete ja ülemaailmsete meetmete kasutuselevõttu.

(2)  Vastavalt komisjoni poolt nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud teatisele ühenduse elavhõbedaalase strateegia kohta(5) ja Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta resolutsioonile(6) selle strateegia kohta tuleb vähendada inimeste ja keskkonna elavhõbedaga kokkupuute riski.

(3)  Ühenduse tasandil võetavaid meetmeid tuleb vaadelda osana elavhõbedaga kokkupuute vähendamisele suunatud rahvusvahelistest, eriti aga ÜRO keskkonnaprogrammi elavhõbedakava raames tehtavatest jõupingutusest.

(4)  Elavhõbeda suhtes ei kohaldata veel siduvaid piiranguid mitmepoolsete keskkonnakokkulepete alusel, välja arvatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta protokoll raskmetallide kohta.

(5)  Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistasid elavhõbedakaevanduste sulgemisest Almadéni piirkonnas (Hispaania) tulenevaid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid probleeme ja olid seisukohal, et on soovitatav võtta vastu piisavad hüvitusmeetmed, et võimaldada kahjustatud piirkonnal leida kohaliku keskkonna, tööhõive ja majandustegevuse jaoks elujõulised lahendused. Oma eespool nimetatud resolutsioonis oli Euroopa Parlament seisukohal, et Almadénis asuvad kaevandused oleksid hea koht metallilise elavhõbeda ohutuks ladustamiseks.

(6)  Elavhõbeda ülemaailmse pakkumise märgatavaks vähendamiseks tuleks metallilise elavhõbeda, kinaveri, kalomeli ja elavhõbedaühendite eksport ühendusest keelata. Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada ulatuslikumaid ja rangemaid keelde vastavalt asutamislepingu artiklile 176.

(7)  Samal põhjusel tuleks keelata ka nende elavhõbedat sisaldavate toodete eksport, mille turuleviimine on Euroopa Liidus keelatud või keelatakse see lähemal ajal. Komisjon peaks koostama sellistest toodetest koondnimekirja, mida tuleks ajakohastada kord aastas vastavalt ühenduse õiguse arengule.

(8)  Metallilise elavhõbeda, kinaveri, kalomeli ja elavhõbedaühendite import tuleks keelata, et tagada inimeste tervise ja keskkonna parem kaitse Euroopa Liidus.

(9)  Ekspordikeelu tulemusena tekivad ühenduses suured elavhõbeda ülejäägid, mille uuesti käibelelaskmist tuleks vältida. Seetõttu tuleks ühenduses tagada sellise elavhõbeda turvaline ladustamine.

(10)  Liikmesriigid peaksid korrapäraselt esitama komisjonile teavet riiki sissetoodava või riigist väljaviidava või oma territooriumil piiriüleselt kaubeldava metallilise elavhõbeda, kinaveri ja elavhõbedaühendite kohta, et õigusakti tulemuslikkust oleks võimalik õigeaegselt hinnata. Kogu selline teave peaks olema avalikkusele kergesti kättesaadav.

(11)  PARCOMi (maismaalt lähtuva merereostuse vältimise Pariisi komisjon) otsusega 90/3 nõustuti eesmärgiga sulgeda järk-järgult elektrokeemilist elavhõbeelementi kasutavad kloorleeliste tehased lõplikult aastaks 2010. Kloorleeliste tööstuses kasutusest kõrvaldatud elavhõbeda turvaliseks ajutiseks ladustamiseks on teatavat liiki prügilate puhul asjakohane kehtestada erand nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta)(7) artikli 5 lõike 3 punktist a ning sätestada, et maapealse kättesaadava ladustamise puhul ei kohaldata nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsuse 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ(8) artikli 16 ja II lisa kohaselt, lisa punktis 2.4 nimetatud kriteeriume.

(12)  Inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu ajutise ladustamise tagamiseks tuleb maa-aluse ladustamise suhtes otsuse 2003/33/EÜ kohaselt teostatavat ohutuse hindamist täiendada erinõuetega ning muuta see kohaldatavaks ka maapealse kättesaadava ladustamise puhul.

(13)  Kloorleeliste tööstus peaks määruse jõustamise hõlbustamiseks saatma komisjonile ja asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele kõik asjaomased andmed, mis puudutavad nende tehastes elektrokeemiliste elavhõbeelementide kasutusest kõrvaldamist. Tööstussektorid, kes saavad elavhõbedat maagaasi puhastamisel või mitteraudmetallide kaevandamisest ja väljasulatamisest tuleneva kõrvalsaadusena, peaksid samuti esitama komisjonile ja asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele asjakohased andmed. Komisjon peaks tegema kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

(14)  Ilma et see piiraks asutamislepingu ja eriti selle artiklis 81 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist, on elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja elavhõbedat sisaldavate toodete importimise, eksportimise, ajutise ladustamise ning ohutu lõpliku kõrvaldamisega ja ladustamisega seotud täiendatavate meetmete vajaduse hindamiseks asjakohane korraldada teabevahetust kõikide sidusrühmadega.

(15)  Käesoleva määruse õigeaegse hindamise võimaldamiseks peaksid liikmesriigid esitama teavet ajutiseks ladustamiseks ettenähtud rajatistele väljastatud lubade ning käesoleva määruse kohaldamise ja selle turumõjude kohta.

(16)  Selleks et välja selgitada, kas käesolevat määrust on vaja muuta, peaks komisjon arvestama nimetatud teavet hindamisaruande esitamisel.

(17)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid soodustama ja edendama teadlikkust ning tagama, et metallilise elavhõbeda, kinaveri ja elavhõbedaühendite ekspordikeelu ning metallilise elavhõbeda ladustamisega seotud teave oleks avalikkusele kättesaadav.

(18)  Komisjon peaks samuti jälgima elavhõbeda pakkumise ja nõudluse ning eriti mitmepoolsete läbirääkimistega seotud rahvusvahelisi suundumusi, esitades vastava aruande, mis võimaldaks hinnata üldise lähenemisviisi kooskõla.

(19)  Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende kohaldamise. Nimetatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(20)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid osutama otsest tehnilist abi arenguriikidele ja üleminekujärgus majandusega riikidele või kaudset abi valitsusväliste organisatsioonide (VVOde) projektidele antava toetuse kaudu, kusjuures osutada tuleks eelkõige abi, mis hõlbustab üleminekut elavhõbedat mittesisaldavatele alternatiivsetele tehnoloogiatele ning elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutusalade ning nende keskkonda sattumise järkjärgulist kõrvaldamist.

(21)  Määrus lähtub vajadusest kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

(22)  Kuna käesoleva määruse eemärki, nimelt elavhõbedaga kokkupuute vähendamist ekspordikeelu ja ladustamiskohustuse kehtestamise abil, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning arvestades selle mõju kaupade liikumisele, ühisturu toimimisele, samuti elavhõbedasaaste piiriülest levikut on seda parem saavutadad ühenduse tasandil ja seega võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. detsembrist 2010 on metallilise elavhõbeda (Hg, CASi nr 7439-97-6), kinaveri ja elavhõbedaühendite, mille elavhõbedakontsentratsioon on suurem kui 5 massiprotsenti, eksport ühendusest keelatud.

Alates 1. detsembrist 2010 keelatakse elavhõbedasisaldusega toodete eksport, mille müük või turustamine on Euroopa Liidus keelatud.

Artikkel 2

Alates 1. juulist 2010 on metallilise elavhõbeda (Hg, CASi nr 7439-97-6), kinaveri ja elavhõbedaühendite, mille elavhõbedakontsentratsioon on suurem kui 5 massiprotsenti, import ühendusse keelatud.

Liikmesriigid peaksid rahuldama oma elavhõbeda vajaduse jäätmetest ja toorsaadustest saadava elavhõbeda taaskasutamisest.

Artikkel 3

Alates 1. detsembrist 2010 tagavad liikmesriigid, et metallilise elavhõbeda, mida kloorleeliste tööstuses enam ei kasutata või mida ekstraheeritakse kinaverist, maagaasi puhastamisel regenereeritud elavhõbeda ja mitteraudmetallide kaevandamisel ja väljasulatamisel kõrvalsaadusena regenereeritud elavhõbeda transport, ladustamine ja lõpuks kõrvaldamine toimub ühenduses viisil, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu sel eesmärgil sobivateks tunnistatud rajatistes, millega kaasneb ohutuse hindamine ja asjakohane luba käesoleva määruse kohaselt.

Enne mis tahes teist alternatiivi tuleb kaaluda võimalust kasutada Almadéni olemasoleva metallilise elavhõbeda varu või kogu Euroopa tööstuses kõrvaltootena tekkinud metallilise elavhõbeda, kuid mitte jäätmeteks muutunud elavhõbedat sisaldavad toodete ohutu ladustamise kohana, kasutades seega ära sealset infrastruktuuri, kohalikku tööjõudu ja tehnoloogilist oskusteavet.

Artikkel 4

1.  Erandina direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 3 punktist a ladustatakse ajutiselt jäätmetena käsitatavat metallilist elavhõbedat sobivas mahutis kas:

Käesoleva lõike punktis b nimetatud juhul ei kohaldata otsuse 2003/33/EÜ lisa punktis 2.4 sätestatud kriteeriume.

2.  Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006(10) jäätmesaadetiste kohta artikli 11 lõike 1 punktist a ei tohi lähtekoha ja sihtkoha pädevad asutused esitada vastuväiteid jäätmetena käsitatavate ja ajutiseks ladustamiseks ette nähtud metallilise elavhõbeda saadetiste suhtes põhjendusega, et kavandatud saadetis ei ole kooskõlas läheduse, taaskasutuse eelistamise ja sõltumatuse põhimõtete rakendamiseks võetud meetmetega.

Artikkel 5

1.  Otsusega 2003/33/EÜ ette nähtud ladustamise ohutuse hindamine jäätmete ladustamiseks kohandatud maa-aluses soolakaevanduses hõlmab eelkõige metallilise elavhõbeda omadustest ja mõju pikaajalisusest ning kontrolli all hoidmisest tulenevaid täiendavaid riske.

2.  Ajutisel ladustamisel üksnes metallilise elavhõbeda ladustamiseks ettenähtud ja varustatud rajatises tuleb läbi viia ohutuse hindamine, mis tagab otsusega 2003/33/EÜ tagatud keskkonnakaitse tasemega samaväärse taseme ja esitada tulemused pädevale asutusele.

3.  Direktiivi 1999/31/EÜ artiklites 8 ja 9 nimetatud luba, mis antakse maa-alusele soolakaevandusele ja ainult metallilise elavhõbeda ajutiseks ladustamiseks ettenähtud ja varustatud rajatisele, peab sisaldama mahutite korrapärase visuaalse kontrolli ja võimalike lekete avastamiseks mõeldud aurude tuvastamisseadmete paigaldamise nõuet.

Artikkel 6

Komisjon kohustub läbi vaatama otsuses 2003/33/EÜ nimetatud ohutushinnangu, et tagada metallilise elavhõbeda ajutise ladustamise täiendavate riskide hõlmamine, mis tulenevad metallilise elavhõbeda omadustest ja mõju pikaajalisusest ning kontrolli all hoidmisest. Läbivaatamine lõpetatakse 1. juuniks 2010.

Artikkel 7

Ajutise ladustamise ajal lasub vastutus ohutu ladustamise eest ladustamisrajatise omanikul. Liikmesriigid loovad fondi, et tagada rahaliste vahendite olemasolu elavhõbeda ajutiseks ladustamiseks ning ohutuks lõplikuks kõrvaldamiseks. Fond luuakse kloorleeliste tööstuse ja oma tootmisprotsessis elavhõbedat saavate tööstusharude, nagu näiteks - kuid mitte üksnes - maagaasi ja mitteraudmetallide tööstuse lõivude alusel, mis on proportsionaalsed ajutiseks ladustamiseks saadetud elavhõbeda kogusega.

Artikkel 8

1.  Kloorleelise tööstuse ettevõtjad saadavad komisjonile ja asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele järgmised andmed, mis puudutavad antud aastal elavhõbeda kasutusest kõrvaldamist:

2.  Asjaomased äriühingud tööstussektorites, kes saavad elavhõbedat maagaasi puhastamisel või mitteraudmetallide kaevandamisest ja väljasulatamisest tuleneva kõrvalsaadusena, esitavad komisjonile ja asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele antud aastal saadud elavhõbedaga seotud järgmised andmed:

3.  Asjaomased äriühingud saadavad lõigetes 1 ja 2 viidatud andmed vajadusel esimest korda 31. maiks ...(11) ja sellest alates igal aastal enne 31. maid.

4.  Komisjon teeb lõikes 3 toodud teabe üldsusele kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes(12).

Artikkel 9

Komisjon korraldab esialgse teabevahetuse liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahel 30. juuniks 2010.

Teabevahetus põhineb seni kogutud teabel ning selle käigus hinnatakse ka seda, kas on vaja laiendada ekspordikeeldu elavhõbedaühenditele, mille elavhõbedakontsentratsioon on alla 5 massiprotsendi, ladustamise kohustust muudest allikatest pärinevale metallilisele elavhõbedale ja kehtestada ladustamistähtajad ladustamisele maa-aluses soolakaevanduses või maapealses rajatises, mis on ette nähtud ja varustatud üksnes metallilise elavhõbeda ajutiseks ladustamiseks.

Teabevahetuse käigus analüüsitakse artikli 3 kohase kaalutluse tulemusi muuta Almadén kohaks, kus ohutult ladustada olemasolevaid metallilise elavhõbeda varusid või Euroopa tööstuse poolt kõrvalsaadusena saadud metallilist elavhõbedat.

Artikkel 10

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile koopia igast elavhõbeda ladustamiseks ettenähtud rajatistele väljastatud loast.

2.  Liikmesriigid koostavad elavhõbeda, kinaveri ja elavhõbedaühendite ostjatest, müüjatest ja nendega kauplejatest registri ning koguvad asjakohast teavet. Iga kahe aasta järel kuue kuu jooksul pärast hõlmatud ajavahemiku lõppu teavitavad nad komisjoni määruse kohaldamisest ja selle turumõjudest oma territooriumil. Komisjon avaldab teabe kokkuvõtlikus aruandes ühe aasta jooksul alates selle esitamisest liikmesriikide poolt. Esimene osa teabest hõlmab ajavahemikku 2007–2008 ja esitatakse komisjonile 30. juuniks 2009 ning see avaldatakse 30. juuniks 2010. Teave esitatakse vormis, mille komisjon määrab kindlaks …(13).

3.  Lõikes 2 nimetatud teave sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

Artikkel 11

Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt …* ja teavitavad komisjoni viivitamatult kõikidest hilisematest neid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 12

Komisjon ja liikmesriigid soodustavad ja edendavad teadlikkust ning tagavad, et metallilise elavhõbeda, kinaveri ja elavhõbedaühendite ekspordikeelu ning metallilise elavhõbeda ladustamisega seotud teave oleks avalikkusele kättesaadav.

Artikkel 13

1.  Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist ühenduses ja selle mõju ühenduse turule, võttes arvesse artiklites 9 ja 10 nimetatud teavet.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 30. juuniks 2012. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse läbivaatamiseks.

3.   1. juuniks 2010 hindab komisjon nende hüvitusmeetmete mõju tõhusust, mis on võetud selleks, et võimaldada elavhõbedakaevanduste sulgemisest mõjutatud piirkondadel leida elujõulisi majanduslikke ja sotsiaalseid alternatiive.

Artikkel 14

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2009 aruande elavhõbedaalaste mitmepoolsete meetmete ja läbirääkimiste kohta, hinnates seejuures eelkõige käesoleva määruse meetmete kooskõla rahvusvaheliste suundumustega.

Artikkel 15

Võttes eelkõige arvesse arengumaade ja üleminekujärgus majandusega riikide vajadusi, teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd tehnilise abi, sealhulgas koolituse andmisel, et arendada infrastruktuuri, suutlikkust ja asjatundlikkust, mis on vajalik edusammude tegemiseks üleminekul elavhõbedat mittesisaldavatele alternatiivsetele tehnoloogiatele ning elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kasutusalade ning nende keskkonda sattumise järkjärguliseks kõrvaldamiseks.

Lisaks kaaluvad komisjon ja liikmesriigid võimalust toetada valitsusväliseid organisatsioone, kes on olnud seda tüüpi teenuste osutamisel eriti tõhusad.

Artikkel 16

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C ... (3) ELT C ... (4) Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta seisukoht. (5) KOM(2005)0020, 28.1.2005. (6) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 128. (7) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (8) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27. (9) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1). (10) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1. (11) * Aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. (12) ELT L 264, 25.9.2006, lk 13. (13) * Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm "Fiscalis 2013") (KOM(2006)0202 – C6-0159/2006 – 2006/0076(COD))

P6_TA(2007)0268 A6-0117/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0202);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0159/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A6-0117/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusloomega seotud ettepanekus sisalduv finantspakett peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 A ülemmääraga, ning juhib tähelepanu sellele, et aastane rahasumma määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006 sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1) punkti 37 sätetele;

3.   palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. juunil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2007/EÜ, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm "Fiscalis 2013") ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2235/2002/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr .../2007/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta (KOM(2005)0507 – C6-0331/2005 –2005/0214 (COD))

P6_TA(2007)0269 A6-0080/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0507)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 94, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0331/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0080/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. juunil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Isikute vaba liikumine on üks ühenduse põhivabadusi; asutamislepingu artiklis 42 nähakse ette, et asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras võetakse sotsiaalvaldkonnas vastu sellised meetmed, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse kehtestamiseks.

(2)  Töötajate sotsiaalkaitse pensionide valdkonnas tagatakse seadusjärgsete sotsiaalkaitseskeemidega, millele lisanduvad töölepinguga seotud täiendavad sotsiaalkaitseskeemid, mille osatähtsus liikmesriikides kasvab.

(3)  Õigusloojal on laialdased volitused asutamislepingu artikli 42 eesmärgi saavutamiseks sobivaimate vahendite valikul; nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes)(4) ja nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 574/72(5) (millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord) ettenähtud kooskõlastamissüsteem ning eelkõige kokkuarvestamise suhtes kehtivad eeskirjad ei käsitle täiendavaid pensioniskeeme, välja arvatud skeeme, mida hõlmavad määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 1 punkti j esimeses lõigus määratletud õigusaktid, või skeeme, mille kohta mõni liikmesriik on vastavalt kõnealusele sättele teinud sellekohase avalduse. Täiendavate pensioniskeemide alal tuleks järelikult vastu võtta erimeetmed, et oleks võimalik arvesse võtta nende laadi ja eripärasid ning nende mitmekesisust nii ühe liikmesriigi piires kui ka liikmesriigiti, eelkõige aga tööturu osapoolte rolli nende rakendamises.

(4)  Nõukogu 29 juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta(6) on esimene konkreetne meede, mille eesmärk on parandada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaba liikumise õiguse kasutamist täiendavate pensioniskeemide valdkonnas.

(5)  Samuti tuleks toetuda asutamislepingu artiklile 94, kuna täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused takistavad nii vaba liikumise õiguse kasutamist kui ka siseturu toimimist. Seetõttu tuleb nii ühenduse piires kui ka ühe liikmesriigi piires liikuvate töötajate õiguste parandamiseks ette näha teatavad miinimumnõuded seoses lahkuvate töötajate tagatud pensioniõiguste omandamise ja säilitamisega töösuhtega seotud täiendavates pensioniskeemides.

(6)  Lisaks tuleks arvesse võtta täiendavate pensioniskeemide olemust ja eripära, niisamuti nende mitmekesisust üksikute liikmesriikide piires ja vahel. Piisavalt tuleks kaitsta uute skeemide kasutuselevõtmist, olemasolevate skeemide jätkusuutlikkust ning praeguste pensioniskeemide liikmete ootusi ja õigusi. Lisaks tuleks käesolevas direktiivis eelkõige arvestada tööturu osapoolte rolli täiendavate pensioniskeemide väljatöötamisel ja kohaldamisel.

(7)  Käesolev direktiiv ei peaks kohustama neid liikmesriike, kus ei ole täiendavaid pensioniskeeme, võtma vastu õigusakte selliste skeemide loomiseks.

(8)  Käesolevat direktiivi peaks kohaldama ainult selliste täiendavate pensionide suhtes, mis vastava pensioniskeemi eeskirjade või siseriikliku õiguse kohaselt põhinevad pensioniikka jõudmisel või muude eelduste täitmisel. Käesolevat direktiivi ei peaks kohaldama tööandja osaluseta individuaalsete pensionide ega töövõimetus- või toitjakaotushüvitiste suhtes.

(9)  Käesolevat direktiivi peaks kohaldama siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asutatud kõigi täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis kindlustavad töötajatele täiendava pensioni, näiteks grupikindlustuslepingud või ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokkulepitud jooksvalt maksetest rahastatavad skeemid, kapitaliseeritud skeemid või pensionilubadused ettevõtte eelarvereservist või kollektiivsed või mis tahes muud võrreldavad skeemid.

(10)  Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis on suletud ning seega ei ole võimalik enam uusi liikmeid vastu võtta, kuna uute eeskirjade kehtestamine võiks põhjustada selliste skeemide õigustamatut koormatust.

(11)  Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole siseriiklikku õigust saneerimismeetmete ja likvideerimismenetluste osas ühtlustada või selles suunas mõjutada; seejuures ei oma tähtsust, kas need menetlused algatatakse maksejõuetuse tagajärjel või mitte või kas need algatatakse vabatahtlikult või sundkorras. Samuti ei mõjuta käesolev direktiiv siseriiklikke õigusakte seoses saneerimismeetmetega, mis on hõlmatud direktiiviga 2001/17/EÜ(7). Direktiivi 2003/41/EÜ(8) artikli 16 lõikega 2 hõlmatud meetmeid ei käsitleta saneerimismeetmetena.

(12)  Käesolev direktiiv ei peaks puudutama maksejõuetuse kaitsemeetmeid ega tasakaalustusmehhanisme, mis ei kuulu töösuhtega seotud täiendavate pensioniskeemide hulka ja mille eesmärk on kaitsta töötajate pensioniõigusi ettevõtte või pensioniskeemi maksejõuetuse korral. Samuti ei peaks käesolev direktiiv mõjutama riiklikke pensioni reservfonde.

(13)  Kuna täiendav pension muutub elatustaseme tagamisel vanaduses kõikides liikmesriikides üha olulisemaks, on vaja parandada tagatud pensioniõiguste omandamise, säilitamise ja ülekandmise tingimusi.

(14)  Kui pensioniskeem või tööandja kannab investeerimisriski (eelkõige väljamaksega määratud skeemide puhul), peaks pensioniskeem tagasi maksma lahkuva töötaja sissemaksed, olenemata neist sissemaksetest tulenevast ajakohastatud investeeringute väärtusest. Kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski (eelkõige sissemaksetega määratud skeemide puhul), peaks pensioniskeem tagasi maksma neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse. Investeeringute väärtus võib olla suurem või väiksem lahkuva töötaja makstud sissemaksetest. Kui investeeringute väärtus osutub negatiivseks, siis ei peaks tagasimaksmist toimuma.

(15)  Lahkuval töötajal peaks olema õigus jätta oma tagatud pensioniõigused seisvate pensioniõigustena sellesse täiendavasse pensioniskeemi, kus ta oma õigused omandas.

(16)  Kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega tuleks tagada nende seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglane arvestamine. Pensioniõiguste väärtus töötaja lahkumise ajal pensioniskeemist tehakse kindlaks üldiselt tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel. Väärtuse arvutamisel tuleks arvesse võtta skeemi iseärasusi, lahkuva töötaja ning pensioniskeemi edasi jäävate liikmete huve.

(17)  Kui lahkuva töötaja tagatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratud ülempiiri ning et vältida liiga suuri kulusid, mis tulenevad suure hulga väikese väärtusega seisvate õiguste haldamisest, tuleb pensioniskeemidele anda võimalus neid tagatud pensioniõigusi mitte säilitada, vaid maksta välja tagatud pensioniõigustele vastav kapital. Kapitali väljamakse suurus tuleks alati kindlaks teha tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel ning see peaks vastama tagatud pensioniõiguste ajakohastatud väärtusele väljamaksmise ajal.

(18)  Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole piirata lahkuvate töötajate tagatud pensioniõiguste ülekandmise võimalusi. Töötajate vaba liikumise edendamiseks peaksid liikmesriigid püüdma võimaluste piires ning eelkõige uute täiendavate pensioniskeemide loomise teel järk-järgult parandada tagatud pensioniõiguste ülekantavust.

(19)  Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ kohaldamist, tuleks täiendavate pensioniskeemide haldusjuhtidel teavitada töötajaid, kes kasutavad või kavatsevad kasutada vaba liikumise õigust, eelkõige töösuhte lõppemise tagajärgedest nende täiendavatele pensioniõigustele.

(20)  Täiendavate sotsiaalkindlustusskeemide mitmekesisuse tõttu peab ühendus piirduma üldises raamistikus taotletavate eesmärkide kindlaksmääramisega ja seetõttu on direktiiv asjakohane juriidiline dokument.

(21)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühelt poolt töötajate vaba liikumise õiguse kasutamise ja teiselt poolt siseturu toimimise takistuste vähendamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ja lähtudes eelkõige täiendavate pensionide valdkonnas tegutseva komitee kaasabil läbiviidud mõjude hindamisest, ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja jäetakse seega liikmesriikidele võimalus võtta vastu või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta üheski liikmesriigis tagasiminekut praeguse olukorraga võrreldes.

(23)  Pidades silmas vajadust võtta arvesse käesoleva direktiivi mõjusid täiendavate pensioniskeemide rahalisele jätkusuutlikkusele, võivad liikmesriigid saada ajapikendust, et rakendada sellise oletatava mõjuga sätted järk-järgult.

(24)  Kooskõlas täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike sätetega võivad liikmesriigid tööturu osapoolte ühise taotluse korral usaldada neile käesoleva direktiivi kollektiivlepinguid käsitlevate sätete rakendamise, tingimusel et võetakse vastu kõik vajalikud sätted, mis võimaldavad neil igal ajal tagada käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada isikute vaba liikumise ja kutsealase liikuvuse õiguse kasutamist ning täiendava pensioni varajast ja ulatuslikku kogumist, kõrvaldades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistused.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud pensioniskeemid, mis on hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

Artikkel 3

Mõisted

Artikkel 4

Õiguste omandamise tingimused

Artikkel 5

Seisvate pensioniõiguste säilitamine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lahkuvad töötajad saaksid vastavalt lõigetele 2 ja 3 säilitada oma tagatud pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis, kus need on omandatud.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et pensioniskeemi laadi arvestades tagada lahkuvate töötajate seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglane arvestamine ning et kaitsta neid pensioniõigusi ettevõtja maksejõuetuse riski eest. Õiglase arvestusega on tegemist eelkõige siis, kui:

3.  Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada tagatud pensioniõigusi, vaid maksta lahkuvatele töötajatele välja kapital, mis vastab tagatud pensioniõiguste väärtusele, kui tagatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

4.  Liikmesriigid võivad lubada tööturu osapooltel lisada kollektiivlepingutesse lõigetest 2 ja 3 kõrvalekalduvaid eeskirju, kui need eeskirjad tagavad asjaomastele isikutele vähemalt samaväärse kaitse.

Artikkel 6

Teave

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevat tööandjapensioniasutuste teabe andmise kohustust liikmetele ja pensionisaajatele, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et aktiivsed liikmed saavad vastavalt lõikele 2 nõuda teavet töösuhte lõppemise mõju kohta nende täiendavatele pensioniõigustele.

2.  Aktiivsetele liikmetele, kes seda taotlevad, edastatakse kirjalikult ja mõistliku tähtaja jooksul piisav teave eelkõige järgmiste küsimuste kohta:

3.  Lahkunud liige saab vastava taotluse esitamisel täiendava pensioniskeemi haldusjuhilt teavet oma seisvate pensioniõiguste kohta ning kõigi asjaomast pensioniskeemi reguleerivates eeskirjades tehtud muudatuste kohta.

Artikkel 7

Miinimumnõuded - tagasiulatuva mõju puudumine

1.  Liikmesriigid võivad seoses lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kehtestamise ja säilitamisega vastu võtta või säilitada soodsamaid sätteid kui käesoleva direktiiviga ettenähtud sätted.

2.  Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või mingil juhul õigustada nende eeskirjade piiramist, mida liikmesriikides praegu kohaldatakse lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kehtestamise ja säilitamise suhtes.

Artikkel 8

Rakendamine

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juuliks 2008 või tagavad, et tööturu osapooled on selleks ajaks kehtestanud omavahelise kokkuleppe teel vajalikud sätted. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mida on vaja, et tagada igal ajal käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata neist sätetest.

2.  Olenemata lõike 1 kohaldamisest võivad liikmesriigid vajaduse korral saada artiklis 4 ja artiklis 5 osutatud eesmärgi saavutamiseks 60 kuud ajapikendust alates 1. juulist 2008. Iga liikmesriik, kes soovib seda ajapikendust kasutada, teatab sellest komisjonile, märkides ära asjaomased sätted ja skeemid ning konkreetsed põhjendused, mis õigustavad ajapikenduse taotlemist.

3.  Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 5 sätete rakendamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 9

Aruanne

1.  Alates 1. juulist 2008 koostab komisjon iga viie aasta järel liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kõnealune aruanne sisaldab ka hinnangut tööandjate valmisoleku kohta pakkuda alates käesoleva direktiivi jõustumisest täiendavat pensioniskeemi.

2.  Aruanne sisaldab ettepanekut, kuidas saab tagatud pensioniõiguste ülekantavuse korral välistada ka ettevõtja vastutuse ülekantud pensioniõiguste eest.

3.  Hiljemalt ...(10) koostab komisjon aruande eelkõige töötajate täiendavatele pensioniõigustele vastava kapitali ülekandmise tingimuste kohta. Selle aruande alusel esitab komisjon ettepaneku, milles sisalduvad kõik käesoleva direktiivi muudatused või muud vahendid, mis on vajalikud selleks, et vähendada veelgi töötajate liikuvust takistavaid tegureid, mida põhjustavad täiendavaid pensioniõigusi käsitlevad teatavad eeskirjad.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 185, 8.8.2006, lk 37. (3) Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta seisukoht. (4) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1992/2006 (ELT L 392, 30.12.2006, lk 1). (5) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 311/2007 (ELT L 82, 23.3.2007, lk 6). (6) EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/17/EÜ kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10). (9) * Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev. (10) * Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal (KOM(2007)0256 – C6-0151/2007 – 2007/0090(CNS))

P6_TA(2007)0270 A6-0244/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0256);

–   võttes arvesse komisjoni 2007. aasta lähenemisaruannet Küprose kohta (KOM(2007)0255) ja Euroopa Keskpanga 2007. aasta mai lähenemisaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti – "Saatedokument komisjoni aruandele – 2007. aasta lähenemisaruanne Küprose kohta" (SEK(2007)0623);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 122 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0151/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6–0244/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   pooldab euro kasutuselevõttu Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal;

3.   palub liikmesriikidel võimaldada komisjonil hinnata vastavust Maastrichti kriteeriumidele täpsete, ajakohaste, usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete põhjal;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 249.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal (KOM(2007)0259 – C6-0150/2007 – 2007/0092(CNS))

P6_TA(2007)0271 A6-0243/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0259);

–   võttes arvesse komisjoni 2007. aasta lähenemisaruannet Malta kohta (KOM(2007)0258) ja Euroopa Keskpanga 2007. aasta mai lähenemisaruannet;

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti "Saatedokument komisjoni aruandele – 2007. aasta lähenemisaruanne Malta kohta" (SEK(2007)0622);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 122 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0150/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0243/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   pooldab euro kasutuselevõttu Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal;

3.   palub liikmesriikidel võimaldada komisjonil hinnata vastavust Maastrichti kriteeriumidele täpsete, ajakohaste, usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete põhjal;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 249.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta resolutsioon Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi (Galileo) rahastamise kohta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 alusel

P6_TA(2007)0272 B6-0238/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta (KOM(2004)0477);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2005. aasta seisukohta eespool nimetatud ettepaneku suhtes(1);

–   võttes arvesse oma 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Galileo kontsessioonilepingu läbirääkimiste kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Galileo teelahkmel: Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi programmide rakendamine" (KOM(2007)0261);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

1.   tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et mitmeaastane finantsraamistik sisaldab umbes 1 miljardi euro suurust summat, mis on ette nähtud Galileo tegevuskuludeks ajavahemikul 2007–2013, ja et vastavalt muudetud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta on võrdlussumma praeguste hindade alusel 1,005 miljardit eurot;

2.   väljendab muret seoses võimalusega, et pärast avaliku ja erasektori partnerluse ebaõnnestumist tekkinud tühimiku täitmiseks vajaliku täiendava rahastamise osas võidakse kokku leppida valitsustevahelisel tasandil;

3.   on vastu igasugusele lahendusele, milles ühendatakse ühenduse rahastamine ja valitsustevaheline täiendav rahastamine;

4.   osutab, et komisjon peab esitama Galileo programmi rahastamist käsitleva muudetud ettepaneku võtta vastu määrus, milles Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kokku leppima kaasotsustamismenetluse teel;

5.   kordab oma toetust Galileo programmile, millel on väga suur Euroopa lisaväärtus, ja avaldab tugevat toetust programmi jätkamisele ELi vastutusel;

6.   on arvamusel, et nende asjaolude tõttu tuleks Galileo programmi täielikult rahastada liidu eelarvest;

7.   on arvamusel, et kui avalik sektor võtab endale kohustuse projekti täies ulatuses rahastada ja üle võtta mõned või kõik riskid ja kohustused, tuleks seda asjaolu arvesse võtta tulevases muudetud kontsessioonilepingus, eelkõige selles osas, mis on seotud riigi rahaliste toetuste hüvitusmehhanismi ja teenuste hindadega;

8.   palub seetõttu komisjonil algatada finantsraamistiku läbivaatamine institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 kohaselt või muude institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud vahendite abil;

9.   palub nõukogul alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi niipea, kui komisjon on sellise ettepaneku esitanud;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 61. (2) Vastuvõetud tekstid, (P6_TA(2007)0164). (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta resolutsioon eriprobleemide kohta riigihankeid käsitlevate õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel ning nende õigusaktide seose kohta Lissaboni kavaga (2006/2084(INI))

P6_TA(2007)0273 A6-0226/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

–   võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord(1);

–   võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord(2);

–   võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord(3);

–   võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta direktiivi 97/52/EÜ, millega muudetakse direktiive 92/50/EMÜ, 93/36/EMÜ ja 93/37/EMÜ, mis käsitlevad vastavalt riiklike teenuslepingute, riiklike tarnelepingute ja riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korra kooskõlastamist(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/4/EÜ, millega muudetakse direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused(6);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vee-, energeetika- ja transpordisektoris tegutsevate ostjate hankemenetluste kooskõlastamise kohta (KOM(2000)0276);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv asjade riigihankelepingute, teenusteriigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (KOM(2000)0275);

–   võttes arvesse institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta(9);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6-0226/2007),

A.   arvestades, et riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide eesmärk on avada liikmesriikide avaliku sektori turud piiriülesele konkurentsile, luues nõnda hankijatele võrdsed võimalused ja toetades siseturu arengut;

B.   arvestades, et riigihankeid käsitlevate õigusaktide õigeaegne ja korrektne ülevõtmine ning rakendamine aitab oluliselt kaasa ELi parema reguleerimise programmi eesmärkide saavutamisele;

C.   arvestades, et direktiiv 2004/18/EÜ (edaspidi "avaliku sektori direktiiv") ühendab kolm varasemat ehitustööde, teenuste ja tarnete direktiivi ning selgitab ja ajakohastab seeläbi varasemaid eeskirju;

D.   arvestades, et direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (edaspidi "riigihangete direktiivid") tuuakse sisse uued sätted ja vabatahtlikud eeskirjad, mis annavad ostjatele suurema paindlikkuse, ning arvestades, et riigihangete valdkonnas on võimalik saavutada üldiselt suurem tõhusus tänu avaliku sektori direktiivi vabatahtlike elementide kasutuselevõtmisele, kuna need vähendavad tehingukulusid;

E.   arvestades, et direktiiv 2004/17/EÜ toob sisse mehhanismi, millega jäetakse välja üle kogu ELi täielikult konkurentsile avatud tegevus;

F.   arvestades, et riigihangete direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 31. jaanuar 2006 ja arvestades, et praeguseks on ainult 20 liikmesriiki 27-st need üle võtnud; arvestades, et ülevõtmisega viivitamine loob kogu ELis ebavõrdsed õiguslikud tingimused;

G.   arvestades, et kaubandustõkked võivad tekkida ka siis, kui avaliku sektori direktiivi kõiki vabatahtlikke elemente ei rakendata järjekindlalt kõikides liikmesriikides;

H.   arvestades, et komisjon piirdub ülevõtmisprotsessis liikmesriikidele vabatahtlikul alusel abi pakkumisega, mistõttu ei ole abi alati tõhusalt tagatud;

I.   arvestades, et rahuldava ülevõtmise takistustena nimetatakse kõige sagedamini juriidiliste kogemuste või inimressursside puudust siseriiklikul tasandil ja poliitilise tahte puudumist liikmesriikides;

J.   arvestades, et 2006. aasta detsembri siseturu tulemustabelis täheldatakse ülevõtmismäärade olulist paranemist;

K.   arvestades, et enamik riigihankeid, mille suhtes kehtivad riigihangete direktiivid, vastab eeskirjadele ning seetõttu on põhjendamatud väited, et siseturg on riigihangete valdkonnas ebaõnnestumas ja ähvardab Lissaboni kava eesmärkide saavutamist;

L.   arvestades, et sellele vaatamata on probleeme riigihangete kohta andmete kogumisega, mis on seotud eelkõige tellijate suure arvuga ja eeskirjade väära kohaldamise juhtude puuduliku registreerimisega;

M.   arvestades, et komisjon on mures pakkumismenetlust korraldamata eeskirjadevastaselt sõlmitud lepingute hulga pärast;

N.   arvestades, et eeskirjadevastane lepingute sõlmimine pakkumismenetlust korraldamata tuleneb mitmetest teguritest, muu hulgas: riigihangete direktiivides, asutamislepingute põhimõtetes ja asjaomastes Euroopa Kohtu otsustes sätestatud riigihangete eeskirjade vääritimõistmine; keerukates hangetes tehtud vead; raamlepingute laiendamine üle algse kehtivuspiirkonna või pikendamine üle algse kestuse; väidetav korruptiivne tegevus; ELi-ülese väljakuulutamisega seotud pikkadest ajakavadest möödahiilimine; ja tarbetult keerukad siseriiklikud pakkumisnõuded, näiteks keeruline elektroonilise ostu kord;

O.   arvestades, et on väljendatud muret, et avaliku sektori direktiivis sätestatud keskkonna- või sotsiaalseid kriteeriumeid võidakse vääralt kohaldada;

P.   arvestades, et komisjoni suutlikkus võtta eeskirjade väära kohaldamise korral süstemaatiliselt kiiresti õiguslikke meetmeid on piiratud adekvaatsete inimressursside puuduse tõttu;

Q.   arvestades, et ülevõtmise ja rakendamise tulemusi saaks parandada riigihangete poliitikas professionaalsuse ja parimate tavade edendamise teel liikmesriikide tasandil;

R.   arvestades, et mitmetes liikmesriikides on parimad tavad ühendatud tõhusatesse hangete kontrolli süsteemidesse,

S.   arvestades, et kommertskasutusele eelnevaid hankeid peetakse Euroopas alles rakendamata võimaluseks kasutada avalikkuse vajadusi innovatsiooni soodustajana; arvestades, et kommertskasutusele eelnevaid hankeid saab organiseerida olemasoleva õigusliku raamistiku piires, mis on kehtestatud WTO riigihankelepinguga, riigihangete direktiividega, Euroopa Ühenduse asutamislepinguga, konkurentsiõiguse, sealhulgas riigiabi õigusega ning Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega;

1.   tervitab ELi riigihangete eeskirjade hiljutist ajakohastamist ja lihtsustamist, mis on tunduvalt suurendanud ELi riigihangete menetluste tõhusust;

Riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide ülevõtmine

2.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kasutama ülevõtmisprotsessis täiel määral ära komisjoni abi;

3.   on seisukohal, et komisjonile tuleks anda inimressursid hilinenud ja ebaõige ülevõtmise tõhusamaks kontrollimiseks;

4.   rõhutab, et liikmesriigid peaksid vahetama üksteisega aktiivselt teadmisi ja parimaid tavasid riigihankeid käsitlevate õigusaktide ülevõtmise kohta ning parandama kõnealuses valdkonnas komisjoniga tehtavat koostööd;

5.   on seisukohal, et avaliku sektori direktiivi vabatahtlike elementide ebajärjekindel ülevõtmine võib kahjustada siseturgu, ja ergutab seepärast liikmesriike kaaluma kõikide paindlikkusvõimaluste kasutuselevõtmist; rõhutab eriti, et need võimalused võivad vähendada eeskirjadevastase tegevuse ohtu;

6.   palub seetõttu komisjonil viia läbi uuringu, et hinnata avaliku sektori direktiivi vabatahtlike elementide ühtlustamata ülevõtmise mõju piiriülestele pakkumismenetlustele ELis;

7.   kutsub üles liikmesriike, kes seda siiani veel ei ole teinud, andma oma ametivõimudele õiguslikud vahendid, mis võimaldaksid teha mittebürokraatlikul moel koostööd avaliku sektori siseste partnerluste raames, luues sellega ametivõimude jaoks vajaliku õiguskindluse tegutsemiseks kooskõlas ELi õigusega, eriti avalike hangete direktiivide ja Euroopa Kohtu kohtuotsustega;

Riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamine

8.   usub kindlalt, et eeskirjade rikkumist saaks vähendada, kui liikmesriigid ja komisjon võtaks kasutusele ulatuslikumat koostööd hõlmavad tavad; ergutab seepärast liikmesriike ja komisjoni edendama varajasel etapil aktiivselt mitteametlikku vahetust;

9.   on seisukohal, et arvestades rikkumiste arvu, tuleks komisjonile anda inimressursid riigihankeid käsitlevate õigusaktide rakendamise tõhusamaks kontrollimiseks;

10.   kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile piisavalt andmeid riigihangete direktiivide rakendamise kohta; nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon töötaksid koos selle nimel, et suurendada suutlikkust koguda paremini andmeid ning kontrollida paremini ülevõtmis- ja rakendamisprobleeme;

11.   nõuab riigihangete valdkonnas siseriiklike nõuandeasutuste loomist, kes abistaksid ostjaid riigihangete eeskirjade õigel rakendamisel ning pakkujaid, eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, riigihangete lepingute saamiseks pakkumiste esitamisel;

12.   kutsub liikmesriike üles keskendama siseriiklikke jõupingutusi eeskirjadevastase tegevuse avastamisele ja asjakohaste sanktsioonide võtmisele ning selle tagamisele, et järgitakse asjaomaseid siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu otsuseid;

13.   rõhutab, et mitteametlikud vaidluste lahendamise mehhanismid võivad täiendada ametlikke abinõusid riigihangete valdkonnas ja need tuleks muuta nähtavamaks;

14.   ergutab jõuliselt liikmesriike kooskõlastama ja lihtsustama elektroonilisi ostutehnikaid, et kergendada juurdepääsu sellistele hangetele;

15.   tervitab komisjoni käsiraamatut keskkonnakriteeriumite kohaldamise kohta;

16.   tervitab komisjoni käimasolevat uuringut sotsiaalsete kriteeriumite kohaldamise kohta, et tagada nimetatud kriteeriumite õige ja tõhus kohaldamine; nõuab uuringu lõpetamisel sotsiaalsete kriteeriumite kohaldamise suuniste avaldamist;

Parimate tavade täiustamine riigihangete valdkonnas

17.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid pühendama rohkem suutlikkust hangete professionaalsuse taseme tõstmisele ja parimate tavade vahetamisele siseriiklikul tasandil, et tagada riigihangete eeskirjade järjekindel ja ühetaoline kohaldamine kõikide ostjate poolt ning eeskirjade ebaselgemates valdkondades, eriti hangete puhul, mis jäävad väljapoole riigihangete direktiivide reguleerimisala;

18.   juhib tähelepanu sellele, et hankespetsialistide süstemaatiline koolitamine kogu ELis suurendaks riigihangete valdkonnas siseriiklike rakendusmeetmete ja -menetluste läbipaistvust kõikjal ELis;

19.   rõhutab, et on vaja muutust, et minna riigihangete valdkonnas eelarvepõhiselt lähenemisviisilt üle tulemustele suunatud lähenemisviisile, mille puhul arvestatakse terve projektitsükli kulusid ning mis nõuaks, et ostuspetsialistid omandaksid põhjalikud juhtimis- ja majandusalased oskused;

20.   ergutab komisjoni parandama koos liikmesriikidega teadmiste levitamist ELi tasandil riigihangete valdkonnas;

21.   ergutab siseriiklike hangete "demonstratsioonkonverentside" korraldamist, millel tutvustatakse parimaid riigihangete projekte, ning riigihangete valdkonnas parimate tavade vahetuse Euroopa võrgustike arendamist ja nende töö kooskõlastamist;

22.   julgustab liikmesriike kasutama kommertskasutusele eelnevaid hankeid, mis põhinevad hanke esitajate ja selle täitjate riski ja kasu jagamisel, et töötada spetsiifilistele, avalikkuse huve puudutavatele probleemidele välja innovaatilisi lahendusi, kui tõhusat vahendit innovatsiooni edendamiseks ELis;

Järeldus

23.   soovitab komisjonil esitada tegevuskava, et ergutada liikmesriike täitma oma kohustust võidelda püsivate ning uute ülevõtmis- ja rakendamisprobleemidega riigihangete valdkonnas, mis keskenduks pakkumismenetlust korraldamata eeskirjadevastaselt sõlmitud lepingutele ja hilinenud või ebaõigele ülevõtmisele;

o
o   o

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa ombudsmanile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. (2) EÜT L 199, 9.8.1993,lk 1. (3) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54. (4) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. (5) EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1. (6) EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1. (7) ELT C 321, 31.12.2003, lk. 1. (8) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. (9) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta resolutsioon aastatuhande arengueesmärkide kohta – vahekokkuvõte (2007/2103(INI))

P6_TA(2007)0274 A6-0220/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, millega nähakse ette aastatuhande arengueesmärgid kui kriteeriumid, mille rahvusvaheline üldsus on ühiselt kehtestanud vaesuse kaotamiseks;

–   võttes arvesse sellele järgnevaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammi raames koostatud inimarengu aruandeid;

–   võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;(1)

–   võttes arvesse 25. veebruaril 2003 pärast ühtlustamist käsitlenud kõrgetasemelist foorumit vastu võetud Rooma deklaratsiooni ühtlustamise kohta ja 2. märtsil 2005 pärast rakendamist, vastavusse viimist ja tulemusi käsitlenud kõrgetasemelist foorumit vastu võetud Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta (edaspidi "Pariisi deklaratsioon");

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika kohta ehk Euroopa konsensust (edaspidi "Arengut käsitlev Euroopa konsensus"), mis allkirjastati 20. detsembril 2005(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks" (KOM(2005)0489);

–   võttes arvesse oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(4) (edaspidi "arengukoostöö rahastamisvahend");

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri aastaaruandeid (viimane pärineb 2006. aasta juulist) ÜRO aastatuhande deklaratsiooni täideviimise kohta;

–   võttes arvesse professor Jeffrey Sachsi juhitava ÜRO aastatuhande projekti rakkerühma aruannet "Investeerimine arengusse: aastatuhande arengueesmärkide saavutamise praktiline kava";

–   võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi aruannet "Vähim arenenud riigid 2002. aasta aruanne - põgenemine vaesuse lõksust";

–   võttes arvesse UNICEFi iga-aastaseid aruandeid maailma laste olukorra kohta ja 1989. aasta ÜRO lapseõiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti "EÜ aruanne aastatuhande arengueesmärkide 2000-2004 kohta" (SEK(2004)1379);

–   võttes arvesse Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi iga-aastaseid ülemaailmse seire aruandeid, millest viimane avaldati 2007. aasta aprillis;

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2006. aasta arengukoostöö aruannet, millest viimane avaldati 2007. aasta märtsis;

–   võttes arvesse rahvusvaheliste konverentside lõppdeklaratsioone ja järeldusi, eelkõige arengu rahastamise rahvusvahelise konverentsi (Monterrey, 2002), 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise (New York, 2005), ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise (Johannesburg, 2002), ÜRO kolmanda vähim arenenud riikide konverentsi (Brüssel, 2001), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) neljanda ministrite konverentsi (Doha, 2001), rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi (ICPD) (Kairo, 1994), ÜRO Peaassamblee 1999. aasta eriistungi, kus vaadati läbi ICPD eesmärkide täitmine, ("Kairo + 5") ning maailma haridusfoorumi (Dakar, 2000) omi;

–   võttes arvesse ülalmainitud konverentside lõppdeklaratsioonides ja järeldustes ELi liikmesriikide poolt väljaöeldud reservatsioone;

–   võttes arvesse 2002. aasta märtsis Barcelona tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu poolt Monterrey konverentsi eel võetud kohustusi;

–   võttes arvesse 2005. aastal Gleneagle'i G8 tippkohtumisel võetud kohustusi, mis puudutavad abi suurust, Saharast lõunas asuvatele Aafrika riikidele antavat abi ja abi kvaliteeti;

–   võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma II töögrupi neljandat hindamisaruannet "Kliimamuutused 2007: mõjud, kohandumine, haavatavus" (edaspidi neljas hindamisaruanne kliimamuutuste kohta);

–   võttes arvesse Sterni lõpparuannet kliimamuutuste majandusliku mõju kohta;

–   võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi, ÜRO aastatuhande projekti ja Maailmapanga järeldusi, mis sisalduvad nende 2006. aasta aruandes energia ja aastatuhande arengueesmärkide kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 177-181;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "ELi abi: rohkem, paremini ja kiiremini" (KOM(2006)0087);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa mõju tugevdamine: riiklike strateegiadokumentide ja ühiste mitmeaastaste programmide koostamise ühine raamistik" (KOM(2006)0088);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Milleniumi arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus" (KOM(2005)0133);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 10. ja 11. aprilli 2006. aasta istungi järeldusi arenguabi rahastamise ja Euroopa Liidu abi tõhususe kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "ELi tegevusjuhend tööjaotuse kohta arengupoliitikas" (KOM(2007)0072);

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2006. aasta resolutsiooni abi tõhususe ja korruptsiooni kohta arengumaades(5);

–   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni eelarveabi kohta arengumaades;(6)

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0220/2007),

A.   arvestades, et 2007. aasta tähistab keskpunkti aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel 2015. aastaks ja annab seetõttu ainulaadse võimaluse vaadata üle, mida veel teha tuleb;

B.   arvestades, et paljud Saharast lõunas asuvad Aafrika riigid ei ole siiani teinud edusamme ühegi aastatuhande arengueesmärgi saavutamisel ja ka paljudes keskmise sissetulekuga riikides on piirkondi ja miljoneid inimesi hõlmavaid etnilisi rühmi, kelle senised saavutused on ebarahuldavad;

C.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu määras kindlaks 2005. aasta juulis Gleneagle'is toimunud G8 tippkohtumise päevakorra, nõustudes 2005. aasta mais, et 2015. aastaks antakse 0,7 % rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks ja et nimetatud abi suurendamine on aastatuhande arengueesmärkide saavutamise oluline eeldus;

D.   arvestades, et OECD arenguabikomitee võimaldab  lugeda võlakergenduse doonorriikide ametliku arenguabi hulka, kuigi see ei tähenda uute vahendite suunamist doonorriikidest vastuvõtjariikidesse;

E.   arvestades, et võlakergendus on üks aastatuhande 8. arengueesmärgi suundadest, mille eesmärk on eelkõige tegeleda kõikehõlmavalt arengumaade võlaprobleemidega, võttes riiklikke ja rahvusvahelisi meetmeid, et tagada võla tagasimaksmine pikemas perspektiivis;

F.   arvestades, et 24 riiki, kaasa arvatud 18 riiki Aafrikas, on praegu võla kustutamisest kasu saanud, kuid siiski on vajalik palju enamate võlgade tühistamine;

G.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks põhihariduse valdkonnas läheb aastas vaja 6,9 miljardit eurot ametlikku arenguabi ning arvestades, et praegune ülemaailmne ametlik arenguabi põhiharidusele on ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 0,8 miljardit annab Euroopa Liit;

H.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tervishoiu vallas on eeldatavalt vaja 21 miljardit eurot aastas ja praegune rahastamine katab vaid 36 % sellest vajadusest, ning arvestades, et isegi kui eeldada, et Euroopa Liidu ametlik arenguabi kasvab 2010. aastaks, katavad olemasolevad vahendid vaid 41 % vajatavast 21 miljardist eurost, mis omakorda tähendab 11,9 miljardi euro suurust rahastamispuudujääki aastas;

I.   arvestades, et kuigi viimastel aastatel on saavutatud märkimisväärset edu üldise alghariduse saavutamisel, ei käi praegu siiski umbes 77 miljonit algkooliealist last koolis ning saavutamata jäi soolise tasakaalustamatuse korrigeerimise eesmärk algkoolides aastaks 2005;

J.   arvestades, et laste tööjõu kasutamine jätab lapsed ilma õigusest haridusele, mis on tulvastele põlvkondadele väga oluline vahend vaesusest pääsemiseks;

K.   arvestades, et kolm tervishoiualast aastatuhande arengueesmärki – need, mis käsitlevad väikelaste suremust, emade suremust ning HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastast võitlust – kuuluvad nende hulka, mis kõige vähem tõenäoliselt saavutatakse aastaks 2015;

L.   arvestades, et vastavalt aastatuhande eesmärke käsitleva ÜRO 2006. aasta aruandele suureneb mõnes riigis tehtud edusammudele vaatamata jätkuvalt HIV/AIDSi nakatumise määr, kusjuures nakatunud inimeste arv (kellest pooled on naised) on suurenenud 36,2 miljonilt 2003. aastal 38,6 miljonini 2005. aastal, ja arvestades, et ka AIDSiga seotud surmade arv suurenes 2005. aastal, hoolimata retroviirusevastasele ravi paremale kättesaadavusele;

M.   arvestades, et praegu kulutatakse rohkem kui 90% tervishoiualasele uurimistööle ette nähtud rahalistest vahenditest haigustele, mis puudutavad vaid 10% maailma elanikkonnast, ja kuigi patendisüsteemid on võib-olla soodustanud uurimis- ja arendustegevust arenenud riikides, ei saa sama öelda tähelepanuta jäetud haiguste uurimise kohta, mis mõjutavad vaeseid;

N.   arvestades, et mõne hinnangu kohaselt on arengumaades puudu ligikaudu kaks miljonit õpetajat ja rohkem kui neli miljonit tervishoiutöötajat ning et enamikel juhtudel ei ole koolitamiseks ja värbamiseks koostatud ühtegi strateegiat;

O.   arvestades, et õigus toidule on olulise tähtsusega selleks, et teha võimalikuks kõigi muude inimõiguste kasutamine, ja selle õiguse teostamine on terve rea aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eeltingimus; aastatuhande arengueesmärke käsitleva ÜRO 2006. aasta aruande kohaselt on edusammud nälga kannatavate inimeste arvu vähendamisel olnud liiga aeglased ja see näitaja on viimasel paaril aastal koguni suurenenud ning seetõttu tunneb iga päev nälga 854 miljonit inimest (17% maailma elanikkonnast) ja iga päev sureb peaaegu 16 000 last näljaga seotud põhjustel;

P.   arvestades, et alatoitumusega võitlemise suunas tehtavad edusammud on murettekitavalt aeglased ning 27% lastest on alatoidetud ja 53% alla 5aastaste laste seas esinevatest surmajuhtumitest on seotud alatoitumusega;

Q.   arvestades, et ÜRO arenguprogrammi andmetel on vähemalt 19 riiki lõpetanud aastatuhande arengueesmärkidega seonduvate vajaduste hindamise ning veel 55 riiki teeb seda praegu, kuid tänase seisuga ei rakenda ükski väikese sissetulekuga Aafrika riik neid strateegiaid;

R.   arvestades, et 2006. aastal läbi viidud Pariisi deklaratsiooni järelevalve alane baasuuring andis pettumust valmistanud tulemused seoses ühtlustamise, kooskõlastamise ja isevastutuse alaste lubaduste täitmisega;

S.   arvestades, et EL, Ühendkuningriik, Madalmaad, Rootsi, Iirimaa, Taani ja Saksamaa suurendavad üldise eelarvetoetuse kaudu suunatava abi osakaalu;

T.   arvestades, et arenguabi kvaliteet on sama tähtis kui kvantiteet, võttes arvesse asjaomaste riikide suutlikkust abi vastu võtta;

U.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas tehtavad edusammud nõuavad radikaalseid meetmeid vaesuse struktuuriliste põhjustega tegelemiseks, kaasa arvatud vajadust õiglaste ja erapooletute, eeskirjadega reguleeritud rahvusvaheliste kaubandussüsteemide järele, mis on kavandatud kaubanduse edendamiseks ja tasakaalu saavutamiseks ülemaailmses kaubanduses, eriti seoses Aafrikaga;

V.   arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas oma 6. juuli 2006. aasta resolutsioonis õiglase kaubanduse ja arengu kohta(7) õiglase kaubanduse rolli väiketalunike ja väiketootjate elatusvahendite parandamisel arengumaades, kuna see annab jätkusuutliku tootmismudeli koos tootja jaoks tagatud tuluga;

W.   arvestades, et suurenenud toetus erasektorile, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, on uute turgude arengu ja loomise, samuti töökohtade loomise liikumapanev jõud;

X.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on üks ELi prioriteet, ja arvestades, et kohalike asutuste olulise tähtsusega rolli kõnealuste eesmärkide elluviimisel on tunnistanud ÜRO;

Y.   arvestades, et hinnanguliselt kahel miljardil inimesel maailmas puudub juurdepääs kaasaegsetele energiakandjatele, ja arvestades, et ükski riik ei ole suutnud vähendada oluliselt vaesust energiatarbimist märkimisväärselt suurendamata;

Z.   arvestades, et eelnimetatud Sterni lõpparuanne kliimamuutuste majandusliku mõju kohta ja neljas hindamisaruanne näitasid sõnaselgelt, et kliimamuutustel on kõige suurem mõju arengumaadele ja et paljude maailma kõige haavatavamate kogukondade jaoks on kliimamuutused juba reaalsus;

AA.   arvestades, et Maailmapanga esialgsed hinnangud näitavad, et igal aastal on vaja 10–40 miljardit USA dollarit, et teha vaeseimates riikides areng "ilmastikukindlaks"; ja arvestades, et kohandamisfondidesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtavad sissemaksed ei ületa 150–300 miljonit USA dollarit aastas;

AB.   arvestades, et konfliktidest mõjutatud nõrkades riikides elab 9% arengumaade elanikkonnast, kuid et 27% äärmiselt vaestest, peaaegu kolmandik kõikidest laste surmajuhtumitest ja 29% 12aastastest, kes 2005. aastal algkooli ei lõpetanud, langeb nõrkade riikide arvele;

AC.   arvestades, et hea valitsemistava ja paranenud institutsiooniline suutlikkus on väga olulised, et tagada kodanikele põhiliste sotsiaalteenuste osutamine ning infrastruktuur ja julgeolek;

AD.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ei tähendaks mitte ainult tohutut sammu ülemaailmse vaesuse ja kannatuste vähendamisel, vaid näitaks ka rahvusvahelise üldsuse võimet püstitada ja järgida praktilisi ülemaailmse partnerluse eesmärke,

ABI SUURENDAMINE

1.   rõhutab, et arengukoostöö üldeesmärk on ja peab olema vaesuse vastu võitlemine; rõhutab siiski, et kõnealune võitlus ei piirdu materiaalse heaolu kasvuga ja et demokraatia ülesehitamine ja põhiliste inimõiguste, õigusriigi ja õigluse põhimõtete, võrdsuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse edendamine peavad olema alati iga sellise koostöö kesksed teemad;

2.   tuletab meelde G8 riikide poolt 2005. aastal Gleneagle's võetud kohustust kahekordistada 2010. aastaks toetus Saharast lõunas asuvatele Aafrika riikidele ja väljendab pettumust, et ametlik arenguabi Saharast lõunas asuvatele riikidele, kui võlakergendus välja arvata, püsis OECD andmeil "2006. aastal muutumatuna";

3.   rõhutab, et Aafrika ees võetud rahaliste kohustuste täitmiseks tuleb igal G8 doonorriigil suurendada 2010. aastaks toetust Aafrika riikidele 15 miljardi euro võrra 2004. tasemega võrreldes, millest nad on veel kaugel;

4.   väljendab kahetsust, et hiljutisel G8 riikide tippkohtumisel Heiligendammis ei suutnud riikide juhid teha enamat Aafrikale antud lubaduste tagamiseks, ning on mures, et kuigi G8 riigid kordasid 2005. aastal antud lubadust suurendada 2010. aastaks ametlikku arenguabi Aafrikale 18,6 miljardi euro võrra aastas, ei võtnud nad endale kohustust kindla ajakava suhtes nende abi andmise lubaduste täitmiseks;

5.   rõhutab, et G8 teadaanne 44,7 miljardi euro eraldamise kohta tervishoiule ja HIV, tuberkuloosi ning malaaria vastu võitlemiseks sisaldab märkimisväärses ulatuses praeguse rahastamise taseme summasid ega ole piisav selleks, et G8 riigid saaksid täita kõiki ametliku arenguabi osas võetud kohustusi; kutsub seetõttu G8 riike üles tagama nüüd nende kohustuste täiendamine muude kohustustega mujal tervishoiu valdkonnas, hariduse, kaubanduse, valitsemistava ja rahu ning julgeoleku osas, et tegelikult tagada G8 riikide poolt Aafrikale antud lubaduste täitmine;

6.   tervitab mitme Euroopa Liidu liikmesriigi algatust arengumaade võlgade kustutamisel; väljendab samas muret selle üle, et võlgade kustutamine suurendas 2006. aastal kunstlikult Euroopa Liidu poolt antava abi näitajaid ligi 30%, st liikmesriigid kulutasid 0,31 % rahvamajanduse kogutoodangust tegelikele toetustele, mis on väiksem kui ühiseks vahe-eesmärgiks võetud 0,33 %;

7.   kutsub ELi ja G8 üles eraldama võlgade kustutamine ja vähendamine arenguabi näitajatest kooskõlas 2002. aasta Monterrey konsensuse ja GAERCi eelnimetatud 2006. aasta aprilli järeldustega;

8.   avaldab kahetsust, et ajal, mil aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks valitud perioodist on pool möödunud, kahaneb EL-15 antava ametliku arenguabi osatähtsus protsendina rahvamajanduse kogutoodangust 2005. aasta 0,44 protsendilt 0,43 protsendini 2006. aastal;

9.   tervitab asjaolu, et komisjoni antud abi suurenes 5,7% võrra 7,5 miljardi euroni 2006. aastal, kajastades paranenud väljamaksevõimet viimastel aastatel võetud kõrgemalt kohustuste tasandilt;

10.   kiidab neid liikmesriike, kelle poolt ametlikuks arenguabiks eraldatud summad ulatuvad eesmärgiks võetud 0,7 %ni rahvamajanduse kogutoodangust või ületavad antud taset, ning liikmesriike, kelle tegelik toetus kasvab, avaldades samas kahetsust, et mõned EL-15 riigid ei ole 2006. aastaks kaugeltki saavutanud vahe-eesmärgiks seatud 0,33 % rahvamajanduse kogutoodangu eraldamist arenguabiks;

11.   märgib, et Portugal, kelle eesistumisajal leiab tema territooriumil aset ELi Aafrika tippkohtumine, eraldas 2006. aastal rahvamajanduse kogutoodangust ametlike arengueesmärkide täitmiseks vaid 0,21 %;

12.   märgib, et toetussummasid kunstlikult suuremana näidanud riikide edetabelit juhivad Austria (57 %), Prantsusmaa (52 %), Itaalia (44 %), Saksamaa (53 %) ja Ühendkuningriik (28 %) ning märgib ühtlasi, et Saksamaa – käesolevalt nii ELi kui G8 eesistujariik – ei oleks eesmärgiks seatud 0,33 % nimetatud võteteta saavutanud;

13.   kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole suutnud täita Barcelonas, Gleneaglesis ja Monterreys antud lubadusi, pühenduma kiiresti tegeliku abi suurendamisele 2007. aastal, ja kutsub komisjoni üles toetama kõnealuseid liikmesriike, kavandades hoolikalt eelseisva abi suurendamisega seotud finants- ja organisatsioonilisi aspekte, et tagada ELi vahe-eesmärgi täitmine –0,56% rahvamajanduse kogutulu arenguabiks eraldamine;

14.   osutab, et 2008. aastal algaval eelarve läbivaatamisel tuleks arvesse võtta Euroopa Liidu kasvavat tähtsust maailmas ja võimaldada suurema arengueelarve kavandamist ning vastavalt sellele võiks EL võtta vastu otsuse rakendada uusi aastatuhande arengueesmärkide rahastamise vorme, nagu rahastamine Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, ja kutsub EIP-d üles tagama poliitilise vastutuse laiendamine Euroopa Parlamendile selliste projektide rahastamise osas, nagu see toimub muu EIP tegevuse osas;

15.   kutsub komisjoni kavandamisel võtma arvesse suurt tõenäosust, et 10. Euroopa Arengufondi (EAFi) ei ratifitseeri kõik 27 liikmesriiki enne 2010. aastat, ja et seetõttu oleks hädavajalik tagada, et rahalised vahendid on üleminekuperioodi ajal (2008–2010) kättesaadavad;

16.   nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks uuenduslike allikate uurimist, mis annaksid alternatiivseid võimalusi arenguprogrammide rahastamise tagamiseks;

17.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid hindaksid regulaarselt ametliku arenguabi eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme, ja tervitab komisjoni ettepanekut, et liikmesriigid kehtestaksid riigisisesed ajakavad, et tagada liikumine kokkulepitud riikliku ametliku arenguabi eesmärkide saavutamise suunas ajavahemikuks 2010–2015, ning et nad parandaksid oma abivoogude pikaajalist ennustatavust;

18.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja G8 tunnistaksid uute doonorriikide – eriti Hiina – tähtsuse kasvu ja kaasaksid nimetatud uued doonorriigid dialoogi välisabi meetodite ja standardite üle, kaasa arvatud rahvusvaheliselt kokku lepitud normide ja standardite kohaldamise tähtsus abi rakendamisel;

19.   kutsub G8 riike üles siduma abi oma riiklikest majandushuvidest lahti, märkides, et G8 rühma poolt arengumaadele antavast abist on praegu seotud 29%, kusjuures kogu antava abi puhul on see näitaja 24%;

VÕLAKOORMUSE VÄHENDAMINE

20.   rõhutab, et umbes 60 riiki vajab kõigi oma laenude tühistamist, et neil oleks mingigi võimalus saavutada aastatuhande arengueesmärke, ja et on veel rohkem riike, kes vajavad täiendavat võlgade vähendamist, sealhulgas mitmed riigid, kellel on n-ö talumatud võlad, nt need, mille osas on lepingud sõlminud Lõuna-Aafrika endine apartheidirežiim;

21.   tervitab Maailmapanga uuringutulemust, et riigid, kelle võlgu on vähendatud suure laenukoormusega vaeste riikide (HIPC) algatuse raames, on ajavahemikus 1999–2005 rohkem kui kahekordistanud kulutusi vaesuse vähendamise kavadele;

22.   kutsub riike üles täitma kohustust kasutada võlgade vähendamise ja kustutamisega vabanenud rahalisi vahendeid läbipaistvalt ja aruandekohustuse nõuet järgides ning väidab ühtlasi, et võlakoormuse vähendamisest tuleks loobuda vaid siis, kui nende parlamentides ja kodanikuühiskonna organisatsioonides valitseb laialdane üksmeel, et läbipaistvuse ja aruandekohustuse standardeid ei järgita;

23.   rõhutab, et laenukohustuste pikaajalise täitmise võime sõltub vastutustundlikust laenupoliitikast, asjakohases rahastamisest, usaldusväärse majanduspoliitika jätkamisest, tugevdatud võlahaldusest ning avaliku sektori ja parlamendi mõistlikust aruandekohustuslikkusest laenude sõlmimisel, samuti ekspordijõudlusest ja eelkõige ekspordi mitmekesistamisest;

24.   kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik võlakoormuse vähendamisega seotud majanduse ümberkorraldamise tingimused piirduksid võlakohustuste täitmise võime taastamise saavutamisega ning et sellised tingimused ei osutuks kahjulikuks piiranguks vaesusega võitlemise meetmete riiklikul rahastamisel;

25.   kutsub kõiki doonorriike ja võlausaldajaid üles tegema kogu laenudega ning võlgade kustutamisega seotud teave partnerriikides kergesti kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks ning nõuab kindlalt sama läbipaistvust kommertsvõlausaldajate osas;

26.   kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid korruptsiooni "pakkumise poole pealt", võttes uurimise alla altkäemaksu andjaid, esitades neile süüdistused ja koostades neist mustad nimekirjad, ning kaitsma vaeseid riike "kiskjafondide" eest;

27.   kutsub Maailmapanka üles võimaldama soodsamat rahastamist riikidele, kes püüdlevad aastatuhande arengueesmärkide saavutamise poole;

INIM- JA SOTSIAALARENGU RAHASTAMINE

28.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit suurendaks ametliku arenguabi raames võetud kohustusi hariduse valdkonnas, et täita 5,3 miljardi euro suurune rahastamise puudujääk, ning arvestades, et kiiralgatuse "Haridus kõigile" suurim probleem on välisrahastamise puudumine, tuleb komisjoni tunnustada algatuse eest püüda suurendada doonorite lubadusi, kuid avaldab kahetsust selle üle, et kuigi 2. mail 2007. aastal Brüsselis peetud rahastajate konverentsil võetud kohustused peaksid võimaldama täiendavalt 1 miljonil lapsel kooli minna, jätab see endiselt hariduseta 76 miljonit last;

29.   palub Euroopa Liidul suurendada oma osakaalu ülemaailmses ametlikus arenguabis tervishoiu valdkonnas seniselt 6,6%lt, et aidata vähendada 11,9 miljardi euro suurust rahastamise puudujääki ülemaailmsete tervishoiuvajaduste katteks hinnanguliselt vaja minevast 21 miljardist eurost aastas, ning palub jätkuvat, kasvavat ning prognoositavat toetust ülemaailmsele AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondile;

30.   kutsub Aafrika Liitu üles toetama jätkuvalt 2001. aasta Abuja deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et riigid peaksid eraldama vähemalt 15 % riigieelarvest tervishoiule, avaldades ühtlasi kahetsust, et ainult kaks Aafrika riiki on selle lubaduse täitnud;

31.   rõhutab, et arenguriikide valitsused on teinud viimase kümnendi jooksul tõelisi edusamme tervishoidu ja haridusse tehtavate investeeringute suurendamisel, kuid mõnel juhul ei ole lubadusi täidetud, ja kutsub kõnealuseid valitsusi üles kehtestama ajakava, et saavutada eesmärk investeerida vähemalt 20% valitsuse eelarvest haridusse ja eesmärk investeerida 15% valitsuse eelarvest tervishoidu;

32.   kutsub kontrollikoda üles auditeerima 2008. aasta jooksul arengukoostöö vahendiga võetud kohustust, et 2009. aastaks eraldatakse 20% kogu ELi ametlikust arenguabist esmasele tervishoiule ning põhi- ja keskharidusele;

INIM- JA SOTSIAALARENGU PRIORITEEDID

33.   rõhutab et on esmatähtis tagada, et "raskesti ligipääsetavad" lapsed – need, kes elavad konfliktidest mõjutatud nõrkades riikides, puuetega lapsed, kaugetes piirkondades elevad lapsed, krooniliselt vaeste perekondade lapsed või need, kes on tõrjutud etnilistel põhjustel – saaksid kasutada oma õigust põhiharidusele;

34.   kutsub ELi üles pöörama kiiresti tähelepanu haridusele konfliktidest mõjutatud nõrkades riikides, mis praegu saavad ülemaailmselt haridusse suunatavast abist vähem kui viiendiku, vaatamata sellele, et nad on koduks rohkem kui pooltele maailma lastest, kes jäävad haridusest ilma, ja kutsub eelkõige komisjoni humanitaarabiametit üles järgima humanitaarabiameti selgeid juhiseid hariduse toetamiseks hädaolukorras;

35.   kutsub ELi üles – tagamaks, et hariduse parema kättesaadavusega kaasneks ka hariduse parem kvaliteet – aitama riike suutlikkuse ülesehitamisel, et nad suudaksid õpitulemusi jälgida;

36.   avaldab nördimust selle üle, et peaaegu kõik Aafrika riigid on emade ja laste tervise osas aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ajakavast maha jäänud;

37.   märgib, et laste suremuse vähendamisel ollakse muude aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ajakavast maha jäänud, vaatamata sellele, et on olemas lihtsad ja odavad vahendid, millega saaks igal aastal ära hoida miljonite laste surma, ja rõhutab, et suu kaudu antav vedelikuvaegust kompenseeriv ravi, putukatõrjevahenditega töödeldud voodivõrgud, rinnaga toitmine ja tavalised hingamisteede haiguste vastased antibiootikumid võiksid igal aastal ära hoida hinnanguliselt 63% laste surmajuhtumitest;

38.   usub, et tervishoiu infrastruktuuri tuleb riikide eelarvetest ja rahvusvahelisest abist pikaajaliselt ja stabiilselt rahastada, selleks et saavutada tervishoiuga seonduvaid aastatuhande arengueesmärgid, nagu väikelaste suremuse vähendamine läbi ulatuslikuma immuniseerimise, emade suremuse vähendamine parema juurdepääsu tagamisega kvalifitseeritud tervishoiutöötajatele, uurimis- ja arendustegevuse toetamine ning uute diagnoosimisviiside ja ravimeetodite kättesaadavus ning ohutu joogivee ja hügieeni tagamine, jõupingutuste märkimisväärne suurendamine üldise juurdepääsu tagamiseks HIV/AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ja muude haiguste ennetamisele, ravile, hooldusele ja toele 2010. aastaks, hõlmates ka tõrjutud elanikkonnarühmad ja need, kes on kõige suuremas nakkushaigustesse haigestumise ohus;

39.   kutsub doonorriike üles aitama arengumaid kõikehõlmavate tervishoiu tegevusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti selliste küsimustega tegelemisel nagu tervishoiu infrastruktuuri ja palkade jätkusuutliku rahastamise tagamine, koolitusinvesteeringute suurendamine ja kõrgelt kvalifitseeritud tervishoiutöötajate rände kaudu toimuva liigse ajude äravoolu vältimine;

40.   tervitab 9.–13. aprillil 2007. aastal toimunud Aafrika Liidu tervishoiuministrite konverentsi kolmanda korralise istungjärgu Johannesburgi deklaratsiooni tervishoiusüsteemide tugevdamise kohta võrdsuse ja arengu nimel, mis on tähtis algatus tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas; kutsub ELi üles toetama Aafrika Liidu liikmesriike sellel deklaratsioonil põhinevate programmide rakendamisel;

41.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit oleks jätkuvalt teejuhiks seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seonduvate õiguste valdkonnas, säilitades rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammi rakendamise rahastamise taseme, ja avaldab kahetsust selle üle, et ehkki Saharast lõunas asuvates Aafrika riikides on kõige suurem emade suremus, on seal ühtlasi ka maailma kõige väiksem rasestumisvastaste vahendite kasutamise osakaal (19%) ning 30% kõigist Aafrika emade surmadest on põhjustatud ebaturvalistest abortidest;

42.   juhib tähelepanu sellele, et ÜRO-l on kavas vastu võtta uus siht seoses aastatuhande viienda arengueesmärgiga (seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu üldine kättesaadavus), ja seetõttu võtab teadmiseks 18.–22. septembrini 2006. aasta toimunud Aafrika Liidu tervishoiuministrite konverentsi eriistungjärgul vastu võetud Maputo tegevuskava seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seonduvate õiguste Aafrika poliitikaraamistiku meetmete väljatöötamiseks ajavahemikuks 2007–2010;

43.   rõhutab tungivat vajadust tegelda soopõhise vägivallaga kõigis selle vormides, kuna vägivald mõjutab tüdrukute juurdepääsu haridusele ja tervishoiule ning on üks peamisi HIV pandeemia soodustajaid ja seeläbi üks olulisemaid takistusi suurema soolise võrdsuse saavutamisel arengumaades;

44.   kutsub komisjoni üles kiirendama kohustuse võtmist võidelda HIV/AIDSi vastu arengumaades ja tagada, et kõige enam mõjutatud riikidel oleks varasemast parem juurdepääs taskukohaste hindadega ennetusvahenditele ja -poliitikale, retroviiruse vastastele ravile ja tervishoiuteenustele (infrastruktuur, töötajad ja ravimid), mis on suutelised rahuldama kasvavat vajadust;

45.   märgib, et kõigi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on AIDSi epideemia peatamine elulise tähtsusega, ja palub komisjoni anda selle ülemaailmse pandeemiaga võitlemisele ülim prioriteet, toetades jõulisemat ja kõikehõlmavat reageerimist; osutab, et nimetatud meetmed peaksid tagama üldise juurdepääsu olemasolevatele ennetus- ja ravivõimalustele, samuti piisavad investeeringud väga erinevate ennetusviiside, sh mikrobiotsiidide ja vaktsiinide arendamisse ja üldisesse kättesaadavusse; kutsub ELi üles edendama tööstuse suuremat osalemist, kooskõlastatumaid teaduslikke jõupingutusi ning poliitikat ja programme, mis kiirendaksid uute vaktsiinide ja mikrobiotsiidide katsetamist;

46.   kutsub ELi üles suurendama rahastamist selleks, et baasteaduse ja biomeditsiini areng viiks tähelepanuta jäetud haiguste uute ja odavate ravimite, vaktsiinide ja diagnoosimismeetodite loomisele, samuti toetama uurimis- ja arendustegevuse arendusetappe ning tagama, et tähelepanuta jäetud elanikkonna rühmad uusi tooteid kasutaksid, austades samas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPSi lepingu) sätteid;

47.   kutsub ELi üles toetama 9.–14. novembri 2001. aasta WTO ministrite konverentsil vastuvõetud TRIPSi lepingut ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooni täielikku rakendamist ning tagama, et ravimite hind oleks taskukohane neile arengumaadele, kes võtavad meetmeid kooskõlas Doha deklaratsiooniga, ühtlasi kutsub ELi üles osutama arengumaadele tehnilist abi rahvatervise meetmete rakendamisel patendiõiguses;

48.   rõhutab vajadust nende olemasolevate süsteemide igakülgse läbivaatamise järele, mis ei suuda lahendada ravimite kättesaadavuse probleemi, läbivaatamine hõlmaks ka soovituste esitamist WTOle 30. augusti otsuse nime all tuntud kohustuslike litsentside alusel ravimite eksportimist reguleerivate eeskirjade muutmiseks;

49.   juhib tähelepanu sellele, et mõne hinnangu kohaselt tuleks tervishoiu ja hariduse kõigile kättesaadavaks muutmiseks tööle võtta kaks miljonit õpetajat ja rohkem kui 4 miljonit tervishoiutöötajat ning igal aastal investeerida heade õpetajate ja tervishoiutöötajate koolitusse ja palkadesse 10 miljardit eurot;

50.   kutsub vaeste riikide valitsusi üles tõstma koostöös ametiühingutega praeguste tervishoiutöötajate ja õpetajate palkasid väärikale tasemele;

51.   kutsub vaeste riikide valitsusi üles tagama parlamendiliikmete ja kodanike esindatust ning kontrolli avalike teenuste järelevalves ning soodustama kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste osalemist kohalikul ning riigi tasandil toimuva planeerimise ja eelarve protsessis, mis hõlmab ka rahastajatega sõlmitavad kokkulepped ja lepingud;

52.   rõhutab, et mõnes riigis suureneb alatoitluse osakaal ja et kogu Aafrikas on 2015. aastaks alatoidetud laste arv võrreldes praegusega kasvanud hinnanguliselt 3,7 miljoni võrra, ning kutsub ELi üles läbi vaatama ja hindama, kas liidu kaudsed investeeringud on alatoitluse probleemi käsitlemisel tõhusad;

53.   kutsub rahvusvahelisi abiandjaid üles kahekordistama jõupingutusi ja kooskõlastama konkreetset poliitikat kroonilise näljaprobleemiga tegelemiseks ning toiduainetega kindlustatuse tagamiseks, rakendades üldist lähenemist, mille raames tegeldakse selle probleemi arvukate algpõhjustega; kutsub valitsusi üles täitma võetud kohustust austada, kaitsta ja võimaldada kasutada õigust toidule, eelkõige soodustades toidu kõigile kättesaadavaks tegemist;

54.   kutsub ELi doonorriike üles alustama koheselt aruandlusega rahvusvaheliselt kokkulepitud toitlustusnäitajaid kasutades, et kajastada edasiminekut toiduga varustamise kindluse, turvavõrgustike ja sotsiaalse kaitse, haldusviisi, veemajanduse, hügieeni ja tervishoiu osas;

ABI KVALITEEDILE JA VAESUSELE KESKENDUV ARENGUKOOSTÖÖ

55.   nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid eelnimetatud ELi tegevusjuhendit tööjaotuse kohta arengupoliitikas tegevusjuhendit, et tagada kulutuste ja tervishoiu- ja haridusprogrammide parem koordineerimine ning ühtlasi tagada enama tähelepanu pööramine abita jäänud riikidele, sealhulgas kriisis olevatele ja nõrkadele riikidele;

56.   nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid järgiksid täielikult eelnimetatud Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ja rõhutab, et EL peab rohkem pingutama vastastikuse aruandekohustuse, partnerriikide isevastutuse ja tehnilise abi reformimise valdkonnas, sest värskes OECD uuringus Pariisi deklaratsiooni rakendamise kohta olid arenguabikomitee liikmesriikide tulemused nimetatud kolmes valdkonnas halvad;

57.   kutsub ELi üles toetama partnerriike suutlikkuse ülesehitamisel, mis võimaldaks ühtset arengu juhtimist, kuna see on riikide õiguspärase isevastutuse ja arenguprotsessi juhtimise tagamisel keskne küsimus;

58.   usub, et mikrorahastamine on üks kõige olulisemaid vaesusega võitlemise vahendeid, kuna see võimaldab vaestel endil aktiivselt selles võitluses osaleda;

59.   rõhutab, et üks peamiseid teid vaesusest pääsemiseks ning naiste ja meeste võimaluste parandamiseks on tagada neile tootlik, kvaliteetne ja korralikku sissetulekut võimaldav töö;

60.   on veendunud, et ELi arengupoliitikas tuleb uuesti keskenduda soospetsiifilistele prioriteetidele ja laste õigustele kui põhiõigustele, mis moodustavad ühe osas vastavalt Cotonou lepingule(8) ja mujal kohaldatavast haldustavast;

61.   tervitab EÜ/ÜRO soolise võrdõiguslikkuse partnerlust arengu ja rahu nimel, mis käivitati hiljuti eesmärgiga vältida Pariisi deklaratsiooni rakendamisel ja läbivaatamisel sooküsimuste kõrvalejätmist;

62.   on veendunud, et vaesuse vähendamise strateegia dokumendid ja riiklikud strateegiadokumendid võivad olla olulised vahendid aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, kuid neid tuleks koostada ja rakendada ning nende täitmist jälgida ja hinnata, pidades nõu AKV riikide ja liikmesriikide parlamentide, Euroopa Parlamendi, kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, ning nendes tuleks keskenduda aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

63.   väljendab muret paindlikkuse puudumise üle EÜ programmide kavandamisel, kus planeerimistsükli alguses määratletakse piiratud prioriteedid ja seejärel pole võimalik uusi teemasid toetada isegi siis, kui partnerriikide valitsused seda otseselt paluvad;

64.   rõhutab, et arengukoostöö pikaajaline eesmärk peab olema jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna arengu tingimuste loomine; sellega seoses rõhutab vajadust edendada avaliku ja erasektori partnerlust majanduskasvu toetavate algatuste raames, sh toetusmeetmed väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tootlikkuse ja tööhõive tõstmiseks;

65.   rõhutab välismaiste otseinvesteeringute suurt potentsiaali arengu, jätkusuutliku majanduskasvu, oskusteabe siirde, ettevõtluse, tehnoloogia ja töökohtade loomise seisukohalt; rõhutab sellega seoses läbipaistva, prognoositava ja soodsa investeerimiskliima, ettevõtete väheste halduspiirangute, omandiõiguste austamise, konkurentsi edendamise ja tugeva makromajandusliku poliitika taotluse tähtsust;

66.   palub doonorriike ja vastuvõtjariike toetada aastatuhande arengueesmärkide täideviimiseks ja kontrollimiseks vajalike täielikumate andmete kogumist;

67.   kutsub komisjoni üles tagama, et infrastruktuuriprojektide rahastamisel oleks kõigis projektides rõhuasetus endiselt vaesuse vähendamisel;

68.   tunnistab, et olemasolevate ELi rahastamisvahendite ja fondide, näiteks infrastruktuuri rahastamisvahendi, veerahastu ja energiafondi kaudu tegeldakse tähtsate küsimustega;

69.   palub Euroopa Liitu tugevdada partnersuhteid arengumaadega viisil, mis soodustab vastastikust vastutust ja kohustusi, kehtestades prognoositavad võrdlusalused ja tähtajad ametliku arenguabi suurendamiseks, mis omakorda võimaldab vastuvõtjariikidel riiklike investeeringute kasvu paremini plaanida;

70.   rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb kaasata kõik vahendid ja seetõttu on vajalik sidusrühmade võimalikult lai partnerlus, eriti arengumaade parlamentide, kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste ning erasektori partneritega;

71.   on veendunud, et Aafrika-ELi ühisstrateegia kavandamise käigus jõutakse kokkuleppele aastatuhande arengueesmärkide 2015. aastaks saavutamise fundamentaalse tähtsuse suhtes;

ÜLDEELARVE TOETUS

72.   nõuab, et Euroopa Liit ja partnervalitsused tagaksid, et eelarvetoetust antakse alati sektoripõhise eelarveabina, mille puhul raha eraldatakse konkreetsele sektorile, kuhu abisummad tuleb kulutada, et nad kasutaksid vaesusega seotud näitajaid, millega saab otseselt mõõta poliitika tulemuslikkust ja mitte eelarve sisendeid ning väljundeid, et nad rakendaksid vahendeid ja järelevalvemeetmeid, tagamaks, et üldeelarve toetusest läheks piisav osa põhivajaduste katmiseks, eelkõige tervishoiule ja haridusele, ning rõhutab, et see peab käima käsikäes suutlikkuse arendamise toetamisega, ja rõhutab, et 0,5% eraldatavast eelarvetoetusest tuleks reserveerida kodanikuühiskonna järelvalveasutustele;

73.   kutsub ELi üles toetama seoses üldeelarve toetusega ühtset aastatuhande arengueesmärkide haldust erinevates täidesaatva ja seadusandliku võimu organites ning toetama parlamentaarset, kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste järelevalvet eelarvetoetuse üle, et tagada selge seos eelarvetoetuse ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise vahel;

74.   nõuab riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna kaasamist tõhusasse eelarve järelevalvesse riiklike kulutuste jälgimise uuringute vormis, milles võrreldakse OECD arenguabikomitee kriteeriumide alusel üksikasjalikult "sisendeid" ja "väljundeid";

75.   kutsub ELi üles suurendama otsese eelarvetoetusena antava abi osakaalu nende riikide puhul, kes on tõestanud oma head valitsemistava ning inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamist;

76.   rõhutab, et eelarvetoetus oma tavalises vormis kujutab endast põhimõtteliselt rahastajate ja valitsuste vahelisi lühiajalisi kokkuleppeid, millest vähesed kestavad kauem kui kolm aastat, ja kutsub rahastajaid üles pikendama oma kohustuste tähtaega, võimalik, et sarnaselt sellele, mida komisjon on välja pakkunud aastatuhande arengueesmärkide lepingutena, mis sisaldavad kuueaastaseid kohustusi ja selgeid kokkuleppeid ning selgust selle kohta, millal ja kuidas selline toetus peatatakse;

77.   kutsub riike üles keskenduma sellele, kuidas üldeelarve toetus mõjutab naiste võrdõiguslikkust ja sugudevahelisi suhteid, sest rahastamise üldine suurendamine ei aita tingimata ületada ebavõrdset juurdepääsu ega parandada tõrjutud rühmade, sh naiste ja puudega inimeste olukorda;

VALITSEMISTAVA

78.   tuletab meelde, et Cotonou leping sisaldab raamistikku valitsemistava puudutavaid küsimusi hõlmavaks dialoogiks ELi ja AKV riikide vahel, ja kutsub ELi üles uute algatuste, strateegiate ja poliitikasuundade lisamise asemel seda raamistikku tugevdama;

79.   avaldab kahetsust selle üle, et komisjoni teatis Euroopa arengukonsensuse juhtimise kohta (KOM(2006)0421), mis pakub eelarvetoetuse motiveerivat osa, taandab aastatuhande arengueesmärgid ainult üheks näitajaks kahekümne kolme hulgas, mis sisaldab muid aastatuhande arengueesmärkide rakendamise seisukohalt mitteasjaomaseid näitajaid, näiteks kaubanduse liberaliseerimine, terrorismivastane võitlus ja ränne, ning usub, et valitsemistava instrument peaks keskenduma partnerriigi kohustusele rakendada aastatuhande arengueesmärke;

80.   nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks võimalust, mille valitsemistava puudutava lähenemise läbivaatamine 2008. aastal annab, ja kuulaks ära Euroopa ning Aafrika riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, samuti liikmesriikide ja Aafrika riikide valitsuste seisukohad ning kohandaks oma valitsemistava puudutavat lähenemist sellele vastavalt;

81.   tuletab arengumaade valitsustele meelde, et edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide täitmisel pärsib sageli püsiv korruptsioon, halvad valitsemistavad ja kaheldavad tervishoiustrateegiad, ning rõhutab, et vaesust ei kaotata kunagi, kui seda põhjustavaid süsteemseid läbikukkumisi samuti ei tunnistata, nendega ei tegelda ning neid ei kõrvaldata;

82.   kutsub arengumaid üles parandama oma jõukuse potentsiaali, kutsudes ellu majanduse liberaliseerimise programmid, eelkõige omandiõiguste valdkonnas, mis vabastaksid otsekohe olulisel määral kapitali kohesteks investeeringuteks – mis iseenesest aitaks kaasa aastatuhande arengueesmärkide varasemale saavutamisele;

83.   kutsub kõiki kahepoolse ja mitmepoolse abi andjaid ning ekspordikrediidiasutusi üles töötama välja terviklikke tingimusi, mis põhinevad valitsuste kohustusel oma kodanike ees ja partnerluse süsteemil, kus mittehumanitaarabi on sõltuvuses rea konkreetsete tingimuste täitmisest ja eelkõige avaliku sektori läbipaistvusest tuluvoogude osas;

RAHU JA JULGEOLEK

84.   tuletab meelde, et rahu ja julgeolek on aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalikud, ja nõuab seetõttu tungivalt, et EL tagaks, et tema arengupoliitikal oleks rahu tagamisele positiivne mõju;

85.   tuletab meelde lubadust tuua konfliktidele reageerimine kogu ELi poliitika ja kõigi poliitikavahendite keskmesse, nii nagu soovitatakse 2001. aasta Göteborgi kohtumisel vastuvõetud vägivaldsete konfliktide ennetamise programmis, ja kutsub ELi üles rakendama uusimaid vastuvõetud konfliktiennetuse poliitikavahendeid, näiteks ELi väike- ja kergrelvade strateegiat, ELi julgeolekusektori reformi poliitilist raamistikku ning ELi desarmeerimise, demobiliseerimise ja reintegreerimise ühiskontseptsiooni;

86.   tervitab asjaolu, et relvakaubandusleping on nüüdseks saanud 80% maailma riikide valitsuste toetuse, ja nõuab tungivalt, et EL annaks oma panuse rahvusvahelise, õiguslikult siduva lepingu tagamiseks;

KAUBANDUS

87.   palub ELi võtta vastu sidus kaubandus-, kalandus-, arengukoostöö ja ühine põllumajanduspoliitika, et vältida otsest ja kaudset negatiivset mõju arengumaade majandusele;

88.   rõhutab, et kaubanduse avamine võib olla üks kõige tõhusamaid majanduskasvu käivitajaid, kuid vaesuse vähendamiseks peab sellega kaasnema siseriiklik ümberjaotamis- ja sotsiaalpoliitika;

89.   rõhutab Doha arenguvoorus antud lubadust ja vajadust õiglaste ja erapooletute, eeskirjadega reguleeritud rahvusvaheliste kaubandussüsteemide järele, mis on kavandatud tasakaalu saavutamiseks ülemaailmses kaubanduses, eriti seoses Aafrikaga, kutsub ELi üles andma endast maksimumi WTO läbirääkimiste ummikseisu lõpetamiseks;

90.   märgib, et ummikseisus oleva Doha vooru eesistuja hinnangul peab EL arengut toetava lepingu sõlmimise kergendamiseks nägema ette kaubavahetust moonutavate põllumajandustoodete eksporditoetuste kärpimise hinnanguliselt 70% võrra ja läbirääkimiste lõpetamiseks 2007. aasta lõpuks tuleb saavutada kokkulepe toetuste ja tollide vähendamise kohta;

91.   usub, et õiglane kaubandus on tähtis vahend jätkusuutliku kaubanduse ülesehitamisel, mis tagaks arengumaade tootjatele õiglase tulu; kutsub komisjoni üles reageerima Euroopa Parlamendi eelnimetatud resolutsioonile õiglase kaubanduse ja arengu kohta soovitusega õiglase kaubanduse toetuseks, nagu on näidatud resolutsiooni lõigetes 1 ja 2;

92.   palub komisjoni tagada, et tema sõlmitud majanduslepingud, aitaksid takistamise asemel kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele; komisjon peaks eelkõige tagama, et majanduspartnerluse lepingud oleksid AKV riikide arengu ja vaesuse kaotamise vahendiks;

93.   usub, et rahvatervist ja ravimite kättesaadavust mõjutavad ravimisektoriga seotud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIP) reguleerimisalast välja jäävad TRIP sätted tuleks jätta välja majanduspartnerluse lepingutest ja muudest tulevastest kahepoolsetest või piirkondlikest kokkulepetest madala sissetulekutasemega riikidega;

94.   usub, et kõigil AKV riikidel peab olema õigus valida, kas laiendada läbirääkimisi muudele valdkondadele kui kaupadega kauplemine, kutsub komisjoni üles tagama, et intellektuaalomandi õigused ja Singapuri küsimused (konkurentsipoliitika, avalikud hanked ja investeeringud) võetakse läbirääkimiste päevakorrast maha, kui AKV riigid nende üle läbi rääkida ei soovi;

95.   kutsub komisjoni üles vältima moonutusi kaubanduses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühmaga, nõuab seetõttu tungivalt, et juhul kui läbirääkimisi majanduspartnerluse lepingute üle ei suudeta lõpetada enne 2007. aasta lõppu, tagaks komisjon meetmete võtmise meie AKV partnerite kindlustunde tagamiseks; rõhutab, et see nõuab tagatisi selle kohta, et sõltumata majanduspartnerluse lepingute läbirääkimiste seisust, jäävad AKVriikide ELi turule pääsemise tingimused samaväärseks praegustega, nagu on kokku lepitud Cotonou lepingus; kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas selliseid eksportijate ja importijate ebakindlust vältivaid meetmeid saaks võtta;

96.   võtab teadmiseks ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi ning muud hiljutised uuringud, mis näitavad, et kaubanduse ulatuslik liberaliseerimine vähimarenenud riikides on vaesuse pikaajalisele ja olulisele vähendamisele vähe kaasa aidanud ning on aidanud halvendada arengumaade, eriti Aafrika riikide kaubandust, ning kutsub ELi üles alustama pikaajalist, tõelist kampaaniat nende vähimarenenud riikide ekspordivõime tegelikuks tõstmiseks, soodustades tehnilist abi hügieeni- ja tervishoiustandardite, asjaõiguse, ärioskuste ja lisaväärtust andvate programmide edendamiseks;

97.   kutsub komisjoni üles kohandama oma koostöö- ja kaubanduspoliitikat nii palju kui võimalik, et aidata arengumaade valitsusi avalike teenuste osutamisel ja arendamisel, eriti mis puudutab joogivee, tervishoiuteenuste, hariduse ja transpordi kättesaadavust kogu elanikkonnale;

98.   nõuab tungivalt, et täielikult arvestataks asjaolu, et AKV riigid sõltuvad sageli tugevalt esmasest toorainest, mille puhul on tavaline hindade ja tollide suur kõikumine, ja rõhutab mitmekesistamise, töötleva tööstuse ja VKEde arendamise tähtsust nendes riikides;

99.   rõhutab kaubandusalase suutlikkuse kasvatamise tähtsust ja vajadust täiendavate ELi vahendite järele, et edendada AKV riikide võimet selgitada välja vajadused ja strateegiad, pidada läbirääkimisi ja toetada piirkondlikku integratsiooni tootmise mitmekesistamiseks ning liberaliseerimise ettevalmistamiseks, edendades tootmist, tarnimis- ja kauplemisvõimet ja tasakaalustades ümberkorralduste kulusid, samuti suurendades investeeringute kaasamise võimet;

100.   kutsub komisjoni üles suurendama kaubandusega seonduvat abi suutlikkuse kasvatamiseks, mis on kõige vaesematele riikidele turgude liberaliseerimise tõttu tihenenud konkurentsis toimetulemiseks eluliselt tähtis;

KLIIMAMUUTUS

101.   nõuab tungivalt, et EL mängiks jätkuvalt juhtivat rolli puhtamate ja tõhusamate lähenemisviiside edendamisel säästva ning madala süsinikutarbega arengu osas;

102.   juhib tähelepanu sellele, et arengumaade vaesed ühiskonnad on kliimamuutusele kõige vähem kaasa aidanud, kuid tõenäoliselt kannatavad kõige rängemini selle tagajärgede all; palub Euroopa Liitu eraldada märkimisväärselt rahalisi vahendeid selleks, et arengumaad saaksid kohaneda merepinna tõusuga ja äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu põuad, rängad tormid, üleujutused jne suurenenud sageduse ja tugevusega, samuti sellest tulenevate pingetega tervishoiu, toiduainete tootmise ja vee kättesaadavuse osas, mis võiksid ohustada arengut ja tuua kaasa ulatusliku rände ja julgeolekuohud;

103.   kutsub ELi üles eraldama märkimisväärselt rahalisi vahendeid vaestele riikidele kliimamuutusega kohanemiseks ja rõhutab, et seda raha ei tohi lihtsalt eraldada olemasolevatest toetuseelarvetest ning usub ühtlasi, et oluline osa Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi alusel toimuvast saastekvootide enampakkumisest ja süsinikdioksiidi maksustamisest saadud tulust tuleks kasutada arengumaade puhta arengu rahastamiseks;

104.   rõhutab, et kohanemist ei tohi käsitleda ainult humanitaarküsimusena või ainult kliimakonventsiooni prioriteedina; rõhutab, et ohtude vähendamise ja "kliimakindluse" meetmed tuleb integreerida kõikehõlmavasse arengustrateegiasse, mis hõlmaks ka vaesuse vähendamise strateegia dokumendid ja riiklikud strateegiadokumendid;

105.   tunnistab, et intellektuaalomandi õiguste litsentsitasud puhta tehnoloogia valdkonnas võivad olla takistuseks sellise tehnoloogia siirdele arengumaadesse; rõhutab, et energiapuudusega võitlemiseks ja jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb arendada intellektuaalomandi partnerlusi tööstus- ja arenguriikide vahel, et tagada omandiõiguste austamine ning samas hõlbustades tehnoloogia üleandmist;

106.   rõhutab, et ehkki aastatuhande deklaratsioon energeetikat konkreetselt ei käsitle, on vaestele kaasaegsete energiateenuste osutamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kriitilise tähtsusega eeltingimus; juhib tähelepanu, et paljudel arengumaadel on suurepärased eeldused taastuvenergia tehnoloogiate kasutamiseks, mis on tõhus vahend kiiresti kallineva naftaga seonduvate kulude katmiseks ning energiavajaduste rahuldamiseks, vältides samas täiendavat kahjulikku mõju kliimale; avaldab kahetsust selle üle, et EL on eraldanud energiapuuduse probleemiga tegelemiseks liiga vähe rahalisi vahendeid; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada abi, samuti vajadust taastuvenergia tehnoloogiatesse tehtavate erainvesteeringute suurema toetamise järele;

TEGUTSEMISKAVA PÄRAST AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRKIDE SAAVUTAMIST

107.   rõhutab, et kui aastatuhande arengueesmärgid saavutatakse, siis väheneb vaesuses elavate inimeste arv kümne aastaga poole võrra – see oleks suur saavutus, mis samas tähendab, et sajad miljonid vaeseimad ja ohustatuimad inimesed elavad endiselt kroonilises vaesuses;

108.   kutsub ELi üles määrama kuupäeva vaesuse likvideerimise strateegia kokkuleppe saavutamiseks pärast 2015. aastat;

o
o   o

109.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ning parlamentidele, Parlamentidevahelisele Liidule, ÜRO-le ja OECD arenguabikomiteele.

(1) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 311. (2) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (3) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 475. (4) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 316. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0043. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0320. (8) Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3). Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22).

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta resolutsioon AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2006. aastal (2007/2021(INI))

P6_TA(2007)0275 A6-0208/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal allkirjastatud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi "Cotonou leping")(1);

–   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 3. aprillil 2003 vastu võetud kodukorda(2), nagu seda on viimati muudetud Bridgetownis (Barbados) 23. novembril 2006;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(3);

–   võttes arvesse järgmisi AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee poolt 2006. aastal vastu võetud resolutsioone:

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0208/2007),

A.   arvestades Viinis ja Bridgetownis aset leidnud mõttevahetusi (vastavalt 2006. aasta juunis ja novembris 11. ja 12. istungjärgul) majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste edenemise teemal komisjoni kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni ning Barbadose välissuhete ja väliskaubanduse ministri Billie Milleri osalusel;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu ülalviidatud määruse, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, mis näeb ette nii AKV riikidele kohaldatavaid temaatilisi programme kui ka kaasmeetmete programmi suhkruprotokollile alla kirjutanud AKV riikide jaoks;

C.   arvestades rände ning inimkaubandusega seotud küsimuste kasvavat tähtsust ning asjaolu, et Cotonou lepingu raames on tegemist vastastikust huvi pakkuvate küsimustega;

D.   arvestades AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee büroo poolt vastu võetud otsuseid saata teabekogumis- ja uurimismissioone 2006. aastal:

E.   arvestades, et Cotonou lepingu läbivaatamine, mis leidis Euroopa Liidu institutsioonide heakskiidu, lõi aluse tihedamale ja tõhusamale koostööle ELi ja AKV riikide vahel;

F.   arvestades märkimisväärset vastukaja, mida tekitas teabekogumismissioon Maltale ja Hispaaniasse eesmärgiga uurida AKV riikidest pärit sisserändajate olukorda, kuna tegemist oli esimese taolise missiooniga, mis tõi kokku päritoluriikide ja Euroopa riikide parlamendiliikmed;

G.   arvestades Darfuri (Sudaan) konflikti jätkumist ning seal aset leidvaid raskeid korduvaid inimõiguste rikkumisi ning tuletades meelde vajadust tõhusa humanitaarabi järele;

H.   arvestades, et Kongo Demokraatlik Vabariik, mille laastamine on kestnud aastakümneid, on lõpuks tänu kongolaste ja rahvusvahelise kogukonna pingutustele asunud rajale, mida võib pidada konstruktiivseks;

I.   arvestades Eritrea ametivõimude keeldumist anda AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee büroole luba teabekogumismissiooniks Asmarasse;

J.   arvestades Ida-Aafrika olukorda puudutava kiireloomulise resolutsiooni tagasilükkamist pärast eraldi kodades toimunud hääletust;

K.   arvestades Pan-Aafrika Parlamendi tegevust ning ametlike suhete loomist Euroopa Parlamendi ja Pan-Aafrika Parlamendi vahel;

L.   arvestades olukorra märgatavat halvenemist Zimbabwes;

M.   arvestades AKV sekretariaadi otsust viia läbi uurimine oma sisekorralduse kohta;

N.   arvestades ELi eesistujariigi Austria ja Barbadose valitsuse suurepärast panust 11. ja 12. istungjärgul;

O.   arvestades valitsusväliste osalejate üha suuremat osavõttu AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee istungjärkudest,

1.   väljendab heameelt selle üle, et AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee toimis 2006. aastal majanduskoostöö lepingute läbirääkimistel ELi ja AKV alampiirkondade vahel avatud, demokraatliku ja süvendatud dialoogi raamistikuna; väljendab lisaks sellele heameelt selle üle, et Bridgetownis võeti majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste hetkeolukorra kohta vastu kiireloomuline resolutsioon, milles väljendatakse ELi ja AKV esindajate muret lepingute võimaliku negatiivse mõju pärast AKV riikide jätkusuutliku arengu üldeesmärgile;

2.   julgustab parlamentaarset ühisassambleed jätkama sõltumatute seisukohtade avaldamist ja konkreetsete ettepanekute esitamist majanduskoostöö lepingute läbirääkimisteks ja rakendamiseks, et edendada kodanikuühiskonna ja riiklike parlamentide täielikku kaasamist;

3.   väljendab heameelt Bridgetownis toimunud istungjärgul arengu ja humanitaarabi voliniku võetud kohustuse üle esitada AKV riike puudutavad riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid (ajavahemik 2008–2013) parlamentidele demokraatlikuks hindamiseks, kuid kahetseb, et see ei ole osutunud võimalikuks;

4.   kutsub komisjoni üles seda kohustust võimalikult kiiresti realiseerima, kasutades selleks menetlust, mida kohaldatakse ülalviidatud arengukoostöö rahastamisvahendi loomist käsitleva määruse raames;

5.   kutsub AKV riikide parlamente üles nõudma tungivalt oma riigi valitsuselt ja Euroopa Komisjonilt, et viimased tagaksid nende jätkuva kaasamise koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega ELi ja vastavate riikide vahelist koostööd (ajavahemik 2008–2013) puudutavate strateegiadokumentide kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse;

6.   kutsub ELi liikmesriikide parlamente üles teostama ranget kontrolli täidesaatjate üle seoses Euroopa Arengufondi programmitööga;

7.   tunneb heameelt AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee parlamentaarsemaks muutumise, selle liikmete tegevuse hoogustumise, Euroopa Arengufondi ülevaatamise, AKV ja EL vahelise kaubandusega seotud küsimuste arutamise ning Cotonou lepingu rakendamise üle;

8.   märgib rahuldusega, et AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee on võtnud nõuks tegeleda rändeküsimustega, mis on üks olulisemaid vastastikust huvi pakkuvaid teemasid, kusjuures eelkõige väärib selles suhtes märkimist:

9.   ergutab AKV-ELi parlamentaarset ühisassambleed jätkama arutlust ja tegema konkreetseid ettepanekuid rände teemadel, ning jätkama panustamist päritolumaade arengut soodustavatesse lahendustesse ja inimkaubanduse vastasesse võitlusesse;

10.   väljendab heameelt selle üle, et Viini istungjärgul võeti vastu Sudaani olukorda käsitlev resolutsioon, milles esitatakse selge seisukoht Darfuri konflikti põhjustajate kohta; kutsub rahvusvahelist üldsust üles tegutsema kiiresti ja senisest energilisemalt ning Aafrika Liiduga tihedat koostööd tehes, et teha lõpp konfliktile, tsiviilisikute kannatustele ja humanitaarkatastroofile; kutsub rahvusvahelist üldsust üles tagama ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadiga varustatud (vastavalt 31. augusti 2006. aasta resolutsioonile 1706) rahvusvahelise üksuse tõhus lähetamine; märgib, et Sudaani valitsus on nõustunud ÜRO Julgeolekunõukogu ülalviidatud mandaadiga varustatud rahvusvahelise rahuvalveüksuse ümberpaigutamisega ning loodab, et see kujutab endast esimest sammu konkreetsete edusammude tegemisel Darfuri piirkonna rahuprotsessis;

11.   väljendab kahetsust selle üle, et Bridgetowni istungjärgul kasutati hääletamist eraldi kodades, mis viis Ida-Aafrikat käsitleva resolutsiooni tagasilükkamiseni, seda vaatamata asjaolule, et enamik AKV-ELi parlamentaarset ühisassamblee liikmetest olid nimetatud resolutsiooni poolt;

12.   julgustab kõiki osapooli vältima kahes kojast toimuva hääletuse kasutamist, et suurendada AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee solidaarsus- ja ühtekuuluvustunnet;

13.   nõuab tungivalt, et Eritrea ametiasutused soodustaksid teabekogumismissiooni korraldamist, kuna AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatus on mitmel korral seda otsustatud ning kinnitatud;

14.   kutsub AKV-ELi parlamentaarset assambleed üles jätkama ja süvendama dialoogi Pan-Aafrika Parlamendiga, eriti seoses rahu ja julgeoleku küsimustega;

15.   nõuab tungivalt, et parlamentaarne ühisassamblee võtaks vastu kindla ühise seisukoha seoses demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja majandussüsteemi kokkuvarisemisega Zimbabwes ja nõuaks kindlalt Zimbabwe režiimi võtmeisikute suhtes kehtestatud rahvusvahelise reisikeelu täielikku järgimist;

16.   ergutab AKV-ELi parlamentaarset ühisassambleed algatama arutlust AKV-EL koostöö tuleviku üle, võttes arvesse Aafrika Liidu ja Pan-Aafrika Parlamendi loomist ning AKV allpiirkondade ja nende institutsioonide tugevnemist;

17.   kutsub AKV riikide rühma allpiirkondade parlamentaarseid assambleesid, kes soovivad sisse seada dialoogi Euroopa Parlamendiga, üles tegema seda Cotonou lepingu artiklis 19 toodud sätete raames;

18.   väljendab heameelt AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee otsuse üle tegeleda Hiina ja Aafrika vaheliste suhete küsimusega ning tõstatada see poliitilise dialoogi teemana assambleel;

19.   ergutab AKV-ELi parlamentaarset ühisassambleed tugevdama poliitikakomisjoni rolli, et muuta see AKV-EL koostöö raames konfliktide ennetamise ja lahendamise foorumiks, ning tagama sel eesmärgil konkreetsetes riikides tekkivate hädaolukordade laiaulatuslik arutamine; väljendab heameelt töö üle, mis on tehtud väike- ja kergrelvade vastases võitluses ning julgustab AKV-ELi parlamentaarset ühisassambleed astuma samme selleks, et 23. novembri 2006. aasta resolutsioonile järgneksid konkreetsed järelmeetmed;

20.   märgib rahuldusega majandusarengu, rahanduse ja kaubanduse komisjoni väljendatud soovi tegeleda küsimustega, mis on seotud energiavarustuse ja -allikatega ning turismi muutmisega üheks arengumootoriks;

21.   rõhutab rolli, mida sotsiaal- ja keskkonnakomisjon etendas vastutustundlikuma ning arengut enam toetava kalapüügi edendamisel ning aastatuhande seitsmenda arengueesmärgi ("vee üldine kättesaadavus") saavutamisel;

22.   tunnustab ELi nõukogu eesistujariiki Austriat, Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA), Viini linna ning erinevaid kaasatud ühinguid nende panuse eest Viinis toimunud 11. istungjärgul (eelkõige töötubades) seoses järgmiste teemadega:

23.   tänab Barbadose valitsust ja parlamenti ning majandus- ja sotsiaalelus osalejaid nende panuse eest Bridgetownis toimunud 12. istungjärgul (eelkõige töötubades) seoses järgmiste teemadega:

24.   rõhutab, et koosolekute korraldamine piirkondade või allpiirkondade tasandil vastavalt Cotonou lepingu artikli 17 lõikele 3 peab jõudma aktiivsesse rakendusetappi; kutsub AKV-ELi parlamentaaret ühisassambleed üles kavandama sedalaadi koosolekuid, toetudes AKV rühma olemasolevatele parlamentaarsetele struktuuridele, kusjuures need koosolekud peavad eelkõige keskenduma piirkondlikule koostööle konfliktide ennetamise ja lahendamise kontekstis, ning majanduskoostöö lepingute sõlmimisele ja täitmisele;

25.   märgib rahuldusega valitsusväliste osalejate üha kasvavat osavõttu AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee istungjärkudest ning et AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee raames toimuvad lisaüritused kujutavad endast teretulnud täiendust;

26.   kordab, et toetab jätkuvalt AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 9. istungjärgul 2005. aasta aprillis väljendatud soovi, et sobiv osa Euroopa Arengufondi assigneeringutest kasutataks parlamendiliikmete ja poliitiliste, majandus- ja sotsiaalvaldkonna juhtide poliitilisele haridusele ja koolitamisele, et tugevdada jätkusuutlikult head valitsemistava, õigusriigi põhimõtteid, demokraatlikke struktuure ning valitsuse ja opositsiooni koostööd ja vabadel valimistel põhinevat pluralistlikku demokraatiat; nimetatud vahendeid tuleks kasutada avaliku halduse kolledžite loomiseks ja parlamendiliikmete, kohalike tasandi valitsusasutuste juhtide ning kohalikes erakondades ja ühingutes vastutavatel positsioonidel olevate isikute poliitiliseks koolitamiseks;

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, AKV nõukogule, Austria ja Barbadose valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22). (2) EÜT C 231, 26.9.2003, lk 68. (3) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. (4) ELT C 307, 15.12.2006, lk 22. (5) ELT C 307, 15.12.2006, lk 17. (6) ELT C 307, 15.12.2006, lk 27. (7) ELT C 307, 15.12.2006, lk 37. (8) ELT C 307, 15.12.2006, lk 35. (9) ELT C 330, 30.12.2006, lk 22. (10) ELT C 330, 30.12.2006, lk 15. (11) ELT C 330, 30.12.2006, lk 31. (12) ELT C 330, 30.12.2006, lk 36.

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendiga konsulteerimise meetodi parandamise kohta euroala laienemisega seotud menetlustes

P6_TA(2007)0276 B6-0264/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 122 lõiget 2, vastavalt millele nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga seoses ühisraha kasutuselevõtuga Küprosel ja Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal (C6-0151/2007 ja C6-0150/2007);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 6. juuni 2007. aasta kirju nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

1.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles seoses euroala edasise laienemisega:

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 249.