(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0372),

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0254/2007),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0477/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1 A (uus) (1 a)  Euroopa Liit on maailma suurim veinitootja, hõlmates enam kui poolteist miljonit veinitootmisettevõtet, samuti on ta rahvusvahelisel tasandil maailma suurim veini eksportija ja tarbija. Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 2 (2)  Ühenduse veinitarbimine on pidevalt langenud ning ühendusest eksporditava veini kogus on alates 1996. aastast kasvanud palju aeglasemalt kui veini import. See on toonud kaasa pakkumise ja nõudluse tasakaalu kadumise, mis avaldab omakorda survet tootjate hindadele ja sissetulekule. (2)  Vaatamata kvaliteetveinide müügi ja ühenduse veinide ekspordi suurenemisele on ühenduse üldine veinitarbimine pidevalt langenud ning teatava ühendusest eksporditava veini kogus on alates 1996. aastast kasvanud palju aeglasemalt kui samalaadse veini import. See on toonud teatavate veinide puhul kaasa pakkumise ja nõudluse üldise tasakaalu kadumise, mis avaldab omakorda survet tootjate hindadele ja sissetulekule. Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 3 (3)  Kõik määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ettenähtud vahendid ei ole aga osutunud tõhusaks, et juhtida sektorit konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu suunas. Turumehhanisme mõjutavad meetmed, näiteks erakorraline destilleerimine, on osutunud sellisel määral kulude poolest ebatõhusaks, et nad on põhjustanud struktuurilisi ülejääke nõudmata parandusi asjaomastes konkureerivates struktuurides. Lisaks on mõned kehtivad reguleerivad meetmed alusetult piiranud konkurentsivõimeliste tootjate tegevust. (3)  Kõik määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ettenähtud vahendid ei ole aga osutunud tõhusaks, et juhtida sektorit konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu suunas. Turumehhanisme mõjutavad teatavad meetmed on osutunud sellisel määral kulude poolest ebatõhusaks, et nad on põhjustanud struktuurilisi ülejääke nõudmata parandusi asjaomastes konkureerivates struktuurides. Lisaks on mõned kehtivad reguleerivad meetmed alusetult piiranud konkurentsivõimeliste tootjate tegevust. Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 3 A (uus) (3 a)  Ühenduse toodangust moodustavad rohkem kui 14% ülejäägid, mille väärtus ulatub 5 200 000 000 euroni. Seda saaks realiseerida tarbijate arvu eesmärgistatud suurendamisega 75 miljoni liidusisese tarbija võrra või soodustades eksporti sadade miljonite tarbijatega kolmandatesse riikidesse, mille nõudlus kasvataks sektori tulu märkimisväärselt. Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 3 B (uus) (3b)  Ühise turukorralduse praeguste meetmete viivitamatu peatamine on sektorile väga kahjulik, mistõttu peaks kehtestama üleminekuperioodi praeguselt ühiselt turukorralduselt kavandatavale. Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 5 (5)  Seetõttu on saadud kogemusi arvestades asjakohane põhjalikult muuta veinisektori suhtes kohaldatavat ühenduse turukorraldust, et saavutada järgmised eesmärgid: suurendada ühenduse veinitootjate konkurentsivõimet; tugevdada ELi kvaliteetveinide kui maailma parimate veinide mainet; võita tagasi vanu turge ja leida uusi nii ühenduses kui ka mujal maailmas; luua veiniturukorraldus, mille aluseks on selged, lihtsad ja tõhusad eeskirjad, mis tasakaalustaksid pakkumist ja nõudlust; luua veinituru korraldus, millega säilitataks ühenduse parimad veinitootmistavad, tugevdataks mitmete maapiirkondade sotsiaalset struktuuri ja tagataks keskkonnasõbralik tootmine. Seetõttu on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1493/1999 kehtetuks ja asendada see uue määrusega. (5)  Seetõttu on saadud kogemusi arvestades asjakohane põhjalikult muuta veinisektori suhtes kohaldatavat ühenduse turukorraldust, et saavutada järgmised eesmärgid: suurendada ühenduse veinitootjate konkurentsivõimet; tugevdada ELi kvaliteetveinide kui maailma parimate veinide mainet; võita tagasi vanu turge ja leida uusi nii ühenduses kui ka mujal maailmas, pidades silmas eelkõige nõudluse pidevat kasvu laienevatel Aasia turgudel, mis pakuvad Euroopa veinitootjatele nii konkurentsi kui ka võimalusi; luua veiniturukorraldus, mille aluseks on selged, lihtsad ja tõhusad eeskirjad, mis tasakaalustaksid pakkumist ja nõudlust; luua veinituru korraldus, millega säilitataks ühenduse parimad veinitootmistavad, parandataks talupidajate elustandardit, tugevdataks mitmete maapiirkondade sotsiaalset struktuuri ja tagataks keskkonnasõbralik tootmine. Seetõttu on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1493/1999 kehtetuks ja asendada see uue määrusega. Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 5 A (uus) (5a)  Veinituru ühine korraldus peaks looma tingimused, mis võimaldaksid veinisektoril iseseisvalt vastata turu nõudmistele, võttes samas arvesse tarbijate huve, viinamarjakasvatuste ja töötlevate ettevõtjate võrdseid võimalusi nii liikmesriikide siseselt kui ka liikmesriikide vahel ning keskkonnaküsimusi. Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 9 (9)  Konkureerivate struktuuride tugevdamiseks on vaja tagada toetusmeetmed. Kõnealuste meetmete rahastamise ja määratlemise eest peaks vastutama ühendus, aga piirkondade vajadustele vastava kombinatsiooni valik peaks jääma liikmesriikidele, võttes vajadusel arvesse piirkonna eripära ning lülitades meetmed ka riiklikesse tugiprogrammidesse. Kõnealuste programmide rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid. (9)  Konkureerivate struktuuride tugevdamiseks on vaja tagada toetusmeetmed. Teatud kõnealuste meetmete rahastamise ja määratlemise eest peaks vastutama ühendus, aga piirkondade vajadustele vastava kombinatsiooni valik peaks jääma liikmesriikidele, võttes vajadusel arvesse piirkonna eripära ning lülitades meetmed ka riiklikesse tugiprogrammidesse. Kõnealuste programmide rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid. Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 9 A (uus) (9a)  Reformi hinnanguline maksumus on ligikaudu 1 300 000 000 eurot aastas, mis vastab veinisektori kulutuste praegusele tasemele. See summa jagatakse riikidele eraldatud raha ja ühenduse tasandil rakendatavate meetmete vahel. Riiklike programmide eelarve tuleks liikmesriikide vahel jaotada varasema jaotamise, kasvuala pindala ja varasema tootmise alusel. Muudatusettepanek 10 PÕHJENDUS 10 (10)  Vahendite eraldamisel liikmesriikide riiklikele tugiprogrammidele peaks rahastamisotsuse aluseks olema põhikriteeriumina veinieelarvest varem eraldatud summad ning lisakriteeriumiteks viinamarjakasvatusala pindala ja varasem tootmine. välja jäetud Muudatusettepanek 11 PÕHJENDUS 10 A (uus) (10 a)  Liikmesriigile suunatud tugiprogrammide vahendid, millesse ei ole arvatud edendusmeetmeid, ei tohi olla väiksem kui 2008. aastal liikmesriigile ümberkorraldamiseks eraldatud kogusumma. Muudatusettepanek 12 PÕHJENDUS 11 (11)  Kõnealuste programmide oluliseks meetmeks peaks olema ühenduse veinide müügi edendamine ja turustamine kolmandates riikides ning sellele meetmele tuleks eraldada teatavad eelarvelised vahendid. Ümberkorraldus- ja muutmistegevuse rahastamist tuleks jätkata, sest neil on sektorile positiivne struktuuriline mõju. Kriisiolukordade vastutustundliku lahendamise soodustamiseks tuleks toetusprogrammide raames rahastada selliseid ennetusvahendeid nagu näiteks saagikindlustus, investeerimisfondid ja roheline korje. Kõnealuste programmide oluliseks meetmeks peaks muuhulgas olema ühenduse veinide müügi edendamine, teavitamine mõõduka veinitarbimise positiivsetest mõjudest ja vastutustundetu alkoholitarbimise negatiivsetest mõjudest, turgude tundmaõppimine ja turustamine ning sellele meetmele tuleks eraldada teatavad eelarvelised vahendid. Ümberkorraldus- ja muutmistegevuse rahastamist tuleks jätkata, sest neil on sektorile positiivne struktuuriline mõju. Kriisiolukordade vastutustundliku lahendamise soodustamiseks tuleks toetusprogrammide raames rahastada nii ennetusvahendeid kui ka sektori arendusmehhanisme, mille eesmärk on toodete kvaliteedi ja nende turustatavuse parandamine. Muudatusettepanek 13 PÕHJENDUS 12 (12)  Abikõlblike meetmete ühendusepoolne rahastamine peaks võimaluse korral sõltuma sellest, kas asjaomased tootjad järgivad teatavaid kehtivaid keskkonnanõudeid. Nõuete rikkumisega peaks kaasnema maksete vastav vähendamine. välja jäetud Muudatusettepanek 14 PÕHJENDUS 13 (13)  Sektori toetuseks tuleks kasutada ka nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaseid struktuurimeetmeid. välja jäetud Muudatusettepanek 15 PÕHJENDUS 14 (14)  Veinisektorile võiksid pakkuda huvi järgnevad määrusega (EÜ) nr 1698/2005 ettenähtud meetmed: noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, investeeringud tehnilistesse vahenditesse ja turustamise parandamine; kutseõpe; teabe- ja müügiedenduse alane toetus tootjaorganisatsioonidele pärast kvaliteedikavaga ühinemist; põllumajanduse keskkonnatoetus; ennetähtaegselt pensionile jäämise toetus, mida antakse põllumajandustootjatele, kes otsustavad kogu tulundusliku põllumajandustegevuse lõpetada ettevõtte üleandmiseks teistele põllumajandustootjatele. (14)  Riiklike assigneeringute raames peaksid abikõlblikud olema sellised meetmed, mis on seotud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisega, investeeringutega tehnilistesse vahenditesse, turustamise parandamisega; kutseõppega; teabe- ja müügiedenduse alase toetusega tootjaorganisatsioonidele pärast kvaliteedikavaga ühinemist; põllumajanduse keskkonnatoetusega; samuti ennetähtaegselt pensionile jäämise toetusega, mida antakse põllumajandustootjatele, kes otsustavad kogu tulundusliku põllumajandustegevuse lõpetada ettevõtte üleandmiseks teistele põllumajandustootjatele. Muudatusettepanek 16 PÕHJENDUS 15 (15)  Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 ette nähtud rahaliste vahendite suurendamiseks tuleks kehtestada vahendite järkjärguline ülekandmine kõnealuse määruse kohaste meetmete eelarvesse. välja jäetud Muudatusettepanek 17 PÕHJENDUS 16 A (uus) (16a)  Tarbijate usaldus Euroopa veinide kvaliteedi suhtes on veini müügi suhtes määrav nii liidusiseselt kui ka kolmandates riikides. Usalduse tagamiseks peab õiguslike meetmetega muuhulgas rõhku panema kvaliteedijuhtimisele ja teavitamisele. Muudatusettepanek 18 PÕHJENDUS 16 B (uus) (16 b)  Edendusmeetmetega peab arvesse võtma teostatud uuringuid veini koostisosade kohta ning mõjude kohta, mida mõõdukas veinitarbimine inimtervisele kaasa toob. Muudatusettepanek 19 PÕHJENDUS 19 (19)  Käesoleva määrusega hõlmatud tooteid tuleks valmistada kooskõlas teatavate veinivalmistustavade ja piirangute kohta käivate eeskirjadega, mis tagavad tervisekaitseküsimustega arvestamise ning tarbijate ootuste täitmise seoses kvaliteedi ja tootmismeetoditega. Paindlikkuse huvides peaks komisjon vastutama kõnealuste tavade ajakohastamise ja uute tavade heakskiitmise eest, välja arvatud sellistes poliitiliselt tundlikes valdkondades nagu rikastamine ja hapestamine, kus muudatuste eest peaks jätkuvalt vastutama nõukogu. (19)  Käesoleva määrusega hõlmatud tooteid tuleks valmistada kooskõlas teatavate veinivalmistustavade ja piirangute kohta käivate eeskirjadega, mis tagavad tervisekaitseküsimustega arvestamise ning tarbijate ootuste täitmise seoses kvaliteedi ja tootmismeetoditega. Seega tuleks koostada lubatavate veinivalmistustavade loend ning kõnealuste tavade ajakohastamise ja uute tavade heakskiitmise eest peaks jätkuvalt vastutama nõukogu. Muudatusettepanek 20 PÕHJENDUS 21 (21)  Ülepressimise teel saadud veini halba kvaliteedi tõttu tuleks see tava keelata. (21)  Ülepressimise teel saadud veini halva kvaliteedi tõttu tuleks see tava keelata ja kehtestada mehhanismid, mis tagavad selle keelu järgimise. Muudatusettepanek 21 PÕHJENDUS 21 A (uus) (21 a)  Keskkonna kaitsmiseks tuleks isegi juhul, kui teatavad erandid on lubatud, kehtestada kõikide veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimise kohustus. Muudatusettepanek 22 PÕHJENDUS 22 (22)  Kõnealuse valdkonna rahvusvaheliste standardite täitmiseks peaks komisjon üldiselt lähtuma Rahvusvahelise Veiniameti (OIV) poolt heakskiidetud veinivalmistustavadest. Selleks, et mitte takistada ühenduse tootjate tegevust välisturgudel, tuleks kõnealuseid standardeid kohaldada ka ühenduse eksportveinide suhtes, hoolimata sellest, et ühenduse siseselt võidakse kohaldada rangemaid eeskirju. välja jäetud Muudatusettepanek 23 PÕHJENDUS 29 (29)  Registreeritud päritolunimetused ja geograafilised tähised peaksid olema kaitstud selliste kasutusviiside eest, millega seoses kasutatakse põhjendamatult ära nõuetele vastavate toodete saavutatud mainet. Ausa konkurentsi edendamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks peaks kaitse laienema ka toodetele ja teenustele, mida käesolevas määruses ei käsitleta, sealhulgas asutamislepingu I lisas nimetamata toodetele ja teenustele. (29)  Registreeritud päritolunimetused ja geograafilised tähised ning päritolunimetusest või geograafilisest tähisest väiksematele, päritolunimetusest erineva nimetusega geograafilistele üksustele vastavad nimetused peaksid olema kaitstud selliste kasutusviiside eest, millega kahjustatakse nõuetele vastavate toodete saavutatud mainet või kasutatakse seda mainet põhjendamatult ära. Ausa konkurentsi edendamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks peaks kaitse laienema ka toodetele ja teenustele, mida käesolevas määruses ei käsitleta, sealhulgas asutamislepingu I lisas nimetamata toodetele ja teenustele. Muudatusettepanek 24 PÕHJENDUS 33 (33)  Õiguskindluse huvides tuleks ühenduse olemasolevad päritolunimetused ja geograafilised tähised uue kontrollimenetluse kohaldamisest vabastada. Asjaomased liikmesriigid peaksid aga komisjonile esitama põhilised andmed ja õigusaktid, mille alusel on päritolunimetused või geograafilised tähised riiklikul tasandil tunnustatud; vastasel juhul tuleks need kaitse alt välja arvata. Õiguskindluse huvides peaksid olemasolevate päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste tühistamise võimalused olema piiratud. (33)  Õiguskindluse huvides tuleks ühenduse olemasolevad päritolunimetused ja geograafilised tähised uue kontrollimenetluse kohaldamisest vabastada. Asjaomased liikmesriigid peaksid aga komisjonile esitama põhilised andmed ja õigusaktid, mille alusel on päritolunimetused või geograafilised tähised riiklikul tasandil tunnustatud. Muudatusettepanek 25 PÕHJENDUS 34 (34)  Riiklikul tasandil ei tohiks enam olla võimalik kaitsta geograafilisi nimesid päritolunimetuste või geograafiliste tähistena. välja jäetud Muudatusettepanek 26 PÕHJENDUS 37 (37)  Kõnealuste eeskirjadega tuleks ette näha teatavate terminite kohustuslik kasutamine, et võimaldada toote tuvastamist müügikategooriate kohaselt ja anda tarbijatele olulist teavet. Ühenduse raamistikus tuleks käsitleda ka teatava muu vabatahtliku teave kasutamist. (37)  Kõnealuste eeskirjadega tuleks ette näha teatavate terminite kohustuslik kasutamine, et võimaldada toote tuvastamist müügikategooriate kohaselt ja anda tarbijatele olulist teavet muuhulgas villija staatuse kohta. Ühenduse raamistikus tuleks käsitleda ka teatava muu vabatahtliku teave kasutamist. Muudatusettepanek 27 PÕHJENDUS 38 (38)  Kui ei ole sätestatud teisiti, peaksid veinisektori märgistamiseeskirjad täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis nr 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) sätestatud horisontaalselt kohaldatavaid eeskirju. Kogemused on näidanud, et märgistamiseeskirjade eristamine vastavalt veinitoote kategooriale ei ole asjakohane. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohalda kõigi erinevate veinikategooriate, sealhulgas importtoodete suhtes. Eelkõige peaksid eeskirjad võimaldama päritolunimetuse või geograafilise tähiseta veinide puhul viinamarjasordi ja aastakäigu osutamist märgistuse õigsust käsitlevatele nõuete ja vastava järelevalve kohaselt. (38)  Kui ei ole sätestatud teisiti, peaksid veinisektori märgistamiseeskirjad täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis nr 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) sätestatud horisontaalselt kohaldatavaid eeskirju. Kogemused on näidanud, et märgistamiseeskirjade eristamine vastavalt veinitoote kategooriale ei ole asjakohane. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohalda kõigi erinevate veinikategooriate, sealhulgas importtoodete suhtes. Muudatusettepanek 28 PÕHJENDUS 38 A (uus) (38 a)  Käesoleva määrusega hõlmatud toodete kirjeldamine, nimetamine ja esitusviis määravad selle turustamisvõimalused. Etikettidel tuleb säilitada veinikategooriate eristamine ja olemasolevate traditsiooniliste terminite kaitsmise süsteem, mis võimaldab toodet tuvastada ja anda tarbijatele teatud esmatähtsat teavet. Muudatusettepanek 29 PÕHJENDUS 39 (39)  Olemasolevad tootjaorganisatsioonid ja uute asutamine suudavad kaasa aidata ühenduse tasandil määratletud veinisektori vajaduste rahuldamisele. Nende kasulikkus peaks põhinema liikmetele pakutavate teenuste ulatusel ja tõhususel. Sama kehtib ka tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul. Liikmesriigid peaksid seega tunnustama organisatsioone, kes vastavad teatavatele ühenduse tasandil määratletud nõuetele. (39)  Olemasolevad tootjaorganisatsioonid ja uute asutamine võivad kaasa aidata ühenduse tasandil määratletud veinisektori vajaduste rahuldamisele. Nende kasulikkus peaks põhinema liikmetele pakutavate teenuste ulatusel ja tõhususel. Sama kehtib ka tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul. Liikmesriigid peaksid seega tunnustama organisatsioone, kes vastavad teatavatele ühenduse tasandil määratletud nõuetele. Samas tuleks hoida nende kahte liiki organisatsiooni pädevusvaldkonnad lahus. Muudatusettepanek 30 PÕHJENDUS 42 (42)  Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleks lahendada paindlikult. Seega peaks komisjon litsentsinõuete kehtestamise otsust tehes võtma arvesse impordi- ja ekspordilitsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt. Käesolevas määruses tuleks aga sätestada kõnealuste litsentside üldtingimused. (42)  Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleks lahendada paindlikult asjaomaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt. Käesolevas määruses tuleks aga sätestada impordi- ja ekspordilitsentside üldtingimused. Muudatusettepanek 31 PÕHJENDUS 43 (43)  Juhul, kui on ette nähtud impordi- ja ekspordilitsentsid, peaks olema nõutud tagatise deponeerimine selle tagamiseks, et toimingud, mille kohta need litsentsid on väljastatud, ka sooritatakse. välja jäetud Muudatusettepanek 32 PÕHJENDUS 46 (46)  Veinituru ladusaks toimimiseks ja eelkõige turuhäirete vältimiseks tuleks ette näha sise- ja välistöötlemise korra kasutamise keelustamise võimalus. Selleks, et seda tüüpi turukorraldusvahend oleks edukas, tuleb seda tavaliselt kohaldada ilma suurema viivituseta. Seetõttu tuleks komisjonile anda vastavad õigused. (46)  Veinituru ladusaks toimimiseks ja eelkõige turuhäirete vältimiseks tuleks ette näha sise- ja välistöötlemise korra kasutamise keelustamise võimalus. Muudatusettepanek 33 PÕHJENDUS 55 (55)  Et turu tasakaalu ei ole veel saavutatud ja kaasmeetmed, näiteks väljajuurimiskava, vajavad mõju avaldamiseks aega, on asjakohane jätta uute istanduste rajamise keeld jõusse kuni 31. detsembrini 2013, millest alates tuleks see aga täielikult tühistada, et võimaldada konkurentsivõimelistel tootjatel vabalt reageerida turutingimustele. (55)  Et turu tasakaalu ei ole veel saavutatud ja kaasmeetmed, näiteks väljajuurimiskava, vajavad mõju avaldamiseks aega, on asjakohane jätta uute istanduste rajamise keeld põhimõtteliselt jõusse kuni 31. detsembrini 2013. 2012. aasta jooksul peaks kontrollima veinituru ühise korralduse reformi raames 2007. aastal kehtestatud meetmete tõhusust ning otsustama istutussüsteemi jätkamise või lõpetamise üle Muudatusettepanek 34 PÕHJENDUS 55 A (uus) (55 a)  Seejuures tuleks istutusõiguse suhtes tagada võimalikult suur paindlikkus, et võimaldada konkurentsivõimelistel tootjatel vabalt reageerida turu tingimustele. Muudatusettepanek 35 PÕHJENDUS 55 B (uus) (55 b)  Kui turuolukord on märgatavalt paranenud, võimaldab paindlikkusklausel anda asjaomaste piirkondade veiniistandustele, mille kvaliteet võimaldab müüki suurendada, täiendavaid ajutisi istutusõigusi Muudatusettepanek 36 PÕHJENDUS 58 (58)  Range kontrolli all tuleks liikmesriikidel võimaldada ka taasistutusõiguste üleandmise lubamist teisele ettevõttele, eeldusel et see toimub kvaliteedi parandamiseks, hõlmab pooktaimede kasvatamiseks mõeldud piirkondi või on seotud ettevõtte osa üleandmisega. Kõnealused üleandmised võivad aset leida üksnes ühe liikmesriigi piires. (58)  Range kontrolli all tuleks liikmesriikidel võimaldada ka taasistutusõiguste üleandmise lubamist teisele ettevõttele, eeldusel et see toimub kvaliteedi parandamiseks, hõlmab pooktaimede kasvatamiseks mõeldud piirkondi või on seotud ettevõtte osa üleandmisega. Muudatusettepanek 37 PÕHJENDUS 62 A (uus) (62 a)  Komisjon peaks teostama turgude kaas- ja saneerimismeetmete mõjuhinnangu enne seda, kui ta esitab istutusõiguse liberaliseerimise ettepaneku nende alade jaoks, mis ei ole hõlmatud kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide tootespetsifikaadiga. Muudatusettepanek 38 PÕHJENDUS 63 (63)  Niisuguste liikmesriikide veinitoodang, mis jääb alla 25 000 hektoliitri aastas, ei ohusta turu tasakaalu. Seetõttu tuleks sellised liikmesriigid vabastada ajutisest uute istanduste rajamise keelust, samas ei tohiks neile võimaldada väljajuurimiskava kohaldamist. (63)  Niisuguste liikmesriikide veinitoodang, mis jääb alla 25 000 hektoliitri aastas, ei ohusta turu tasakaalu. Seetõttu tuleks sellised liikmesriigid vabastada ajutisest uute istanduste rajamise keelust, samas ei tohiks neile võimaldada väljajuurimiskava kohaldamist, kuni nende toodang ei ületa 25 000 hektoliitrit. Muudatusettepanekud 39 ja 322 PÕHJENDUS 67 (67)  Väljajuuritud alade vastutustundliku kasutamise tagamiseks peaks toetuse saamise õigus sõltuma sellest, kas asjaomased tootjad tegutsevad kooskõlas kohaldatavate keskkonnanõuetega. Nõuete rikkumisega peaks kaasnema väljajuurimistasu proportsionaalne vähendamine. välja jäetud Muudatusettepanek 40 ARTIKLI 4 LÕIGE 2 2.  Liikmesriigid vastutavad tugiprogrammide eest ning tagavad, et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. 2.  Liikmesriigid vastutavad tugiprogrammide rakendamise eest ning tagavad, et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Muudatusettepanek 41 ARTIKLI 4 LÕIGE 3 3.  Toetust ei anta: välja jäetud a) teadusprojektidele ja teadusprojekte toetavatele meetmetele; b) määrusega (EÜ) nr 1698/2005 hõlmatud meetmetele. Muudatusettepanek 42 ARTIKLI 5 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK 1.  Iga II lisas viidatud tootjaliikmesriik esitab esimest korda 30. aprilliks 2008 komisjonile viieaastase tugiprogrammi kavaprojekti, mis sisaldab käesolevale peatükile vastavaid meetmeid. 1.  Iga II lisas viidatud tootjaliikmesriik esitab esimest korda käesoleva määruse jõustumise aastale järgneva aasta 15. veebruariks komisjonile viieaastase tugiprogrammi kavaprojekti, mis sisaldab käesolevale peatükile vastavaid meetmeid. Muudatusettepanek 43 ARTIKLI 5 LÕIKE 1 ESIMENE A LÕIK (uus) Ühe aasta jooksul alates esialgse programmi esitamisest võib iga liikmesriik komisjonile esitada tugiprogrammi parandused, kui ilmneb, et teatud esialgses programmis ette nähtud meetmed ei ole ühitatavad ja võivad seega ohtu seada programmi ühtse rakendamise. Parandatud tugiprogramm hakkab kehtima kaks kuud pärast selle esitamist. Muudatusettepanek 44 ARTIKLI 5 LÕIKE 1 TEINE LÕIK Toetusmeetmed töötatakse välja sellisel geograafilisel tasandil, mida liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Enne komisjonile esitamist tuleb tugiprogrammi osas konsulteerida sobiva territoriaalse tasandi pädevate asutuste ja organisatsioonidega. Toetusmeetmed töötatakse koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutustega välja sellisel geograafilisel tasandil, mida liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Enne komisjonile esitamist tuleb tugiprogrammi osas konsulteerida piirkondlikul ja kohalikul tasandil pädevate asutuste, organisatsioonide, tootjaorganisatsioonide, nende kaubandusettevõtjate ja sektori tootmisharudevaheliste organisatsioonidega. Muudatusettepanek 45 ARTIKLI 5 LÕIKE 1 KOLMAS LÕIK Iga liikmesriik esitab ühe programmi kavandi, mis võib hõlmata piirkondlikke eripärasid. Iga liikmesriik esitab ühe programmi kavandi, mis võib hõlmata piirkondlikke eripärasid ja võtab eelkõige arvesse nende alade vajadusi, kus teatud sortide kasvatamine ja veinitootmine on raskendatud (sealhulgas mägised alad). Muudatusettepanek 46 ARTIKLI 5 LÕIGE 1 A (uus) 1 a.  Liikmesriigid võivad tugiprogrammide raames kindlaks määrata ja kirjeldada käesoleva määruse artiklis 54 nimetatud tootjaorganisatsioonide rolli. Muudatusettepanek 47 ARTIKLI 5 LÕIKE 2 ESIMENE LÕIK 2.  Tugiprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile. 2.  Komisjon kinnitab tugiprogrammid kolmekümne päeva jooksul pärast nende esitamist. Neid hakatakse kohaldama kaks kuud pärast nende kinnitamist. Muudatusettepanek 48 ARTIKLI 5 LÕIKE 2 TEINE LÕIK Kuid kui tugiprogramm ei vasta käesolevas peatükis sätestatud tingimustele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud programmi. Muudetud programmi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku. Kuid kui tugiprogramm ei vasta käesolevas peatükis sätestatud tingimustele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki kolmekümne päeva jooksul. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud programmi. Muudetud programmi hakatakse kohaldama üks kuu pärast selle kinnitamist komisjonis, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku. Muudatusettepanek 49 ARTIKLI 7 ESIMENE LÕIK Tugiprogrammid hõlmavad müügiedendamise meetmeid kolmandate riikide turgudel vastavalt artiklile 9. Tugiprogrammid hõlmavad müügiedendamise ja turu tundmaõppimise meetmeid vastavalt artiklile 9. Muudatusettepanek 50 ARTIKLI 7 TEISE LÕIGU PUNKT A A (uus) a a) veinitootmise ümberkorraldamine; Muudatusettepanek 51 ARTIKLI 7 TEISE LÕIGU PUNKT A B (uus) a b) kriisiolukordade ennetamine; Muudatusettepanek 52 ARTIKLI 7 TEISE LÕIGU PUNKT D A (uus) d a) teadus- ja arendustegevus; Muudatusettepanek 53 ARTIKLI 7 TEISE LÕIGU PUNKT D B (uus) d b) kasvatamismeetodid ja keskkonnanõuded; Muudatusettepanek 54 ARTIKLI 7 TEISE LÕIGU PUNKT D C (uus) d c) viinamarjade ja veini kvaliteedi parandamine; Muudatusettepanek 55 ARTIKLI 7 TEISE LÕIGU PUNKT D D (uus) d d) veinide, alkoholi ja viinamarjavirde eraladustamine; Muudatusettepanek 56 ARTIKLI 7 TEINE A JA TEINE B LÕIK (uued) Tootja võib olla sama veiniaasta jooksul hõlmatud mitme meetmega. Komisjoni nõusolekul võivad liikmesriigid tugiprogrammidesse lisada ka uusi meetmeid. Muudatusettepanek 57 ARTIKLI 8 LÕIGE 1 A (uus) 1 a.  Lõikes 1 fikseeritud summa, millesse ei ole arvatud edendusmeetmeid, ei tohi olla väiksem kui 2008. aastal liikmesriigile ümberkorraldamiseks eraldatud summa. Muudatusettepanek 58 ARTIKLI 9 PEALKIRI Müügi edendamine kolmandate riikide turgudel Müügi edendamine turgudel ja turgude tundmaõppimine Muudatusettepanek 59 ARTIKLI 9 LÕIGE 1 1.  Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud ühenduse veinidele kolmandates riikides, et suurendada nende konkurentsivõimet kõnealustes riikides. 1.  Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud ühenduse veinidele, et suurendada nende konkurentsivõimet a) siseturul, b) kolmandates riikides. Muudatusettepanek 60 ARTIKLI 9 LÕIGE 2 2.  Lõikes 1 viidatud meetmed on suunatud kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinidele või veinidele, millele on märgitud viinamarjasort. 2.  Lõikes 1 viidatud meetmed on suunatud kaitstud päritolunimetusega veinidele ja geograafilise tähisega veinidele. Muude otsetarbimiseks ette nähtud veinide suhtes kohaldatakse ainult lõike 1 punkti a. Muudatusettepanek 61 ARTIKLI 9 LÕIGE 2 A (uus) 2 a.  Lõike 1 punktis a osutatud meetmed võivad hõlmata: a) toiminguid, mis on suunatud veini vastutustundliku tarbimise soodustamisele ning toodet ja selle omadusi käsitleva teabe levitamisele; b) toiminguid, mis on suunatud turu tundmaõppimisele, et võimaldada selle arengut ja tagada ettevõtjate paremat teavitamist. Asjaomaseid meetmeid võivad võtta tootmisharudevahelised organisatsioonid artikli 55 tähenduses või muud samalaadsed esindusasutused. c) edendus- ja reklaamitegevust, millega tagatakse päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste tunnistamine ning rõhutatakse nendega kaasnevat kvaliteeti, keskkonnaohutust ja keskkonnakaitset. Muudatusettepanek 62 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 SISSEJUHATAV OSA 3.  Lõikes 1 viidatud meetmed võivad hõlmata: 3.  Lõike 1 punktis b viidatud meetmed võivad käsitleda: Muudatusettepanek 63 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 PUNKT A a) avalikke suhteid hõlmavaid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad ühenduse toodete eeliseid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnasõbralikkusega; a) avalikke suhteid hõlmavaid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad ühenduse toodete eeliseid, nende päritolunimetusi ja marke, eriti seoses kvaliteedi, tervisele kasulike omaduste, toiduohutuse või keskkonnasõbralikkusega; Muudatusettepanek 64 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 PUNKT B b) osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel; b) individuaalset või kollektiivset osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel; Muudatusettepanek 65 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 PUNKT C c) teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid ühenduse süsteeme; c) teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid, mahetootmist hõlmavaid ühenduse süsteeme ja veinide märgistamist; Muudatusettepanek 66 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 PUNKT C A (uus) c a) abiprogramme veinitootmise geograafiliste tähiste kaitsmiseks rahvusvahelisel tasandil ning toiminguid või uuringuid seoses kolmandates riikides veinitoodete võltsimise vastu võitlemisega ja tehniliste ning fütosanitaarsete takistuste likvideerimisega; Muudatusettepanek 67 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 PUNKT D d) uurimusi uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks; d) uurimusi turgude kohta, mis tuleb tagasi võita ja mida tuleb arendada, samuti uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks või arendamiseks; Muudatusettepanek 68 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 PUNKT E A (uus) e a) mõõduka veinitarbimise positiivseid mõjusid käsitlevatel teaduslikel uurimustel põhinevat koolitustegevust ning veini vastutustundlikku tarbimist edendavat tegevust, samuti tootest ja tema omadustest teavitamist asjaomaste teaduslike uurimuste alusel; Muudatusettepanek 69 ARTIKLI 9 LÕIKE 3 PUNKT E B (uus) e b) toiminguid, mis on suunatud turu tundmaõppimisele, et soodustada selle arengut ja tagada ettevõtjate paremat teavitamist. Muudatusettepanek 70 ARTIKLI 9 LÕIGE 3 A (uus) 3 a.  Abi antakse ennekõike liidusisese ettevõtjate partnerluse raames võetud meetmetele. Muudatusettepanek 71 ARTIKLI 9 LÕIGE 4 4.  Ühenduse toetus edendusmeetmetele ei tohi ületada 50% abikõlblikest kulutustest. 4.  Ühenduse toetus edendusmeetmetele ei tohi ületada 50% abikõlblikest kulutustest. Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta1 kohaselt lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondadeks liigitatud piirkondades ei tohi ühenduse toetus edendusmeetmetele ületada 75%. Siiski võib toetus ulatuda 100%-ni programmide puhul, mille eesmärk on kaitsta geograafilisi tähiseid rahvusvahelisel tasandil, aga ka soodustada toiminguid või uuringuid seoses kolmandates riikides veinitoodete võltsimise vastu võitlemisega ja tehniliste ning fütosanitaarsete takistuste likvideerimisega. ______________ 1 ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 6). Muudatusettepanek 72 ARTIKLI 9 LÕIGE 5 5.  Liikmesriigid näevad kolmandate riikide turgudele suunatud müügiedendusmeetmele ette vähemalt II lisas sätestatud ühenduse vahendid. Selleks ettenähtud vahendeid ei või kasutada muudeks meetmeteks. 5.  Liikmesriigid näevad liidu ja kolmandate riikide turgudele suunatud tutvustus- ja müügiedendusmeetmele ette vähemalt II lisas sätestatud ühenduse vahendid. Selleks ettenähtud vahendeid ei või kasutada muudeks meetmeteks. Muudatusettepanek 73 ARTIKLI 9 LÕIGE 5 A (uus) 5 a.  Raskete kasvatamis- ja tootmistingimustega aladel (sealhulgas mägistel aladel) toodetud veinide puhul rakendatakse erimeetmeid, mis määratletakse koostöös nende alade piirkondlike ja kohalike ametiasutustega. Muudatusettepanek 74 ARTIKLI 10 LÕIKE 3 ESIMENE LÕIK A (uus) Viinapuude tavapärast asendamist nende loomuliku elutsükli lõpus võib registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega kaetud aladel toetada kuni 50% ulatuses lõikes 6 ette nähtud summast. Muudatusettepanek 75 ARTIKLI 10 LÕIKE 3 TEINE LÕIK Ei toetata niisuguste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud. välja jäetud Muudatusettepanek 76 ARTIKLI 10 LÕIKE 5 PUNKT A a) olenemata V jaotise II peatüki sätetest, nii uute kui vanade viinapuude üheaegse esinemise lubamine kindla ajavahemiku vältel, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat, kuni istutusõiguse üleminekukorra lõppemiseni, s.t hiljemalt 31. detsembrini 2013; a) olenemata V jaotise II peatüki sätetest, nii uute kui vanade viinapuude üheaegse esinemise lubamine kindla ajavahemiku vältel, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat; Muudatusettepanek 77 ARTIKKEL 10 A (uus) Artikkel 10a Veinitootmise ümberkorraldamine 1.  Veinitootmise ümberkorraldamisele suunatud abimeetmete eesmärk on arendada ettevõtjate vahelist koostööd, selleks et suurendada veinitootjate konkurentsivõimet struktuurse arengu kaudu. 2.  Abi andmise eelduseks on tugiprogrammi raames esitatud arendusprojektid, mis on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega: a) ühis- ja mitmeid piirkondi hõlmavate pakkumiste arendamine; b) tegelike otseste teenuste ja strateegiliste teenuste jaotamine ettevõtjate vahel; c) varustuse ja tootmistsüklite haldamine; d) turu tundmaõppimise ja hõivamise alaste teadmiste arendamine; e) innovatsiooni arendamine; f) pakkumise ümbersuunamine ja tootmisahelas tagapool asetsevate ettevõtjate ümberkorraldamine. 3.  Ümberkorraldusabi antakse tegevuse tegelike kulude kaasrahastamine näol ning see ei või mingil juhul ületada poolt kuludest. Määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondadeks liigitatud piirkondades ei tohi ühenduse toetus edendusmeetmetele ületada 75%. Muudatusettepanek 78 ARTIKKEL 10 B (uus) Artikkel 10 b Kriisiolukordade ennetamine 1.  Kriisiolukordade ennetamise all mõistetakse mis tahes kultuurilisi, agronoomilisi ja veinivalmistamisega seotud tavasid, mille eesmärk on piirata viinamarjade kasvatuskoguseid või vähendada viinamarjade veiniks töötlemise tootlikkust. 2.  Abi kriisiolukordade ennetamise meetmetele võib hõlmata viinamarjakoguste või veini tootmise vähendamise hüvitamist proportsionaalsete maksete näol, kui kindlaksmääratud tavasid on rakendatud. 3.  Iga liikmesriik valib oma eripäradest lähtuvalt tavad, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada. Artikli 104 kohaselt rakendatavate täitemeetmetega määratakse kindlaks abi maksimaalne suurus ja lubatavad tavad. Muudatusettepanek 79 ARTIKLI 11 LÕIGE 1 1.  Käesolevas artiklis tähendab "roheline korje" ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, millega asjaomase maatüki saak langeb nullini. 1.  Käesolevas artiklis tähendab "roheline korje" ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, millega asjaomase ala saak langeb nullini. Muudatusettepanek 80 ARTIKLI 11 LÕIGE 2 2.  Rohelise korje toetuse eesmärk on taastada ühenduse veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise. 2.  Rohelise korje toetuse eesmärk on taastada ühenduse veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise ja saada parima kvaliteediga tooteid. Muudatusettepanek 81 ARTIKLI 11 LÕIKE 3 TEINE LÕIK Toetus ei tohi olla suurem kui 50% viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamisega. Toetus ei tohi olla suurem kui 75 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamisega. Muudatusettepanek 82 ARTIKLI 11 LÕIGE 4 A (uus) 4 a.  Asjaomased liikmesriigid kehtestavad kontrollimeetmed, mida tuleb kohaldada kõikide taotlejate suhtes. Muudatusettepanek 83 ARTIKKEL 13 A (uus) Artikkel 13 a Teadus- ja arendustegevus 1. 1.  Teadus- ja arendustegevusele antava abi eesmärk on teadustegevuse rahastamine, et parandada turu tundmist ja toodete kvaliteeti, mille puhul keskendutakse eelkõige jälgitavusele, toodangu keskkonnamõjule, toiduohutusele, tüüpomadustele ja geneetilisele parandamisele. 2.  Ühenduse toetus teadus- ja arendustegevuse projektidele ei või ületada 50% kuludest. Muudatusettepanek 84 ARTIKKEL 13 B (uus) Artikkel 13 b Istutusmeetodid ja keskkonnanõuded 1.  Kõikide veinisortide kohta on kehtestatud spetsiifilised põllumajandusmeetodid ning keskkonna-, taimekaitse- ja muud nõuded. Nende meetodite ja nõuete eesmärk on aidata kaasa keskkonnakaitsele, esmatootmise kontrollile, saagipotentsiaali vähendamisele ja kvaliteedi parandamisele. 2.  Eespool nimetatud meetodeid ja nõudeid austavate viinamarjakasvatajate tegevust rahastatakse nimetatud kohustustega seotud pindala puhul hektaripõhiste maksetega. 3.  Eespool nimetatud meetodid ja nõuded on määratletud ühenduse tasandil ning neid täpsustatakse seejärel vastavalt liikmesriikides ja piirkondades kehtestatud eritingimustele. 4.  Kontroll ja vajadusel programmijuhtimine viinamarjakasvatajate kohustuste austamise vaatenurgast vastavalt käesolevale artiklile, kuuluvad liikmesriikide antud lubade ulatuses esmatasandil veinitootmisega seotud organisatsioonidele. 5.  Lõikes 2 sätestatud rahastamise summa ja käesoleva artikli rakenduseeskirjad on määratletud vastavalt artiklis 104 kehtestatud menetlusele. Muudatusettepanek 85 ARTIKKEL 13 C (uus) Artikkel 13 c Viinamarjade ja veini kvaliteedi parandamine 1.  Viinamarjade kvaliteedi parandamise all mõistetakse mis tahes kultuurilisi ja agronoomilisi meetmeid, millest sõltub toodangu kvaliteedi paranemine ja mis on mõõdetavad objektiivsete kriteeriumide alusel. 2.  Veini kvaliteedi parandamise all mõistetakse toiminguid, mille eesmärk on parandada turustatava veini kvaliteeti, tagades veiniturul alternatiivsed turustusvõimalused ja eeskätt alkoholitööstuse varustamise, kus kasutatakse tootmises traditsiooniliselt nimelt neid tooteid. 3.  Kvaliteedi tõstmise meetmetele antav abi võib seisneda kindla suurusega hüvitise andmises. 4.  Abi viinamarjade kvaliteedi tõstmise meetmetele antakse nende viinamarjade kohta, mis on ette nähtud kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega kaitstud veinide tootmiseks. 5.  Rakendusmeetmed kinnitatakse vastavalt artiklis 104 sätestatud menetlusele ja nendega määratakse eeskätt kindlaks maksimaalsed summad, lubatavad tavad ja alternatiivsed turustusvõimalused. 6.  Liikmesriigid määratlevad oma konkreetsetest eripäradest lähtuvalt kindlaks tavad, mis võimaldavad asjaomaseid eesmärke saavutada, ning pärast tavade rakendamisega seotud otsekulude hindamist toetussummade suurused. Muudatusettepanek 86 ARTIKKEL 13 D (uus) Artikkel 13 d Veinide, alkoholi ja viinamarjavirde eraladustamine 1.  Rakendatakse veinide, alkoholi ja viinamarjavirde eraladustamise toetusskeemi. 2.  Ladustamistoetuse andmiseks on vajalik ladustamislepingu allkirjastamine asjassepuutuvate veini-, alkoholi- ja viinamarjavirde tootjate ning sekkumisametite vahel. Lepingud sõlmitakse 16. detsembri ja järgneva aasta 15. veebruari vahel ajavahemikuks, mis ulatub maksimaalselt kuni 30. novembrini ja minimaalselt: – kuni 1. augustini viinamarjavirde puhul; – kuni 1. septembrini veinide puhul. 3.  Komisjon esitab aruande eraladustamismeetmete kohaldamise kohta ja ettepanekud eraladustamise pikendamise, kohandamise või kaotamise kohta. Muudatusettepanek 87 ARTIKKEL 14 Artikkel 14 välja jäetud Nõuetele vastavus Kui põllumajandustootja puhul tuvastatakse, et ta on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal viie aasta jooksul alates ümberkorraldamise ja muutmise tugiprogrammide alusel saadud maksest või mis tahes ajal ühe aasta jooksul alates rohelise korje tugiprogrammide alusel saadud maksest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3–7 viidatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, ning rikkumine tuleneb põllumajandustootjale omistatavast tegevusest või tegevusetusest, vähendatakse toetuse summat või tühistatakse see kas osaliselt või täielikult vastavalt rikkumise tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele, ning põllumajandustootja peab vajadusel toetuse tagastama vastavalt nimetatud sätete tingimustele. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 lõikes 2 viidatud menetlusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad toetuse osalist või täielikku vähendamist või tagasinõudmist asjaomase liikmesriigi poolt. Muudatusettepanek 88 ARTIKLI 15 LÕIGE 1 A (uus) 1 a.  Lõikes 1 sätestatud aruannetele lisatakse vajadusel toetusprogrammide kohandamise ettepanekud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja eesmärgiga suurendada programmide tõhusust. Muudatusettepanek 89 ARTIKKEL 17 Artikkel 17 välja jäetud Vahendite ümberpaigutamine maaelu arengusse 1.  Alates 2009. eelarveaastast eraldatakse lõikes 2 kehtestatud summad, mis põhinevad ajaloolistel kulutustel ja olid määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt ettenähtud põllumajandusturge reguleerivaks sekkumiseks, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punktis b, ühenduse täiendavate vahenditena määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel rahastatavate maaelu arengu programmide kohastele veinipiirkonna meetmetele. 2.  Nimetud kalendriaastatele eraldatakse järgmised summad: –  2009: 100 miljonit eurot; –  2010: 150 miljonit eurot; –  2011: 250 miljonit eurot; –  2012: 300 miljonit eurot; –  2013: 350 miljonit eurot; – alates 2014. aastast: 400 miljonit eurot. 3.  Lõikes 2 ettenähtud summad jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisale. Muudatusettepanek 90 II A PEATÜKI (uus) ARTIKKEL 17 A (uus) II A PEATÜKK TURUMEHHANISMID Artikkel 17 a Kindlaksmääratud kasutusele antavad toetused Toetust antakse järgmistele kasutustele: a) kontsentreeritud viinamarjavirre; a) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre, mis on toodetud ühenduses, kui neid kasutatakse veinitoodete alkoholisisalduse suurendamiseks, mille puhul vastavalt käesolevale määrusele lubati suurendamist. Muudatusettepanek 91 ARTIKLI 19 LÕIKE 2 TEINE LÕIK Ühendus võib otsustada lisada viinamarjasaaduste kategooriaid IV lisas loetletutele. välja jäetud Muudatusettepanek 92 ARTIKKEL 20 Käesolevas peatükis sätestatakse lubatud veinivalmistustavad ja kohaldatavad piirangud ning ka menetlus, mille kohaselt võib ühendus otsustada käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamise ja turuleviimise suhtes kohaldatavate tavade ja piirangute üle. Käesolevas peatükis sätestatakse lubatud veinivalmistustavad ja kohaldatavad piirangud käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamiseks. Muudatusettepanek 93 ARTIKLI 21 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK 1.  Käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamiseks ühenduses tuleb kasutada üksnes ühenduse õigusega lubatud veinivalmistustavasid. 1.  Käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamiseks ühenduses tuleb kasutada üksnes IV a, V ja VI lisas sätestatud veinivalmistustavasid ja -menetlusi ning piiranguid. Muudatusettepanek 94 ARTIKLI 21 LÕIGE 2 2.  Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks. 2.  Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks, järgides traditsioonilisi tootmisviise Euroopas. Muudatusettepanek 95 ARTIKLI 21 LÕIGE 2 A (uus) 2 a.  Geneetiliselt muundatud pärmi kasutamisel veinitootmises teavitatakse sellest selgelt lõpptarbijat, lisades müügipakendile märke: "Toodetud geneetiliselt muundatud organismide abil': Muudatusettepanek 96 ARTIKLI 21 LÕIGE 5 5.  Samas kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud ja ekspordiks valmistatud toodete suhtes Rahvusvahelise Veiniameti poolt tunnustatud veinivalmistustavasid ja piiranguid, mitte ühenduse lubatud veinivalmistustavasid ja piiranguid. välja jäetud Tootjad teavitavad kõnealusest tootmisest liikmesriike, kes kontrollivad vastavust ekspordinõudele. Muudatusettepanek 97 ARTIKLI 23 LÕIGE 1 1.  Välja arvatud V lisas loetletud rikastamist, hapestamist ja hapetustamist käsitlevate veinivalmistustavade ning VI lisas sätestatud piirangute puhul, otsustatakse käesoleva määrusega hõlmatud toodete valmistamist ja säilitamist käsitlevate veinivalmistustavade ja piirangute üle vastavalt artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega. 1.  Rikastamist, hapestamist ja hapetustamist käsitlevad lubatud veinivalmistustavad ja -menetlused on sätestatud V lisas. Muudatusettepanek 98 ARTIKLI 23 LÕIGE 1 A (uus) 1 a.  Sätted, mis on seotud vääveldioksiidi sisaldusega, suurima lenduvate hapete sisaldusega ning lubatud veinivalmistamistavade ja -menetlustega, samuti liköörveinide, vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide tootmisega, määrab kindlaks komisjon vastavalt artiklis 45 sätestatud menetlusele. Muudatusettepanek 99 ARTIKLI 23 LÕIGE 2 2.  Liikmesriigid võivad lubada niisuguste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud, kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega. välja jäetud Muudatusettepanek 100 ARTIKKEL 24 Artikkel 24 välja jäetud Loa andmise kriteeriumid Lubades veinivalmistustavade kasutamist kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega, teeb komisjon järgnevat: a) tugineb Rahvusvahelise Veiniameti poolt tunnustatud veinivalmistustavadele ja veel lubamatute veinivalmistustavade katselise kasutamise tulemustele; b) arvestab rahva tervise kaitsega; c) võtab arvesse tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende kindlakskujunenud ootuste ja ettekujutuste tõttu, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks; d) lubab veini looduslike ja põhiomaduste säilitamist ning ei põhjusta asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust; e) tagab keskkonnakaitse vastuvõetava miinimumtaseme; f) peab kinni III ja IV lisas sätestatud veinivalmistustavade ja piirangute üldeeskirjadest. Muudatusettepanek 101 ARTIKLI 26 ESIMENE LÕIK Käesoleva peatüki ning III ja IV lisa üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 104 lõikes 1 viidatud korras. Käesoleva peatüki ning IVa, V ja VI lisa üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 104 lõikes 1 viidatud korras. Muudatusettepanek 102 ARTIKLI 26 TEISE LÕIGU PUNKT A a) vahuveine käsitlevaid lubatud veinivalmistustavasid ja piiranguid; välja jäetud Muudatusettepanek 103 ARTIKLI 26 TEISE LÕIGU PUNKT B b) liköörveine käsitlevaid lubatud veinivalmistustavasid ja piiranguid; välja jäetud Muudatusettepanek 104 ARTIKLI 26 TEISE LÕIGU PUNKT D d) veinivalmistamismenetluse käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõudeid, kui asjakohased ühenduse eeskirjad puuduvad; d) veinivalmistamismenetluse käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõudeid, IVa ja V lisas ette nähtud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste piiranguid ja teatavaid konkreetseid tingimusi; Muudatusettepanek 105 ARTIKLI 26 TEISE LÕIGU PUNKT E e) lubatud veinivalmistustavade rakendamist käsitlevaid halduseeskirju; e) veinivalmistustavade rakendamist käsitlevaid halduseeskirju, otsuseid, erandeid, tingimusi ning IV a ja V lisas esitatud loendeid; Muudatusettepanek 106 ARTIKLI 26 TEISE LÕIGU PUNKT G A (uus) g a) lubatud veinivalmistustavasid ja -viise veinide tootmiseks vastavalt rakendusmeetmetele, milles käsitletakse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta¹. _____________ 1 ELT L 189, 20.7.2007, lk 1. Muudatusettepanek 107 III PEATÜKI 2. A JAO (uus) ARTIKKEL 26 A (uus) 2. a jagu Kvaliteedinõuded ja mitmekesistamine Artikkel 26 a Destilleerimine 1.  Purustatud või purustamata viinamarjade ülepressimine ja veinisette pressimine on keelatud. Viinamarjade pressimisjääkide taaskääritamine muul eesmärgil kui destilleerimine on keelatud. 2.  Iga füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kes on valmistanud veini, tarnib kõik veinivalmistamise kõrvalsaadused destilleerimiseks. 3.  Destilleerimiseks tarnitud kõrvalsaaduste alkoholisisaldus peab olema vähemalt 10 % toodetud veini alkoholimahust, kui kõnealune vein oli valmistatud otse viinamarjadest. Välja arvatud kavandatavate tehniliselt põhjendatud erandite korral, peab see olema vähemalt 5 %, kui vein on valmistatud viinamarjavirdest, osaliselt kääritatud viinamarjavirdest või noorest käärivast veinist. Kui vastavat protsenti ei saavutata, peavad destilleerimiseks kohustatud isikud lisama tarnele oma toodangu hulgast teatava koguse veini, et tagada protsendist kinnipidamine. Lõikest 2 ja käesoleva lõike esimesest lõigust võib teha erandeid teatavate tootjakategooriate ja teatavate tootmispiirkonda suhtes. Eranditega nähakse eelkõige ette töötlemisest või veinivalmistamisest tekkinud kõrvalsaaduste kõrvaldamist järelevalve all ja kindlaksmääratavatel tingimustel, komposteerimise või muul kõrvalsaaduste ökoloogiliselt ratsionaalse kõrvaldamise teel. 4.  Lõikes 2 ette nähtud destilleerimiskohustust lõikes 3 sätestatud toodete või vajaduse korral veini suhtes võivad täita ka isikud, kes ei ole destilleerijad. Nende kohta koostatakse nimekiri vastavalt artiklis 104 ette nähtud menetlusele. 5.  Isikud või isikute rühmad, kelle suhtes kehtivad lõikes 2 nimetatud kohustused, võivad need kohustused täita, kõrvaldades veinivalmistamise kõrvalsaadused järelevalve all ja kindlaksmääratavatel tingimustel. 6.  Destilleerija võib saada toetust kõrvalsaaduste kogumiseks ja töötlemiseks. Toetuse andmise kord täpsustatakse rakendusmääruses. 7.  Erakordsete klimaatiliste tingimustega aasta puhul, kui hoolimata ülejääkide vältimiseks kehtestatud sorte reguleerivatest meetmetest oodatakse väga kõrget tootmistaset, mis toob kaasa raske turuhäire ohu, tohib alltoodete alkoholisisaldust tõsta vastavalt artiklis 104 sätestatud menetlusele, et vältida ületootmise kandumist turule. Alkoholisisaldust tohib tõsta teatud liikmesriikides või teatud piirkondades vastavalt turutingimustele. Sel juhul antakse tootjatele kindlasummalist toetust. 8.  Mingil juhul ei ole selliselt destilleeritud alkohol mõeldud inimtarbimiseks. Muudatusettepanek 108 III PEATÜKI 2. A JAO (uus) ARTIKKEL 26 B (uus) Artikkel 26 b Töötlemistoetus 1.  Ühendus tohib anda toetust veini töötlemiseks toiduainete valmistamise eesmärgil, et toetada veiniturgu ja sellega seonduvalt ka alkohoolsete jookide sektorit, kui alkohoolseid jooke kasutatakse traditsiooniliselt ja neid saab turustada. 2.  Toetust antakse lepingute süsteemi abil, mis sõlmitakse veinitootjate ja tootjate vahel. Kehtestatud on miinimumhind, mida tootjad maksavad veinitootjatele. 3.  Nimetatud toetuse tingimused on kehtestatud vastavalt artiklis 104 sätestatud menetlusele. Muudatusettepanek 109 ARTIKKEL 27 1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) "päritolunimetus" on piirkonna, konkreetse koha või erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada veini, liköörveini, vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini või üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini, mis vastab järgmistele nõuetele: a) "päritolunimetus" on piirkonna, konkreetse koha või erandjuhtudel väikeste geograafiliste mõõtmetega liikmesriigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada veini, liköörveini, vahuveini, poolvahuveini, rosinaveini või üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini, mis pärineb määratletud piirkonnast, määratletud kohast või erandjuhtudel määratletud liikmesriigist ja mis vastab järgmistele nõuetele: i) selle kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike ja inimteguritega; i) selle kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike ja inimteguritega; ii) viinamarjad, millest see on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; ii) viinamarjad, millest see on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; iii) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki. iii) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki. iii a) selle tootmine, sealhulgas ümbertöötlemine, töötlemine ja vajadusel rafineerimine, samuti villimine toimub määratletud geograafilises piirkonnas. b) "geograafiline tähis" on piirkonnale, konkreetsele kohale või erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada veini, liköörveini, vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini või üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini, mis vastab järgmistele nõuetele: b) "geograafiline tähis" on piirkonnale või erandjuhtudel väikeste geograafiliste mõõtmetega liikmesriigile või konkreetsele kohale viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada veini, liköörveini, vahuveini, poolvahuveini, rosinaveini või üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini, mis pärineb määratletud piirkonnast, määratletud kohast või erandjuhtudel määratletud liikmesriigist ja mis vastab järgmistele nõuetele: i) selle kvaliteet, omadused või maine on omistatavad eelkõige selle geograafilisele päritolule; i) selle kvaliteet, omadused või maine on omistatavad eelkõige selle geograafilisele päritolule; ii) vähemalt 85% selle valmistamiseks kasutavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; ii) vähemalt 85% selle valmistamiseks kasutavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast; iii) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka. iii) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki. iii a) selle tootmine, sealhulgas ümbertöötlemine, töötlemine ja vajadusel rafineerimine, samuti villimine toimub määratletud geograafilises piirkonnas. 1 a.  Erandina lõike 1 punkti a alapunktist iii a ja punkti b alapunktist iii a võib päritolunimetusega või geograafilise tähisega veini valmistamine või töötlemine kindlaksmääratud tingimustel toimuda määratletud geograafilise piirkonna vahetus naaberpiirkonnas, kui huvitatud liikmesriik on selleks andnud konkreetse loa. 2.  Traditsioonilised nimetused loetakse päritolunimetuseks, kui need: 2.  Traditsioonilised nimetused loetakse päritolunimetuseks, kui need: a) tähistavad veini; a) tähistavad veini; b) viitavad geograafilisele nimele; b) viitavad geograafilisele nimele; c) täidavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iii viidatud tingimusi. c) täidavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iii a viidatud tingimusi. 3.  Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse ühenduse kaitse alla vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele. 3.  Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse ühenduse kaitse alla vastavalt käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadele. 3 a.  Tootjaliikmesriigid tohivad, võttes arvesse lojaalset ja pidevat kasutamist, määratleda kõik tootmise, töötlemise ja ringluse täiendavad või põhjalikumad omadused või tingimused kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinidele. Muudatusettepanek 110 ARTIKLI 28 LÕIKE 1 PUNKT A a) kaitstavat nimetust; a) kaitstavat nimetust ja geograafilisi allüksusi, millel on traditsioonilised nimetused, mis kokku moodustavad päritolu; Muudatusettepanek 111 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA Tootespetsifikaat sisaldab: Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt: Muudatusettepanek 112 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT -A (uus) -a) nimetust, millele kaitset taotletakse; Muudatusettepanek 113 ARTIKLI 28 LÕIKE 1 TEISE LÕIGU PUNKT A a) veini ning selle füüsiliste, keemiliste, mikrobioloogiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust; a) veini või veinide ning vajaduse korral selle või nende füüsiliste, keemiliste, mikrobioloogiliste või organoleptiliste omaduste kirjeldust; Muudatusettepanek 114 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT A A (uus) a a) viljelustavasid; Muudatusettepanek 115 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT A B (uus) a b) veini valmistamiseks kasutatavaid eritavasid; Muudatusettepanek 116 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT C c) asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust; c) viinamarjakasvatuse ja veini tootmise, töötlemise, omaduste viimistlemise ja villimise asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust; Muudatusettepanek 117 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT E e) andmeid sordi või sortide kohta, millest vein on saadud; e) andmeid sordi või sortide kohta, millest vein või veinid on saadud; Muudatusettepanek 118 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT F f) üksikasju, mis kinnitavad seost kvaliteedi, maine või omaduste ja geograafilise keskkonna või geograafilise päritolu vahel; f) üksikasju, mis põhjendavad: i) seost veini kvaliteedi või omaduste ning geograafilise keskkonna vahel, vastavalt artikli 27 lõike 1 punktile a, või vajadusel, ii) seost veini teatud kindla omaduse, selle veini tuntuse või mõne muu tunnuse ja geograafilise päritolu vahel, vastavalt artikli 27 lõike 1 punktile b; Muudatusettepanek 119 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT F A (uus) f a) vajaduse korral võimalikke eeskirju konteinerite valmistamise ja sulgemise ning materjali, mahu ja tüübi kohta; Muudatusettepanek 120 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT F B (uus) f b) vajaduse korral kasutatavaid nimetusi tähistavaid võimalikke graafilisi kujutisi, mille kasutamine etikettidel võib olla kohustuslik või vabatahtlik; Muudatusettepanek 121 ARTIKLI 30 LÕIGE 1 1.  Iga huvitatud tootjarühm või erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud. 1.  Iga huvitatud esindav tootjarühm või erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud. Tootjarühmade esindusroll on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Muudatusettepanek 122 ARTIKLI 30 LÕIGE 3 A (uus) 3 a.  Piiriüleste päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimistaotlused esitatakse liikmesriigis, kus asub suurim osa asjassepuutuvast territooriumist. Muudatusettepanek 123 ARTIKLI 31 LÕIGE 3 3.  Liikmesriik kontrollib kaitsetaotluse vastavust käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. 3.  Liikmesriik kontrollib asjakohaste vahendite abil, kas kaitsetaotlus on põhjendatud ja kas see vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. Liikmesriik viib läbi riikliku menetluse, millega tagatakse taotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette vähemalt kahe kuu pikkune ajavahemik alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil tegutsevad või asuvad ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse. Liikmesriik viib läbi riikliku menetluse, millega tagatakse taotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette mõistlik ajavahemik alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil tegutsevad või asuvad ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse. Muudatusettepanek 124 ARTIKLI 32 LÕIGE 2 2.  Komisjon kontrollib, kas artikli 31 lõikes 7 viidatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. 2.  Komisjon kontrollib asjakohaste vahendite abil, kas artikli 31 lõikes 7 viidatud taotlus on põhjendatud ja kas see vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. Kontrollimine peaks toimuma kaheteistkümne kuu jooksul. Muudatusettepanek 125 ARTIKLI 33 LÕIGE 1 Kahe kuu jooksul alates artikli 32 lõike 3 esimeses lõigus ettenähtud avaldamisest võivad kõik õigustatud huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes tegutsevad või asuvad muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse. Kuue kuu jooksul alates artikli 32 lõike 3 esimeses lõigus ettenähtud avaldamisest võivad kõik õigustatud huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes tegutsevad või asuvad muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse. Muudatusettepanek 126 ARTIKLI 33 TEINE LÕIK Kolmandas riigis tegutsevate või asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus viidatud kahekuulise ajavahemiku jooksul. Kolmandas riigis tegutsevate või asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus viidatud ajavahemiku jooksul. Muudatusettepanek 127 ARTIKLI 35 LÕIGE 1 1.  Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega homonüümne nimetus võetakse päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitse alla tingimusel, et see erineb kaitstud nimetusest piisavalt, et mitte eksitada tarbijaid kõnealuste veinide tegeliku geograafilise päritolu osas. 1. 1.  Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega homonüümne nimetus võetakse päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitse alla tingimusel, et artiklis 45 osutatud menetlusega kehtestatakse praktilised tingimused, mille abil viiakse sisse asjakohased eristavad elemendid, mis võimaldavad saavutada asjaomaste ettevõtjate võrdset kohtlemist ja seda, et tarbijaid ei eksitata. Muudatusettepanek 128 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK 1.  Juhul kui päritolunimetus või geograafilise tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse ühele artikli 38 lõikes 2 viidatud olukorrale vastava ja IV lisas loetletud kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafilise tähis võetakse seejärel kaitse alla. 1.  Juhul kui päritolunimetus või geograafilise tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse ühele artikli 38 lõikes 2 viidatud olukorrale vastava ja IV lisas loetletud kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse liikmesriigile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafilise tähis võetakse seejärel kaitse alla. Muudatusettepanek 129 ARTIKLI 37 LÕIGE 2 2.  Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab ühele artikli 38 lõikes 2 viidatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ettenähtud juhtudel ühenduse territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust, nagu on määratletud nõukogu direktiiviga 89/104/EMÜ või nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94. välja jäetud Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega. Muudatusettepanek 130 ARTIKLI 38 LÕIGE 1 1.  Kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga. välja jäetud Muudatusettepanek 131 ARTIKLI 38 LÕIKE 2 PUNKTI A TEINE TAANE – kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine; – kui selline kasutus võib kahjustada päritolunimetuse või geograafilise tähise mainet või heita sellele varju; Muudatusettepanek 132 ARTIKLI 38 LÕIGE 2 A (uus) 2 a.  Erandina lõikest 2 võib ühenduse õigusaktidega kindlaks määratud ja veinist või viinamarjavirdest erinevate piiritusjookide puhul kasutada kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist tingimusel, et selle nimetuse on andnud liikmesriik, kus päritolunimetus või geograafiline tähis on kaitstud. Muudatusettepanek 133 ARTIKLI 38 LÕIGE 3 A (uus) 3 a.  Tooteid, mis ei vasta käesoleva määruse sätetele, ei või ühenduse turul müüa ega tarbimisse lasta, samuti ei või neid eksportida. Muudatusettepanek 134 ARTIKLI 38 LÕIGE 4 4.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine lõikes 2 viidatud viisil. 4.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine lõikes 2 viidatud viisil ja teatavad neist meetmetest komisjonile. Komisjon sekkub õigustatud huviga liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, et tagada kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste tõhus kaitse. Muudatusettepanek 135 ARTIKLI 38 LÕIGE 4 A (uus) 4 a.  Komisjon määrab kindlaks karistused, mida kohaldatakse vajalike meetmete võtmise kohustuse täitmata jätmise korral. Muudatusettepanek 136 ARTIKLI 38 LÕIGE 4 B (uus) 4 b.  Liikmesriikidel on lubatud säilitada kõik riigi õigusaktid, millega tagatakse kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste veel tõhusam kaitse või võtta samal eesmärgil vastu uusi. Muudatusettepanek 137 ARTIKLI 40 LÕIGE 1 1.  Liikmesriigid määravad vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d). Liikmesriigid võivad kõnealuste kontrollide läbiviimiseks määrata tootmisharudevahelised organisatsioonid, kui need on piisavalt objektiivsed ja erapooletud. 1.  Liikmesriigid määravad vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d). Liikmesriigid võivad samuti kõnealuste kontrollide läbiviimiseks määrata tootmisharudevahelised organisatsioonid, kui need on piisavalt objektiivsed, pädevad ja erapooletud. Muudatusettepanek 138 ARTIKLI 41 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA 1.  Ühenduse geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine: 1.  Ühenduse geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise kontrollimine: Muudatusettepanek 139 ARTIKLI 41 LÕIKE 1 TEINE LÕIK Sellise kontrollimise kulud kannavad kontrollitavad ettevõtjad. Sellise kontrollimise kulud võivad kanda kontrollitavad ettevõtjad. Muudatusettepanek 140 ARTIKLI 43 ESIMENE LÕIK Kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega võidakse komisjoni algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral otsustada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud. Kooskõlas artikli 45 lõikes 1 viidatud menetlusega võidakse komisjoni algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral otsustada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud. Muudatusettepanek 141 ARTIKLI 44 LÕIKE 2 PUNKT A a) artikli 28 lõikes 1 ette nähtud tehnilised toimikud; välja jäetud Muudatusettepanek 142 ARTIKLI 44 LÕIKE 2 PUNKT B b) riikliku otsuse nende kehtivuse kohta. välja jäetud Muudatusettepanek143 ARTIKLI 44 LÕIGE 3 3.  Lõikes 1 viidatud nimetused, mille kohta ei esitata lõikes 2 viidatud teavet 31. detsembriks 2010, arvatakse käesoleva määruse kaitse alt välja. Seejärel võtab komisjon vajalikke meetmeid, et kõrvaldada kõnealused nimetused artiklis 39 sätestatud registrist. välja jäetud Muudatusettepanek 144 ARTIKLI 44 LÕIGE 4 4.  Erandina artiklist 43 võidakse kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega kuni 31. detsembrini 2013 komisjoni algatusel otsustada käesoleva artikli lõikes 1 viidatud päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitse tühistada, kui need ei vasta asjaomastele kaitsetingimustele. välja jäetud Muudatusettepanek 145 ARTIKLI 45 ESIMENE LÕIK Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 104 lõikes 1 viidatud korras. Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab vastu komisjon, keda abistab regulatiivkomitee. Käesolevale lõikele viitamisel, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 2 tähenduses määratakse üks kuu. Muudatusettepanek 146 III JAOTISE IV PEATÜKI PEALKIRI Märgistus Teatavate toodete kirjeldamine, nimetamine, esitusviis ja kaitse Muudatusettepanek 147 ARTIKKEL 47 Käesolevas määruses tähendab "märgistus" kõiki vastava toodetega kaasnevaid või sellele viitavaid sõnu, andmeid, kaubamärke, marginimesid, kujunduselemente või sümboleid pakendil, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelaetikettidel. Käesolevas määruses tähendab "märgistus" kõiki vastava tootega kaasnevaid või sellele viitavaid sõnu, andmeid, kaubamärke, marginimesid, kujunduselemente või sümboleid pakendil, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelaetikettidel, mis on mõeldud lõpptarbijale. Muudatusettepanek 148 ARTIKLI 47 ESIMENE A LÕIK (uus) Märgistamiseeskirjade puhul võetakse arvesse tarbijate õiguslike huvide kaitset, tootjate õiguslike huvide kaitset, siseturu head toimimist ja kvaliteetse toodangu arendamist. Muudatusettepanek 149 ARTIKKEL 48 A (uus) Artikkel 48 a Liitnimetuste kasutamine Piiramata õigusaktide ühtlustamise sätteid, tohivad liikmesriigid kasutada sõna "vein" koos puuviljade nimedega liitnimetuse vormis, et kirjeldada tooteid, mis on saadud muude puuviljade kui viinamarjade kääritamisest. Artikkel 52 ei piira nimetatud võimalust. Muudatusettepanek 150 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 ESIMENE A LÕIK (uus) IV lisa punktides 5 ja 7 toodud veinitoodete kategooriaid ei saa kasutada kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide märgistamisel; Muudatusettepanek 151 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKTI B ESIMENE TAANE – terminit "kaitstud päritolunimetus" või "kaitstud geograafiline tähis" ja – terminit "kaitstud päritolunimetus" või tähist "Vino dela tierra", "οίνος τοπικός", "zemské víno", "Landwein", "ονομασία κατά παράδοση", "regional wine", "vin de pays", "indicazione geografica tipica", "tájbor", "inbid ta" lokalità tradizzjonali,", "landwijn", "vinho regional", "deželno vino PGO", "deželno vino s priznano geografsko oznako", "geograafilise tähistusega lauavein", "lantvin", ja Muudatusettepanek 152 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKT C A (uus) c a) mahtu; Muudatusettepanek 153 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKT C B (uus) c b)  IV lisa punktis 4 toodud juhul märget toote liigi kohta; Muudatusettepanek 154 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKT C C (uus) c c) teise liikmesriiki saatmise või eksportimise korral päritolumärget päritoluliikmesriigi nimega; Muudatusettepanek 155 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKT C D (uus) c d) villija nime või ärinime, asukohta ja liikmesriiki. See teave kirjutatakse ühesuuruste tähtedega, millele eelneb alati sõnastus "Villija…" või muu ühenduse või liikmesriikide eeskirjadest tulenev sõnastus. Kui villimine või saatmine toimub mujale kui villija või saatja asulasse või naaberasulasse, lisatakse käesolevas punktis toodud märgetele märge, milles täpsustatakse asula, kus tegevus toimus ja juhul kui tegevus toimus muus liikmesriigis, selle liikmesriigi märge. Muudatusettepanek 156 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKT D d) märget veini lähtekoha kohta; d) märget viinamarjade, virrete ja veini päritolu kohta; Muudatusettepanek 157 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKT F A (uus) f a) võimalike märgete või kohustusliku teabe tähistamist, pidades silmas rahvatervise kaitsega seotud põhjuseid, mille rakenduseeskirjad on määratletud vastavalt artikli 104 lõikele 1. Muudatusettepanek 158 ARTIKLI 49 LÕIKE 1 PUNKT F B (uus) f b) kaubasaadetise numbrit; Muudatusettepanek 159 ARTIKLI 49 LÕIKE 3 SISSEJUHATAV OSA 3.  Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele "kaitstud päritolunimetus" või "kaitstud geograafiline tähis" jätta välja järgmistel juhtudel: 3.  Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminile "kaitstud päritolunimetus" jätta välja järgmistel juhtudel: Muudatusettepanek 160 ARTIKLI 49 LÕIKE 3 PUNKT B b) kui kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega määratletud erandjuhul on etiketil esitatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus. b) kui kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega määratletud erandjuhul on etiketil esitatud kaitstud päritolunimetus. Muudatusettepanek 161 ARTIKLI 49 LÕIGE 3 A (uus) 3 a.  Kohustuslikud üksikasjad koondatakse mahuti samale väljale ja kirjutatakse selgete, loetavate, kulumiskindlate ja piisavalt suurte tähtedega, mis on taustal, kuhu need on trükitud, hästi nähtavad ja kergesti eristatavad. Muudatusettepanek 162 ARTIKLI 50 SISSEJUHATAV OSA Artikli 49 lõikes 1 viidatud toodete märgistus võib sisaldada eelkõige järgmisi valikulisi üksikasju: Artikli 49 lõikes 1 viidatud toodete märgistus, välja arvatud IV lisa punktides 5 ja 7 nimetatud tooted, võib sisaldada samuti järgmisi valikulisi üksikasju: Muudatusettepanek 163 ARTIKLI 50 PUNKT A a) aastakäiku; a) üksnes kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul: – aastakäiku; – ühe või mitme viinamarjasordi nime; – täiendavaid traditsioonilisi nimetusi; "Täiendav traditsiooniline nimetus" tähistab lisanimetusi, mida tootjaliikmesriigid käesolevas jaotises osutatud veinide puhul tavapäraselt kasutavad, et osutada eelkõige veini tootmis-, valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, tüübile või kohale või mingile konkreetsele sündmusele, mis on seotud asjaomase veini ajalooga, ja mis on määratletud tootjaliikmesriigi õigusaktides selle liikmesriigi territooriumilt pärit asjaomaste veinide tähistamiseks. Traditsiooniline nimetus peab vastama järgmistele tingimustele: i) olema piisavalt eristatav ning ühenduse turul tunnustatud mainega; ii) olema olnud kõnealuses liikmesriigis vähemalt kümme aastat tavapäraselt kasutusel ja iii) olema kasutusel ühe või mitme ühenduse veini või veinikategooria puhul. – geograafilisi üksusi, mis on suuremad või väiksemad asjaomasest piirkonnast või paikkonnast; – kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele osutavat ühenduse sümbolit. Muudatusettepanek 164 ARTIKLI 50 PUNKT B b) ühe või mitme viinamarjasordi nime; b) kõikide veinide puhul: – suhkrusisaldusele osutavaid termineid; – teatavatele tootmismeetoditele viitavaid termineid; –  IV lisa kohast toote liiki; – konkreetset värvust vastavalt tootjaliikmesriigi eeskirjadele; – toote turustamisega tegeleva(te) isiku või isikute nimi, aadress ja amet. Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad "Villitud ... jaoks" või, kui kolmanda isiku nimel villimise läbiviinud isiku nimi, aadress ja amet on märgitud, sõnad "Villitud ... jaoks ... poolt"; – registreeritud kaubamärki; – käesoleva määruses osutatud toodete märgistuses võib kasutada koodi, mis tähistab tegevuskoha haldusüksust ja villija või importija nime tingimusel, et liikmesriik, kelle territooriumil toodet villitakse, seda lubab või ette näeb. Koodi kasutamise korral tuleb etiketil märkida toote turustamisega tegeleva isiku või isikute rühma (v.a villija) nimi või ärinimi, samuti haldusüksuse või selle osa nimi, kus on selle isiku või isikute rühma tegevuskoht. Muudatusettepanek 165 ARTIKLI 50 PUNKT C c) suhkrusisaldusele osutavaid termineid; c) tootjaliikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatud veinide suhtes muuta kohustuslikuks teatavad punktides a ja b osutatud terminid, need keelata või piirata nende kasutamist; Muudatusettepanek 166 ARTIKLI 50 PUNKT C A (uus) c a) vääveldioksiidi sisaldust protsentides; Muudatusettepanek 167 ARTIKLI 50 PUNKT D d) kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul muid traditsioonilisi termineid kui päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid, mis tähistavad asjaomase veini tootmis- või laagerdamismeetodit, omadusi, värvust, tüüpi või kohta; välja jäetud Muudatusettepanek 168 ARTIKLI 50 PUNKT E e) kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele osutavat ühenduse sümbolit; välja jäetud Muudatusettepanek 169 ARTIKLI 50 PUNKT F f) teatavatele tootmismeetoditele viitavaid termineid. välja jäetud Muudatusettepanek 170 ARTIKLI 50 PUNKT F A (uus) f a) kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast geograafilisest üksusest väiksema üksuse nime, kui see erineb päritolunimetusest või geograafilisest tähisest. Muudatusettepanek 171 ARTIKLI 51 TEINE LÕIK Kuid kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetus või riiklik erinimetus peab etiketil olema esitatud selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kust vein on pärit. Kuid tähised, mis on seotud: – kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetusega; – traditsioonilise nimetusega; – veinitootmisettevõtete või nende ühingute nimetusega ning villimisega seotud märkustega, koostatakse ja esitatakse etiketil ainult selle liikmesriigi ühes ametlikus keeles, mille territooriumil vein on toodetud. Toodete puhul, mis pärinevad liikmesriigist, kus ei kasutata ladina tähestikku, võib eelmises lõigus mainitud tähiseid korrata ühenduse ühes või mitmes ametlikus keeles. Muudatusettepanek 172 ARTIKLI 52 ESIMENE -1 LÕIK (uus) Käesoleva määrusega hõlmatud, kuid käesoleva peatüki nõuetele mittevastavalt märgistatud toodete müük on ühenduses keelatud. Muudatusettepanek 173 ARTIKKEL 52 Liikmesriikide pädevad asutused võtavad meetmed tagamaks, et veini, mis ei ole etiketitud kooskõlas käesoleva peatükiga, ei turustata või see kõrvaldatakse turult. Liikmesriikide pädevad asutused võtavad meetmed tagamaks, et veini, mis ei ole etiketitud kooskõlas käesoleva peatükiga või rakenduseeskirjadega, ei turustata ega ekspordita või see kõrvaldatakse turult. Muudatusettepanek 174 ARTIKLI 52 ESIMENE A LÕIK (uus) Komisjon määrab kindlaks karistused, mida kohaldatakse vajalike meetmete võtmata jätmise korral. Muudatusettepanek 175 ARTIKLI 53 TEISE LÕIGU PUNKT A a) üksikasju veini lähtekoha osutamise kohta; a) üksikasju viinamarjade, virrete ja veini päritolu osutamise kohta; Muudatusettepanek 176 ARTIKLI 53 TEISE LÕIGU PUNKT D A (uus) d a) määruse (EÜ) nr 834/2007 rakendussätete kohaselt toodetud veinide üksikasju. Muudatusettepanek 177 ARTIKLI 54 PUNKTI C ALAPUNKT VII A (uus) vii a) tootmise kavandamise ja kohandamise tagamisega vastavalt nõudlusele, nii kvaliteedi ja kvantiteedi kui ka toiduohutuse standarditele vastavuse osas; Muudatusettepanek 178 ARTIKLI 54 PUNKTI C ALAPUNKT VII B (uus) vii b) artiklis 13 b mainitud põllumajandustavasid ja keskkonnanorme käsitlevate programmide järelvalve ja haldamisega; Muudatusettepanek 179 ARTIKLI 54 PUNKTI C ALAPUNKT VII C (uus) vii c) keskkonnaohutute viljelustavade, tootmistehnoloogiate ja jäätmekäitlustehnoloogiate edendamisega, eriti vee, pinnase ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja/või arendamiseks; taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks uute lahenduste otsimisega; Muudatusettepanek 180 ARTIKLI 54 PUNKTI C ALAPUNKT VII D (uus) vii d) logistika ja tehnoloogiauuringutega seotud algatuste rakendamisega; Muudatusettepanek 181 ARTIKLI 54 PUNKTI C ALAPUNKT VII E (uus) vii e) tarbijate teavitamisega; Muudatusettepanek 182 ARTIKLI 54 PUNKTI C ALAPUNKT VII F (uus) vii f) uutele turgudele juurdepääsu hõlbustamisega ja uuringute teostamisega selleks, et kohandada tootmist rohkem turunõuete ja tarbija eelistustega ning parandada kõnesoleva sektori toodete ringlust ja turustamist; Muudatusettepanek 183 ARTIKLI 54 ESIMENE A JA ESIMENE B LÕIK (uued) Käesoleva määruse kohaldamiseks määravad liikmesriigid kindlaks tootjaorganisatsioonide rolli tugiprogrammide projektide raames. Liikmesriigid ei tohiks piirduda selliste organisatsioonide määratlemisel üksnes nende organisatsioonidega, kes tegelevad omandiõiguse üleandmisega, s.t tootjaorganisatsioonidega, kes ostavad oma liikmete toodangut edasimüügi eesmärgil. Muudatusettepanek 184 ARTIKLI 55 PUNKT B b) see on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -ühenduste algatusel; b) see on moodustatud punktis a nimetatud majandustegevusalade esindajate algatusel; Muudatusettepanek 185 ARTIKLI 55 PUNKTI C ALAPUNKT VIII A (uus) viii a) artiklis 13 b mainitud põllumajandustavasid ja keskkonnanorme käsitlevate programmide järelvalve ja haldamine; Muudatusettepanek 186 ARTIKLI 55 PUNKTI C ALAPUNKT X x) veini müügiedendusmeetmete võtmine, eelkõige kolmandates riikides; x) veini müügiedendusmeetmete võtmine; Muudatusettepanek 187 ARTIKLI 55 PUNKTI C ALAPUNKT XII A (uus) xii a) sektori ümberkorraldamisega seotud meetmed; Muudatusettepanek 188 ARTIKLI 55 PUNKTI C ALAPUNKT XII B (uus) xii b) kõik ühenduse eeskirjade kohased meetmed. Muudatusettepanek 189 ARTIKLI 56 LÕIGE 2 A (uus) 2 a.  Enne käesoleva määruse jõustumist tunnustuse saanud tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes ei kohaldata lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlust. Muudatusettepanek 190 ARTIKLI 57 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK 1.  Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) turu toimimise parandamiseks võivad tootjaliikmesriigid eelkõige tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsuste rakendamisel kehtestada turustuseeskirju, mis reguleerivad tarnet, tingimusel et need eeskirjad on seotud toodangu ladustamise või järkjärgulise turuletoomisega. 1.  Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) turu toimimise parandamiseks võivad tootjaliikmesriigid eelkõige tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsuste rakendamisel kehtestada turustuseeskirju, mis reguleerivad tarnet. Muudatusettepanek 191 ARTIKLI 57 LÕIKE 1 TEISE LÕIGU PUNKT A a) olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega; a) olla seotud tarbijatele turustamiseks valmis veinide esmaturustuse järgsete tehingutega; Muudatusettepanek 192 ARTIKKEL 57 A (uus) Artikkel 57 a Veinitootmise ühtsed rakenduskavad Tootjaorganisatsioonid, nende kutseorganisatsioonid, äriettevõtted ja veinisektori organisatsioonid, mis on tunnustatud riigi ja/või piirkonna tasandil, kaasatakse veinisektori ühtsetesse rakenduskavadesse. Ühtsed rakenduskavad peavad võimaldama täita vähemalt kahte artikli 54 punktis c ja artikli 55 punktis c mainitud eesmärki või meedet. Muudatusettepanek 193 ARTIKKEL 61 A (uus) Artikkel 61 a Rahvusvaheliste läbirääkimiste kaasmeetmed Artiklis 104 sätestatud korras võib komisjon võtta vastu rahvusvaheliste läbirääkimiste kaasmeetmeid, nagu Euroopa tehnilise koostöö programmid, majandusuuringud, juriidiline ja/või majandusalane nõustamine või teised selleks sobivad vahendid. Muudatusettepanek 194 ARTIKLI 62 LÕIGE 1 1.  Kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega võidakse otsustada nõuda impordi- või ekspordilitsentsi esitamist ühe või mitme CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluva toote importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest. 1.  Ühe või mitme CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluva toote importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest võidakse nõuda impordi- või ekspordilitsentsi esitamist. Muudatusettepanek 195 ARTIKLI 62 LÕIGE 2 2.  Kohaldades lõiget 1 tuleb arvesse võtta litsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamise ning impordilitsentside puhul eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt. välja jäetud Muudatusettepanek 196 ARTIKKEL 64 Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses. Impordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses. Muudatusettepanek 197 ARTIKLI 65 LÕIGE 1 1.  Kui kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega ei ole sätestatud teisiti, sõltub litsentside väljaandmine tagatise esitamisest, mis garanteerib toodete impordi või ekspordi litsentsi kehtivusaja jooksul. 1.  Kui kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega ei ole sätestatud teisiti, sõltub litsentside väljaandmine tagatise esitamisest, mis garanteerib toodete impordi litsentsi kehtivusaja jooksul. Muudatusettepanek 198 ARTIKLI 65 LÕIGE 2 2.  Kui litsentsi kehtivusaja jooksul ei ole importi või eksporti toimunud või see on toimunud ainult osaliselt, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral. 2.  Kui litsentsi kehtivusaja jooksul ei ole importi toimunud või see on toimunud ainult osaliselt, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral. Muudatusettepanek 199 ARTIKLI 66 LÕIGE 2 2.  Kui VI lisa punktides B.5 ja C viidatud nõukogu kehtestatud erandeid kohaldatakse importtoodete suhtes, esitavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et viinamarjavirdest valmistati viinamarjamahla, mida kasutati teistes toodetes väljaspool veinisektorit, või veini valmistamise korral, et see on nõuetekohaselt märgistatud. 2.  Kui VI lisa punktides B.5 ja C viidatud nõukogu kehtestatud erandeid kohaldatakse importtoodete suhtes, esitavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et viinamarjavirdest valmistati viinamarjamahla, mida kasutati teistes toodetes väljaspool veinisektorit, ja see on nõuetekohaselt märgistatud. Muudatusettepanek 200 ARTIKLI 67 TEISE LÕIGU PUNKT D d) vajadusel nende toodete nimekirja, mille jaoks nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi; vajadusel nende toodete nimekirja, mille jaoks nõutakse impordilitsentsi; Muudatusettepanek 201 ARTIKKEL 69 A (uus) Artikkel 69 a Kitsendatud turulepääs Imporditavalt veinilt võetakse tollimaksu, kui selle tootmisel ja valmistamisel ei ole järgitud ühenduse veinitootjatele kohaldatavaid keskkonnakaitse miinimumnõudeid. Maksust saadav tulu läheb fondi, mis luuakse maaelu jätkusuutliku arengu toetamiseks ja millest rahastatakse keskkonnaohutumaid viljelustavasid edendavaid projekte kolmandates riikides. Muudatusettepanek 202 ARTIKLI 70 PEALKIRI Sise- ja välistöötlemise korra peatamine Sise- ja välistöötlemise korra tühistamine Muudatusettepanek 203 ARTIKLI 70 LÕIGE 1 1.  Kui sise- või välistöötlemise kord häirib ühenduse turgu või võib seda häirida, võidakse liikmesriigi taotluse korral või komisjoni algatusel ja kooskõlas artikli 104 lõikes 1 viidatud menetlusega otsustada sise- või välistöötlemise korra kasutamine käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes täielikult või osaliselt peatada. Juhul kui liikmesriik esitab komisjonile taotluse, teeb komisjon selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. välja jäetud Liikmesriikidele teatatakse kõnealustest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata. Iga liikmesriik võib esimese lõigu kohaselt võetud meetmed esitada nõukogule läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule suunamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada. Muudatusettepanek 204 ARTIKLI 70 LÕIGE 2 2.  Määral, mis on vajalik veinituru ühise korralduse ladusaks toimimiseks, võib nõukogu käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul sise- või välistöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata, tegutsedes asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras. 2.  Määral, mis on vajalik veinituru ühise korralduse ladusaks toimimiseks ja Euroopa veinitootmisele esitatavate kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks, võib nõukogu käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul asjaomase liikmesriigi taotlusel sise- või välistöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata, tegutsedes asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras. Muudatusettepanek 205 ARTIKLI 72 LÕIGE 2 2.  Kui asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 viidatud tooteid kooskõlas Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud või ühenduse poolt käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega. 2.  Kui asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 viidatud tooteid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud veinivalmistustavadega ning vastavalt I, IV a, V ja VI lisas ning nende rakenduseeskirjades sätestatud tingimustele. Muudatusettepanek 206 ARTIKLI 72 LÕIKE 2 ESIMENE A LÕIK (uus) Kolmanda riigi taotlusel on lõikest 2 võimalik teha artiklis 104 sätestatud menetluse abil erandeid tingimusel, et toodete valmistamisel on arvesse võetud Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud veinivalmistustavasid ja piiranguid. Muudatusettepanek 207 ARTIKLI 75 LÕIGE 5 5.  Artikli 80 lõikega 1 ettenähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2013 ei mõjuta käesolevas artiklis sätestatud kohustusi. välja jäetud Muudatusettepanek 208 ARTIKLI 76 PEALKIRI Enne 1. septembrit 1998 rajatud ebaseaduslike istanduste kohustuslik seadustamine Enne 1. septembrit 1998 rajatud ebaseaduslike istanduste seadustamine Muudatusettepanek 209 ARTIKLI 76 LÕIGE -1 (uus) – 1.  Liikmesriigid võivad kehtestada uue seadustamise korra enne 31. detsembrit 1998. aastat rajatud viinamarjakasvatusalade suhtes. Muudatusettepanek 210 ARTIKLI 76 LÕIGE 6 6.  Artikli 80 lõikega 1 ettenähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2013 ei mõjuta lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kohustusi. välja jäetud Muudatusettepanek 211 V JAOTISE II PEATÜKI PEALKIRI Istutusõigus üleminekuajal Istutusõigus Muudatusettepanek 212 ARTIKLI 80 PEALKIRI Viinapuude istutamise keeld üleminekuajal Viinapuude istutamise keeld Muudatusettepanek 213 ARTIKLI 80 LÕIGE 1 1.  Piiramata artikli 18 ja eriti selle kolmanda lõike kohaldamist, on artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus viidatud veiniviinamarjasortideks liigitatud viinapuude istutamine keelatud kuni 31. detsembrini 2013. 1.  Piiramata artikli 18 ja eriti selle kolmanda lõike ning artikli 81 kohaldamist, on artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus viidatud veiniviinamarjasortideks liigitatud viinapuude istutamine keelatud kuni 31. detsembrini 2013. Siiski ei kohaldata 31. detsembri 2013. aasta kuupäeva alade suhtes, mis on piiritletud artiklis 28 osutatud tootespetsifikaadiga. Muudatusettepanek 214 ARTIKLI 80 LÕIGE 2 2.  Samuti on 31. detsembrini 2013 keelatud artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus viidatud veiniviinamarjasortide ümberpookimine muudeks kui kõnealuses artiklis viidatud veiniviinamarjasortideks. 2.  Samuti on keelatud artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus viidatud veiniviinamarjasortide ümberpookimine muudeks kui kõnealuses artiklis viidatud veiniviinamarjasortideks. Muudatusettepanek 215 ARTIKLI 80 LÕIGE 4 4.  Lõikes 3 viidatud istutusõigust antakse hektarites. 4.  Lõikes 3 viidatud istutusõigust antakse hektarites või hektari murdosades. Muudatusettepanek 216 ARTIKLI 80 LÕIGE 5 5.  Artikleid 81–86 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013. välja jäetud Muudatusettepanek 217 ARTIKLI 80 LÕIGE 5 A (uus) 5 a.  Olenemata eelnevatest lõigetest, võivad viinamarjakasvatusvõimaluste haldamisega tegelevad pädevad piirkondlikud asutused kokkuleppel sektori esindajate, tootmisharudevaheliste organisatsioonide või juhtorganisatsioonidega jätkata istanduste rajamise keelu kohaldamist juhul, kui suur osa tema territooriumist on päritolunimetuse või geograafilise tähise ala tingimusel, et need piirkonnad suudavad tõendada, et nõudmise ja pakkumise vahel on saavutatud sobiv tasakaal. Komisjonil on õigus anda asjaomaste piirkondade taotlusel luba jätkata istanduste rajamise keelu kohaldamist nendes piirkondades. Lisaks sellele võivad piirkonnad, kellele komisjon on andnud loa istanduste rajamise keelu kohaldamise jätkamiseks, lubada kokkuleppel mainitud päritolunimetuse või geograafilise tähisega alade ettevõtjatega suurendada taimede arvu vastavalt turustamise hinnangulisele suurenemisele, kuid säilitades tasakaalu nõudluse ja pakkumise vahel. Muudatusettepanek 218 ARTIKLI 82 LÕIKE 1 TEINE LÕIK Kuid taasistutusõigust ei või anda aladele, mille eest on makstud väljajuurimistasu vastavalt III peatükile. Kuid taasistutusõigust ei või tootjatele anda alade suhtes, mille eest on makstud väljajuurimistasu vastavalt III peatükile. Muudatusettepanek 305 ARTIKLI 82 LÕIKE 5 SISSEJUHATAV OSA 5.  Erandina lõikest 4 võib liikmesriik lubada taasistutusõigusi osaliselt või täielikult sama liikmesriigi teisele põllumajandusettevõttele üle anda, kui: 5.  Erandina lõikest 4 võib liikmesriik lubada taasistutusõigusi osaliselt või täielikult sama liikmesriigi või piirkonna teisele põllumajandusettevõttele üle anda, kui: Muudatusettepanek 220 ARTIKLI 83 LÕIGE 2 2.  Liikmesriik, mis on loonud määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt istutusõiguse riikliku varu või piirkondlikud varud, võib neid varusid säilitada 31. detsembrini 2013. välja jäetud Muudatusettepanek 221 ARTIKLI 84 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT A a) tasuta alla 40aastastele piisavate ametioskuste ja pädevusega tootjatele, kes on ettevõtte juhina rajamas esimest veinitootmisettevõtet; a) tasuta alla 40aastastele piisavate ametioskuste ja pädevusega tootjatele, kellel on viinamarjakasvatus- või veinitootmisettevõte; Muudatusettepanek 222 ARTIKLI 84 LÕIKE 5 ESIMENE LÕIK 5.  Kui liikmesriigis eksisteerivad piirkondlikud varud, võib see liikmesriik kehtestada eeskirjad, mis lubavad istutusõigusi piirkondlike varude vahel üle kanda. Kui liikmesriigis eksisteerivad nii piirkondlikud varud kui riiklik varu, võib see liikmesriik lubada ka ümberpaigutust nimetatud varude vahel. 5.  Kui liikmesriigis eksisteerivad piirkondlikud varud, kehtestab see liikmesriik eeskirjad, mis lubavad istutusõigusi piirkondlike varude vahel üle kanda. Kui liikmesriigis eksisteerivad nii piirkondlikud varud kui riiklik varu, lubab see liikmesriik ka ümberpaigutust nimetatud varude vahel. Muudatusettepanek 291 ARTIKKEL 85 Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ületa 25 000 hektoliitri aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel. Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitri aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel. Muudatusettepanek 223 ARTIKKEL 87 A (uus) Artikkel 87 a Hindamine Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 käesolevas peatükis kirjeldatud meetmete mõjuhinnangu. Asjaomase hinnangu alusel koostab komisjon vajaduse korral ettepaneku liberaliseerida istutusõigus aladel, mille suhtes ei kehti artiklis 28 osutatud tootespetsifikaadid. Muudatusettepanek 224 ARTIKKEL 89 Väljajuurimiskava kestab kuni veiniaasta 2012/2013 lõpuni. Väljajuurimiskava kestab kuni veiniaasta 2011/2012 lõpuni. Muudatusettepanek 225 ARTIKLI 90 ESIMESE LÕIGU PUNKT B b) sellele ei ole viie väljajuurimisele eelneva veiniaasta jooksul makstud mingeid muid ühenduse ühise turukorralduse toetusi; välja jäetud Muudatusettepanek 226 ARTIKLI 90 TEISE LÕIGU PUNKT D d) see on vähemalt 0,1 hektari suurune; d) see on vähemalt 0,05 hektari suurune; Muudatusettepanek 227 ARTIKLI 91 LÕIGE 1 1.  Makstava väljajuurimistasu vahemikud kinnitatakse artikli 104 lõikes 1 viidatud korras. 1.  Makstava väljajuurimistasu vahemikud kinnitatakse artikli 104 lõikes 1 viidatud korras. Vahemike puhul on eeskätt määratud kindlaks saagikuse alusel liikmesriikide antavad võimalikud miinimum- ja maksimumtoetused. Muudatusettepanek 228 ARTIKLI 92 LÕIGE 1 1.  Asjast huvitatud tootjad peavad esitama väljajuurimistasu saamiseks taotluse liikmesriigi vastavatele ametiasutustele igal aastal hiljemalt 30. septembriks. 1.  Asjast huvitatud tootjad peavad esitama väljajuurimistasu saamiseks taotluse liikmesriigi vastavatele ametiasutustele igal aastal hiljemalt 30. maiks. Muudatusettepanek 229 ARTIKLI 92 LÕIGE 2 2.  Liikmesriikide ametiasutused vaatavad taotlused läbi ning teatavad komisjonile iga aasta 15. oktoobriks kogu taotlustega hõlmatud pindala ja summad piirkondade ja saagivahemike lõikes. 2.  Liikmesriikide ametiasutused vaatavad taotlused läbi ning teatavad komisjonile iga aasta 30. novembriks kogu taotlustega hõlmatud pindala ja summad piirkondade ja saagivahemike lõikes. Muudatusettepanek 230 ARTIKLI 92 LÕIGE 4 4.  Kui kogusumma, mille liikmesriik komisjonile teatab, ületab olemasolevaid eelarvelisi vahendeid, määratakse iga aasta 15. novembriks artikli 104 punktis 1 sätestatud korras ühtne protsendimäär, mille alusel teatatud summad heaks kiidetakse. 4.  Kui kogusumma, mille liikmesriik komisjonile teatab, ületab olemasolevaid eelarvelisi vahendeid, määratakse iga aasta 15. detsembriks artikli 104 punktis 1 sätestatud korras ühtne protsendimäär, mille alusel teatatud summad heaks kiidetakse. Muudatusettepanek 231 ARTIKLI 92 LÕIKE 5 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA 5.  Liikmesriik võtab iga aasta 15. jaanuarini vastu taotlusi: 5.  Liikmesriik võtab iga aasta 30. märtsini vastu taotlusi: Muudatusettepanek 232 ARTIKLI 92 LÕIKE 5 TEINE LÕIK Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 30. jaanuariks vastu võetud avaldustest piirkondade ja saagivahemike lõikes ning väljamakstud väljajuurimistasu kogusumma piirkonniti. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 15. aprilliks vastu võetud avaldustest piirkondade ja saagivahemike lõikes ning väljamakstud väljajuurimistasu kogusumma piirkonniti. Muudatusettepanek 233 ARTIKKEL 93 Artikkel 93 välja jäetud Nõuetele vastavus Kui põllumajandustootja puhul tuvastatakse, et ta on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal viie aasta jooksul alates väljajuurimistasu väljamaksmisest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3–7 viidatud kohustuslike majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja juhul, kui rikkumine on otseselt põllumajandustootja tegevuse või tegevusetuse tulemus, vähendatakse tasu summat või tühistatakse see täielikult, sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, kestusest ja korduvusest, ning põllumajandustootja peab selle nimetatud sätetes määratud tingimustel tagastama. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 lõikes 2 viidatud menetlusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad toetuse osalist või täielikku vähendamist või tagasinõudmist asjaomase liikmesriigi poolt. Muudatusettepanek 234 ARTIKLI 94 LÕIGE 2 2.  Liikmesriigid võivad vastavalt artikli 104 lõikes 1 viidatud korras määratud tingimustele kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks mägedes ja järskudel nõlvadel kasvavad viinapuud. 2.  Liikmesriigid võivad vastavalt artikli 104 lõikes 1 viidatud korras määratud tingimustele kuulutada samuti väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks mägedes, järskudel nõlvadel, erosioonist ohustatud piirkondades ning rannikualadel ja saartel kasvavad viinapuud. Muudatusettepanek 235 ARTIKLI 94 LÕIGE 3 3.  Liikmesriigid võivad kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks alad, kus nimetatud kava oleks keskkonnakaalutlustel vastuvõetamatu. Selliselt kõlbmatuks kuulutatud alad ei tohi ületada 2% kogu VIII lisas viidatud viinapuude kasvualast. 3.  Liikmesriigid võivad pärast selgituste andmist komisjonis ja viimaselt heakskiidu saamist kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks alad, kus nimetatud kava oleks keskkonnakaalutlustel vastuvõetamatu või nendest loobumine seaks ohtu piirkonna sotsiaalse ja majandusliku terviklikkuse. Muudatusettepanek 236 ARTIKLI 94 LÕIKE 4 SISSEJUHATAV OSA 4.  Liikmesriik, kes otsustab kasutada lõigetes 2 ja 3 sätestatud võimalust, peab iga aasta 1. augustiks (esimest korda 1. augustiks 2008) teavitama komisjoni seoses rakendatava väljajuurimisega: 4.  Liikmesriik, kes otsustab kasutada lõigetes 2 ja 3 sätestatud võimalust, peab iga aasta 1. augustiks (esimest korda 1. augustiks 2009) teavitama komisjoni seoses rakendatava väljajuurimisega: Muudatusettepanek 237 ARTIKLI 94 LÕIGE 5 5.  Liikmesriigid peavad andma lõigete 2 ja 3 alusel kõlbmatuks kuulutatud aladel tegutsevatele tootjatele eelisõiguse muude käesolevas määruses sätestatud toetusmeetmete, eriti tugiprogrammide ümberkorraldus- ja muutmismeetmete ning maaelu arendamise meetmete kasutamiseks. 5.  Liikmesriigid peavad andma lõigete 2 ja 3 alusel kõlbmatuks kuulutatud aladel tegutsevatele tootjatele eelisõiguse muude käesolevas määruses sätestatud toetusmeetmete, eriti tugiprogrammide ümberkorraldus- ja muutmismeetmete kasutamiseks. Muudatusettepanek 238 ARTIKLI 95 LÕIKE 2 ESIMENE LÕIK 2.  Liikmesriigid kinnitavad lõikes 1 viidatud toetusõiguste summad väljajuuritavatele viinapuude kasvualadele käesoleva peatüki kohaselt vastava piirkonna toetusõiguste piirkondliku keskmisel tasemel, kuid mitte rohkem kui 350 eurot hektari kohta. 2.  Liikmesriigid kinnitavad lõikes 1 viidatud toetusõiguste summad väljajuuritavatele viinapuude kasvualadele käesoleva peatüki kohaselt vastava piirkonna toetusõiguste piirkondliku keskmisel tasemel. Muudatusettepanek 292 ARTIKKEL 96 Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ületa 25 000 hektoliitri aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel. Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitri aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel. Muudatusettepanek 239 ARTIKLI 98 ESIMESE LÕIGU PUNKT B b) nõuetele vastamise üksikasjalikud eeskirjad; b) maa-alade hea ökoloogilise seisundi säilitamisega seotud nõuetele vastamise üksikasjalike eeskirjade põhimõtteid; Muudatusettepanek 240 ARTIKLI 98 TEISE LÕIGU PUNKT D d) liikmesriikide aruandlusnõuded, mis on seotud väljajuurimiskava rakendamisega, kaasa arvatud karistused aruandluse hilinemise eest ja teave, mida liikmesriigid annavad tootjatele kavas osalemise võimaluste kohta; d) liikmesriikide aruandlusnõuded, mis on seotud väljajuurimiskava rakendamisega; Muudatusettepanek 241 ARTIKKEL 99 Liikmesriigid peavad istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta. Liikmesriigid peavad istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta ning on kohandatud käesolevas määruses ette nähtud meetmete kontrollimise, planeerimise ja kavandamise nõuetele. Istandusregistris sisalduv teave peab võimaldama kontrollida iga juhtumi puhul istanduse pindala ja toodetud veini koguse vastavust ning käesolevas määruses sätestatud põllumajandustavade rakendamist, keskkonnaalaste kohustuste täitmist ja tingimuste järgimist. Liikmesriigid, kus avamaal kasvatatavate viinapuude jaoks kasutatava maa kogupindala on alla 500 hektari, on esimeses lõigus sätestatud kohustusest vabastatud. Muudatusettepanek 242 ARTIKLI 100 ESIMENE A LÕIK (uus) Liikmesriigid, kus avamaal kasvatatavate viinapuude jaoks kasutatava maa kogupindala on alla 500 hektari, on esimeses lõigus sätestatud kohustusest vabastatud. Muudatusettepanek 243 ARTIKKEL 101 Artikkel 101 välja jäetud Istandusregistri ja tootmisvõimsuse ülevaate kestus Pärast 1. jaanuari 2014 võidakse artikli 104 lõikes 1 viidatud korras otsustada tühistada artiklid 99 ja 100. Muudatusettepanek 244 ARTIKLI 104 PEALKIRI Korralduskomitee menetlus Regulatiiv- ja korralduskomitee menetlus Muudatusettepanek 245 ARTIKLI 104 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK 1.  Kui ei ole sätestatud teisiti, abistab komisjoni talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmisel korralduskomitee. 1.  Kui ei ole sätestatud teisiti, abistab komisjoni talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmisel regulatiiv- ja korralduskomitee. Muudatusettepanek 246 ARTIKLI 104 LÕIKE 1 TEINE LÕIK Kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7 kohaldatakse III jaotise järgmiste peatükkide ja lisade suhtes: –  I peatükk. Üldeeskirjad –  II peatükk. Veinivalmistustavad ja piirangud –  III peatükk. Päritolunimetused ja geograafilised tähised –  IV peatükk. Märgistus –  Nende juurde kuuluvad lisad Muudatusettepanek 247 ARTIKLI 104 LÕIKE 1 KOLMAS LÕIK Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks määratakse üks kuu. Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud tähtajaks määratakse kolm kuud. Muudatusettepanek 248 ARTIKKEL 111 Artikli 2 punkt d (määrus (EÜ) nr 2702/1999) "d) teavitamistöö ühenduse süsteemi kohta, mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veine, viinamarjasordi tähisega veine ja kaitstud geograafilise tähise või reserveeritud traditsioonilise tähisega piiritusjooke;" "d) teavitamistöö ühenduse süsteemi kohta, mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veine ning kaitstud geograafilise tähise või reserveeritud traditsioonilise tähisega veine ja piiritusjooke;" Muudatusettepanek 249 ARTIKLI 112 LÕIGE 1 Artikli 2 punkt d (määrus (EÜ) nr 2826/2000) "d) teavitamismeetmeid ühenduse süsteemi kohta, mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veine, viinamarjasordi tähisega veine ja kaitstud geograafilise tähise või reserveeritud traditsioonilise tähisega piiritusjooke ja teavitamismeetmeid vastutustundlike joomisharjumuste ja alkoholi kuritarvitamise kahjulikkuse kohta;" "d) teavitamismeetmeid ühenduse süsteemi kohta, mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veine ning kaitstud geograafilise tähise või reserveeritud traditsioonilise tähisega veine ja piiritusjooke ja teavitamismeetmeid vastutustundlike veinitarbimisharjumuste ja alkoholi kuritarvitamise kahjulikkuse kohta;" Muudatusettepanek 250 ARTIKLI 112 LÕIGE 2 Artikli 3 punkt e (määrus (EÜ) nr 2826/2000) "e) vajadus anda teavet ühenduse süsteemi kohta, mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veine, viinamarjasordi tähisega veine ja geograafilise tähise või reserveeritud traditsioonilise tähisega piiritusjooke ja vajadus anda teavet vastutustundlike joomisharjumuste ja alkoholi kuritarvitamise kahjulikkuse kohta;" "e) vajadus anda teavet ühenduse süsteemi kohta, mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veine ning geograafilise tähise või reserveeritud traditsioonilise tähisega veine ja piiritusjooke ja vajadus anda teavet vastutustundlike veinijoomise harjumuste ja alkoholi kuritarvitamise kahjulikkuse kohta;" Muudatusettepanek 251 ARTIKLI 113 LÕIGE 10 VII lisa punkti n teine lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003) Igale põllumajandustootjale määruse (EÜ) nr [käesolev määrus] kohase väljajuurimiskava alusel määratava toetusõiguse võrdlussumma peab võrduma väljajuuritud hektarite ja vastava piirkonna toetusõiguste piirkondliku keskmise väärtuse korrutisega. Kuid väljamakstav summa ei tohi ületada 350 eurot hektari kohta." Igale põllumajandustootjale määruse (EÜ) nr [käesolev määrus] kohase väljajuurimiskava alusel määratava toetusõiguse võrdlussumma peab võrduma väljajuuritud hektarite ja vastava piirkonna toetusõiguste piirkondliku keskmise väärtuse korrutisega." Muudatusettepanek 252 ARTIKLI 113 LÕIGE 10 VII lisa punkti n teine a lõik (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003) Juhul kui väljajuurimine puudutab viinamarjaistandust, kus kasvatatakse mitmeotstarbelisi viinamarju ja mis osaleb ühtses otsemaksete kavas vastavalt nõukogu 26. septembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1182/2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad1, ei arvutata käesoleva määruse kohaselt täiendavat võrdlussummat. _________ 1 ELT L 273, 17.10.2007, lk 1. Muudatusettepanek 253 ARTIKKEL 114 Artikkel 114 välja jäetud Määruse (EÜ) nr 1290/2005 muudatused Määruses (EÜ) nr 1290/2005 asendatakse artikli 12 lõige 2 järgmisega: "2. Komisjon määrab kindlaks summad, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõikele 2, artiklitele 143d ja 143e, nõukogu määruse (EÜ) nr 387/2007 artikli 4 lõikele 1 ja nõukogu määruse (EÜ) [käesolev määrus] artikli 17 lõikele 2 antakse EAFRD käsutusse." Muudatusettepanek 254 ARTIKLI 117 SISSEJUHATAV OSA Määrus (EÜ) nr 1493/1999 tunnistatakse kehtetuks. Kuid juhul, kui tootjad on alustanud või võtnud määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt abikõlblikke meetmeid enne käesoleva määruse jõustumist, kehtib nimetatud määrus nende meetmete kohta ka veiniaastal 2008/2009: Määrus (EÜ) nr 1493/1999 tunnistatakse kehtetuks. Kuid juhul, kui tootjad on alustanud või võtnud määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt abikõlblikke meetmeid enne käesoleva määruse jõustumist, jääb nimetatud määrus kehtima järgmiste meetmete kohta: Muudatusettepanek 255 ARTIKLI 117 ESIMENE A LÕIK (uus) Määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 9 lõike 1 ja I lisa sätted, mis käsitlevad teatavat tüüpi pudelite kasutamise piiramist, jäävad erandina esimesest lõigust kehtima seni, kuni sellise kujuga pudeleid kaitseb päritolunimetus. Muudatusettepanek 256 ARTIKLI 118 TEINE LÕIK Määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2008, välja arvatud artikleid 5–8, mis kehtivad alates 30. aprillist 2008. Määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009, välja arvatud artikleid 5–8, mis kehtivad alates käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 kindlaksmääratud kuupäevast. Muudatusettepanek 257 ARTIKLI 118 KOLMAS LÕIK V jaotise II peatükki kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013. välja jäetud Muudatusettepanek 258 I LISA PUNKT 5 A (uus) 5 a.  "Viinamarjavirre" – värsketest viinamarjadest loomulikult või füüsilisel töötlemisel saadud vedel saadus. Viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei ületa 1 mahuprotsenti. Muudatusettepanek 259 II LISA Kõik summad asendatakse märkega "p.m.". Muudatusettepanek 260 III LISA See lisa on välja jäetud. Muudatusettepanek 261 IV LISA PUNKT 3 A (uus) 3 a.  Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein on saadus: a) mis on toodetud Euroopa Ühenduses ilma rikastamata, ühenduses kasvanud artikli 18 lõikes 1 sätestatud viinamarjasortidest, mida osaliseks kuivatamiseks on hoitud päikese käes või varjus; b) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti; b) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti; b) mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti; Muudatusettepanek 262 IV LISA PUNKT 3 B (uus) 3 b.  "Vin doux naturel'  Traditsioonilisi erinimetusi "οίνος γλυκύς φυσικός", "vino dulce natural", "vino dolce naturale" ja "vinho doce natural" võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veini puhul, mis: a) on saadud vähemalt 85 % ulatuses edaspidi kindlaksmääratavas nimekirjas loetletud viinamarjasortide korjest; b) on saadud virdest, mille esialgne suhkrusisaldus on vähemalt 212 grammi liitri kohta; c) on saadud alkoholi, destillaadi või kange alkoholi lisamisel, välistades muul viisil rikastamise. Liikmesriigid võivad traditsiooniliste tootmistavade järgmiseks näha oma territooriumil valmistatavate kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinide suhtes ette, et traditsioonilist erinimetust "vin doux naturel" kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinide puhul, mis: a) on otse veiniks valmistatud viinamarjad korjanud tootjate poolt ja ainult "Muscat", "Grenache", "Maccabeo" või "Malvasia" sordi viinamarjadest; sinna hulka võib siiski arvata ka saagid, mis on saadud viinamarjaistandustest, kus kasvab muid viinamarjasorte peale eespool nimetatud nelja, tingimusel et muude sortide osakaal ei ületa 10% kogusaagist; b) on saadud viinamarjavirdest 40 hektoliitrilise saagipiirangu juures; kui saak on suurem, ei ole kogu saagi ulatuses õigust kasutada kirjeldust "vin doux naturel"; c) on saadud eelpool nimetatud virdest, mille esialgne suhkrusisaldus on vähemalt 252 grammi liitri kohta; d) on saadud üksnes niisuguse veinist saadud alkoholi lisamisel, mille väikseim puhta alkoholi sisaldus on vähemalt 5% kasutatud kääriva viinamarjavirde kogusest ja suurim puhta alkoholi sisaldus väiksem kahest järgmisest määrast: – kas 10% eespool nimetatud kasutatud viinamarjavirde kogusest või –  40 mahuprotsenti valmistoote üldalkoholisisaldusest, mis esitatakse tegeliku alkoholisisalduse mahuprotsentides ja samaväärse võimaliku alkoholisisalduse mahuprotsentides summana, mida arvutatakse põhimõttel, et 1 mahuprotsent puhast alkoholi vastab 17,5 g jääksuhkrule liitri kohta. Traditsioonilisi erinimetusi "οίνος γλυκύς φυσικός", "vino dulce natural", "vino dolce naturale", "vinho doce natural" ei tõlgita. Siiski võib neile lisada selgitava märkuse lõpptarbijale arusaadavas keeles. Kreekas valmistatud ja selle liikmesriigi territooriumil ringluses olevate toodete puhul võib nimetusele "vin doux naturel" lisada nimetuse "οίνος γλυκύς φυσικός". Muudatusettepanek 263 IV LISA PUNKTI 4 ALAPUNKTI A KOLMAS TAANE – vein või – ühenduses toodetud vein või Muudatusettepanek 264 IV LISA PUNKTI 4 ALAPUNKTI A NELJAS TAANE – kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega vein; – ühenduses toodetud kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega vein; Muudatusettepanek 265 IV LISA PUNKT 4 A (uus) 4 a.  Kvaliteetvahuvein ja sekt Kvaliteetvahuvein või sekt on saadus: a) mis on saadud järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel: – värsked viinamarjad, – viinamarjavirre või – kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega vein; b) mille mahuti avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid; c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20°C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3,5 baari. Väiksemas kui 25 cl mahutavas mahutis ei või kvaliteetvahuveini või sekti ülerõhk olla alla 3 baari. d)  Tegelik minimaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti. e)  Kuvee üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti. f)  Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjakasvatusvööndi C III kvaliteetvahuveini või sekti kuvee üldalkoholisisaldus on vähemalt 9,5 mahuprotsenti. g)  Sellegipoolest peab teatavate edaspidi kindlaksmääratavas nimekirjas loetletud ning ühest viinamarjasordist valmistatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega kvaliteetvahuveinide või sektide valmistamiseks kasutatava kuvee üldalkoholisisaldus olema vähemalt 8,5 mahuprotsenti. h)  Kvaliteetvahuveini valmistusprotsess, mis hõlmab laagerdumist tootmisettevõttes ja mida arvestatakse alates süsihappegaasi tekitavast kääritamisest, peab kestma vähemalt: – kuus kuud, kui süsihappegaasi tekitav kääritamine toimub kinnistes mahutites; – üheksa kuud, kui süsihappegaasi tekitav kääritamine toimub pudelis. i)  Kuvees süsihappegaasi tekitav käärimine ja kuvee hoidmine settel peab kestma vähemalt: a)  90 päeva (kääritamine pudelis või kääritamine segamisvahendita mahutis); b)  30 päeva, kui kääritamine toimub segamisvahendiga mahutis. Muudatusettepanek 266 IV LISA PUNKTI 5 ALAPUNKT A a) mis on saadud veinist; a) mis on saadud ühenduses toodetud veinist; Muudatusettepanek 267 IV LISA PUNKTI 6 ALAPUNKT A a)  Mis on saadud veinist, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti; a)  Mis on saadud ühenduses toodetud veinist, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti; Muudatusettepanek 268 IV LISA PUNKTI 7 ALAPUNKT A a) on saadud veinist või kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinist; a) on saadud ühenduses toodetud veinist või kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinist; Muudatusettepanek 269 IV A LISA (uus) IV a lisa Lubatavate veinivalmistustavade ja -menetluste loend 1. 1.  Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kuivatatud viinamarjadest saadud kääriva viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul, on järgmised: a) gaseerimine või hapniku lisamine; b) kuumutamine; c) tsentrifuugimine ja filtreerimine kas inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel, et sel viisil töödeldud tootesse ei jää soovimatuid jääke; d) süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas eraldi või koos, et luua inertne atmosfäär ja käsitseda toodet õhukindlalt; e) sahharoosi kasutamine veinivalmistustavade raames; f) pärmseente kasutamine veinivalmistamiseks; g) pärmseente kasvu kiirendamiseks ühe või mitme järgmise menetluse kasutamine: – diammooniumfosfaadi või ammooniumsulfaadi lisamine teatavates piirides; – ammooniumsulfiti või ammooniumbisulfiti lisamine teatavates piirides; – tiamiinhüdrokloriidi lisamine teatavates piirides; h) vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti (teise nimega kaaliumdisulfit ehk kaaliumpürosulfit) kasutamine; i) vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsikalise protsessi teel; j) viinamarjavirde või kääriva toorveini töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega teatavates piirides; k) selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistamisel kasutatava ainega: – toiduželatiin; – kalaliim; – kaseiin ja kaaliumkaseinaat; – ovoalbumiin ja/või laktalbumiin; – bentoniit; – ränidioksiid geeli või kolloidlahusena; – kaoliin; – tanniin; – pektinolüütilised ensüümid; – beetaglükanaasi ensüümpreparaat tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; – taimsed valgud; l) sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi kasutamine; m) viinhappe kasutamine hapestamiseks V lisas sätestatud tingimustel; n) ühe või mitme järgmise aine kasutamine hapetustamiseks V lisas sätestatud tingimustel: – neutraalne kaaliumtartraat; – kaaliumbikarbonaat; – kaltsiumkarbonaat, mis võib väikestes kogustes sisaldada L (+) viinhappe ja L (-) õunhappe kaltsiumi kaksiksoola; – kaltsiumtartraat; – viinhape tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; – homogeenne viinhappe ja kaltsiumkarbonaadi preparaat, mis sisaldab neid aineid võrdses koguses ja pulbriks peenestatuna; o) süüria männi vaigu kasutamine tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; p) pärmseene preparaatide kasutamine teatavates piirides; q) polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; r) piimbakterite kasutamine veinisuspensioonis tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; s) lüsosüümi lisamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; t)  L-askorbiinhappe lisamine teatavates piirides. 2.  Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamiseks mõeldud viinamarjavirde puhul: a) gaseerimine; b) kuumutamine; c) tsentrifuugimine ja filtreerimine kas inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel, et sel viisil töödeldud tootesse ei jää soovimatuid jääke; d) vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti (teise nimetusega kaaliumdisulfit ehk kaaliumpürosulfit) kasutamine; e) vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsikalise protsessi teel; f) töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega; g) kaltsiumkarbonaadi kasutamine, mis võib väikestes kogustes sisaldada L (+) viinhappe ja L (-) õunhappe kaltsiumi kaksiksoola; h) ioonivahetusvaikude kasutamine tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi. 3.  Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada otsetarbimiseks mõeldud kääriva viinamarjavirde, veini, vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini, gaseeritud poolvahuveini, liköörveini ja kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veini puhul: a) veatu ja lahustamata, kuivade veinide hiljutise valmimise tulemusel pärmseeni sisaldava värske veinisette kasutamine kuivades veinides koguses, mis ei ületa 5 %; b) gaseerimine või vahustamine argooni või lämmastikku kasutades; c) kuumutamine; d) tsentrifuugimine ja filtreerimine kas inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel, et sel viisil töödeldud toodetesse ei jää soovimatuid jääke; e) süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas omaette või koos ainult selleks, et luua inertne atmosfäär ja käsitseda toodet õhukindlalt; f) süsinikdioksiidi lisamine teatavates piirides; g) käesoleva määrusega ettenähtud tingimustel vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti (teise nimetusega kaaliumdisulfiti) kasutamine; h) sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi kasutamine juhul, kui töödeldud toote otsetarbimiseks turuleviimisel ei ületa lõplik sorbiinhappesisaldus 200 mg/l; i)  L-askorbiinhappe lisamine teatavates piirides; j) veini stabiliseerimiseks sidrunhappe lisamine teatavates piirides; k) viinhappe kasutamine hapestamiseks V lisas sätestatud tingimustel; l) ühe või mitme järgmise aine kasutamine hapetustamiseks V lisas sätestatud tingimustel: – neutraalne kaaliumtartraat; – kaaliumbikarbonaat; – kaltsiumkarbonaat, mis võib väikestes kogustes sisaldada L (+) viinhappe ja L (-) õunhappe kaltsiumi kaksiksoola; – kaltsiumtartraat; – viinhape tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; – homogeenne viinhappe ja kaltsiumkarbonaadi preparaat, mis sisaldab neid aineid võrdses koguses ja pulbriks peenestatuna; m) selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega: – toiduželatiin; – kalaliim; – kaseiin ja kaaliumkaseinaat; – ovoalbumiin ja/või laktalbumiin; – bentoniit; – ränidioksiid geeli või kolloidlahusena; – kaoliin; – beetaglükanaasi ensüümpreparaat tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; – taimsed valgud; n) tanniini lisamine; o) valge veini töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega teatavates piirides; p) edaspidi kindlaksmääratavatel tingimustel: – otsetarbimiseks mõeldud kääriva viinamarjavirde, valge ja roosa veini töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga; – punase veini töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga või kaltsiumfütaadiga; q) metaviinhappe lisamine teatavates piirides; r) kummiaraabiku kasutamine; s)  DL-viinhappe (tuntud ka ratseemilise happe nime all) või selle neutraalse kaaliumsoola kasutamine liigse kaltsiumi sadestamiseks edaspidi kindlaksmääratavatel tingimustel; t) järgmiste ainete kasutamine pudelis kääritatud vahuveini valmistamiseks, mille sete eraldatakse dégorgement-meetodil: – kaltsiumalginaat või – kaaliumalginaat; u) veinivalmistamiseks kasutatavate pärmseente kasutamine, kuivalt või veinisuspensioonis, vahuveinide valmistamiseks; v) vahuveini valmistamisel põhiveinile pärmseente kasvu kiirendamiseks tiamiini ja ammooniumsoolade lisamine järgmistel tingimustel: – toitesoolade osas diammooniumfosfaadi või ammooniumsulfaadi lisamine teatavates piirides; – kasvustimulaatorite osas tiamiini lisamine tiamiinhüdrokloriidi kujul teatavates piirides; w) allüülisotiotsüanaadiga immutatud puhtast parafiinist ketaste kasutamine steriilse atmosfääri tekitamiseks, juhul kui kettaid kasutatakse üksnes vähemalt 20 liitrit mahutavates anumates ja veinis pole allüülisotiotsüanaadi jälgi, kusjuures see on lubatud ainult neis liikmesriikides, kus see on tavapärane ja kus seda ei keela siseriiklik õigus; x) viinakivi sadestamiseks järgmiste ainete lisamine: – kaaliumbitartraat; – kaltsiumtartraat teatavates piirides ja tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; y) teatavates piirides vasksulfaadi kasutamine veini maitse- või lõhnadefektide kõrvaldamiseks; z a) pärmseene preparaatide kasutamine teatavates piirides; z b) polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; z c) piimbakterite veinisuspensiooni kasutamine tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; z d) karamelli lisamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivile 94/36/EÜ, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid värvaineid1, et intensiivistada liköörveinide ja kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide värvi; z e) lüsosüümi lisamine teatavates piirides ja tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; z f) dimetüüldikarbonaadi (DMDC) lisamine veinidesse mikrobioloogilise stabiliseerumise tagamiseks teatavates piirides ja tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; z g) pärmi mannoproteiinide lisamine veinides sisalduva viinhappe ja valgu stabiliseerumise tagamiseks. 4.  Veinivalmistustavad ja -menetlused, mida võib kasutada lõike 3 sissejuhatavas lauses nimetatud toodete puhul üksnes tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi: a) hapniku lisamine; b) elektrodialüüstöötlemine veini viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks; c) ureaasi kasutamine veini karbamiidisisalduse vähendamiseks; d) veini valamine sette või viinamarja pressimisjäägi või pressitud aszú massi peale, kui sellist menetlust kasutatakse traditsiooniliselt "Tokaji fordítás" ja "Tokaji máslás" tootmiseks Tokajhegyalja piirkonnas Ungaris, tingimustel, mis määratakse kindlaks edaspidi; e) tammepuutükkide kasutamine veini ja veinivirde valmistamisel. _______ 1 EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13. Muudatusettepanek 270 V LISA PUNKT A 1.  Kui ilmastikutingimused teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites (vastavalt IX lisale) seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus viidatud viinamarjasortidest saadud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamist mahuprotsentides. 1.  Kui ilmastikutingimused teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites (vastavalt IX lisale) seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus viidatud viinamarjasortidest saadud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamist mahuprotsentides. 2.  Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada punktis B nimetatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada: 2.  Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada punktis B nimetatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada: a) veinikasvatusvööndites A ja B (vastavalt IX lisale) 2 mahuprotsenti; a)  3,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndites A ja 2,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndites B (vastavalt IX lisale); b) veinikasvatusvööndis C (vastavalt IX lisale) 1 mahuprotsent. b) viinamarjakasvatusvööndis C (vastavalt IX lisale) 2 mahuprotsenti. 3.  Eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel ja artikli 104 lõikes 1 viidatud korras võib tõsta punktis 2 nimetatud alkoholisisalduse suurendamise piirmäärasid veinikasvatusvööndites A ja B (vastavalt IX lisale) 3 mahuprotsendini. 3.  Eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel ja artikli 104 lõikes 1 viidatud korras võib tõsta punktis 2 nimetatud alkoholisisalduse suurendamise piirmäärasid viinamarjakasvatusvööndites A 4,5 mahuprotsendini, viinamarjakasvatusvööndites B 3,5 mahuprotsendini ja viinamarjakasvatusvööndites C 3 mahuprotsendini (vastavalt IX lisale). 3 a.  Pärast komisjoni poolt aastal 2012 teostatavat reformi mõju hindamist võib võtta meetmeid lõigetes 2 ja 3 sätestatud alkoholisisalduse suurendamise piirmäärade järkjärguliseks alandamiseks vastavalt 2 mahuprotsendini viinamarjakasvatusvööndites A ja B ning 1 mahuprotsendini viinamarjakasvatusvööndites C. Muudatusettepanek 271 V LISA PUNKTI B ALAPUNKT 1 1.  Punktis A sätestatud naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsendi tõstmine võib toimuda ainult järgmiselt: 1.  Punktis A sätestatud naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsendi tõstmine võib toimuda ainult järgmiselt: a) värskete viinamarjade, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega; a) värskete viinamarjade, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde või sahharoosi lisamisega viinamarjakasvatusvööndites, kus selle kasutamine on traditsiooniliselt lubatud; b) viinamarjavirde puhul kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega või osalise kontsentreerimise, sealhulgas pöördosmoosi teel; b) viinamarjavirde puhul kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega või osalise kontsentreerimise, sealhulgas pöördosmoosi teel või sahharoosi lisamisega viinamarjakasvatusvööndites, kus selle kasutamine on traditsiooniliselt lubatud; c) veini puhul jahutamisel toimuva osalise kontsentreerimise teel. c) veini puhul jahutamisel toimuva osalise kontsentreerimise teel. 1 a.  Punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud sahharoosi lisamine võib toimuda ainult kuivsuhkurdamise teel ja üksnes viinamarjakasvatusvööndites, kus seda vastavalt 8. mail 1970. aastal kehtinud õigusaktidele traditsiooniliselt kasutatakse, kui ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu on see vajalik minimaalse alkoholisisalduse saavutamiseks. Muudatusettepanek 272 V LISA PUNKTI B ALAPUNKTI 4 ALAPUNKT A a) veinikasvatusvööndis A (vastavalt IX lisale) kõrgemaks kui 11,5 mahuprotsenti; a) veinikasvatusvööndis A kõrgemaks kui 12 mahuprotsenti; Muudatusettepanek 273 V LISA PUNKTI B ALAPUNKTI 4 ALAPUNKT B b) veinikasvatusvööndis B (vastavalt IX lisale) kõrgemaks kui 12 mahuprotsenti; b) veinikasvatusvööndis B kõrgemaks kui 12,5 mahuprotsenti; Muudatusettepanek 274 V LISA PUNKTI B ALAPUNKTI 4 ALAPUNKT C c) veinikasvatusvööndites C I a ja C I b (vastavalt IX lisale) kõrgemaks kui 12,5 mahuprotsenti; c) veinikasvatusvööndites C I a ja C I b kõrgemaks kui 13 mahuprotsenti; Muudatusettepanek 275 V LISA PUNKTI B ALAPUNKTI 4 ALAPUNKT D d) veinikasvatusvööndis C II (vastavalt IX lisale) kõrgemaks kui 13 mahuprotsenti ja d) veinikasvatusvööndis C II kõrgemaks kui 13 mahuprotsenti; Muudatusettepanek 276 V LISA PUNKTI B ALAPUNKTI 4 ALAPUNKT E e) veinikasvatusvööndis C III (vastavalt IX lisale) kõrgemaks kui 13,5 mahuprotsenti. e) veinikasvatusvööndis C III kõrgemaks kui 13,5 mahuprotsenti. Muudatusettepanek 277 V LISA PUNKTI B ALAPUNKTI 5 ALAPUNKT A a) punase veini puhul tõsta punktis 4 nimetatud saaduste üldalkoholisisalduse ülemmäära mahuprotsentides veinikasvatusvööndis A (vastavalt IX lisale) 12 mahuprotsendini ja veinikasvatusvööndis B (vastavalt IX lisale) 12,5 mahuprotsendini; a) tõsta punktis 4 nimetatud saaduste üldalkoholisisalduse ülemmäära mahuprotsentides veinikasvatusvööndis A (vastavalt IX lisale) 12 mahuprotsendini ja veinikasvatusvööndis B (vastavalt IX lisale) 12,5 mahuprotsendini; Muudatusettepanek 278 V LISA PUNKTI B ALAPUNKTI 5 ALAPUNKT B b) tõsta punktis 4 nimetatud saaduste üldalkoholisisaldust päritolunimetusega veinide tootmisel veinikasvatusvööndites A ja B liikmesriigi määratud tasemeni. välja jäetud Muudatusettepanek 279 VI LISA PUNKTI B ALAPUNKT 5 5.  Võttes arvesse võimalikke erinevaid otsuseid, mida nõukogu võib kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega vastu võtta, ei tohi kolmandatest riikidest pärit värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjavirdest, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, viinamarjamahlast ja kontsentreeritud viinamarjamahlast ühenduse territooriumil veini valmistada ega neid veinile lisada. 5.  Kolmandatest riikidest pärit värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjavirdest, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, viinamarjamahlast ja kontsentreeritud viinamarjamahlast ei tohi ühenduse territooriumil veini valmistada ega neid veinile lisada. Muudatusettepanek 280 VI LISA PUNKT C Võttes arvesse võimalikke erinevaid otsuseid, mida nõukogu võib kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega vastu võtta, on kolmandast riigist pärineva veini segamine ühendusest pärineva veiniga ning kolmandatest riikidest pärinevate veinide omavaheline segamine ühenduse territooriumil keelatud. Kolmandast riigist pärineva veini segamine ühendusest pärineva veiniga ning kolmandatest riikidest pärinevate veinide omavaheline segamine on ühenduse territooriumil keelatud. Muudatusettepanek 281 VI LISA PUNKT D D.  Kõrvalsaadused välja jäetud 1.  Viinamarjade ülepressimine on keelatud. Võttes arvesse kohalikke ja tehnilisi tingimusi otsustavad liikmesriigid alkoholi miinimumkoguse (mis peab igal juhul ületama nulli), mida viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete pärast pressimist peab sisaldama. 2.  Veinisettest ega viinamarjade pressimisjääkidest ei tohi valmistada veini ega ühtki teist otsetarbimiseks mõeldud jooki, välja arvatud piiritus, kanged alkohoolsed joogid ja viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein (piquette). 3.  Veinisette pressimine ja viinamarjade pressimisjääkide taaskääritamine muul kui destilleerimise või viinamarjade pressimisjääkidest veini (piquette) valmistamise eesmärgil on keelatud. Veinisette filtreerimist ja tsentrifuugimist ei loeta pressimiseks juhul, kui saadav saadus on hea ja müügikõlbliku kvaliteediga. 4.  Kui asjaomane liikmesriik lubab veini (piquette) toota viinamarjade pressimisjääkidest, võib seda kasutada ainult destilleerimiseks või viinamarjakasvataja oma pere tarbeks. 5.  Iga füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kelle valduses on kõrvalsaadusi, peab need realiseerima järelevalve all ja artikli 104 lõikes 1 viidatud korras määratud tingimustel. Muudatusettepanek 282 VII LISA PUNKT A a) veiniaastaks 2008/2009 (2009. eelarveaasta): 430 miljonit eurot a) veiniaastaks 2009/2010 (2009. eelarveaasta): 510 000 000 eurot Muudatusettepanek 283 VII LISA PUNKT B b) veiniaastaks 2009/2010 (2010. eelarveaasta): 287 miljonit eurot b) veiniaastaks 2010/2011 (2010. eelarveaasta): 337 000 000 eurot Muudatusettepanek 284 VII LISA PUNKT C) c) veiniaastaks 2010/2011 (2011. eelarveaasta): 184 miljonit eurot c) veiniaastaks 2011/2012 (2011. eelarveaasta): 223 000 000 eurot Muudatusettepanek 285 VII LISA PUNKT D d) veiniaastaks 2011/2012 (2012. eelarveaasta): 110 miljonit eurot välja jäetud Muudatusettepanek 286 VII LISA PUNKT E e) veiniaastaks 2012/2013 (2013. eelarveaasta): 59 miljonit eurot välja jäetud Muudatusettepanek 287 VIII LISA See lisa on välja jäetud.