Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2007. aasta resolutsioon terrorismivastase võitluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 25. ja 26. märtsil 2004. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, eelkõige Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta terrorismivastast võitlust käsitlevat deklaratsiooni, mis sisaldas solidaarsusklauslit;
– võttes arvesse 13. novembril 2006. aastal kõrgetasemelise rühma poolt ÜRO peasekretärile esitatud aruannet "Tsivilisatsioonide liit";
– võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta(1);
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. ning arvestades järgmist:
–
terrorismioht mitte ainult ei mõjuta otseselt terrorismirünnakute ohvriks langenud riikide kodanike julgeolekut, vaid ähvardab ka kõikide teiste turvalisust; seetõttu on julgeolekuvajaduste rahuldamiseks tarvis üldist lähenemist, millega antaks julgeolekuorganitele vajalikud vahendid ja õiguslik raamistik, austades samal ajal täielikult põhiõigusi, ning tagataks vajalik andmekaitse;
–
terrorism on oht, mis ähvardab demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja kõiki liidu kodanikke ning millele tuleks seepärast kindlalt vastu seista, kusjuures samal ajal tuleks äärmiselt hoolikalt austada põhiõigusi;
–
ELi lepingu artiklitest 2 ja 6 tulenevalt peaks liit olema vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus järgitakse liidu aluseks olevaid demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse põhimõtteid, ning et tulenevalt sama lepingu artiklist 29 "on liidu eesmärk tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse", eelkõige terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemisega;
–
EL kavatseb rangelt hinnata liidu terrorismivastase poliitika saavutusi, piiranguid ja väljavaateid pärast 11. septembri 2001. aasta, 11. märtsi 2004. aasta ja 7. juuli 2005. aasta traagilisi sündmusi ajal, mil terrorismioht on omandanud ülemaailmse mõõtme, mistõttu Euroopa Parlament nõuab samal tasemel reageeringut;
–
liit on pühendunud võitlusele igasuguse terrorismi vastu sõltumata sellest, kas selle juured või terroriaktid toimuvad ELis või piiri taga, tegutsedes samal ajal õigusriigi põhimõtete piires ja põhiõigusi austades, ning et eelkõige terrorismivastases võitluses ei või olla valdkondi, kus ei austata põhiõigusi;
–
kõikide terrorismivastase võitlusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aega ja ulatust tuleb piirata, need tuleb õigusaktidega ette näha, nende üle tuleb teostada täielikku demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet ning need peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed;
–
terrorismi on võimalik kaotada ja terrorismiohtu on võimalik vähendada, tegeldes selle põhjustega;
B. kahetsedes, et terrorirünnakutega kaasnenud erakordse surve all on ELi institutsioonid ilma Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega põhjaliku arutelu korraldamiseta võtnud vastu akte, mille Euroopa Ühenduste Kohus on põhjusega tühistanud õiglase kohtupidamise, andmekaitse eeskirjade või ELi institutsioonide terrorismivastase võitlusega seotud dokumentidele juurdepääsuõiguse rikkumise tõttu;
C. võttes eelkõige arvesse terrorismiohvreid ja nende piinarikkaid kogemusi ning vajadust anda prioriteet nende õigustele ja meetmete toetamisele, millega püütakse võimaldada neile kaitset ja tunnustust, pidades pidevalt meeles seda, et terroristid hakkavad oma positsiooni kaotama siis, kui nende ohvrid avameelselt toimunust räägivad ja ühiskond neid kuulab;
D. olles mures ulatuslike rände- ja varjupaigaalaste andmebaaside kasutamise kaugeleulatuvate tagajärgede pärast ELi tasandil seoses terrorismivastase võitlusega ja eelkõige liikmesriikide politsei- ja õiguskaitseasutustele ning samuti Europolile juurdepääsu andmise üle Eurodaci andmebaasile nende ametikohustuste täitmise ajal seoses terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimisega, nagu nõuti justiits- ja siseasjade nõukogu 12. ja 13. juuni 2007. aasta järeldustes;
E. olles seetõttu teadlik, et terrorismivastane võitlus on väga keerukas küsimus, mis nõuab praegu rohkem kui kunagi varem rahvusvaheliselt kavandatud mitmetasandilist ja mitmeid valdkondi hõlmavat strateegiat:
–
ÜRO 8. septembril 2006. aastal vastu võetud terrorismivastase võitluse strateegia(2) ja Euroopa Nõukogu poolt 16. mail 2005. aastal sõlmitud terrorismi tõkestamise Euroopa konventsioon(3);
–
Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri terrorismivastase strateegia(4) vastuvõtmine, mis kahjuks toimus ilma Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide märkimisväärse kaasamiseta;
–
komisjoni 6. novembril 2007. aastal esitletud terrorismivastase võitluse pakett;
F. olles seisukohal, et kõik ELi strateegia aspektid – ennetamine, kaitse, uurimine, reageerimine – vajavad Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide igakülgset kaasamist ning neid tuleks täies ulatuses ja korrapäraselt teavitada komisjoni poolt iga kahe aasta tagant läbiviidava hindamise raames ning võimaldada neil kindlaks teha kasutatavate abinõude tegelikku tõhusust, sealhulgas mõju põhiõigustele, esialgsete eesmärkide saavutamist ja algatuste tegelikku maksumust;
G. avaldades kahetsust, et läbipaistvusest, demokraatlikust järelevalvest, vastutusest ja kohtulikust järelevalvest on olulisel määral vajaka, ja märkides, et ELi institutsioonid ja ametid, nagu näiteks Europol ja Eurojust, alles alustavad oma tegevuseks vajaliku teabe struktureeritumat kogumist;
H. olles nördinud, et teatavad liikmesriikide valitsused ja nõukogu keeldusid vastamast väidetele võimu kuritarvitamise kohta terrorismi vastu võitlemise ettekäändel, eelkõige LKA poolt erakorraliste üleviimiste ja salajaste kinnipidamiskeskuste puhul;
I. olles mures, et terrorismis kahtlustatavate suhtes on kohaldatud äärmuslikke ülekuulamisvõtteid;
J. olles seisukohal, et luure- ja julgeolekuteenistuste piiriülest koostööd tuleb põhjalikumalt ja süstemaatilisemalt kontrollida;
K. tundes sügavat muret paljude selliste meetmete eesmärgi ülekandumise pärast, mis on kehtestatud terrorismivastase võitluse sildi all, kuid mida tegelikkuses kasutatakse paljudel eri eesmärkidel;
L. rõhutades vajadust pöörata ELi terrorismivastases strateegias märkimisväärselt rohkem tähelepanu terrorismi põhjustele ja ELi rollile selles;
M. tuletades meelde, et Lissaboni leping peaks muutma võimalikuks ka liidu läbipaistvama, lihtsustatud ja usaldusväärsema rolli kujundamise terrorismi vastu suunatud võitluses, liikmesriikide solidaarsuse tugevdamise ja Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide parlamentide kaasamise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud poliitikavaldkondade hindamisse, avaldades samas kahetsust, et ELi tasandil puudub nendes valdkondades vastuvõetud õigusaktide üle täielik kohtulik järelevalve enne Lissaboni lepingu jõustumist,
1. tervitab soojalt Lissaboni lepingu allkirjastamist ja kutsub liikmesriike üles seda ratifitseerima, et muuta Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, mis on vajalik täiendus ELi terrorismivastase võitluse strateegiale;
Ennetamine
2. on seisukohal, et EL peaks toetama ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil võetavaid meetmeid, mille eesmärk on vägivaldse äärmusluse ärahoidmine, soodustades inimeste integreerumist kultuuridevahelise dialoogi kaudu ja demokraatia ning inimõiguste kui meie ühiskonna põhiväärtuste edendamisega, hoides ära sotsiaalse tõrjutuse; samuti peab vajalikuks võidelda vägivaldse äärmuslusega, sealhulgas vägivallategudele õhutamisega;
3. nõuab, et üleeuroopaliselt keelataks lõpuks igasugune terrori õigustamine;
4. on lisaks veendunud, et terrorismi ennetamise oluline alustala on ELi ja liikmesriikide arenguabipoliitika, mis toimib ühtlasi julgeolekupoliitikana; on seisukohal, et kodanikuühiskonna arendamine ning kaasaaitamine sotsiaalse rahu ja heaolu edendamisele on sobivad vahendid juhtimaks inimeste tähelepanu nende võimalustele ja fundamentalistlike ideoloogiate leviku piiramiseks; seetõttu usub, et arenguabi poliitika raames on vaja senisest tunduvalt enam edendada haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide rajamist riikides, mida on korduvalt tuvastatud terrorismi päritoluriikidena;
5. on sellega seoses seisukohal, et EL peaks soodustama parimaid tavasid ja nende levitamist ELis, ning märgib, et Euroopa Parlament esitab peagi soovitused kõnealuses valdkonnas, võttes samas arvesse nõukogu ja komisjoni panust;
6. usub, et juhtumid, nagu näiteks USA Ülemkohtu otsus mitte võtta menetlusse Khalid Al-Masri kaebust piinamise küsimuses, kalduvad tugevdama eelkõige ELi moslemivähemuste muljet, et terrorismivastased meetmed kehtestavad topeltstandardeid; kutsub seepärast ELi üles osalema jõulisemalt võitluses õigusriigi põhimõtete toetamise eest ELis ja rahvusvahelises kontekstis, eriti oma kodanike kaitsmise abil kohtulikule vastutusele võtmisel kolmandates riikides, mis puudutab ebaproportsionaalselt suurel määral moslemitest kodanikke;
7. on seisukohal, et terrorismi ennetamine nõuab sellist ELi välispoliitikat, mis edendab demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguste austamist nii ELi naabruses kui ka kaugemal;
8. palub komisjonil ja nõukogul algatada Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil nende Guantánamo kinnipeetavate ümberpaigutamine, kes on pärit kolmandatest riikidest ja keda ei saa hukkamis- või piinamisohu pärast nende päritoluriikidesse tagasi saata;
9. kinnitab veel kord politsei- ja õigusalase koostöö tähtsust ELi tasandil, eriti teabevahetuse ja analüüsi osas, ning kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd Europoli tegevuse koordineerimise ja toetuse abil;
10. nõuab Europoli rolli tugevdamist ning on seisukohal, et Europol vajab terrorivastases võitluses oma juurdluspädevust; sellega seoses nõuab ühtlasi, et Europol looks oma terrorivastase töörühma liikmesriikide ekspertidest;
11. on seisukohal, et suurendamaks ELi tõhusust terrorismivastases võitluses, peaksid komisjon ja liikmesriigid looma ELi terrorismivastaste keskuste vahelise alalise teabevahetuse võrgustiku;
12. kordab, kui oluline on luureandmete jagamine nii ELi tasandil kui ka liikmesriikide teenistuste vahel ja kinnitab veel kord vajadust ühtsete eeskirjade järele ELi tasandil, et tagada vajalikku demokraatlikku ja parlamentaarset järelevalvet;
Kaitse
13. on seisukohal, et selleks et kaitsta kodanikke, põhiõigusi, inimõigusi, demokraatiat ja infrastruktuure ning vähendada ELi haavatavust rünnakute suhtes, sealhulgas parandades piiride, transpordi ja esmatähtsa infrastruktuuri turvalisust, on ELi jaoks esmatähtis:
a)
luua koostöös liikmesriikidega kogu ELi hõlmav:
–
looduse või inimtegevusest põhjustatud katastroofide kriisihoiatus- ja avastussüsteem, mis põhineb ka riiklikel kaitsekavadel ning mis toimib 7 päeva nädalas ja ööpäev läbi;
–
esmatähtsate ning strateegiliste infrastruktuuride ja võrkude kaart, võttes arvesse tulevast nõukogu direktiivi Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise kohta ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamist;
–
solidaarsuspõhimõtte tõhus toimimine liikmesriikide vahel, mis annaks viivitamatu juurdepääsu hinnalistele riiklikele ressurssidele (nn "varad", näiteks vaktsiinid või arenenud tehnoloogia);
b)
muuta täielikult toimivateks SIS II ja VIS andmebaasid, sealhulgas õiguskaitseasutuste juurdepääsu puudutavad sätted; toob välja, et kõnealused andmebaasid ei ole esmajoones mõeldud õiguskaitseasutustele ning juurdepääs neile õiguskaitse eesmärgil on seega piiratud erijuhtudega, kui see on vajalik ja demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalne; on seisukohal, et isikuandmete suuremahuline kogumine ja andmete töötlemine profiilide koostamiseks andmete hankimise tehnika abil, nagu on ette nähtud hiljutise ettepanekuga võtta vastu direktiiv ELi reisijate registreerimise süsteemi kohta, ei ole ELi tasandil lubatud;
c)
koordineerida liikmesriikide kaudu paremini oma luureteenistuste tööd ja aidata kaasa sellele, et teabevahetust takistavad asjaolud, nagu näiteks usalduse puudumine, kõrvaldatakse kiiresti, kuna üksikud nn infosaared ja teabe isoleerimine riikide luureteenistuste poolt on vastuolus ühenduse terrorismivastase võitluse lähenemisviisiga;
d)
ratsionaliseerida ja parandada oma terrorismivastaste õigusaktide selgust, läbipaistvust ja kohaldatavust;
14. rõhutab, et mis tahes järelevalve Interneti üle, et terrorirünnakuid ennetada, ei tohiks ühelgi juhul sisaldada piiranguid sõnavabadusele, mille eesmärk ei ole õhutada terroriakte ja mis mõistuspäraselt ei saa iseenesest selliste tegudeni viia;
15. tuletab nõukogule meelde tema lubadusi Euroopa Parlamendi ees ja kutsub teda üles võtma lõpuks – enne täiendavate terrorismivastaste meetmete väljakuulutamist – vastu raamotsuse kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta, mis tagaks nõuetekohase andmekaitse, ning raamotsuse teatavate menetlusõiguste kohta kriminaalmenetluses kõikjal ELis;
16. tuletab meelde, et Eurodaci kui esimese samba andmebaasi esmane eesmärk on hõlbustada Dublini II määruse kohaldamist, et määrata liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ja et mis tahes ettepanek muuta see julgeolekumeetmeks ja kriminaaluurimise vahendiks ei oleks tõenäoliselt ELi ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas;
17. märgib murega, et õiguskaitseasutuste ja Europoli juurdepääs Eurodaci andmebaasile võib tuua kaasa varjupaigataotlejate häbimärgistamise, diskrimineerimise ja seada nad ohtu;
18. kutsub oma kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles korraldama enne 2008. aasta juunit koostöös liikmesriikide parlamentidega kuulamine kavandatavate ja vastu võetud ELi tasandi terrorismivastase võitluse meetmete ning nende kohaldamise ja tõhususe kohta;
19. on seisukohal, et profiilide koostamise kõik vormid terrorismivastastes meetmetes on vastuvõetamatud; peab vastuvõetamatuks ELi reisijate registreerimise süsteemi väljatöötamist, ilma et täielikult hinnataks ELi ja USA ning ELi ja Kanada vahelisi reisijate registreerimise süsteemi käsitlevaid lepinguid, eelkõige nende mõju ohu vähendamisele ja julgeoleku suurendamisele ning samuti mõju eraelu puutumatusele ja kodanikuvabadustele;
20. väljendab muret selle pärast, et õiguskaitseasutuste ja Europoli juurdepääs Eurodaci andmebaasile võib vähendada Eurodaci põhieesmärgi tulemuslikkust;
Uurimine
21. nõuab tungivalt, et liikmesriigid loobuksid kahtlustest ja edendaksid ELi tasandil õigusalast ja politseikoostööd terrorismivastases võitluses; palub, et Euroopa Parlamenti teavitataks viivitamata sellest, kui tõhus on praegune koostöö ja millised tulemused on selgunud liikmesriikide ja ELi institutsioonide vastastikuse hindamise mehhanismi kaudu;
22. rõhutab vajadust tugevdada Eurojusti ja Europoli koordineerimist ja tegevuslikku rolli, mis on olulised meetmed tegeliku ja tõhusa koostöö jaoks uurimis- ja jälitustegevuses ELi tasandil; kinnitab samal ajal veel kord vajadust tagada ELi tasandil täielik demokraatlik kontroll;
23. kinnitab kiireloomulist vajadust võtta vastu raamotsus, mis käsitleb andmekaitset kolmandas sambas, tagades ELi kodanikele kõrgetasemelised kaitsemeetmed, millest praegu ELi tasandil puudus on;
24. seetõttu palub, et:
a)
komisjon annaks Euroopa Parlamendile enne aasta lõppu vastused, mis komisjon on saanud küsimustikele terrorismivastaste õigusaktide, eelkõige terrorismi ja Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse ning andmete säilitamist käsitleva direktiivi rakendamise kohta riiklikul tasandil ja selle mõju kohta põhiõigustele ning mis tahes erinevuste kohta liikmesriikides rakendamisel, samuti hinnangu ja igasugused ettepanekud, kuidas oleks võimalik tagada kehtivate terrorismivastase võitluse alaste õigusaktide parem rakendamine ja kasutamine;
b)
komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti, kui liikmesriigid on kõik vastu võetud terrorismivastased õigusaktid rakendanud, ja kui see ei ole nii, annaks Euroopa Parlamendile teada, millised riigid on maha jäänud ja miks;
c)
komisjon viiks läbi terrorismivastaste õigusaktide tagajärgede üldise hindamise, mõõtes õigusaktide tõhusust ning uurides nimetatud õigusaktide positiivset ja negatiivset mõju nii julgeoleku kui ka kodanike õigustega seoses;
d)
komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti, kas kõik õigusaktid, mis rikuvad kodanike õigusi, annavad kodanikele võimaluse oma andmeid parandada, fakte vaidlustada ja kaevata meetmete proportsionaalsuse osas;
e)
terrorismivastase võitluse koordinaator annaks Euroopa Parlamendile enne 2008. aasta juunit ülevaate liikmesriikide, Europoli ja Eurojusti meetmete tõhususe kohta; ühtlasi peab oluliseks kaaluda, millised meetmed on sobilikumad koostööks piiratud arvu liikmesriikide vahel ja milliseid tuleks kooskõlas solidaarsuspõhimõttega kohaldada kõikides liikmesriikides;
f)
nõukogu tegutseks Euroopa Parlamendi soovituste järgi, mis puudutavad LKA kinnipeetavate üleandmise programmi;
g)
komisjon ja nõukogu koostaksid ülevaate, mida Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud ja mis puudutab äriühinguid, keda kolmandad riigid (eriti USA) sunnivad esitama ametiasutustele oma klientide andmeid;
25. palub, et nõukogu ja komisjon teeks koostööd reaalselt toimiva ELi ja riiklike meetmete tõhususe hindamismehhanismi loomisel kõnealuses valdkonnas, määratledes järk-järgult erapooletud näitajad, mis kujundavad terrorismiohtu ELile (nt uurimiste ja kohtumenetluste statistika, võimalike piirkondlike kriiside analüüs, tõendid õnnestunud/ebaõnnestunud koostöö kohta jne), et anda Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele selgem pilt vähemalt riikliku poliitika tõhususest ja mis tahes puudustest või positiivsetest külgedest nimetatud valdkondades;
26. teeb ettepaneku, et liikmesriigid koondaksid oma vahendid politseikoostöö raames ning rõhutaks seni soositud tehnilise lähenemisviisi asemel individuaalse ja personali koostöö tähtsust; on sellega seoses seisukohal, et rohkem tuleks julgustada riiklike hädaabiteenistuste infovahetust ja kõrvaldada takistused, näiteks keelebarjäärid keelekursuste abil; lisaks on seisukohal, et politsei koolitusmeetmeid tuleks kohandada seoses Euroopa ühiskonna tegelikkusega, nii et näiteks teadmised kõigi erinevate kultuuride kohta, mis moodustavad Euroopa tegelikkuse, kuuluksid tulevikus sellise koolitusmaterjali hulka;
27. võtab teadmiseks uute meetmete vastuvõtmise komisjoni poolt, mis puudutavad eelkõige ühte terrorismi käsitleva raamotsuse muudatust ja ettepanekut luua ELi reisijate registreerimise süsteem; väljendab oma valmisolekut kõnealuste meetmete põhjalikuks läbivaatamiseks, ja kordab oma muret seoses ettepanekuga luua ELi reisijate registreerimise süsteem, eriti selles osas, mis puudutab kavandatud profiilide koostamise kava vajalikkust ja proportsionaalsust, millel see näib põhinevat;
28. kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et kasutataks tõhusamalt liikmesriikide vahelise piiriülese koostöö mehhanisme nagu Euroopa vahistamismäärus;
29. tuletab komisjonile meelde faktidel põhineva poliitikakujundamise tähtsust; seepärast palub komisjonil tagada, et kõikide tulevaste terrorismivastaste ettepanekutega kaasneks põhjalik mõju-uuring või hindamine, mis näitab võetavate meetmete vajalikkust ja kasulikkust;
30. kinnitab veel kord kolmandate riikidega terrorismi ennetamisel ja selle vastases võitluses tehtava koostöö tähtsust ning rõhutab, et USA on kõnealuses valdkonnas oluline partner; on seisukohal, et ELi ja USA vahel tuleks rahvusvahelise kokkuleppe abil määratleda politsei- ja õigusalase koostöö ühtne õiguslik raamistik, mille puhul pannakse erilist rõhku põhiõiguste, eriti isikuandmete kaitsele, tagades asjakohase demokraatliku ja parlamentaarse kontrolli riiklikul ja ELi tasandil;
31. tunneb muret liikmesriikidele iseloomuliku seisukoha pärast terrorismivastaste õigusaktide osas, mille puhul soov edastada poliitilist sõnumit osutub sageli tähtsamaks kui võimalikkuse ja kasulikkuse piiride tõsine ja hoolikas kaalumine, samuti üha enam õigusriigi põhimõtete, nagu näiteks proportsionaalsuse põhimõtte ja süütuse presumptsiooni ebapiisav järgimine;
Reageerimine
32. on seisukohal, et terrorirünnaku korral on ülima tähtsusega liikmesriikide võime tegutseda solidaarsuse vaimus, tulla toime terrorirünnaku tagajärgedega ja hoida need minimaalsetena, eelkõige nendes ELi riikides, kus ei ole piisavalt inimressursse, rahalisi või tehnoloogilisi vahendeid, et tulla toime tagajärgedega, koordineerida reageerimist ja aidata ohvreid;
33. tuletab meelde kõikide demokraatlike jõudude vahelise ühtsuse tähtsust terrorismivastases võitluses;
34. peab terroriaktidele reageerimise võtmeelemendiks vajalike, tõhusate ja proportsionaalsete meetmete kehtestamist, mis toetavad üldist terrorismivastast võitlust, ja peab samavõrd oluliseks õigusriigi põhimõtete, kodanike kodanikuõiguste, kahtlusaluste kohtulike ja õiguslike tagatiste ning kõikide kehtestatud õigusaktide üle teostatava demokraatliku kontrolli igakülgset kaitset nii ELi tasandil kui ka suhetes kolmandate riikidega;
35. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku parlamentaarse kontrolli tagamiseks ühendatud ja koordineeritud luuretegevuse üle ELi tasandil;
Terrorismi alged
36. kutsub nõukogu ja komisjoni üles koostama tegevuskava demokraatia levitamiseks maailmas ning majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamiseks islamiriikidega:
a)
demokraatlike liikumiste toetamise kaudu;
b)
õpilasvahetuse ja teiste koolitusvormide kaudu;
c)
selliste meediakanalite rahastamise teel, mis levitavad demokraatlikke ideid ning paljastavad terroristlikku tegevust ja neid, kes seda toetavad;
37. kutsub komisjoni üles määratlema meetmeid terrorismiohvrite kaitsmiseks ja toetamiseks, sealhulgas heade tavade vahetamise edendamine ja ühtsed tagatised ELi tasandil;
Vajadus tihedama ja tõhusama parlamentidevahelise koostöö järele lähtuvalt uuest terrorismivastasest strateegiast
38. on seisukohal, et viivitamata pärast Lissaboni lepingu allkirjastamist peaksid Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid alustama Euroopa terrorismivastase strateegia ühist hindamist, et valmistada ette kõrgetasemelise dialoogi uut vormi kõnealuses valdkonnas, mis ühendab kodanikuühiskonna esindajad ELi ja liikmesriikide tasandil;
Koostöö komisjoni ja nõukoguga
39. pidades silmas, et Lissaboni leping jõustub eeldatavasti 2009. aastal, ja et ELi institutsioonid peaksid looma juba 2008. aastal tingimused selle jõustumiseks, on seisukohal, et ettepanekuid, mis kuuluvad kaasotsustamismenetluse alla ja mida enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu ei võeta, tuleks 2008. aastal käsitleda kaasotsustamise laadse menetlusena;
40. võtab teadmiseks uue terrorismivastase võitluse alaste õigusaktide ettepanekute paketi, mis sisaldab nõukogu raamotsust reisijate registreerimise süsteemi kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, direktiivi, mis käsitleb lõhkeaineid, ja terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse rakendamist puudutavat hindamisaruannet; kavatseb hinnata ettepanekuid lähtudes faktidest;
41. on veendunud, et ELi terrorismivastane koordinaator peaks mängima olulist rolli ühenduse lähenemisviisis ning soovib suuremat selgust tema pädevusvaldkonna ja aruandlusstruktuuride osas;
42. ootab, et koostöös Euroopa Parlamendiga töötataks välja ELi terrorismivastase poliitika strateegia, milles mitte üksnes ei tooda esile terviklikku lähenemisviisi ja läbivat teemat, vaid milles ennekõike nähakse ette erinevad lühiajalised, keskpika tähtajaga ja pikaajalised meetmed;
o o o
43. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.