Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2007. aasta resolutsioon Euroopa lepinguõiguse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta(1);
– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse ja ühenduse õigustiku muutmise kohta: tulevikuplaanid(2);
– võttes arvesse oma asjakohaseid 26. mai 1989. aasta(3), 6. mai 1994. aasta(4), 15. novembri 2001. aasta(5) ja 2. septembri 2003. aasta(6) resolutsioone;
– võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni soovituslike õigusaktide kasutamise institutsioonilise ja õigusliku mõju kohta(7);
– võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu parema õigusloome kohta(8);
– võttes arvesse komisjoni 25. juuli 2007. aasta aruannet "Teine arenguaruanne ühtse tugiraamistiku kohta" (KOM(2007)0447);
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades, et ühtsel tugiraamistikul, mida ELi õiguslooja saab vastavalt komisjoni plaanile kasutada lepinguõiguse valdkonnas töövahendina või juhendina kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks ja uute õigusaktide ettevalmistamiseks, ei ole praegu õiguslikku siduvat toimet ning seega on dokument oma olemuselt soovituslik õigusakt;
B. arvestades, et ühtsel tugiraamistikul, mille kohta kavatseb komisjon esitada oma lähenemisviisi valge raamatu vormis, on kaudne õiguslik ja praktiline mõju ning edaspidi määrab nimetatud dokument suurel määral õiguslikud meetmed lepinguõiguse valdkonnas;
C. arvestades, et otsus selle kohta, missugused osad ühtse tugiraamistiku uurimisprojektist valitakse ühtse tugiraamistiku lõplikku versiooni, ning otsus ühtse tugiraamistiku kohaldamisala kohta on oma olemuselt väga poliitilised;
D. arvestades, et väga oluline on tagada, et ühtse tugiraamistiku uurimisprojektist valitud osad on üksteisega ja komisjoni rohelise raamatu ühenduse tarbijaõigustiku läbivaatamise kohta (KOM(2006)0744) järelmeetmete ja muu lepinguõigusega seotud ühenduse õigusaktidega kooskõlas;
E. arvestades, et ühtse tugiraamistiku eesmärk on parandada õigusloomet, et tagada EÜ õigusaktide järjepidevus ja hea kvaliteet lepinguõiguse valdkonnas; arvestades siiski, et parema õigusloome eesmärk ei ole piirata Euroopa Liidu kaasõigusloojate manööverdamisruumi;
F. arvestades, et mingil hetkel peab komisjon otsustama, kas kasutada oma algatusõigust või mitte, ning kui ta otsustab algatusõigust kasutada, siis millistes lepinguõigusega seotud valdkondades ja missugusel õiguslikul alusel,
1. väljendab heameelt ühtse tugiraamistiku uurimisprojekti lõpuleviimise üle;
2. kutsub komisjoni üles esitama selget plaani protsessi kohta, mis hõlmab ühtse tugiraamistiku uurimisprojekti osade väljavalimist (millega alustatakse pärast ühtse tugiraamistiku uurimisprojekti esitamist) komisjoni ühtse tugiraamistiku lõpliku versiooni jaoks;
3. nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks parlamendi kõnealusesse protsessi, enne kui alustatakse menetlustoimingutega;
4. kutsub komisjoni üles jälgima teadlaste tööd ja ühtse tugiraamistiku teemal korraldatud seminaride tulemusi ning komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi ja siseturu ja teenuste peadirektoraadi ühtse tugiraamistiku teemal korraldatavate uute seminaride tulemusi;
5. nõuab tungivalt, et komisjon koordineeriks läbipaistva ja ametliku menetluskorra raames ühtse tugiraamistikuga seotud tööd mitmetes peadirektoraatides, et tagada järjepidevus erinevate lepinguõigusega seotud valdkondade vahel;
6. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ühtse tugiraamistiku lõpliku versiooni kohaldamisala kohta otsuse alles pärast laiaulatuslikku arutelu kõikide asjakohaste rühmade, teadlaste ja sidusrühmadega ning parlamendi osavõtul; kutsub komisjoni üles otsuse tegemisel ühtse tugiraamistiku kohaldamisala kohta arvestama parlamendi seisukohaga, nagu on mitmes resolutsioonis juba sätestatud;
7. kinnitab taas oma kindlat toetust lähenemisviisile, mis põhineb laiemal ühtsel tugiraamistikul, milles käsitletakse lepinguõiguse üldiseid küsimusi, mis ei hõlma ainult tarbijakaitse valdkonda;
8. rõhutab oma veendumust, et õigusloome parandamist hõlmav lähenemisviis ühtsele tugiraamistikule tähendab, et ühtse tugiraamistiku raames ei saa piirduda üksnes tarbijalepinguõigusega seotud küsimustega, vaid tuleb keskenduda üldistele lepinguõigusega seotud küsimustele, milleks tuleb tagada järjepidev lähenemisviis tarbijaõigustiku läbivaatamisele ning eriti selle valdkonna võimalikule horisontaalsele õigusaktile;
9. kordab oma nõudmist, et komisjon jätaks ühtse tugiraamistiku õigusliku vormi (kaasa arvatud vabatahtlik õigusakt) ja eesmärgi lahtiseks;
10. kutsub veel kord komisjoni üles kaasama parlamenti ühtse tugiraamistikuga seotud töösse;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.