(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0649);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0079/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0468/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Esimene volitus võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2; võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c; Muudatusettepanek 2 Kolmas volitus võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust; välja jäetud Muudatusettepanek 3 Neljas a volitus (uus) tegutsedes vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele; Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9 (9)  Määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad peresuhetest või suhetest, mis toovad kaasa sarnased tagajärjed, et tagada võrdne kohtlemine kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute vahel. (9)  Määruse reguleerimisala peab hõlmama kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad peresuhtest, vanemlikust suhtest, abielust või sugulusest või suhetest, mis toovad kohaldatavatest siseriiklikest seadustest tulenevalt kaasa sarnased tagajärjed, et tagada võrdne kohtlemine kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute vahel. Selliseid kohustusi tuleks tõlgendada kõige laiemas mõttes, et nad hõlmaksid eelkõige kõiki otsuseid perioodiliste maksete, ühekordsete maksete, omandi ülemineku ja omandi korrigeerimise kohta, mis on kindlaks määratud poolte vajaduste ja võimaluste alusel ning on oma olemuselt mõeldud ülalpidamiseks. Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10 (10)  Rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjad erinevad pisut praegu kohaldatavatest eeskirjadest, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 44/2001. Et tagada paremini ülalpidamist saama õigustatud isiku huvide kaitse ja edendada tõrgeteta õigusemõistmist Euroopa Liidus, tuleb neid eeskirju täpsustada ja kaasata edaspidi nendesse kõik olukorrad, kus on olemas piisav seos poolte ja liikmesriigi vahel. Enam ei saa jätta ühenduse õigusakte kohaldamata või kohaldada riigi õigust ettekäändel, et kostja elab alaliselt väljaspool Euroopa Liitu. (10)  Rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirjad erinevad pisut praegu kohaldatavatest eeskirjadest, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 44/2001. Et tagada paremini ülalpidamist saama õigustatud isiku huvide kaitse ja edendada tõrgeteta õigusemõistmist Euroopa Liidus, tuleb neid eeskirju täpsustada ja kaasata edaspidi nendesse kõik olukorrad, kus on olemas piisav seos poolte ja liikmesriigi vahel. Muudatusettepanek 6 Põhjendus 11 (11)  Pooltel peab olema võimalus valida ühisel kokkuleppel pädev kohus, välja arvatud juhul, kui tegemist on alaealise ülalpidamise kohustusega, et tagada nõrgema poole kaitse. (11)  Pooltel peab olema võimalus valida ühisel kokkuleppel pädev kohus, välja arvatud juhul, kui tegemist on alaealise või teovõimetu täisealise ülalpidamise kohustusega, et tagada nõrgema poole kaitse. Muudatusettepanek 7 Põhjendus 14 (14)  Sarnaselt kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega tuleb ka edaspidi esmajärjekorras kohaldada ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õigust, kuid selle järel peab samuti olema võimalik kohaldada kohtu asukohariigi õigust, mis võimaldab lahendada selles konkreetses valdkonnas vaidlusi sageli lihtsamini, kiiremini ja odavamalt. (14)  Sarnaselt kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega tuleb esmajärjekorras kohaldada ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õigust, kuigi võib kohaldada kohtu asukohariigi õigust, isegi kui see ei ole õigustatud isiku alalise elukoha õigus, kui see võimaldab õiglaselt lahendada selles valdkonnas vaidlusi lihtsamini, kiiremini ja odavamalt ning ei ole tõendeid, mis viitaksid meelepärase kohtu valimisele. Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15 (15)  Kui aga õigustatud isikul ei ole võimalik kummagi eespool nimetatud õiguse abil saada kohustatud isikult elatist, peab jääma võimalus kohaldata muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud. Tegemist võib olla eelkõige, kuid mitte ainult, riigiga, mille kodakondsus on mõlemal poolel. (15)  Kui aga ülalpidamist saama õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse või otsuse teinud kohtu õiguse abil ei ole ülalpidamist saama õigustatud isikul võimalik saada kohustatud isikult elatist või kui kõnealust õigust oleks ebaõiglane või ebasobiv kohaldada, peab jääma võimalus kohaldada muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud, eelkõige, kuid mitte ainult, selle riigi õigust, mille kodakondsus on mõlemal poolel. Muudatusettepanek 9 Põhjendus 16 (16)  Pooltel peab olema teatavatel tingimustel võimalus valida kohaldatav õigus ise. Neil peab näiteks olema võimalus valida menetluseks kohtu asukohariigi õigus. Lisaks peab neil olema võimalus kohaldatava õiguse suhtes leppida kokku enne vaidlust, kuid ainult juhul, kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui see, mis on seotud lapsega või sotsiaalselt kaitsetu täisealisega; lisaks peab neil olema vaid piiratud hulk valikuvõimalusi. (16)  Pooltel peab olema teatavatel tingimustel lubatud valida kohaldatav õigus ise. Neil peab näiteks olema võimalus valida menetluseks kohtu asukohariigi õigus. Lisaks peab neil olema võimalus kohaldatava õiguse suhtes leppida kokku enne vaidlust, kuid ainult juhul, kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui see, mis on seotud lapsega või sotsiaalselt kaitsetu täisealisega; lisaks peab neil olema vaid piiratud hulk valikuvõimalusi. Otsuse teinud kohus peab olema veendunud, et kokkulepped kohtualluvuse kohta on sõlmitud pärast sõltumatu õigusnõustamise saamist. Kõik kohtu valiku alased kokkulepped peavad olema sõlmitud kirjalikult. Muudatusettepanek 10 Põhjendus 17 (17)  Kohustatud isik peab olema kindlaksmääratud õiguse kohaldamise suhtes kaitstud juhtudel, kui elatise saamise aluseks olevat peresuhet ei loeta üksmeelselt eelisnõudeks. See võib olla nii eelkõige külgsugulaste või hõimlaste vaheliste suhete puhul, alanejate sugulaste ülalpidamiskohustusega oma ülenejate sugulaste suhtes, abistamise kohutuse säilimise puhul pärast abielu lõpetamist. välja jäetud Muudatusettepanek 11 Põhjendus 18 a (uus) (18 a)  Konkreetseid andmeid, mis puudutavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi seisukohti, poliitilist parteid või ametiühingusse kuulumist, seksuaalset sättumust või tervislikku seisundit, tuleks töödelda vaid siis, kui need on hädavajalikud, proportsionaalsed konkreetse juhu eesmärgiga ning vastavuses konkreetsete kaitsemeetmetega. Muudatusettepanek 12 Põhjendus 19 (19)  Ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust peab olema võimalik täita kiiresti ja tõhusalt ükskõik millises teises liikmesriigis. Ülalpidamist saama õigustatud isikul peab olema võimalus eelkõige lasta kohustatud isiku palgast või tema pangakontolt summasid kinni pidada. (19)  Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada menetlused, mis annavad tulemusi ning on kergesti kasutatavad, kiired, tõhusad, odavad, ootustele vastavad ja õiglased. Ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust peab olema võimalik täita kiiresti ja tõhusalt ükskõik millises teises liikmesriigis. Ülalpidamist saama õigustatud isikul peab olema võimalus eelkõige lasta kohustatud isiku palgast või tema pangakontolt summasid kinni pidada. Tuleks edendada ülalpidamisalaste kohtuotsuste täitmise uudseid ja tõhusaid vahendeid. Muudatusettepanek 13 Põhjendus 22 (22)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse iseäranis kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Selles püütakse eelkõige tagada era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete ja lapse õiguste kaitse ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning sõltumatule ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artiklitele 7, 8, 24 ja 47. (22)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse iseäranis kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Selles püütakse eelkõige tagada era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete ja lapse õiguste kaitse ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning sõltumatule ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artiklitele 7, 8, 24 ja 47. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks võtta arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni artikleid 3 ja 27, mis sätestavad, et: – igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid, – igal lapsel on õigus elatustasemele, mis vastab tema kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule, – vanema(te) või teiste lapse eest vastutavate isikute esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused ning – riigid peavad võtma kõik vastavad meetmed, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, et tagada lapse ülalpidamine tema vanema(te) või teiste lapse eest vastutust kandvate isikute poolt, eriti kui nad ei ela lapsega samas riigis. Muudatusettepanek 14 Põhjendus 23 (23)  Vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)¹ artiklile 2 tuleb käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed kehtestada vastavalt nimetatud otsuse artiklis 3 ettenähtud nõuandemenetlusele. (23)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb kehtestada vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused¹. _______________________ 1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. _______________________ 1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). Muudatusettepanek 15 Põhjendus 24 (24)  Käesolev määrus peab asendama ühenduse õigusaktid, mis on võetud vastu varem ja hõlmavad sama valdkonda. Lisaks peab see olema ülimuslik teiste rahvusvaheliste õigusaktide suhtes, mida kohaldatakse liikmesriikide vahelistes suhetes, et ühtlustada ja lihtsustada kehtivaid õigusnorme. (24)  Käesolev määrus peab asendama ühenduse õigusaktid, mis on võetud vastu varem ja hõlmavad sama valdkonda. Lisaks peaks see olema ülimuslik teiste rahvusvaheliste õigusaktide suhtes, mida kohaldatakse liikmesriikide vahelistes suhetes, et ühtlustada ja lihtsustada kehtivaid õigusnorme. See peaks arvesse võtma Haagi konventsiooni lapsetoetuse ja teiste perekonna ülalpidamise vormide rahvusvahelise sissenõudmise kohta. Muudatusettepanek 16 Artikli 1 lõige 1 1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad perekonnasuhetest või suhetest, mis vastavalt nende suhtes kohaldavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed. 1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes, mis tulenevad peresuhtest, vanemlikust suhtest, abielust või sugulusest või suhetest, mis vastavalt nende suhtes kohaldavale õigusele toovad kaasa sarnased tagajärjed. Muudatusettepanek 17 Artikli 2 punkt -1 (uus) (-1) ülalpidamiskohustus – õigusega kehtestatud kohustus (sealhulgas kohustus, mille ulatus ja täitmise viisid on kehtestatud kohtuotsuse või lepinguga) tagada isikule, kes on või oli kohustatud isikuga peresuhete kaudu seotud, teatavas vormis ülalpidamine või vähemalt toimetulekuvahendid. Selliseid kohustusi tuleb tõlgendada kõige laiemas mõttes, et nad hõlmaksid eelkõige kõiki pädeva kohtu korraldusi, otsuseid või määrusi perioodiliste maksete, ühekordsete maksete, omandi ülemineku ja omandi korrigeerimise kohta, mis on kindlaks määratud poolte vajaduste ja võimaluste alusel ning on oma olemuselt mõeldud ülalpidamiseks. Muudatusettepanek 18 Artikli 2 punkt 2 (2) kohtunik – kohtunik või ametnik, kellel on ülalpidamiskohustuste küsimustes kohtunikuga samaväärsed volitused; välja jäetud Muudatusettepanek 19 Artikli 2 punkt 9 (9) kohustatud isik – füüsiline isik, kes on kohustatud maksma ülalpidamist või kellelt nõutakse selle maksmist. (9) kohustatud isik – füüsiline isik, kes on kohustatud maksma ülalpidamist või kellelt nõutakse selle maksmist, või avalik-õiguslik asutus, kes on võtnud üle kohustatud isiku kohustused õigustatud isiku ülalpidamiseks. Muudatusettepanek 20 Artikli 2 punkt 9 a (uus) (9 a) perekonnaseisuga seotud hagi – hagi, mis on seotud lahutuse, lahuselu, abielu tühistamise või sugulusega. Muudatusettepanek 21 Artikkel 2 a (uus) Artikkel 2 a Kohaldamine avalik-õiguslike asutuste suhtes 1.  Võttes arvesse lõikeid 2 ja 3, kohaldatakse käesolevat määrust ka avalik-õiguslike asutuste suhtes, kes taotlevad kohustatud isiku eest makstud ülalpidamise hüvitamist, eeldusel, et selline hüvitamine on avalik-õigusliku asutuse suhtes kohaldatava õigusega ette nähtud. 2.  Artikli 3 punkte b, c ja d ning artiklit 6 ei kohaldata avalik-õigusliku asutuse esitatud hagide suhtes. 3.  Kohtuotsuse täitmist taotlev avalik-õiguslik asutus esitab koos VIII peatükis nimetatud taotlusega kõik vajalikud dokumendid, et tõendada lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmist ja ülalpidamise maksmist õigustatud isikule. Muudatusettepanek 22 Artikli 3 punkt c c) kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisuga seotud hagi, kui selle juurde kuulub ülalpidamiskohustust käsitlev hagi, välja arvatud juhul, kui see pädevus põhineb vaid ühe poole kodakondsusel, või c) kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisuga seotud hagi, kui selle juurde kuulub ülalpidamiskohustust käsitlev hagi; Muudatusettepanek 23 Artikli 3 punkt d d) kohus, kes on pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud hagi määruse (EÜ) nr 2201/2003 tähenduses, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub selle juurde. d) kohus, kes on pädev menetlema vanemliku vastutusega seotud hagi määruse (EÜ) nr 2201/2003 tähenduses, kui ülalpidamiskohustust käsitlev hagi kuulub selle juurde ning vanemliku vastutusega seotud hagi on juba kõnealuses kohtus menetluses või esitatakse see kohtule koos ülalpidamistaotlusega; Muudatusettepanek 24 Artikli 3 punkt d a (uus) (d a) selle liikmesriigi kohtud, kus peresuhe või suhe, mis toob kaasa sarnased tagajärjed, on ametlikult registreeritud. Muudatusettepanek 25 Artikli 4 lõige 2 2.  Kohtualluvuse kindlaksmääramiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe. Elektroonilisel teel edastatud teave võrdsustatakse kirjaliku kokkuleppega, kui seda on võimalik alaliselt säilitada. 2.  Kohtualluvuse kindlaksmääramiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe. Muudatusettepanek 26 Artikli 4 lõige 2 a (uus) 2 a.  Otsuse teinud kohus peab olema veendunud, et kokkulepped kohtualluvuse kohta on sõlmitud vabal valikul pärast sõltumatu õigusnõustamise saamist ning et kokkulepped võtavad arvesse poolte olukorda kohtumenetluste ajal. Muudatusettepanek 27 Artikli 4 lõige 4 4.  Käesolevat artiklit ei kohaldata vaidluste suhtes, mis käsitlevad alla 18aastaste laste ülalpidamiskohustust. 4.  Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui õigustatud isik on alla 18aastane laps või teovõimetu täisealine. Muudatusettepanek 28 Artikli 6 punkt b b) kui tegemist on abikaasade või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, selle liikmesriigi kohtud, kelle territooriumil oli abikaasade viimane ühine alaline elukoht, kui nad elasid seal vähemalt üks aasta enne kohtuasja algatamist. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 29 Artikli 7 lõige 1 1.  Kui erinevate liikmesriikide kohtutesse on esitatud hagi ühe ja sama ülalpidamiskohustuse suhtes, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena. 1.  Menetluste peatamise ja seotud menetluste ning ajutiste ja kaitsemeetmete korral kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikleid 27, 28, 30 ja 31. Muudatusettepanek 30 Artikli 7 lõige 2 2.  Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena, loobub kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks. välja jäetud Muudatusettepanek 31 Artikkel 8 Artikkel 8 välja jäetud Seotud menetlused 1.  Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu oma menetlused peatada. 2.  Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu ühe poole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena taotluse saanud kohus on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita. 3.  Menetlused loetakse seotuks käesoleva artikli tähenduses, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning nende üle otsustada üheaegselt. Muudatusettepanek 32 Artikkel 9 Artikkel 9 välja jäetud Kohtusse pöördumine Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks: a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada. Muudatusettepanek 33 Artikkel 10 Artikkel 10 välja jäetud Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid või kaitsemeetmeid, mis on selle riigi õigusega ette nähtud, isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad. Muudatusettepanek 34 Artikli 10 lõige 1 a (uus) Juhul kui ülalpidamisega seotud hagi on esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlusena, ei toimi artiklid 7 ja 8 nii, et need põhjustaksid tingimata ajutiste meetmete kohaldamise taotluse suhtes kohaldatava õiguse kohaldamist mis tahes järgneva ülalpidamise või ülalpidamise muutumisega seotud taotluse suhtes, mis esitatakse seoses lahutuse, abielu/tsiviilpartnerluse tühistamise või lahuselu hagiga. Muudatusettepanek 35 Artikkel 11 Artikkel 11 välja jäetud Kohtualluvuse kontrollimine Kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab ta sellest omal algatusel. Muudatusettepanek 36 Artikkel 13 1.  Ülalpidamiskohustustele kohaldatakse selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht. 1.  Ülalpidamiskohustustele kohaldatakse selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht. 2.  Kohtu asukohariigi õigust kohaldatakse: 2.  Kohtu asukohariigi õigust kohaldatakse: a) kui lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud õiguse alusel ei ole õigustatud isikul võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada, või a) kui tegemist on õigustatud isiku alalise elukohariigi õigusega, või b) kui õigustatud isik esitab sellesisulise taotluse ning kui tegemist on riigiga, kus on kohustatud isiku alaline elukoht. b) kui õigustatud isikul ei ole võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada õigustatud isiku alalise elukohariigi õiguse alusel, või c) kui see on kohustatud isiku alalise elukohariigi õigus, välja arvatud juhul, kui õigustatud isik esitab teistsuguse taotluse ning kohus on veendunud, et ta on saanud asjaomases küsimuses sõltumatut õigusnõustamist. 3.  Kui õigustatud isikul ei ole ühegi eespool nimetatud lõike kohaselt kindlaks määratud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult ülalpidamist saada ning kui kõikidest juhtumiga seotud asjaoludest järeldub, et ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud muu riigiga, eelkõige selle riigiga, mille kodanikud on nii õigustatud ja kohustatud isik, kohaldatakse selle riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud. 3.  Sõltumata lõikest 1 võib kohtu asukohariigi õigust kohaldada isegi juhul, kui see ei ole õigustatud isiku alalise elukohariigi õigus, kui see võimaldab ülalpidamisega seotud kohtuvaidluste erapooletut lahendamist lihtsamalt, kiiremini ja odavamalt ning puuduvad tõendid meelepärase kohtualluvuse valimise kohta. 4.  Vastasel juhul, kui õigustatud isiku alalise elukohariigi õigus või kohtu asukohariigi õigus ei võimalda õigustatud isikul kohustatud isikult ülalpidamist saada või kui kõnealust õigust oleks ebaõiglane või ebasobiv kohaldada, peab jääma võimalus kohaldada muu riigi õigust, millega ülalpidamiskohustus on tugevalt seotud, eelkõige, kuid mitte ainult, selle riigi õigust, mille kodakondsus on nii õigustatud kui kohustatud isikul. Muudatusettepanek 37 Artikli 14 punkt a a) määrata selgesõnaliselt või muul üheselt mõistetaval viisil asja algatamise ajal menetlemiseks kohtu asukohariigi õiguse; a) esitada kirjaliku kokkuleppe, millega asja algatamise ajal üheselt mõistetaval viisil määratakse menetlemiseks kohtu asukohariigi õigus; Muudatusettepanek 39 Artikli 14 punkt b alapunkt ii a (uus) (ii a) selle riigi õigus, kus peresuhe või suhe, mis toob kaasa sarnased tagajärjed, on ametlikult registreeritud; Muudatusettepanek 38 Artikli 14 esimene lõik a (uus) Esimest lõiku kohaldatakse tingimusel, et kohus, kellele hagi on esitatud, on veendunud, et kohtu või kohaldatava õiguse osas on vabal valikul kokku lepitud. Muudatusettepanek 40 Artikkel 15 Artikkel 15 Kindlaksmääratud õiguse kohaldamata jätmine kohustatud isiku taotlusel 1.  Kui tegemist on muu ülalpidamiskohustusega kui laste ja sotsiaalselt kaitsetute täisealiste ja abikaasadevahelise või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, võib kohustatud isik vaidlustada talle esitatud õigustatud isiku nõude ülalpidamiseks selle riigi õiguse alusel, mille kodanikud nad mõlemad on, või selle puudumisel selle riigi õiguse alusel, kus on tema alaline elukoht. välja jäetud 2.  Kui tegemist on abikaasadevahelise või endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustusega, võib kohustatud isik vaidlustada talle esitatud õigustatud isiku nõude ülalpidamiseks selle riigi õiguse alusel, millega abielu on kõige tugevamalt seotud. Muudatusettepanek 41 Artikkel 17 1.  Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õigusega määratakse eelkõige kindlaks: 1.  Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õigusega määratakse eelkõige kindlaks: (a) kas, millises ulatuses ja kellelt võib õigustatud isik ülalpidamist nõuda; (a) kas, milliseks ajavahemikuks, millises summas ja kellelt võib õigustatud isik ülalpidamist nõuda; (b) mil määral võib õigustatud isik taotleda elatist tagasiulatuvalt; (b) milliseks ajavahemikuks ja millises summas võib õigustatud isik taotleda elatist tagasiulatuvalt; (c) ülalpidamiskohustuse arvutamise ja indekseerimise viis; (c) ülalpidamiskohustuse arvutamise ja indekseerimise viis; (d) aegumine ja menetluse algatamise tähtajad; (d) aegumine ja menetluse algatamise tähtajad; (e) õigustatud isikule ülalpidamist maksnud avalik-õigusliku asutuse õigus nõuda selle hüvitamist ning kohustatud isiku kohustuse ulatus. (e) õigustatud isikule ülalpidamist maksnud avalik-õigusliku asutuse õigus nõuda selle hüvitamist ning kohustatud isiku kohustuse ulatus. 2.  Sõltumata kohaldatavast õigusest tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse õigustatud isiku vajadusi ja kohustatud isiku võimalusi. 2.  Sõltumata lõikest 1 võtab otsuse teinud kohus ülalpidamissumma kindlaksmääramisel aluseks õigustatud isiku praegused ja tegelikud vajadused ning kohustatud isiku praegused ja tegelikud võimalused, võttes arvesse viimase põhjendatud vajadusi ja mis tahes teisi temal lasuda võivaid ülalpidamiskohustusi. Muudatusettepanek 42 Artikkel 20 Käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse võib jätta kohaldamata üksnes siis, kui see on selgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Siiski ei ole lubatud sellisel ettekäändel jätta kohaldamata käesoleva määrusega kindlaksmääratud liikmesriigi õigust. Käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse võib jätta kohaldamata üksnes siis, kui see on selgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Muudatusettepanek 43 Artikkel 21 Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad ülalpidamiskohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel omaette riigiks. Riik, kus eri territoriaalüksustel kehtivad ülalpidamiskohustuste suhtes oma õigusnormid, ei ole kohustatud käesolevat määrust kohaldama üksnes selliste üksuste vaheliste konfliktide korral. Muudatusettepanek 44 Artikkel 22 1.  Menetluse algatamisel liikmesriigi kohtus toimetatakse menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument kostjale kätte ühel järgmistest viisidest: Dokumentide kätteandmist reguleerivad tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/2007 sätted. a) isiklik kättetoimetamine tõendatud kättesaamistõendiga, mida tõendab adressaadi allkiri kuupäeva kandval kättesaamistõendil; b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud volitatud isiku allkirjaga teatis, et adressaat on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast, ilma et tal oleks selleks mis tahes õiguslikku alust, ning dokumendi kättetoimetamise kuupäev; c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud adressaat, sealhulgas nimetatud kviitungi kuupäev; d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud adressaat, sealhulgas nimetatud kviitungi kuupäev. 2.  Kostjal on oma kaitse ettevalmistamiseks aega vähemalt 30 päeva alates lõike 1 kohaselt kättetoimetatud dokumendi kättesaamisest. 3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest oma riigis kasutatavatest kättetoimetamise viisidest. Nad edastavad komisjonile kõik muudatused selles teabes. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks. Muudatusettepanek 45 Artikkel 29 Taotlejal, kes on saanud otsuse teinud liikmesriigilt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on täitemenetluse raames õigus saada talle kõige soodsamat õigusabi või kõige ulatuslikumat vabastust kuludest vastavalt otsuse täitmise liikmesriigi õigusele. Taotlejal, kes on saanud otsuse teinud liikmesriigilt täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on täitemenetluse raames õigus saada õigusabi kooskõlas nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad1, või kõige ulatuslikumat vabastust kuludest vastavalt otsuse täitmise liikmesriigi õigusele. _______________________________ 1ELT L 26, 31.1.2003, lk 41. Muudatusettepanekud 61 ja 46 Artikkel 33 Otsuse teinud kohtu otsuse täitmisest keeldumise või selle täieliku või osalise peatamise otsuse saab kostja taotlusel teha vaid järgmistel juhtudel: Otsuse teinud kohtu otsuse täitmisest keeldumise või selle täieliku või osalise peatamise otsuse saab kostja taotlusel teha vaid järgmistel juhtudel: a) kohustatud isik esitab uued asjaolud või asjaolud, mis ei olnud otsuse teinud kohtule otsustamise ajal teada; a) kui kohustatud isik esitab uued märkimisväärsed asjassepuutuvad asjaolud või niisugused asjaolud, mis ei olnud otsuse teinud kohtule otsustamise ajal teada; b) kohustatud isik on taotlenud otsuse teinud kohtu otsuse teistmist vastavalt artiklile 24 ning uut otsust ei ole veel tehtud; b) kui kohustatud isik on taotlenud otsuse teinud kohtu otsuse teistmist vastavalt artiklile 24 ning uut otsust ei ole veel tehtud; c) kohustatud isik on oma kohustuse juba täitnud; c) kohustatud isik on oma kohustuse juba täitnud; d) õigus nõuda otsuse teinud kohtu otsuse täitmist on täielikult või osaliselt aegunud; d) õigus nõuda otsuse teinud kohtu otsuse täitmist on täielikult või osaliselt aegunud; e) otsuse teinud kohtu otsus ei ole kooskõlas otsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või sellise otsusega, mis vastab otsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele. e) otsuse teinud kohtu otsus ei ole kooskõlas otsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või sellise otsusega, mis vastab otsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele. Muudatusettepanek 47 Artikli 34 lõige 2 2.  Korraldust elatise igakuise kinnipidamise kohta saab väljastada vaid pärast seda, kui kohtuotsus on kohustatud isikule kätte toimetatud ühel artiklis 22 osutatud viisil. 2.  Korraldust elatise igakuise kinnipidamise kohta saab väljastada vaid pärast seda, kui kohtuotsus on kohustatud isikule kätte toimetatud kooskõlas dokumentide kätteandmist reguleerivate tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/2007 sätetega. Muudatusettepanek 48 Artikli 35 lõige 1 1.  Õigustatud isik võib otsuse teinud kohtult taotleda korralduse väljastamist pangakonto ajutiseks arestimiseks ning see edastatakse teises liikmesriigis pangale, kus kohustatud isikul on avatud konto. Kõnealune taotlus ja korraldus pangakonto ajutiseks arestimiseks esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud näidisvormile. 1.  Õigustatud isik võib otsuse teinud kohtult taotleda korralduse väljastamist pangakonto ajutiseks arestimiseks summas, mis on vajalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ning see edastatakse teises liikmesriigis pangale, kus kohustatud isikul on avatud konto. Kõnealune taotlus ja korraldus pangakonto ajutiseks arestimiseks esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud näidisvormile. Muudatusettepanek 49 Artikkel 35 a (uus) Artikkel 35 a Teised täitmiskorraldused Otsuse teinud kohus võib anda korralduse võtta siseriiklikus õiguses sätestatud kõik teised niisugused täitmismeetmed, mida ta vajalikuks peab. Muudatusettepanek 50 Artikli 38 lõige 1 1.  IV peatükki kohaldatakse vajaduse korral ametlike juriidiliste dokumentide ning asjaosaliste vaheliste täitmisele kuuluvate kokkulepete täitmiseks. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument või asjaosaliste vaheline kokkulepe on täitmisele pööratav, väljastab huvitatud isiku soovil väljavõtte dokumendist, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud näidisvormi. 1.  IV peatükki kohaldatakse vajaduse korral ametlike juriidiliste dokumentide ning asjaosaliste vaheliste täitmisele kuuluvate kokkulepete täitmiseks. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument või asjaosaliste vaheline kokkulepe on täitmisele pööratav, väljastab pooltele automaatselt väljavõtte dokumendist, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud näidisvormi. Muudatusettepanekud 51, 52, 53, 54, 55 ja 56 Artikkel 44 1.  Keskasutused võimaldavad juurdepääsu teabele, mis hõlbustab elatise nõuete rahuldamist, käesolevas peatükis ettenähtud tingimustel. Nimetatud teave edastatakse selleks, et: 1.  Keskasutused võimaldavad juurdepääsu teabele, mis hõlbustab konkreetsel juhul elatise nõuete rahuldamist, käesolevas peatükis ettenähtud tingimustel. Nimetatud teave edastatakse selleks, et: a) teha kindlaks kohustatud isiku asukoht; a) teha kindlaks kohustatud isiku aadress; b) hinnata kohustatud isiku varasid, eelkõige tema sissetuleku suurust ja laadi; b) hinnata kohustatud isiku varasid, eelkõige tema sissetuleku suurust ja laadi; c) määrata kindlaks kohustatud isiku tööandja; c) määrata kindlaks kohustatud isiku tööandja; d) teha kindlaks kohustatud isiku pangakontod. d) teha kindlaks kohustatud isiku pangakontod. 1 a.  Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele tuleks otsus selle kohta, milliseid isikuandmeid tuleks töödelda, teha kättesaadava teabe põhjal iga juhtumi puhul eraldi, ning andmete töötlemist tuleks lubada ainult siis, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuste täitmise lihtsustamiseks. 1 b.  Biomeetrilisi andmeid, nagu sõrmejäljed või DNA, ei töödelda. 1 c.  Konkreetseid andmeid, mis puudutavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi seisukohti, poliitilist parteid või ametiühingusse kuulumist, seksuaalset sättumust või tervislikku seisundit, tuleks töödelda vaid siis, kui need on hädavajalikud, proportsionaalsed konkreetse juhu eesmärgiga ning vastavuses konkreetsete kaitsemeetmetega. 2.  Lõikes 1 osutatud teave hõlmab vähemalt liikmesriikide ametiasutuste ja pädevate asutuste käsutuses olevat teavet järgmistes valdkondades: 2.  Lõikes 1 osutatud teave hõlmab vähemalt liikmesriikide ametiasutuste ja pädevate asutuste käsutuses olevat teavet järgmistes valdkondades: a) maksud, a) maksud, b) sotsiaalkindlustus, kaasa arvatud tööandja makstavad sotsiaalkindlustusmaksud, b) sotsiaalkindlustus, kaasa arvatud tööandja makstavad sotsiaalkindlustusmaksud, c) rahvastikuregister, c) rahvastikuregister, d) kinnistusregistrid, d) kinnistusregistrid, e) autoregistrikeskus, e) autoregistrikeskus, f) keskpangad. f) keskpangad. 2 a.  Teabepäringud, mis puudutavad muud kui lõikes 2 osutatud teavet, peavad olema proportsionaalsed ning vajalikud lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks. 3.  Käesolevas artiklis nimetatud juurdepääsu teabele ei tohi mingil juhul kasutada uute toimikute koostamiseks liikmesriigis. 3.  Käesolevas artiklis nimetatud juurdepääsu teabele ei tohi mingil juhul kasutada uute toimikute koostamiseks liikmesriigis. Muudatusettepanek 57 Artikli 46 lõige 3 3.  Kohus võib vastavalt käesolevale määrusele edastatud teavet säilitada vaid niikaua, kui tal on seda vaja elatise nõuete sissenõudmise hõlbustamiseks. Säilitamise aeg ei tohi ületada ühte aastat. 3.  Kohus võib vastavalt käesolevale määrusele edastatud teavet säilitada vaid niikaua, kui tal on seda vaja elatise nõuete sissenõudmise hõlbustamiseks. Muudatusettepanek 58 Artikli 48 lõige 3 a (uus) 3 a.  Käesolev määrus on kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ning selles nõutakse, et liikmesriigid kaitseksid füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi isikuandmete töötlemisel ja eelkõige õigust eraelu puutumatusele, et tagada isikuandmete vaba liikumine ühenduses. Muudatusettepanek 59 Artikkel 50 Käesoleva määruse lisasid muudetakse vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 60 Artikkel 51 1.  Komisjoni abistab komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja. 1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 75 ette nähtud komitee. 2.  Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 ettenähtud nõuandemenetlust, järgides nimetatud otsuse artikli 7 lõike 3 sätteid. 2.  Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.