Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse komisjoni valget raamatut investeerimisfondide ühtse tururaamistiku täiustamise kohta (KOM(2006)0686);

-   võttes arvesse direktiive 2001/107/EÜ(1) ja 2001/108/EÜ(2), milledega muudetakse direktiivi 85/611/EMÜ(3) avatud investeerimisfondide (UCITS) kohta, et reguleerida fondivalitsejate ja lihtsustatud prospektidega seonduvat, ning võttes arvesse avatud investeerimisfondide investeeringuid (avatud investeerimisfondide kolmas direktiiv);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(4) (finantsinstrumentide turgude direktiiv);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiivi 2005/1/EÜ, millega luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta(5) (pensionifondide direktiiv);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta(6) (kindlustusvahenduse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta(7);

-   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni riskifondide ja tuletisväärtpaberite tuleviku kohta(8);

-   võttes arvesse varahalduse eksperdirühma 7. mai 2004. aasta aruannet ja eksperdirühma 2006. aasta juuli aruandeid ning oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni varahalduse kohta(9);

-   võttes arvesse Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) 26. jaanuari 2006. aasta nõuannet Euroopa Komisjonile avatud investeerimisfondides investeeringu nõuetele vastavate varade määratlemise selgituse kohta (CESR/06-005),

-   võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi globaalse finantsstabiilsuse raportit: turuarengud ja küsimused, aprill 2007;

-   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2006. aasta aruande peatükki IV: Finantsstabiilsus ja integratsioon;

-   võttes arvesse komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega(10) (finantsinstrumentide turgude direktiivi rakendusdirektiiv);

-   võttes arvesse CESRi 29. mai 2007. aasta 3. taseme soovitusi saavutuste kohta finantsinstrumentide turgude direktiivi raames (CESR/07-228b);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(11) (prospektidirektiiv);

-   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (KOM(2007)0361) (tulevane Solvency II direktiiv);

-   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 8. mai 2007. aasta järeldusi;

-   võttes komisjoni rohelist raamatut ELi investeerimisfondide õigusraamistiku tõhustamise kohta (KOM (2005)0314);

-   võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta(12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta(13);

-   võttes arvesse finantsstabiilsuse foorumi 19. mai 2007. aasta raporti kõrge finantsvõimendusega institutsioonide kohta uuendusi;

-   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2007. aasta mais avaldatud korporatiivsete ettevõtete haldamise juhtrühma raportit "Erakapitalifondide roll korporatiivsete ettevõtete haldamises: eraõiguslike investeerimisühingute ja aktiivsete riskifondide rollist";

-   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

-   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0460/2007),

A.   arvestades, et käesolev resolutsioon ei ole mõeldud avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi muutmispaketis ette nähtud viie õigusloomega seotud meetme (teatamiskorra lihtsustamine, fondivalitseja passi loomise, lihtsustatud prospekti muutmise ja fondide ühinemise raamistiku ja ühendamise raamistiku loomine) käsitlemiseks ega järelevalvekoostöö kavandatud muudatuste arutamiseks nendes viies valdkonnas;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament kavatseb igati aidata kaasa integreerituma Euroopa investeerimisfondide turu väljakujundamisele, minnes kaugemale eelseisvast avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi piiratud läbivaatamisest;

C.   arvestades, et avatud kinnisvarafondid ja riskifondide fondid, nagu ka teised ühtlustamata jaefondid, jäävad avatud investeerimisfondide raamistikust välja, mistõttu nad jäävad ilma Euroopa passist, mis omakorda piirab jaeinvestoritele kättesaadavate investeerimistoodete ja avatud investeerimisfondide investeerimisstrateegia mitmekesisust;

D.   arvestades, et riigiti erinev erainvesteeringute kord ja erinevad tavad on kogenud investoritele takistuseks piiriülesel investeerimistoodete pakkumisel;

E.   arvestades, et erinevad avalikustamisnõuded avatud investeerimisfondidele ja teistele konkureerivatele investeerimistoodetele, erinevad riiklikud maksustamiseeskirjad piiriülestele fondiühinemistele, takistused fondi töötlemisel ja depoopankade erinevad kohustused takistavad võrdseid võimalusi, konkurentsivõime tugevdamist ja Euroopa fondituru konsolideerimist;

F.   arvestades, et on olnud palju väärarvamusi seoses erinevate alternatiivsete investeerimisvahenditega, ning arvestades, et vahendid, nagu näiteks riskifondid ja erakapital, erinevad üksteisest oma vahendite kogumise, investeerimispoliitika eesmärkide ja juhtimiskontrolli osas,

Ühtlustamata jaefondid

1.   kiidab heaks avatud kinnisvarafondide eksperdirühma loomise, kuid avaldab kahetsust asjaolu üle, et komisjon ei ole pidanud sama oluliseks riskifondide fondide küsimust; ootab nii avatud kinnisvarafondide eksperdirühma aruannet kui ka komisjoni ühtlustamata jaefondide uuringu tulemusi, et võimaldada luua nende toodete siseturg;

2.   palub komisjonil kaaluda laiendada avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi artikli 19 lõiget 1 kõlblike varade kohta avatud kinnisvarafondidele ja riskifondide fondidele, pidades silmas, et kõlblikkus on riskifondide indeksitele juba tagatud; tõstab esile sellise muudatuse riskide ja tulude igakülgse hindamise vajaduse, mistõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata avatud investeerimisfondide kaitsmisele; rõhutab, et see ei tohi häirida avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi käimasolevat läbivaatamist;

3.   on seisukohal, et pärast eespool nimetatud eksperdirühma aruande järelduste ja komisjoni uuringu arvessevõtmist tuleks kaaluda avatud kinnisvarafondidele ja riskifondide fondidele ning teiste ühtlustamata jaefondide siseturu raamistiku loomist, millega reguleeritakse tooteid ELi tasandil, toetudes mõju hindamisele ning võttes täielikult arvesse riski hajutamise, likviidsuse ja väärtuse hindamise küsimusi; rõhutab, et see ei tohi häirida avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi käimasolevat läbivaatamist;

Erainvesteeringute kord

4.   nõuab erainvesteeringute ühtlustatud raamistiku loomist ELi tasandil, et edendada siseturu integreerimist, mis põhineb põhjalikul mõjude hindamisel; rõhutab, et selline korraldus peab pakkuma osalistele vajalikku õiguskindlust, kuid ei tohiks üle reguleerida ja seetõttu üle koormata kogenud ja hästi informeeritud investorite vaheliste erainvesteeringute tegemist liiga üksikasjalike ega liiga ettekirjutavate nõuetega; kordab, et riiklik liigpüüdlik rakendamine peaks olema välistatud;

5.   usub, et erainvesteeringute korda tuleb kohaldada avatud investeerimisfondidele, hõlmates ELi, liikmesriikide ja ka kolmandate riikide reguleeritud fonde; on sellele vaatamata veendunud, et edusammud vajadustele vastava vastastikuse turule juurdepääsu küsimuse osas on väga olulised; seetõttu kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi selliste lepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega, eelkõige Ühendriikidega ja palub, et komisjon tõstataks selle küsimuse Atlandi-üleses majandusnõukogus;

6.   on veendunud, et investeerimiskõlblikkuse määratlemine on äärmiselt oluline; soovitab, et arvesse tuleks võtta finantsinstrumentide turgude direktiivis ja prospektidirektiivis olemasolevaid investorite kategooriaid; toetab kogenud investorite laiahaardelist määratlust; rõhutab siiski, et hoolimata kehtivatest õigusaktidest eksisteerib mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi, nagu näiteks aastatulu kriteerium, samuti vajadus kehtestada piiranguid ülekannetele, mis keelavad kogenud investoritel, kes on investeerimiskõlblikud kõnealuse erainvesteeringute korra alusel, müüa tooteid jaeinvestoritele otse või kaudselt, näiteks koos teiste jaetoodetega;

7.   soovitab, et esimese sammuna tuleb avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi läbivaatamise raames võtta kasutusele loobumine teatamismenetlusest avatud investeerimisfondide puhul, piirates kõnealuse loobumise väikesele hulgale väga kogenud investoritele, nagu näiteks finantsinstrumentide turgude direktiivis käsitletud kutseline klient;

8.   usub, et teise sammuna tuleb erainvesteeringute korda laiendada teistele toodetele, laiemalt määratletud kogenud investorite tüübile, ja see peaks sisaldama üldist loobumist kohalikest turustussätetest; palub komisjonil 2008. aasta suveks määrata kindlaks, kas on vaja võtta vastu õigusakte või piisab CESRi juhistest;

9.   on veendunud, et Euroopa erainvesteeringute korra raamistikku tuleb kohaldada üksnes piiriülestele erainvesteeringutele, tühistades sel juhul olemasolevad riiklikud eeskirjad, kuid see ei tohiks asendada riiklikke eeskirju, mida kohaldatakse kodumaistele erainvesteeringutele; pooldab CESRi juhiste järgimist vähemalt esimeses etapis, kuid toob välja, et suurema õiguskindluse saavutamiseks tuleks uurida Euroopa õigusloomega seotud meetmete vajadust;

10.   kutsub komisjoni üles uurima kõnealuste toodete investeerimise piiriüleseid maksualaseid takistusi ja need kõrvaldama;

Turustamine, avalikustamine ja finantsalased teadmised

11.   usub, et vahendustasude kasutamine on vastuvõetav tasustamisvahend; viitab samas, et investorite teavitamine, sealhulgas tasude ja hinnavahe avalikustamine, on äärmiselt oluline, et volitada investoreid langetama teadlikumaid otsuseid ja suurendada konkurentsi; kiidab heaks finantsinstrumentide turgude direktiivi sätted tasude avalikustamise kohta, kuid tuletab meelde, et kõnealune direktiiv ei kehti kõigi konkureerivate investeerimistoodete suhtes;

Konkureerivad tooted

12.   usub, et kulude ja tasude avaldamise nõuet müügihetkel ning järjekindla teavitamise nõuet riski ja tulemuslikkuse kohta ei tuleks kohaldada mitte üksnes avatud investeerimisfondidele, vaid võrdselt kõigile konkureerivatele toodetele (näiteks väärtpaberid, osakuga seotud elukindlustus); tunnistab siiski, et erinevaid investeerimistoodete tüüpe ei ole võimalik täielikult võrrelda,

13.   nõuab antud kontekstis õigusliku raamistiku läbivaatamist kõigi jaeinvesteerimistoodete turustamise, nõustamise ja müügi kohta, eelkõige tulevase Solvency II direktiivi, kindlustusvahenduse direktiivi ja avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi läbivaatamist hiljemalt 2008. aasta lõpuks, et saavutada võrdsed võimalused ja sidus lähenemisviis investorikaitsele; kutsub komisjoni üles paluma kolmanda tasandi komiteedelt selles vallas tehnilist nõu, võttes samas arvesse toodete ja turustuskanalite mitmekesisust;

14.   palub komisjonil uurida, kas valdkonna tegevusjuhend, mis järgib kauplemisjärgse sektori positiivse ja negatiivse mõju näidet, aitaks suurendada tasude läbipaistvust;

15.   tervitab CESRi soovitust, mille kohaselt tuleb makseid või mitterahalisi hüvesid, mida on teinud või saanud juriidiline isik ühe rühma raames, mis pakub ainult omaenda tooteid (ettevõttesisesed fondid), kohelda täpselt samamoodi nagu neid, mida on saanud või teinud mis tahes muu juriidiline isik avatud struktuuriga ettevõtete raames (kolmandatest isikutest fondid);

16.   märgib, et finantsinstrumentide turgude direktiivi rakendusdirektiivi artikli 26 alusel kohaldatakse stiimuleid käsitlevaid sätteid kahe iseseisva juriidilise isiku vaheliste teenustasude või mitterahaliste hüvede suhtes, arvestades, et samade juriidiliste isikute toodetud ja jaotatud tooted ei kuulu artikli 26 alla; kutsub komisjoni üles uurima artikli 26 praktilist mõju konkureerivate toodete jaotamisele ning seega avatud struktuurile;

17.   tunnistab, et vahendustasude, eelkõige retrotsessiooni tasude jälgimine on aeganõudev ja kulukas protsess, mida loodetavasti tugevdab üha avatum struktuur; kutsub seetõttu sektorit üles kontrollima, kas Euroopa Liidu ühised standardid asjakohase positsiooni säilitamise jaoks, näiteks turustajate tuvastamise või andmete edastamise standardid (andmefailide vormid, andmete edastamise protokollid, aruandluse sagedus), on vajalikud;

18.   palub CESRil teatada finantsinstrumentide turgude direktiivi rakendusdirektiivi artikli 26 mõjust praegustele leevendatud ja koondatud korraldustele 2008. aastal ning tööstuse olemasolevaid ja võimalikke tulevasi eneseregulatsiooni algatusi arvesse võttes uurida, kas ühine järelevalvemeetod terves ELis oleks investoritele kasulik;

19.   jagab komisjoni rohelises raamatus ELi investeerimisfondide õigusraamistiku tõhustamise kohta väljendatud muret seoses tagatisfondide esilekerkimisega, mida eksitavalt sellistena määratletakse, kui neid ei toeta asjakohased kapitalinõuded; seetõttu palub, et komisjon teeks ettepaneku, kuidas saaks asjakohaseid sätteid, sh kapitalinõudeid nende fondide suhtes ELi tasandil kehtestada, et tagada tõhus tarbijakaitse; sellega seoses märgib, et tuleb jälgida põhimõtet, et järelevalve nõuded peavad olema ühtlased ja võrdsel määral ranged nii kvalitatiivselt riskijuhtimise normide tähenduses kui ka kvantitatiivselt seoses nendest tulenevate kapitalinõuetega;

Avatud investeerimisfondide ja finantsinstrumentide turgude direktiivi vastastikune mõju

20.   tervitab komisjoni kavatsust lahendada võimalikud vastuolud avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi ja finantsinstrumentide turgude direktiivi sätete vahel turustamise, stiimulite ja tegevusjuhendite kohta oma teatmikus; kuid avaldab kahetsust, et komisjon ei avaldanud seda juhist enne finantsinstrumentide turgude direktiivi rakendamist liikmesriikides; kutsub komisjoni üles võtma arvesse liikmesriikide rakendusseadusi ja määrusi, et täpsustada teatmiku õiguslikku seisundit ja selle suhet CESRi kolmanda tasandi meetmetega, ühtlasi komisjoni küsimusi ja vastuseid finantsinstrumentide turgude direktiivi kohta;

Finantsalased teadmised

21.   rõhutab, et konkureerivate toodete sarnased avalikustamise nõuded müügikohas seoses kulude, riski ja tulemuslikkusega aitavad investoril teha kõiki asjaolusid arvestava otsuse üksnes siis, kui tal on põhjalikud teadmised ja põhiarusaam erinevate investeerimistoodete toimimise kohta; rõhutab seega finantsalaste teadmiste vajadust;

Piiriüleste fondiühinemiste maksustamine

22.   märgib kahetsusega, et mitmetes jurisdiktsioonides jäävad piiriülesed ühinemised maksustatavaks, samal ajal kui kodumaised ühinemised ei sisalda maksustatavaid sündmusi; on veendunud, et kuna investorid ei saa selliseid sündmusi mõjutada ja neid peaks kohtlema võrdsetena, peaksid piiriülesed ja kodumaised fondiühinemised olema neutraalse maksusüsteemiga;

23.   palub komisjonil esitada fondiühinemiste maksustamist käsitleva direktiivi ettepanek 2008. aastal, järgides direktiivides 90/434/EMÜ ja 2005/56/EÜ sätestatud maksustamise neutraalsuse põhimõtet; rõhutab, et eesmärk ei ole mitte ühtlustada makse, vaid määrata kindlaks, et kodumaised ja piiriülesed ühinemised peaksid olema neutraalse maksustamissüsteemiga, kui investor jätab oma investeeringu fondi enne ja pärast ühinemist või kui investor võtab oma investeeringu enne ühinemist fondist välja plaanitud ühinemise tõttu;

24.   usub, et praktilistel põhjustel tuleks neutraalset maksustamist kõigepealt kohaldada üksnes avatud investeerimisfondide ühinemiste suhtes ja hiljem kõigi teiste fondide suhtes;

25.   rõhutab avatud investeerimisfondide ja muude toodete järelevalve koordineerimise suurt tähtsust ning nõuab, et tehtaks jätkuvalt jõupingutusi finantsasutuste vahelise teabevahetuse ja praktilise koostöö nimel;

Investeerimispoliitika ja riskijuhtimine

26.   avaldab kahetsust, et praeguse investeerimispoliitika tulemuseks on, et sellised varad nagu riskifondide fondid ja avatud kinnisvarafondid jäävad avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi kõlblikkuse vahendite kohaldamisalast välja, samas kui eriti volatiilseid ja vähem läbipaistvaid vahendeid, nagu näiteks riskifondide näitajaid, peab CESR kõlblikkuse kaalumisel sobivaks;

27.   usub, et kõlblike varade määratlemine ja investeerimispiirangute seadmine ei taga investeeringuhalduse kvaliteeti ja võib jaeinvestoritele anda isegi vale turvatunde; seetõttu soovitab, et üleminekut ettekirjutavalt lähenemisviisilt põhimõttelisele lähenemisviisile, mis põhineks varade ja kohustuste haldamisel kui tunduvalt keerulisemal riskide hajutamise vormil, tuleks kaaluda keskmises perspektiivis; rõhutab, et avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi läbivaatamist ei tohiks edasi lükata, algatades fundamentaalse arutelu kõnealuse muudatuse üle praeguses etapis; rõhutab vajadust analüüsida hoolikalt sellise muudatuse mõju avatud investeerimisfondide direktiivile ja avatud investeerimisfondidele tervikuna;

28.   usub, et põhimõtteliste sätete lisamine 1. tasandi riskijuhtimissüsteemidele aitab tagada finantsstabiilsust ja järelevalvetegevuse ühtlustatust; loodab seetõttu, et kui õigusloometöö avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi läbivaatamisel on lõpetatud, koostab komisjon põhimõtteliste kriteeriumide nimekirja riskijuhtimissüsteemide kasutamiseks, pidades silmas, et niisugused süsteemid peaksid vastama iga fondi individuaalsele riskiprofiilile; kutsub komisjoni üles uurima, kas fondivalitsejad peaksid olema kohustatud selgitama teatud süsteemi sobivust ning kas riskijuhtimissüsteemide järelevalveasutuse poolse eelneva loa nõue või depoopanga selgem roll investeerimistegevuse järelevalves on vajalikud; kutsub CESRi üles viima lõpule riskimõõtmissüsteemide ühtlustamist ja hakkama tegelema likviidsuse juhtimisega;

29.   peab investorite usalduse tõstmiseks vajalikuks, et kõik kapitalifondidena asutatud fondivalitsejad ja kõik börsil noteeritud jaotusfondid alluksid nende asukohamaal kehtivatele ettevõtete juhtimise riiklikele eeskirjadele ning samuti ühenduse korporatiivhalduse alaste õigusaktide sätetele;

Fondi töötlemine

30.   tervitab selliseid algatusi nagu näiteks Euroopa fondi ja varahalduse assotsiatsiooni fonditöötluse standardimisrühma, Eurofi ning teised riikliku tasandi algatused fondide töötlemise tõhususe suurendamiseks; märgib siiski, et seni tehtud edusammud ei ole piisavad; usub, et komisjon peaks võtma meetmeid, kui valdkonnas ei tehta olulisi edusamme elektroonilise ja standarditud fonditöötluse suurema kasutamise osas 2009. aasta lõpuks;

31.   juhib tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega turustajate ning piiratud piiriülese tegevusega turustajate raskustele üleminekul automatiseeritud ja standarditud lahendustele;

32.   märgib, et normeeritud arveldustähtajad võiksid olla stiimuliks, et automatiseerida, lihtsustada ja selgitada rohkem korralduste töötlemist ning vähendada veamäärasid;

33.   märgib ideed luua normeeritud protsess, et lihtsustada juurdepääsu usaldusväärsetele ja normeeritud andmetele piiriüleste fondide kohta, mida vajaduse korral täiendab näiteks Euroopa fondide võrdlusandmebaas staatiliste andmetega, nagu näiteks prospekti ja töötluse andmed; rõhutab järelevalve vajadust andmete ajakohastamise ja usaldusväärsuse tagamiseks;

Depoopank

34.   avaldab kahetsust, et mitte kõik liikmesriigid ei luba ELi krediidiasutuste filiaalidel tegutseda depoopangana, isegi kui nad on ELi tasandil reguleeritud vastavalt ELi finantsteenuste õigusaktidele; palub komisjonil seetõttu võtta avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi läbivaatamise raames vastu vajalikke õigusakte, et krediidiasutuste filiaalid saaksid tegutseda depoopangana, ja täpsustada tõhusa järelevalvekoostöö viisid;

35.   usub, et depoopanga funktsioonide mõiste ühtlustamine võib aidata kaasa paremale mõistmisele ja koostööle reguleerijate vahel ning tagab investorikaitse sobiva taseme kogu Euroopas; tunnistab siiski, et riikidevahelisi erinevusi on raske ületada, eelkõige seoses asjaõigusega, vastutuse tingimustega ja maksejõuetuse korral kohaldatava kaitse eeskirjadega; nõuab nende õiguslike tõkete edasist analüüsimist, mis tuleks kõrvaldada, et saavutada depoopanga funktsioonide ühtlustamine, võttes arvesse olemasolevaid uurimistulemusi depoopankade erinevate rollide ja kohustuste kohta liikmesriikides;

36.   rõhutab, et depoopanga pass tuleks kasutusele võtta üksnes pärast seda, kui depoopanga roll ja kohustused on täielikult ühtlustatud; rõhutab, et enne mis tahes otsuse vastuvõtmist tuleb hoolikalt uurida vastastikust mõju depoopanga passi, fondivalitseja passi, fondi ja reguleerija vahel;

37.   nõuab, et komisjon peaks uurima väga keeruliste toodete (nt tuletisinstrumentide, sealhulgas krediidituletisinstrumentide ja indeksite, sealhulgas riskifondide indeksite) laialdase kasutamise mõju depoopanga järelevalvefunktsiooni tõhususele;

Lamfalussy protsess

38.   rõhutab, et on tähtis tagada rakendusinstrumentide valik vastavalt aluseks oleva esimese tasandi õigusakti sisule ja eesmärkidele; palub komisjonil esitada õiguslik alus esimesel tasandil rakendusdirektiivide ja teisel tasandil rakendusmääruste kasutamiseks; viitab vajadusele rakendada uut korda koos kõikide teise tasandi meetmete järelevalvega;

Riskifondid

39.   viitab tõenditele, mille kohaselt alternatiivsed investeerimisvõimalused nagu riskifondid, mille potentsiaalset süsteemset mõju siiani õigesti ei mõisteta, põhjustavad sageli turu suuremat likviidsust, riski hajumist, eriti traditsiooniliste portfellide puhul ja suuremat konkurentsi turutegijate ja vahendajate vahel ning ühtlasi kasulikke kõlblikkuse uuringuid, mille tulemuseks on suurenenud teabevahetus ja tõhusam hinnakujundus;

40.   on seisukohal, et läbipaistvus ja teabe avalikustamine investoritele ja järelevalveasutustele on äärmiselt oluline ning loodab, et tulevased Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) ettepanekud toovad sellega seoses rohkem selgust, nõuab tungivalt, et tööstus lepiks valdkonna tegevusjuhendis kokku portfelli väärtuse hindamise, riskijuhtimissüsteemide, tasude struktuuri läbipaistvuse ja investeerimisstrateegiate tõhusama ülevaate osas; palub, et komisjon osaleks kõnealuses diskussioonis (nt G8 raames) aktiivsemalt;

41.   on veendunud, et jaeinvestorite juurdepääsu riskifondidele ei tohi iseenesest keelata; kuid toob välja, et riskifondide ja nende tegevuse sageli kerget regulatsiooni arvesse võttes peaks jaeinvestorite juurdepääs olema võimalik üksnes rangelt rangetel tingimustel; rõhutab, et investorite selge kõlblikkuse kriteerium ja tehingu osapoolte osaluse reguleerimine on äärmiselt oluline; rõhutab samal ajal, et finantsinstrumentide turgude direktiiviga reguleeritavaid üksusi kontrollitakse jaotamise sobivuse ja asjakohasuse osas, et koostada sätted pahatahtliku müügi vastu;

42.   on seisukohal, et finantsstabiilsuse küsimusi on vaja käsitleda globaalsel tasandil tõhustatud koostöö abil järelevalveasutuste ja keskpankade vahel rahvusvahelistes organites nagu IOSCO ning samuti korrapärase dialoogi abil valitsuste ja seadusandjate vahel; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa Keskpank ja CESR mängiks aktiivset rolli dialoogi soodustamisel ja vajaduse korral asjakohaste meetmete kohta ettepanekute tegemisel;

43.   usub, et riskifondid võivad aidata tugevdada ühingujuhtimise tava, suurendades nende investorite hulka, kes kasutavad aktiivselt ja teadlikult oma aktsiatest tulenevaid õigusi; kuid tunneb muret, et mõned riskifondid võivad tõsta oma hääleõigust väheste kuludega mitmesuguste mehhanismide abil nagu näiteks aktsiate laenamine; tunnistab, et aktsiate laenamist ei kasutata üksnes riskifondides; soovitab, et komisjon uuriks selle sätte otstarbekohasust ja rakendatavust, mille kohaselt, kui aktsiaid hoitakse investori arvel, peab aktsiate laenamise leping sätestama laenaja õigust tühistada taotluse korral viivitamata oma osakud; kui tühistamist ei toimu, peaks laenajal olema õigus kasutada oma hääleõigust vastavalt laenuandja juhistele;

Erakapital

44.   on seisukohal, et erakapital on oluline alg-, kasvu- ja ümberkorraldamiskapitali allikas mitte üksnes suurte börsil noteeritud ettevõtete, vaid ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; kuid on ühtlasi teadlik juhtumitest, kus suurenenud võlamäärad tõid äriühingutele ja nende töötajatele kaasa olulisi riske kui juhtkond ei saanud enam maksekohustusi täita;

45.   rõhutab läbipaistvuse olulisust investorite ja järelevalveasutuste jaoks fondide kaasamise ja tasude osas, eriti kui selle tulemuseks on ettevõtte finantsvõimendus eraldi võetuna ning ettevõtte juhtimisalaste eesmärkide võimendumine, eelkõige suurte ettevõtete ümberkorraldamisel;

46.   usub, et tehingu osapoolte osaluse reguleerimine, samuti investorite kõlblikkuse selged kriteeriumid on äärmiselt olulised, et piirata jaeinvestorite osalust erakapitalis;

47.   tunnistab, et mõju tööhõivele on sageli avalik mure; märgib, et kättesaadavad andmed on liiga vastuolulised, et teha olulisi järeldusi erakapitali koondmõju kohta üldisele tööhõive tasemele; kutsub komisjoni üles teostama paremat analüüsi;

48.   on veendunud, et alternatiivsete investeeringute, nagu ühelt poolt riskifondide ja teiselt poolt erakapitali investeeringute finantsstabiilsusele, ettevõtte üldjuhtimisele, tarbijate valikule ja tarbijakaitsele ning ka tööhõivele avaldatava mõju paremaks mõistmiseks on vajalik põhjalikum analüüs; ootab nende mõjutajate uurimist tulevastes parlamendi raportites riskifondide ja erakapitali kohta, mis põhinevad 2007. aasta augustis tellitud uuringu tulemustel, soovitab, et need raportid peaks muu hulgas sisaldama järgmisi uurimistulemusi:

−   kas valdkonna tegevusjuhend on piisav, et edendada finantsstabiilsust ja investorite kaitset või on vajadus õiguslooja ning järelevalveasutuste aktiivsema tegevuse järele seoses avalikustamise nõuetega minimaalsete aruandlusnormide osas ja asjaomaste osalejate tegevuse reguleerimisel;

−   kas on huvi või isegi vajadust Euroopa alternatiivsete investeerimisvahendite märgendi järele ja kui on, siis milliste kriteeriumide alusel tuleks eristada erinevaid varaliike, mida selline ELi raamistik hõlmaks; ja

−   millistel tingimustel võimaldataks jaeinvestoritele juurdepääsu sellistele varaliikidele;

o
o   o

49.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20. (2) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35. (3) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9). (4) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 1). (5) ELT L 235, 23.9.2003, lk 10. (6) ELT L 9, 15.1.2003, lk 3. (7) ELT L 345, 19.12.2002, lk 1. (8) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 407. (9) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 257. (10) ELT L 241, 02.09.2006, lk 26. (11) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64. (12) EÜT L 225, 20.8.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129). (13) ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.