Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2007. aasta resolutsioon kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga (2007/2186(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelist kaubanduse ja koostöö raamlepingut(1);
– võttes arvesse konsultatsiooniettevõtte Copenhagen Economics ja prof J. F. Francoisi uuringut "Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahelise võimaliku vabakaubanduslepingu majanduslik mõju";
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Globaalne Euroopa: Konkurentsivõime maailmas – Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2006)0567);
– võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta(2) ja 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(3);
– võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ja Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta;
– võttes arvesse OECD 2007. aasta tööhõivestatistikat;
– võttes arvesse 4. oktoobril 2007. aastal Korea Vabariigi (edaspidi "Korea") ja Korea Demokraatliku Rahvavabariigi (edaspidi "Põhja-Korea") poolt vastu võetud deklaratsiooni Lõuna- ja Põhja-Korea suhete, rahu ja õitsengu saavutuste kohta;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0463/2007),
A. arvestades, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem, millega töötatakse välja asjakohased eeskirjad ja tagatakse nende järgimine, esindab jätkuvalt kõige kohasemat raamistikku õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ja edendamiseks;
B. arvestades, et EL peaks jätkuvalt seadma prioriteediks Doha arengukava tasakaalustatud tulemuse saavutamise, mis aitaks arengumaadel rahvusvahelises kaubandussüsteemis täielikult osaleda;
C. arvestades, et kahepoolsed ja piirkondadevahelised kaubanduslepingud võivad siiski täiendada WTO eeskirju, hõlmates selliseid küsimusi nagu sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, mille suhtes praegu on raske mitmepoolset kokkulepet saavutada;
D. arvestades, et Koreaga sõlmitav leping võib samuti käsitleda investeeringute ja teenusekaubanduse küsimusi, kuid peaks seda tegema viisil, mis tagab, et turu avamine ei kahjusta avalikke teenuseid ja kultuurilist mitmekesisust kaitsvaid Euroopa ega Korea eeskirju ega kahjusta avalikke teenuseid niisuguste lepingute ELi partnerriikides ega poliitilist ruumi, mis on vajalik sotisaal-, majandus- ja keskkonnapoliitika ühepoolseks kehtestamiseks nii ELis kui ka Koreas;
E. arvestades, et Korea majandus on maailma juhtivate seas ja sissetulek inimese kohta on võrdne keskmiste ELi liikmesriikide tasemega;
F. arvestades, et Koreas, mis OECD statistika kohaselt kuulub OECD kolme kõige suurema sissetulekute erinevuse ja sissetulekute erinevuste kõige suurema laienemisega liikme hulka, on vaesus endiselt lahendamata ja süvenev probleem; arvestades, et Korea asub OECD riikide seas, kes kulutavad vähem kui viis protsenti maksutulust sotsiaalkindlustusele, viimasel kohal, samas kui OECD keskmine on 43 protsenti;
G. arvestades, et Korea on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner väljaspool Euroopat ja EL oli 2006. aastal Korea suurim välisinvestor;
H. arvestades, et Korea on allkirjastanud vabakaubanduslepingud Ameerika Ühendriikide ja mitme muu juhtiva kaubanduspartneriga ning mitmete lepingute üle on tal läbirääkimised pooleli;
I. arvestades, et turulepääsu takistavad üha enam mitmesugused mittetariifsed tõkked, sealhulgas rahvusvaheliste normide ja standardite vastuvõtmata jätmine, mis on osaliselt vastutav ELi struktuurilise puudujäägi eest kahepoolsetes kaubandussuhetes;
J. arvestades, et uuringud näitavad, et ELi ja Korea vaheline leping võiks mõlemale poolele tuua olulist majanduslikku kasu, kuid et kõigi kaalutud stsenaariumide korral saaks kaks kolmandikku kasust Korea,
Üldküsimused
1. on seisukohal, et Doha arengukava edukas tulemus jääb ELi kaubanduse prioriteediks ja tunneks muret, kui kahepoolsed läbirääkimised Koreaga või muude partneritega ELi sellelt eesmärgilt kõrvale kallutaksid;
2. usub, et kahepoolsed läbirääkimised suurte kaubanduspartnerite või piirkondadega võivad olla kasulikuks täienduseks mitmepoolsetele reeglitele, tingimusel et need annavad tulemuseks ambitsioonikad, head lepingud, mis lähevad oluliselt kaugemale lihtsalt tollitariifide vähendamisest;
3. on seisukohal, et Korea majanduse suurus ja kiire kasv teeb Koreast sellise lepingu jaoks sobiva kandidaadi, kuid juhib tähelepanu olulistele probleemidele – sealhulgas olulistele mittetariifsetele tõketele –, millega tuleb tegeleda, et saavutada rahuldav kokkulepe;
4. usub, et leping, mis piirdub tariifide alandamisega, tooks üksnes lühiajalist kasu ning nõuab seega mittetariifsete tõkete kaotamist ning teenindussfääri avamist Koreas;
5. on seisukohal, et ükskõik milline Koreaga sõlmitav vabakaubandusleping peaks käsitlema nelja niinimetatud Singapuri teemat (välisinvesteeringud, konkurents, avalike hangete läbipaistvus ja kaubavahetuse soodustamine);
6. järeldab, et lepingu vastastikku kasulik sisu on palju tähtsam kui selle sõlmimise kiire ajakava, ja oleks seetõttu mures, kui kunstlikult seatud tähtajad annaksid tulemuseks lepingu, mis ei ole laiaulatuslik, ambitsioonikas ega hästi tasakaalustatud;
Jätkusuutlik areng
7. on seisukohal, et keskkonnasõbralike toodete tollimäärasid tuleks võrreldes muude kaupadega alandada kiiremini ja järsemalt; kutsub komisjoni ja Korea läbirääkijaid üles esitama selliste toodete selge määratlus; soovitab tungivalt, et niisugune määratlus arvestaks nõuetekohaselt kaupade tootmise keskkonnatingimustega;
8. avaldab kahetsust, et arvestades kavandatud läbirääkimiste ajakava, ei ole jätkusuutlikkuse mõju hindamist tehtud varasemas etapis; peab ülioluliseks, et jätkusuutlikkuse mõju hindamise tulemused avalikustatakse aegsasti enne lepingu allkirjastamist ja et võimaldatakse piisavalt aega ulatuslikuks avalikuks konsultatsiooniks, et jätkusuutlikkuse mõju hindamise tulemused saaksid mõjutada läbirääkimiste tulemusi; kutsub komisjoni üles konsulteerima Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kodanikuühiskonnaga, kas jätkusuutlikkuse mõju hindamise uuring soovitab leevendavaid nõudeid ja pidama vastavalt läbirääkimisi lõpliku vabakaubanduslepingu üle;
9. usub, et komisjoni ambitsioonikus turgude suurema avatuse osas peaks olema tasakaalustatud võrdselt ambitsioonika lähenemisviisiga jätkusuutlikule arengule; nõuab kindlalt ka, et peab olema erand reeglile, et juurdepääs Euroopa siseturule sõltub keskkonnakaitse standarditele vastavusest;
10. tervitab Ameerika Ühendriikide kongressi survel tugevamate sotsiaalkaitset ja keskkonda puudutavate klauslite sisseviimist hiljuti sõlmitud Ameerika Ühendriikide ja Korea vahelisse vabakaubanduslepingusse;
11. on seisukohal, et ELi läbirääkijad käsitlevad seda alusena, millelt lähtudes on võimalik edasi liikuda, eriti mis puudutab põhiliste ILO standardite ratifitseerimist ja jõustamist, Korea osalemist kliimamuutuse vastase võitluse korralduses pärast 2012. aastat ning ELi kehtivate keskkonnakaitsealaste standardite ja õigusaktide tunnustamist;
12. nõuab, et kõik Koreaga sõlmitavad lepingud sisaldaksid siduvaid sotsiaalvaldkonda käsitlevaid ja keskkonnaalaseid sätteid;
13. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama ja edendama kahepoolsete läbirääkimiste käigus Koreaga OECD hea ühingujuhtimise ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse juhtpõhimõtteid nii Korea ettevõtetele, kes tegutsevad Euroopas, kui ka Koreas asutatud Euroopa ettevõtetele;
14. on seisukohal, et ambitsioonikas jätkusuutliku arengu peatükk on mis tahes lepingu tähtis osa, kuid tuletab meelde, et lõppeesmärgiks on kokkulepitud standardite jõustamine; on arvamusel, et selleks peab kõnealuse peatüki suhtes kohaldatama standardset vaidluste lahendamine mehhanismi;
15. usub, et töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatest koosneval kaubanduse ja jätkusuutliku arengu foorumil võiks olla tähtis roll tagamaks, et turu suurema avamisega kaasneks ka keskkonna- ja sotsiaalsete standardite taseme tõus;
16. teeb ettepaneku, et tuleb luua mehhanism, mille abil ELi või Korea tunnustatud töövõtjate ja tööandjate organisatsioonid saaksid esitada meetmete võtmiseks taotlusi, mida töödeldakse kindla perioodi jooksul ning millega võivad kaasneda jätkuvad järelmeetmed ja läbivaatamise sätted, et säilitada surve töötajate õiguste rikkumise vastu;
Majandusharud
17. nõuab, et tooteid ja teenuseid hõlmava vabakaubanduslepingu sõlmimine Koreaga moodustaks tähtsa osa kahepoolsetel läbirääkimistel teadus- ja tehnikakoostöö ning intellektuaalomandi valdkonnas, edendaks energiatõhususe alast koostööd, püüaks võidelda kliimamuutuste vastu ja hõlmaks energiapoliitika teisi väliseid aspekte, tuumaenergiat, taastuvaid energiaallikaid ja Galileo programmi;
18. on seisukohal, et rahvusvaheliste normide ja märgistusnõuete mittejärgimine Korea poolt on suureks mittetariifseks tõkkeks, mis tekitab erilisi probleeme mootorsõiduki-, ravimi-, kosmeetika- ja elektroonikatööstusele; kutsub Korea valitsust üles andma rahuldavaid seletusi niisuguste lahknevuste kohta või vastasel juhul vabakaubanduslepingu läbirääkimiste käigus võtma endale kohustuse need eemaldada;
19. toetab komisjoni eesmärki abistada ELi farmaatsiatoodete ja meditsiiniliste vahendite eksportijaid, tagades Korea tervishoiusüsteemi suurema läbipaistvuse, kuid nõuab kindlalt, et kõnealune leping ei looks mingeid õiguslikke ega praktilisis tõkkeid Korea äriühingutele, kes kasutavad soodustussätteid, mis on sätestatud 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi poolt vastu võetud deklaratsiooni TRIPS-lepingu ja tervisekaitse kohta lõigetes 4 ja 5, et suurendada arenguriikide juurdepääsu ravimitele;
20. rõhutab, et vastastikuse tunnustamise leping tuleks kaasata ELi ja Korea vabakaubanduslepingusse, et eemaldada edaspidi kaubandustõkkeid, mida põhjustavad ebavajalikud dubleerivad menetlused Korea poolt, mis loovad takistusi oma tooteid Koreasse müüa soovivatele ELi äriühingutele erinevates tööstussektorites;
21. avaldab kahetsust selle üle, et Korea-poolne rahvusvaheliste normide mittejärgimine toob kaasa mittevajalikud, dubleerivad loomkatsed; on seisukohal, et leping peaks püüdma kindlustada, et ühe osapoole poolt heaks kiidetud teaduslikult tõestatud alternatiivid loomkatsetele peaksid olema vastuvõetavad ka teisele osapoolele;
22. tunneb muret, et ELi ja Korea vabakaubanduslepingul võib olla negatiivne mõju Euroopa mootorsõidukitööstusele; nõuab seega, et komisjon kaaluks strateegia väljatöötamist ELi imporditariifide järkjärguliseks kaotamiseks kaitsemeetmetega; soovitab, et tariifide järkjärguline kaotamine oleks seotud Korea-poolsete peamiste mittetariifsete tõkete kaotamisega;
23. märgib seoses mootorsõidukitööstusega, et Korea on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste normide kehtestamist, ja on seega andnud lubaduse standardnormide rakendamiseks; kutsub komisjoni üles nõudma nende kiiret rakendamist; samal ajal kutsub komisjoni üles nõudma, et ELi mootorsõidukeid, mis vastavad UNECE standarditele, saaks importida Koreasse täiendava testimise ja homologeerimiseta; on vastu sätetele, mis vabastavad Korea sõidukid saastevastastest heitmenormidest;
24. on seisukohal, et kuna ELil on ebameeldivad kogemused Korea laevaehitustööstusega, tuleks läbirääkimiste käigus pöörata sellele sektorile erilist tähelepanu;
25. on seisukohal, et läbirääkimiste käigus peaks komisjon arvestama ka nii Korea kui ka Euroopa põllumajandussektori muresid, eelkõige vabakaubanduslepingu võimaliku ebasoodsa mõju osas tundlikele asjassepuutuvatele toodetele;
26. peab piiritusjookide tollimaksude ülemmäärasid ja liigseid märgistusnõudeid läbirääkimiste prioriteediks; nõuab kohest meetmete võtmist, et võidelda mittetariifsete tõkete vastu puu- ja köögiviljade osas ning puuviljakonservide ülemääraselt kõrgete tariifide vastu; on seisukohal, et on äärmiselt oluline saavutada rahuldav tulemus geograafiliste tähistuste osas;
27. väljendab muret seoses raskustega, mis takistavad välismaa äriühingute pääsu Korea teenuste, sealhulgas panganduse, kindlustuse ja õigusabi, turule;
28. peab väga tähtsaks intellektuaalomandi õiguste tõhusat jõustamist, sealhulgas võltsimise ja piraatluse eest asjakohaste karistuste kehtestamise kaudu; on seisukohal, et kehtivate WTO eeskirjade raames tuleks kaasata kiire ja tõhus vaidluste lahendamise erimehhanism, et oleks võimalik adekvaatselt tegeleda nende ja muude ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisega; märgib, et praegused läbirääkimised Koreaga intellektuaalomandi õiguste kaitse teemal ei tohiks õõnestada poliitika õiguspäraseid eesmärke, näiteks juurdepääsu ravimitele, minnes TRIPS-lepingu kohustustest kaugemale, kuid peaks selle asemel julgustama intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide soodustussätete kasutamist;
29. nõuab tungivalt, et Korea kehtestaks helisalvestiste tootjatele õiguse avalikule esitamisele vastavalt 1961. aasta teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelisele konventsioonile (Rooma konventsioon), 1996. aasta Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) esituste ja fonogrammide lepingule ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/115/EÜ (rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas)(4);
30. kutsub Koread üles järgima täielikult WIPO "Interneti lepinguid" (1996. aasta WIPO autoriõiguse leping ja WIPO esituste ja fonogrammide leping), mis hõlmab ka täielikku õiguslikku tuge tehnoloogia kaitse meetmetele, mida kasutavad autoriõiguste valdajad, sealhulgas kõrvalehoidmise keelustamist; pakkuma helisalvestiste tootjatele ainuõigusi kõikidele levitusvormidele Internetis; töötama välja tulemusliku teavitus- ja mahavõtmismenetluse; tunnustama ajutiste koopiate kaitset ning piirama isiklikul otstarbel kopeerimise erandit digitaalvaldkonnas;
31. nõuab, et Korea tugevdaks internetipiraatluse vastast võitlust, suurendades soodustusi võrguteenuste pakkujate vahelisele koostööle piraatlusevastases võitluses; julgustades Auroriõiguste Kaitse Keskust võitlema järjepidevalt välismaiste õiguse valdajate tööde internetipiraatluse vastu; teostades uurimistoiminguid isikute suhtes, kes on seotud õigusvastaste veebilehtedega, serveritega, hoiustamisteenuste ja failide jagamise teenustega, ning neid vastutusele võttes;
32. rõhutab, et ükskõik milline Koreaga sõlmitav vabakaubandusleping peab hõlmama järgmisi punkte:
−
ühenduse päritoluõiguste parandamine ja lihtsustamine;
−
juba olemasolevate rahvusvaheliste normide ja standardite laiaulatuslik ühtlustamine uute standardite loomise asemel;
−
rangem andmete avalikustamise nõue ja parimate tavade edendamine eeskirjade sätestamisel;
−
riiklike toetusmehhanismide läbipaistvus ning olemasolevate mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine;
Põhja-Korea ja Kaesong
33. tervitab Kaesongi tööstuskompleksi rolli piirkondliku rahu ja julgeoleku edendamisel; usub siiski, et Kaesongi tööstuskompleksist pärinevate kaupade kaasamine vabakaubanduslepingusse tekitab tõsiseid õiguslikke ja tehnilisi probleeme;
34. soovitab, et komisjon uuriks tõsiselt, kuivõrd vabakaubandusleping ELiga saaks kaasa aidata Põhja- ja Lõuna-Korea vahelistele kaubandussuhetele;
35. rõhutab, et iga leping peaks sisaldama kohustust mitte alandada tööstandardeid välisinvesteeringute ligimeelitamiseks lepinguosaliste territooriumi mistahes osas, kaasa arvatud eksportkauba tootmise eritsoonides;
Muud küsimused
36. usub, et selleks, et näidata jätkuvat valmisolekut mitmepoolseteks läbirääkimisteks, peaks Korea olema valmis pakkuma vähimarenenud riikidele tollivaba ja kvoodivaba juurdepääsu, sarnaselt ELi algatuse "Kõik peale relvade" kavaga ning vastates täielikult samaväärsetele töö- ja keskkonnastandarditele;
Euroopa Parlamendi roll
37. on seisukohal, et lepingu õiguspärasus ja avalik vastuvõetavus eeldavad Euroopa Parlamendi tihedat kaasamist kõigis läbirääkimiste etappides ja võimalust Euroopa Parlamendile kokkulepitud teksti üle oma arvamust avaldada; eeldab, et komisjon ja nõukogu esitaksid kõnealuse lepingu vormis, mis nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule;
o o o
38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.