Veterinaarmeditsiinis kasutatavaid elektromeditsiiniseadmeid käsitleva nõukogu direktiivi 84/539/EMÜ kehtetuks tunnistamine ***I
185k
31k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/539/EMÜ veterinaarmeditsiinis kasutatavaid elektromeditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (KOM(2007)0465 – C6-0255/2007 – 2007/0168(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0465);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0255/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0431/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Mõõtühikud ***I
184k
31k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (KOM(2007)0510 – C6-0277/2007 – 2007/0187(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0510);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0277/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0430/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Direktiivi 2003/54/EÜ muutmine seoses Eestiga ***I
184k
30k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/54/EÜ seoses teatavate sätete kohaldamisega Eesti suhtes (KOM(2007)0411 – C6-0230/2007 – 2007/0141(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0411);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 251, artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95, mille kohaselt komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0230/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0440/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
EÜ ja Egiptuse vaheline teadus- ja tehnikaalane koostööleping *
188k
32k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöölepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0352 – C6-0247/2007 – 2007/0124(CNS))
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0352);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013);(1)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 170 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0247/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0429/2007),
1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Egiptuse Araabia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.
Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus) *
191k
32k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (14320/2007 – C6-0411/2007 – 2007/0820(CNS))
– võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (14320/2007);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2007)0364);
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;(1)
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta;(2)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 279, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0411/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni kirja (A6–0465/2007),
1. kiidab heaks nõukogu määruse eelnõu;
2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb teksti oluliselt muuta;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Liibanonile makromajanduslikku finantsabi (KOM(2007)0476 – C6-0290/2007 – 2007/0172(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0476);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0290/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0452/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus - 1 (uus)
(-1) Euroopa Liidu huvides on tugevdada Liibanoni suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja sõltumatust, vabastada riik välisest sekkumisest ning tugevdada riigi seaduslikku ja demokraatlikku valitsust.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus - 1 a (uus)
(-1 a) Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on silmapaistev roll uues ÜRO ajutiste relvajõudude missioonis Liibanonis ning nad on võtnud endale kohustuse rakendada täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1701 (2006), mille eesmärk on piirkonnas stabiilse olukorra saavutamine ja 2006. aasta suvel Liibanonis konfliktini viinud põhjustele pikaajalise lahenduse leidmine.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 1 a (uus)
(1 a)Liibanoni huvides on leida õige tasakaal konfliktijärgsete kulude, ülesehitustööde, ülemäärase võla ja sotsiaalsete vajaduste vahel, pöörates erilist tähelepanu haridus- ja koolitussektorile ning vaesuse vastu võitlemisele.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 2
(2) Liibanon ühelt poolt ning Euroopa Ühendus ja tema liikmesriigid teiselt poolt sõlmisid assotsiatsioonilepingu, mis jõustus 1. aprillil 2006.
(2) Liibanon ühelt poolt ning Euroopa Ühendus ja tema liikmesriigid teiselt poolt sõlmisid Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerluse raames assotsiatsioonilepingu, mis jõustus 1. aprillil 2006.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4
(4) Liibanoni ja Euroopa Liidu vaheliste suhete arendamise aluseks on Euroopa naabruspoliitika, mille eesmärk on tagada sügavam majanduslik integratsioon. Euroopa Liit ja Liibanon on kokku leppinud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava suhtes, milles on seatud ELi ja Liibanoni vaheliste suhete ja seonduvate meetmete eesmärgid keskpikas perspektiivis.
(4) Liibanoni ja Euroopa Liidu vaheliste suhete arendamise aluseks on ka Euroopa naabruspoliitika (ENP), mille eesmärkide hulka kuulub majandusliku integratsiooni tugevdamine. Sellega seoses leppisid Euroopa Liit ja Liibanon 2007. aasta jaanuaris kokku tegevuskava, milles määratletakse nende suhete ja seonduvate meetmete eesmärgid keskpikas perspektiivis.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 4 a (uus)
(4 a)Eriti on 19. jaanuaril 2007. aastal vastu võetud nimetatud tegevuskava on märkimisväärselt kaasa aidanud olukorra stabiliseerimisele riigis.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 4 b (uus)
(4 b)Käesoleva otsusega kavandatud erakorraline makromajanduslik finantsabi on veelgi hädavajalikum seetõttu, et Euroopa naabruse ja partnerluse rahastamisvahendi valdkondlike reformide vahendid saavad Liibanonile kättesaadavaks alles alates 2009. aastast. Kavandatud erakorraline makromajanduslik finantsabi täidab selle lünga, sest see on kättesaadav ajavahemikul 2007–2009 ja see avaldab viivitamatult mõju Liibanoni maksebilansile. Seetõttu tuleks vastastikuse mõistmise memorandumis ette näha, et mõlema meetme vastastikune täiendavus oleks tagatud.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 4 c (uus)
(4 c)2006. aasta sõja makromajanduslik mõju Liibanoni majandusele ja pikaleveninud poliitilise kriisi kahjulik mõju riigi kestvalt nõrgale ja haprale institutsioonilisele süsteemile suurendavad vajadust rahvusvahelise finantsabi järele, mida nähti osaliselt ette 2007. aasta jaanuaris peetud rahvusvaheliste rahastajate Liibanoni toetuskonverentsil (Pariisi III konverents). Seega on käesoleva otsusega kavandatav makromajanduslik finantsabi osa Euroopa Liidu kohustustest Liibanoni suhtes ning seda tuleks rakendada viivitamata.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 8 a (uus)
(8 a)Konflikt Iisraeliga 2006. aasta suvel ja varasema majanduspoliitika kumulatiivne mõju on põhjustanud tõsise majandus- ja finantskriisi, mis nõuab kiiret tegutsemist.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 8 b (uus)
(8 b)Euroopa Liidu makromajanduslik finantsabi ei peaks mitte üksnes täiendama Bretton Woodsi institutsioonide programme ja vahendeid, vaid tagama ELi osaluse lisandväärtuse.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 8 c (uus)
(8 c)Ühendus peaks tagama, et ELi makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas välistegevuse erinevate valdkondade meetmete ja muude asjaomaste ühenduse poliitikatega. Poliitika määratlemisel, kaasa arvatud vastastikuse mõistmise memorandum ning toetusleping, ning selle rakendamisel tuleb tagada järjekindlus.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 8 d (uus)
(8 d)Ühendus peaks samuti tagama, et ELi makromajanduslik finantsabi on erakorraline ja ajaliselt piiratud, täiendab Bretton Woodsi institutsioonide, kahepoolsete rahastajate ja Pariisi Klubi võlausaldajate antavat abi, sõltub selgelt kindlaksmääratud tingimustest, kaasa arvatud poliitilised eeltingimused, ning et seda pettuste ja finantsrikkumiste ärahoidmiseks hoolikalt jälgitakse ja hinnatakse.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 9
(9) Finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädeva institutsiooni volitusi.
(9) Kõnealust finantsabi tuleks anda üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et Liibanoni ametiasutustega kokku lepitud tingimused on nõuetekohaselt täidetud. Vastastikuse mõistmise memorandumis ning toetuslepingus sätestatavad tingimused, mille alusel erakorralise abi osamakseid tehakse, peaksid sisaldama konkreetseid eesmärke, mis tuleb saavutada järgmistes valdkondades: riigi rahanduse suurem läbipaistvus ja jätkusuutlikkus, makromajanduslike ja eelarveliste prioriteetide kohaldamine ning rahvusvaheliste demokraatlike ja inimõigustealaste normide ja õigusriigi aluspõhimõtete täielik järgimine. Osamaksete tegemise aluseks peaksid olema tegelikud edusammud eespool nimetatud eesmärkide saavutamisel.Ühenduse finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädeva institutsiooni volitusi.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 9 a (uus)
(9 a)Euroopa Liidu tugev rahaline ja poliitiline toetus peaks sõltuma Liibanoni edust ehitada üles riik, kellel on kogu oma territooriumil täielik suveräänsus, Liibanoni majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning demokratiseerimisprotsesside tugevdamisest riigis.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 10
(10) Kõnealust abi peaks haldama komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega.
(10) Kõnealust abi peaks haldama komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega ja Euroopa Parlamendiga.
Muudatusettepanek 16 Artikli 1 lõike 1 esimene lõik
1. Ühendus annab Liibanonile kuni 80 miljonit eurot finantsabi, et toetada Liibanoni sõjajärgseid ülesehitustöid ja majanduse jätkusuutikku taastamist ning seeläbi leevendada valitsuse majandusprogrammi rakendamisel tekkivaid rahalisi raskusi.
1. Ühendus annab Liibanonile kuni 80 miljonit eurot erakorralist finantsabi, et toetada Liibanoni sõjajärgseid ülesehitustöid ja majanduse jätkusuutikku taastamist, leevendada seeläbi valitsuse majandusprogrammi rakendamisel tekkivaid rahalisi raskusi ning vältida Liibanoni kaubandusbilansi ja maksebilansi jooksevkonto halvenemist.
Muudatusettepanek 17 Artikli 1 lõige 2
2. Ühenduse finantsabi andmist haldab komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega ning järgides Rahvusvahelise Valuutafondi ja Liibanoni vahel sõlmitud kokkuleppeid.
2. Ühenduse finantsabi andmist haldab komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega ning järgides Rahvusvahelise Valuutafondi ja Liibanoni vahel sõlmitud kokkuleppeid. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti majandus- ja rahanduskomitee menetlustest ning esitab Euroopa Parlamendile asjaomased dokumendid.
Muudatusettepanek 18 Artikli 1 lõige 3
3. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi maksimaalselt ühe aasta võrra pikendada.
3. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse jõustumist.
Muudatusettepanek 19 Artikli 2 lõige 1
1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Liibanoni ametiasutustega kokku finantsabiga seotud majanduspoliitikas ja finantstingimustes, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis ning toetus- ja laenulepingus. Kõnealused tingimused on kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud kokkulepetega.
1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega ning Euroopa Parlamendiga konsulteerimist Liibanoni ametiasutustega kokku finantsabiga seotud majanduspoliitikas ja finantstingimustes, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis ning toetus- ja laenulepingus. Kõnealused tingimused on kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud kokkulepetega. Vastastikuse mõistmise memorandum ning toetusleping esitatakse viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Käesolevas lõikes osutatud tingimused sisaldavad konkreetseid eesmärke järgmistes valdkondades: riigi rahanduse suurem läbipaistvus ja jätkusuutlikkus, makromajanduslike ja eelarveliste prioriteetide kohaldamine ning rahvusvaheliste demokraatlike ja inimõigustealaste normide ja õigusriigi aluspõhimõtete täielik järgimine. Nende eesmärkidega julgustatakse samuti majandus- ja sotsiaalpoliitika rakendamist, mis on suunatud vaesuse kaotamisele ning hariduse ja tervise edendamisele. Kavandatud makromajandusliku finantsabi osamaksete tegemise aluseks on tegelikud edusammud eespool nimetatud eesmärkide saavutamisel. Läbipaistvuse ja vastutuse suurendamise eesmärgil avalikustatakse Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi andmise tingimused.
Muudatusettepanek 20 Artikli 2 lõige 2
2. Ühenduse finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon Liibanoni rahastamiskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, mis on oluline ühenduse finantsabi seisukohast.
2. Ühenduse finantsabi kasutamise ajal kontrollib komisjon põhjalikult Liibanoni rahastamiskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, mis on oluline ühenduse finantsabi seisukohast.
Muudatusettepanek 21 Artikli 2 lõige 3
3. Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas Liibanoni majanduspoliitika on kooskõlas käesoleva abi eesmärkidega ja kas kokkulepitud majanduspoliitikat ja finantstingimusi täidetakse nõuetekohaselt. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd Bretton Woodsi institutsioonidega ja vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.
3. Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas Liibanoni majanduspoliitika on kooskõlas käesoleva abi eesmärkidega ja kas kokkulepitud majanduspoliitikat ja finantstingimusi täidetakse nõuetekohaselt. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd Bretton Woodsi institutsioonidega ja vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega ning Euroopa Parlamendiga.
Muudatusettepanek 22 Artikli 2 lõige 3 a (uus)
3 a.Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist võib komisjon kohandada käesoleva otsusega kavandatud erakorralise makromajandusliku finantsabi andmist Liibanoni poliitilise arenguga, pidades alati meeles, kui tähtis on parandada riigi stabiilsust ja mitte süvendada veelgi sisekriisi.
Muudatusettepanek 23 Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2 a Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist võib komisjon käesoleva erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise peatada, kui Liibanoni poliitilise olukorra halvenemine muudab finantsabi eesmärkide täitmise faktiliselt võimatuks või kui ilmneb, et on tõsiselt rikutud rahvusvahelisi demokraatlikke ja inimõigustealaseid norme ja õigusriigi aluspõhimõtteid.
Muudatusettepanek 24 Artikli 3 lõige 1
1. Komisjon eraldab ühenduse finantsabi Liibanonile maksimaalselt kolme osamaksena.
1. Komisjon eraldab ühenduse finantsabi Liibanonile kolme osamaksena.
Muudatusettepanek 25 Artikli 3 lõige 4
4. Summad kantakse üle Banque du Libani üksnes Liibanoni rahastamisvajaduse rahuldamiseks.
4. Summad kantakse üle Banque du Libanile üksnes Liibanoni rahastamisvajaduse rahuldamiseks ja kirjendatakse rubriigi all "Erakorraline finantsabi Euroopa Liidult".
Muudatusettepanek 26 Artikkel 4
Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja selle rakenduseeskirjadele. Liibanoni ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ning toetus- ja laenulepingus sätestatakse Liibanoni võetavad asjakohased meetmed käesoleva abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti teostatav kontroll koos õigusega viia läbi kohapealset kontrolli ja inspekteerimist ning vajaduse korral Euroopa Kontrollikoja teostatav kohapealne audit.
Ühenduse finantsabi rakendamine toimub vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja selle rakenduseeskirjadele. Liibanoni ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ning toetus- ja laenulepingus sätestatakse Liibanoni rakendatavad konkreetsed meetmed käesoleva abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks. Haldamise ja rahaliste vahendite väljamaksmise suurema läbipaistvuse tagamiseks sätestatakse samuti komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti teostatav kontroll koos õigusega viia läbi kohapealset kontrolli ja inspekteerimist ning vajaduse korral Euroopa Kontrollikoja ning asjaosaliste nõusolekul sõltumatute välisaudiitorite teostatav kohapealne audit.
Muudatusettepanek 27 Artikkel 5
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, milles antakse hinnang käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes käsitletakse seost artikli 2 lõikes 1 sätestatud poliitikatingimuste, Liibanoni majandusliku ja eelarvelise tulemuslikkuse ning komisjoni otsuse vahel maksta välja abi osamaksed.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, milles antakse hinnang käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes käsitletakse seost artikli 2 lõikes 1 sätestatud poliitikatingimuste, Liibanoni majandusliku ja eelarvelise tulemuslikkuse ning komisjoni otsuse vahel maksta välja abi osamaksed.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5 a Hiljemalt kahe aasta pärast alates käesoleva otsusega ettenähtud finantsabi rakendamisperioodi lõppemisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelhindamise aruande.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 6
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja kehtib sellele järgneva kahe aasta vältel.
Euroopa järelevalvekorraldus kohtueelsetes menetlustes *
332k
116k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides (KOM(2006)0468 – C6-0328/2006 – 2006/0158(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2006)0468);
– võttes arvesse ELi lepingu artikli 31 lõike 1 punkte a ja c ning artikli 34 lõike 2 punkti b;
– võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0328/2006);
– võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0428/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;
3. juhib komisjoni tähelepanu vajadusele kohandada Euroopa vahistamismääruse vahistamis- ja tagasisaatmiskorda, et see hõlmaks kõiki juhtumeid, kus kahtlustatav isik tuleb pärast Euroopa järelevalvekorralduse rikkumist saata tagasi kohtuistungi toimumise riiki;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
5. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepaneku oluliselt muuta;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5
(5) Et vältida tarbetuid kulutusi ja raskusi, mis kaasnevad kahtlustatava isiku transportimisega eelistungite või kohtuistungi toimumise kohta, tuleks liikmesriikidel lubada videoühenduste kasutamist.
(5) Et vältida tarbetuid kulutusi ja raskusi, mis kaasnevad kahtlustatava isiku transportimisega eelistungite või kohtuistungi toimumise kohta, tuleks liikmesriikidel lubada menetluse kasutamist, mis on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi 29. mai 2000. aasta konventsiooni1 artiklis 10. ________________________ 1EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1.
Muudatusettepanek 2 Lõige 6 a (uus)
(6 a)Euroopa järelevalvekorralduse rikkumise korral võib väljaandev asutus otsustada välja anda Euroopa vahistamismääruse kahtlustatava isiku üleandmiseks järelevalvekorralduse välja andnud riigile. Sellistel asjaoludel, mis peaksid rangelt piirduma käesoleva raamotsuse kohaldamisega, hõlmab raamotsus 2002/584/JSK kõiki süütegusid, millega seoses Euroopa järelevalvekorraldus võidakse välja anda.
Muudatusettepanek 3 Artikli 1 esimene lõik
Käesoleva raamotsusega kehtestatakse Euroopa järelevalvekorraldus ja kohtueelse üleandmise menetlused liikmesriikides.
Käesoleva raamotsusega kehtestatakse Euroopa järelevalvekorraldus.
Muudatusettepanek 4 Artikli 1 teine lõik
Euroopa järelevalvekorraldus on kohtuotsus, mille on väljastanud liikmesriigi pädev asutus mitteresidendist kahtlustatava isiku kohta, et võimaldada kõnealuse isiku tagasipöördumine oma elukohaliikmesriiki tingimusel, et ta täidab järelevalvemeetmeid, mille eesmärk on tagada õigeaegne õigusemõistmine ja eelkõige kahtlustatava ilmumine järelevalvekorralduse välja andnud liikmesriigis toimuvale kohtuistungile.
Euroopa järelevalvekorraldus on kohtuotsus, mille on väljastanud liikmesriigi pädev asutus mitteresidendist kahtlustatava isiku kohta, et võimaldada kõnealuse isiku tagasipöördumine oma senisesse seaduslikku ja tavapärasesse elukohaliikmesriiki või mis tahes muusse liikmesriiki, kui kahtlustatav seda peaks soovima ja kui asjaomane liikmesriik on selleks andnud oma nõusoleku, tingimusel, et ta täidab järelevalvemeetmeid, mille eesmärk on tagada õigeaegne õigusemõistmine ja eelkõige kahtlustatava ilmumine järelevalvekorralduse välja andnud liikmesriigis toimuvale kohtuistungile.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 3
Artikkel 3 Euroopa järelevalvekorralduse täitmise kohustus Liikmesriigid täidavad Euroopa järelevalvekorraldusi vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 6 Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4 a
Kulud
1.Järelevalvekorraldust täideviiva riigi territooriumil kannab Euroopa järelevalvekorralduse täitmisega seotud kulud kõnealune liikmesriik.
2.Kõik muud kulud kannab Euroopa järelevalvekorralduse välja andnud riik.
Muudatusettepanek 7 Artikli 5 lõige 1
1. Euroopa järelevalvekorraldust tohib välja anda väljaandev asutus pärast seda, kui ta on teavitanud kahtlustatavat isikut kõikidest kohustustest, mis talle pannakse vastavalt artiklile 6, ning kõikidest tagajärgedest, eelkõige artiklites 17 ja 18 sätestatud tagajärgedest.
1. Pärast Euroopa järelevalvekorralduse välja andmist teavitab väljaandev asutus kahtlustatavat isikut temale arusaadavas keeles kõikidest kohustustest, mis talle pannakse vastavalt artiklile 6, ning kõikidest tagajärgedest, eelkõige artiklites 17 ja 18 sätestatud tagajärgedest.
Muudatusettepanek 8 Artikli 6 lõike 1 teine lõik
Õigusemõistmise takistamist või kuritegelikus tegevuses osalemist võidakse käsitleda Euroopa järelevalvekorralduse rikkumisena.
Õigusemõistmise takistamist või kuritegelikus tegevuses osalemist käsitletakse Euroopa järelevalvekorralduse rikkumisena.
Muudatusettepanek 9 Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik
Väljaandev asutus võib kahtlustatavale isikule panna järgmisi kohustusi:
Väljaandev asutus võib kahtlustatavale isikule panna järgmisi kohustusi:
(a) osaleda eelistungitel, milles käsitletakse tema süütegu(sid), või
(a) osaleda eelistungitel, milles käsitletakse tema süütegu(sid), või
(b) ilma loata mitte siseneda väljaandva riigi teatavatesse kohtadesse või
(b) ilma loata mitte käia väljaandva riigi või täideviiva riigi teatavates kohtades või territooriumi osades või
(c) hüvitada kulud, mis on seotud tema kohaletoimetamisega eelistungile või kohtuistungile.
Muudatusettepanek 10 Artikli 6 lõike 1 kolmanda lõigu punkt c a (uus)
(c a) teavitada väljaandvat asutust mis tahes elukohamuutusest täideviivas liikmesriigis.
Muudatusettepanek 11 Artikli 6 lõike 2 punkt c
(c) loovutada täideviivale asutusele oma pass(id) või muud isikut tõendavad dokumendid;
välja jäetud
Muudatusettepanek 12 Artikli 6 lõike 2 punkt e
(e) olla kindlaksmääratud aegadel oma kindlaksmääratud töökohas täideviivas riigis;
(e) olla kindlaksmääratud aegadel oma kindlaksmääratud töökohas, teenistuskohas jne täideviivas riigis;
Muudatusettepanek 13 Artikli 6 lõike 2 punkt g a (uus)
(g a) vältida kontakti konkreetsete isikute või esemetega;
Muudatusettepanek 14 Artikli 6 lõike 2 punkt h
(h) läbida kindlaksmääratud ravi.
(h) läbida kindlaksmääratud ravi kahtlustatava isiku nõusolekul;
Muudatusettepanek 15 Artikli 6 lõike 2 punkt h a (uus)
(h a) alluda elektroonilisele järelevalvele.
Muudatusettepanek 16 Artikli 6 lõige 2 a (uus)
2 a.Iga liikmesriik teavitab käesoleva raamotsuse ülevõtmisel nõukogu peasekretariaati kohustustest, mida ta lisaks lõikes 1 ja 2 osutatutele on valmis jälgima. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.
Muudatusettepanek 17 Artikli 6 lõige 3
3. Kõik kohustused, mille väljaandev asutus on kehtestanud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1–3, tuleb esitada Euroopa järelevalvekorralduses.
3. Kõik kohustused, mille väljaandev asutus on kehtestanud kooskõlas lõigetega 1 ja 2 tuleb esitada Euroopa järelevalvekorralduses.
Muudatusettepanek 19 Artikli 6 lõike 4 esimene a lõik (uus)
Esimeses lõigus osutatud muudatused on üksnes tehnilist laadi ja nendega ei kehtestata kahtlustatavale isikule lisakohustusi.
Muudatusettepanek 20 Artikli 8 lõige 1 a (uus)
1 a.Kahtlustatava isiku nõudmisel edastatakse Euroopa järelevalvekorralduse täideviimine mis tahes muule liikmesriigile, mille pädev asutus on selliseks edastamiseks oma nõusoleku andnud.
Muudatusettepanek 21 Artikli 10 lõige 1
1. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör keeldub järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest, kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet.
1. Korralduse saanud riigi pädev asutus keeldub järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest, kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet.
Muudatusettepanek 22 Artikli 10 lõike 2 sissejuhatus
2. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör võib keelduda Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest kas ühel või mitmel allpool esitatud põhjusel:
2. Korralduse saanud riigi pädev asutus võib keelduda Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamisest ja täitmisest kas ühel või mitmel allpool esitatud põhjusel:
Muudatusettepanek 23 Artikli 12 lõige 1
1. Korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör otsustab võimalikult kiiresti, kuid igal juhul viie päeva jooksul pärast Euroopa järelevalvekorralduse saamist, kas järelevalvekorraldust tunnustada ja täita või tugineda mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustele. Korralduse saanud riigi pädev asutus teavitab kõnealusest otsusest järelevalvekorralduse väljaandnud asutust mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.
1. Korralduse saanud riigi pädev asutus otsustab võimalikult kiiresti, kuid igal juhul viie päeva jooksul pärast Euroopa järelevalvekorralduse saamist, kas järelevalvekorraldust tunnustada ja täita või tugineda mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustele. Korralduse saanud riigi pädev asutus teavitab kõnealusest otsusest järelevalvekorralduse väljaandnud asutust mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.
Muudatusettepanek 24 Artikli 12 lõige 3
3. Kui Euroopa järelevalvekorraldus ei ole täielik, võib korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör järelevalvekorralduse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse vastuvõtmist edasi lükata kuni selle lõpliku vormistamiseni järelevalvekorraldust väljaandva asutuse poolt.
3. Kui Euroopa järelevalvekorraldus ei ole täielik, võib korralduse saanud riigi pädev asutus järelevalvekorralduse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse vastuvõtmist edasi lükata kuni selle lõpliku vormistamiseni järelevalvekorraldust väljaandva asutuse poolt.
Muudatusettepanek 25 Artikli 12 lõige 4
4. Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 lükatakse Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamine ja täitmine edasi, esitab korralduse saanud riigi kohus, kohtunik, uurija või prokurör viivitamata väljaandva riigi pädevale asutusele edasilükkamise põhjusi käsitleva aruande mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.
4. Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 lükatakse Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamine ja täitmine edasi, esitab korralduse saanud riigi pädev asutus viivitamata väljaandva riigi pädevale asutusele edasilükkamise põhjusi käsitleva aruande mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend.
Muudatusettepanek 26 Artikli 12 lõige 4 a (uus)
4 a.Väljaandev asutus teavitab kahtlustatavat isikut Euroopa järelevalvekorralduse tunnustamisel või täitmisel tekkivatest mis tahes viivitustest.
Muudatusettepanek 27 Artikli 13 lõige 4
4. Kahtlustataval isikul on õigus taotleda väljaandvalt riigilt ärakuulamist vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita väljaandva asutusega kokkulepitud asjakohaste video- ja telefoniühenduste kasutamise kaudu (selgituste andmine video- või telefonikonverentsi käigus). Lisaks peab järelevalvekorraldust väljaandev asutus täideviiva asutusega nõu Euroopa järelevalvekorralduse läbivaatamise küsimustes.
4. Kahtlustataval isikul on õigus taotleda väljaandvalt riigilt ärakuulamist vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahelise menetluse abil, mis on sätestatud 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 10. Lisaks peab järelevalvekorraldust väljaandev asutus täideviiva asutusega nõu Euroopa järelevalvekorralduse läbivaatamise küsimustes.
Muudatusettepanek 28 Artikli 17 lõige 4
4. Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist on kahtlustataval isikul õigus ärakuulamisele väljaandva asutuse juures vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahel kokkulepitud asjakohaste video- ja telefoniühenduste kasutamise kaudu (ärakuulamine video- või telefonikonverentsi käigus). Lisaks tuleb väljaandval asutusel pidada nõu täideviiva asutusega.
4. Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist on kahtlustataval isikul õigus ärakuulamisele väljaandva asutuse juures vastavalt väljaandva riigi õigusele. Seda nõuet võib täita täideviiva ja väljaandva asutuse vahelise menetluse abil, mis on sätestatud 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 10. Lisaks tuleb väljaandval asutusel pidada nõu täideviiva asutusega.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 18
Kahtlustatava isiku vahistamise ja üleandmise tingimused
Kahtlustatava isiku vahistamine ja üleandmine
1. Kui väljaandev asutus otsustab, et kahtlustatav isik tuleb vahistada ja väljaandvale riigile üle anda, kuulab kahtlustatava isiku üle selle liikmesriigi õigusasutus, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati.
1. Kui väljaandev asutus otsustab, et kahtlustatav isik tuleb vahistada ja väljaandvale riigile üle anda, annab ta välja Euroopa vahistamismääruse kooskõlas raamotsuse 2002/584/JSK sätetega.
2. Kui kahtlustatav isik on üleandmisega nõus, annab liikmesriik, kelle territooriumil kahtlustatav isik vahistati, kõnealuse isiku viivitamatult väljaandvale riigile üle.
2. Vaatamata nimetatud raamotsuse artikli 2 lõikele 1 võib Euroopa vahistamismääruse sellisel juhul välja anda ja kahtlustatava isiku väljaandvale riigile üle anda seoses kõigi süütegudega, mille eest Euroopa järelevalvekorralduse võib välja anda.
3.Kui kahtlustatav isik ei ole üleandmisega nõus, annab liikmesriik, kelle territooriumil ta vahistati, kõnealuse isiku viivitamatult väljaandvale riigile üle. Vahistamisest ja üleandmisest tohib keelduda ainult järgmistel põhjustel:
– kui on selge, et kriminaalmenetlus süüteo puhul, millega seoses järelevalvekorraldus on esitatud, rikuks ne bis in idem põhimõtet;
– kui isik võetakse vastutusele järelevalvekorraldust täitvas liikmesriigis sama teo eest, millel Euroopa järelevalvekorraldus põhineb;
– kui järelevalvekorraldust täitva liikmesriigi õiguse alusel ei või kahtlustatavat isikut kohtu alla anda või karistada ning kui teod kuuluvad selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla tema kriminaalõiguse alusel;
– kui vahistamis- ja üleandmisotsus käsitleb uusi asjaolusid, mida Euroopa järelevalvekorraldus ei hõlma.
4.Liikmesriik, kes ei ole täideviiv riik, võib kahtlustatava isiku vahistamisest ja üleandmisest keelduda, lähtudes artiklis 10 sätestatud ühest või mitmest põhjusest.
Muudatusettepanek 30 Artikkel 20
Artikkel 20 Üleandmise piirangud
välja jäetud
1.Artikli 18 kohaselt antakse kahtlustatav isik väljaandvale riigile üle asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui kolm päeva pärast vahistamist.
2.Kahtlustatava üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselgelt ohustaks kahtlustatava elu või tervist. Väljaandvat asutust tuleb igast sellisest edasilükkamisest ja selle põhjustest viivitamatult teavitada. Kahtlustatava isiku üleandmine leiab aset asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kuupäeval niipea, kui eespool loetletud põhjuseid enam ei ole.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 21
Artikkel 21 Transiit
välja jäetud
1.Iga liikmesriik lubab kasutada oma territooriumi sellise kahtlustatava isiku transiidiks, kes antakse üle käesoleva raamotsuse sätete kohaselt, eeldusel et riigile on esitatud järgmine teave:
(a) selle isiku isikuandmed ja kodakondsus, kelle kohta on välja antud Euroopa järelevalvekorraldus;
(b)Euroopa järelevalvekorralduse olemasolu;
(c) süüteo olemus ja selle õiguslik määratlus;
(d) süüteo asjaolud, sealhulgas kuupäev ja koht.
2.Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab transiiditaotluste ja vajalike dokumentide vastuvõtmise ning mis tahes muu transiiditaotlustega seotud ametliku kirjavahetuse eest. Liikmesriigid edastavad selle teabe asutuse määramise kohta nõukogule.
3.Transiiditaotluse ja lõikes 1 ettenähtud teabe võib saata lõike 2 alusel määratud asutusele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend. Transiidiliikmesriik teeb oma otsuse teatavaks, kasutades sama menetlust.
4.Käesolevat raamotsust ei kohaldata lennugraafiku kohaste vahemaandumisteta õhutranspordi puhul. Kuid kui toimub lennugraafiku väline maandumine, esitab vahistamismääruse teinud liikmesriik lõike 2 kohaselt määratud asutusele lõikes 1 sätestatud teabe.
Muudatusettepanek 32 Artikli 22 lõige 1 a (uus)
Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui kahtlusalusel on artikli 6 lõike 2 punkti d tähenduses keelatud Euroopa järelevalvekorralduse alusel lahkuda oma elukohast või muust elamiskohast kogu korralduses nimetatud ajavahemiku jooksul.
Muudatusettepanek 33 Pealkiri artikli 22 all, peatükk 5 a (uus)
PEATÜKK 5 a – ANDMEKAITSE
Muudatusettepanek 34 Artikkel 22 a (uus)
Artikkel 22 a
Andmekaitse
Isikuandmete töötlemine käesoleva raamotsuse kohaldamise eesmärgil peab vastama vähemalt järgmistele aluspõhimõtetele:
(a) isikuandmeid kogutakse ainult seadusega lubatud ulatuses ja isikuandmete kogumiseks ja/või hiljem töötlemiseks vajalikul määral ning otstarbel;
(b) isikuandmeid kogutakse ainult konkreetsel ja seaduspärasel eesmärgil ning töödeldakse hiljem ainult nimetatud eesmärkidega kokkusobival viisil;
(c) isikuandmed on täpsed ja ajakohastatud;
(d) isiku rassilist või rahvuslikku päritolu, poliitilisi veendumusi, religioosseid või filosoofilisi tõekspidamisi, erakondlikku või ametiühingukuuluvust, seksuaalset sättumust või tervislikku seisundit kajastavaid isikuandmeid kogutakse üksnes siis, kui see on konkreetsel juhul vältimatult vajalik ning seda tehakse koos asjakohaste tagatistega.
Muudatusettepanek 35 Artikkel 22 b (uus)
Artikkel 22 b
Andmesubjekti õigused
1.Kõiki andmesubjekte teavitatakse nende isikuandmete kogumise asjaolust.
Kõnealust teavitamist võidakse vajaduse korral edasi lükata, et see ei takistaks isikuandmete kogumise eesmärgi täitmist.
2.Andmesubjektil on õigus ilma põhjendamatu viivituseta saada teavet temalt kogutavate isikuandmete kohta talle arusaadavas keeles ning parandada ja vajaduse korral kustutada andmeid, mis on kogutud artiklis 22a osutatud põhimõtteid rikkudes.
3.Lõikes 1 ja 2 osutatud teabe esitamisest võib keelduda või teabe esitamist edasi lükata, kui see on rangelt vajalik:
(a) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmiseks;
(b) kuriteo ärahoidmiseks;
(c) kuritegude uurimise ja vastutusele võtmise takistamise vältimiseks;
(d) kolmandate poolte õiguste kaitseks.
Teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemine kriminaalõiguse vahenditega *
298k
72k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (11522/2007 – C6-0246/2007 – 2001/0270(CNS))
– võttes arvesse nõukogu ettepanekut (11522/2007);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2001)0664)(1);
– võttes arvesse oma 4. juuli 2002. aasta seisukohta(2);
– võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;
– võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, vastavalt millele nõukogu konsulteeris uuesti Euroopa Parlamendiga (C6-0246/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artiklit 51 ja artikli 55 lõiget 3;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0444/2007),
1. kiidab nõukogu ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub nõukogul oma teksti vastavalt muuta;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Nõukogu ettepanek
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 6
(6) Liikmesriigid tunnistavad, et rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks on vaja võtta erinevaid meetmeid üldises raamistikus ning see ei tohi piirduda üksnes kriminaalasjadega. Käesolev raamotsus käsitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega. Kuna liikmesriikide kultuuri- ja õigustraditsioonid on mõnevõrra erinevad, eelkõige nimetatud valdkonnas, ei ole kriminaalõiguse täielik ühtlustamine praegu võimalik.
(6) Liikmesriigid tunnistavad, et rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks on vaja võtta erinevaid meetmeid üldises raamistikus ning see ei tohi piirduda üksnes kriminaalasjadega. On vaja tagada sallivuse kultuur nii riigi kui ka ühiskonna tasandil. Käesolev raamotsus käsitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega. Kuna liikmesriikide kultuuri- ja õigustraditsioonid on mõnevõrra erinevad, eelkõige nimetatud valdkonnas, ei ole kriminaalõiguse täielik ühtlustamine praegu võimalik.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6 a (uus)
(6 a)Käesoleva raamotsusega kehtestatakse ühtlustamine minimaalsel tasemel, ning raamotsuse mõju piiravad selles – kaasa arvatud artikli 1 lõikes 2 – ette nähtud erandid.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 6 b (uus)
(6 b)Õigusloome poliitika peaks peegeldama asjaolu, et demokraatlikus ühiskonnas on kriminaalseadus alati viimane abinõu, ning võtma arvesse kõiki kaalul olevaid väärtusi, kaasa arvatud sõnavabadus ja kõikide isikute õigus võrdsele kohtlemisele ning austusele.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9 a (uus)
(9 a)Rassistliku või ksenofoobse süüteo toimepanekut ametiisiku poolt tuleks käsitleda kui raskendavat asjaolu.
Muudatusettepanek 5 Artikli 1 lõike 1 punkt b
b) punktis a nimetatud teole kaasaaitamine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või jagamise kaudu;
b) selliste kirjutiste, piltide või muu materjali avalik levitamine või jagamine, mille sisu kujutab endast tegu punktide a, c või d tähenduses;
Muudatusettepanek 6 Artikli 1 lõike 1 punkt e
e) Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada karistada üksnes tegu, mis võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav.
e) Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada karistada üksnes tegu, mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav.
Muudatusettepanek 7 Artikli 1 lõike 1 punkt f
f) Lõike 1 kohaldamisel hõlmab viide usutunnistusele vähemalt neid tegusid, mida kasutatakse ettekäändena tegudeks, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel.
f) Selle lõike kohaldamisel hõlmab viide usutunnistusele vähemalt neid tegusid, mida kasutatakse ettekäändena tegudeks, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel. Liikmesriik ei peaks siiski vabastama kriminaalvastutusest vihkamisele õhutavaid kõnesid ja käitumist. Usuvabaduse austamine ei vähenda raamotsuse tõhusust.
Muudatusettepanek 8 Artikli 1 lõige 2
2. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse nõukogu poolt vastuvõtmise ajal teha avalduse, et lõike 1 punktides c ja/või d esitatud kuritegude eitamine või mitteoluliseks tunnistamine on riigis karistatav üksnes juhul, kui liikmesriigi siseriikliku kohtu ja/või rahvusvahelise kohtu või üksnes rahvusvahelise kohtu lõpliku otsusega on tuvastatud selliste kuritegude toimepanemine.
2. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse nõukogu poolt vastuvõtmise ajal teha avalduse, et lõike 1 punktides c ja/või d esitatud kuritegude eitamine või mitteoluliseks tunnistamine on riigis karistatav üksnes juhul, kui liikmesriigi siseriikliku kohtu ja/või rahvusvahelise kohtu lõpliku otsusega on tuvastatud selliste kuritegude toimepanemine.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 lõige 2
2. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 1 punktides c ja d nimetatud tegudele õhutamine on karistatav.
2. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 nimetatud tegudele õhutamine on karistatav.
Muudatusettepanek 10 Artikli 5 lõige 1
1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude eest, mille on nende huvides toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kelle juhtiv koht juriidilise isiku juures põhineb:
1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude eest, mille on toime pannud isik, kelle juhtiv koht juriidilise isiku juures põhineb:
a) õigusel esindada juriidilist isikut või
a) õigusel esindada juriidilist isikut või
b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või
b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või
c) õigusel kontrollida juriidilist isikut.
c) õigusel kontrollida seda juriidilist isikut
ning kes toimis antud ülesannete raames.
Muudatusettepanek 11 Artikli 5 lõige 2
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on selle juriidilise isiku huvides pannud toime artiklites 1 ja 2 nimetatud teo.
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik, kelle tegevuse eest võib juriidilist isikut riigi seaduste järgi vastutusele võtta, on pannud toime artiklites 1 ja 2 nimetatud teo.
Muudatusettepanek 12 Artikli 5 lõige 3
3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on osalenud artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemises täideviija või kaasaaitajana.
3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on osalenud artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemises täideviija, õhutaja või kaasaaitajana.
Muudatusettepanek 13 Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7 a Miinimumnõuded 1.Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada võitluses rassismi ja ksenofoobia vastu kõrgemal tasemel kaitse, kui raamotsuse sätted nõuavad. 2.Raamotsuse rakendamine ei anna mitte mingil juhul alust vähendada selle otsusega hõlmatud valdkondades liikmesriikide poolt juba tagatud kaitse taset. 3.Mitte midagi selles raamotsuses ei tohi tõlgendada nii, nagu võiks see mõjutada liikmesriikide kohustusi vastavalt 7. märtsi 1966. aasta rahvusvahelisele konventsioonile rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Liikmesriigid rakendavad raamotsuse kooskõlas nimetatud kohustustega.
Muudatusettepanek 15 Artikli 7 lõige 2
2. Käesolev raamotsus ei kohusta liikmesriike võtma meetmeid, mis on vastuolus ühinemisvabadust ja sõnavabadust, eelkõige ajakirjandusvabadust ja muude meediakanalite sõnavabadust käsitlevate aluspõhimõtetega, nagu need tulenevad riigiõiguslikest tavadest või eeskirjadest, mis reguleerivad ajakirjanduse ja muude meediakanalite õigusi ja kohustusi ning nende protseduurilisi tagatisi, kui sellised eeskirjad on seotud vastutuse piiritlemise või piiramisega.
2. Käesolev raamotsus ei kohusta liikmesriike võtma meetmeid, mis on vastuolus ühinemisvabadust ja sõnavabadust, eelkõige ajakirjandusvabadust ja muude meediakanalite sõnavabadust käsitlevate aluspõhimõtetega, nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest või eeskirjadest, mis reguleerivad ajakirjanduse ja muude meediakanalite õigusi ja kohustusi ning nende protseduurilisi tagatisi, kui sellised eeskirjad on seotud vastutuse piiritlemise või piiramisega.
Muudatusettepanek 16 Artikli 9 lõige 1
1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude üle, kui tegu on pandud toime:
a) täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil; või b) selle liikmesriigi kodaniku poolt; või c) sellise juriidilise isiku huvides, mille peakontor asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil.
1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude üle, kui:
a) tegu on pandud toime täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil; või b) tegu on pandud toime selle liikmesriigi kodaniku poolt; või c) juriidilise isiku, keda võib vastutusele võtta, peakontor asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil.
Muudatusettepanek 17 Artikli 10 lõige 3
3. Enne kolme aasta möödumist artikli 10 lõikes 1 nimetatud tähtajast vaatab nõukogu käesoleva raamotsuse läbi. Läbivaatamist ette valmistades küsib nõukogu liikmesriikidelt, kas neil ilmnes raamotsuse rakendamisel raskusi õigusalases koostöös seoses artikli 1 lõikes 1 nimetatud süütegudega. Lisaks sellele võib nõukogu paluda Eurojustil esitada aruande selle kohta, kas siseriiklike õigusaktide vaheliste erinevuste tõttu ilmes nimetatud valdkonnas raskusi liikmesriikide vahelises õigusalases koostöös.
3. Enne kolme aasta möödumist artikli 10 lõikes 1 nimetatud tähtajast vaatab nõukogu käesoleva raamotsuse läbi. Läbivaatamist ette valmistades küsib nõukogu liikmesriikidelt, kas neil ilmnes raamotsuse rakendamisel raskusi õigusalases koostöös seoses artikli 1 lõikes 1 nimetatud süütegudega ja konsulteerib Euroopa Parlamendiga. Raamotsuse läbivaatamisel võtab nõukogu arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja nimetatud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide arvamusi. Lisaks sellele võib nõukogu paluda Eurojustil esitada aruande selle kohta, kas siseriiklike õigusaktide vaheliste erinevuste tõttu ilmes nimetatud valdkonnas raskusi liikmesriikide vahelises õigusalases koostöös.
Muudatusettepanek 18 Artikkel 12
12. Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.
12. Käesolevat raamotsust kohaldatakse ka Gibraltari suhtes.
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavate eelotsuse küsimuste menetlemine *
186k
31k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Kohtu põhikirja käsitlevat protokolli vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavate eelotsuse küsimuste menetlemise osas (11824/2007 – C6-0292/2007 – 2007/0812(CNS))
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (11824/2007);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 245 teist lõiku ja EURATOMi asutamislepingu artiklit 160, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0292/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0451/2007),
1. kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks;
2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kohtule.
Renato Brunetta puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlus
102k
33k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus Renato Brunetta puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2007/2172(IMM))
– võttes arvesse Renato Brunetta poolt 18. jaanuaril 2007. aastal esitatud ja 31. jaanuari 2007. aasta täiskogu istungil teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema puutumatust seoses tema vastu Milano ringkonnakohtus algatatud tsiviilasjaga;
– olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Renato Brunetta ära kuulanud;
– võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2;
– võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);
– võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0449/2007),
1. otsustab kaitsta Renato Brunetta puutumatust ja eesõigusi;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja EP vastutava komisjoni raport viivitamatult Itaalia Vabariigi pädevatele asutustele.
Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 383, ning otsus kohtuasjas 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.
Teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimine ***II
187k
34k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (10076/6/2007 – C6-0352/2007 – 2005/0260(COD))
– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (10076/6/2007 – C6-0352/2007);
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0646) kohta;
– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2007)0170);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 67;
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0442/2007),
1. kiidab ühise seisukoha heaks;
2. märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;
3. teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;
4. teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega (KOM(2006)0919 – C6-0030/2007 – 2006/0295(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0919);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0030/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0277/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2008/29/EÜ) lõplikule kujule.)
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse ühenduse raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ (KOM(2006)0784 – C6-0493/2006 – 2006/0272(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0784);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0493/2006);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0346/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse ühenduse raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)
ning arvestades järgmist:
(1) Raudteetranspordi teenuste unikaalse turu loomise eesmärkide toetamiseks võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2004/49/EÜ,(4) millega loodi raudteede ohutuse ühine reguleeriv raamistik.
(2) Direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 14 on sätestatud ühine menetlus kasutusel oleva veeremi ekspluatatsiooni andmiseks. Kogemused on siiski näidanud, et riigi tasandil on sellise menetluse rakendamine sageli keeruline ning allutatud erinevatele, mitte piisavalt läbipaistvatele või isegi üksteist kordavatele riiklikele nõuetele. Seega on see menetlus peamiseks takistuseks uute raudtee-ettevõtete loomisel, eelkõige kaubaveo valdkonnas. . Järelikult tuleb astuda samme, et täpsustada olemasolevate veeremite sertifitseerimismenetlust ning määratleda rakenduseeskirjade piirid. Vastastikuse tunnustamise põhimõttest lähtuvalt tuleks piirata pädeva asutuse kontrollitavaid küsimusi, muutes sellega lihtsamaks ekspluatatsiooni andmise loa saamise mõnes muus liikmesriigis, kui algse loa välja andnud liikmesriigis.
(3) Selleks tuleb igas liikmesriigis kehtivad tehnilised ja ohutuseeskirjad liigitada kolme rühma ning esitada see liigitus võrdlusdokumendis. Esimene rühm peaks sisaldama rahvusvahelisi eeskirju koos neile vastavate riiklike eeskirjadega, mille puhul piisab kontrolli läbiviimisest ühes liikmesriigis. Teine rühm peaks sisaldama kõiki riigisiseseid eeskirju ning veel liigitamata eeskirju. Kolmas rühm peaks sisaldama eeskirju mis on vajalikud selleks, et tagada tehniline vastavus kasutuses oleva sertifitseerimist taotleva veeremi ja vastava infrastruktuuri vahel.
(4) Määrusega (EÜ) nr 881/2004(5) loodud Euroopa Raudteeagentuuril on mandaat koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKde) arendamiseks ja tal tuleb esimese etapina vaadata läbi olemasolevad riigisisesed tehnilised eeskirjad. Lisaks peab ta avaldama siseriiklikud ohutuseeskirjad vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ. Lõpuks peab agentuur ühtlustama raudtee-ettevõtjate ohutussertifitseerimise kriteeriumid, mis sisaldab nende ettevõtjate kasutuses oleva veeremi heakskiitmise nõudeid. Järelikult on agentuur kõige sobivam asutus eespool nimetatud võrdlusdokumendi väljatöötamiseks.
(5) Selleks et jälgida rahvusvahelisel tasandil toimuvaid arenguid ning eelkõige uue rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (1999. aasta COTIF konventsioon) jõustumist, tuleb määratleda vaguni valdaja mõiste ning täpsustada suhted raudtee-ettevõtjate ja valdajate vahel, eriti hoolduse valdkonnas.
(6) Kuna kavandatud meetme põhieesmärki, milleks on veeremi sertifitseerimise ühenduse menetluse lihtsustamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(7) Määruses ║ 2004/49/EÜ on sätestatud, et meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(6).
(8) Otsust 1999/468/EÜ on muudetud otsusega 2006/512/EÜ, millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine üldmeetmete puhul ning mille eesmärgiks on asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähemoluliste sätete muutmine, muu hulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või täiendades akti uute vähemoluliste sätete lisamisega.
(9) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus lisade ülevaatamiseks ja kohandamiseks, ühiste ohutusmeetmete ja ühiste ohutuseesmärkide kohandamiseks ja ülevaatamiseks ning valdajate sertifitseerimissüsteemi väljatöötamiseks, mis on vajalik direktiivi 2004/49/EÜ rakendamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/49/EÜ vähemolulisi sätteid või täiendada nimetatud direktiivi, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama direktiivis 2004/49/EÜ ette nähtud meetmete vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.
(10)Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(7) punktile 34 julgustatakse liikmesriike koostama ja avalikustama enda ja ühenduse huvides vastavustabeleid, milles oleks võimalikult üksikasjalikult toodud seos direktiivi 2004/49/EÜ ja ülevõtmismeetmete vahel.
(11) Seepärast tuleks direktiivi 2004/49/EÜ vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2004/49/EÜ muudetakse järgmiselt.
1)Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt f):
"
f)
aidata kaasa eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud direktiivis 89/391/EMÜ, mis käsitleb töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamist ning millega kehtestatakse erisätted, et vähendada raudtee kasutamisega seotud ohte töötajatele.
"
2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) punkt h) asendatakse järgmisega:
"
h)
"h) "siseriiklikud ohutuseeskirjad" – kõik liikmesriigi tasandil kehtestatud eeskirjad, millega sätestatakse raudteede ohutusnõuded, et tagada raudteesüsteemi, allsüsteemide ja nende komponentide, sealhulgas liideste vastavus olulistele nõuetele, ning mida kohaldatakse rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja või vähemalt ühe infrastruktuuri haldaja suhtes, olenemata neid väljaandvast asutusest;";
"
b)lisatakse järgmine punkt h a):
"
h a)"olulised nõuded" – kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiivi …/…/EÜ [raudteesüsteemi koostalitlusvõime direktiiv]*(8) III lisas sätestatud tingimused, millele peavad vastama raudteesüsteem, allsüsteemid ning koostalitluse komponendid, sealhulgas liidesed;
_________________
* ELT L ...
"
c)lisatakse järgmine punkt s):
"
s)
"valdaja" – isik või asutus, kes kasutab ▌sõidukit transpordivahendina, olenemata sellest, kas ta on selle omanik või on tal selle kasutusõigus, ning kes on valdajana registreeritud riiklikus raudteesõidukite registris, millele on osutatud direktiivi .../.../EÜ artiklis […].[raudteesüsteemi koostalitlusvõime direktiiv](9)+.
"
3) Artikli 4 lõike 4 termin "vagunipidaja" asendatakse terminiga "sõiduki valdaja";
4) Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"
2. Enne 30. aprilli 2009 vaadatakse I lisa läbi, eelkõige selleks, et lisada sellesse ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvutamise ühised meetodid. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute sätetega seoses käesoleva lõike rakendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 27 lõikes 2b osutatud kiirmenetlust.
"
5) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
"
1."1. Esimese komplekti KTKsid, mis hõlmab vähemalt lõike 3 punktis a kirjeldatud meetodeid, võtab komisjon vastu enne 30. aprilli 2008. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Teise komplekti KTKsid, mis hõlmab lõikes 3 kirjeldatud ülejäänud meetodeid, võtab komisjon vastu 2010. aasta 30. aprilliks. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute sätetega seoses käesoleva lõike rakendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 27 lõikes 2b osutatud kiirmenetlust.";
"
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
"
4."4. Ühised ohutusmeetodid vaadatakse läbi regulaarsete ajavahemike tagant, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, raudteeohutuse üldist arengut ja liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute sätetega seoses käesoleva lõike rakendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 27 lõikes 2b osutatud kiirmenetlust.";
"
6) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 3 asendatakse esimene ja teine lõik järgmisega:
"
Ühiste ohutuseesmärkide projekti esimese komplekti aluseks on liikmesriikide kehtivate eesmärkide ja ohutustaseme uuring ning need peaksid tagama, et raudteesüsteemi olemasolev ohutustase üheski liikmesriigis ei väheneks. Need võtab vastu komisjon hiljemalt 30. aprilliks 2009 ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.▌
Üldiste ohutuseesmärkide projekti teise komplekti aluseks võetakse üldiste ohutuseesmärkide esimesest komplektist ja selle rakendamisest saadud kogemused. Need peegeldavad eelisvaldkondi, kus ohutust tuleb veelgi parandada. Need võtab vastu komisjon hiljemalt 30. aprilliks 2011 ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute sätetega seoses esimese ja teise ühiste ohutuseesmärkide projektiga, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 27 lõikes 2b osutatud kiirmenetlust.";
"
b) b) lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:
"
"Enne ühiste ohutuseesmärkide projekti koostamist või läbivaatamist tuleb tasuvusanalüüsiga kindlaks teha, et ühiste ohutuseesmärkide väljatöötamise eeldatud mõju tõstab transpordiohutuse taset ning raudteesüsteemi optimaalset kasutust.
"
c)lõige 5 asendatakse järgmisega:
"
5. "5. Ühised ohutuseesmärgid vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse raudteeohutuse üldist arengut. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute sätetega seoses käesoleva lõike rakendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 27 lõikes 2b osutatud kiirmenetlust.";
"
7) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
"
"Ohutussertifikaadi eesmärk on tõendada, et raudtee-ettevõtja on kehtestanud oma ohutuse juhtimise süsteemi ja on suuteline täitma koostalitlusvõime tehnilistes kirjeldustes ja muudes asjaomastes ühenduse õigusaktides ning riigisisestes ohutuseeskirjades sätestatud nõudeid, et riske kontrollida ja osutada võrgustikus kõrge ohutustasemega transporditeenust.";
b) lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:
"b) sertifitseerimine, mis kinnitab raudtee-ettevõtja poolt asjaomases võrgustikus kõrge ohutustasemega teenuse osutamiseks vajalike erinõuete täitmiseks vastu võetud sätete aktsepteerimist. Nõuded võivad hõlmata koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste ja riigisiseste ohutuseeskirjade kohaldamist, sh võrgu kasutamise eeskirjad, personali sertifikaatide aktsepteerimine, luba anda ekspluatatsiooni raudtee-ettevõtja kasutatavat veeremit. Sertifitseerimise aluseks on dokumendid, mis raudtee-ettevõtja esitab vastavalt IV lisale.";
"
8) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:
"
Artikkel 14
Raudteesõidukite ekspluatatsiooni andmine
Raudteesõidukid, mis on ühes liikmesriigis ekspluatatsiooni lubatud, ▌saavad enne teises või teistes liikmesriikides ekspluatatsiooni andmist täiendava loa kooskõlas direktiivi …/…/EÜ [raudteesüsteemi koostalitlusvõime direktiiv](10) artiklis [...] sätestatud nõuetega.
"
▌
9) Lisatakse järgmine artikkel 14a ▌:
▌
"Artikkel 14a
Sõidukite hooldamine
1. Sõiduki kasutuselevõtmisel määratakse igale sõidukile valdaja. Valdaja vastutab sõiduki hoolduse eest. Valdajaks võib olla raudtee-ettevõtja.
2. Raudtee-ettevõtja vastutab raudteevõrgustikus ekspluatatsiooni antud sõidukite ohutu toimimise eest. Selleks et tõendada artiklis 10 ettenähtud ohutussertifikaadi raames, et veeremile on tehtud kohaldatavatele nõuetele vastav hooldus, esitab raudtee-ettevõtja andmed valdajate kohta ning dokumendid, mis selgitavad valdajate poolt hooldamise teostamiseks kohaldatud menetlusi.
3. Kui raudtee-ettevõtja kasutab sõidukeid, mille puhul ta ei ole valdaja, kehtestab ta vajalikud menetlused kontrollimaks, et kohaldatavatest nõuetest, kaasa arvatud koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele vastavatest hoolduseeskirjadest on kinni peetud. Valdaja muutudes annab eelmine valdaja kõik tema valduses olevad hooldusdokumendid üle uuele valdajale, enne kui muutus registreeritakse riiklikus raudteesõidukite registris.
4.Komisjon loob agentuuri soovituse kohaselt 1. jaanuariks 2010 kohustusliku vagunite ja muude sõidukite valdajate sertifitseerimissüsteemi hoolduskorra. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute sätetega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 27 lõikes 2b osutatud kiirmenetlust.";
10)Lisatakse järgmine artikkel 17a:
"
Artikkel 17a
Otsused, mille puhul arvestatakse agentuuri arvamust
Taotleja võib paluda agentuuril esitada tehnilise arvamuse negatiivse otsuse kohta, mis ohutusasutus on teinud seoses ohutussertifikaadi või ohutusloa väljastamisega lähtuvalt artiklitest 10 ja 11.
"
11) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:
"
Artikkel 26
Lisade kohandamine
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, kohandades lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 27 lõikes 2b osutatud kiirmenetlust.";
"
12) Artiklile 27 lisatakse järgmised lõiked 2a ja 2b:
"
"2a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
2b.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
"
▌
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...(11). Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise korra näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (KOM(2006)0785 – C6-0473/2006 – 2006/0274(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0785);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0473/2006);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0350/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║,
║
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,(2)
ning arvestades järgmist:
(1) Tehnilise abi osutamiseks Euroopa ühise raudteevõrgu loomisel asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004(3) Euroopa Raudteeagentuur. Raudtee koostalitlusvõimet ja ohutust ning turu arengut käsitlevate ühenduse õigusaktide arengu tõttu ja agentuuri töö ning agentuuri ja komisjoni vaheliste suhete kogemuse alusel tuleb määrusesse (EÜ) nr 881/2004 teha teatavaid muudatusi ning lisada teatavad ülesanded.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta)(4) artikliga 14 loodi veeremi kasutuselevõtu ühine kord. Vastavalt vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuleb lihtsustada kasutuselevõtuloa saamise protseduuri muus kui esialgse loa väljastanud liikmesriigis, piirates pädeva asutuse kontrollitavate elementide arvu. Selleks tuleks kõik igas liikmesriigis kehtivad tehnika- ja ohutusalased eeskirjad liigitada kolme rühma ja liigitamise tulemused esitada võrdlusdokumendina. Sellega seoses kutsutakse agentuuri üles lihtsustama kõnealust liigitust, luues iga kontrollitud parameetri jaoks siseriiklike rakendatavate eeskirjade vastavuse ning andes konkreetsete projektide raames täpseid tehnilisi nõuandeid.
(3) Siseriiklikest eeskirjadest teavitatakse komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiivi 2008/…/EÜ [║koostalitlusvõime direktiiv](5) ja direktiivi 2004/49/EÜ raames. Piir nende eeskirjade vahel ei ole selge, kuna ohutuseeskirjad puudutavad osaliselt allsüsteeme, mis kuuluvad samuti koostalitlusvõime valdkonna eeskirjade alla. Neid tuleb seetõttu võrrelda, klassifitseerida nimetatud eeskirjad ning esitada need sidusalt agentuuri veebilehel.
(4) Määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 13 kohaselt võib agentuur teostada järelevalvet liikmesriikide määratud asutuste töö kvaliteedi üle. Komisjoni uuring näitas, et liikmesriikide poolt koostalitlusvõime komponentide ja allsüsteemide vastavuskontrolli menetluste eest vastutavate asutuste teavitamise kriteeriumeid võib raudtee koostalitluse direktiivide raames tõlgendada väga laialt. Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust teavitatavate asutuste valimisel ning kontrolli osas, mida nad teostavad nendest kriteeriumidest kinnipidamiseks, on oluline hinnata tõlgenduse selliste lahknevuste mõju ning kontrollida, et need ei tekitaks raskusi vastavussertifikaatide ja EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastastikuse tunnustamise osas. Seetõttu peaks agentuur täitma selles valdkonnas koordinaatori osa, näiteks teavet kogudes.
(5) Määruse (EÜ) nr 881/2004 artiklis 15 sätestatakse, et agentuur hindab komisjoni nõudel teatavaid raudtee infrastruktuuriprojektide ühenduse toetuse taotlusi koostalitlusvõime kontrollimiseks. Tuleb laiendada "infrastruktuuriprojektide" mõistet veeremitele, et oleks võimalik hinnata ka süsteemi sidusust, näiteks ERTMS-süsteemi projektide rakendamisel.
(6) Võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid ning eelkõige uue rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF 1999. aasta konventsioon) jõustumist, tuleb agentuurilt nõuda raudtee-ettevõtjate ja veeremi valdajate vaheliste suhete hindamist, eelkõige parandustööde osas, ning esitada vajadusel omapoolsed soovitused. Ta täidab selle ülesande jätkuna oma tööle parandustöökodade sertifitseerimise vallas.
(7) Võttes arvesse kolmanda raudteepaketi║vastuvõtmist, tuleks viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivile 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta(6), mis näeb agentuurile ette mitmeid ülesandeid.
(8) Arengu ja ERTMSi süsteemi rakendamisega kaasnevad alates teise raudteepaketi vastuvõtmisest mitmed algatused, nagu näiteks protokollile allakirjutamine komisjoni ja sektori erinevate sidusrühmade vahel; juhtivkomitee loomine selle koostöölepingu rakendamiseks; komisjoni poolt teatise vastuvõtmine ERTMSi(7) rakendamise kohta; otsuse …(8) alusel Euroopa koordinaatori määramine ERTMSi projekti jaoks, mis on ühenduse huvide prioriteetne projekt; agentuuri kui süsteemihalduri osa määratlemine eri aastaste tööprogrammide raames; tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete (KTKd) vastuvõtmine(9). Võttes arvesse agentuuri panuse suurenevat tähtsust selles valdkonnas, tuleb täpsustada tema ülesanded.
(9) Agentuuri käsutuses on nüüdsest oluline arv Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime ja ohutuse valdkonna kvalifitseeritud eksperte. Agentuur peab saama täita eriülesandeid komisjoni nõudmisel, tingimusel et need on vastavuses agentuuri ülesandega, selleks on olemas eelarvevahendid ning peetakse kinni agentuuri teistest prioriteetidest.
(10) Agentuuri aastase tööprogrammi vastuvõtmise kuupäeva tuleb muuta, et võimaldada paremat sünkroniseerimist eelarve otsustusprotsessiga.
(11) Agentuuri tööprogrammi väljatöötamisel tuleks määrata iga tegevuse eesmärk ning selle adressaat. Samuti tuleks teavitada komisjoni iga tegevuse tehnilistest tulemustest, kuna see teave ulatub kaugemale kõigile institutsioonidele määratud üldisest aruandest.
(12) Kuna kavandatud meetme põhieesmärki, milleks on laiendada agentuuri ülesandeid ja kaasata ta raudteeveeremi sertifitseerimise ühenduse menetluse lihtsustamisse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv antud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 881/2004 muudetakse järgmiselt:
1)Artiklis 3 asendatakse lõige 1 järgmisega:
"
1.Artiklites 6, 7, 12, 14, 16, 17 ja 18 ettenähtud soovituste koostamiseks loob agentuur piiratud arvu töörühmi. Need töörühmad toetuvad ühelt poolt raudteesektori spetsialistide kogutud teadmistele, eriti Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsiooni (AEIF) kogemustele, ja teiselt poolt pädevate siseriiklike ametiasutuste erialateadmistele. Agentuur võib vajaduse korral luua horisontaalseid töörühmi valdkondadevaheliste teemadega (nagu töötervishoid ja -ohutus) tegelemiseks.
Agentuur tagab oma töörühmade pädevuse ja representatiivsuse ning et neis on piisavalt esindatud need raudteevaldkonna sektorid ja kasutajad, keda mõjutavad meetmed, mida komisjon võiks talle agentuuri poolt adresseeritud soovituste alusel esitada. Töörühmade tegevus toimub läbipaistvalt.
Kui artiklites 6, 12, 16 ja 17 ette nähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, tervisele ja ohutusele, osalevad asjaomastes töörühmades töötajate organisatsioonide esindajad.
"
2) Lisatakse artikkel 8a:
"
Artikkel 8 a
Siseriiklike eeskirjade liigitamine
1. Agentuur lihtsustab ühes liikmesriigis kasutusel oleva veeremi heakskiitmist teiste liikmesriikide poolt vastavalt lõigetes 2 kuni 5 sätestatud menetlustele.
2. Agentuur töötab järk-järgult välja võrdlusdokumendi, mis võimaldab viia vastavusse kõik liikmesriikide rakendatud siseriiklikud eeskirjad veeremi kasutuselevõtmise valdkonnas, ning ajakohastab seda. See dokument sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/…/EÜ [koostalitlusvõime direktiiv]* ... lisas märgitud iga parameetri kohta iga liikmesriigi siseriiklikke eeskirju ning … lisas kindlaks määratud gruppi, kuhu need eeskirjad kuuluvad. Need eeskirjad sisaldavad eeskirju, mis tehti teatavaks direktiivi 2008/…/EÜ [║koostalitlusvõime direktiiv] artikli 16 lõike 3 alusel, eeskirju, millest teavitati pärast KTKde (erijuhud, lahtised küsimused, erandid) vastuvõtmist, ning eeskirju, mis tehti teatavaks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 8 alusel.
Kõigepealt teeb agentuur kindlaks ohutusruumi liikmesriikidevahelised erinevused infrastruktuuri ja veeremi puhul ning võrdleb neid.
Selle töö teostamiseks luuakse töörühm; peale selle tagatakse sidusrühmade kaasamine vastavalt artiklile 3 ja konsulteeritud sotsiaalpartnerite esindamine vastavalt artiklile 4.
3. Et vähendada järk-järgult B-gruppi kuuluvaid siseriiklikke eeskirju, ajakohastab agentuur artikli 6 lõike 5 alusel loodud riiklike ohutusasutuste koostööle tuginedes korrapäraselt võrdlusdokumenti ning edastab selle komisjonile. Dokumendi esimene versioon edastatakse komisjonile hiljemalt ...(10).
4. Agentuuri poole võib pöörduda siseriiklik ohutusasutus veeremi kasutusloa taotluse läbivaatamise käigus või komisjon, et saada tehnilisi nõuandeid järgmistes küsimustes:
a)
tehniliste eeskirjade vastavus ühele või mitmele parameetrile;
b)
täiendava teabe, riskianalüüsi või katse nõue ja/või sellise nõude tulemused;
c)
loa andmisest keeldumise põhjendus.
5.Enne 1. jaanuari 2010 pakub agentuur pärast konsulteerimist riiklike ohutusasutustega välja lahendused nende siseriiklike eeskirjade arvu ja reguleerimisala vähendamiseks, mis käsitlevad veeremi liigitamist B-gruppi.
6.Alates 2015. aastast ja koostöös pädevate riiklike ohutusasutustega tehakse agentuurile ülesandeks anda lubasid koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele vastavate sõidukite kasutuselevõtmiseks.
____________________
* ELT L ... ";
"
3)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a)
lisatakse järgmine lõige 3 a:" 3 bis."3 a. Taotleja võib paluda agentuuril esitada tehnilise arvamuse negatiivse otsuse kohta, mille on teinud ohutusasutus direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 11 kohase ohutussertifikaadi või ohutusloa andmisega seoses.";"
b)
lisatakse järgmine lõige 3 b:" 3 ter."3 b. Agentuuril võidakse paluda esitada tehniline arvamus ERTMSi süsteemi spetsifikaatide asjakohase versiooni kohaldamise kohta vastavalt artiklile 21 a."
4) Artiklile 11 lisatakse lõige 4:
"
4. Agentuur määratleb kooskõlas liikmesriikide ja komisjoniga lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamise praktilise korra.";
"
5) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
"
"Artikkel 13
Teavitatud asutused
Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust seoses nende teavitatud asutustega, võib agentuur komisjoni nõudmisel kontrollida, kas nende asutuste teavitamise kriteeriumidest, mis on loetletud ║direktiivi 2008/.../EÜ [koostalitlusvõime direktiiv] VII lisas, peetakse kinni ning hinnata nende asutuste töö kvaliteeti. Vajadusel saadab agentuur komisjonile arvamuse.
"
6) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
Artikkel 15
Raudteesüsteemi koostalitlusvõime
Komisjoni nõudmisel uurib agentuur koostalitlusvõimet silmas pidades kõiki raudteesüsteemi uuendamise, ümberehitamise või loomise projekte, mille puhul on esitatud ühenduse rahalise abi taotlus. Agentuur koostab arvamuse projekti vastavuse kohta asjaomaste tehniliste koostalitlusvõime nõuetega komisjoniga kokkulepitud tähtajaks, vastavalt projekti olulisusele ja allikate kättesaadavusele. See arvamus võtab täielikult arvesse direktiivi 96/48/EÜ artiklis 7 ja direktiivi 2001/16/EÜ artiklis 7 sätestatud erandeid.";
7) Lisatakse artikkel 16a:
"
"Artikkel 16 a
Sõidukite valdajate ja raudtee-ettevõtjate vahelised suhted
1.Ajavahemiku jooksul, milleks on:
−
üks aasta ║vagunite puhul,
−
kaks aastat muude sõidukite puhul,
alates ...(11) hindab agentuur sõidukite valdajate ja raudtee-ettevõtjate suhteid hoolduse valdkonnas kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikliga 14 b. Sama tähtaja jooksul esitab agentuur komisjonile aruande, milles ta ▌teeb ettepanekuid ▌kohustusliku sõidukite valdajate sertifitseerimissüsteemi rakendamise osas.
2. Agentuuri soovitused hõlmavad eelkõige järgmisi aspekte:
a)
kohustusliku ja vastastikku tunnustatud sõidukite valdajate sertifitseerimissüsteemi sisu ja tehniline kirjeldus;
b)
nende sertifitseerimisasutuste liik, mis vastutavad kohustusliku süsteemi rakendamise eest koos riiklike ohutusasutuste või teavitatud asutustega vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ sätetele;
c)
tehniline ja talitluslik inspektsioon ja kontroll, mida viivad läbi liikmesriikide ametiasutused;
d)
valdaja võime tagada tema hallatavate sõidukitüüpide hooldus korralduse, personali ja vahendite osas ning võtta tellija vastutus uute sõidukite ja allsüsteemide tellimise või sõidukite ja allsüsteemide ümberehitamise või uuendamise korral vastavalt direktiivile 2008/.../EÜ [koostalitlusvõime direktiiv];
e)
kavandatud hooldustegevuseks vajaliku teabe omamine (eriti toimikud ja hoolduskavad);
f)
sõidukite seisukorra jälgimiseks ja järelevalveks vajalike tööriistade olemasolu;
g)
kas sertifitseerimissüsteemi tehnilisse kirjeldusse tuleks lisada kindlustusega seotud tingimus.";
"
8) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
a)
pealkiri ja lõige 1 asendatakse järgmisega:" "Artikkel 17
Rongipersonali sertifitseerimine ja kutseoskused
1. Agentuur annab soovitusi, mis puudutavad kutseoskuste määratlemiseks ning raudteesüsteemi kasutamises ja hoolduses osaleva personali hindamiseks vajalike ühiste kriteeriumide täpsustamist. Seda tehes võtab ta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta)* kriteeriumeid ja prioriteete. Agentuur konsulteerib sotsiaalpartnerite esindajatega vastavalt artiklis 4 ettenähtud korrale.
_________________________ * ELT L 315, 3.12.2007, lk 51."
b)
lisatakse lõige 4:" 4. Agentuur aitab kaasa direktiivi 2007/59/EÜ rakendamisele, võttes nimetatud direktiivi alusel enda peale kõik temale antud ülesanded.";"
9) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:
"
"Artikkel 18
Raudteeveeremi registreerimine
Agentuur töötab välja ja soovitab komisjonile registreerimisloa saamise taotluse standardvormi ning siseriikliku registri ühised täpsed nõuded vastavalt direktiivi 2008/…/EÜ [koostalitlusvõime direktiiv] artiklile 14.
"
10)Lisatakse järgmine artikkel 18 a:
"
"Artikkel 18 a
Lubatud sõiduktüüpide Euroopa register
Agentuur loob lubatud sõidukitüüpide Euroopa registri ja haldab seda. Register hõlmab liikmesriikides lubatud raudteesõidukitüüpe ja sellele on elektrooniline juurdepääs. Liikmesriigid teavitavad agentuuri korrapäraselt kõikidest antud või peatatud lubadest.";
"
11) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
a) lõikele 1 lisatakse punkt e:
"
e)
liikmesriikide poolt direktiivi 2008/…/EÜ [║koostalitlusvõime direktiiv] artikli 16 lõike 3 ja artikli 17 lõike 2 alusel teatatud tehnilised eeskirjad.
"
b) lisatakse järgmine lõige:
"
5. Käesoleva artikli ja artikli 11 alusel välja töötatud andmebaasid on välja töötatud sidusalt, eriti siseriiklike eeskirjade osas.";
"
12) Peatükki 4 muudetakse järgmiselt:
a) 4. peatüki ║pealkiri asendatakse järgmisega:
"
"ERIÜLESANDED
"
13) Lisatakse artiklid 21 a ja 21 b:
"
Artikkel 21 a
ERTMS
1. Agentuur võtab enda peale süsteemihalduri osa Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) arendamisel ja rakendamisel. Selleks võtab ta enda kanda lõigetes 2 kuni 5 kirjeldatud ülesanded.
2. Agentuur koostab ERTMSi süsteemi spetsifikaatide muudatuste taotluste haldamiskorra.
3. Agentuur toetab komisjoni tööd ERTMSile ülemineku ja üleeuroopalistes transpordikoridorides ERTMSi paigaldamise koordineerimise valdkonnas.
4. Eriprojektide korral teostab agentuur koostöös teavitatud asutuste ja riiklike ohutusasutustega järelevalvet EÜ vastavustõendamise kohaldamise ja kasutuselevõtu korra üle, eriti selleks, et hinnata tehnilist vastavust infrastruktuuride ja erinevate tootjate poolt komplekteeritud veeremi vahel. Vajadusel soovitab agentuur komisjonile asjakohaseid meetmeid.
5. Agentuur arendab välja erinevate ERTMSi versioonide juhtimisstrateegia, et tagada tehniline ja talitluslik vastavus infrastruktuuride ja erinevate versioonidega komplekteeritud veeremi vahel.
6.Raudtee-ettevõtja, infrastruktuuriettevõtja või tarnija taotlusel esitab agentuur tehnilise arvamuse selle kohta, millist ERTMSi süsteemi spetsifikaatide versiooni tuleks kohaldada.
Artikkel 21 b
Muud ülesanded
Agentuur täidab komisjoni nõusolekul või nõudmisel igasuguseid eriülesandeid, mis aitavad kaasa artiklis 1 kirjeldatud eesmärkide täitmisele, isegi kui see ülesanne ei ole selgesõnaliselt sätestatud käesolevas määruses või artikli 25 lõike 2 punktis c sätestatud tööprogrammis.";
"
14)Artikli 24 lõike 3 esimene taane asendatakse järgmisega:
"
"–ajutistest töötajatest, kelle agentuur on tööle võtnud kuni viieks aastaks antud sektori spetsialistide seast nende kvalifikatsiooni ja kogemuste alusel raudteede ohutuse ja koostalitlusvõime valdkonnas.; kõnealuste töötajate lepinguid võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui see on vajalik teenuse järjepidevuse tagamiseks.";
"
15) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
"
c)
"c) võtta iga aasta 30. novembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, võttes seejuures arvesse komisjoni arvamust, ning edastada see liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon väljendab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmise kuupäevast nimetatud tööprogrammiga seoses eriarvamust, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.
"
b) lisatakse lõige 3:
"
3. Agentuuri tööprogramm määratleb iga tegevuse puhul eesmärgid. Üldiselt esitatakse iga tegevus ja/või iga tulemus komisjonile saadetud aruandes.
"
16) Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"
1. Haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi määratud ühest esindajast ja neljast komisjoni esindajast ning kuuest hääleõiguseta esindajast, kes esindavad Euroopa tasandil järgmisi rühmi:
a)
raudtee-ettevõtjad,
b)
infrastruktuuriettevõtjad,
c)
raudteetööstus,
d)
ametiühingud,
e)
reisijad,
f)
kaubaveokliendid.
Iga kõnealuse rühma jaoks nimetab komisjon esindaja ja asetäitja vastavate Euroopa organisatsioonide esitatud nelja nime sisaldava nimekirja alusel.
Haldusnõukogu liikmete ja nende asetäitjate nimetamisel lähtutakse nende asjakohastest kogemusest ja teadmistest.
"
17) Artikli 36 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"
1. Agentuur on osalemiseks avatud Euroopa riikidele ja nendele riikidele, mis on kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse1 ning sõlminud Euroopa Ühendusega kokkuleppeid, mis näevad ette nende riikide poolt ühenduse õiguse vastuvõtmise ja kohaldamise käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas.
___________________________
1Vt komisjoni 12. mai 2004. aasta teatist KOM(2004)0373║.
"
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (KOM(2006)0093 – C6-0081/2006 – 2006/0031(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0093);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0081/2006);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0276/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2008/51/EÜ) lõplikule kujule.)
Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatav õigus (Rooma I) ***I
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) (KOM(2005)0650 – C6-0441/2005 – 2005/0261(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0650);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 5, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0441/2005);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0450/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ("Rooma I")
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 593/2008) lõplikule kujule.)
Geneetiliselt muundatud toit ja sööt (komisjoni rakendusvolitused) ***I
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega (KOM(2006)0912 – C6-0027/2007 – 2006/0307(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0912);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikleid 37, 95 ja 152, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0027/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0299/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 298/2008) lõplikule kujule.)
Euroopa tasandi erakondi reguleerivad määrused ja erakondade rahastamise eeskirjad ***I
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (KOM(2007)0364 – C6-0202/2007 – 2007/0130(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0364);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 191, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0202/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A6-0412/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. kutsub juhatust üles uurima, milliste vahenditega tagatakse Euroopa tasandi erakonnale kolmekuuline üleminekuperiood oma liikmete arvu taastamisel, kui eelarveaasta jooksul on erakonna liikmete arv langenud alla muudetud määruse miinimumnõuete;
3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 1524/2007) lõplikule kujule.)
Taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormid (komisjoni rakendusvolitused) ***I
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega (KOM(2006)0908 – C6-0025/2007 – 2006/0294(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0908);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 251, artiklit 37 ja artikli 152 lõiget 4, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0025/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0342/2007),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 299/2008) lõplikule kujule.)
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (David Bostock) *
185k
30k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus David Bostocki kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta (C6-0304/2007 –2007/0813 (CNS))
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0304/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0439/2007),
1. esitab David Bostocki kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Michel Cretin) *
184k
30k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus Michel Cretini kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta (C6-0305/2007 –2007/0814 (CNS))
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0305/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artikli 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0438/2007),
1. esitab Michel Cretini kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Maarten B. Engwirda) *
186k
30k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus Maarten B. Engwirda kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta (C6-0306/2007 –2007/0815 (CNS)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0306/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0437/2007),
1. esitab Maarten B. Engwirda kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Henri Grethen) *
184k
30k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus Henri Gretheni kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta (C6-0307/2007 –2007/0816 (CNS))
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0307/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0436/2007),
1. esitab Henri Gretheni kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Harald Noack) *
185k
30k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus Harald Noacki kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta (C6-0308/2007 –2007/0817 (CNS))
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0308/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0435/2007),
1. esitab Harald Noacki kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Ioannis Sarmas) *
184k
31k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus Ioannis Sarmase kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta (C6-0309/2007 – 2007/0818 (CNS))
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0309/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0434/2007),
1. esitab Ioannis Sarmase kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Hubert Weber) *
185k
30k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta otsus Hubert Weberi kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta (C6-0310/2007 – 2007/0819(CNS))
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0310/2007);
– võttes arvesse asjaolu, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 6. novembri 2007. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ning kaalus kandidaadi kvalifikatsiooni EÜ asutamislepingu artiklis 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 101;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0433/2007),
1. esitab Hubert Weberi kontrollikoja liikmeks nimetamise ettepaneku kohta positiivse arvamuse;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa ühenduste teistele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas
98k
31k
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsioon Euroopa konsensuse väljakuulutamise kohta humanitaarabi valdkonnas
– võttes arvesse, et 19.–20. novembril 2007. aastal jõudis üldasjade ja välissuhete nõukogu konsensusele nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduse osas, mis käsitleb Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas;
– võttes arvesse Lissaboni lepingu eelnõud, mille osas Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele 18.–19. oktoobril 2007, milles tunnustatakse humanitaarabi kui eraldi ELi poliitika valdkonda;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa konsensuse kohta humanitaarabi valdkonnas(1);
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
1. väljendab heameelt asjaolu üle, et esimest korda on nõukogu, nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad, Euroopa Parlament ja komisjon leppinud kokku ühise nägemuse, ühiste poliitiliste eesmärkide ja põhimõtete kujundamises, et EL võiks anda kolmandates riikides tulemuslikumalt humanitaarabi;
2. kiidab seetõttu heaks nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduse Euroopa Liidu humanitaarabi kohta pealkirjaga "Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas";
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone Gruusia kohta, eelkõige 26. veebruari 2004. aasta resolutsiooni koos soovitusega nõukogule ELi Lõuna-Kaukaasia poliitika kohta(1), 14. oktoobri 2004. aasta resolutsiooni Gruusia kohta(2) ja 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lõuna-Osseetias(3);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta(4);
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut(5), mis jõustus 1. juulil 1999. aastal;
– võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, mille ELi-Gruusia koostöönõukogu 14. novembril 2006 heaks kiitis;
– võttes arvesse ELi-Gruusia parlamentaarse koostöökomisjoni poolt 25.–26. juunil 2007 vastu võetud soovitusi;
– võttes arvesse 8. novembril 2007 eesistujariigi Portugali poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust praeguse olukorra kohta Gruusias;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et Euroopa Liit pühendub ka tulevikus ELi ja Gruusia suhete edasisele arendamisele ja süvendamisele ning Gruusia toetamisele vajalike poliitiliste ja majanduslike reformide läbiviimisel, meetmete võtmisel tugevate ja tõhusate demokraatlike institutsioonide loomiseks ja jõupingutuste tegemisel korruptsiooniprobleemide lahendamiseks, et luua rahumeelne ja õitsev Gruusia, kes on suuteline andma panuse piirkonna ja ülejäänud Euroopa stabiilsemaks muutmisse;
B. tunnustades Gruusia praeguse presidendi ja valitsuse tehtud poliitilisi, demokraatlikke ja majanduslikke edusamme;
C. arvestades, et 2. novembril 2007 õnnestus opositsioonijõududel koondada suurim rahvahulk pärast 2003. aasta rooside revolutsiooni;
D. arvestades, et opositsiooni kuus päeva kestnud kogunemised muutusid vägivaldseks, kui politsei julgeolekujõud kasutasid meeleavalduste laiali saatmiseks ülemäärast jõudu, muu hulgas veekahureid, kummikuule ja pisargaasi, nii et ligi viissada meeleavaldajat, sh ombudsman Sozar Subari, said vigastada;
E. arvestades, et 7. novembril 2007 kuulutas president Mihhail Saakašvili Tbilisis välja 15-päevase eriolukorra, mis tühistati 16. novembril 2007 ning mis valitsusametnike väitel oli vajalik avaliku korra viivitamatuks taastamiseks;
F. arvestades, et pärast seda, kui president Saakašvili kehtestas eriolukorra, teatas peaminister Zurab Nogaideli, et on toimunud riigipöördekatse ja eriolukord on reaktsioon sellele; arvestades, et president Saakašvili süüdistas televisioonis peetud kõnes Tbilisis toimunud sündmustes Venemaa föderaalset julgeolekuteenistust ning väitis, et tal oli eelinfot vandenõu kohta kukutada enne aasta lõppu Gruusia valitsus, kuid ei esitanud oma väidete kinnituseks mingeid tõendeid;
G. arvestades, et 7. novembri 2007 õhtul võeti eetrist maha kaks opositsiooni telekanalit, Imedi ja Kaukaasia; arvestades, et maske kandvad ja relvastatud julgeolekuametite liikmed ründasid enne eriolukorra kehtestamist ja ilma ette hoiatamata Imedi televisiooni ja raadio hooneid ning hävitasid osaliselt ülekandeseadmed; arvestades, et Tbilisi kohus peatas Imedi ringhäälinguloa ja külmutas telekanali varad põhjendusel, et telekanal õhutas 7. novembri 2007 sündmuste kajastamise viisiga valitsust kukutama; arvestades, et kohtu teatis anti Imedi direktorile üle alles nädal hiljem; arvestades, et Gruusia riiklik kommunikatsioonikomisjon peatas Imedi televisiooni ringhäälinguloa kolmeks kuuks, osutades sellele, et kanal on rikkunud ringhäälinguseadust;
H. arvestades, et president Saakašvili tegi 8. novembril 2007 lepitava käiguna ettepaneku korraldada 5. jaanuaril 2008 ennetähtaegsed presidendivalimised koos plebistsiidiga järgmiste parlamendivalimiste toimumise aja üle;
I. arvestades, et Venemaa andis Gruusiale 13. novembril 2007 ehk plaanitust aasta varem üle Adžaaria Autonoomses Vabariigis Batumis asuva sõjaväebaasi, olles juunis 2007 lõpetanud vägede väljaviimise oma teisest Gruusias asuvast baasist Ahhalkhalakhis;
J. arvestades, et Gruusia majandust kahjustab jätkuvalt tõsiselt Venemaa poolt Gruusia veinidele ja põllumajandustoodangule kehtestatud impordikeeld, millel tunduvad olevat üha enam poliitilised põhjused;
K. arvestades, et Gruusia majandus- ja sotsiaalreformid peaksid tõstma suurema osa elanikkonna elatustaset;
L. arvestades, et olukord Abhaasias ja Lõuna-Osseetias suurendab piirkonnas pingeid; arvestades, et Vene sõdurid on kaotanud neutraalsete ja erapooletute rahuvalvajate staatuse; arvestades, et Moskva ametivõimude otsus anda Gruusia nendes piirkondades elavatele inimestele Venemaa pass muudab olukorra veelgi ebastabiilsemaks,
1. väljendab tõsist muret Gruusias aset leidnud hiljutiste arengute pärast, millest viimased olid rahumeelsete meeleavalduste vägivaldne laiali saatmine politsei poolt, sõltumatute meediakanalite sulgemine ja eriolukorra välja kuulutamine 15 päevaks;
2. palub Gruusia ametivõimudel järgida sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ja ajakirjandusvabaduse põhimõtteid; tuletab valitsusele meelde võetud kohustust tagada demokraatia, inimõigused ja õigusriik;
3. palub kõikidel osapooltel olla avatud ja vaoshoitud, hoiduda teravatest avaldustest ning alustada konstruktiivset ja viljakat dialoogi, mille eesmärk on toetada ja tugevdada Gruusia nõrku demokraatlikke institutsioone;
4. nõuab tungivalt, et nõukogu, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning ELi eriesindaja Lõuna-Kaukaasias teeksid kõik endast oleneva, et hõlbustada dialoogi osapoolte vahel, vähendada pingeid ja taastada vastastikune usaldus;
5. palub Gruusia ametiasutustel viia läbi põhjalik, erapooletu ja sõltumatu uurimine inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse tõsiste rikkumiste kohta ning uurida eelkõige väiteid ülemäärase jõu kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt, et tuvastada kõik, kes selle eest vastutavad, mõista nende üle kohut ja kohaldada seaduses ette nähtud kriminaal- või haldussanktsioone;
6. rõhutab ametivõimudele rahvusvahelise üldsuse muret seoses hiljutiste sündmustega Gruusias, mis on vastuolus Euroopa-Atlandi väärtustega; tuletab Gruusiale meelde, et demokraatia, inimõigused ja õigusriik on Euroopa-Atlandi integratsiooni eeltingimused;
7. palub nõukogul ja komisjonil, ELi liikmesriikidel, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonil (OSCE-l), Euroopa Nõukogul, NATO-l ja USA-l olla aktiivsem poliitiliste probleemide ja puuduste esile toomisel Gruusias ja selle ümber, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamisel; märgib, et mitmeid väiteid demokraatlike menetluste ja inimõiguste rikkumiste kohta Gruusias ei ole viimastel aastatel uuritud; on seetõttu arvamusel, et avatum rahvusvaheline arutelu võiks tugevdada pluralistlikku avalikku diskursust ja demokraatlikku arengut Gruusias;
8. tervitab otsust korraldada ennetähtaegsed presidendivalimised ning palub valitsusel tagada, et kõikidel kandidaatidel on valimiskampaania ajal võrdne ja erapooletu juurdepääs meediale;
9. kutsub Gruusia ametiasutusi üles tagama vabad ja õiglased valimised, mis vastavad täielikult rahvusvahelistele normidele; palub Gruusia valitsusel tagada võimude lahusus Gruusia poliitilises süsteemis, hoiduda haldusressursside kasutamisest valmiskampaania ajal ning tagada kõikide kandidaatide sõnavabadus; tervitab Gruusia ametiasutuste kutset rahvusvahelistele vaatlejatele valimisi jälgida;
10. palub Gruusia ametiasutustel tagada, et kogu meedia töötab objektiivselt ja kooskõlas rahvusvaheliste ajakirjandusstandarditega ning et kõikidel erakondadel ja kandidaatidel on õiglane ja tasakaalustatud juurdepääs nii avalik-õiguslikule kui ka erameediale; nõuab eelkõige, et Gruusia ametivõimud lubaksid Imedi tele- ja raadiokompaniil viivitamatult saadete edastamist jätkata, ning palub neil tagada, ettevõttele hüvitatakse hoonete kahjustamine ja seadmete hävitamine;
11. väljendab heameelt valimisseaduse muudatuste üle, mis Gruusia parlament on vastu võtnud ja mis võimaldavad opositsioonierakondadel määrata keskvalimiskomisjoni ja iga ringkonna valimiskomisjoni kuus esindajat;
12. kutsub kõiki Gruusia poliitilisi jõude üles tegema koostööd audiovisuaalset tegevust reguleeriva seaduse koostamisel, tagamaks Euroopa ekspertide abiga, et olemasolevaid eeskirju, mis garanteerivad sõnavabaduse ja õiglase avaliku arutelu, parandatakse veelgi ja ühtlustatakse need Euroopa põhimõtetega;
13. innustab Gruusia kõiki poliitilisi jõude ja kodanikuühiskonda osalema arutelus võimude lahususe üle poliitilises süsteemis, mis võib kaasa tuua tulemuslikuma järelevalve valitsuse tegevuse üle ning mitmete oluliste küsimuste (nt majandusreformi sotsiaalsed mõjud, Venemaa tegur Gruusia sisepoliitikas ja erinevad lähenemisviisid külmutatud konfliktidele) üle peetava avaliku arutelu mitmekesistumise;
14. võtab murelikult teadmiseks väited Venemaa luureteenistuse seotuse kohta Gruusia poliitiliste protsessidega ning rõhutab vajadust suurendada poliitilise elu läbipaistvust – eriti puudutab see erakondade rahastamist, meedia juurdepääsu ja erakonnasisest demokraatiat; rõhutab, et neid väiteid tuleb tõestada vastavalt riiklikule õigusele ja rahvusvahelistele tavadele;
15. palub nõukogul ja komisjonil ajada otsustavamat ELi idanaabruse poliitikat, milles ei tohiks kõrvale jätta koostööd Venemaaga, vaid vastupidi, seda tuleks välja pakkuda alati kui see on võimalik; on siiski seisukohal, et samal ajal peab EL võtma resoluutsema hoiaku kõnealuse piirkonna olulistes küsimustes ja jõulisemalt sekkuma, hoolimata Venemaa praegusest negatiivsest suhtumisest ELi rolli ühises naabruses; rõhutab, et lõpuks peavad Venemaa ametivõimud mõistma, et Venemaa mõju oma naabruses ei vähenda mitte niivõrd geopoliitiline rivaliteet ELiga, vaid Venemaa kahetsusväärne suhtumine mõnedesse oma naabritesse;
16. kordab, et parlament toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust, ning palub nõukogul ja komisjonil jätkata jõupingutuste tegemist, et toetada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia konfliktidele rahumeelse lahenduse leidmist läbirääkimiste teel;
17. palub nõukogul ja komisjonil asjakohaselt tegeleda Gruusia viisarežiimi probleemidega ning kiirendada Gruusiaga viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu üle peetavaid läbirääkimisi ning lepingute sõlmimist;
18. nõuab Euroopa Parlamendi vaatlusmissiooni saatmist tulevastele presidendivalimistele;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Gruusia presidendile ja parlamendile, OSCE-le, Euroopa Nõukogule ning Venemaa Föderatsiooni presidendile ja parlamendile.
– võttes arvesse presidendi 25. oktoobri 2007. aasta kirja;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1), mis allkirjastati ja kuulutati välja 7. detsembril 2000. aastal Nice'is;
– võttes arvesse oma 14. novembri 2000. aasta otsust, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta projekt(2);
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu põhiõiguste harta mõju ja tulevase staatuse kohta(3);
– võttes arvesse oma 24. septembri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu kohta ja Euroopa Parlamendi arvamuse kohta valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta(4), eriti selle lõiget 4;
– võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta(5), eriti selle lõike 5 punkti a ja lõiget 6;
– võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta: Euroopa Parlamendi arvamus (Euroopa Liidu lepingu artikkel 48),(6) eriti selle lõikeid 8, 12 ja 17;
– võttes arvesse 2007. aasta valitsustevahelisel konverentsil heaks kiidetud Lissaboni lepingu eelnõuga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 1;
– võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1;
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0445/2007),
A. arvestades, et põhiõiguste harta õiguslikult siduvat staatust kinnitades kaitses Lissaboni lepingu eelnõu selle peamise saavutuse põhiolemust, mida kujutas endast Euroopa põhiseaduse lepingu II osa;
B. arvestades, et Euroopa Parlament on juba kiitnud heaks algselt Nice'is 7. detsembril 2000. aastal pidulikult välja kuulutatud põhiõiguste hartas tehtud kohandused, kui ta hindas oma eespool nimetatud 24. septembri 2003. aasta resolutsioonis Euroopa Tulevikukonvendi töö tulemusi ja kui ta kiitis oma eespool nimetatud 12. jaanuari 2005. aasta resolutsioonis heaks 2004. aasta valitsustevahelise konverentsi töö tulemusel sündinud põhiseaduse lepingu;
C. arvestades, et oma eespool nimetatud 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis, kus Euroopa Parlament esitas oma arvamuse 2007. aasta valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta, väljendas ta heameelt asjaolu üle, et valitsustevahelise konverentsi mandaadiga kaitsti põhiõiguste harta õiguslikult siduvat staatust, kuid väljendas ka sügavat muret seoses protokolliga põhiõiguste harta kohaldamise kohta Poola ja Ühendkuningriigi suhtes, mis püüab piirata harta õiguskindlust teatud liikmesriikides;
D. arvestades, et oma eespool nimetatud 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni lõikes 17 rõhutas ta oma kavatsust põhjalikult kontrollida 2007. aasta valitsustevahelise konverentsi tulemusi, kui ta esitab oma arvamuse Lissaboni lepingu kohta pärast selle allkirjastamist,
1. kiidab Euroopa Liidu põhiõiguste harta käesolevale dokumendile lisatud versioonis heaks;
2. annab presidendile volitused kuulutada harta pidulikult välja enne Lissaboni lepingu allkirjastamist koos nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendiga ning teeb talle ülesandeks võtta vajalikke meetmeid, et korraldada harta avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
3. palub tungivalt Poolal ja Ühendkuningriigil teha kõik, mis võimalik, et saavutada siiski konsensus harta piiranguteta kehtivuse osas;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile.
LISA
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti:
EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA
PREAMBUL
Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku.
Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse.
Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse.
Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile.
Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt arvesse selgitusi, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud konvendi presiidiumi järelevalve all ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel.
Nende õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees.
Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.
I JAOTIS
VÄÄRIKUS
ARTIKKEL 1
Inimväärikus
Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.
ARTIKKEL 2
Õigus elule
1. Igaühel on õigus elule.
2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata.
ARTIKKEL 3
Õigus isikupuutumatusele
1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.
2. Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde:
a)
asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,
b)
eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld,
c)
inimkehast või selle osast kui sellisest rahalise tulu saamise keeld,
d)
inimeste reproduktiivse kloonimise keeld.
ARTIKKEL 4
Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld
Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.
ARTIKKEL 5
Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld
1. Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.
2. Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.
3. Inimkaubandus on keelatud.
II JAOTIS
VABADUSED
ARTIKKEL 6
Õigus vabadusele ja turvalisusele
Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele.
ARTIKKEL 7
Era- ja perekonnaelu austamine
Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.
ARTIKKEL 8
Isikuandmete kaitse
1. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.
2. Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist.
3. Nende sätete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.
ARTIKKEL 9
Õigus abielluda ja õigus luua perekond
Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.
ARTIKKEL 10
Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus
1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
2. Õigust keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu tunnustatakse selle õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.
ARTIKKEL 11
Sõna- ja teabevabadus
1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.
2. Massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse.
ARTIKKEL 12
Kogunemis- ja ühinemisvabadus
1. Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning moodustada ühinguid kõigil tasanditel, eelkõige poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas; see kätkeb igaühe õigust oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.
2. Liidu tasandi poliitilised erakonnad toetavad liidu kodanike poliitilise tahte väljendamist.
ARTIKKEL 13
Kunsti ja teaduse vabadus
Kunsti ja teadusuuringuid ei piirata. Akadeemilist vabadust austatakse.
ARTIKKEL 14
Õigus haridusele
1. Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet.
2. See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust.
3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austatakse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.
ARTIKKEL 15
Kutsevabadus ja õigus teha tööd
1. Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal.
2. Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides.
3. Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, on õigus liidu kodanikega võrdsetele töötingimustele.
ARTIKKEL 16
Ettevõtlusvabadus
Ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.
ARTIKKEL 17
Õigus omandile
1. Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.
2. Intellektuaalomandit kaitstakse.
ARTIKKEL 18
Varjupaigaõigus
Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi "aluslepingud") kohaselt.
ARTIKKEL 19
Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral
1. Kollektiivne väljasaatmine on keelatud.
2. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.
III JAOTIS
VÕRDSUS
ARTIKKEL 20
Võrdsus seaduse ees
Kõik on seaduse ees võrdsed.
ARTIKKEL 21
Diskrimineerimiskeeld
1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist.
ARTIKKEL 22
Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus
Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.
ARTIKKEL 23
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.
Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.
ARTIKKEL 24
Lapse õigused
1. Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
2. Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.
3. Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.
ARTIKKEL 25
Eakate õigused
Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.
ARTIKKEL 26
Puuetega inimeste integreerimine ühiskonda
Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus.
IV JAOTIS
SOLIDAARSUS
ARTIKKEL 27
Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud
Töötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudel ja tingimustel.
ARTIKKEL 28
Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus
Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida.
ARTIKKEL 29
Õigus kasutada tööhõiveteenuseid
Igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid.
ARTIKKEL 30
Kaitse põhjendamatu vallandamise korral
Igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.
ARTIKKEL 31
Head ja õiglased töötingimused
1. Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.
2. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele.
ARTIKKEL 32
Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse
Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui iga, mil lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja piiratud erandeid.
Töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist.
ARTIKKEL 33
Perekonna- ja tööelu
1. Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.
2. Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel.
ARTIKKEL 34
Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi
1. Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu pakutakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohast kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral.
2. Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.
3. Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid.
ARTIKKEL 35
Tervishoid
Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
ARTIKKEL 36
Võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada aluslepingute kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.
ARTIKKEL 37
Keskkonnakaitse
Kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt.
ARTIKKEL 38
Tarbijakaitse
Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase.
V JAOTIS
KODANIKE ÕIGUSED
ARTIKKEL 39
Õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel
1. Igal liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel õigus hääletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.
2. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel.
ARTIKKEL 40
Õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel
Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.
ARTIKKEL 41
Õigus heale haldusele
1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.
2. See õigus kätkeb:
a)
igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;
b)
igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve;
c)
asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.
3. Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.
4. Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes aluslepingute keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles.
ARTIKKEL 42
Õigus tutvuda dokumentidega
Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega.
ARTIKKEL 43
Euroopa ombudsman
Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.
ARTIKKEL 44
Õigus esitada petitsioone
Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole.
ARTIKKEL 45
Liikumis- ja elukohavabadus
1. Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada.
2. Liikumis- ja elukohavabaduse võib aluslepingute kohaselt anda ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.
ARTIKKEL 46
Diplomaatiline ja konsulaarkaitse
Igal liidu kodanikul on kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel.
VI JAOTIS
ÕIGUSEMÕISTMINE
ARTIKKEL 47
Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele
Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.
Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.
Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.
ARTIKKEL 48
Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus
1. Iga süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.
2. Iga süüdistatava õigus kaitsele on tagatud.
ARTIKKEL 49
Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte
1. Kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu. Kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust.
2. See artikkel ei takista anda kohtu alla ega karistada isikut ükskõik missuguse teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu maailma riikide peres tunnustatud üldpõhimõtete järgi.
3. Karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.
ARTIKKEL 50
Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld
Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.
VII JAOTIS
HARTA TÕLGENDAMIST JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 51
Reguleerimisala
1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire.
2. Harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid.
ARTIKKEL 52
Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine
1. Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
2. Hartaga tunnustatud õigusi, mis rajanevad aluslepingute teiste osade sätetel, teostatakse neis määratletud tingimustel ja piires.
3. Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.
4. Hartaga tunnustatud põhiõigusi, nii nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega.
5. Harta sätteid, mis sisaldavad põhimõtteid, võib rakendada liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigustloovate- ja rakendusaktidega, samuti liikmesriikide õigusaktidega, mis on ette nähtud liidu õiguse kohaldamiseks nende volituste teostamisel. Neile sätetele võib õiguslikult tugineda ainult kõnealuste aktide tõlgendamisel ja otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta.
6. Hartas nimetatud siseriiklikke õigusakte ja tavasid tuleb täielikult arvesse võtta.
7. Harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi võetakse asjakohaselt arvesse liidu ja liikmesriikide kohtutes.
ARTIKKEL 53
Kaitse tase
Harta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning liikmesriikide põhiseadustega.
ARTIKKEL 54
Õiguste kuritarvitamise keeld
Harta sätteid ei või tõlgendada nii, nagu õigustaksid need tegevust või toimingut, mille eesmärk on mõne hartaga tunnustatud õiguse või vabaduse tühistamine või selle piiramine suuremal määral, kui hartaga on ette nähtud.
Ülaltoodud tekst võtab üle 7. detsembril 2000. aastal välja kuulutatud harta, kohandab seda ning asendab selle alates Lissaboni lepingu jõustumise kuupäevast.
– võttes arvesse komisjoni teatist "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu" (KOM(2007)0359) (edaspidi "komisjoni teatis kaitstud paindlikkuse kohta");
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust "Flexicurity (sisemise paindlikkuse mõõde – kollektiivläbirääkimised ja sotsiaaldialoogi roll tööturu reguleerimise ja reformimise vahenditena)"(1);
– võttes arvesse Euroopa tööturu osapoolte soovitusi 18. oktoobri 2007. aasta raportis "Euroopa tööturgude peamised väljakutsed: Euroopa tööturu osapoolte ühisanalüüs";
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust "Sotsiaalpartnerite roll töö-, pere- ja eraelu ühitamisel"(2);
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust "Esmatähtsate kategooriate tööhõive (Lissaboni strateegia)"(3);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel" (KOM(2006)0708) ja oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni(4) selle kohta;
– võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2006. aasta tööhõiveprognoosi "Töökohtade arvu ja sissetulekute suurendamine";
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2004. aasta augusti aruannet "Kas stabiilne tööjõud on majandusele kasulik? Töökoha püsivus – tootlikkus – töösuhe", mis näitab, et ühel töökohal püsimise ja tootlikkuse vahel on positiivne seos;
– võttes arvesse ILO 1948. aasta konventsiooni C87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta, ILO 1949. aasta konventsiooni C98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse kohta ja ILO 2006. aasta soovitust R198 töösuhete kohta;
– võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,(5) millega keelatakse diskrimineerimine vanuse alusel;
– võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta(6), milles korratakse Euroopa Liidu ühiseid väärtusi võrdsuse, solidaarsuse, mittediskrimineerimise ja tulude ümberjaotamise kohta;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 136 kuni 145;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 20 ja 27 kuni 38, eelkõige õigust kaitsele põhjendamatu vallandamise eest ning õigust õiglastele ja võrdsetele töötingimustele;
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat;
– võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta mai aruannet sotsiaalpoliitika tuleviku kohta laienenud Euroopa Liidus;
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti "Ühenduse Lissaboni programm": 2006. aasta aruanne meetmete tehnilise rakendamise kohta" (SEK(2006)1379) ja Lissaboni strateegia rakendamist;
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti Lissaboni eesmärkide saavutamise kohta hariduses ja koolituses - näitajatel ja vahe-eesmärkidel põhinev raport (SEK(2006)0639);
– võttes arvesse väikeettevõtete hartat;
– võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalmeetmete kava kohta (KOM(2005)0033),
– võttes arvesse liikmesriikide esitatud riiklikke Lissaboni reformi kavasid;
– võttes arvesse komisjoni teatist "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas" (KOM(2006)0567);
– võttes arvesse komisjoni majanduskasvu ja töökohtade loomise kompleksseid suuniseid (2005–2008) (KOM(2005)0141);
– võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000. aasta, 23. ja 24. märtsi 2001. aasta, 22. ja 23. märtsi ning 16. ja 17. juuni 2005. aasta ning 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;
– võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta;(7)
– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(8);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(9);
– võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni direktiivi 96/71/EÜ rakendamise kohta, mis käsitleb töötajate lähetamist;(10)
– võttes arvesse ILO 1975. aasta konventsiooni võõrtöötajate kohta (lisasätted);
– võttes arvesse ILO 1997. aasta konventsiooni eratööhõivebüroode kohta;
– võttes arvesse ILO inimväärse töö tegevuskava;
– võttes arvesse komisjoni teatist "Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks. Ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas" (KOM(2006)0249) ja oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(11);
– võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides(12);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(13);
– võttes arvesse nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(14);
– võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate tööohutust ja töötervishoidu parandavate meetmete kehtestamise kohta(15);
– võttes arvesse nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl(16);
– võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(17);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(18);
– võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta – lisa: osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe(19);
– võttes arvesse Euroopa kaitstud paindlikkuse ekspertrühma 2007. aasta juuni aruannet "Kaitstud paindlikkuse saavutamise viisid: tõkete tugedeks muutmine";
– võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta: uus partnerlus(20);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0446/2007),
A. arvestades, et EL ei ole mitte üksnes majandusliit, vaid ka ühistel väärtustel põhinev ühendus, millest tulenevalt mis tahes tööõiguse ja tööturu reform peab peegeldama kõnealuseid väärtusi, ning arvestades, et Euroopas väljakujunenud tööõiguse aluspõhimõtted kehtivad ikka edasi; arvestades, et kaitstud paindlikkus peaks kajastama kõikide tööturu osapoolte vahelist dialoogi ning kajastama ühelt poolt tööandjate ja töötajate huvide ning teiselt poolt paindlikkuse ja turvalisuse õiget tasakaalu; arvestades, et tööõigus pakub õiguskindlust ning töötajate ja tööandjate kaitset kas õigusakti või kollektiivlepinguga või mõlemaga koos, ning arvestades, et tööõiguses tehtavate mis tahes muudatuste edukus oleks suurem, kui töötajad tunneksid end turvalisemalt; arvestades, et tuleb tõsta nii töötajate kui ka ettevõtete turvalisuse taset, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates; arvestades, et see turvatunne oleneb ka sellest, kui lihtne on leida uut töökohta, ning arvestades, et ülemaailmne konkurents ja kiiresti arenev tehnoloogia tähendavad seda, et ettevõtted peavad üha kiiremini kohanema;
B. arvestades, et kaitstud paindlikkust tuleb seetõttu vaadelda Euroopa sotsiaalmudeli olulise osana, mis soodustab konkurentsi- ja kohanemisvõimeliste ettevõtete ja töötajate arengut; arvestades, et kaitstud paindlikkuse mõiste tekitab tõsist muret mõnedes Euroopa töötajates, kes kardavad kasvavat ebakindlust töökohtade osas, ning arvestades seega, et see mõiste ja selles sisalduvad kindlad põhimõtted peavad olema võimalikult selgelt määratletud;
C. arvestades, et 16 % eurooplasi ähvardab vaesuseoht ja 10 % elab töötute leibkondades, mistõttu on oluline, et kaitstud paindlikkuse eesmärgil läbiviidav mis tahes reform põhineks üksikasjalikul mõju hindamisel, kui tegemist on vähekindlustatud rühmadega, ja et kõik kõnealused reformid tagaksid sotsiaalse kaasatuse, ohustamata uusi sotsiaalseid rühmi;
D. arvestades, et tööpuudus Euroopa Liidus võib olla seotud piiratud jätkusuutlike töökohtade loomisega, mis teiste tegurite seas sõltub dünaamilistest, uuenduslikest ja konkurentsivõimelistest ettevõtetest ning uurimis- ja arendustegevusse ja elukestvasse õppesse tehtavatest investeeringutest, mis võib kaasa aidata ka dünaamilise tööturu loomisele;
E. arvestades, et tipptasemel, uuenduslik ja teadmistepõhine majandus peaks püüdma olla konkurentsivõimeline väärtusahela tipus, ning et selle saavutamiseks on vaja pikaajalist töösuhet ja kõrge kvalifikatsiooniga tugevalt motiveeritud tööjõudu;
F. arvestades, et üks kaitstud paindlikkuse eesmärke on laiendada praegust tööpakkumist tööturul ja samal ajal võimaldada üksikisikutel ja ettevõtetel toime tulla muutustega ning suurendada liikuvust Euroopa tööturul, ja see peab olema ühendatud stabiilse ning jätkusuutliku tööhõive ja sissetuleku loomisega;
G. arvestades, et liikuvad töötajad peavad alati arvestama sotsiaalkindlustushüvitise kaotamise võimalusega;
H. arvestades, et ebaausa konkurentsi vältimiseks siseturul peavad EL ja liikmesriigid tagama, et nende vastavates tööõigusalastes õigusaktides järgitakse standardite ühtlast taset, kindlustades samal ajal, et see ei takistaks liikmesriikidel soovi korral standardeid parandada;
I. arvestades, et kaitstud paindlikkus tähendab tööandjate, töötajate, tööotsijate ja ametivõimude õiguste ja kohustuste tasakaalustamist ning nõuab ametivõimude, tööturu osapoolte ja muude sidusrühmade vahelist usalduse ja läbipaistva dialoogi õhkkonda, kus kõik on valmis muudatuste eest vastutama ja töötavad välja tasakaalustatud poliitikat, eesmärgiga toetada arvukamate ja paremate töökohtade loomist kõigi jaoks, tagada sooline võrdõiguslikkus ja võidelda selliste haavatavate töötajate rühmade diskrimineerimise vastu nagu sisserändajad, noored ja eakamad töötajad ning puuetega inimesed;
J. arvestades, et kuigi komisjoni teatises kaitstud paindlikkuse kohta sätestatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõte, on selle sõnastus nõrk, kuna see ei vaidlusta meeste ja naiste põhilist ebavõrdsust seoses juurdepääsuga tööturule ja tööturul osalemisega ning tasuta töö võrdse jagamisega naiste ja meeste vahel;
K. arvestades, et kõrgest tööpuuduse tasemest ja tööturu killustatusest tuleb üle saada teatavates piisavalt kindlustamata töötajate rühmades esineva ebavõrdsuse kaotamisega, töökohtade loomise soodustamisega ning kõigi töötajate põhiõiguste kaitsmise ja elukestvale õppele juurdepääsu tagamisega;
L. arvestades, et osalise tööajaga töö, madalam töötasu ning tähtajalised töölepingud – töötajate vaesuse tekke peamised ohud – iseloomustavad eelkõige naiste töösuhteid;
M. arvestades, et komisjoni teatist kaitstud paindlikkuse kohta tuleks kasutada tasakaalustatuma arutelu algatamise alusena kaitstud paindlikkuse teemal; arvestades, et OECD and ILO uuringutes toetatakse poliitikastrateegiat, mille kohaselt sotsiaalse turvalisuse kõrgel tasemel on positiivne mõju asendusmääradele ja tootlikkusele, ning arvestades, et Euroopa Liidu "hea töö" mõiste hõlmab töötajate õigusi ja osalust, õiglast töötasu, tööohutuse ja töötervishoiu kindlustamist ning samuti peresõbralikku töökorraldust; arvestades, et need õigused on asendamatud, kui Euroopa Liit soovib saavutada oma kodanike heakskiitu;
N. arvestades, et Euroopa Sotsiaalfondil on oluline roll sotsiaalse dialoogi ja aktiivse tööturupoliitika edendamisel, et tagada tugeva, arvukamate ja paremate töökohtadega Euroopa sotsiaalmudeli toimimine;
O. arvestades, et OECD teatas hiljuti, et töökaitsealastel õigusaktidel ei ole märkimisväärset mõju kogutööhõive määrale ja et töötushüvitiste kõrgetel asendusmääradel on positiivne mõju tootlikkusele; arvestades lisaks, et ILO on näidanud positiivse seose olemasolu alalise töö ja tootlikkuse vahel,
1. usub, et põhjus, miks vajatakse kaitstud paindlikkuse integreeritud lähenemisviisi, peitub vajaduses saavutada uuendatud Lissaboni strateegia eesmärgid, eelkõige luua rohkem ja paremaid töökohti, ning samal ajal moderniseerida Euroopa sotsiaalmudeleid, mis nõuab poliitikat, mis võtab üheaegselt arvesse tööturgude paindlikkust, töökorraldust ja töösuhteid ning turvalisust: nii tööhõivekindlust kui ka sotsiaalkindlustust;
2. tunnistab, et selleks, et 21. sajandil edukas olla, on Euroopal vaja hästi haritud tööjõudu ja ettevõtteid, kes suudavad haarata kohe kinni kiiresti muutuvas maailmas esilekerkivatest võimalustest, et tõsta tootlikkust ja suurendada uuendustegevust;
3. toetab kindlalt järeldust, et kaitstud paindlikkus võib olla nii töötaja kui ka tööandja huvides ning et see on saavutatav kohandatavate ja usaldusväärsete lepingutingimuste edendamise kaudu;
4. rõhutab siiski, et kaitstud paindlikkus võib olla tööturu reformi poliitikastrateegia ning peab seega olema igakülgne, hõlmates kõiki tööhõive ja sotsiaalpoliitika tahke nii riiklikul kui ELi tasandil;
5. leiab, et ümberkorralduste tõttu riiklikes sotsiaalkindlustussüsteemides ja tööõiguses on komisjoni pakutud kaitstud paindlikkuse võimaluste tõlgendamine liiga ühekülgne, sest see ei arvesta meetmete kuludega; nõuab seetõttu, et komisjon viiks läbi kõnealuste võimaluste kulude-tulude analüüsi; tuletab meelde, et kaitstud paindlikkuse mõistet on võimalik ellu viia vaid pikema aja jooksul;
6. rõhutab, et Euroopa kaitstud paindlikkuse strateegias peaks täpsemalt uurima tänapäeva majanduse nõudmisi, millist tüüpi tööjõudu vajavad Euroopa ettevõtted edu saavutamiseks ning millised on peamised takistused; rõhutab vajadust arvestada üle-euroopalistes ja riiklikes strateegiates ühemehe-ettevõtete, mikroettevõtete ning kaupade tootmise ja teenuste pakkumisega tegelevate väikeettevõtete eripäraga; avaldab kahetsust selle üle, et komisjoni teatises kaitstud paindlikkuse kohta vaadeldakse kaitstud paindlikkust üksnes töösuhete kontekstis; nõuab seetõttu, et kaitstud paindlikkuse alases riiklikus poliitikas kehtestataks sellist tüüpi ettevõtete asutamiseks, arendamiseks ja üleandmiseks vastavad tingimused;
7. märgib tõsise murega, et ehkki komisjon viitab oma teatises kaitstud paindlikkuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, eiratakse selles täielikult komisjoni teatises "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised" kajastatud kohustusi ja vastutust; märgib kriitiliselt asjaolu, et Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta pole oma eesmärki saavutanud ja et sissetulekute erinevus sugude vahel, töö ja pereelu ühitamiseks vajalike tingimuste puudumine ning avalike lastehoidmisvõimaluste nappus on endiselt Euroopa töötajate peamine probleem;
8. tuletab meelde, et kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete rakendamine peab toimuma soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise raames ning võtma arvesse:
−
ebatüüpilises töösuhtes (mittestandardsed, tähtajalised ja osalise tööajaga töölepingud) olevate naiste üleliia suurt arvu ning vajadust rakendada soolist võrdõiguslikkust süvalaiendavat tööhõivepoliitikat;
−
naiste hulgas esinevaid sagedasi üleminekuid töölt hooldustegevusele ja vajadust nõuetekohase kaitse ja sotsiaaltoetuste järele üleminekuajal (hooldamine, perekondlikud kohustused, haridus, koolitus ja ümberõpe);
−
üksikvanemate, kellest suur enamus on naised, eriolukorda;
−
vajadust töö ja tööaja paindliku läbirääkimise ja korraldamise järele, et võimaldada töö-, pere- ja eraelu ühitamist;
−
vajadust paindlikkuse järele kutsealases koolituses ja ümberõppes ning kõigis tööle naasmise meetmetes, et võimaldada töö-, pere- ja eraelu ühitamist, sealhulgas üleminekuajal;
−
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid (2006–2010) ja komisjoni teatist "Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus"(KOM(2006)0571);
9. on veendunud, et kaitstud paindlikkuse strateegiad peaksid hõlbustama tööle võtmist ja võimaldama kiiret reageerimist muutuvas majanduslikus olukorras, tegelema nende probleemidega tööturu osapoolte ja sidusrühmade vahelise läbipaistva dialoogi alusel, järgides riikide tavasid ja praktikat, milles paindlikkus ja turvalisus peaksid olema vastastikku tugevdavad, ning mõju hindamise alusel,;
10. palub komisjonil esitada ettepaneku, mis hõlmab Laekeni 2001. aasta tööhõivesuuniste reformi raames heakskiidetud näitajate täienduseks töökvaliteedi kohta sünteesitud kvalitatiivsete näitajate piiratud kogumit; usub, et komisjon peaks lisaks tuginema ka sellistele näitajatele nagu investeerimine inimeste kvalifikatsiooni, töösuhte ja -lepingute ebaturvalisuse tase ning üleminek ebastandardsetelt töölepingutelt tähtajatutele töölepingutele, et jälgida tööhõivepoliitika tõhusust;
11. on vastu komisjoni väljapakutud töökaitsealaste õigusaktide rangust mõõtva uue näitaja loomisele;
12. usub siiski, et üks probleemidest Euroopa Liidus on seotud kvalifitseeritud ja kohanemisvõimelise tööjõu pakkumisega konkurentsivõimelistes ja uuenduslikes ettevõtetes; rõhutab, et esmatähtsaks tuleb pidada paindliku tööturu loomist haridustaseme tõstmise ning õppepraktika võimaluste, koolitus- ja ümberkoolitusprogrammide laiendamise kaudu; rakendades tõhusaid diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid ja kõrvaldades tõkked naiste, sisserändajate, eakamate või noorte töötajate ja teiste ebasoodsas olukorra olevate rühmade integreerimise teelt; kõrvaldades tõkked kutsealase ja geograafilise liikumise teelt; ning aktiivse tööturupoliitikaga, mis toetab üleminekut eelmiselt töölt uuele tööle; rõhutab kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeliste töötajate ning uute tehnoloogiate otsustavat rolli hariduses ja koolituses ning tuletab meelde paindlikkuse uusi vorme, mida pakub kaugtööd, osalist tööaega ja tähtajalisi lepinguid käsitlev tööturu osapoolte kokkulepe; ei nõustu komisjoni "insaiderite" ja "outsaiderite" eristamisega;
13. teeb seega ettepaneku, et nõukogu uuriks 2007. aasta lõpuks võimalust lõpetada kaheksa uue liikmesriigi töötajate vaba liikumist takistavad üleminekumeetmed kavandatust varem, 1. jaanuaril 2009; rõhutab, et liikuvusega seotud takistuste kaotamine 2008. aasta lõpus saadaks välja olulise poliitilise sõnumi, mis kinnitab, et Euroopa Liit kohustub andma endast parima töötajate geograafilise ja kutsealase liikuvuse parandamiseks;
14. tuletab meelde, et tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidu üks nurgakivi, mis hõlmab kohustust tegeleda mitmete probleemidega seoses liikmesriikide sotsiaalsüsteemide kokkusobivusega, tagamaks selle vabaduse täieliku rakendamise töötajate jaoks parimatel tingimustel, Euroopa konkurentsivõime heaolu nimel ning ilma riiklike sotsiaalsüsteemide saavutusi ja tasakaalu ohustamata;
15. rõhutab, et globaliseerunud maailmas peavad liikmesriigid parandama oma püüdlusi kohelda piiriülestes piirkondades kõiki üksikisikuid võrdselt ning et parima tava rakendamine eeldab liikmesriikidevahelisi õiglasi kahepoolseid vastastikkuse vaimus tehtud lepinguid;
16. märgib, et kaitstud paindlikkus peaks toetama ja rakendama soolist võrdõiguslikkust, edendades meeste ja naiste võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning andes võimaluse töö- ja pereelu ühitamiseks, eriti selle asjaolu valguses, et kolm neljandikku alates 2000. aastast Euroopa Liidus loodud uutest töökohtadest on hõivatud naiste poolt, sageli juba paindlike ja vähem turvaliste töölepingutega;
17. teeb seetõttu ettepaneku, et 2007. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu võtaks vastu tasakaalustatumad kaitstud paindlikkuse ühised põhimõtted, mis põhinevad kvaliteetse tööhõive loomisel ja Euroopa sotsiaalmudeli väärtuste tugevdamisel; on seisukohal, et need põhimõtted peaksid hõlmama järgmist:
−
stabiilsete töösuhete ja jätkusuutlike tööturutavade edendamine;
−
meetmed kohandatavate ja usaldusväärsete lepingutingimuste edendamiseks ning meetmed tööjõu väärkasutamise vastu eelkõige teatavates ebastandardsetes lepingutes;
−
tööturu killustatuse kaotamine tööhõive kindluse edendamise ja töökoha kindluse parandamise teel; kõikidel töötajatel on põhiõigused nende tööalasest staatusest sõltumata;
−
töö ja pere- või eraelu ühitamine ning "inimväärse töö" mõiste edendamine;
−
valitsuse (kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil), tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna partnerlus muutuste juhtimisel;
−
sooline võrdõiguslikkus ja kõigi võrdsete võimaluste edendamine;
−
siseriiklike eesmärgi saavutamise viiside väljatöötamine ja elluviimine vastavalt riigi kommetele ja tavadele, pidades sageli nõu tööturu osapooltega;
−
ettevõtete ja töötajate kohanemisvõime parandamine ülemineku turvalisuse suurendamise teel rakendades paremini aktiivset tööturupoliitikat;
−
kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeline tööjõud, ühendades selleks aktiivse tööturupoliitika ja investeeringud elukestvasse õppesse konkurentsivõime tõstmiseks;
−
makromajanduslik raamistik tasakaalustatud ja jätkusuutliku kasvu saavutamiseks ning rohkemate ja paremate töökohtade loomiseks;
18. tuletab meelde, et Euroopa Liidul on teatav pädevus tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte raames, ning tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust tagada teatavad õigused ELi tasandil; tuletab meelde, et ELi õigusaktid täiendavad siseriiklikke tööturualaseid eeskirju ning on oluline element töötajate õiguste tagamisel;
19. rõhutab subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust; rõhutab, et liikmesriigid vajavad teatud kaalutlusõigust, et tasakaalustada kaitse vajadus paindlikkuse vajadusega vastavalt oma siseriiklikele tööturu tingimustele ja traditsioonidele;
20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu füüsilisest isikust ettevõtjate, väikeettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate õiguslikule seisundile, mida iseloomustab suur majanduslik sõltuvus klientidest, ning kaaluma ühiselt kõige sobivamaid õiguslikke vahendeid nende sotsiaalkaitse taseme tõstmiseks;
21. rõhutab, et selles kontekstis tuleks arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning nende töötajate ees seisvaid eriväljakutseid;
22. peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole teinud edusamme tähtsamates tööhõiveküsimustes, mis võiksid aidata edendada kaitstud paindlikkust kui positiivset mõistet;
23. nõuab, et taaselustataks võitlus deklareerimata töö ja varimajanduse vastu, mis (kuigi eri liikmesriikides erineval määral) kahjustab majandust, jätab töötajad kaitseta, on kahjulik tarbijatele, vähendab maksutulu ja tekitab ettevõtete vahel ebaausat konkurentsi; kutsub komisjoni üles võitlema deklareerimata töö vastu eelkõige riiklike tööinspektsioonide ja/või tööturu osapoolte vahelise tõhusama kooskõlastamise ja halduskoostööga; nõuab intensiivset riiklikku kooskõlastamist asjaomaste riiklike ja eraorganisatsioonide vahel ning kutsub liikmesriike üles kasutama uuenduslikke, erinevate ettevõtlussektorite indikaatoritel ja võrdlustel põhinevaid meetodeid, et võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu; kutsub komisjoni üles toetama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel võitluses deklareerimata töö vastu;
24. on veendunud, et usalduse ja dialoogi õhkkonda on võimalik kõige paremini luua tööturu osapoolte ja teiste huvirühmade kaasamisega riikliku poliitika kohandamisse ning kollektiivlepingute edendamisega osana osaluspõhisest tööhõivesüsteemist, kus valitseb suur usaldus, mille tulemusena tagatakse tasakaal; rõhutab vajadust tegeleda puudustega kollektiivläbirääkimiste teemade ulatuses ning vajadust tagada tööturu osapoolte ühinemis- ja esindusõigus; innustab laiendama kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaalset dialoogi vastavalt riigi kommetele ja tavadele, sealhulgas piiriülest ja majandusharu tasandi dialoogi, nii et see hõlmaks koolitust, töökorraldust ning muutuste etteaimamise, ümberkorralduse ja ümberpaigutamisega seotud küsimusi;
25. tuletab meelde, et kaitstud paindlikkuse jaoks ei ole olemas kõigile sobivat lähenemisviisi ja et iga liikmesriik peaks oma kaitstud paindlikkuse mõiste elemendid valima oma olukorrast ja riigi tavadest lähtuvalt ühiste põhimõtete raames;
26. rõhutab, et kõik kaitstud paindlikkuse mudelid peaksid põhinema Euroopa sotsiaalmudeli aluseks olevatel ühistel väärtustel; usub, et paindlikkuse ja turvalisuse nõuded tugevdavad üksteist ning kaitstud paindlikkus võimaldab ettevõtetel ja töötajatel asjakohaselt kohaneda uute rahvusvaheliste oludega, esilekerkivate majandussüsteemide tugeva konkurentsiga, säilitades seejuures sotsiaalkaitse, sotsiaalse turvalisuse ja töötushüvitiste, tervisekaitse ja tööohutuse kõrge taseme, aktiivse tööturupoliitika ning koolituse / elukestva õppe võimalused, samuti tänapäevase ja läbipaistva tööõiguse; rõhutab ka regulaarsete ja tõhusate kollektiivläbirääkimiste edu tugevate ja esinduslike tööturu osapoolte osavõtul ning vajadust ulatusliku hoolekande ja kõrgekvaliteediliste teenuste (näiteks lapse- ja teiste ülalpeetavate hooldus) üldise kättesaadavuse järele; rõhutab veel, et sotsiaalkaitse niisuguse taseme tagamine võib toetada tööjõu liikuvust ja struktuurseid muutusi, sest suureneb riskivalmidus; rõhutab, et hästi kavandatud töökoha kaitse süsteemid motiveerivad ettevõtteid investeerima töötajate oskustesse ning otsima uuenduslikke ja tootlikke võimalusi tegevuse ümberkorraldamiseks, suurendades seejuures ettevõtte sisemist paindlikkust ja kohanemisvõimet;
27. kutsub komisjoni üles edendama oma teatises kaitstud paindlikkuse kohta sätestatud nelja poliitikaelemendi (kohandatavad ja usaldusväärsed lepingutingimused, igakülgsed elukestva õppe strateegiad, tulemuslik aktiivne tööturupoliitika, tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid) arendamist; kutsub komisjoni samuti üles vaatlema kaitstud paindlikkust Euroopa sotsiaalmudeli laiemas kontekstis;
28. rõhutab, et võitlus tööturu killustumise vastu peaks sisaldama põhiõiguste tagamist kõikidele töötajatele olenemata nende konkreetsest tööalasest staatusest ning see peaks hõlmama võrdset kohtlemist, töötajate tervise ja ohutuse kaitset ning sätteid töö- ja puhkeaja, ühinemis- ja esindamisvabaduse kohta, kaitse kohta ebaõiglase töölt vabastamise eest, kollektiivläbirääkimiste ning kollektiivse tegutsemise kohta, ja rõhutab koolitusele juurdepääsu tähtsust, samuti omandatud õiguste jätkuvat kaitset haridus- ja koolitusperioodide arvessevõtmise teel, paremaid hooldusvõimalusi, selliste peamiste sotsiaalsete õiguste nagu pensioniõiguste, koolitusõiguste ja töötushüvitise saamise õiguse säilitamist ametialase olukorra muutumisel, üleminekul ühelt töölepingult teisele ning sõltuvalt töösuhtelt iseseisvale tööle; tuletab meelde, et põhiõigused ja tööõigus pakuvad korralikke elamis- ja töötingimusi, piisavat tasu ning sotsiaalkaitset, mille tulemusel on tagatud väärika elu miinimumtingimused;
29. rõhutab vajadust juurutada poliitika, millega välditaks töötajate ekspluateerimist suure hulga selliste ebastandardsete töölepingute sõlmimisega, mis ei sisalda samu õigusi kui täistööajaga töölepingud; nõuab, et ühenduse iga tööhõivepoliitika lähtuks ka tulevikus tähtajatu töölepingu traditsioonilisest vormist, mis moodustab liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide aluse;
30. rõhutab vajadust võtta ennetavaid ja kaasnevaid meetmed, mis aitaksid takistada suure hulga ebatüüpiliste töölepingute jätkuvat sõlmimist;
31. nõuab igakülgsete elukestva õppe süsteemide loomist, mis on kohaldatavad ka ebastandardsete lepingutega töötajatele; kutsub liikmesriike üles keskendama strateegiaid riigi nõrkadele valdkondadele ning tegema sihtinvesteeringuid haridusse ja koolitusse ning tagama, et riigiasutuste ja ettevõtete tulemused paraneksid; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile õigust ja juurdepääsu koolitusele;
32. nõuab selliste tööstussuhete süsteemide kui kaitstud paindlikkuse põhimõtete saavutamises ja elluviimises põhiosa täitvate süsteemide tugevdamist ELi ja riikide tasandil, mis on tasakaalustatud ja annavad ettevõtetele õiget liiki paindlikkuse, tagades samas, et on välistatud ebaõiglane konkurents töötingimuste arvel;
33. tunnustab rõhutatult Euroopa ettevõtete poolt vabatahtlikult sotsiaalsfääris tehtud edusamme ning julgustab neid veelgi enamaks; toetab komisjoni kaalutletud algatust, mille kohaselt kavatsetakse ettevõtete sotsiaalne vastutus muuta vabatahtlikuks, vältides seeläbi täiendava bürokraatia teket;
34. rõhutab ettevõtete vajadust aimata ette muutusi ja tööjõuvajadusi, et kavandada oma töötajate jaoks ettevõttesiseseid väljaõppe- ja ümberõppekavasid;
35. tuletab meelde, et suurema riski tõenäosusega paindlikkust kasutatakse just alltöövõtjate, uute töötajate ja juhutöötajate puhul, mida näitab nendega toimuvate õnnetuste suur arv;
36. on seisukohal, et elukestva õppe puhul tuleks tegeleda töötajate erinevate võimaluste küsimusega ning see peab algama varase hariduse järgus; on seisukohal, et kirja- ja arvutamisoskuse puudumise vastu tuleb võidelda ning kõigi koolilõpetajate oskuste taset parandada juba alushariduse süsteemist alates;
37. kutsub liikmesriikide tööturu osapooli ja ametiasutusi üles edendama elukestvat õpet ning sellesse investeerima; peale selle kutsub liikmesriike üles, et nad ergutaksid ettevõtteid suurendama investeeringuid elukestvasse õppesse;
38. rõhutab teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) tähtsust uute ja paremate ettevõtete loomises, kes edendavad teadmistepõhist Euroopat;
39. tunnistab, et tööandjate, valdkondlike rahastute algatuste, regionaalarenguabi ja aktiivse tööturupoliitika pakutavad töökorralduse uuenduslikud vormid, näiteks õppivad organisatsioonid, mitmekülgsete oskuste arendamine ja tööalane rotatsioon koolituse tulemusena, toetavad kaasavat tööturgu;
40. on veendunud, et on oluline ergutada stabiilseid töösuhteid, parandades töökorraldust ja töösuhete kvaliteeti töökohal usalduse ja dialoogi põhjal; on lisaks veendunud, et tööõigus, elukestva õppe tänapäevased vormid, jätkusuutlikud sotsiaalkindlustussüsteemid ning hästi toimiv ja tõhus tööhõivepoliitika võivad aidata saavutada usalduse kõrget taset;
41. tuletab meelde, kui tähtis on mõjus ja aktiivne tööturupoliitika, sealhulgas nõustamine ja juhendamine, ümberõpe ja liikuvuse toetamine, et lühendada üleminekuaega ühelt töökohalt teisele, ning hoolekandesüsteem, mis peaks inimesi aktiivselt motiveerima otsima uusi töövõimalusi, soodustades ka muutustele avatust sissetuleku kaotuse leevendamise ning õppimisvõimaluste pakkumise teel;
42. rõhutab vajadust soodustada liikuvust, arendades selleks välja võimalused liikuda ülespoole, et hõlbustada töötajate liikumist turvalisematele, stabiilsematele ja suuremaid oskusi nõudvatele töökohtadele ning edendades nii tavaharidussüsteemis kui ka mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni tunnustamist, nagu on määratletud komisjoni ülalmainitud talituste töödokumendis Lissaboni eesmärkide saavutamise kohta hariduses ja koolituses;
43. tuletab meelde õigust elukestvale õppele ning formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse ning pädevuste tunnustamist ja ülekantavust, mis on olulised tegurid isikute ühelt töökohalt teisele ning töötuse või tööturult eemaloleku etapilt tööle ülemineku võimaldamisel, parandades nende töö leidmise võimalusi;
44. kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, mis on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktiga ning teatisega Euroopa demograafilise tuleviku kohta, et edendada naiste ja meeste võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele; kutsub liikmesriike üles kaotama praegust meeste ja naiste ebavõrdset tasustamist;
45. märgib, et naistel ja meestel ei ole tööturul sama lähtepunkti, eriti võimu tasakaalu osas ja tasustamata töö jaotamisel;
46. rõhutab, kui oluline on arvesse võtta kõiki paindlikkuse aspekte, sealhulgas töökorralduse ja tööaja paindlikkust, eelkõige uute tehnoloogiate kasutamise kaudu; rõhutab, et tööturu osapooltel on vaja pidada paremini läbirääkimisi tööajakorralduse üle, mis peab olema piisavalt paindlik, et vastata tööandjate ja töötajate vajadustele ning võimaldada inimestel tasakaalustada töö-, pere- ja eraelu;
47. kutsub liikmesriike ja tööturu osapooli üles vähendama töötajate enneaegselt pensionile saatmise poliitikat ning võtma kasutusele töökorraldust, mis toetaks vanemate töötajate paindlikku pensionile jäämist osalisele tööajaga töö, töö jagamise ning sarnaste skeemide kaudu, mis toetavad aktiivset vananemist ja võivad suurendada vanemate töötajate integreerimist tööturule;
48. tuletab liikmesriikidele meelde, et suurema kogutööhõive saavutamiseks kaitstud paindlikkuse kaudu on vaja toetavat makromajanduslikku keskkonda ning et kaitstud paindlikkuse strateegia peab hõlmama makromajandusliku poliitika ja avaliku sektori kulutuste paremat koordineerimist, et tagada mõistlik kasv, kusjuures kulutuste struktuuri tuleb Lissaboni strateegia eesmärkidest lähtudes muuta;
49. tuletab komisjonile meelde vajadust anda Euroopa Parlamendile tema nõuandva rolli täitmiseks piisavalt aega, mis peab kindlasti olema vähemalt viis kuud;
50. on arvamusel, et ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid peaksid kaitstud paindlikkuse ühiseid põhimõtteid Lissaboni strateegia raames käsitlema läbiva teemana ja neid rakendama; nõuab tööhõivesuuniste läbivaatamist, et võimaldada võtta arvesse kaitstud paindlikkuse aspekte, ning nõuab ka sotsiaalse dialoogi kvaliteeti ja tugevust käsitleva eraldi peatüki lisamist iga-aastasesse ühisesse tööhõivearuandesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini kaasama Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente ning vastavalt riigi kommetele ja tavadele tööturu osapooli avatud koordineerimismeetodi (sealhulgas Euroopa tööhõivestrateegia ja tööhõivesuuniste) rakendamisse ja seiresse, et tagada nende poliitikate optimaalne tõhusus; märgib, et meetmed, mis kuuluvad tööhõivesuuniste alla, sealhulgas kaitstud paindlikkus, võivad saada toetust Euroopa Sotsiaalfondist, eriti koolitus- ja aktiivse tööturu meetmeid, ning kutsub liikmesriike üles tagama, et Euroopa Sotsiaalfondi programmid annaksid panuse Euroopa tööhõivestrateegia elluviimisesse ja kaitstud paindlikkuse strateegiatesse;
51. kutsub Euroopa Ülemkogu ja komisjoni üles koostama ambitsioonikat reformi kava nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; peale selle kutsub institutsioone üles koostama koos parlamendiga nägemust sotsiaalse Euroopa tuleviku kohta; rõhutab seetõttu, et kasvu suurendamiseks ning tööhõive ja töö kvaliteedi tõstmiseks peavad olema tagatud Euroopa traditsioonides kindlalt juurdunud sotsiaalsed õigused ja sotsiaalkaitse; rõhutab, et sel viisil pakub Euroopa sotsiaalmudel koos ambitsioonikate liikmesriikides toimuvate suuremat tööhõivet edendavate reformidega töötavatele inimestele ja kodanikele tõelist lisaväärtust, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid; usub, et kodanike toetuse võib pälvida ainult selline siseturg, kus majandusvabadus on tasakaalus sotsiaalsete õigustega;
52. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, sotsiaalkaitsekomiteele, Euroopa tööhõivekomiteele ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsioon ELi uuendatud turismipoliitika kohta: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis (2006/2129(INI))
– võttes arvesse komisjoni teatist "ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis" (KOM(2006)0134);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia" (KOM(2007)0621) ("Agenda 21");
– võttes arvesse oma 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa säästva turismi uute perspektiivide ja uute väljakutsete kohta(1);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0399/2007),
A. arvestades, et EÜ asutamislepingus on turismi nimetatud ühel korral tegevuseks, mille suhtes saab "meetmeid" võtta (EÜ asutamislepingu art 3), kuid see ei kuulu ELi pädevusse ega ole ELi poliitikavaldkond;
B. arvestades, et ühendusel on siiski pädevus võtta meetmeid siseturu, sealhulgas turismiteenuste tulemusliku toimimise tagamiseks (EÜ asutamislepingu art 95) ning et kõnealuses kontekstis on iseäranis oluline tarbijakaitse lähenemisviis;
C. arvestades, et turismi valdkonnas ristuvad paljud ELi poliitikavaldkonnad, mis avaldavad olulist mõju ELi tõhususele ja võimele soodustada majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;
D. arvestades, et hoolimata asjaolust, et Euroopa Parlament on oma eespool nimetatud resolutsioonis välja toonud Euroopa säästva turismi poliitika juhtpõhimõtted, tuleks rõhutada kõnealuse poliitika mõningaid üksikaspekte, et võimaldada neid kiiremini ellu viia;
E. arvestades, et säästva turismi töörühm esitas 2007. aasta veebruaris aruande, milles esitatud suunised olid komisjonile aluseks jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia väljatöötamisel;
F. arvestades, et ELi tasandil ei ole olnud võimalik arendada järjepidevat eri valdkondi hõlmavat lähenemisviisi turismile, mille tagajärjeks on olnud puudused ja kõnealuse sektori ebapiisav arenemine ning samuti suurenenud oht, et Euroopa kaotab selles sektoris oma turuosa;
G. arvestades, et turismi keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet tuleb tungivalt rõhutada säästvuse huvides;
H. arvestades, et teatud populaarsete Euroopa turismisihtkohtade olukord halveneb ja kõnealustes sihtkohtades on aeg-ajalt ette tulnud rahutusi ning vägivaldseid vahejuhtumeid, mis vähendavad nende ligitõmbavust;
I. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu uus artikkel 176b annab ELile ja eriti Euroopa Parlamendile laiema pädevuse turismipoliitika valdkonnas;
J. arvestades, et tuleks rõhutada olulist rolli, mis võib turismil olla kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonna rühmade sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni edendamisel,
Turism ja ELi viisapoliitika
1. rõhutab, et turism, sealhulgas turism kolmandatest riikidest on Euroopa jaoks oluline;
2. rõhutab eelkõige vajadust lihtsustada viisa taotlemise korda vastastikusel alusel ja vähendada mis tahes liikmesriiki sisenemiseks vajalike turismiviisade tasusid;
3. rõhutab asjaomaste liikmesriikide võimalust kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1931/2006 (millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid)(2) uue vahendina ELiga piirnevatest kolmandatest riikidest tuleva turismi hõlbustamiseks;
4. kutsub Schengeni lepinguga ühinenud liikmesriike üles looma kolmandate riikide kodanikele viisade väljastamiseks ühiseid konsulaarosakondi tagamaks, et kõnealustel osakondadel on sarnane töökorraldus ning et nad kohaldavad samu viisanõudeid, ning et parandada viisataotlejate kohtlemist näiteks vastuvõttude korraldamise, intervjuude läbiviimise korra ja taotluste läbivaatamise aja osas, kuna liikmesriikides võiks sellega saavutada märkimisväärset eelarvelist kokkuhoidu;
5. rõhutab vajadust ettepanekus ühenduse viisaeeskirja kehtestamise kohta(3) vaadata läbi viisataotlejatelt nõutavate dokumentide arv ja liigid;
6. soovitab tungivalt, et ELi viisapoliitika raames tuleks soosida mitmekordsete viisade väljastamist;
7. juhib tähelepanu, et reisikorraldajad ja transpordiettevõtted vajavad pikaajalisi viisasid, mis kehtivad vähemalt ühe aasta vältel, et nad saaksid tööle võtta klientide vajadustele vastavaid töötajaid; nõuab kindlalt, et grupiviisade väljastamise säilitamine ja parandamine on vajalik;
8. kutsub Schengeni lepinguga ühinenud liikmesriike üles lihtsustama Schengeni viisa taotlemise korda nendele turistidele, kellele on juba väljastatud Schengeni lepinguga mitteühinenud liikmesriikide viisa või kes on saabunud kõnealustesse riikidesse, ning kutsub Schengeni lepinguga mitteühinenud liikmesriike üles toimima samamoodi isikute puhul, kellele on Schengeni viisa väljastatud;
9. tunnistab siiski, et viisa taotlemise korra lihtsustamine ja ühtlustamine ning kolmandatest riikidest tulevate turistide ELi sisenemise üldine hõlbustamine peab olema kooskõlas ebaseadusliku sisserände, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, eelkõige piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalike julgeolekueeskirjadega;
Statistika
10. tuletab meelde, et on tungiv vajadus turismivaldkonda puudutava adekvaatse, usaldusväärse, homogeense ja ajakohase teabe järele, et avalikus ja erasektoris saaks langetada olulisi strateegilisi ja juhtimisalaseid otsuseid, samuti on vaja välja töötada kohased kõrvalmeetmed ja suunad ELi tasandil, et tagada Euroopa püsimine esimese sihtkohana rahvusvahelises plaanis ning selle taas konkurentsivõimeliseks muutumine;
11. nõuab nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiivi 95/57/EÜ (turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta)(4) läbivaatamist, et tagada liikmesriikide andmekogumise parem ühtlustamine seoses nii andmete edastamise kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete aspektidega;
12. tervitab algatust kaasajastada turismivaldkonna õiguslikku raamistikku uue määruse ühtlase rakendamise kaudu kogu ELis; juhib tähelepanu, et kõnealune reform tuleks kiiresti läbi viia;
13. palub komisjonil otsida võimalusi julgustamaks liikmesriike rakendama turismi satelliitkontosid (TSA), kuna sellised vahendid võimaldavad turismi teiste majandussektoritega täpselt võrrelda ja võivad kaasa aidata turismitööstuse tegeliku suuruse ja väärtuse paremale mõistmisele;
14. rõhutab vajadust suurendada teadlikkust turismi tähtsusest majanduse ja piirkondliku arengu jaoks; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama turismi satelliitkontosid ning ajakohastama kord aastas statistikat, et tagada ajakohaste ja adekvaatsete andmete kättesaadavus, toetamaks turismi täielikku ja sujuvat integreerimist majandus- ja tööhõivepoliitikasse;
15. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks statistilise teabe ja kvaliteeti käsitlevate andmete kogumise vajadust, mis võimaldaks hinnata turismi mõju majandusele, keskkonnale ja populaarsetes turismisihtkohtades elavate inimeste elukvaliteedile;
16. palub komisjonil avaldada aruanne erinevate kehtivate riiklike kavade kohta, mis käsitlevad eriliste looduslike alade ja ajalooliste kohtade kaitsmist konkreetsete linnaplaneerimise ja ehituseeskirjadega, ning vajaduse korral edendada häid tavasid nendes valdkondades suuniste väljaandmise kaudu;
17. palub komisjonil koostada ühtlustatud tulemustabel, milles kirjeldatakse looduslike ja ajalooliste paikade olukorda ja eelkõige turistide mõju nendele paikadele, mille eesmärgiks on reguleerida külastuste arvu ja tagada kõnealuste paikade nõuetekohane säilitamine ning tulevastele põlvkondadele edasiandmine;
18. nõuab, et liikmesriigid edendaksid piirkondlikku planeerimist, mis aitab ära hoida massiturismile suunatud ettevõtete teket, kuna massiturismil on ülimalt kahjulik mõju looduskaitsele ning kultuuri- ja ajaloopärandile ning see ei hõlma ega kaasa kohalikke kogukondi;
Majutusettevõtete kvaliteedistandardite ühtlustamine Euroopas
19. märgib liigitamisskeemide paljusust liikmesriikides ja on seisukohal, et kõnealusel olukorral on tarbija seisukohast negatiivne mõju turisminduse usaldusväärsusele ja nähtavusele;
20. märgib, et tarbijad peavad liigitamissüsteemi tähtsaks vahendiks hotelli või muu majutuse valimisel; peab seetõttu oluliseks, et täpne teave liigituse tähenduse kohta erinevates riikides oleks tarbijatele kergesti kättesaadav ja võtaks hoolikalt arvesse nende vajadusi;
21. on seisukohal, et on soovitatav ja võimalik kehtestada tarbijate jaoks ühine alus ja ühised kriteeriumid, et nad saaksid teha valiku selgete ja kontrollitavate liigitamiskriteeriumide alusel, kui nad otsustavad välismaale reisida;
22. märgib sellega seoses, et arvestades kriteeriumide suurt hulka teatavates riiklikes ja piirkondlikes süsteemides, saaks olemasolevaid standardeid lihtsustades muuta tarbijatele mõeldud teavet selgemaks ja seda hõlbustada ning tagada ka parem läbipaistvuse tase majutusettevõtete osas;
23. palub Euroopa majutus- ja toitlustussektoril:
–
jätkata erinevate liigitamissüsteemide põhiaspektide võrdlevat hindamist ja jõupingutusi nende süsteemide üksteisele lähendamisel, takistamata seejuures olemasolevaid süsteeme, mis kahjustaks tarbijaid ning majutus- ja toitlustussektorit;
–
jätkata jõupingutusi, et hõlbustada "tärnide" tähenduse mõistmist erinevates liikmesriikides;
–
teavitada regulaarselt ühenduse institutsioone tehtud edusammudest;
24. palub kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel asutustel alati, kui nad osalevad liigitamissüsteemides, toetada asjakohase avaliku/erasektori partnerluse raamistikus Euroopa majutus- ja toitlustussektori praegust tööd nii läbipaistvuse kui ka lähendamise osas olemasolevate liigitamissüsteemide võrdleva hindamise teel;
25. on teadlik, et väga keeruline on saavutada ELi tasandil ühist liigitamissüsteemi, arvestades kohalikest vajadustest, kultuurist ja ootustest tulenevat hotellitüüpide ja majutuse mitmekesisust ning pidades silmas praeguste liigitamiskavade väga erinevaid struktuure;
26. on siiski seisukohal, et kogu ELile mõeldud ühistel ja ühtsetel kriteeriumidel põhinevad suunised võiksid arvestada keskkonna ja kohalike olude kõrval ka tarbija huvidega;
27. kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa majutus- ja toitlustussektori organisatsioonidega, näiteks HOTRECiga (Hotels, Restaurants and Cafés in Europe), ja Euroopa tarbijakaitse organisatsioonidega kehtestama meetodid majutusteenuste ohutust ja kvaliteeti käsitlevate miinimumstandardite väljatöötamiseks; rõhutab, et kõnealused meetodid võiksid sisaldada majutusteenustele EÜ märgise kehtestamist ja et kõnealune märgis hõlmaks ühtseid üleeuroopalisi kriteeriume, mis annaksid tarbijatele kindlustunde oodatava miinimumkvaliteedi suhtes mis tahes liikmesriiki külastades;
Kvaliteedijuhtimise kavad
28. palub Euroopa majutus- ja toitlustussektoril jätkata tööd kvaliteedijuhtimise kavadele Euroopa tasandi raamistiku loomise osas ja teavitada regulaarselt ühenduse institutsioone tehtud edusammudest;
29. julgustab Euroopa majutus- ja toitlustussektori sidusrühmi arendama edasi Euroopa standardeid, mille eesmärk on muu hulgas teabe edastamise hõlbustamine vastuvõtjatele ja teenuste osutamise kvaliteedi parandamine; ning palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada vajadusel nende jõupingutusi;
30. palub kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel asutustel alati, kui nad osalevad kvaliteedijuhtimise kavades, toetada asjakohase avaliku/erasektori partnerluse raamistikus Euroopa majutus- ja toitlustussektori praegust tööd kvaliteedijuhtimise kavadele Euroopa tasandi raamistiku loomise osas;
31. tervitab keskkonnakaitsega seotud märgiste arvu suurenemist, kuid on seisukohal, et märgiste paljusus kohalikul tasandil võib tekitada turistide jaoks segadust ja mõjutada läbipaistvust, millest tuleneb vajadus turistidele antava põhjalikuma teabe ja olemasolevate märgiste konsolideerimise järele parema rahvusvahelise tunnustamise tagamiseks;
32. palub komisjonil koostöös HOTRECiga kui Euroopa toitlustussektori ühendusega edendada märgistamise korda majutusettevõtete osas eri liikmesriikides ja nähtavuse parandamiseks edendada kvaliteedimudeleid, mis on mujal osutunud tulemuslikuks (näiteks Qualmark Uus-Meremaal);
33. kutsub komisjoni, liikmesriike ja huvirühmi üles aitama kaasa majanduslikel, sotsiaalsetel, territoriaalsetel, keskkonna-, kultuurilistel ja sotsiaalsetel kriteeriumidel põhineva säästva märgistamise korra parandamisele, näidates ja edastades häid tavasid ning julgustades valdkonna juhtide algatusi;
34. palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada ökomärgiste kasutamist turismirajatistel, -paikadel ja -teenustel;
Tarbijakaitse
35. on teadlik asjaolust, et üha enam turiste broneerib oma reisi (transpordi, majutuse jne) elektrooniliste vahendite abil ja vältides vahendajaid – reisikorraldajaid ja -büroosid, kelle turuosa väheneb (98%lt 1997. aastal 60%le 2007. aastal), kuid kelle suhtes kehtib veel õiguslik režiim, näiteks nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta(5); rõhutab, et kõnealune puudus tuleb kõrvaldada, lisades direktiivi 90/314/EMÜ kohaldamisalasse kõik veebilehed, kus pakutakse rohkem kui ühe teenuse müüki, näiteks odavlennufirmade ja muude turul tegutsejate teenused;
36. sel eesmärgil tervitab komisjoni 26. juuli 2007. aasta töödokumenti direktiivi 90/314/EMÜ läbivaatamise kohta, milles käsitletakse küsimusi, mis on seotud erinevate regulatiivsete kordade kohaldamisega traditsioonilistele reisikorraldajatele ja nendele, kes pakuvad dünaamilisi reisipakette Internetis;
37. rõhutab uue tehnoloogia järjest suurenevat rolli turismisektoris, eelkõige seoses turismitoodete turustamise ning kultuuriväärtuste ja -sündmuste edendamisega;
38. on seisukohal, et infotehnoloogia kasutamise kiire kasv turismiteenuste valdkonnas eeldab tarbija- ja isikuandmete kaitse raamistikku elektroonilise broneerimise jaoks, mis võiks põhineda komisjoni poolt eelnevalt läbiviidud turuanalüüsil; on veendunud, et selline raamistik peaks tagama, et tarbijate õigused ja isikuandmed Internetis on kaitstud ja et tarbijad saavad tõest, mitte eksitavat, ajakohast ja üheselt mõistetavat teavet; soovitab seetõttu tarbijakaitse huvides nende veebilehtede sertifitseerimist, mis annavad teavet ja pakuvad turismiteenuseid (broneerimine ja maksmine) elektroonilisel teel;
39. rõhutab sotsiaalturismi valdkonnas tegutsevate organisatsioonide positiivset rolli, kelle tegevust tuleks ergutada ja toetada;
40. tervitab komisjoni 7. juuni 2007. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajaliste puhkusetoodete, edasimüügi ja vahetuse teatavate aspektidega (KOM(2007)0303), mille eesmärk on laiendada olemasoleva reguleeriva raamistiku ulatust, et lisada uued pikaajalised puhkusetooted, mis on viimastel aastatel turule tulnud ja teatavad osaajalise kasutamise õigusega seotud tehingud, näiteks edasimüük ja vahetus; on seisukohal, et kõnealune ettepanek edendab tarbijakaitset turismisektoris ja loob võrdse mänguruumi, mis kaitseb ausal osaajalisel kasutamisel põhinevat valdkonda kõlvatu konkurentsi eest;
41. avaldab kahetsust teenuste ohutust hõlmava konkreetse õigusakti puudumise üle, mis on väga oluline turismisektoris, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel hinnata võimalust selle küsimusega tegeleda, et lahendada mitmete Euroopa Parlamendi liikmete väljendatud muret;
42. palub komisjonil, eesmärgiga teavitada turiste nende elukohariigist erinevates liikmesriikides kohaldatavatest eeskirjadest, viia läbi liiklusohutuse alane kampaania Euroopas, milles juhitakse tähelepanu uutele ühistele kontrollmeetmetele;
43. palub komisjonil lihtsustada ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) menetlusi ja võtta arvesse väikeettevõtjate, eriti mikroettevõtjate vajadusi;
Terviseturism
44. rõhutab kõigi olemasolevate ühenduse programmide, sealhulgas ühenduse teise tervisevaldkonna tegevusprogrammi (2008-2013)(6) kasutamise tähtsust, et edendada tervisega seotud turismi;
45. rõhutab, et kindlustussektori ettevõtetel peab olema suurem roll tervisega seotud turismi toetamisel; rõhutab lisaks, et kindlustussektori ettevõtteid tuleks toetada piiriülese koostöö alaste lahenduste leidmisel tervisega seotud turismi rahastamiseks;
46. on terviseturismi languse tõttu seisukohal, et on vajadus võtta vastu spetsiifiline ühenduse direktiiv, milles määratletakse vesiravilate tunnustamine ja kasutamine ning üldisemas plaanis – lisaks tervishoiu, sotsiaalse turvalisuse ja kindlustuse aspektidele – terviseturismi ja vesiravi roll seoses turismirajatistega erinevates liikmesriikides, ja teha kättesaadavaks küllaldased rahalised vahendid, et see strateegiliselt tähtis sektor liikmesriikide majanduses saaks areneda ja suurendada märkimisväärselt nii otsest kui ka kaudset uut tööhõivet;
Turismi ligipääsetavus
47. tervitab algatusi koordineerida Euroopa tasandil turismi ligipääsetavust käsitlevat teavet, et liikumispuudega turistid ja nende pered leiaksid teavet turismisihtkohtade ligipääsetavuse kohta; kutsub kõiki liikmesriike, turismiteenuste osutajaid ning riiklikke ja kohalikke turismiorganisatsioone üles ühinema selliste algatustega ja/või neid toetama;
48. palub samal ajal komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda võimalust koostada Euroopa turistide õigusi ja kohustusi käsitlev harta, pidades silmas Euroopa turistide poolt põhjustatud rahutusi ja vägivaldseid vahejuhtumeid Euroopa turismisihtkohtades, ning samuti Euroopa turismiettevõtete käitumisjuhend;
49. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama menetlust EÜ märgise "Ligipääs kõigile" ("Access for all") loomiseks, mis kindlustaks liikumispuudega inimestele peamised ligipääsetavuse võimalused ja sisaldaks teavet näiteks majutuse, restoranide, puhke- ja loodusobjektide, auditooriumide, mälestusmärkide, muuseumide jms kohta;
50. rõhutab lisaks vajadust kaitsta, säilitada ja taastada Euroopa kultuuripärandit; ning nõuab kultuuripärandi paikade rangemat juhtimist ja nende rangemaid külastustingimusi ning suuremaid jõupingutusi puudega inimeste juurdepääsu parandamiseks, kes reisivad üha enam puhkuse eesmärgil;
51. kutsub komisjoni üles koostama teatist koos tegevuskavaga EÜ märgise "Ligipääs kõigile" edendamise kohta, tuginedes komisjoni tehtud tööle, kogemustele ja headele tavadele riiklikul ja kohalikul tasandil, ning hinnates ELi tasandi saavutusi transpordi valdkonnas;
52. märgib, et ligipääsetavus turismisihtkohtadele on küsimus, mis on samuti seotud osutatavate või olemasolevate transporditeenustega; palub seetõttu komisjonil Euroopa uue turismipoliitika ja Euroopa transpordipoliitika väljatöötamise eesmärgil võtta nõuetekohaselt arvesse, et ligipääsuga seotud probleemid puudutavad looduslike ja geograafiliste eripäradega piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi, saari ja mägipiirkondi ning hõredalt asustatud põhjapoolseimaid piirkondi;
Sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonna-alaselt jätkusuutlik turism
53. rõhutab vajadust uue turismipoliitika järele, et muuta Euroopa turism majanduslikult, sotsiaalselt, territoriaalselt, keskkonna-alaselt ja kultuuriliselt jätkusuutlikuks; toetab seepärast komisjoni erilisi samme Euroopa turismi majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamiseks; ning tervitab komisjoni algatust koostada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia;
54. tervitab asjaolu, et komisjon nõuab säästvuse edendamist turisminduses, ning rõhutab, et sotsiaalne, majanduslik ja keskkonna-alane jätkusuutlikkus on igasuguse turismialase tegevuse arendamise ja säilitamise oluline eeltingimus;
55. rõhutab vajadust toetada ja edendada säästvamaid ja sotsiaalselt vastutustundlikumaid tavasid turisminduses ning hinnata nende tulemuslikkust, et turismil oleks silmapaistvam koht uuendatud Lissaboni strateegias;
56. rõhutab, et säästvalt arendatav turism peab pakkuma kohalikule majandusele (eriti ebasoodsas olukorras olevates piirkondades) pikaajalist sissetulekuallikat, peab soodustama stabiilset tööhõivet koos vastavate õigustega ning toetama muid majandustegevusi (nii eelneval kui ka järgmisel tasandil), kaitstes ja edendades samal ajal kultuuri-, ajaloo-, maastiku- ja keskkonnapärandit;
57. tervitab komisjoni algatust esitada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia turismipoliitika aluseks; palub komisjonil anda liikmesriikidele juhis, mis võimaldab turismi arendamise paremat poliitilist kooskõlastamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning parandab turismialase tegevuse jätkusuutlikkust;
58. rõhutab, et keskkonnaohtude, eelkõige süsinikdioksiidi heidete tõttu tuleb keskkonnapoliitikat kavandades kaasata turismitööstus turistide teavitamisse keskkonnaküsimustes;
59. on seisukohal, et turism on osaliselt vastutav keskkonnale põhjustatud kahju eest, mis on seotud reiside arvu suurenemisega, ja et turismivaldkonna esindajad peaksid osalema tegevustes, mis käsitlevad keskkonnakaitse küsimusi ja nende planeerimist;
60. kutsub komisjoni üles tegema turismialast koostööd naaberriikidega (Ida-Euroopas ja Vahemere ääres) ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega ning toetama väikese ja keskmise sissetulekuga arenevaid riike ELi otsevälisinvesteeringutega ja turismi alal tegutsevate ühisettevõtete loomisega, kooskõlas säästva turismi arengustrateegiaga;
Reisijate õigused
61. on seisukohal, et ELi tasandil on lennutranspordi kohta olemas põhjalikud reisijate õigusi käsitlevad eeskirjad, mis edendavad ligipääsetavust ja tagavad õiglase hüvitise lennu hilinemise ja ärajäämise, aga ka õnnetuse korral;
62. rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlament püüab praegu tagada täiendavate sätete koostamist, et kindlustada sellised õigused rongi- ja laevareisijatele, tagamaks ühtlustatud kava ELi tasandil;
63. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada teabe andmine reisijatele ning eriti eespool nimetatud reisijate õiguste, eelkõige aga lennureisijate õiguste nõuetekohane rakendamine, ning tagada liikmesriikides kergesti kättesaadavad vahekohtu mehhanismid olukordade jaoks, kus kohustusi rikkunud reisikorraldaja ei hüvita kahjusid;
64. palub komisjonil kaaluda lähenemisviisi, mille abil võiks EL pakkuda kaitset reisijatele, kes on reisist maha jäänud pankroti või tahtliku rikkumise tõttu kohustusi mittetäitva tellimusreiside korraldaja, vahendaja või regulaarlendude korraldaja süül; soovitab kehtestada sellistest ettevõtjatest üleeuroopalise musta nimekirja, mis põhineb kriteeriumidele, mille komisjon määratleb selgelt pärast konsulteerimist transpordi- ja/või turismiettevõtjate ning tarbijakaitse organisatsioonidega;
Euroopa turismisihtkohtade edendamine
65. tervitab Euroopa turismisihtkohtade portaali loomist komisjonipoolse rahastamise abil; palub komisjonil jätkuvalt kaasa aidata Euroopa kui turismisihtkoha või atraktiivsete turismisihtkohtade kogumi edendamisele, näiteks kehtestades Euroopa märgise ja reklaamides seda ning organiseerides mehhanisme ja kanaleid Euroopa turismisihtkohti käsitleva teabe kogumiseks ning selle hilisemaks levitamiseks väljaspool Euroopat turisminduses töötavatele isikutele;
66. tervitab iga-aastast silmapaistvamate Euroopa turismisihtkohtade valimist ("Euroopa parimad sihtkohad"), nagu on pakutud eespool nimetatud resolutsioonis; on seisukohal, et sellised algatused on väärtuslikud, kuna need muudavad Euroopa sihtkohtade mitmekesisuse ja rikkuse nähtavamaks; rõhutab asjaolu, et EL peaks võimaluse korral edendama vähem tuntud sihtkohti, eriti just neid, mis asuvad uutes liikmesriikides;
67. toetab vajaduse tõttu kaitsta populaarsete Euroopa turismisihtkohtade kvaliteeti selle algatuse kasutamist vastutustundliku ja säästva turismi arendamiseks kõigis ELi turismipiirkondades;
68. palub komisjonil ja liikmesriikidel, võttes arvesse piiriülese infrastruktuuri olulisust Euroopa turismisektorile, parandada kõnealuseid infrastruktuure, sealhulgas puhke eesmärgil kasutatavaid (sise-) veeteid;
69. kutsub komisjoni üles edendama jõulisemalt Euroopa transpordi- ja tööstuspärandit;
70. ergutab seetõttu algatusi Euroopa kultuuripärandi edendamise kohta, nagu Euroopa Nõukogu kultuuriradade algatus, ning nõuab nende nähtavuse suurendamist; teeb sel eesmärgil ettepaneku toetada Euroopa kultuuripärandi märgise loomist, mille eesmärk on tõsta esile ELi kultuuriobjektide ja mälestiste Euroopa mõõdet;
71. rõhutab rahvakultuuri ning eelkõige ohustatud rahvakunsti, käsitöö, ametite ja teadmiste kaitse tähtsust, sest see on oluline rahvusliku identiteedi ja maapiirkondade kui turismisihtkohtade ligitõmbavuse säilitamiseks;
72. kutsub komisjoni üles propageerima Euroopa sihtkohti nendes riikides, mille kõrghooaeg langeb kokku Euroopa madalhooajaga, ja otsima võimalusi kõnealuste kolmandate riikidega lepingute sõlmimiseks, nagu näiteks vastastikuse mõistmise memorandumid, et turistide vood jaotuksid optimaalselt üle terve hooaja;
73. kutsub komisjoni üles juhtima tähelepanu Euroopa turismi kultuuridimensioonile, edendades UNESCO kultuuripärandisse kuuluvaid Euroopas asuvaid objekte, mis annavad tunnistust Euroopa kultuurist;
74. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks piki endise "raudse eesriide" piiri kulgevat piiriülest, ajalugu meenutavat jalgrattateed näitena " kergest liikuvusest" turismis ning Euroopa taasühendamise sümbolina;
Turismi arendamine
75. nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud omavalitsused ja turismindus kooskõlastaksid turismile otsest või kaudset mõju avaldavad poliitikavaldkonnad, teeksid omavahel tihedamat koostööd ja kasutaksid paremini perioodiks 2007–2013 saadavalolevaid rahastamisvahendeid, eesmärgiga arendada Euroopa turismi, keskendudes turisminduse ja turismisihtkohtade konkurentsivõimele, turismifirmade, -teenuste ja -rajatiste arendamisele, töökohtade loomisele, liikuvusele ja kutsealasele ettevalmistusele turismisektoris ning Euroopa piirkondade, eriti ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ja arendamisele;
76. palub komisonil koostada aruande ühenduse muudesse poliitikavaldkondadesse kuuluvate meetmete ja ettepanekute võimaliku mõju kohta turismindusele, et saaks kasutada selle sektori suhtes terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi ning vältida killustatust Euroopa turismipoliitikas;
77. kutsub kõiki sidusrühmi üles edendama ühinejariikide turismisihtkohti, kuid nõuab turismiga seotud ELi rahastamise sidumist kõrgete kvaliteedistandardite edendamisega turismiteenuste osutamisel;
78. on teadlik bussireiside eelistest madalama sissetulekuga turistidele ja turismiarengule piirkondades, kus ei ole piirkondlikke lennujaamu ega raudteid; juhib tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega bussiettevõtjate eriolukorrale seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist,(7) eriti edasi-tagasi reiside osas; palub komisjonil tegeleda selle konkreetse küsimusega, uurides võimalusi puhkeaja edasilükkamiseks edasi-tagasi reiside järgsele ajale (ei ületa 12 päeva);
79. rõhutab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid olema rohkem kaasatud turismiga seotud ettevõtlusse ja et tuleks leida võimalusi, kuidas lihtsustada menetlusi rahalise toetuse saamiseks; rõhutab lisaks, et ELi poolt toetatavad koolitused ja heade tavade vahetamise kursused tuleks võtta kasutusele piirkondades, eriti uutes liikmesriikides;
80. soovitab, et komisjon uuriks võimalust võtta kasutusele Erasmuse, Leonardo või Comeniuse programmidest toetusi saavatele või ELis vabatahtlikus teenistuses osalevatele noortele eurooplastele mõeldud nn noorte transpordikaart, et võimaldada neil hõlpsamalt reisida ja tutvuda võõrustajariigiga;
81. rõhutab, et kuna Leonardo da Vinci programm on ainulaadne mitmete riikide turismisektoris, tuleks neid võimalusi arendada ja edendada; rõhutab, et see muudaks haridusprogrammi märkimisväärselt paremaks; rõhutab, et lisaks programmi rakendamisele tuleks viia läbi uuringuid saavutatud tulemuste kohta;
Muu
82. juhib veelkord tähelepanu vajadusele, arvestades ELi rahvastikustruktuuri tulevaste muutuste suurusjärku, rakendada Euroopa turismiprogrammi pensionäridele väljaspool hooaega, mis parandaks eakate kodanike elukvaliteeti ELis, looks töökohti ning suurendaks nõudlust ja toetaks Euroopa majanduskasvu; usub, et see võiks kanda nime Ulysses´e programm;
83. kiidab heaks komisjoni kava hõlbustada koostööd osalejate vahel, kes soodustavad teadmiste omandamist, nagu ülikoolid, teadusinstituudid, avalikud ja erasektori vaatluskeskused turismi valdkonnas, ning soodustada liikuvust Euroopas, toetades sel eesmärgil riikidevahelist koolitust, töötamist ja töötajate vahetust ning töötades selleks välja koolitusmeetodid, -materjalid ja õppekavad;
84. palub, et komisjon nõuaks üldise mõjuhindamise läbiviimist ajaliselt ja piirkondlikult järguviisiliste puhkuseperioodide osas Euroopas;
85. rõhutab vajadust toetada ühenduse tasandil liikmesriike, kus turismindust on mõjutanud loodusõnnetused;
86. rõhutab mitmekeelsuse olulisust turismipoliitikas ning soovitab levitada teavet vaatamisväärsuste kohta võimalikult paljudes liikmesriikide keeltes;
o o o
87. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Komisjoni 19. juuli 2006. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (KOM(2006)0403).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).
– võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kolme töörühma 2007. aastal avaldatud aruandeid pealkirjadega "Reaalteaduslik alus", "Mõjud, kohandumine ja haavatavus" ning "Kliimamuutuse leevendamine";
– võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta(1);
– võttes arvesse 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi;
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga – edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks" (KOM(2007)0002);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (KOM(2006)0818);
– võttes arvesse hr Sterni poolt 30. oktoobril 2006. aastal esitletud ülevaadet kliimamuutuse majandustegurite kohta;
– võttes arvesse OECD 11. ja 12. septembri 2007. aasta aruannet teemal "Biokütused: kas ravi on halvem kui haigus";
– võttes arvesse IPCC III töörühma kaasesimehe Bert Metzi ja Euroopa Parlamendi poolt määratud teiste ekspertide ettekandeid 27. juuni 2007. aasta kuulamisel kaubanduse ja kliimamuutuse kohta;
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühenduse vastu suunatud dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamise kohta kolmandate riikide poolt (2004)(2);
– võttes arvesse oma resolutsioone kahepoolsete kaubandus- ja investorsuhete kohta, täpsemalt 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta(3) ning 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(4);
– võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutustele(5);
– võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta(6);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0409/2007),
A. arvestades, et kliimamuutuse majanduslik ja keskkonnaalane mõju on omandamas rahutukstegevaid mõõtmeid ja EL, kes on juba võtnud juhtiva poliitilise positsiooni selles valdkonnas, peaks oma jõupingutusi mitmekordistama;
B. arvestades, et hinnangute kohaselt ei tagaks ülemaailmne heitkoguste vähendamine alates 2015. aastast koos arenenud riikides 2020. aastaks 25–40% võrra vähendamisega eesmärgi saavutamist, mille kohaselt temperatuur ei tohiks tõusta industrialiseerimiseelse ajajärguga võrreldes rohkem kui 2 °C;
C. arvestades, et globaalse soojenemise vähendamine tasemele 2 °C vähendaks, kuid ei kõrvaldaks tõsiseid tagajärgi põllumajandusele, ilmastikule, rändele ja bioloogilisele mitmekesisusele;
D. arvestades, et viimastel aastakümnetel on ülemaailmne kaubandus kasvanud üle kahe korra kiiremini kui maailmamajanduse kogutoodang;
E. arvestades, et kuigi meretranspordi maht (tonnkilomeetrites) on 40 korda suurem kui õhutranspordil, toodab see üksnes kaks korda rohkem kasvuhoonegaase, samas kui veoautode kasvuhoonegaaside heitkogus ühe tonnkilomeetri kohta on neli korda suurem kui rongidel;
F. arvestades, et ülemaailmse kaubanduse jaoks on oluline vabadus valida kasutatav transpordivahend;
G. arvestades, et viivitamata tuleb arendada tootmis-, tarbimis- ja kaubandusmudeleid, mis leevendavad kliimamuutusi ja nende mõju majandusele ning suurendavad üldist heaolu;
H. arvestades, et energiatõhusus, säästev transpordikorraldus ja lühemad vahemaad tootjate ning tootjate ja tarbijate vahel on elemendid, mis tuleb lisada mis tahes ELi kaubanduspoliitikasse, mis puudutab kliimamuutuse küsimust;
I. arvestades, et säästva arengu edendamine peaks jätkuvalt olema ELi kaubanduspoliitika peamine eesmärk, kaasa arvatud püüe tagada, et see kiirendab üleminekut väheste süsinikdioksiidiheitmetega suure energiatõhususega majandusele;
J. arvestades, et tarbijad peaksid saama parima võimaliku teabe oma ostude põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kohta;
K. arvestades, et hinnad peavad sisaldama kulusid selliste üldkasutatavate hüvede - nagu stabiilne kliima - arvesse võtmiseks;
L. arvestades, et 2007. aasta detsembris Bali saarel toimuv ÜRO kliimamuutuse konverents (COP 13) peaks käivitama läbirääkimised, et saavutada globaalne ja ulatuslik Kyoto-järgne kokkulepe (alates 1. jaanuarist 2013), mis sisaldab siduvaid kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärke;
M. arvestades, et pikaajaline eesmärk peaks olema tagada 2050. aastaks inimese kohta arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste lähenemine rahvusvahelisel tasandil;
N. arvestades, et Kyoto protokolli ratifitseerinud riikide konkurentsivõime ei ole kahjustunud (välja arvatud tsemendisektori märkimisväärne erand) ja nad on omandanud maailmas juhtpositsiooni kasvuhoonegaaside heitkoguste reguleerimise aspektist lähtudes;
O. arvestades, et selline konkurentsivõimeline olukord ei pruugi jätkuda Kyoto-järgsel perioodil, kui mõned riigid – teiste hulgas eelkõige USA, Austraalia, Hiina ja India – ei järgi eesmärki +2 °C, moonutades seega konkurentsi ettevõtjate kasuks, kes lähevad üle reguleerimata asukohtadesse ning suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid tootmises ja transpordis;
P. arvestades, et meetmeid kliimamuutusega võitlemiseks tuleks võtta laial rindel ja kui selles tahetakse edu saavutada, nõuab see maailma kõigi peamiste osaliste koondumist – sõltuvalt nende vastavast arengutasemest – kaubanduspoliitika seisukohtade suunas, mis ühilduvad kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgiga,
Konsensusest tegutsemiseni
1. tervitab laiapõhjalist teaduslikku ja poliitilist konsensust kliimamuutuse tõsiduse osas; nõuab tungivalt ambitsioonika ülemaailmse Kyoto-järgse kokkuleppe sõlmimist – kooskõlas IPCC III töörühma stsenaariumiga – vajaduse kohta seada temperatuuri tõusu piiriks 2 °C ja teha vastavad kohandused muudes kaubandust, tsiviillennundust ja intellektuaalomandit käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes; on seisukohal, et 2012. aasta järgne raamistik peaks võimaldama erinevate riikide osalemist vastavalt nende riigis valitsevatele tingimustele lühiajalise, mitmeetapilise lähenemise kaudu ja et keskpikas perspektiivis tuleks heitkoguseid eraldada inimeste arvu alusel – esmalt arenenud riikidele, kuid lõpuks kõikidele riikidele; kutsub nõukogu ja komisjoni üles töötama 2012. aasta järgse raamistiku suhtes konsensuse loomise suunas, laiendades osalust, et kaasata praegu Kyoto protokolliga mitteliitunud võtmetähtsusega osapooled, eriti USA ja Austraalia, ja teha koostööd üksikute riikide ja ettevõtjatega valitsustepoolse kohustuse võtmise puudumisel;
2. on seisukohal, et EL ja tema liikmesriigid peavad püüdma rangelt kohaldada Kyoto protokolli jõustamismehhanismi menetlust, kui see jõustub, tagamaks et riigid, kes ei ole eesmärke heaks kiitnud või ei täida neid, ei saa ebaõiglast eelist, ning nii kaua, kui äriühingute tegevust ohustab ebaaus konkurents riikide tõttu, kes eesmärke heaks ei kiida, on tööstusel jätkuvalt raske oma tegevuse süsiniktõhusust parandada; on seisukohal, et kui mõni riik ületab oma lubatud heitkogust esimesel kohustuste perioodil, tuleks talt nõuda vahe tasategemist teisel kohustuste perioodil, millele lisanduks karistusena 30%-ne mahaarvamine lubatud kogusest; rõhutab, et EL peab kindlustama, et seda nõuet kohaldatakse selle täielikul jõustumisel nii rangelt kui võimalik;
3. tunneb rahulolu puhta arengu mehhanismi üle Kyoto protokollis, mis motiveerib investeerima arengumaadesse, mis vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid, kuid märgib, et see ei ole veel piisav investeerimismallide märkimisväärseks muutmiseks nendes sektorites, millel on suurim mõju kliimamuutusele – nagu elektrienergia tootmine, transport ja tööstuslik energiakasutus; on seisukohal, et selle parandamiseks peaks EL võtma juhtrolli arenenud maailmas, suurendades saadavalolevaid ressursse Ülemaailmse Keskkonnafondi kaudu;
4. on seisukohal, et kasvavat kaubandust tuleks vaadelda positiivse tegurina majanduskasvu ja kodanike heaolu jaoks, kui kliimamuutusega seotud probleemid on arvesse võetud; väljendab muret, et kaubanduse kasvanud maht annab olulise panuse kliimamuutusse, ja on seisukohal, et kaubanduspoliitika peab seetõttu pakkuma osa probleemi lahendusest; rõhutab, et – võttes arvesse kasvavat konsensust kliimamuutusega võitlemise hädavajalikkuse suhtes – peab EL järjest rohkem rakendama kaubandus- ja investeerimispoliitikat, mis loovad majanduslikke stiimuleid kliimamuutuse poliitika eesmärkide järgimiseks; rõhutab, et ELil võib olla vaja kasutada neid eeskirju, et luua majanduslikke tegureid, mis pärsivad kliimavaenulikku tegevust; on seisukohal, et seda ei tohiks siiski kasutada vabandusena protektsionistliku poliitika pärast arengumaade suhtes;
5. avaldab kahetsust, et praegune kaubandussüsteem põhjustab ülemaailmset tööjaotust, mille aluseks on transpordi – mis ei kanna omaenda keskkonnakulusid – suur osakaal homogeensete toodete puhul, mida saaks sama lihtsalt kohapeal toota;
6. juhib tähelepanu sellele, et kuigi kaubandus võib aidata oluliselt kaasa majanduslikule arengule ja inimeste jõukusele, langeb samal ajal kaubavahetusel ja toorainekaubandusel toimida võimaldava transpordisektori (peamiselt maanteetranspordi) arvele üks kolmandik ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest; on seisukohal, et tingimata tuleb rakendada meetmeid keskkonnasäästlikumatele transpordiliikidele (nagu raudtee- ja veetransport) üleminekuks ning kaubaveost tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks;
7. on seisukohal, et EL omab globaalse kaubanduspartnerina head positsiooni aitamaks kaasa ülemaailmsele muutusele tootmis- ja transpordimallides; on seisukohal, et ettenägelik Euroopa oleks konkurentsivõimelisemas olukorras, kui rangemad eeskirjad võetakse vastu kogu maailmas;
8. tuletab meelde, et kaubanduselt halduslike tõkete kõrvaldamist ja kliimamuutusega võitlemise meetmeid saab ellu viia üksnes koordineeritud mitmepoolse tegevuse kaudu, mis on ka mõlemas neist valdkondadest juhtrolli mängiva ELi põhihuvides, eriti Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks;
Mitmepoolsuse saavutamine võitluses kliimamuutuse vastu
9. rõhutab tugeva koostöö vajadust ÜRO Keskkonnaprogrammi, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja WTO vahel ning palub komisjonil töötada välja kõnealust eesmärki toetav algatus; nõuab kiiret edasiliikumist WTO keskkonnakaupade ja -teenuste mõiste ajakohastamisel, eelkõige praegustel Doha vooru läbirääkimistel, aga soovitab lähtekohaks konkreetset seost kliimamuutusega, et saavutada kokkulepe "rohelistelt kaupadelt ja teenustelt" väheste süsinikdioksiidiheitmetega tehnoloogia levimist takistavate või aeglustavate tariifsete ja mittetariifsete tõkete kaotamise osas; kutsub komisjoni üles looma konsensust mitmepoolse keskkonnakokkuleppe (MEA) sekretariaatidele vaatlejastaatuse andmise osas kõikidel WTO kohtumistel, mis on olulised mitmepoolse keskkonnakokkuleppe küsimuste seisukohast; rõhutab, et kestev lahendus peab sisaldama tugevat poliitilist sõnumit, mis austab asjakohast tööjaotust WTO ja mitmepoolse keskkonnakokkuleppe režiimide vahel põhioskuste alusel; on veendunud, et WTO kaubandus- ja keskkonnakomitee vastutusala tuleb uuesti määratleda; soovitab algatada uuringu WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingu võimalike muudatuste kohta, et võimaldada keskkonnaalaselt vajalike tehnoloogiate kohustuslikku litsentsimist selgete ja täpsete intellektuaalomandi kaitse eeskirjade ja nende rakendamise range jälgimise raamistikus üle maailma;
10. toonitab, et tuleb järgida kohustusi selliste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete alusel, nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon või Kyoto protokoll, ning et ei tohi lubada nimetatud kokkulepete eesmärkide saavutamise tõkestamist või piiramist kaubanduseeskirjade kitsa tõlgendamise abil;
11. usub, et WTO eeskirjad ei tohiks takistada liikmesriike soodustamast energiasäästlike tehnoloogiate edasiarendamist, püüdes rõhutada tehnilist neutraalsust, mis võiks nõrgestada stiimuleid taastuvenergia tehnoloogia arendamiseks;
12. palub komisjonil teha rahvusvahelisel tasandil ja eelkõige WTOs algatusi tagamaks, et kaubanduspoliitika tervikuna ja seoses kaubandusmahtude suundumustega võtab arvesse selle võimalikku mõju kliimamuutusele;
13. kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et ELi kahepoolsed kaubanduskokkulepped ja WTO mitmepoolsed kaubanduskokkulepped sõlmitakse neid WTO asutamislepingu sätteid järgides, kus täpsustatakse, et rahvusvaheline kaubandus peab toimuma maailma ressursse optimaalselt kasutades ning kooskõlas säästva arengu eesmärgiga, püüdes keskkonda nii kaitsta kui ka säilitada; soovitab üldisesse tolli- ja kaubanduskokkuleppesse (GATT), mis on WTO süsteemi põhileping, lisada säästvust käsitlev punkt, milles sätestatakse keskkonnapoliitika kokkulepitud põhimõtted, nagu põhimõte, et saastaja maksab, ja ettevaatuspõhimõte, et meetmeid nende järgi hinnata;
14. kutsub nõukogu ja komisjoni lisaks üles tagama, et WTO vaidluste lahendamise organ tegutseb kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XX artikliga, mis võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas protektsionistlikke meetmeid, mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks või seotud ammenduvate loodusvarade säilitamisega;
15. märgib, et EL on juba maailmas esikohal alternatiivsete energiatehnoloogiate alal, toetades Hiinat ja Indiat, eelkõige taastuva tuule- ja päikeseenergiaga seotud kaubandust ja tehnoloogiale üleminekut , ning et tänu tõhusatele ja tehnoloogiliselt uuenduslikele Euroopa ettevõtetele peaks EL olema turuliider ülemaailmses keskkonnakaupade ja -teenuste ekspordis ning et süsteemi Galileo ja üleilmset keskkonna- ja turvaseire süsteemi (GMES) võiks kasutada süsinikdioksiidi heitkoguste seireks; kutsub komisjoni üles tagama, et energia ning eelkõige taastuva energia ja energiatõhususe küsimus ning nende seotus energiakindlusega saab kõikide ELi välissuhete lahutamatuks osaks, eelkõige suure rõhuasetusega Euroopa naabruspoliitikal;
16. nõuab tungivalt, et Lissaboni eesmärkide saavutamiseks arendaks ja edendaks EL "kliimasõbralikku tööstust" ülemaailmsel tasandil, eriti kuna kaubandus on oluliseks vahendiks tehnosiirdel arengumaadesse; rõhutab vajadust vähendada kaubandusbarjääre nn rohelise kaubanduse puhul, näiteks kõrvaldades WTO tasemel kaubandustariifid nn rohelistelt toodetelt, kujundades ümber intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted, hõlbustades rohelise tehnoloogia turule sisenemist, juhindudes ekspordikrediidi garantiide puhul kliimaküsimustest ning kõrvaldades ebanormaalsed soodustused ja turumoonutused, nagu fossiilkütuste toetused;
17. nõuab rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni loomist, mis võtaks omale vastutuse vastavuse eest keskkonnakaitse- ja kliimamuutusega võitlemise alaste rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepetega ja mis teeks muu hulgas koostööd WTOga küsimustes, mis puudutavad kaubanduse mõju keskkonnale;
18. tunnistab, et EL kannab kasvuhoonegaaside heitkoguste eest ajaloolist vastutust ja mõistab, et kohaliku tootmise soodustamiseks ning seeläbi transpordivajaduse vähendamiseks on vaja tema kaubanduspoliitikat põhjalikult muuta; rõhutab vajadust teha intensiivsemat tehnoloogiaalast koostööd arengumaadega ja areneva majandusega riikidega, eriti Hiina, Brasiilia ning Indiaga, et võimaldada neil süvalaiendada keskkonnakaitset oma poliitikavaldkondades; avaldab siiski kahetsust, et olemasolevad tehnoloogiasiirde mehhanismid, nagu puhta arengu mehhanism, on ebapiisavad ja nõuab seetõttu suuremat kaasrahastamist ning suutlikkust tõstvaid meetmeid;
19. märgib, et energiatõhusate ja muude keskkonnasõbralike tehnoloogiate siire EList arengumaadesse mängib otsustavat rolli majandusarengu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste üksteisest lahutamisel ja et sellise vähendamise edendamiseks on vaja sobivaid investeeringuid; kutsub komisjoni üles pakkuma soodustusi sobiva rahalise toetuse ja oskusteabe siirde kaudu;
20. palub komisjonil lisada oma kaubanduskokkulepetesse kolmandate riikidega süstemaatiliselt keskkonnakaitseklauslid koos spetsiaalse viitega süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele; nõuab väheste süsinikdioksiidiheitmetega tehnoloogia ja väheste süsinikdioksiidiheitmetega kaubanduskavade siiret arengumaadesse; palub komisjoni pädevatel talitustel töötada oma säästva arengu mõjuhinnangutes kiiresti välja kliimamuutuse mõõde, arutada nimetatud hinnanguid Euroopa Parlamendiga ja kohaldada neid süstemaatiliselt enne lepingute sõlmimist;
21. kutsub komisjoni üles nõudma WTO lepingute raames jätkusuutlikkuse mõju hindamise meetodi arvestamist ning ühtlasi hindama pikas perspektiivis, kas kahepoolsetes ja mitmepoolsetes lepingutes võetakse piisavalt arvesse keskkonnakaupade klassifikatsiooni taastuvenergia allikate valdkonnas;
22. kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et läbirääkimised vabakaubanduslepingute uue põlvkonna üle partneritega Aasias ja Ladina-Ameerikas sisaldavad kohustusi kaubanduse sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide, pöörates erilist tähelepanu taastuvkaupade ja -teenustega kauplemisele ja nendesse investeerimisele, ning säästva arengu osas ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete tulemusliku rakendamise osas; soovitab, et kaubanduse liberaliseerimine taastuvkaupade ja -tehnoloogiate osas ning juurdepääsu suurendamine keskkonnateenustele peaks olema komisjoni peaeesmärk eelseisvatel vabakaubanduslepingute alastel läbirääkimistel; rõhutab vajadust viia kahepoolsetesse lepingutesse süstemaatiliselt sisse WTO nõuetele vastav roheliste riigihangete poliitika;
23. nõuab ELi ning kolmandate riikide vaheliste mitme- ja kahepoolsete kaubanduslepingute tulemuste mõju põhjalikku analüüsimist kliima-, soolisest ja säästva arengu aspektist lähtuvalt ja nõuab tungivalt, et komisjon kinnitaks selget toetust kliimamuutusega tegelemisele osana igasugusest kaubandusabist ning muust asjakohasest arenguabist;
24. toetab komisjoni ettepanekut luua iga kaubanduslepingu puhul tugeva kliimaalase osaga säästva arengu foorum, mis oleks osalemiseks avatud valitud esindajatele ja kodanikuühiskonnale (eelkõige keskkonna alal tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele) ning teistele peamistele sidusrühmadele, ja nõuab selliste foorumite tagamist käimasolevate läbirääkimiste jooksul;
25. rõhutab vajadust laiendada keskkonnapoliitika alaseid dialooge ning energiapoliitika alast dialoogi – mis moodustavad osa ELi kokkulepetest kolmandate riikidega või piirkondadega – nii, et need hõlmaksid kliimamuutuse küsimusi, ja palub komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud progressi kriteeriumite kohta vastavalt riigi tüübile;
26. on seisukohal, et süsiniku neeldumisel ja bioloogilise mitmekesisuse reservidena olulist rolli täitvate ökosüsteemide säilitamine on ülemaailmne avalik hüve ning vajab erilist kaitset ja rahvusvahelist rahalist toetust; teeb ettepaneku kaasata metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitlevad partnerluslepingud kõigisse olemasolevatesse ja tulevastesse lepingutesse kolmandate riikidega;
27. tunnistab, et liiga sageli on kaubanduse tagajärjeks ökosüsteemide, eelkõige metsade ülekasutamine arengumaades; nõuab tungivalt, et tööstusriigid võtaksid vastutuse rahvusvahelise kaubanduse põhjustatud laiaulatusliku metsade hävitamise eest; rõhutab metsade hävitamise märkimisväärset mõju kliimale ja seetõttu metsade puutumatuna säilitamise pikaajalist majanduslikku väärtust ja tähtsust; nõuab ELit tõsiseid pingutusi, et luua rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel mehhanism metsade hävitamise ärahoidmise premeerimiseks koos teiste karmide poliitikameetmetega, mis aitaksid edendada loodusvaradega vastutustundlikku kauplemist; rõhutab, et riigid ise peaksid juhtima tugevdatud ja säästvat metsamajanduspoliitikat ning kutsub komisjoni üles pakkuma selleks rahalist ja tehnilist abi; rõhutab, et rahvusvahelise üldsuse osutatav abi peaks arvestama muul otstarbel maa kasutamise alternatiivkulusid, kaitse haldus- ja teostuskulusid ning poliitilise ülemineku juhtimise probleeme seoses väljakujunenud huvide muutumisega; rõhutab, et tööpuuduse vältimiseks maapiirkondades ja maalt linna ümberasumise ärahoidmiseks on vaja täiendavaid programme, mis aitaksid leida uusi sissetulekuallikaid;
28. toetab komisjoni ettepanekut tõhustada koostööd arengumaadega kliimamuutusega kohanemise ja selle leevendamise alal ülemaailmse kliimapoliitika alliansi loomise kaudu; rõhutab, et dialoogi tõhustamine ning liikumine ühiste programmide väljaarendamise ja rakendamise poole vastastikuse keskkonnaalase mure valdkondades – nagu kliimamuutus, jäätmekäitlus ja ebaseaduslik metsaraie – olulisemate areneva majandusega riikidega, nagu Hiina, India, Brasiilia, Ukraina ja Lõuna-Aafrika, peab olema ELi ja tema liikmesriikide prioriteet;
29. nõuab ekspordikrediidiasutuste ja riiklike investeerimispankade kaudu antava riikliku toetuse katkestamist fossiilkütustega seotud projektidele ning pingutuste kahekordistamist taastuvenergia- ja energiatõhusate tehnoloogiate siirdeks;
30. palub komisjonil ja liikmesriikidel pakkuda välja õiguslikud vahendid selleks, et liikmesriikide ekspordikrediidiasutused ja Euroopa Investeerimispank võtaksid laenude andmisel või tagamisel arvesse rahastatavate projektide mõju kliimamuutusele ja kehtestaksid rahastamisele moratooriumi vastavalt OECD, G8 ja mäetööstuse ülevaate soovitusele (Extractive Industries Review), kuni on saadaval piisavalt andmeid;
31. soovitab muuta WTO dotatsioonide kokkulepet, et viia uuesti sisse klausel, millega nähakse teatud keskkonnaalaste dotatsioonide puhul ette mittesekkumise võimalus;
EL saab CO2 lekete vältimiseks rohkem ära teha
32. kordab vajadust vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30% võrra, sõltumata kolmandate riikide võetud kohustustest;
33. rõhutab vajadust suurendada üldsuse teadlikkust tarbekaupade põhjustatud keskkonnakulust tervikuna; kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama meetmeid teabe esitamiseks ELis müügilolevate toodete valmistamise ning transpordi käigus kulutatud energia ja eraldunud kasvuhoonegaaside kohta, võttes eeskuju näiteks Ühendkuningriigi valitsuse ettepanekust viia tootemärgistusse sisse nn süsinikujalajälg, mis osutab, kui palju süsinikdioksiidi heitmeid põhjustab toote valmistamine, transport ning võimalik kõrvaldamine;
34. nõuab kindlalt, et laiema tarbijateavituse poliitika osana kehtestataks WTO nõuetele vastavad ühised normid ja märgistusviisid erinevate toodetega kaasnevate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, sealhulgas tootmis- ja transpordietapis, andes sellega tarbijatele võimaluse aidata kaasa CO2 heitkoguste vähendamisele;
35. palub komisjonil viivitamata välja töötada kohane menetlus nimetatud ökoloogiliste jalajälgede hindamiseks ja märgistamiseks ning arendada välja tarkvara, et võimaldada ettevõtetel arvutada välja iga tootmisprotsessiga kaasnev kasvuhoonegaaside heitkogus;
36. rõhutab, et on vaja teha jõupingutusi võtmaks arvesse kaubandusega seotud välismõjusid (nagu kahjulikud tagajärjed keskkonnale), teiste sõnadega, et muuta need hinnanäitajaks, millest turg on võimeline aru saama, ja edendada õiglast konkurentsi, rakendades praktikas põhimõtet, et saastaja maksab (eriti maantee- ja õhuliikluse valdkonnas), ideaaljuhul nii, et heitkogustega kauplemise süsteem laieneks kogu maailmale;
37. märgib lahutamatut seost kaubandus- ja transpordisektori vahel; nõuab tungivalt, et kaalutaks kõiki transpordiviise ja eriti neid, mille heitkogused on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud, näiteks laevandust (arvatakse, et laevandusest pärinev süsinikdioksiidi heitkogus ületab lennundusest pärinevat kaks korda ja see võib järgneva 15–20 aasta jooksul suureneda kuni 75%);
38. tervitab "jalajälje" lähenemisviisi raames Euroopas maanduvate lennukite võimalikku hõlmamist heitkogustega kauplemise süsteemi; nõuab, et hinnataks ettepanekut, mille kohaselt kõnealune süsteem hõlmaks rohkem sektoreid, sealhulgas meretranspordisektorit;
39. peab info- ja sidetehnoloogiapõhiste lahenduste propageerimist, transpordi keskkonnakulude lisamist kütusehindadele, samuti raudteetranspordi ja rannikulaevanduse edendamist, säästvaid biokütuseid ning lennunduse kiiret kaasamist rangesse heitkogustega kauplemise süsteemi peamisteks meetmeteks kaubanduse ja transpordi kliimamõju vähendamisel; kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama meetmeid kõige vähem saastavate transpordiviiside edendamiseks ja valimiseks, eelkõige mitmesuguste turuinstrumentidega seotud sätete koostamise abil;
40. nõuab tungivalt, et transpordisektorile antavate toetuste arvutamisel võetaks arvesse erinevate transpordiviiside keskkonnamõju ning et kaalutaks selliste WTO turule vastavate kaubanduslike vahendite (nagu märgistamine ja standardid) kasutamist, mis edendavad kliimakaitset;
41. on seisukohal, et kuna maanteetranspordi tegelik süsiniku heitkogus ei ole teada, seda eriti toidu ja muude igapäevaste tarbekaupade puhul, tuleb pidada lubatavaks ja edendada säästvat kohalikku tootmist edendavaid toetuskavasid, et tõkestada liigset toidu transporti mööda maanteid; soovitab samuti kehtestada WTO nõuetele vastavad kliimamärgistuse standardid, et anda tarbijatele teavet toodete ökoloogilise jalajälje kohta;
42. väljendab erilist muret Euroopas biokütuste ja biomassi kasutamist julgustavate poliitikate võimalike negatiivsete keskkonnaalaste ja sotsiaalsete mõjude pärast; kordab oma varasemaid komisjonile suunatud üleskutseid biokütuste (või nende lähteainete) WTO nõuetele vastava jätkusuutlikkuse sertifitseerimise süsteemi loomise poole püüdlemiseks nende kasutamise ja kogu ELi hõlmavatele kohustuslikele sektoraalsetele eesmärkidele vastavuse eeltingimusena; rõhutab siiski esimese põlvkonna biokütuse tootmiseks kasvatatavate põllukultuuride suur tähtsust niisuguste Euroopa talupidajate tulevikule, keda on mõjutanud ühise põllumajanduspoliitika ja suhkruturu ühise korralduse reform; nõuab seega meetmete võtmist, et tagada jätkusuutlikkus kogu tootmistsükli jooksul;
43. nõuab, et kõigisse biokütuste ostulepingutesse viidaks sisse klauslid, millega püütakse kaitsta bioloogilise mitmekesisuse ja inimtoidu tootmise jaoks üle antud alasid;
44. kutsub komisjoni üles hindama ELi soja- ja palmiõli impordi kliimamõju, võttes arvesse selle mõju troopiliste metsade hävitamisele, mis mõjutab eelkõige Borneo ja Amazonase piirkondi, ja võtma meetmeid kliimakulude hindadele lisamiseks;
45. palub komisjonil julgustada Euroopa heade tavade liikumist ja võrdluskriteeriume seoses ettevõtete asukoha – viidates eriti geograafiliselt järjest rohkem killustatud tootmisahelale – ja tellimustootmise kliimamuutusealaste aspektidega ning esitada asjakohaseid ettepanekuid;
46. kutsub komisjoni üles hindama WTO nõuetele vastavaid mehhanisme ja kliimasõbralikku kaubanduspoliitikat, et käsitleda kolmandate riikide küsimust, kes ei ole seotud Kyoto protokolliga ja tegema tööd selliste võimaluste selgesõnalisema pakkumise suunas protokolli tulevastes versioonides; on seisukohal, et kaubanduslikke meetmeid tuleks võtta üksnes siis, kui alternatiivsed meetmed ei oleks antud keskkonnaalase eesmärgi saavutamiseks tulemuslikud; on seisukohal, et kasutatavad kaubanduslikud meetmed ei tohiks olla rohkem kaubandust piiravad kui eesmärgi saavutamiseks vajalik ja ei tohiks kujutada endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist;
47. soovitab arendada nimetatud kohandamise jaoks vajaduse korral pikemas perspektiivis välja usaldusväärsetel elutsükliga seotud andmetel põhinev kava, mis hõlmab lõpptooteid, nagu autod ja elektroonikaseadmed;
48. toonitab, et tulevased ettepanekud peavad olema täielikult kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega, eriti nendega, mille on kehtestanud WTO, kaasa arvatud GATTi XX artikliga;
49. kutsub komisjoni üles kaaluma, kas oleks asjakohane WTO egiidi all hinnata kaubanduse kaitsemeetmete eeskirju, nagu dumpinguvastased või subsiidiumide eeskirjad, et käsitleda ülemaailmsete, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaalaste kokkulepete või rahvusvaheliste paktide mittejärgimist dumpingu või põhjendamatu subsiidiumi vormina;
50. rõhutab samal ajal, et kui kaubanduskaitse vahendeid reformitakse, peaksid need võtma arvesse keskkonnategurite sisseviimise võimalikkust, et vältida Kyoto-järgset protokolli mitte ratifitseerinud riikidest pärinevate toodete keskkonnaalast dumpingut;
51. nõuab stiimuleid selliste toodete tootmiseks – riigi või ühenduse vahendite abil – ja kasutamiseks – käibemaksu alandamise kaudu –, mis aitavad vähendada CO2 heitkoguseid;
o o o
52. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsioon Aafrika põllumajanduse edendamise kohta – ettepanek põllumajanduse arendamise ja toiduainetega kindlustatuse kohta Aafrikas (2007/2231(INI))
– võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2007. aasta teatist "Aafrika põllumajanduse edendamine. Ettepanek põllumajanduse arendamise alaseks koostööks mandri ja piirkondlikul tasandil Aafrikas" (KOM(2007)0440);
– võttes arvesse 18.–21. juunil 2007. aastal peetud säästvat arengut käsitlevast Berliini teisest Euroopa foorumist tulenevaid kohustusi;
– võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule "Kairost Lissabonini – ELi-Aafrika strateegiline partnerlus" (KOM(2007)0357);
– võttes arvesse komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi 27. juuni 2007. aasta ühisdokumenti "Lissabonist järgmise tippkohtumiseni: kuidas tagada uue ELi-Aafrika strateegilise partnerluse edukus"(SEK(2007)0856);
– võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee poolt Wiesbadenis 28. juunil 2007. aastal vastu võetud resolutsiooni väiketalupidajate vaesuse vähendamise kohta AKV riikides, eelkõige puu- ja köögivilja- ning lillekasvatussektoris(1);
– võttes arvesse 2005. aasta novembris vastu võetud üleaafrikalise parlamendi strateegilist kava aastateks 2006–2010 "Üks Aafrika – üks hääl";
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta kohtumisel vastu võetud ELi strateegiat "EL ja Aafrika: teel strateegilise partnerluse suunas" (ELi Aafrika strateegia);
– võttes arvesse Aafrika Liidu komisjoni poolt Accras (Ghana) 26.–28. märtsil 2007. aastal korraldatud Aafrika kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimise tulemusi ning järeldusi ALi ja ELi Aafrika arengu ühisstrateegia kohta;
– võttes arvesse Aafrika nelja piirkondliku talupidajate võrgustiku esindajate poolt Pretorias 25. aprillil 2004. aastal vastu võetud lõppdeklaratsiooni "Talupidajate nägemus põllumajanduse tähendusest Aafrika arengu uuele partnerlusele (NEPAD)";
– võttes arvesse toiduainetega kindlustatust käsitleva Abuja 2006. aasta detsembri tippkohtumise deklaratsiooni;
– võttes arvesse oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta(2);
– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute (EPA) mõju kohta arengule(3);
– võttes arvesse ÜRO aruannet toiduainetega kindlustatuse kohta arengumaades, mille esitas ÜRO eriraportöör ÜRO inimõiguste komisjonile 2002. aasta märtsis;
– võttes arvesse ÜRO aastatuhande tippkohtumisel 2000. aasta septembris vastu võetud aastatuhande arengueesmärke ja eelkõige aastatuhande arengueesmärki, mis käsitleb põhimõtet kaotada äärmine vaesus ja vähendada näljahäda nälgivate inimeste arvu vähendamise abil poole võrra 2015. aastaks;
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri aastaaruandeid (viimane pärineb 2006. aasta juulist) ÜRO aastatuhande deklaratsiooni elluviimise kohta;
– võttes arvesse 13. aprillil 1999. aastal Londonis alla kirjutatud toiduabi konventsiooni, mille eesmärk on aidata kaasa maailma toiduainetega kindlustatusele ja parandada rahvusvahelise üldsuse võimet reageerida toiduainetega seotud hädaolukordadele ja muudele arengumaade toiduvajadustele;
– võttes arvesse komisjoni aruannet "Aastatuhande arengueesmärgid 2000–2004" (SEK(2004)1379);
– võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel(4) ja 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta – vahekokkuvõte(5);
– võttes arvesse 16.–17. detsembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi, milles kinnitatakse Euroopa Liidu täielikku pühendumist aastatuhande arengueesmärkidele ja poliitika ühtsusele;
– võttes arvesse nõukogu, nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni Euroopa Liidu arengupoliitikat käsitlevat ühisavaldust "Euroopa konsensus" (Euroopa konsensus arengu küsimuses), mis allkirjastati 20. detsembril 2005(6);
– võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000(7), ning mida on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005 allakirjutatud lepinguga, millega muudetakse koostöölepingut (8) (Cotonou koostööleping);
– võttes arvesse 25. veebruaril 2003. aastal pärast ühtlustamist käsitlevat kõrgetasemelist foorumit vastu võetud Rooma deklaratsiooni ühtlustamise kohta ja 2. märtsil 2005. aastal vastu võetud Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(9) (edaspidi "arengukoostöö rahastamisvahend");
– võttes arvesse 2005. aastal Gleneagle'i G8 tippkohtumisel võetud kohustusi, mis puudutavad abi suurust, Saharast lõunasse jäävatele Aafrika riikidele antavat abi ja abi kvaliteeti;
– võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;
– võttes arvesse 2002. aasta märtsis Monterreys peetud arengu rahastamist käsitlevat rahvusvahelist konverentsi ja Johannesburgis 2002. aasta septembris toimunud säästvat arengut käsitlevat maailma tippkohtumist;
– võttes arvesse 20. septembri 2004. aasta nälja ja vaesuse vastaseid meetmeid käsitlevat New Yorgi deklaratsiooni, millele on alla kirjutanud 111 riigi valitsust, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid;
– võttes arvesse 1996. aasta maailma toidufoorumil võetud kohustust vähendada nälgivate inimeste arvu 2015. aastaks poole võrra;
– võttes arvesse komisjoni teatist "ELi abi: rohkem, paremini ja kiiremini" (KOM(2006)0087);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Millenniumi arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus" (KOM(2005)0133);
– võttes arvesse põllumajandustootjate organisatsioonide AKV piirkondliku võrgustiku koostatud ja 10. detsembril 2006. aastal avaldatud majanduspartnerluslepingu vahekokkuvõtet ning käimasolevaid majanduspartnerluslepingut käsitlevaid läbirääkimisi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0432/2007),
A. arvestades, et enamiku Aafrika riikide jaoks on põllumajandus üks suurimaid tegevussektoreid ja et peamine tuluallikas sõltub põllumajanduslikust tootmisest ja sellega seotud tegevustest;
B. arvestades, et komisjoni teatise "Aafrika põllumajanduse edendamine" peamine eesmärk on teha ettepanek, mis käsitleb ELi ja Aafrika (Aafrika Liidu) vahelise Aafrika põllumajanduse arendamise alase koostöö põhimõtteid ja peamisi valdkondi, keskendudes piirkondlikule ja mandri tasandile;
C. arvestades, et nii Euroopa konsensus kui ka ELi Aafrika strateegia kordavad veel kord, et põllumajandus ja maaelu areng on vaesuse vähendamise seisukohast üliolulised;
D. arvestades, et Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides üksi on üle 200 miljoni inimese alatoitumuses, kusjuures kümne aasta taguse ajaga võrreldes on tõus 30 miljonit, ning arvestades, et enamik kõnealuseid inimesi elab maapiirkondades ning nende sissetulek ja toiduainetega kindlustatus sõltuvad põllumajandusest;
E. arvestades, et igaühel on õigus omada juurdepääsu tervislikule, ohutule ja täisväärtuslikule toidule ning igaühe põhiõigus on mitte kannatada nälga;
F. arvestades, et äärmise vaesuse ja nälja kaotamine on ÜRO esimene aastatuhande arengueesmärk;
G. arvestades, et Lissabonis 2007. aasta detsembris peetaval ELi-Aafrika teisel tippkohtumisel kavatsevad riigipead ja valitsusjuhid ELi-Aafrika ühisstrateegia heaks kiita;
H. arvestades, et deklaratsioonis "Maailma toidufoorum: viis aastat hiljem" korratakse kohustust saavutada toiduainetega kindlustatus kõigi jaoks ja jätkata käimasolevaid jõupingutusi nälja kaotamiseks kõikides riikides, kusjuures otsene eesmärk on vähendada alatoitumuses inimeste arvu poole võrra hiljemalt aastaks 2015;
I. arvestades, et Aafrikas elab kuni 80% elanikkonnast maapiirkondades ja 73% Aafrika maaelanikkonnast koosneb elatuspõllumajandusega tegelevatest väiketalupidajatest, kelle elatusvahendite suur osa sõltub toiduainete tootmisest põllumajandustootmise või karjakasvatuse abil;
J. arvestades, et põllumajandus annab töökohti ja elatusvahendeid enam kui 60%le arengumaade tööjõust ja seepärast on maaelu arengu poliitika vaesuse ja nälja vastu tõhusaks võitlemiseks hädavajalik;
K. arvestades, et maakogukonnad on eriti ohustatud konfliktidest, loodusõnnetustest ja teistest katastroofidest;
L. arvestades, et 70% 1,3 miljardist inimesest, kes elavad äärmises vaesuses, on naised ning kogu maailmas on naised jäetud ilma vajalikest võimalustest parandada oma majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi, nagu omandi- või pärimisõigus või juurdepääs haridusele ja töökohtadele;
M. arvestades, et tavapärased finantseerimisasutused kalduvad maapiirkondades laenu mitte andma sellega seotud suurte kulude ja riskide tõttu, samuti ametlike kinnistusametite puudumise tõttu;
N. arvestades, et vastavalt ÜRO teisele maailma veevarude arenguaruandele (2006) elab 75% Aafrika elanikkonnast põuastes või poolpõuastes piirkondades ja ligikaudu 20% aladel, kus on suured iga-aastased kliima kõikumised;
O. arvestades, et kauged maapiirkonnad kannatavad teistest rohkem energiavarustuse, transpordi ja telekommunikatsiooni füüsilise infrastruktuuri puudumise all ning neil on tihti ebapiisavad või ebausaldusväärsed veevarud;
P. arvestades, et vaesusega seonduvad haigused, eelkõige HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria, on nii märkimisväärse vaesuse üks peapõhjustest kui ka selle tagajärg paljudes Aafrika riikides;
Q. arvestades, et Euroopa valitsusvälised organisatsioonid on aastate jooksul loonud partnerlussuhted maaelanikkonna organisatsioonidega Aafrikas ning selle käigus lihtsustanud dialoogi ja vastastikust mõistmist Euroopa kodanikuühiskonnaga ning saanud olulisi kogemusi väiketalupidamise edendamise valdkonnas;
R. arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas oma 6. juuli 2006. aasta resolutsioonis õiglase kaubanduse ja arengu kohta(10) õiglase kaubanduse rolli väiketalupidajate ja väiketootjate elatusvahendite parandamisel arenevas maailmas, kuna see annab jätkusuutliku tootmismudeli koos tootja jaoks tagatud tuluga;
S. arvestades, et praegune majanduspartnerluslepinguid käsitlevate läbirääkimiste protsess pakub nii võimalusi kui ka väljakutseid AKV riikide jaoks ja eelkõige põllumajandussektori jaoks paljudes Aafrika riikides;
T. arvestades, et parlamendid, kes on peamised arenguprotsessis osalejad, peavad olema aktiivselt kaasatud strateegiates ja tegevuskavades, mis mõjutavad nende esindatavat elanikkonda,
1. tervitab eespool nimetatud teatist "Aafrika põllumajanduse edendamine" ja eriti väidet, et "põllumajandus ja maaelu areng on ülimalt olulised vaesuse vähendamiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks"; nõustub seisukohaga, et "selleks et majanduskasvul oleks vaesust vähendav toime, peab see olema laiapõhjaline, suunatud väiketalunikele ja tooma kaasa tõhustatud töövõimalused", kuid avaldab kahetsust asjaolu pärast, et kõnealune väide esineb vaid lisatud talituste töödokumendis ja mitte teatise tekstis;
2. tervitab Aafrika riikide vaheliste erinevuste tunnustamist, kuna on oluline arvestada erinevuste ja lahknevustega, mis ei eksisteeri mitte ainult piirkondlikul tasandil Aafrikas, vaid ka Aafrika riikide sees;
3. nõustub arvamusega, mida väljendati komisjoni 2007. aasta jaanuari aruteludokumendis, mis eelnes eelnimetatud teatisele "Aafrika põllumajanduse edendamine", et: " ... [kui] Aafrikal on pikk ajalugu, mis on tihti seotud kulukate riigi sekkumistega põllumajandusse, seejuures erinevate tõhususe tasemetega, ka järgnevad liberaliseerimisprotsessid ei ole lõpuleviidud, veenvad ja/või edukad";
4. nõustub, et konkurentsivõime piirkondlikel ja rahvusvahelistel turgudel on prioriteet; rõhutab selles kontekstis toetuse ja abi andmise tähtsust väiketootjatele, mis võimaldab neile piisava juurdepääsu nimetatud turgudele;
5. rõhutab, kui tähtis on integreerida piirkondlikud turud Aafrikas ja kõrvaldada järk-järgult Aafrika riikide vahelised tõkked, et laiendada turge tootjate jaoks;
6. rõhutab tähtsat rolli, mida EL peaks täitma rahvusvahelistes institutsioonides, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis, Rahvusvahelises Valuutafondis ja Maailmapangas, seistes jõuliselt Aafrika riikide õiguse eest kaitsta riiklikke ja piirkondlikke turge Aafrika mandril impordi vastu, mis ohustab hädavajalikke põllumajandustooteid tootvate kohalike tootjate püsimajäämist;
7. väljendab heameelt, et komisjon viis teatise koostamise ajal läbi laialdasi konsulteerimisi;
8. loodab, et selline lähenemisviis ei jää üksikjuhtumiks, vaid moodustab osa mehhanismist, mis võimaldab osaleda kodanikuühiskonnal ja demokraatlikel institutsioonidel Euroopas ja Aafrikas, nagu nõuti eespool nimetatud komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi ühisdokumendis "Lissabonist järgmise tippkohtumiseni: kuidas tagada uue ELi-Aafrika strateegilise partnerluse edukus"; nõuab, et komisjon käivitaks parlamentide ja kodanikuühiskonna osalejatega peetavate läbirääkimiste protsessi, milles käsitletakse nende rolli ELi-Aafrika ühisstrateegia rakendamisel ja järelevalves;
9. palub Aafrika Liidul tähelepanelikult üle vaadata oma kohustused seoses väärtustega, mis on sätestatud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartas, mille teerajajaks oli Aafrika Liidu eelkäija Aafrika Ühtsuse Organisatsioon ning millele kirjutas alla ka Zimbabwe;
10. rõhutab valitsuste, kohalike asutuste ning riikide ja piirkondlike parlamentide suurema kaasamise edendamise olulisust põllumajanduspoliitika ja toiduainetega kindlustatusega seotud otsustamisprotsessides ning samuti kodanikuühiskonna suurema osalemise hõlbustamise olulisust; palub selles kontekstis komisjonil toetada piirkondliku ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamist ja kohaldamist sidusrühmade tulemuslikul osalemisel;
11. väljendab muret selguse puudumise pärast komisjoni otsustamisprotsessi osas nii ELis kui ka väljaspool ELi (kuna see on seotud Aafrika valitsustega peetavate läbirääkimistega); seetõttu nõuab suuremat läbipaistvust läbirääkimistel, mida komisjon peab Aafrika valitsustega ja mille eesmärk on luua Aafrika põllumajanduse arengu alane ELi ja Aafrika Liidu vaheline koostöö;
12. juhib tähelepanu asjaolule, et ettepanek teha koostööd peamiselt Aafrika mandri ja piirkondlike organisatsioonidega, nimelt Aafrika Liidu komisjoni, Aafrika arengu uue partnerluse ja piirkondlike majandusühendustega peaks samuti hõlmama mehhanisme, mis kaasaks huvirühmad, kohaliku tasandi liikumised ja kodanikuühiskonna, et võimaldada vaestel talupidajatel paremini mõjutada poliitilisi protsesse;
13. avaldab kahetsust asjaolu pärast, et ELi-Aafrika ühisstrateegia probleemid, mis on seotud maaelu arengu ja toiduainetega kindlustatusega Aafrikas, on vaid lühidalt välja toodud; loodab, et see kompenseeritakse sisukama tegevuskavaga, mis kavatsetakse lisada ühisstrateegiale;
14. juhib tähelepanu liikmesriikide ja komisjoni vajadusele tagada, et arenguabi oleks suuremas ulatuses kooskõlastatud ja ühtlustatud, ning üldiselt saavutada viivitamatult kõik teised eesmärgid, mis on püstitatud Euroopa arengukoostöö tõhususe suurendamise protsessi osana;
15. rõhutab, kui tähtis on komisjoni ja liikmesriikide jaoks näidata selgelt ära viis, kuidas abisaajad riigid ja kodanikuühiskond kindlustavad oma arengupoliitika üle täieliku kontrolli, ning võtta kasutusele tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldavad riikide ja piirkondlikel parlamentidel ning kodanikuühiskonnal jälgida arenguabi mõju;
16. rõhutab, kui tähtsad on Euroopa tasandil peetavad läbirääkimised, mis hõlmavad (ka arengumaade) tarbijate, tootjate ja valdkonnaorganisatsioonidega arvamuste vahetamist, et tagada agrotööstus- ja töötlemissektorile täisroll, mitte kõrvaline osa;
17. rõhutab vajadust tugevdada teadmistepõhist Aafrika biomajandust ja kutsub seetõttu liikmesriike jagama põllumajanduslikku oskusteavet Aafrika teadlaste ja talupidajatega ning jagama tehnoloogiat ja teisi uuenduslikke meetodeid põllumajandussektoris Aafrika riikidega, et parandada nende konkurentsivõimet ja suurendada põllumajanduse lisandväärtust mandril;
18. rõhutab vajadust järgida Aafrika teadusuuringute ja teadmiste intellektuaalomandi õigusi; palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel täiustada Euroopa õigusakte nii, et kasu mõnikord vanadest teadmistest taimede (nt farmaatsiaalase) potentsiaali kohta jõuab tagasi nendeni, kes need rohujuure tasandil avastasid;
19. palub liikmesriikidel näidata igal aastal ja suurima läbipaistvusega ära oma finantskohustused seoses arenguabiga ja summadega, mis on määratud arenguga otseselt mitte seotud algatustele (nagu näiteks võlakergendus) ja mis jäetakse konkreetselt sellise arenguabi kogukulutuste väljaarvutamisest välja, mida saab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee eeskirjade kohaselt liigitada ametlikuks arenguabiks; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament jälgib eriti hoolsalt kõnealuses küsimuses OECD arenguabikomitees toimuvaid arutelusid;
20. nõuab kindlalt, et toiduabipoliitika ja -programmid ei tohi takistada kohalikku ja riikide toiduainete tootmise suutlikkust ega soodustada sõltuvust, kohalike ja siseturgude moonutust, korruptsiooni ning tervisele kahjulike toiduainete (GMOd) kasutamist;
21. kutsub rahvusvahelisi organisatsioone viima ellu poliitikat, mis võtab järk-järgult üle toiduabi koha, edendades toetust kohalikule põllumajandusele ja selle arengut; kui toiduabi kujutab endast ainust alternatiivi, nõuab kindlalt, et sel otstarbel tehtavate tarnete täitmisel eelistataks kohalikke või raskustes oleva riigiga piirnevate alade või piirkondade turge;
22. rõhutab, kui tähtis on suurendada rahastajate poolt maaelu arenguks ja toiduainetega kindlustatuse tagamiseks eraldatud rahalisi vahendeid, ning rõhutab, et Aafrika valitsused peavad arvama põllumajandussektori oma poliitiliste prioriteetide hulka, et saada toetust Euroopa Arengufondist;
23. rõhutab, et ELi erinevate valdkondade poliitika peaks olema sidus oma üldiste eesmärkide osas; nõuab kindlalt, et ELi kaubanduspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika peaksid olema kooskõlas ELi arengupoliitikaga; rõhutab seetõttu vajadust kõrvaldada tariifsed tõkked kõikide põllumajandustoodete (töötlemata ja töödeldud kaupade) puhul, et avada Euroopa turg kiiresti kõikidele Aafrika mandrilt pärit põllumajandustoodetele;
24. kutsub ELi kehtestama ajakava, et kaotada selline põllumajanduse ekspordipoliitika, mis kahjustab arengumaade haavatavaid põllumajandusettevõtteid, ning avaldama teistele rahvusvahelistele osalejatele survet, et nad toimiksid samamoodi;
25. tunnustab majanduspartnerluslepingutega pakutud võimalusi põllumajanduskaubanduse hõlbustamisel, kuid tuletab komisjonile sellega seoses meelde, et kõnealuseid lepinguid ei ole veel allkirjastatud ja et hulk vaidlusttekitavaid küsimusi on ikka veel lahendamata;
26. tunnistab, et majanduspartnerluslepingud võivad muutuda oluliseks vahendiks Aafrika kaubanduse ja piirkondliku integratsiooni jaoks, kuid seda üksnes tingimusel, et need on arengusõbralikud, lubades vajaduse korral erandeid ja pikki üleminekuperioode, et omamaised tootjad ja algusjärgus tööstused saaksid kohaneda uue turuolukorraga;
27. rõhutab, et on vaja rakendada sellist poliitikat, millega võideldakse kohalikku tootmist kahjustavate põllumajanduslike toiduainete impordi vastu ning mille puhul võetakse arvesse Aafrika riikide geograafilist, ajaloolist ja kultuurilist mitmekesisust, suurendades maaelanikkonna ja põlisrahvaste kogukondade tehtud panust vahendite säästlikku haldamisse;
28. avaldab kahetsust asjaolu pärast, et eespool nimetatud teatises "Aafrika põllumajanduse edendamine" on biokütuste turgu käsitletud samaväärselt teiste nišiturgudega, kuna esilekerkiva biokütusetööstuse laienemisel võib samuti olla kahjulik mõju toiduainetega varustamisele, arvestades, et kasvav biomass võtaks põllumajanduslikult tootmiselt ära maa, vee ja muud ressursid; nõustub siiski, et on oluline toetada mahepõllumajandussaaduste turge ning õiglast ja vastastikku kasulikku kaubandust;
29. kordab vajadust arenguabipoliitika ja -programmide järele, mis toetavad iga üksiku rahva õigust luua oma toidustrateegiad ja kaitsta ning reguleerida riigisisest põllumajanduslikku tootmist ja kohalikku turgu;
30. juhib tähelepanu järjekindluse puudumisele eespool mainitud teatises "Aafrika põllumajanduse edendamine", milles rõhutatakse naiste rolli Aafrika põllumajanduslikus tootmises, kuid ei mainita neid koostöövaldkondi käsitlevas peatükis; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et põllumajanduse arendamise meetmed tuleks Aafrikas suunata eelkõige naistele, võttes kasutusele eripoliitika, et tagada nende juurdepääs tootmisressurssidele, eriti seoses maaõigustega, ja kontroll nende üle, suutlikkuse suurendamine, mikroettevõtete rahastamine, paremad elutingimused, toidu- ja tervisealane heaolu, haridus ning aktiivsem osalemine ühiskondlikus ja poliitilises elus;
31. rõhutab vajadust toetada riiklikul ja piirkondlikul tasandil talupidajate, eriti naistalupidajate ühenduste loomist, organiseerimist ja tugevdamist;
32. rõhutab asjaolu, et komisjon jätab tähelepanuta iseenesest ilmselge seiga, et abi tuleks suunata prioriteedina esmajoones vähemsoodsas olukorras rühmadele ja vähemsoodsatesse piirkondadesse (äärepoolsed maapiirkonnad), kus geograafiline isolatsioon ja põllumajanduse tootlikkuse füüsilised piirangud suurendavad kroonilise vaesuse taset;
33. kordab liikmesriikide vajadust austada kohustust saavutada Aafrikas püsiv rahu kui toiduainetega kindlustatuse eeltingimus ja pidada seega eriliseks prioriteediks rahu edendamist; nõuab tungivalt, et nii maailma põhja kui ka lõunasse jäävate riikide valitsused otsiksid konfliktidele rahumeelseid lahendusi, ning kordab vajadust lõpetada relvade ja jalaväemiinidega kauplemine;
34. rõhutab väikerahastamise vahendite, eriti väikelaenuprogrammide edendamise kui põllumajandussektori majandusliku arengu poliitika olulise osa tähtsust, et anda arvestatav ja tõhus panus vaesuse vastu võitlemisse;
35. kinnitab veel kord, et põllumajandus peab tagama, et vaestel maapiirkondade elanikel oleks võrdne juurdepääs oma maale ja veele ning elatusvahendite jätkusuutlikuks säilitamiseks vajalikele ressurssidele, samuti kontroll nende üle;
36. nõuab, et rahvusvahelisel tasandil toetataks kõigi õigust veele, kuna veevarud on ühine hüve, mida tuleb säilitada eelkõige tulevaste põlvkondade jaoks;
37. kutsub Aafrika valitsusi edendama põllumajandusreforme oma riikides, et võimaldada maapiirkondade elanikkonnale kindlustatud juurdepääsu maale ja tootmisressurssidele, eelkõige maaperekondade puhul, kellel ei ole omandit; nõuab selles kontekstis, et ELi-Aafrika ühisstrateegiale lisatavas tegevuskavas peetaks esmatähtsaks kinnistusametite loomist ja täiustamist ning õigussüsteemide tugevdamist, et kohtud saaksid omandiõigust tõhusalt jõustada;
38. juhib uuesti tähelepanu maa omandiõiguste põhiküsimusele arengupotentsiaali maksimeerimiseks, tunnistades, et omandiõigust tõendavad dokumendid võimaldavad laenata mõistliku intressimääraga raha, mida saab seejärel kasutada ettevõtte loomiseks ja arendamiseks; ning nõuab seetõttu tungivalt, et esmatähtsaks peetaks kinnistusametite loomist ja/või täiustamist ning selliste vahendite tagamist, mis võimaldavad maad kaardistada ja registreerida ning kohtutel omandiõigust jõustada;
39. kutsub Aafrika valitsusi toetama tootmismudelite suuremat mitmekesistamist (et vältida ühe intensiivkultuuri põhiste süsteemide loomist) ja toetama säästlikke tootmismudeleid, mis on paremini kohandatud nende oludele;
40. rõhutab, et biokütuste tootmine on Aafrika riikide põllumajandusele potentsiaalselt suure tähtsusega, kuid kasu keskkonnale sõltub suuresti energiakultuuri liigist ja kogu tootmisahela jooksul kulutatud energiast ning tõeline kasu CO2 heitkoguste vähendamise mõttes tuleb veel välja selgitada, kusjuures kõige tähtsam on vältida loodusele ja keskkonnale biokütuste tootmise kontrollimatu suurendamisega võimaliku kahju tekitamist;
41. kutsub komisjoni ja liikmesriike töötama välja tõhusama arengupoliitika, mis võimaldab põllumajandussektorit teenindava laiaulatuslikuma põhiinfrastruktuuri (niisutus, elekter, transport, teedevõrk jne) loomist ja olulistele üldkasutatavate teenustele eraldatavate vahendite paremat jaotamist;
42. usub, et väiketalupidajatele tuleb anda kättesaadavat ja sihipärast teavet ning seda tuleks levitada laialt kohalikes keeltes, näiteks maapiirkondade raadiojaamade kaudu, ning rõhutab vajadust töötada välja info- ja sidetehnoloogiad, et vähendada digitaalset lõhet maapiirkondades;
43. rõhutab, et on vaja rakendada sellist poliitikat, mis toetab keskkonna ja loodusressursside majandamisega kokkusobivaid tavasid ja tehnikaid (oluline harmoonilise jätkusuutliku arengu seisukohast) ja tagab, et põllumajandusliku maa ja põllumajanduslike ökosüsteemide eest hoolitsetakse paremini, et vältida praeguse kõrbestumisprotsessi süvenemist;
44. kutsub ELi edendama ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni (UNCCD) riiklike tegevuskavade tõhusamat integreerimist Aafrika partnerite riiklikesse arengustrateegiatesse;
45. palub komisjonil seada sisse tõhus koostöö ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Põllumajanduse Arendamise Rahvusvahelise Fondiga, mis põhineks nende institutsioonide suhtelistel eelistel põllumajanduse ja maapiirkondade arengu valdkonnas;
46. kutsub rahvusvahelist üldsust ja Aafrika valitsusi võtma ühise kohustuse võidelda HIV/AIDSi pandeemiaga;
47. toetab riikide ja piirkondlikul tasandil tehtavaid jõupingutusi maapiirkondade sidusrühmade ja neid esindavate organisatsioonide kaasamiseks neid puudutavaid poliitikavaldkondi käsitlevate küsimuste üle toimuvasse konsultatsiooniprotsessi; märgib, et suutlikkuse suurendamine maaelanikkonna huvide kaitse inimesekeskse struktuuri loomiseks on nimetatud protsessi jaoks olulise tähtsusega; rõhutab, et väiketalupidamise, peretalunduse ja agroökoloogilise tegevuse toetamine on tähtsaim strateegia, kui tahame vähendada vaesust ja tagada toiduainetega kindlustatuse;
48. rõhutab, et laste tööjõu kasutamine ja väärkasutamine põllumajandustöödel on Aafrikas laialt levinud ja reguleerimata, ning kutsub ühendust toetama rahvusvahelisi, eriti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni jõupingutusi selle olulise probleemiga tegelemisel;
49. nõuab tungivalt koolituse täiustamise meetmete võtmist, et võimaldada noortel inimestel omandada põllumajandusteaduses ja -tehnoloogias kõrgemat haridust ning luua põllumajandusliku eriala lõpetanutele töövõimalusi, peaeesmärgiga vähendada rännet maapiirkondadest linnapiirkondadesse ja ka arengumaadest arenenud riikidesse, ning rõhutab, et see tuleb siduda kohalike omavalitsuste ja asutuste tugevdamisega, et muuta tegelikkuseks territoriaalne juhtimine kohalike kogukondade poolt;
50. nõuab, et ühisstrateegia raames tegeldaks rände algpõhjustega ja pöörataks erilist tähelepanu "ajude äravoolu" küsimusele, ning rõhutab, et kuigi ELi suunduva rände piiramist ei tuleks seada abi tingimuseks, nõuab tungivalt suuremat teadlikkust hiigelsuurest kahjust, mida ränne tekitab Aafrika sotsiaalsele struktuurile, ja selle negatiivsetest tagajärgedest, kuna see pärsib liikumist Aafrika arengupotentsiaali täieliku ärakasutamise suunas;
51. juhib tähelepanu vajadusele edendada kõikehõlmavat lähenemisviisi rändepoliitika valdkonnas, lähtudes Aafrika riikidega solidaarsuse ja kaasarengu põhimõtetest, ning nõuab kohalike ja liikmesriikides paiknevate institutsioonide vahelist tugevamat partnerlust;
52. toetab komisjoni ettepanekut julgustada korduvrännet, et edendada omandatud teadmiste ja kogemuste ringlust, ning toetab kaasarengu alaseid algatusi, et tõhustada ümberasujate kogukondade panust oma päritoluriigi arengusse;
53. soovitab anda täpset teavet Aafrika põllumajandussektori, maaelu arengu ja toiduainetega kindlustatuse toetuseks tehtavast, et suurendada teadlikkust ja sellest tulenevalt rahastajate võetavaid kohustusi;
54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu komisjonile, Aafrika Liidu täitevnõukogule, üleaafrikalisele parlamendile, AKV ministrite nõukogule ja AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.