Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" (KOM(2006)0824);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse" (KOM(2005)0532);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohus) asjakohast kohtupraktikat, eriti otsuseid kohtuasjades C-250/95 Futura Participations SA ja Singer v Administration des contributions(1) ja C-141/99 AMID v Belgia(2), ühendatud kohtuasjades C-397/98 ja C-410/98 Metallgesellschaft Ltd jt v Commissioners of Inland Revenue and Her Majesty's Attorney General(3) ning kohtuasjades C-446/03 Marks & Spencer plc v David Halsey (Her Majesty's Inspector of Taxes)(4) ja C-231/05 Oy AA(5);

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(6);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus: ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas(7);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse majanduskasvu ja tööhõive parandamise ning ELi ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamise kava rakendamine: Jätkuv edu 2006. aastal ja järgmised sammud kavandatava ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise suunas" (CCCTB) (KOM(2007)0223);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta: tõkete ja ebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil(8);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6-0481/2007),

A.   arvestades, et liikmesriikide maksusüsteemide puhul tuleb üha enam arvesse võtta majanduse globaliseerumist ning süsteemid tuleb kohandada siseturu eeskirjade ja toimimisega, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid majanduskasvu ja konkurentsivõime osas;

B.   arvestades, et majanduse globaliseerumise tõttu on maksukonkurents suurenenud ning sel põhjusel on ettevõtete tulumaksu keskmine määr tööstusriikides viimase 30 aasta jooksul oluliselt langenud;

C.   arvestades, et pärast Euroopa Liidu viimast laienemist on maksumäärade langetamine kiirenenud ning arvestades, et liikmesriikides on selge suundumus kehtestada erilisi maksuskeeme, millega meelitatakse ligi eelkõige mobiilseid ettevõtteid;

D.   arvestades, et 27 erineva maksusüsteemi samaaegne toimimine Euroopa Liidus kujutab endast pidurdavat asjaolu siseturu sujuvale toimimisele, põhjustab olulisi lisakulusid piiriüleses kaubanduses ja äritegevuses seoses halduse ja nõuetest kinnipidamisega, takistab ettevõtete ümberstruktureerimist ja põhjustab topeltmaksustamise juhtumeid;

E.   arvestades, et ettevõtetele kehtestatud erinevate riiklike maksuseaduste ühtlustamise kulude vähendamine, eeskirjade läbipaistvus, piiriülest tegevust takistavate maksutõkete kaotamine ja võrdsete võimaluste loomine siseturul tegutsevatele ELi ettevõtjatele võib dünaamilise ettevõtluskeskkonna tekkimise kaudu tuua majanduslikku kasu kogu ELi ulatuses;

F.   arvestades, et asjakohane maksustamisalane koordineerimine ELi tasandil, mille puhul ei ole tegemist maksumäärade ühtlustamise püüdega, võib aidata vältida konkurentsi moonutamist ja luua eeliseid, mida saavad jagada ettevõtjad, nende töötajad, tarbijad, liikmesriigid ja kodanikud;

G.   arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik liikmesriikide fiskaalpoliitilisi meetmeid suuremal määral koordineerida;

H.   arvestades, et tavapäraselt on liikmesriigid püüdnud oma maksusüsteeme koordineerida kahepoolsete maksulepingute laiaulatusliku võrgustiku abil, mis ei hõlma aga täielikult selliseid küsimusi nagu kahjumi piiriülene mahaarvamine; arvestades, et Euroopa Liidus ei ole kahepoolne lähenemisviis kuigi tõhus ega aita saavutada nii suurt kooskõlastatust kui mitmepoolne ja koordineeritud lähenemisviis; arvestades, et ELi ühine lähenemisviis ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasile (näiteks CCCTB ettepanek) on kõige asjakohasem lahendus kahjumi ja kasumi piiriüleseks tasaarvestamiseks siseturul ning see toob kaasa suurema läbipaistvuse, rohkem investeeringuid ja suurema konkurentsivõime;

I.   arvestades, et liikmesriigid rakendavad maksukergenduse andmisel filiaalide, tütarettevõtete ja kontsernide üksuste kahjumi korral erinevaid eeskirju, mis toob kaasa majandusotsuste ja investeerimispoliitika moonutamise siseturul, mis omakorda mõjutab nende asjakohaseid pikaajalisi tööstusstrateegiaid ja maksutulusid;

J.   arvestades, et peaaegu kõik maksusüsteemid Euroopa Liidus käsitlevad kasumit ja kahjumit asümmeetriliselt, st kasum maksustatakse aastal, mil see teeniti, aga kahjumi korral ei tagastata äriühingule kahjumi maksuväärtust automaatselt ajal, mil kahjum saadi; arvestades, et Euroopa Kohtu viimase aja kohtupraktikas ei ole kõnealust ajalist faktorit ja selle olulisust seoses kasvavate piiriüleste investeeringutega Euroopa Liidus piisaval määral analüüsitud;

K.   arvestades, piiriüleste maksukergenduste süsteemi rakendamine et kahjumi korral tähendaks teatavates liikmesriikides loobumist ettevõtete tulumaksust laekuvatest tuludest ilma kindla õigusliku tagatiseta;

L.   arvestades, et riigisiseste filiaalide kahjum võetakse emaettevõtte puhastulemis automaatselt arvesse, kuid olukord on vähem selgepiiriline välisfiliaalide ning kontserni riigisiseste ja väljaspool riiki tegutsevate liikmete saadud kahjumi korral;

M.   arvestades, et kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine takistab mõnele turule sisenemist, soosides sellega ettevõtteid, kelle asukoht on suurtes liikmesriikides, mille sisemaine turg on piisavalt suur, et aidata pehmendada võimaliku kahjumi mõju;

N.   arvestades, et kirjeldatud tingimustel satuvad halvemasse olukorda väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on vähem võimalik piiriüleseid investeeringuid teha kahjumi piiriülese mahaarvamisega seotud ebakindluse ja tegevuse alustamisega sageli kaasneva kahjumi tõttu,

1.   väljendab sügavat muret negatiivse mõju pärast, mida avaldavad siseturu toimimisele piiriülese kahjumi suhtes kohaldatava korra erinevused liikmesriikides;

2.   märgib, et kõik asutamisvabadust piiravad meetmed on vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 43 ja seega peaks nende kõrvaldamine olema eesmärgistatud tegevuse peamine eesmärk; tuletab meelde, et ettevõtete erineva maksustamisega kaasnevad takistused erinevate riikide turgudele sisenemisel ja siseturu tõrgeteta toimimisel, moonutatakse konkurentsi ning takistatakse võrdsete võimaluste säilitamist ELi tasandil tegutsevatele ettevõtjatele ja seega tuleb selle küsimusega sellega seoses tegeleda;

3.   on seisukohal, et sihtmeetmed, mida ELi tasandil piiriülese kahjumi maksudest mahaarvamise osas võetakse, võivad osutuda siseturu toimimise seisukohast väga kasulikeks;

4.   väljendab toetust komisjoni teatisele "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" kui olulisele sammule antud olukorrale lahenduse leidmise suunas ning nõuab ajastuse ja lahenduste asjakohast kooskõlastamist liikmesriikide vahel;

5.   rõhutab, et kõiki kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlevaid eesmärgistatud meetmeid tuleks määratleda ja rakendada liikmesriikide mitmepoolse ühise lähenemisviisi ja kooskõlastatud tegevuse alusel, et tagada siseturu sidus areng; tuletab meelde, et sellised eesmärgistatud meetmed on ajutine lahendus, kuni võetakse vastu CCCTB; on seisukohal, et CCCTB on kõikehõlmav pikaajaline lahendus kahjumi ja kasumi piiriülese tasaarvestamisega seotud maksutõkete puhul, samuti siirdehindade ja piiriüleste ühinemiste ja omandamiste ja ümberkorraldustegevuse puhul ning sellega tagatakse õiglane konkurent siseturul;

6.   tõstab esile asjaolu, et osa liikmesriike kohaldavad topeltmaksustamise kaotamiseks erinevaid meetodeid, võttes seejuures arvesse kas välismaal makstud makse (krediidimeetod) või ei arvesta nad välismaal saadud tulu maksubaasi määramisel (vabastusmeetod); märgib, et ainult osa liikmesriike, kes kohaldavad vabastusmeetodit, ei anna maksukergendust välisfiliaalide kahjumi pealt;

7.   juhib tähelepanu asjaolule, et nende juhtumite korral, mille puhul peakorteril ei ole lubatud tasaarvestada oma kasumit alaliste esinduste kahjumiga, käsitletakse kahjumit erinevalt ainult riigisisese olukorraga võrreldes, millega piiratakse asutamisvabadust;

8.   arvab, et esmatähtsad peaksid olema mitmes liikmesriigis tegutsevate kontsernide huve arvestavad meetmed, kuna just nende kontsernide suhtes kohaldatakse erinevat piiriülest maksustamist kahjumi korral, võrreldes ühes liikmesriigis tegutsevate kontsernidega;

9.   on seisukohal, et siseriiklike süsteemide erinevusest tulenevad moonutused kahjustavad väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid eelkõige võimalike konkurentidega võrreldes, ning palub seepärast komisjonil võtta selles osas erimeetmeid;

10.   tuletab meelde, et on vaid üksikuid tütarettevõtete ja emaettevõtete (kontsernide) vahel sõlmitud kahjumi piiriülest mahaarvamist puudutavad üldiseid kokkuleppeid ja seetõttu ei võeta kahjumit kontsernisisesest automaatselt arvesse, nagu seda tehakse ettevõttesisese kahjumi korral;

11.   tõstab esile asjaolu, et enamus liikmesriike võimaldavad kontsernidele kahjumi riigisisest mahaarvamist, käsitledes neid seejuures faktiliselt ühe üksusena, kuid vaid üksikud liikmesriigid on kehtestanud sellise korra piiriüleste olukordade puhul; tuletab meelde, et kontsernidele kehtestatud kahjumi piiriülese mahaarvamise korra puudumine võib moonutada investeerimisotsuseid, seda nii asukoha kui ka õigusliku vormi (filiaal või tütarettevõtja) valiku osas;

12.   tunnistab, et lihtsalt siseriiklikult rakendatava korra laiendamine piiriülestele olukordadele on erineva maksubaasi puhul keeruline;

13.   nõuab tungivalt, et tunnistataks kahjumi piiriülese mahaarvamise olulisust, kuigi kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlev skeem tuleb veel üksikasjalikult välja töötada; soovitab, et tuleks vastu võtta otsus, kas kahjumi piiriülene mahaarvamine peaks piirduma tütarettevõtetega nende emaettevõtte suhtes või vastupidi ning seetõttu tuleks põhjalikult hinnata sellise skeemi mõju eelarvele, mille kohaselt võimaldatakse tasaarvestada tütarettevõtete kasumit emaettevõtte kahjumiga;

14.   leiab, et Euroopa Kohtu poolt Marks & Spenceri kohtuasjas tehtud otsus on järeleandmine liikmesriikide õigusele säilitada oma maksusüsteemid, eriti seoses maksudest hoidumise aspektiga;

15.   märgib, et Euroopa Kohtu poolt Oy AA kohtuasjas tehtud otsus näitab, et erinevate riikide maksusüsteemide raames käsitletakse kahjumit erinevalt ja seetõttu on ebaselge, kas kahjumit saab kõikide piiriüleste olukordade puhul kontsernisiseselt konsolideerida isegi siis, kui tegemist on lõpliku kahjumiga, mille tulemuseks võib olla moonutava olukorra tekkimine, nagu toodi esile ka Marks & Spenceri kohtuasjas;

16.   on arvamusel, et kontserne tuleks kohelda võimalikult samaväärselt sõltumata sellest kas nad tegutsevad mitmes või ainult ühes liikmesriigis; rõhutab, et olukordades, mis puudutavad väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi piiriülest mahaarvamist, tuleb vältida emaettevõtte topeltmaksustamist ja et maksustamist puudutav pädevus tuleb liikmesriikide vahel õiglaselt jagada, kahjumit ei tohi tasaarvestada kaks korda ja maksudest hoidumist tuleb vältida;

17.   on arvamusel, et kasulik oleks alustada arutelu kontsernide määratluse ja tunnusjoonte üle ELis, võttes arvesse, et on olemas ühiseid Euroopa äriasutusi, nagu Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kuid kavatsus ei ole siiski piirata kahjumi piiriülese mahaarvamise meetmete kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ainult selliseid asutusi;

18.   kordab, kui oluline on määratleda kontserni mõiste, et hoida ära äriühingute oportunistlik kasumite ja kahjumite jagamine ELi liikmesriikide vahel; arvab, et kontserni määratlemiseks võiks olla kasulik teha kindlaks ettevõtte teatavad olulised tunnused, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides);

19.   tervitab komisjoni poolt teatises "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" välja pakutud kolme võimalust; toetab eesmärgistatud meetmete võtmist, mis võimaldaksid väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi tõhusat ja kohest mahaarvamist (igal aastal, mitte ainult lõpliku kahjumi korral nagu Marks & Spenceri kohtuasjas), mida võetakse hiljem pärast tütarettevõtte kasumisse jõudmist taas arvesse, suurendades vastavalt maksukoormust emaettevõtte tasandil;

20.   soovitab selleks, et neid ettepanekuid saaks rakendada viisil, mis hoiaks ära maksudest kõrvalehoidmise, kaaluda võimalust luua automaatne teabevahetussüsteem (sarnaselt käibemaksualasele teabevahetusüsteemile), et liikmesriigid saaksid kontrollida, kas teistes liikmesriikides olevate tütarettevõtete deklareeritud maksubaas on negatiivne;

21.   kutsub siiski komisjoni tungivalt üles edasi uurima, kas on võimalik kehtestada konsolideeritud tulumaksubaas ettevõtete majandustegevusele, mis hõlmab kogu ELi;

22.   märgib, et eriti oluline on edaspidi analüüsida, kui suures ulatuses võiks kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlev skeem soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülest majandustegevust;

23.   rõhutab asjaolu, et üksikute liikmesriikide poolt võetud eesmärgistatud meetmed seoses piiriülese maksustamisega kahjumi korral ei lahenda üksi konkurentsi moonutamise ja suure täitmiskulu probleemi siseturul tegutsevate ELi ettevõtjate puhul, mis on tingitud 27 erineva maksusüsteemi käigus hoidmisest;

24.   rõhutab, et liikmesriigid peavad võtma ettevõtte- või kontsernisisese kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlevaid eesmärgistatud meetmeid kooskõlastatult; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad maksuküsimusi omavahel rohkem kooskõlastama ning kutsub komisjoni üles täitma ennetavat rolli;

25.   toetab komisjoni pingutusi kogu Euroopat hõlmava ja ühtse CCCTB loomiseks; märgib, et CCCTB toob endaga kaasa suurema läbipaistvuse ja tõhususe, sest pärast selle kehtestamist kehtivad ettevõtetele samad reeglid nii kodu- kui ka välismaal, luues võrdsed võimalused ja tõstes ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piiriülese kaubanduse ja investeeringute mahtu, luues nõnda tingimused, mis aitavad siseturu eeliseid täielikult ära kasutada investeeringuid ja majanduskasvu silmas pidades, ning vähendada oluliselt halduskoormust ja täitmiskulusid ning maksudest hoidumise ja pettuse võimalusi;

26.   viitab asjaolule, et CCCTB sisaldab maksubaasi puudutavaid ühiseeskirju ega mõjuta kuidagi liikmesriikide vabadust jätkata ka tulevikus enda maksumäärade kehtestamist;

27.   kiidab heaks komisjoni kavatsuse alustada CCCTB rakendamist ka tõhustatud koostöö raames; rõhutab, et see on siiski paremuselt teine lahendus, sest kogu ELi hõlmava üldise süsteemi puudumisel ei pääse läbipaistvuse ja madalamate halduskulude eelised täielikult mõjule;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EKL 1997, lk I-2471. (2) EKL 2000, lk I-11619. (3) EKL 2001, lk I-1727. (4) EKL 2005, lk I-10837. (5) 18. juuli 2007. aasta otsus. (6) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. (7) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 229. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0367.