Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Täiskasvanuharidus: Kunagi ei ole hilja õppida" (KOM(2006)0614);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(2);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse oma seisukohta, vastu võetud esimesel lugemisel 25. septembril 2007. aastal, ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas(4);

–   võttes arvesse oma seisukohta, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2007. aastal, ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(5);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta(6);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste kohta (2006–2010)(7) ning oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2007. aastal(8);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0502/2007),

A.   arvestades, et täiskasvanuharidus on muutumas poliitiliseks prioriteediks ning vajab konkreetseid ja kohaseid programme, nähtavust, juurdepääsu, vahendeid ja hindamismeetodeid;

B.   arvestades, et haridus ja koolitus on kesksel kohal, saavutamaks Lissaboni strateegias seatud majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasatuse suurendamise eesmärke;

C.   arvestades, et selleks, et saavutada liikmesriikide poolt programmi "Haridus ja koolitus 2010" raames kokku lepitud osalustase, peaks elukestvas õppes osalema veel 4 miljonit täiskasvanut;

D.   arvestades, et tulemuslik täisealiste õppe süsteem, millel on selged prioriteedid, mille rakendamise üle teostatakse järelevalvet ning mis on integreeritud elukestva õppe strateegiatesse, suudab toetada tõrjutud elanikerühmade, nagu sisserändajad ja romid, kellest paljud on ka varakult kooli pooleli jätnud, keelelist, sotsiaalset ja kultuurilist integreerimist;

E.   arvestades, et täiskasvanute haridusse investeerimine toob inimeste heaolu, eneseteostuse ja kodanikuaktiivsuse näol tulu nii ühiskonnale kui ka kultuurile;

F.   arvestades, et täiskasvanuharidus annab olulise panuse tööhõive ja liikuvuse edendamisse tööturul ning sotsiaalse kaasatuse suurendamisesse, kuna võimaldab kõikidel omandada põhipädevusi;

G.   arvestades, et täiskasvanuhariduse valikuvõimaluste mitmete vormide jälgimiseks, võrdlemiseks ning hindamiseks ja seeläbi poliitika väljatöötamiseks on vaja usaldusväärseid andmeid;

H.   arvestades, et teave täiskasvanute koolituse süsteemide kohta ja neile juurdepääs on liikmesriigiti väga erinev;

I.   arvestades, et formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamine ja kinnitamine on elukestva õppe strateegia nurgakivi;

J.   arvestades, et on hädavajalik siduda täiskasvanuharidus Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ja parandada selle potentsiaali seoses põhipädevuste ning sotsiaalsete ja isiklike oskustega,

1.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu täiskasvanuhariduse tegevuskava;

2.   tunnistab, et eri tasanditel tuleks võtta meetmeid õppimiskultuuri kasvu edendamiseks, tugevdamiseks ja kinnistamiseks, eelkõige täiskasvanute puhul, milles peab lisaks liikmesriikidele osalema ka Euroopa Liit;

3.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid elukestva õppe kultuuri, keskendudes eelkõige täiskasvanute haridusele ja koolitusele, rakendades strateegiaid ja meetmeid, mille eesmärk on propageerida teadmiste omandamist ning muuta see atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks ning ajakohastada pidevalt kvalifikatsioone;

4.   rõhutab seoses elukestva õppe kavadega soolise võrdõiguslikkuse olulisust, et nii mehed kui ka naised saaksid kasutada võrdselt sellise õppe pakutavaid võimalusi; kutsub komisjoni üles kasutama koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga kõiki kättesaadavaid vahendeid tundliku soolise võrdõiguslikkuse poliitika järelevalveks elukestva õppe ettevalmistustes;

Motivatsiooni parandamine täiskasvanuhariduses osalemiseks

5.   nõuab tungivalt täiskasvanuhariduse tõhusamat propageerimist, et motiveerida suuremat arvu inimesi sellist haridust omandama; on seisukohal, et täiskasvanuharidus peaks mängima strateegias põhirolli, et propageerida meediakampaaniate, teabe-, juhendamis- ja nõustamisteenuste kaudu ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud teabe-, juhendamis- ja nõustamisteenuste kaudu üldist õppimiskultuuri; on arvamusel, et tõhususe saavutamiseks peavad kõnealuse proprageerimisega kaasnema liikmesriikide aktiivsed poliitilised meetmed, mis soodustavad õppimise ühitamist pere- ja tööeluga;

6.   nõustub, et eri telefoniliinid ja veebilehed on täiskasvanuhariduse propageerimiseks väga tõhusad vahendid;

7.   on seisukohal, et põlvkondadevahelise digitaalse lõhe ületamisel mängib olulist osa meediakirjaoskuse edendamine nii üld- kui ka kutsehariduses;

Statistilised andmed

8.   on arvamusel, et täiskasvanuhariduse valdkonnas strateegiate arendamiseks, läbivaatamiseks ja hindamiseks ning integreeritud elukestva õppe programmi suunamiseks ja orienteerimiseks on vaja võrreldavaid statistilisi andmeid;

9.   on seisukohal, et Euroopa täiskasvanuhariduse uuringut tuleb toetada nii täiskasvanuharidust käsitleva võrreldava teabe kogumise kui ka ühiste kontseptsioonide propageerimise vahendina;

10.   kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles julgustama heade tavade vahetust;

Tööelu, pereelu ja elukestva õppe ühitamine ning tõhus korraldus

11.   tuletab meelde Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesmärke ning rõhutab liikmesriikide edusamme lastesõime- ja lasteaiakohtadega varustamise ja koolieelse hariduse andmise ning nn lapsehoolduse ja teiste abivajavate isikute hoolduse päeva kehtestamise eesmärgi saavutamisel; juhib samal ajal tähelepanu sellele, et mõned liikmesriigid on Barcelona eesmärkide täitmise ajakavast kaugel maas;

12.   juhib tähelepanu, et pereelu, tööelu ja elukestva õppe ühitamine ei nõua mitte ainult suuremat paindlikkust aja ja ruumi kasutamisel, vaid ka sotsiaalseid, majandus- ja maksusoodustusi, et parandada täiskasvanute juurdepääsu koolitus- ja haridusprogrammidele;

13.   rõhutab vajadust tõhustada uute tehnoloogiate kasutamist ning märgib sellega seoses, et tuleks edendada Internetile juurdepääsu ning digitaalse kaasamise programmide parandamist digitaalse lõhe ületamiseks ning julgustada uusi teabeallikaid ja õppimisviise, nagu kaugõppeprogrammid ja õppekohtade eraldamine, mis on kõigi jaoks kättesaadavad;

14.   rõhutab vajadust laiendada naiste, sealhulgas kaugemates ja maapiirkondades elavate naiste ning vanemate naiste, juurdepääsu uutele tehnoloogiatele, andes neile sellega võrdsed võimalused konkureerida tööturul; rõhutab täiendavalt vajadust toetada meetmeid meeste ja naiste vahelise lõhe vähendamiseks tehniliste ja teaduslike kvalifikatsioonide alal;

15.   juhib tähelepanu vajadusele laiendada avalik-õiguslike ja eraõiguslike lastehoiuvõimaluste ulatust ning kaasata ja julgustada tööandjaid, kes võiksid oma ettevõttes pakkuda lastehoiuvõimalust ning pakkuda vanematele, eelkõige emadele, võimalust uuesti tööle asuda, et neil vanematel oleks ka töötades võimalik jätkata elukestvat õpet; peab lisaks vältimatult vajalikuks hooldust vajavatele ja vanematele inimestele pakutavate avalike hooldusteenuste parandamist;

Põlvkondadevaheline (vanuselise diskrimineerimise vastu) ja kultuuridevaheline solidaarsus

16.   tuletab meelde, et demograafilised muutused toovad liikmesriikides kaasa hulga keerulisi omavahel seotud probleeme ning et meie ühiskond peab kultuuride ja põlvkondade vahel välja kujundama uued solidaarsusvormid;

17.   teeb seepärast ettepaneku parandada täiskasvanute, eelkõige põlvkondadevahelist teadmiste, oskuste ja kogemuste edasiandmist ning vahetust mentorlusprogrammide kaudu, et toetada eri ettevõtlusvorme ja käsitööliike; peab samuti oluliseks, et sellised mentorid oleksid seotud võrgustiku abil, mille kaudu nad saavad teavet jagada ja vahetada;

18.   rõhutab perekonnapõhise õppimise lähenemisviisi tähtsust, mille puhul lapsevanemad on motiveeritud õppimise juurde naasma, sest nad soovivad aidata oma lastel koolis edukalt toime tulla;

19.   toetab vabatahtlike programmide väljaarendamist seoses rolliga, mida nad etendavad põlvkondadevahelises solidaarsuses ning kogemuste ja kvalifikatsioonide tunnustamises;

20.   rõhutab vajadust pakkuda liikuvuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse raames eelkõige sisserändajatele paindlikke võimalusi haridus- ja koolitusprogrammideks, samuti sobivaid tingimusi niisuguste programmide realiseerimiseks;

Keeleõppe tähtsus ja riskirühmade erivajadused

21.   näeb riiklike ja kohalike keskuste asutamist sisserändajate toetamiseks peamise vahendina, mille abil kasulik teave kättesaadavaks tehakse ning selgitatakse sisserändajate täieliku ühiskonda integreerumisega seotud küsimusi;

22.   kinnitab eelkõige sisserändajatele mõeldud keelekursuste ulatuslikuma toetamise ja võõrkeelte õppimise edendamise tähtsust elanikkonna hulgas tervikuna;

23.   toetab mõtet seada sisserändajate, madala kvalifikatsiooniga ja puudega inimeste puhul sisse nn oskuste kaardistamine; usub samuti, et lisaks majanduslikule kasule võib selline oskuste kaardistamine aidata kaasa ka rassismi, ksenofoobia, diskrimineerimise ja tõrjutuse vähendamisele;

Juurdepääs kõrgharidusele

24.   on seisukohal, et juurdepääs kõrgharidusele peaks hõlmama laiemat üldsust, sealhulgas töökogemusega täiskasvanuid ja vanemaid inimesi, ning et sellel eesmärgil tuleks haridussüsteeme kohandada ja paindlikumalt kujundada; ning et sellele vastavalt tuleb edendada kohaseid infrastruktuurimeetmeid ja inimressursse;

25.   juhib tähelepanu, et konkurentsivõime, paindlikkuse, kättesaadavuse ja tõhususe parandamiseks on vaja keskkoolisüsteeme kaasajastada;

Õppe kvaliteedi, õpetamise ja mitmekesisuse parandamine

26.   rõhutab vajadust, et täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutseksid kõrge kvalifikatsiooniga töötajad; usub, et täiskasvanute koolitajatele tuleks pakkuda eriprogramme, ning julgustab looma ülikoolides kraadiõppekavasid, kus antakse diplom täiskasvanuhariduse alal;

27.   toetab meetmeid, mille eesmärk on parandada täiskasvanuhariduses pädevuse edastamist ja liikuvust, näiteks:

Tööhõive väljavaated

28.   nõustub seisukohaga, et elukestev õpe avaldab eelkõige olulist mõju sotsiaalse kaasatuse ja tööalase konkurentsivõime parandamisele, kuid samuti ka inimese isiksuslikule arengule ja ebakõlade likvideerimisele tööturul, üle 50-aastaste osalemise määra suurendamist käsitleva Lissaboni eesmärgi saavutamisele ning konkurentsivõimele;

29.   rõhutab täiskasvanuhariduse tähtsust paremate töökohtade loomisel Euroopas nagu ka elukvaliteedi parandamisel ning isiksuse arengu, eneseteostuse ja kodanikuaktiivsuse edendamisel; juhib tähelepanu uute pädevuste ja tööturu nõudmiste prognoosimise tähtsusele ettevõtjate poolt, selleks et täiskasvanuhariduse pakkumine peegeldaks vajadust oskuste järele; juhib tähelepanu, et hariduse sisu peab olema kohandatud erialastele ja praktilistele nõudmistele; rõhutab sotsiaalse partnerluse olulist osa selles kontekstis;

30.   juhib tähelepanu, et elukestev õpe ei suurenda mitte ainult töötajate tööalast konkurentsivõimet, vaid ka nende kohanemisvõimet ning geograafilist ja kutsealast liikuvust, mis on oluline siseturu toimimise seisukohast; rõhutab teise (ja kolmanda) keele õppimise propageerimise väärtust töötajate suurema liikuvuse soodustamisel;

31.   rõhutab asjaolu, et madal kvalifikatsioon, mis on praegu ühel kolmandikul Euroopa töötajatest (72 miljonil töötajal), suurendab töötuse riski ning et koolitus aitab isikul säilitada või omandada töö saamiseks ja oma töö kvaliteedi parandamiseks vajalikke oskusi; rõhutab mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud oskuste tunnustamise ja kinnitamise tähtsust, sest see loob aluse elukestva õppe arenguks nii riiklikes kutsekvalifikatsiooni raamistikes kui ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus;

32.   rõhutab, et oluline on tagada kõikidele kodanikele võrdne juurdepääs ja võrdsed võimalused osalemiseks elukestva õppe programmides; avaldab sellega seoses kahetsust, et madalaima algharidusega inimesed, naised, sisserändajad, vanemad inimesed, maapiirkondade elanikud ja puudega inimesed on selles kontekstis kõige tõenäolisemad kõrvalejääjad; on arvamusel, et neile tuleb pakkuda teistsuguseid, sobivaid programme ja meetodeid; on seisukohal, et eriti tuleks tähelepanu pöörata töötajate ja töötute õppele ja koolitamisele uute tehnoloogiate alal ning kutsub liikmesriike toetama uute info- ja sidetehnoloogiate kasutamist hariduslikel eesmärkidel, sest need etendavad põhirolli võrdsete võimaluste tagamisel kõigile, soodustades osalemist elukestvas õppes, ning tagama, et eelkõige edendatakse ja rahastatakse kõige madalama haridustasemega inimeste õpet;

33.   rõhutab täiskasvanuhariduse, sh keele- ja kutseoskuste tähtsust sisserändajate integreerimisel, nende tööalase konkurentsivõime suurendamisel, tööturul osalemise parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse tugevdamisel;

34.   rõhutab kõigi sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, sh sotsiaalvaldkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide aktiivse kaasamise olulisust, sest ainult toimiva sotsiaalse partnerluse kaudu saavad tööandjad ja töövõtjad tegutseda samal tasandil; on seisukohal, et liikmesriikides, kus sotsiaalse partnerluse struktuur ei ole veel välja kujunenud, tuleks selle loomist toetada;

35.   rõhutab Euroopa Sotsiaalfondi ja teiste struktuurifondide tähtsust kõiki inimesi hõlmava elukestva õppe eesmärgi saavutamisel ning nõuab tungivalt struktuurifondide jälgimist tagamaks, et neile, kes elukestvat õpet kõige enam vajavad, eraldataks rohkem vahendeid; avaldab kahetsust, et mõnedes liikmesriikides ei peeta täiskasvanute, eelkõige vanemaealiste ja madalama kvalifikatsiooniga inimeste õppimisvõimalusi kuigi oluliseks ega eraldata neile piisavalt vahendeid; kutsub liikmesriike üles kasutama struktuurifonde aktiivsemalt ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi; kutsub komisjoni üles tugevdama selle valdkonna eriprogramme;

36.   rõhutab, et täiskasvanuhariduse kvaliteedi parandamisel, teavitamisel ning töö ja pereelu ühendamise lihtsustamisel on osaluse suurendamisel suur tähtsus ja, ühendatuna soodustustega, stimuleeriv mõju; juhib tähelepanu, et meetmed efektiivsuse parandamiseks hõlmavad õppekohtade kättesaadavust, töökohal õppimise soodustamist tööaja kohandamise abil, lastehoidmisvõimalusi kohapeal, kaugõppeteenuseid puuetega või kaitsetutele inimestele kaugemates piirkondades, teavet ja juhiseid elukestva õppe meetmete ja töövõimaluste kohta, kohandatud programme ja paindlikku õppekorraldust; rõhutab, et need meetmed peavad olema üldtunnustatud ja peaksid kaasa aitama ametialasele arengule;

37.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid, mille abil suurendada vanemate töötajate tööhõivet, eelkõige nende puhul, kelle karjäär on olnud ebatüüpiline või kellel puuduvad info- ja sidetehnoloogia alased oskused, ning luua vajalikud tingimused igal tasandil elukestva õppe teenuste osutamiseks, et soodustada tööhõive kasvu, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle naasmisega pärast vaheaega või sooviga pikendada tööiga; peab niisama tähtsaks julgustada ettevõtteid palkama vanemaid töötajaid või neid kauemaks ametisse määrama ning luua selle saavutamiseks stiimuleid, sest reeglina on vanemad töötajad pädevad, kogenud, usaldusväärsed ja hea väljaõppega;

38.   kutsub liikmesriike üles tagama, et pärast tööõnnetust või haigust töökohta vahetama sunnitud töötajad saaksid osaleda jätkuõppes ja parandada oma karjääriväljavaateid;

39.   julgustab liikmesriike looma majanduslikke jm stiimuleid, et võimaldada töötajatel tööiga pikendada ning julgustada tööandjaid palkama vanemaid töötajaid ja neid tööl hoidma, pakkudes võimalusi elukestvaks õppeks ning parandades töötingimusi ja töökohtade kvaliteeti;

40.   kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid võtaksid õiguslikud ja finantsmeetmed, mis on vajalikud kõikidele töötajatele ja tööotsijatele elukestva õppe pakkumiseks ja sellele juurdepääsu tagamiseks;

Rahastamine

41.   kutsub investoreid üles koondama tähelepanu selliste programmide, oskuste ja kvalifikatsioonide arendamisele, mis võimaldaksid naistel saada algõpetuse juhtimis- ja ettevõtlusvaldkondades ning tõsta oma kvalifikatsiooni, et liikuda edasi juhtivatele ametikohtadele;

42.   nõuab, et tööandjad rahastaksid ja korraldaksid oma töötajate koolitust laialdaselt ning seda toetaksid maksusoodustused, sest töötajate kvalifikatsioon ja oskused on innovatsiooni, tootlikkuse ja konkurentsivõime põhielement;

43.   on arvamusel, et täiskasvanuharidus peaks saavutama kõikides valdkondades kõrge kvaliteeditaseme ning seda haridus- ja kultuurimeetmete ning kvaliteetsete koolitusmudelite kaudu, mis tagavad inimeste teadmiste ja oskuste kooskõla muutuvate kutsenõuete ning töökorralduse ja töömeetoditega;

44.   nõuab tungivalt õigusloomega seotud meetmete ning täiskasvanuharidusega seotud institutsioonilise raamistiku, võrgustike ja organite või ühenduste partnerluse vahelist koordineerimist, koostööd, tõhusust ja läbipaistvust, kasutades kohalikke, piirkondlikke, riiklikke, Euroopa (avalik- või eraõiguslikke) rahalisi vahendeid;

45.   peab esmatähtsaks finantssoodustuste pakkumist, mis võimaldaksid inimestele vaba juurdepääsu koolitusele ja haridusele ning sellest tulenevaid eeliseid; juhib tähelepanu, et selliseid finantssoodustusi võiks anda maksusoodustuste, toetuste, abi, kaasfinantseerimise ning maksukärbete või täiskasvanuhariduse jaoks kohaseid töötingimusi pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustuskulude vähendamise kaudu;

46.   väärtustab organisatsioonisisese koolituse tähtsust ja rõhutab, et esmatähtsana tuleb käsitleda väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning mikroettevõtteid ja uusi ettevõtteid, sest nendel on võimalik endale töötajate koolitamist rahaliselt kõige vähem lubada;

47.   julgustab tööandjaid rahastama ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames kutseõppe programme, mis edendavad elukestvat õpet, eriti naissoost töötajate jaoks, et pikendada nende aktiivset tööelu ja parandada naiste tööturul osalemise ja ametialase arengu võimalusi;

o
o   o

48.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45. (2) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10. (3) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0400. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0463. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0417. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0063. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0423.