Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2007. aasta rohelist raamatut pealkirjaga "Euroopa teadusruum: uued perspektiivid" (KOM(2007)0161);

–   võttes arvesse komisjoni eelnimetatud rohelisele raamatule lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)0412);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(1) (seitsmes raamprogramm);

–   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/973/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi Inimesed(2);

–   võttes arvesse oma 24. mai 2007. aasta resolutsiooni teadmiste rakendamise kohta praktikas: Euroopa laiapõhjaline innovatsioonistrateegia(3);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0005/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 23.–24. märtsil 2000. aastal Lissabonis vastu otsuse luua Euroopa teadusruum (ERA);

B.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu 15.–16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumisel lepiti kokku eesmärgis suurendada teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kogukulutusi 2010. aastaks 3%ni Euroopa Liidu SKTst (millest kaks kolmandikku peaks tulema erasektorist);

C.   arvestades, et seitsmes raamprogramm on mõeldud Euroopa teadusruumi loomise toetamiseks;

D.   arvestades, et Euroopa teadusruumi loomisega peaks kaasnema Euroopa kõrgharidusruumi ning Euroopa innovatsiooniruumi loomine, millega komplekteeritakse nn teadmiste kolmnurga kolm poolt;

E.   arvestades, et Euroopa teadusruum hõlmab kolme peamist aspekti: teadusuuringute siseturgu, kus nii teadlased, tehnoloogia kui ka teadmus võivad vabalt liikuda, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute, programmide ja poliitika tõhusat koordineerimist ELi tasandil ning algatuste rakendamist ja rahastamist ELi tasandil;

F.   arvestades, et ELi teadusuuringud vajavad täiendavaid jõupingutusi igas mõõtmes, eelkõige koordineerimises: inimesed, infrastruktuur, organisatsioonid, rahastamine, teadmiste jagamine ja ülemaailmne koostöö, et ületada teadusuuringute killustatus Euroopa Liidus ja kasutada ära ELi teadusuuringute potentsiaal;

G.   arvestades, et töövõimalused ja töötingimused ei ole sellised, mis julgustaksid noori mehi ja naisi teadussektorisse sisenema, mis tähendab, et väärtuslikud inimressursid lähevad asjatult kaotsi;

H.   arvestades, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine ELis on ikka veel kaugel maas Lissaboni eesmärgist, milleks on 3% SKTst;

I.   arvestades, et Euroopa teadusruumi loomisest on vaja laiemat vaatepilti, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid sidusrühmi;

J.   arvestades, et naised on enamikes teadusvaldkondades ning inseneritöös ja juhtivatel ametikohtadel ikka veel alaesindatud;

K.   arvestades, et ELi erasektori panus teadus- ja arendustegevusse on otseste konkurentide omast maha jäänud,

Teadlaste ühtse tööturu rajamine

1.   tervitaks teaduskarjääri ühist määratlust ning teadlaste tööhõive ja teadusuuringute üleeuroopalise infosüsteemi rajamist ning usub, et see aitaks ELil teadusuuringutes kõrgeimale tasemele jõuda;

2.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkonnad kavandaksid füüsiliste ja inimressursside arendamise strateegiaid teadus- ja uuendustegevuses, näiteks teadusuuringute infrastruktuuri parandamine ja kättesaadavaks muutmine, teadlaste liikuvuse suurendamine suurema rahalise toetuse abil, kohaliku tasandi algatused, millega püütakse teadlasi ligi meelitada, juriidiliste, halduslike ja keeleliste tõkete kõrvaldamine, töötajate vahetus ning juurdepääsu tagamine kõigile, eelkõige naistele ja noorteadlastele;

3.   toetab jõuliselt teadlaste värbamisel Euroopa teadlaste hartat ja tegevusjuhendit kui Euroopa teadusruumi teadlaste jaoks ligitõmbavuse suurendamise vahendeid; kutsub komisjoni üles tegema teatavaks harta ja tegevusjuhendi rakendamise määra liikmesriikides;

4.   rõhutab vajadust luua ja kehtestada ühtsed Euroopa karjäärivõimalused teadusuuringute valdkonnas ning juurutada integreeritud infosüsteem vabade töökohtade ja koolituslepingute kohta teadusuuringute sektoris Euroopas; usub, et hädavajalik on luua teadustöötajate jaoks ühtne tööturg;

5.   rõhutab, kui tähtis on teha värbamis- ja edutamisprotseduurid teadustöötajatele täiesti avatuks ja läbipaistvaks; kutsub liikmesriike üles tagama naiste ja meeste vahelist paremat tasakaalu värbamise ja edutamisega tegelevate organites;

6.   avaldab kahetsust, et teadus- ja arendustegevuse investeeringute Atlandi-ülene väljavool suureneb endiselt; rõhutab pädevate Euroopa teadlaste edasise väljavoolu vältimise olulisust; nõuab asjakohaste meetmete võtmist, et teadlasi ELis hoida ja ELi tagasi tuua, eelkõige laiade karjäärivõimaluste ja ligitõmbavate töötingimuste tagamisega nii meestele kui naistele;

7.   kiidab heaks plaani suurendada teadlaste geograafilist liikuvust, samuti sektoritevahelist liikuvust (st ülikoolide ja uurimisasutuste vahel, akadeemiliste asutuste ja ärimaailma vahel) kui teadmiste jagamise ja tehnoloogia siirde saavutamise vahendit; kutsub selleks komisjoni ja liikmesriike üles rikastama kõrghariduse teise astme ja doktorikraadiõppe õppekava, tõhustades teadusuuringute ühist järelevalvet eri riikides, ja kaaluma doktorikraadi järgsete Euroopa stipendiumide ja koolituskavade kasutuselevõttu, mis rajanevad väga edukal Erasmuse programmil;

8.   rõhutab, et hästi toimiv siseturg on oluline Euroopa teadusruumi edukaks arenguks ning et eriti oluline on teadlaste vaba liikumine; väljendab kahetsust, et teadlaste liikuvus on ELis ikka veel takistatud; nõuab meetmeid, mis parandaksid teadlaste vaba liikumist, eriti üleminekuperioodi kõigi allesjäänud piirangute kõrvaldamist töötajate vabale liikumisele ning ELi teadustöö infrastruktuuri parandamist; toetab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loomist;

9.   on seisukohal, et teadlaste juurdepääsu ELile ei tohiks takistada olemasolevad riiklikud tõkked, nagu omandatud sotsiaalsete õiguste ebapiisav tunnustamine ja kaasaskantavus, ebasoodsad maksud ja raskused perekondade ümberpaigutamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kavandaksid oma avalik-õiguslikku tööhõivet käsitlevad riiklikud õigusaktid selliselt, et liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest pärit teadlastel on võrreldavad töötingimused ning neid ei takistata teadustööle asumast;

10.   tuletab meelde, et üks teadlaste suurema liikuvuse saavutamise viis võiks olla teadusuuringute maksedokumendi loomine, mida võiksid kasutada teistest liikmesriikidest pärit teadlased ning vastuvõtvad teadusasutused ja ülikoolid ning mis teeb seega kättesaadavaks rahalised lisavahendid tegeliku teadustöö jaoks, mis välisriikide teadlasi ligi tõmbab; on seisukohal, et see mitte üksnes ei suurendaks teadusasutuste ja ülikoolide huvi teistest liikmesriikidest pärit teadlaste vastuvõtmise vastu ning tõmbaks ligi kõige andekamaid teadlasi, vaid aitaks ka kaasa tippkeskuste arendamisele, võimaldades kõige ligitõmbavamatel uurimisprogrammidel ja teadusasutustel koondada rohkem teadlasi ning parandada nende majanduslikku olukorda; on seisukohal, et nimetatud lisatoetus teadlaste liikuvusele peaks olema liikuvuse praeguste rahastamiskavade täiendus ning et vahendeid võiks eraldada seitsmenda raamprogrammi programmidest "Koostöö" ja "Võimekus";

11.   osutab vajadusele toetada eelkõige noori teadlasi, et tagada, et nad saavad toetusi edasi ka ELi-siseselt töökohta vahetades;

12.   usub, et teadustöö tegijate vaba liikumist Euroopa teadusruumis käsitlevat ühenduse reguleerivat raamistikku tuleks tugevdada, et hõlbustada viisade ja töölubade väljastamist kolmandate riikide kodanikele;

13.   peab vajalikuks konkreetsete meetmete kehtestamist naiste suurema osalemise edendamiseks kõikides teadustegevustes eesmärgiga suurendada märkimisväärselt naiste osakaalu teadlaskonna hulgas;

14.   usub, et tõsiasi, et noorem põlvkond on vähem huvitatud teadus- ja tehnoloogiaalase hariduse omandamisest, on tihedalt seotud erasektori ja akadeemilise sfääri vahelise koostöö puudumisega; kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles suurendama jõupingutusi nende kahe sektori vahelise koostöö raamistike edendamiseks;

15.   nõuab tungivalt kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel, et töötada välja ühtne lähenemisviis, mis soodustaks puuetega inimeste osalust ühenduse rahastatavates teadusuuringutes ning teadustööd alustavate ja teaduskarjääri tegevate puuetega inimeste osakaalu suurendamist;

16.   on seisukohal, et ametiasutused, teadusasutused ja ettevõtted peaksid edendama töö- ja eraelu ühitamise meetmeid;

17.   kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas täppis- ja loodusteaduste õpetamist ELis kõikidel tasanditel parandada; mõistab hukka inimressursside nappuse mitmete liikmesriikide teadus- ja arendustegevuses, mille põhjuseks võib olla noorte üha väiksem huvi täppis- ja loodusteaduste süvendatud õppimise ning teadlasekarjääri vastu; teeb seepärast ettepaneku algatuste käivitamiseks, mis tutvustavad koolilastele laboratoorseid ja väliuuringuid; teeb lisaks ettepaneku edendada vaatlust ja katsetamist kasutavaid aktiivseid ja uurimuslikke õpetamismeetodeid, luua teadlaste-professorite vahetusprogrammid, ning julgustab kohalikke ja piirkondlikke asutusi toetama uuenduslikke koolitusmeetodeid; on seisukohal, et kiired arengud teaduses tekitavad tavakodanike ning teadus- ja tehnoloogiaalaste uuringute vahelise lõhe tekkimise ohu; on seisukohal, et on vaja edendada ja toetada teadlaste ning kogu ühiskonna vahelist dialoogi ning et sellest tulenevalt peaksid teadlased tegema oma teadusuuringute tulemused kõigile arusaadavaks ja kõigile kättesaadavaks;

18.   on seisukohal, et teadlaste sotsiaalseid tingimusi tuleks parandada nende partneritele tööhõivevõimaluste loomisega ning nende lastele hoiu- ja koolitusvõimaluste otsimisel toetuse pakkumisega;

Maailmatasemel teadustöö infrastruktuuride väljaarendamine

19.   tervitab edusamme, mida tehti teadusuuringute infrastruktuuride väljakujundamisel tänu Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegia foorumi (ESFRI) tegevuskava vastuvõtmisele; usub siiski, et tuleks hoolitseda selle eest, et lisaks ESFRI määratletud infrastruktuuridele kaasataks ka liikmesriikides arendatavad uued võimalused ja infrastruktuurid;

20.   nõuab tungivalt, et uusi üleeuroopalisi teadusuuringute infrastruktuure rahastataks vaid juhul, kui puuduvad samaväärsed riiklikud infrastruktuurid, mis annavad teistest liikmesriikidest pärit teadlastele sarnaseid juurdepääsuvõimalusi;

21.   rõhutab teadusorganisatsioonide rolli ja tähtsust Euroopa teadusmaastikul kõrvuti ülikoolide ja teadusuuringute rahastamise asutustega; kutsub komisjoni üles, et ta määraks koos piirkondlike asutustega kindlaks koostöö ulatuse Euroopa riikliku tasandi asutuste, ülikoolide ja teadusorganisatsioonidega, enne kui lepitakse kokku ühises poliitikas ja rakenduskavas;

22.   kutsub komisjoni üles, et ta teeks ettepaneku õigusliku raamistiku kohta, mis lihtsustaks erinevate uute ühenduse teadusorganisatsioonide ja -infrastruktuuride loomist ja toimimist, ning kaaluks olemasolevate Euroopa institutsioonide ja kokkulepete kaasamist, näiteks Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe (EFDA), ehkki tuleks vältida valitsustevahelisi lepinguid, mida üldiselt selliste organisatsioonide loomiseks kasutatakse;

23.   soovitab ühtlasi, et organid sellistest riikidest, kus teadussektor ei ole nii dünaamiline, kuid kus on asjakohane teaduspotentsiaal, tuleks täielikult kaasata üleeuroopalise teadusuuringute infrastruktuuri ülesehitamise protsessi;

24.   on seisukohal, et pikaajalise toimimise ja jätkuva arengu tagamiseks tuleks suurte teadusuuringute infrastruktuuride tunnustamises arvestada uurimis- ja arendustegevust, infotehnoloogiat ja tegevuse rahastamist;

25.   tunnistab, et Euroopa Tehnoloogiainstituut (ETI) on ELi teadusuuringute infrastruktuuri tugevdamisel oluline tegur;

26.   kutsub komisjoni üles toetama teadusorganisatsioone, ülikoole ja teadusuuringute rahastamise asutusi nii nende suutlikkuse tugevdamisel kui ka Euroopa teadusruumi ülesehitamiseks vajalike vahendite ühendamisel; eesmärk on saavutada tähtsamates teadusvaldkondades ülemaailmne juhtpositsioon;

Teadusasutuste tugevdamine

27.   avaldab kahetsust, et andmed teadus- ja arendustegevuseks tehtud kulutuste kohta näitavad, et ELi keskmine näitaja on vaid 1,84% SKTst, samas kui USAs on vastav näitaja 2,68% ja Jaapanis 3,18%, ning et vastavad kulutused varieeruvad 0,39%st Rumeenias ja 0,4%st Küprosel 3,86%ni Rootsis; rõhutab, et oluline on tõsta nii keskmist kulutuste taset kui ka suurendada kulutusi mõnedes liikmesriikides; rõhutab erinevate teadus- ja arendustegevuse suundade parema üle liidu koondamise olulisust, eeskätt selleks, et hõlbustada digitaalmajandusele üleminekut; on seisukohal, et Lissaboni strateegias nõutud teadmuspõhise majanduse saavutamiseks vajalike tingimuste loomisel on see põhjapaneva tähtsusega;

28.   tunnistab Euroopa teadusruumi piirkondliku mõõtme tähtsust ja on seisukohal, et piirkondlike klastrite arendamine on kriitilise massi saavutamise oluline vahend, mille abil ühendatakse ülikoolid, teadusasutused ja tööstus ning luuakse Euroopa tippkeskused; usub, et teaduspotentsiaali programmi ja teadmistepõhiste piirkondade programmi ning struktuurifonde, mis edendavad piirkondade teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali, tuleks pidada oluliseks panuseks seitsmenda raamprogrammi eesmärkide täitmisesse;

29.   rõhutab riiklike ja piirkondlike kontaktpunktide tähtsust raamprogrammide tulemuste tugevdamisel ja nõuab nende poolt süvendatumat koostööd;

30.   kutsub komisjoni üles looma kõrgetasemelise riikide esindatusega Euroopa foorum, kuhu kuuluvad ka riiklikud teadusnõukogud, kelle ülesandeks on tähtsamate üleeuroopaliste teadusuuringutega seotud algatuste kindlaksmääramine, väljaarendamine ja toetamine, ning tehnilise ja teadusliku läbivaatamise ühine süsteem, mis võimaldab Euroopa programmide tulemusi paremini ära kasutada; usub, et oleks kasulik viia sisse usaldusväärne teadmuse ja analüüsi-, kontrolli- ja sertifitseerimismeetodite valideerimise süsteem ning ühendada ELi tippkeskused võrguks;

31.   kutsub komisjoni üles kindlustama, et tippkeskuste võrgustikud ja veebipõhised teadusringkonnad on täielikult üksteist täiendavad, kirjeldades nende eesmärke, tegevuseeskirju ja rahastamiskorda;

32.   kutsub komisjoni üles veelgi edendama riigihankeid teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ELi tasandil avaliku sektori vahendite ja ressursside järjekindlama kasutamisega;

33.   tervitab algatust koostada avalik-õiguslike teadusasutuste ja ülikoolide intellektuaalomandi kasutamise Euroopa harta, mida toetas Euroopa Ülemkogu oma 21. ja 22. juuni 2007. aasta Brüsseli kohtumisel, tingimusel et see viib kasutatavate eeskirjadeni, kus võetakse eelkõige arvesse vajadust teaduslike teadmiste arendamise ja ülekandmise järele;

34.   juhib tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) kui teadusasutuste rollile; usub, et on vajalik tugevdada VKEde osalust teadus- ja arendustegevuse projektides ELi tasandil kooskõlas eesmärgiga eraldada VKEdele vähemalt 15% seitsmenda raamprogrammi eelarvest;

35.   on seisukohal, et tugev teadustöö peab olema tihedalt seotud innovatsiooniga; usub seepärast, et tuleks kavandada konkreetsed sammud täielikult integreeritud Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi loomiseks;

Teadmiste jagamine

36.   usub, et investeeringud infrastruktuuri, funktsionaalsusse ja elektrooniliste ristviidete algatustesse on võimaldanud suurt edasiminekut teadusliku teabe levitamisel ja kasutamisel ning et humanitaar- ja täppisteaduste andmetele avatud juurdepääsu käsitlev Berliini deklaratsioon on näide sellest, kuidas Internet on avanud uute mudelitega katsetamise võimalused; rõhutab, et on tähtis austada autorite valikuvabadust ja intellektuaalomandi õigusi ning tagada kvaliteedialaste eksperdihinnangute jätkumine ja retsenseeritud tööde usaldusväärne ja turvaline säilitamine, ning julgustab sidusrühmi tegema katseprojektide kaudu koostööd alternatiivsete mudelite, näiteks avatud juurdepääsu väljaarendamise, mõju ja elujõulisuse hindamisel;

37.   nõustub komisjoni propageeritava "avatud innovatsiooni" mõistega, mille kohaselt avalikust ja erasektorist saavad täieulatuslikud partnerid, kes jagavad teadmisi, tingimusel, et töötatakse välja tasakaalustatud ja õiglane süsteem teaduslikele tulemustele avatud juurdepääsu ja selliste tulemuste kasutamise vahel erasektori poolt (õiglane teadmiste jagamine); usub, et tuleks ametlikult tunnustada eeskirja ausa ja õiglase rahalise hüvitise kohta avalike teadmiste kasutamise puhul tööstuse poolt;

38.   on kindlalt veendunud, et praegu intellektuaalomandi õiguste valdkonnas valitsev õiguslik kindlusetus ja kulukus soodustavad Euroopa teadusuuringute alaste jõupingutuste killustumist; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon viiks läbi selliste erinevate õigusaktide mõju hindamise, mida saab kasutada Euroopa teadusruumi siseses teadmussiirdes esinevate tõkete vähendamiseks; märgib, et nõuetekohaselt registreeritud leiutised võivad olla oluline teadmiste allikas ning et intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitlevad õigusaktid, sealhulgas ELi patendiõigus, ei tohi takistada teadmiste jagamist; rõhutab, kui ülimalt tähtis on luua ühenduse patent ning kvaliteetne, kulusäästlik, innovatsioonisõbralik kohtusüsteem Euroopa patentide jaoks, mis austab Euroopa Ühenduste Kohtu pädevust; võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa patendisüsteemi edendamise kohta (KOM(2007)0165); märgib, et selle tulemuseks olev õiguslik raamistik pakub eraettevõtjatele rohkem stiimuleid osalemiseks teadustöös ja tugevdab ELi novaatorite positsiooni rahvusvahelisel areenil;

39.   kutsub komisjoni üles looma koostöös liikmesriikidega Euroopa foorum, mille kaudu on võimalik koordineerida kodanikuühiskonna osalust teaduse, teadusuuringute ja tehnoloogia alases arutelus Euroopa ja riiklikul tasandil;

40.   on seisukohal, et Euroopa teadusruumi kontekstis tuleks teadusuuringute ühiskeskuste võimalusi ära kasutada kui sõltumatuid ja neutraalseid kõrgetasemelisi teaduslikke ja tehnilisi struktuure, mis jagavad ühiseid teadmisi ELi institutsioonidele ning toetavad otsuste langetamist tähtsaimates küsimustes (näiteks elukvaliteet, toiduohutus, keskkond, tarbijakaitse);

41.   usub, et arvestades teadusuuringute ühiskeskuste uuenenud missiooni, mis toetab ja ergutab nende tegevust, ning keskendudes nende struktuurist tuleneva kasu optimeerimisele, võiksid need keskused noorte teadlaste koolituse ja liikuvuse osas pakkuda tõeliselt euroopalikke võimalusi;

Uurimisprogrammide ja prioriteetide optimeerimine

42.   peab õigeks rakendada põhimõtet, et riiklikud programmid avatakse vastastikku osalejatele teistest liikmesriikidest, kuna see oleks samm olemasolevaid riiklikke programme puudutava teabe vahetamise suunas ning ergutaks rahvusvahelisi hindamiskomisjone riikide teadusuuringuid hindama;

43.   märgib, et paljud liikmesriigid – eriti need, kelle teadus- ja arendustegevuse struktuurid on vähem arenenud – kardavad ELi-sisest "ajude väljavoolu"; nõuab meetmete võtmist selle tõkestamiseks, nii et erinevate riikide teaduspoliitika muutuks konkureerimise asemel teineteist täiendavaks, eeskätt selleks, et edendada vahendite koordineerimist ning hoida ära nende dubleerimist ja hajutamist;

44.   peab oluliseks uurida nn muutuva geomeetria mehhanismi pakutavaid võimalusi kui sobivat viisi arendada vajalikku paindlikkust temaatiliste programmide elluviimisel;

45.   rõhutab vajadust parandada teadusuuringute rahastamise vastastikust täiendavust ELi ja liikmesriikide vahel;

46.   usub, et riiklike teadusprogrammide ja nende rahastamise avamine kõikidele liikmesriikide teadlastele peaks alguse saama eelkõige alusuuringute valdkonnast ehk nn eesliiniteadusest;

47.   täheldab, et kohalikud ja piirkondlikud ametivõimud peaksid olema kaasatud teadussõbraliku raamistiku loomisse ning panustama märkimisväärselt Euroopa teadusruumi elluviimisse ning et seda tuleks teha ühenduse rahastamisprogrammide, näiteks seitsmenda raamprogrammi kaudu, kuid et arvestatavat edu võib saavutada ka kokkulepitud programmide abil, mida rahastatakse struktuurifondidest; on eelkõige seisukohal, et teadusalaselt nõrgemate piirkondade teadus- ja arendustegevuse potentsiaali tuleb viivitamata edendada struktuurifondide ja seitsmenda raamprogrammi vahendite ning ka riiklike ja piirkondlike investeeringute kombineeritud kasutamise abil, et tegelda muu hulgas tõhusalt kohalike vajadustega ühiskonna huvidest lähtuvates teadusuuringutes;

48.   märgib, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma erasektori teadustegevuses osalemist oluliselt suurendamata; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et luua erasektorile paremad stiimulid investeeringute tegemiseks ja teadustöös osalemiseks; toetab seisukohta, et vaja on arendada Euroopa juhtrolli tehnoloogiamahukatel turgudel, mida toetaks tugev intellektuaalomandi õiguste kaitse; on seisukohal, et seetõttu on oluline avaliku ja erasektori partnerluse laiendamine hästitoimivatel turgudel;

49.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid rakendusprogrammides määratletud riiklike ja piirkondlike teadusuuringute optimaalse rahastamise ning heade tavade tõhusa vahetamise ja koostöö piirkondade vahel; võtab teadmiseks, et häid tavasid, mis ühes piirkonnas on tõhusad, ei saa ilma muudatusteta ükskõik millisesse teise piirkonda üle kanda; nõuab seepärast tungivalt eriomast hindamist piirkonna tasandil, mis peab põhinema usaldusväärsetel, läbipaistvatel ja üldiselt tunnustatud näitajatel;

50.   rõhutab kõikide Euroopa piirkondade teaduspotentsiaali avamise kui Euroopa teadusuuringute konkurentsivõime tõstmise vahendi tähtsust;

51.   on seisukohal, et tuleb võtta meetmeid koostöö vormide ja vahendite kaasajastamiseks ning nende kohandamiseks Euroopa teadusruumi eesmärkidele; soovitab edasi arendada selliseid algatusi nagu Euroopa koostöövõrgustik teadus- ja tehnoloogiauuringute vallas (COST) ning turule orienteeritud, tööstusliku teadus- ja arendustegevuse üleeuroopaline võrgustik (EUREKA);

52.   tunnustab rolli, mida tippkeskuste võrgustikud mängivad Euroopa teadusruumi loomisel kestva integreerimise kaudu, vältides nõnda teadusuuringute alaste jõupingutuste killustumist, ja kutsub komisjoni üles jätkama edukate võrgustike toetamist, et saavutada kõnealune eesmärk;

53.   rõhutab, et sihtotstarbeline teadus- ja arenduskoostöö võib anda Euroopale võimalusi juhtida olulist ülemaailmset teadus- ja arendustegevust; nõuab seega tungivalt, et riiklikud ja piirkondlikud teadussüsteemid ühendataks võrgustikega Euroopas ja väljaspool Euroopat, tagades samas sidususe Euroopa jaoks oluliste riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide ning prioriteetide vahel, nagu eeskätt Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituut; kutsub komisjoni sellega seoses üles tunnustama ruumiliste ja regionaalteaduste tähtsust territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks, võttes eelkõige arvesse Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku 2013 programmi; usub, et territoriaalset koostööd tuleks arendada, et saavutada kriitiline mass ja valmistuda rahvusvaheliseks muutumiseks; kutsub seetõttu liikmesriike üles kõrvaldama piiriüleseid administratiivseid takistusi, mis takistavad koostööd teadmusasutuste vahel; soovitab heade riiklike tavade võrdlemiseks kasutada avatud koordineerimise meetodit;

54.   on seisukohal, et prioriteetide seadmisele riikliku rahastamise strateegiliste otsuste küsimuses tuleb läheneda avaramalt ning et Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja ühised tehnoloogiaalgatused muu hulgas saaksid kasu riiklike asutuste ja eraettevõtjate jõulisemast kaasamisest, nagu ülikoolid, teadusorganisatsioonid ja VKEd, et välja töötada pikaajalised strateegiad;

55.   rõhutab vajadust suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendada uuendustegevust Euroopas; viitab kõnealuses kontekstis ühtekuuluvuspoliitika strateegilistes suunistes vastu võetud ELi territoriaalse kava ja Lissaboni eesmärkide ühitamisele, kuna mõlemad on konkurentsivõime tagamise eeltingimused; rõhutab vajadust ühitada Euroopa teadusruumi ülalt-alla lähenemisviisi regionaalpoliitika alt-üles lähenemisviisiga; rõhutab teadusalgatuste ja -programmide, nagu Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja ERA-NET programm, koordineerimise parandamise tähtsust;

56.   on seisukohal, et tööprogrammide väljatöötamisel tuleks arvesse võtta teadusringkondade ettenägelikkust ja nende poolt välja töötatud strateegilisi kavasid ning nõuab ettepanekute tegemist seitsmenda raamprogrammi kohta;

Avanemine maailmale: rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

57.   on seisukohal, et teadus- ja arendustegevuse alane koostöö võib aidata kaasa konkreetsete aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, ning peab seepärast oluliseks viia ELi teadusalase koostöö poliitika kooskõlla ELi välispoliitika ja arenguabiprogrammidega;

58.   kutsub komisjoni üles tugevdama teaduskoostööd, et kindlustada dialoogi, rahu, julgeolekut ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut; usub, et selline koostöö annab ELile rohkem võimalusi lahendada ülimalt olulisi küsimusi, nagu piirkondlik säästev areng, tervishoid, toiduainetega kindlustatus ja kliimamuutus;

59.   kutsub komisjoni üles algatama, rakendama ja toetama meetmeid arengumaadest pärit teadlaste osavõtu taseme parandamiseks rahvusvahelistes teaduslikes ning teadus- ja arendustegevuse alastes koostööprojektides ning edendama juurdepääsu olemasolevale intellektuaalomandile ülemaailmsel tasandil; rõhutab, kui oluline on tõmmata teadlasi ka kolmandatest riikidest Euroopa Liitu, eelkõige Euroopa naaberriikidest, muu hulgas nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta(4) kiirema ülevõtmise abil, võttes igakülgselt arvesse teadlaste vajadusi; toetab komisjoni ettepanekut luua sinise kaardi süsteem, mis oleks äärmiselt väärtuslik direktiiviga hõlmamata teadus- ja tehnoloogiavaldkonna inimressursside jaoks;

60.   soovib, pidades silmas teadusruumi avamist maailmale, et Euroopa teadusruumis tagataks ELi äärepoolseimate piirkondadele ning ülemeremaade ja -territooriumide eelisseisund, et kasutada ära Euroopa ja tema partnerpiirkondade eeliseid ja rikkusi, integreerides need tippkeskuste võrgustiku raames seostatult teadus- ja tehnoloogiaalasesse koostöösse;

61.   on seisukohal, et ELi naaberriike ja ELi geopoliitiliste prioriteetidega rohkem kooskõlas olevaid riike, nagu Vahemere piirkonna ja Ida-Euroopa, Aafrika ja Ladina-Ameerika riigid, tuleks julgustada osalema Euroopa teadusruumis, edendades selleks teadus- ja tehnoloogiaalaseid koostööleppeid;

62.   on seisukohal, et ELi geopoliitiliste prioriteetidega rohkem kooskõlas olevaid riike, nagu Vahemere piirkonna riigid, tuleks julgustada osalema laiapõhjalisemas Euroopa teadusruumis, mis võib järk-järgult laiendada oma koordineerimiskavasid, teadmiste jagamise põhimõtteid ja teadlaste liikuvust väljapoole ELi ja selle assotsieerunud riikide rangeid piire;

o
o   o

63.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1. (2) ELT L 400, 30.12.2006, lk 270. Parandatud versioon: ELT L 54, 22.2.2007, lk 91. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0212. (4) ELT L 289, 3.11.2005, lk 15.