Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine" (KOM(2006)0545);

–   võttes arvesse eelnimetatud komisjoni teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2006)1173);

–   võttes arvesse tegevuskava mõju hinnangut (SEK(2006)1174) ja kommenteeritud kokkuvõtet (SEK(2006)1175);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistuja lõppjäreldusi, mis käsitlevad nõukogu heakskiitu dokumendile "Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika" (7224/07);

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid(5);

–   võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust 2006/1005/EÜ Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu sõlmimise kohta(6) ning eespool nimetatud lepingu teksti(7);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduse kontoriseadmete energiatõhususemärgistuse programmi kohta (KOM(2006)0576)

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega luuakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)(8), ning eelkõige selle II jaotise III peatükki, mis käsitleb programmi "Arukas energeetika – Euroopa";

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(9);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)(10);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni energiatõhusust käsitleva rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (11);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks(12);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalkomisjoni arvamusi (A6-0003/2008),

A.   arvestades, et ülemaailmsete temperatuuride tõusmine rohkem kui 2 kraadi (Celsiuse skaala järgi) üle industrialiseerimisele eelnenud taseme toob kaasa kaootilise kliimamuutuse, nii nagu muuhulgas on kinnitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2007. aasta maikuu aruandes; arvestades, et süsinikuühendite heitmeid peab aastaks 2015 tugevasti vähendama, kui soovitakse ülemaailmsete temperatuuride tõusmist hoida 2 kraadi (Celsiuse skaala järgi) piires; arvestades, et kõige kiirem ja tasuvam viis süsinikuühendite heitmeid vähendada peitub energia tõhusamas kasutamises;

B.   arvestades, et energiatõhususe saavutamine on äärmiselt oluline selleks, et vähendada Euroopa Liidu sõltuvust energia importimisest, lahendada energiaallikate vähesuse probleem tulevikus ning piirata energiahindade ootamatute kõikumiste mõju;

C.   arvestades, et energiatõhususe tegevuskava mõju hinnangus tunnistati täitmisvõime puudumist komisjoni kõikidel poliitika väljatöötamise tasanditel ning vajadust hinnanguliselt 20 lisatöötaja järele, et tegevuskava õnnestunult rakendada;

D.   arvestades, et direktiivi 2002/91/EÜ on täielikult üle võtnud vaid viis liikmesriiki;

E.   arvestades, et direktiiviga 2006/32/EÜ kohustatakse liikmesriike 2007. aasta 30. juuniks esitama komisjonile riiklikku energiatõhususe tegevuskava; arvestades, et 2007. aasta 1. septembriks oli komisjonile esitatud vaid üheksa ja 2008. aasta 10. jaanuariks ikka kõigest seitseteist riiklikku energiatõhususe tegevuskava;

F.   arvestades, et direktiivi 2004/8/EÜ rakendamine liikmesriikide poolt on hilinenud ning kaugel täiuslikkusest;

G.   arvestades, et Euroopa Liit on üks rikkamaid ja tehnoloogiliselt arenenumaid piirkondi maailmas; arvestades, et Euroopa Liit on suurendanud alates 1990. aastast oma majandustoodangut peaaegu 40% võrra ning keskmist sissetulekut inimese kohta kolmandiku võrra; arvestades, et samal ajavahemikul on nõudlus energia ja elektriressursside järele kasvanud ainult 11%;

H.   arvestades, et info- ja sidetehnoloogiad – kui neile antakse õige poliitiline suund – võivad anda täiendavat tootlikkuse kasvu, mis ületab ELi 20%lise sihi; arvestades, et tõhusad poliitikasoovitused peaksid seetõttu keskenduma teatud tehnoloogiatele, näiteks aruka võrgu tehnoloogia, arukad juhtimissüsteemid ja Specknetil põhinevad arvutitehnoloogiad,

1.   tervitab eespool nimetatud 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava ja väljendab suurt heameelt selle eesmärkide ja ulatuse üle;

2.   on arvamusel, et energiatõhususe suurendamine enam kui 20% võrra 2020. aastaks on autonoomsetest struktuurilistest ja hinnamõjudest tulenevate positiivsete muutuste kaasabil tehniliselt ja majanduslikult täielikult teostatav, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et saavutatakse nii see eesmärk kui ka kliimamuutusega seotud sihid;

3.   märgib sügava murega, et olemasolevate energiatõhusust käsitlevate õigusaktide rakendamine liikmesriikide poolt on puudulik ja ajakavast maha jäänud;

4.   rõhutab vajadust rakendada energiatõhususe poliitikat kõigil valitsemistasanditel;

5.   avaldab kahetsust, et direktiivi 2004/8/EÜ rakendamine liikmesriikide poolt on puudulik ja tähtajast palju maha jäänud;

6.   avaldab laitust, et komisjon ei ole tööle määranud piisaval hulgal ametnikke, et tagada nii energiatõhusust puudutavate õigusaktide kui nendel põhineva tegevuskava kiire ja täielik rakendamine;

7.   mõistab hukka asjaolu, et tegevuskavas esitatud 21st komisjoni tegevusest, mis pidid 2007. aastal olema lõpetatud, olid 2007. aasta 1. septembriks täielikult ellu viidud vaid kolm, märkides samas, et 2007. aasta 30. oktoobriks oli 16 tegevust 21st komisjoni väitel "ladusalt kulgemas"; taunib tõsist kõrvalekaldumist energiatõhususe miinimumstandardite vastuvõtmise ajakavast;

8.   avaldab laitust paljude liikmesriikide valitsustele, kuna nad ei ole seadnud prioriteediks energiatõhususe õigusaktide täielikku ja viivitamatut ülevõtmist ja täitmist, vaatamata ilukõnele kliimamuutuse probleemi lahendamise ja ELi energiaimpordi vähendamise teemal;

9.   nõuab komisjonilt tungivalt, et kiirendataks kavandatud vastastikuse mõistmise memorandumi koostamist koostöö kohta Euroopa energiasektori reguleerijate nõukoguga (CEER), millega kehtestatakse ühtsed suunised ja ühtne tegevusjuhend eesmärgiga parandada kõigis sektorites energia lõpptarbimise tõhusust;

10.   nõuab komisjonilt ja igalt liikmesriigilt kiiret ja ausat hinnangut puuduliku täitmisvõime ja muude takistuste kohta, mis on praeguseks toonud kaasa energiatõhususe õigusaktide ebapiisava rakendamise, ning selle kohta, kuidas need puudused ja takistused kaotada;

11.   märgib eelkõige, et energiatõhususe kohta puudub lihtne ja vahetu teave ning korralduslik tugi, mida on tarvis ootamatult tekkivatel hetkedel (nt kui kodumasin või muu seade enam ei tööta) või seoses teatava sündmusega (nt kolimine); arvab, et kodanike praktiliste vajaduste eiramine õõnestab arvukaid energiatõhususe plaane, ning rõhutab seega praktilise abi ja rahastamise olulisust;

12.   rõhutab, et tuleks edendada info- ja sidetehnoloogiaid kui peamisi vahendeid, mille abil edendatakse energiasäästu paljudes sektorites, näiteks transport, ehitus, energia ja tootmine; tervitab sellega seoses komisjoni uurimust, milles hinnatakse erinevate info- ja sidetehnoloogial põhinevate eesrindlike tehnoloogiate potentsiaalset panust energiatõhususe parandamisse ELi majanduses ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse aastaks 2020; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks selles uurimuses käsitletavate teemade hulka ka arukad juhtimissüsteemid üldiselt ning eelkõige arukad võrgutehnoloogiad ja manussüsteemid;

Seadmed ja aparaadid

13.   tervitab energiatõhususe miinimumstandardite vastuvõtmise strateegiat ja kutsub komisjoni üles kehtestama ning rakendama 2008. aastaks õhukonditsioneeride ja kõigi teleritüüpide digibokside energiatõhususe miinimumstandardeid; nõuab tungivalt, et seda tehtaks koos märgistuse dünaamilise läbivaatamisega ning märgib, et CE-märgistus võib aidata kaasa energiatõhususe miinimumstandarditest kinnipidamisele; kutsub liikmesriike üles suunama rohkem ressursse turujärelevalvesse;

14.   kiidab heaks koduvalgustuse lisamise prioriteetsete tooterühmade loetellu ning rõhutab, kui oluline on, et komisjon peaks kinni kõige ebatõhusamate lambipirnide müügist kõrvaldamise kavandatud ajakavast kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi lõppjäreldustega;

15.   märgib hiljutisi edusamme valgusdioodlampide tehnoloogias; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas oleks võimalik edendada valgusdioodlampide alaseid uurimusi ning suurendada kõnealuste lampide kasutust;

16.   nõuab komisjonilt tungivalt ajakavade kehtestamist kõige vähem energiatõhusamate seadmete, aparaatide ja muude energiat tarbivate toodete, näiteks rõdude küttekehade, turult kõrvaldamiseks;

17.   tervitab rõhuasetust ooterežiimikadude vähendamisele ning selliste toodete ja tehnoloogiate levitamisele, mis tagavad, et energiat tarbivad tooted ja seadmed kasutavad energiat ainult siis, kui see on tegelikult vajalik; kutsub komisjoni üles esitama nn ühe vati ooterežiimi nõuet ja analüüsima energia võimalikku säästmist, kui energia tarbimist ooterežiimil vähendatakse miinimumini ning loobutakse ebaolulisest tarbimisest, eriti passiivsel ooterežiimil;

18.   tervitab uue Energy Stari lepingu allkirjastamist Ameerika Ühendriikidega, millega kehtestatakse kontoriseadmete energiatõhususe miinimumstandardid, ja eelkõige riigihankeid käsitleva kohustusliku sätte lisamist rakendusmäärusesse; nõuab komisjonilt tungivalt, et jätkataks läbirääkimisi ELi–USA Energy Stari koostöö ulatuse laiendamise teemal muudele toodetele vastavalt ELi–USA tippkohtumisel 30. aprillil 2007. aastal võetud kohustusele;

19.   tervitab ettepanekut kehtestada 2010. aastaks energiatõhususe miinimumstandardid kõikide muude oluliste energiat tarbivate aparaatide ja seadmete kohta; kutsub komisjoni üles alustama turu kõige vähem energiatõhusate toodetega;

20.   toetab komisjoni tema pingutustes koostada kütte- ja jahutustehnoloogiate ökomärgistuse kriteeriumid, mis käsitlevad eelkõige primaarenergia kasutust, eesmärgiga tagada, et kasutajatele kindlustatakse usaldusväärne teave kõige tõhusamate ja keskkonnasõbralikumate hoonetele mõeldud kütte- ja jahutusseadmete kohta, mis on turul saada;

21.   nõuab tungivalt 2006. aasta nõuete ranget rakendamist seoses tõhusate arvestite paigaldamisega, et tõsta tarbijate elektritarbimisalast teadlikkust, aidata elektrienergia tarnijatel nõudlust tõhusamalt hallata ning aidata parandada energiatõhususstatistika nõudeid;

22.   nõuab standardi koostamist keskküttesüsteemides ja kaugküttevõrkudes kasutatavate arukate küttemõõtjate kohta, eesmärgiga innustada lõppkasutajaid käituma vastutustundlikumalt (maksa selle eest, mida kasutad) ning loobuma fikseeritud hinnaga süsteemidest, millel on vastupidine mõju;

23.   asub seisukohale, et tööstustehnoloogiad peaksid tagama, et tootmisprotsessis kasutatakse vähem energiat; usub, et sõidukite ja transpordivahendite kaalu vähendamine annaks olulist energiasäästu;

Ehitiste energiatõhususe nõuded

24.   nõuab komisjonilt tungivalt rikkumismenetluste kiirendamist nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole direktiivi 2002/91/EÜ korrektselt üle võtnud ega täielikult rakendanud;

25.   märgib, kui oluline on ehitiste pika kasutusaja tõttu tagada, et uued ehitised ehitataks nii kõrgetele energiatõhususstandarditele vastavalt kui võimalik ja et olemasolevaid ehitisi renoveeritaks vastavalt kaasaegsetele standarditele; on arvamusel, et energiakulukate ehitiste lammutamist koos uute energiatõhusate ehitiste rajamisega võiks mõnikord toetada renoveerimise alternatiivina;

26.   kutsub komisjoni üles läbi vaatama direktiivi 2002/91/EÜ, et alates 2009. aastast hõlmaks artikli 6 reguleerimisala kõiki kütmist või jahutamist vajavaid ehitisi olenemata nende suurusest;

27.   kutsub komisjoni üles arvestama katelde energiatõhususe läbivaatamisel asjaolu, et koostootmiskatlad (soojuse ja elektrienergia mikrokoostootmine) on palju energiatõhusamad kui teised katlad, ning kehtestama sellest lähtudes kateldele energiatõhususe miinimumnõuded;

28.   tervitab ettepanekut kehtestada energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja renoveeritud ehitistele ning ehitusdetailidele, nagu aknad ja aknakiled;

29.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut siduva nõude kohta, mis sätestaks kõikide kütmist ja/või jahutamist vajavate uute ehitiste ehitamise kooskõlas passiivmajade või ühiskondlike hoonete vastavate standarditega alates 2011. aastast, ning nõude kohta võtta alates 2008. aastast kasutusele passiivkütte- ja jahutuslahendused;

30.   kutsub komisjoni üles kaugkütte- ja jahutusvõrke järk-järgult tarvitusele võtma kõikides ehitistes, et vähendada fossiilkütuste kasutamist kütmisel ja jahutamisel, kasutades ära energia transformeerimisel tekkivaid kadusid;

31.   kutsub komisjoni maksustamise ja muude energiatõhususe edendamisega seotud meetmete arutamisel kaaluma passiivkütte ja -jahutuse arhitektuurilisi lahendusi, näiteks termiliste omadustega ehituskonstruktsioonid;

32.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama tõhusa alternatiivina taastuvatel energiaallikatel põhinevat kaugjahutust, selleks et rahuldada kasvavat nõudlust jahutuse järele mugavuse otstarbel;

33.   kutsub komisjoni üles looma kõigile liidu kodanikele kättesaadavat läbipaistvat andmebaasi hoonete energiatõhusust soodustavate riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete kohta, eriti rahastamismeetmete kohta, et vahetada ELis teavet parimate tavade kohta, teavitada üldsust ning suurendada tema teadlikkust;

Elektri tootmine ja jaotamine

34.   nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad lisaksid oma uude riiklikusse energiatõhususe tegevuskavasse tõhusa koostootmise laiendamise ja tegutsema elektri, kütte ja jahutusega varustamise tervikliku planeerimise ja edendamise suunas, ning nõuab, et komisjon ei kiidaks heaks sellega vastuolus olevaid riiklikke energiatõhususe tegevuskavad; kutsub üldisemalt liikmesriike tungivalt üles edendama meetmeid väike- ja mikrokoostootmise kasutamise ergutamiseks ning kaotama haldustakistused väike- ja mikrotootmiselt;

35.   juhib tähelepanu sellele, et energiakaod ja elektrikatkestused tulenevad ka ülekandest ja jaotussüsteemist, ning rõhutab mikrotootmise ja detsentraliseeritud ning mitmekesistatud tootmise võimalikku rolli energia varustuskindluse tagamisel ja kadude vähendamisel; on seisukohal, et ülekande- ja jaotuskadude vähendamiseks tuleb luua infrastruktuuri parandamise stiimuleid;

36.   kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu kütteturule, sest küte moodustab energiatarbimisest suurima osa, ning vahenditele (linnaplaneerimine, küttekaardistamine, investeeringustiimulid), mis võimaldavad kaugkütte- ja jahutusinfrastruktuuri arendamise kaudu kasutada ära taastuvatest energiaallikatest saadavat täiendavat soojust;

37.   kutsub komisjoni üles teostama põhjalikku järelevalvet direktiivi 2004/8/EÜ rakendamise üle ning hindama, kas toetuskavad on piisavad, et rakendada suure tõhususega koostootmise potentsiaali liikmesriikides;

38.   juhib komisjoni tähelepanu kohalike jahutusvõrkude juurutamise vajadusele tõhusa ja alternatiivse reageeringuna kasvanud nõudlusele jahutuse järele mugavuse otstarbel ning sellega seotud CO2 heitkoguste järsule vähendamise vajadusele;

39.   kutsub komisjoni üles laiendama olemasolevate rahaliste stiimulite rakendusala nii, et need võimaldaksid saata taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat olemasolevatesse fossiilkütusest toodetud energia jaoks rajatud võrkudesse; leiab, et olemasolevate võrkude täiustamine tõstaks lühema aja jooksul ja väiksemate kuludega oluliselt taastuvatel energiaallikatel põhineva energia tootmistõhusust, aidates samas selliste õigeaegsete parandustega suurendada varustuskindlust;

Transport

40.   kutsub komisjoni üles kehtestama energiatõhususe miinimumnõuded kõikidele transpordiliikidele, kaasa arvatud ühistransport; rõhutab vajadust energiatõhusa transpordipoliitika järele, mis annaks linnapiirkondades eelise ühistranspordile, jalgratastele ja jalakäijatele; tervitab rohelist raamatut linnatranspordi kohta ja kutsub komisjoni üles käivitama algatust, mis käsitleb konkreetselt linnatransporti ning seda, kuidas integreeritakse kliimakaitse, energiasäästu ja rahva tervise küsimus säästva liikluse poliitikasse linnades; julgustab ELi linnavõime kaaluma meetmeid autodest ja sõiduautode liiklusest tulenevate CO2 heitkoguste vähendamiseks, näiteks ummikumaksude abil; tuletab meelde, et autode aastaste heitgaasikoguste siduvad piirangud kõikidele müüdud uutele sõiduautodele aitavad ELil saavutada CO2 heite alaseid siduvaid eesmärke;

41.   nõuab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/94/EÜ (milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel)(13) võimaldaks autode märgistamisel kasutada arusaadavat mitmeklassilist hindamissüsteemi, nagu kasutatakse kodumasinate puhul (praegu seitse klassi A–G); teeb ettepaneku, et vähemalt 20% uute autode reklaamimis- ja turundusmahust pühendataks teabele kütusesäästlikkuse ja heitmete kohta;

42.   avaldab kahetsust, et nõukogu ei ole siiani vastu võtnud direktiivi ettepanekut sõiduautodega seotud maksude kohta, mille eesmärk on vähendada CO2 heidet kooskõlas ELi kohustustega Kyoto protokolli raames, ning nõuab selle kiiret vastuvõtmist ja rakendamist;

43.   kutsub komisjoni üles töötama välja raamstrateegiat, mis soodustaks linna- ja linnalähiliinide ühistranspordi tõhususe olulist parandamist; selleks tuleks linna- ja linnalähiliinide ühistranspordisüsteemide operaatoritel teha uuringuid ja teostatavuse uuringuid, peatähelepanuga süsteemiga seotud tõhususele ja teenindusele; kõnealust strateegiat rakendataks horisontaalsete toetuskavade juurutamisega, mille eesmärk on arendada ühistransporti nii, et need kavad vastaksid tõhususe ja järjepidevuse rangematele tingimustele;

44.   tervitab ühisettevõtet Clean Sky, mille eesmärk on toota keskkonnasõbralikumaid, keskkonnasäästlikumaid ja energiatõhusamaid õhusõidukeid;

Rahastamiskord ja regionaalpoliitika

45.   märgib, et energiatõhususe rahastamises on oluline juurdepääs struktuurifondide vahenditele selliste organisatsioonide kaudu nagu Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning ka erapangad;

46.   kutsub komisjoni üles suurendama 3%lt vähemalt 5%ni seda struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide osa, mida tuleks kasutada olemasolevate eluasemete energiatõhususe parandamiseks, ning kohustama liikmesriike nimetatud võimalust täielikult ära kasutama;

47.   avaldab kahetsust, et ELi energiatõhususe paljud rahastamisskeemid on keerulised, vaatamata sellele, et on olemas Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (JEREMIE); märgib, et lihtsate ja kättesaadavate rahastamisskeemide puudumine on väga suur takistus väikestele ja eriti mikroettevõtetele, kellel ei ole võimalik keerukatest programmidest osa võtta;

48.   märgib uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ülisuurt tähtsust energiatõhususe valdkonnas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning valitsusvälised organisatsioonid kasutaksid ära seitsmenda raamprogrammi, struktuurifondide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi/ programmi "Arukas energeetika – Euroopa" raames pakutava rahastamise, mis ergutab energiatõhususe alaseid teadusuuringuid ja edendab taastuvenergia tehnoloogiaid ning uut tüüpi energia transportimis- ja salvestamismeetodite väljatöötamist energiakadude vähendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks heldelt energiatõhususe alase uurimistegevuse rahastamise taotlustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et energiatõhusust peetaks esmatähtsaks jätkuvates jõupingutustes, mida tuleb teha ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmide maksimaalseks ärakasutamiseks;

49.   nõuab, et mikroettevõtteid käsitletaks sarnaselt koduste majapidamistega ning neile pakutaks energiatõhususe parandamiseks väga lihtsaid rahastamisvõimalusi, nagu ettemakstavad toetused;

50.   kutsub komisjoni üles toetama riigiabi eeskirju, mis soodustavad enam energiatõhususe meetmeid (näiteks ökouuendused ja tootlikkuse parandamine); on arvamusel, et kõnealused eeskirjad peaksid olema lihtsad, praktilised ja läbipaistvad ning kõrvaldama tõkked energiatõhususe meetmete tulemusliku rakendamise teelt;

51.   palub komisjonil väga pakilise küsimusena teha ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta suurema energiatõhususe saavutamiseks äärepoolseimates piirkondades lähtuvalt piirkondade iseärasustest, mis tulenevad neid mõjutavatest alalistest piirangutest;

52.   rõhutab kohalike ja piirkondlike energiaasutuste rolli energiatõhusate meetmete tulemuslikus rakendamises; nõuab kõikide (Euroopa, riiklike ja kohalike) asutuste kaasamist energiatõhususe tegevuskavade väljatöötamisse ja rakendamisse;

Maksustamine

53.   kutsub nõukogu üles julgustama liikmesriike rakendama vähendatud käibemaksu tööjõule, materjalidele ja ehitusdetailidele, mis parandavad hoonete energiatõhusust; kutsub nõukogu üles tagama, et üldine maksusüsteem oleks kooskõlas eesmärgiga parandada hoonete energiatõhusust;

54.   ergutab liikmesriike kasutama täiel määral võimalust kohaldada vähendatud käibemaksumäära eramajade renoveerimis- ja remonditöödel energiatõhususe parandamiseks; tervitab komisjoni otsust hinnata maksu ümberarvutuse mõjusust nii kõige energiasäästlikumaid aparaate ostvate tarbijate seisukohast kui selliseid seadmeid tootvate ja reklaamivate ettevõtjate seisukohast;

55.   märgib, et maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse; märgib, et liikmesriikide valitud maksustamismeetmed võivad olla kõikide riiklike energiatõhususe tegevuskavade koostisosa; toetab keskkonnakulude arvessevõtmist;

56.   kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama erisoodustusi, et ergutada kodumajapidamisi, mikroettevõtteid ja eraisikutest rendileandjaid järgima energiatõhususe meetmeid ja ostma energiatõhusaid tooteid;

57.   on arvamusel, et energiakulukate hoonete lammutamiseks peaksid teatud tingimustel olema maksustiimulid, kui sellega kaasneb uute energiatõhusate hoonete ehitamine;

Tarbimisharjumuste muutmine

58.   viitab olulisele rollile, mida energiatõhusate lahenduste edendamisel mängib avalik sektor;

59.   nõustub, et energiatõhususega seonduvatel haridus- ja koolitusprogrammidel on oluline roll, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; märgib, et energiaalane harimine peaks algama väga varases eas ning et selle teemaga seotud kursused tuleks kogu ELis liita koolide õppekavadesse; märgib, et uuendusliku tehnika kasutusele võtmine ehituses ja energia haldamises nõuab suurt hulka vastavate oskustega töötajaid; tunneb muret selle üle, et liikmesriigid ei ole energiatõhususega seotud oskuste arendamiseks sobilikke koolitusprogramme veel koostanud; nõuab, et inimressursivajadust käsitletaks riiklike energiatõhususe tegevuskavade olulise koostisosana;

60.   soovitab piirkondlikel ja kohalikel asutustel seada sisse tihedad partnerlussuhted piirkondlike energiaagentuuridega, et täiustada energeetikaga seotud valdkondades töötavate spetsialistide ja energeetikute koolitusrajatisi; rõhutab paremini koordineeritud kohalike osapoolte võrgustike vajalikkust, et levitada energiatõhususe alaseid parimaid tavasid vähemarenenud piirkondadesse;

61.   rõhutab, et avalik hange, samuti sellised teenused nagu energiaauditid võivad mängida olulist rolli raiskamise vähendamisel ja iga hoone energiapotentsiaali parema ärakasutamise edendamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning nende piirkondlikud, kohalikud ja muud ametivõimud oleksid esimesed eeskuju andma, mitte ainult haldushoonete, vaid ka muude avalike hoonete osas, nagu koolid, ülikoolid ja haiglad, samuti vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste osas;

62.   kutsub komisjoni üles suurendama tarbimiskäitumise ja otsuste langetamise alaseid uuringuid, et aidata kujundada tulevasi energiatõhususe teabekampaaniaid (näiteks Euroopa säästva energia kampaania) ning seega suurendada nendest saadavat kasu;

63.   nõustub, et energiatõhusus saab alguse kodust; kutsub komisjoni, nõukogu ja oma osakondi üles asuma juhtrolli ja nõudma näitlike energiatõhususstandardite kehtestamist ELi institutsioonide kõikidele hoonetele osana laiemast institutsioonide energiakasutuse auditeerimisest, mis hõlmaks ka töö- ja reisikorraldust, stiimuleid, asukohti ning sisseseadet ja hankeid;

64.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama igal aastal Euroopa energiatõhususe päeva;

65.   märgib, et kõrgtehnoloogiasektor võib mängida otsustavat rolli tarbijate teadlikkuse tõstmisel ja nende energiatõhususse panustamise soovi suurendamisel, pakkudes tooteid, mis on ühtlasi nii energiatõhusad kui ka parema tasemega;

66.   on arvamusel, et energiateenuse lepingud energiapakkujate ja tarbijate vahel on tõhus vahend kütte- ja jahutusseadmete tõhususe suurendamiseks; kutsub komisjoni üles kõrvaldama haldus- ja juriidilisi tõkkeid selliste lepingute sõlmimise teelt;

Linnad

67.   tunnistab, et oluline on vahetada teadmisi linnade energiatõhususega seotud parimate tavade kohta ja neid soodustada; teeb ettepaneku, et ühenduse Eurocities olemasolev foorum võiks olla selleks tõhus vahend;

68.   nõuab tungivalt, et komisjon ja teised ELi institutsioonid teeksid koostööd suurte ELi linnadega, kiites heaks eelarveid, mis on seotud partnerlusega ja heade tavade vahetusega suuremate linnade vahel;

69.   tervitab "Linnapeade pakti" algatust, millega liidetakse alalisse võrgustikku 20–30 Euroopa kõige suurema ja uuenduslikuma linna linnapead, ning nõuab täiendavaid üksikasju selle loomise kohta; rõhutab aga, et "Linnapeade pakt" peab täiendama juba olemasolevate samalaadsete võrgustike tegevust;

Globaalne mõõde

70.   toetab komisjoni ettepanekut luua platvorm rahvusvahelise energiatõhususe koostöö jaoks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama rahvusvahelist koostööd energiatõhususe valdkonnas tagamaks, et uued määrused ja standardid ei killustaks ülemaailmset turgu; nõuab, et need rahvusvahelised kahepoolsed ja mitmepoolsed kokkulepped ei hõlmaks ainult ühist pühendumust järgida energiatõhususe miinimumstandardeid, vaid ka energiatõhususe tehnoloogia jagamist; märgib, et tehnoloogia levitamine on strateegiliselt hädavajalik ning kohustab intellektuaalomandi õigustega seoses järgima üldiseid huvisid;

71.   tunnustab pidevat tehnilist tööd energiatõhususe ühisstandartide osas, eelkõige Hiinaga; tunneb muret, et seda tööd õõnestab liikmesriikide vahelise koordineerimise puudumine, mis põhjustab kolmandates riikides segadust; nõuab integreeritud lähenemisviisi standarditele;

72.   võtab teadmiseks laialt levinud mure, et Venemaa ei suuda vastata sisemaisele ega lepingujärgsele gaasinõudlusele, ning nõuab energiavarustuskindluse huvides komisjonilt tungivalt, et rohkem ressursse suunataks ELi ja Venemaa energiatõhusust käsitlevasse dialoogi ja pöörataks tähelepanu eelkõige Venemaa kaugküttevõrgustike parandamisele ja naftaväljadel praegu põletatava gaasi kasutamisele;

73.   tervitab nõukogu algatust luua Aafrika ja ELi energiapartnerlus ning nõuab, et energiatõhus ja jätkusuutlik areng Aafrikas oleks nimetatud partnerluse prioriteet;

o
o   o

74.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) 1 EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (2) 2 EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65. (3) 3 ELT L 52, 21.2.2004, lk. 50. (4) 4 ELT L 191, 22.7.2005, lk 29. (5) 1 ELT L 114, 27.4.2006, lk 64. (6) 2 ELT L 381, 28.12.2006, lk 24. (7) ELT L 381, 28.12.2006, lk 26. (8) 4 ELT L 310, 9.11.2006, lk 15. (9) 5 ELT L 412, 30.12.2006, lk 1. (10) 6 EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1). (11) 7 ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 273. (12) 8 ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 876. (13) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16.