Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2005. aasta teatist "Biomassi tegevuskava" (KOM(2005)0628);

-   võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Taastuvenergia tegevuskava – Taastuvenergia 21. sajandil: jätkusuutlikuma tuleviku rajamine" (KOM(2006)0848);

-   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatist "Tulevikuenergia: taastuvad energiaallikad – ühenduse strateegiat ja tegevuskava käsitlev valge raamat" (KOM(1997)0599);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul(1);

-   võttes arvesse komisjoni 26. mai 2004. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Taastuvenergia osa ELis – Komisjoni aruanne vastavalt direktiivi 2001/77/EÜ artiklile 3, hinnang õigusaktide ja teiste ühenduse poliitika valdkondade mõjule taastuvate energiaallikate osakaalu arendamisel ELis ja ettepanekud konkreetseteks meetmeteks" (KOM(2004)0366);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta otsust nr 1230/2003/EÜ, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm Arukas energeetika – Euroopa (2003–2006)(2) ja komisjoni 8. veebruari 2006. aasta teatist "ELi biokütuste strateegia" (KOM(2006)0034);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris(3);

-   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003(4), millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ja nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta(5);

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsust nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta(6);

-   võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik;(7)

-   võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni taastuva energia osakaalu kohta ELis ja konkreetseid tegevusettepanekuid;(8)

-   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamise kohta(9);

-   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

-   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, samuti keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6-0034/2008),

A.   arvestades, et eespool nimetatud komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatises seatakse eesmärgiks taastuvatest energiallikatest saadava energia osakaalu suurendamine 6%-lt 1995. aastal 12-%ni 2010. aastaks;

B.   arvestades, et oma eespool nimetatud 7. detsembri 2005. aasta teatises märkis komisjon, et et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja biomassist toodetava energia kogust enam kui kahekordistada;

C.   arvestades, et ELi põllumajandus ja metsandus on oluliselt kaasa aidanud kliimamuutuse mõjude leevendamisele, kuna põllumajandusest lähtuvate kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid 1990. aastast 2004. aastani ELi 15 liikmesriigis 10% võrra ja ELi 25 liikmesriigis 14% võrra; arvestades, et eeldatavasti vähenevad ELi põllumajandusest lähtuvad heitkogused 2010. aastaks 16% alla 1990. aasta taset;

D.   arvestades, et biogaasi tootmise arvestatavaks suurendamiseks on olemas märkimisväärne potentsiaal, arvestades eelkõige loomakasvatustoodanguga kaasnevate jäätmete (loomasõnnik), reoveesetete, muude jäätmete ning toiduks ja söödaks mittekasutatavate põllukultuuride võimalikku kasutamist biogaasi tootmise eelistatud materjalina; arvestades, et tuleb siiski arvesse võtta loomasõnniku energiatootmiseks kasutamise mõju mullastruktuurile ja mullaelustikule;

E.   arvestades, et seni toodetakse aastas ainult 50 PJ biogaasi loomasõnnikust, energiataimedest, reoveesetetest ja orgaanilistest jäätmetest, samal ajal kui ainuüksi sõnnikust tootmise potentsiaal on 827 PJ;

F.   arvestades, et biogaasi tootmine ja biogaasitehased on ELis ebaühtlaselt jagunenud, mis näitab veel kord, et potentsiaali ei kasutata täies ulatuses;

G.   arvestades, et biogaasi on võimalik rakendada mitmel kasulikul viisil, kaasa arvatud elektritootmiseks, kütmiseks, jahutamiseks, autokütuseks jne;

H.   arvestades, et biomassi kasutamine elektritootmiseks võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning seda peetakse kütmiseks üheks odavaimaks energiaallikaks;

I.   arvestades, et energiataimedel põhinevate biogaasitehaste areng on kiiresti kasvavate teraviljahindade, toiduainetega varustamise ja keskkonnaga seotud probleemide tõttu märkimisväärselt aeglustunud;

J.   arvestades, et mure bioenergia (eelkõige bioetanooli ja biodiisli) tootmise ning maailmaturul kasvavate teravilja- ja toiduhindade vahelise seose pärast ei ole seotud biogaasi tootmisega loomasõnnikust, reoveesetetest, orgaanilistest jäätmetest ning toiduks ja söödaks mittekasutatavate põllukultuuride kõrvalsaadustest ning kõnealuste materjalide ohutu töötlemine on niikuinii vajalik ülesanne;

K.   arvestades, et uutes liikmesriikides on loomasõnnik enamasti segu, millest 20% või enam moodustavad õled, ning sõnniku tootmise ja selle koristamise vahele võivad jääda pikad ajavahemikud, mis ei sobi ühtegi liiki fermentatsiooni jaoks;

Biogaas kui tähtis ressurss

1.   tunnistab, et biogaas on väga tähtis energiaallikas, mis aitab kaasa majanduse, põllumajanduse ja maaelu säästvale arengule ning keskkonna kaitsmisele;

2.   rõhutab panust, mida biogaas võib anda ELi energiasõltuvuse vähendamisse;

3.   rõhutab, et biogaasi tootmine loomasõnnikust, reoveesetetest ning olme-, loomsetest ja orgaanilistest jäätmetest aitab kaasa energiaallikate mitmekesistamisele ning soodustab seeläbi üha rohkem energiavarustuse kindlust, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, pakkudes ka põllumajandustootjatele lisaks uusi sissetulekuvõimalusi;

4.   usub, et biogaasi kasutamine eriti soojuse ja elektri tootmiseks võib oluliselt kaasa aidata siduva eesmärgi saavutamisele suurendada aastaks 2020 taastuvenergia osakaalu ELi energia kogutarbimises 20%-ni;

5.   rõhutab, et pikas perspektiivis võivad taastuvad energiaallikad, näiteks biogaas ja biokütused koos päikese- ja tuuleenergiaga – tingimusel, et tehakse edasisi tugevdatud jõupingutusi teadusuuringute valdkonnas – aidata saavutada suuremat sõltumatust fossiilsetest energiaallikatest;

6.   julgustab nii ELi kui ka liikmesriike ära kasutama biogaasi tohutu suurt potentsiaali, luues soodsa keskkonna ning jätkates ja arendades toetuskavasid, et edendada investeeringuid biogaasitehastesse ja nende jätkuvat toetamist;

Keskkond, energiatõhusus ja säästvus

7.   rõhutab, et loomasõnnikust toodetud biogaasil on arvukalt keskkonnaga seotud eeliseid, näiteks metaani ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemine, tahkete osakeste ja lämmastikoksiidide heitkoguste vähenemine, palju vähem ebameeldiv lõhn, läga hügieeniliseks muutmine ja töödeldud sõnnikus sisalduva lämmastiku paremad väetamisomadused, mis tähendab, et samasuguse väetamistoime saavutamiseks kulub vähem lämmastikku;

8.   rõhutab, et põllumajanduslikku päritolu kütuse tootmine jäätmetest ei peaks saama eesmärgiks iseenesest; märgib, et jäätmete vähendamine peaks jääma endiselt ELi ja liikmesriikide keskkonnapoliitika prioriteediks;

9.   nõuab läga laialdasemat kasutamist biogaasi allikana, kuna selle laialdasemaks kasutamiseks on väga suur potentsiaal, ning pooldab samal ajal biogaasitehaste kui energiatootjate detsentraliseerimist; nendib, et läga ulatuslikuma kasutamisega sel moel on võimalik metaani vabanemist läga ladustamisel tunduvalt vähendada;

10.   rõhutab, et loomasõnnik, kohalikud reoveesetted ja põllumajandustööstuse jäätmed võivad sisaldada aineid (bakterid, viirused, parasiidid, raskmetallid, kahjulikud orgaanilised ained), mis võivad ohustada inimeste tervist või keskkonda; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks asjakohaste ettevaatusabinõude rakendamise, vältimaks saastumist ja kõnealuste ainete levikut ning nendest põhjustatud haigusi;

11.   märgib, et reoveesetete ja loomsete või orgaaniliste jäätmete kasutamine parandab biogaasitehaste tõhusust; märgib, et loomsete jäätmete kasutamisega kaasnevaid hügieeniprobleeme on võimalik enamikul juhtudel suhteliselt hõlpsasti kontrollida;

12.   nõuab ka esimese töötlemisetapi toodete, näiteks kartulikoorte või viljaliha kasutamist biogaasitehastes biomassina;

13.   rõhutab, et lähitulevikus on oodata tehnilisi ja juhtimisega seotud arenguid, mis suurendavad veelgi loomasõnnikut, läga ja orgaanilisi jäätmeid kasutavate biogaasitehaste positiivset mõju keskkonnale ja tervisele;

14.   on veendunud, et nagu karjakasvatusettevõtete, nii ka biogaasitehaste puhul on oluline säästvus ja konkreetse piirkonna jaoks sobiv suurus, kui soovitakse, et positiivse keskkonnamõjuga kaasneks ka suurem poolehoid karjakasvatusettevõtetele, mis on praegu silmitsi paljude probleemidega, kuna kaebuste arv naabritelt ja üldsuselt on kasvanud;

15.   juhib tähelepanu, et loomasõnnikut, reoveesetteid või orgaanilisi jäätmeid kasutav biogaasitehas võib kaasa tuua ammoniaagi leostumise suuremas ulatuses; märgib siiski, et selle kõrvalmõjuga on võimalik suhteliselt kergesti toime tulla, ning et riikide biogaasitehastega seotud õigusaktidesse, samuti sellistele tehastele antavatesse toetustesse tuleks lülitada ennetavad meetmed;

16.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid, et biogaasitehastest ei lekiks metaani, kuna see võiks kahjustada nende positiivset mõju globaalsele soojenemisele;

Majanduslik elujõulisus ja toetuskavad

17.   kinnitab, et kogu biogaasitehastele antav rahaline toetus peaks põhinema tõhususel, tehnilisel arengul, kasvuhoonegaaside positiivsel tasakaalul, lisandväärtuse loomisel karjakasvatusettevõtetes ja maapiirkondades ning selliste tehaste teistel majanduslikel ja keskkonnaga seotud eelistel; rõhutab, et elanikkonna toiduainetega kindlustatus ei tohi olla ohustatud;

18.   nendib väga murelikult, et paljudes liikmesriikides suureneb teatavate põllumajandustoodete, näiteks maisi puhul konkurents energiatootmiseks kasutamise ja toidu või söödana kasutamise vahel; toonitab, et see konkurents on kaasa toonud sööda märkimisväärse hinnatõusu;

19.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima tulevaste biogaasisektori reguleerimist käsitlevate ettepanekute esitamisel mitte üksnes keskkonnaaspekte, vaid ka mõju kvaliteetsele ja jätkusuutlikule toiduainete tootmisele;

20.   rõhutab, et biogaasi tootmine loomasõnnikust, reoveesetetest ning loomsetest ja orgaanilistest jäätmetest tuleks seada esikohale, sest nende meetodite positiivne mõju säästvusele ja keskkonnale on ühemõtteliselt selge;

21.   märgib, et biogaasitehase optimaalne suurus sõltub erinevatest asjaoludest, mis määravad ära mastaabisäästu, mida tuleks põhjalikult uurida; on seisukohal, et lisaks majanduslikule hindamisele ja kasvuhoonegaaside tasakaalule on eelkõige vaja hinnata tehase suuruse mõju ümbritsevale loodusele, pidades silmas monokultuuri laienemist teatud põllukultuuride osas;

22.   rõhutab, et biogaasitehaste käitajate jaoks oleks nii keskkonna- kui ka majanduslikust aspektist kõige parem variant kogu kättesaadava orgaanilise ainese kombineerimine ja kasutamine;

23.   on seisukohal, et noor ja uuenduslik biogaasisektor vajab alguses küll toetamist, kuid et niisugused toetussüsteemid peaksid turuvalmiduse saavutamisel lõppema;

24.   märgib, et ainult taimedel põhinevate biogaasitehaste rahastamist tuleb jätkata hoolika järelevalve all ja keskendudes taas kõige paremini arendatud ja tõhusatele tehastele või süsteemidele, et tagada ELi majanduslik ja tehniline edumaa kõnealuses valdkonnas ja uurida võimalusi tulevikuks;

25.   palub komisjonil esitada aruanne selle kohta, kuidas oleks võimalik võtta energeetiliste põllukultuuride osas kasutusele majandusliku ja keskkonnatõhususe ning säästvuse kriteeriumid, mis aitaks kaasa selle suhteliselt uue tehnika keskkonnasõbralikumaks muutmisele ning tagaks toiduainete tootmise ja toiduainetega varustamisega seotud probleemide asjakohase käsitlemise;

26.   nõuab suuremaid pingutusi selliste biogaasi uute töötlemistehnoloogiate uurimiseks ja edendamiseks, mis pakuvad kõige suuremaid keskkonnaeeliseid – eelkõige biomassi kasutamine (teise põlvkonna biogaas) biokütusena ning biogaasitehaste kulutasuvuse suurendamine –, kuna biogaasitehaste tõhusust saaks tunduvalt suurendada ainult tehnoloogiliste uuendustega, näiteks gaasi regenereerimise tehnikaga;

27.   tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et biogaasi edasine arendamine on täiendava rahastamiseta võimatu; tuletab meelde, et on vaja eraldada raha teadus- ja arendustegevuseks, konkreetsete projektide tulemuste levitamiseks ja juurutamiseks, tehaste jaoks ja nn rohelise elektri ning rohelise gaasi suuremaks toetamiseks;

28.   tuletab meelde, et need liikmesriigid, kes soodustavad täiendavalt nn rohelist energiat asjakohaste hinnasoodustuste või teiste meetmete abil, on kõige edukamad ka biogaasi edendamisel;

29.   on seisukohal, et nn rohelise gaasi tootmist tuleks toetada samasugusel viisil nagu rohelise elektri tootmist;

30.   nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et ELi ja riiklikest programmidest rahastataks kõige tõhusamaid ja säästvamaid tehaseid, eelkõige elektrit ja soojust tootvaid, või seadmete rajamist võrgu moderneerimiseks, mis teeks võimalikuks biogaasi suunamise maagaasivõrku;

31.   rõhutab sellega seoses, et elektrienergia, soojusenergia ja maagaasi suunamine võrkudesse peab olema mittediskrimineeriv, ning nõuab biogaasi võrdsustamist maagaasiga, et selle potentsiaali saaks pärast maagaasivõrku suunamist täielikult ära kasutada;

32.   on veendunud, et süsinikdioksiidi saastekvootidega kauplemise toimingute lihtsustamine võib oluliselt kaasa aidata biogaasitehaste majanduslikule elujõulisusele ja säästvusele;

33.   rõhutab, et biogaasitehased võivad aidata põllumajandustootjatel, kellel puudub veel piisav loomasõnniku ladustamisvõimsus, seda probleemi majanduslikult elujõuliselt lahendada;

34.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et biogaasitehaste rajamist ning orgaaniliste jäätmete ja reoveesetete kasutamiseks loa andmist ei takistaks tarbetult pikad haldustoimingud ja eeskirjad;

35.   juhib tähelepanu suurtele erinevustele biogaasiseadmete kinnitusmenetluste pikkuse ja sisu osas eri riikides ning kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklikud nõuded piirkondliku planeerimise ja litsentside ning kinnituste andmise valdkonnas ei püstitaks tarbetuid takistusi;

36.   nõuab, et biogaasitehaste ehitamiseks võetaks kasutusele lihtsustatud ehitusloamenetlus;

37.   kutsub komisjoni üles koostama ühist positiivset nimestikku toodetest, mida on biogaasitehastes lubatud kasutada, et tagada eri liikmesriikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused;

38.   julgustab põllumajandustootjaid tegema biogaasitehaste paigaldamisel ja käitamisel koostööd;

ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus

39.   nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt ühtse biogaasipoliitika väljatöötamist; palub komisjonil esitada eraldi aruanne biogaasi ja selle edendamise kohta ELis, tõstes esile vajalikud muudatused ühenduse ja liikmesriikide õigusaktides biogaasisektori edasise laiendamise soodustamiseks, juhtides tähelepanu ELi rahaliste vahendite ja programmide kõige tõhusamatele kasutusviisidele ning lisades näited heade tavade kohta; palub sellega seoses ka, et hinnataks biogaasi tootmise erinevate viiside mõju kliimale, maastikuökoloogiale, maapiirkondade sissetulekutele ja toiduainetega kindlustatusele kogu maailmas;

40.   teeb ettepaneku, et biogaasi edendamine kaasataks terviklikult kavandatava direktiivi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (KOM(2008)0019) raamistikku, pöörates erilist tähelepanu järgmistele punktidele:

41.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu biojäätmete direktiiv, mis sisaldaks ka kvaliteedistandardeid; kutsub komisjoni üles uurima ühise biogaasi ja biojäätmete direktiivi vastuvõtmise võimalust;

42.   palub komisjonil esitada õigusaktide ettepanekud biogaasitehaste jääkide kasutamise kohta; palub komisjonil tagada, et biogaasitehastes oleks lubatud kasutada ainult sellist orgaanilist ainet, mis võimaldaks jääkide kasutamist keskkonda ohustamata; palub komisjonil kaaluda raskmetalle sisaldavate kasvustimulaatorite kasutamise keelustamist loomasöödas, kui see peaks osutuma seoses biogaasi tootmisjääkide hilisema põldudel kasutamisega kogu ELi hõlmavaks probleemiks;

43.   palub komisjonil tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta(10), nitraate käsitleva direktiivi(11), reoveesetete direktiivi(12), veepoliitika raamdirektiivi(13), linnudirektiivi(14), elupaikade direktiivi(15) ja raskmetalle käsitlevate õigusaktide tõhusa jõustamise kõikides liikmesriikides ja piirkondades, suurendades sellisel viisil loomasõnniku ja reoveesetetega töötavate biogaasitehaste atraktiivsust;

44.   nõuab, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti strateegia biogaasitehaste lisamiseks Kyoto mehhanismi, kasutades näiteks nn rohelisi sertifikaate, eritoetusi või maksude ümberarvestusi biogaasitehastes toodetud elektri ja soojuse eest või teisi meetmeid; juhib tähelepanu, et see suurendaks biogaasitehaste kasumlikkust ja samal ajal muudaks läbipaistvamaks põllumajanduse valdkonna jõupingutused võitluses kliimamuutuse vastu;

45.   nõuab, et hinnataks kas nitraadidirektiivi muutub üleliigseks, kui põhjaveedirektiiv on täielikult rakendatud;

46.   rõhutab veel kord, et ELi õigusaktides ei tohiks eelistada kunstväetiste kasutamist loomasõnniku ja biogaasitehaste kõrvalsaaduste kasutamisele; nõuab seetõttu kiiresti esimese sammuna nitraadidirektiivis sisalduva loomasõnniku määratluse läbivaatamist;

47.   palub komisjonil toetada biogaasi suunamist maagaasivõrkudesse soovituste või direktiivi kaudu;

48.   palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepanekud loomakasvatuse ja põllukultuuride kõrvalsaaduste kasutamise edasiseks toetamiseks biogaasi tootmise jaoks, nagu teatati eespool nimetatud komisjoni 7. detsembri 2005. aasta teatises;

49.   nõuab, et liikmesriigid, kes ei ole kehtivatesse riiklikesse arengukavadesse meetmeid lülitanud või ei ole teinud seda piisavalt, lisaksid biogaasi maaelu ja piirkondade kehtivate arengukavade vahehindamisse ja teeksid ettepanekuid meetmete võtmiseks tulevikus;

50.   kutsub komisjoni üles tagama koostööd ja kooskõlastust liikmesriikide vahel, kaasa arvatud need liikmesriigid, kus biogaasitehaseid praegu veel ei ole või on vaid mõned üksikud, et nad saaksid teadmiste ja tehnoloogia jagamise kaudu õppida üksteise parimatest tavadest biogaasitehaste valdkonnas;

51.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile hiljemalt 2008. aasta 15. detsembriks seostatud aruanne biogaasi tootmise kohta ELis ja selle valdkonna tulevikuväljavaadete kohta, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekuid ja tehtud edusamme;

52.   kutsub Euroopa Liidu Nõukogu praegust ja tulevasi eesistujariike üles edendama arutelu selle üle, kuidas soodustada säästvat biogaasi tootmist; märgib, et seejuures peaks biogaasitehaste kulutasuv edendamine hõlmama ka soojuse ja elektri koostootmist;

o
o   o

53.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/108/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 414). (2) ELT L 176, 15.7.2003, lk 29. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12). (3) ELT L 123, 17.5.2003, lk 42. (4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 1). (5) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008. (6) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1. (7) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100). (8) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 599. (9) ELT C 292 E. 1.12.2006, lk 140 (10) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8. (11) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1). Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284.31.10.2003, lk 1). (12) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). (14) Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368). (15) Nõukogu 21. mai 1992 aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ.