Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames (KOM(2007)0662 – C6-0471/2007 – 2007/0239(CNS))

P6_TA(2008)0001 A6-0517/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0662);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 181a lõike 2 esimest lauset, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0471/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0517/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 95/50/EÜ seoses komisjoni rakendusvolitustega (KOM(2007)0509 – C6-0278/2007 –2007/0184 (COD))

P6_TA(2008)0002 A6-0506/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM (2007)0509);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0278/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0506/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta – transport (KOM(2007)0090 – C6-0086/2007 – 2007/0037A(COD))

P6_TA(2008)0003 A6-0513/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0090);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikli 75 lõiget 3, artiklit 95 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6–0086/2007);

–   võttes arvesse esimeeste konverentsi 5. juuli 2007. aasta otsust lubada keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil ning transpordi- ja turismikomisjonil koostada kummalgi üks õigusloomega seotud raport eespool nimetatud komisjoni ettepaneku põhjal;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0513/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 PEALKIRI EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS NÕUKOGU MÄÄRUS millega muudetakse määrust nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta millega muudetakse määrust nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel Muudatusettepanek 2 ESIMENE VOLITUS võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 75 lõiget 3, artiklit 95 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 75 lõiget 3, Muudatusettepanek 3 VIIES VOLITUS toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras välja jäetud Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 3 (3)  Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 lõikes 1 on sätestatud nõue, et kõik toidukäitlejad kehtestavad, rakendavad ja hoiavad töös ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel rajaneva korra. välja jäetud Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 4 (4)  Kogemus on näidanud, et mõned toidukäitlemisettevõtted on võimelised täitma toiduainete hügieeninõudeid, rakendades õigesti määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud nõudeid toiduainete hügieenile ilma ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) kasutusele võtmata. Need ettevõtted on eelkõige väikesed ettevõtted (nt pagariärid, lihapoed, toidupoed, müügikioskid turul, restoranid ja baarid), kes müüvad oma toodangut peamiselt lõpptarbijatele ning kes on mikroettevõtted komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust) määratletud tähenduses. välja jäetud Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 5 (5)  Seepärast on asjakohane vabastada need ettevõtted määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõudest, tingimusel, et nad järgivad kõiki teisi nimetatud määruses sätestatud nõudeid. välja jäetud Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 6 (6)  Kuna nii määruse (EÜ) nr 852/2004 kui ka määruse nr 11 muutmisel on ühine eesmärk vähendada ettevõtete halduskoormust ilma nende määruste põhieesmärki muutmata, on asjakohane koondada need muudatused ühte määrusesse, välja jäetud Muudatusettepanek 8 ARTIKKEL 2 Artikli 5 lõige 3 (määrus (EÜ) nr 852/2004) Artikkel 2 välja jäetud Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lause: "Ilma et see piiraks muude käesoleva määrusega kehtestatud nõuete kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 mikroettevõtte määratluse alla kuuluvate ettevõtete suhtes (komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ esitatud tähenduses), mille tegevus hõlmab peamiselt toiduainete otsemüüki lõpptarbijale."

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamamaksude kohta (KOM(2006)0820 – C6-0056/2007 – 2007/0013(COD))

P6_TA(2008)0004 A6-0497/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0820);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0056/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0497/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ lennujaamamaksude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lennujaamade peamine ülesanne ja äritegevus on tagada lennukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid. Lennujaamad pakuvad sel eesmärgil arvukalt lennukite töö ning reisijate ja veoste töötlemisega seotud rajatisi ja teenuseid, mille kulu katavad nad üldiselt lennujaamamaksude kaudu. Rajatisi ja teenuseid, mille eest makse võetakse, peaks osutama kulutõhusal viisil.

(2)  On vaja kehtestada lennujaamamaksude olulisi tunnuseid ja maksude kehtestamisviisi reguleeriv ühine raamistik, kuna sellise raamistiku puudumisel võidakse eirata põhinõudeid lennujaama juhtorganite ja lennujaama kasutajate vahelistes suhetes.

(3)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ühenduses asuvate minimaalset suurust ületavate lennujaamade suhtes, kuna väikeste lennujaamade juhtimine ja rahastamine ei nõua ühenduse raamistiku kohaldamist.

(4)  Aeronavigatsiooni- ja maapealse käitluse teenuste osutamisega seotud maksude kogumist on juba käsitlenud vastavalt komisjoni ║ määruses (EÜ) nr 1794/2006(4) ja nõukogu ║ direktiivis 96/67/EÜ(5).

(5)  Lennujaamamaksud peaksid olema mittediskrimineerivad. Tuleks kehtestada lennujaama juhtorganite ja lennujaama kasutajate vahelise korrapärase konsulteerimise kohustuslik kord ning võimaldada mõlemal poolel pöörduda sõltumatu reguleeriva asutuse poole, kui lennujaama kasutajad vaidlustavad lennujaamamaksude kohta tehtud otsuse või maksustamissüsteemi muutmise.

(6)  Igas liikmesriigis tuleks nimetada või luua üks sõltumatu reguleeriv asutus, et tagada tema otsuste objektiivsus ning käesoleva direktiivi nõuetekohane ja tõhus kohaldamine. Kõnealusel asutusel peaksid olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud vahendid, s.t töötajad, ekspertteadmised ja rahalised vahendid, tagamaks, et lennujaamad pakuvad oma rajatisi ja teenuseid kulutõhusal viisil.

(7)  Lennujaama kasutajate jaoks on oluline saada lennujaama juhtorganilt korrapäraselt teavet selle kohta, kuidas ja mille alusel lennujaamamakse arvutatakse. Selline läbipaistvus tagab lennuettevõtjatele ülevaate lennujaamaga seotud kuludest ja lennujaama investeeringute kulutasuvusest. Et võimaldada lennujaama juhtorganil nõuetekohaselt hinnata tema tulevaste investeeringutega seotud nõudeid, tuleks lennujaama kasutajatelt nõuda kõigi tegevusprognooside, arenguprojektide ning erinõuete ja -soovide õigeaegset esitamist lennujaama juhtorganile.

(8)  Lennujaamad peaksid teavitama lennujaama kasutajaid suurematest infrastruktuuriprojektidest, kuna need avaldavad lennujaamamaksude määrale märkimisväärset mõju. Kõnealust teavet tuleb anda selleks, et võimaldada infrastruktuurikulude kontrollimist ning tagada asjaomases lennujaamas sobivate ja kulutasuvate vahendite olemasolu.

(9)  Odavaid lennuteenuseid pakkuvate lennuettevõtjate ilmumist arvesse võttes tuleks neid ettevõtjaid teenindavatel lennujaamadel lubada kohaldada makse, mis vastavad infrastruktuurile ja/või osutatud teenuse tasemele, kuna lennuettevõtjatel on õigustatud huvi nõuda lennujaamalt hinna/kvaliteedi suhtele vastavaid teenuseid. Juurdepääs sellisele erineva tasemega infrastruktuurile või teenustele peaks olema siiski avatud kõigile ettevõtjatele, kes soovivad neid mittediskrimineerimise põhimõtte kohaselt kasutada. Kui nõudlus ületab pakkumist, tuleb juurdepääs otsustada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, mille töötab välja lennujaama juhtorgan. Igasugune maksude diferentseerimine ja/või tõstmine peaks olema läbipaistev, objektiivne ja põhinema selgetel kriteeriumidel. Diferentseerimist võib käsitleda kui stiimulit uute liinide avamiseks ja seega kui abi regionaalarengule ebasoodsate geograafiliste ja looduslike tingimustega piirkondades (sealhulgas äärepoolseimates piirkondades).

(10)  Kuna julgestuskulude katmiseks vajalike summade kehtestamise ja sissenõudmise meetodid on ühenduses erinevad, on vaja ühtlustada julgestuskulude maksustamise baas ühenduse lennujaamades, kus julgestuskulud kajastuvad lennujaamamaksudes. Kõnealustes lennujaamades peaks tasu olema seotud julgeoleku tagamise tegeliku maksumusega ▌julgestuskulude katteks saadud riikliku rahastamise ja riigiabi nõuetekohase haldamise korral, kusjuures teenust tuleks osutada omahinnaga ja ilma kasumit teenimata. Julgestuskulude katmiseks kehtestatud lennujaamamaksudest saadavat tulu tuleks kasutada üksnes julgestusmeetmete rakendamiseks.

(11)  Lennujaama kasutajatel peaks olema õigus saada tasutud maksu eest fikseeritud tasemel teenust. Selle tagamiseks peaksid lennujaama juhtorgan ja lennujaama kasutajaid lennujaamas esindav ühendus või ühendused sõlmima korrapäraste ajavahemike järel teenuse taset reguleeriva kokkuleppe.

(12)  Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks asutamislepingu sätete, eriti selle artiklite 81 kuni 89 kohaldamist.

(13)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest lennujaamamaksude süsteeme ei ole võimalik kehtestada liikmesriikide tasandil kogu ühenduses ühtselt, ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

1.  Käesolevas direktiivis sätestatakse ühenduse lennujaamades lennujaamamaksude kehtestamise ühised põhimõtted. See ei piira lennujaama juhtorganite vabadust valida kas ühe või kahe kassa meetod või segameetod.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse igale lennujaamale, mis asub asutamislepingu sätete kohaldamisalasse kuuluval territooriumil ja on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane vedude maht on üle 5 miljoni reisija või üle 15% selle asukohaliikmesriigi aastastest reisijavedudest.

Pärast riikliku konkurentsiameti põhjalikku uurimist võivad liikmesriigid vajaduse korral kohaldada käesolevat direktiivi ka teiste lennujaamade suhtes.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka lennujaamade liitude ja kõigi liitudeks ühinenud lennujaamade suhtes igal territooriumil, kus kehtivad asutamislepingu sätted.

Liikmesriigid avaldavad nimekirja nende territooriumil olevatest lennujaamadest, mille suhtes käesolev direktiiv kehtib. Nimekirja aluseks on EUROSTATi andmed ja seda ajakohastatakse igal aastal.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata maksude suhtes, mida kogutakse marsruudil ja terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste eest vastavalt ║määrusele (EÜ) nr 1794/2006 ║, ega maksude suhtes, mida kogutakse ║ direktiivi 96/67/EÜ ║ lisas kirjeldatud maapealse käitluse teenuste rahastamiseks, ega tasude suhtes, mida kogutakse puudega ja liikumispuudega isikutele antava abi rahastamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1107/2006 (puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul)(6).

Käesolev direktiiv ei mõjuta ühegi liikmesriigi õigust kohaldada iga tema territooriumil asuva lennujaama juhtorgani suhtes täiendavaid reguleerivaid meetmeid, mis ei ole vastuolus käesoleva direktiiviga ega muude ühenduse õiguse asjakohaste sätetega. Eelkõige võib see hõlmata maksustamissüsteemide heakskiitmist ja/või konkurentsiõigusel põhinevate maksude määra.

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 3

Mittediskrimineerimine

Liikmesriigid tagavad, et lennujaamamaksud ei diskrimineeri lennujaama kasutajaid ega lennureisijaid.

Käesolev säte ei piira maksude korrigeerimist objektiivsetel, läbipaistvatel ja üldisest huvist ajendatud põhjustel.

Artikkel 4

Lennujaamade liit

Tagamaks juurdepääsu liitu kuuluvale lennuväljale kuludega, mis on vastavuses lennureisijate arvuga, võivad liikmesriigid lubada lennujaamade liitude käitajatel kehtestada kõigis liitu kuuluvates lennujaamades ühesugune läbipaistev lennujaamamaksude süsteem. Vastava loa võib anda vaid tingimusel, et ei moonutata erinevates liikmesriikides asuvate lennujaamade vahelist konkurentsi, näiteks seoses turismiga. Vaidluste korral võib kaebuse esitaja asjakohaste EÜ konkurentsieeskirjade alusel pöörduda komisjoni poole.

Artikkel 5

Konsulteerimine ja parandusmeetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et igas lennujaamas, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, kehtestatakse seoses lennujaamamaksude süsteemi toimimise ja selliste maksude määradega, sealhulgas lennujaama juhtorgani poolt lennujaamamaksu eest osutatava teenuse kvaliteediga, lennujaama juhtorgani ja lennujaama kasutajate või lennujaama kasutajate esindajate vahelise kohustusliku ▌konsulteerimise kord. Liikmesriigid tagavad, et konsultatsioonid toimuvad enne seda, kui lennujaama juhtorganid või lennujaama kasutajad soovivad lennujaamamakse kehtestada või nende määra või struktuuri oluliselt muuta. Kui lennujaama juhtorgani ning lennujaama kasutajate või kasutajate esindajate vahel on sõlmitud mitmeaastane kokkulepe, toimuvad konsultatsioonid selle kokkuleppe sätete kohaselt.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lennujaama juhtorgan kooskõlastab lennujaamamaksude süsteemi või maksumäärade muudatused võimaluse korral lennujaama kasutajatega. Sel eesmärgil esitab lennujaama juhtorgan lennujaama kasutajatele mis tahes ettepaneku lennujaamamaksude süsteemi või lennujaamamaksude määra muutmiseks ning kavandatud muudatuste põhjused hiljemalt kuus kuud enne muudatuste jõustumist. Lennujaama kasutaja taotlusel arutab lennujaama juhtorgan lennujaama kasutajatega kavandatud muudatused läbi ja arvestab nende seisukohti enne lõpliku otsuse tegemist. Lennujaama juhtorgan avaldab oma lõpliku otsuse mõistliku aja jooksul enne selle jõustumist. Kui lennujaama juhtorgan ja lennujaama kasutajad ei jõua seoses kavandatud muudatustega kokkuleppele, põhjendab lennujaama juhtorgan oma otsust lennujaama kasutajate seisukohtade suhtes.

3.  Liikmesriigid tagavad, et juhul kui pooled ei jõua lennujaamamaksude suhtes lõplikult kokkuleppele, võivad lennujaama juhtorgan või lennujaama kasutajad, kes esindavad vähemalt kaht teineteisest sõltumatut lennuettevõtjat või kelle lennud moodustavad vähemalt 10% asjaomase lennujaama iga-aastastest lendudest või reisijateveo mahust, pöörduda sõltumatu reguleeriva asutuse poole taotlusega analüüsida, kas lennujaamamaksude süsteem või lennujaamamaksude määra muutmine on põhjendatud.

Vastavad kriteeriumid ja tingimused on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ning kooskõlas EÜ konkurentsiõiguse põhimõtete ja käesoleva direktiiviga.

Lennujaamamaksude süsteemis või määras tehtava muudatuse analüüs ei peata otsuse täitmist.

4.  Lennujaama kasutaja esitab prima facie tõendid selle kohta, et kõnealune lennujaam on võtnud EÜ konkurentsiõigust rikkuvaid meetmeid.

5.  See ei piira ühegi olemasoleva vaidluste lahendamise mehhanismi ega seadusliku apellatsioonimenetluse kasutamise võimalust.

Artikkel 6

Läbipaistvus

1.  Liikmesriigid tagavad, et lennujaama juhtorgan annab igale lennujaama kasutajale või lennujaama kasutajate esindajatele või ühendustele kord aastas teavet osiste kohta, mille alusel määratakse kõigi lennujaamas kehtestatud maksude suurus. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

2.  Liikmesriigid tagavad, et lennujaama kasutajad esitavad lennujaama juhtorganile enne lennujaamamaksude määra või lennujaamamaksude süsteemi kavandatud muutmist või uute maksude kehtestamist teavet, mis hõlmab eelkõige järgmist:

3.  Lõigete 1 ja 2 alusel antud teavet loetakse konfidentsiaalseks ja käsitletakse sellekohasena. Seda reguleerivad siseriiklikud õigusaktid andmekaitse kohta. Börsil noteeritud lennujaamade korral tuleb eriti järgida börsieeskirju.

4.  Asjakohaste andmekaitse-eeskirjade raames on sõltumatul reguleerival asutusel juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik seoses tema tegevusega.

Artikkel 7

Uus infrastruktuur

Liikmesriigid tagavad, et lennujaama juhtorgan konsulteerib lennujaama kasutajatega enne lõplikku otsustamist uute infrastruktuuriprojektide üle. Kõige enam viis aastat enne investeeringu käikuandmist võib lennujaama juhtorgan lennujaamamaksude kehtestamisel kindlustada oma huve eelfinantseerimise abil.

Artikkel 8

Kvaliteedistandardid

1.  Lennujaama sujuva ja tõhusa töö kindlustamiseks tagavad liikmesriigid, et lennujaama juhtorgan ja lennujaama kasutajaid lennujaamas esindav ühendus või ühendused peavad vastavalt artiklis 9 esitatud maksude diferentseerimise sätetele läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks iga teenuse taseme kohta seoses lennujaama terminalis või terminalides osutatava teenuse kvaliteediga ning artikli 6 lõikes 2 nimetatud teabe täpsuse ja õigeaegsusega, mida lennujaama kasutajad esitavad kavandatud toimingute kohta, et võimaldada lennujaama juhtorganil täita oma kohustusi. Selline leping sõlmitakse vähemalt iga kahe aasta järel ja sellest teatatakse iga liikmesriigi sõltumatule reguleerivale asutusele.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui teenuse tasemete osas ei jõuta kokkuleppele, võib kumbki pool taotleda sõltumatu reguleeriva asutuse sekkumist.

Artikkel 9

Maksude erisused

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada lennujaama juhtorganil muuta konkreetsete lennujaamateenuste, terminalide või terminalide osade kvaliteeti ja ulatust, et pakkuda sihtotstarbelisi teenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa. Lennujaamamaksude suurust võib diferentseerida vastavalt selliste teenuste kvaliteedile ja ulatusele, kuid seda võib diferentseerida ka keskkonnakaitse tulemuslikkuse, mürasaaste või muude avalike huvide põhjal, tingimusel et diferentseerimise aluseks on asjakohased, objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid.

Samuti tagavad liikmesriigid, et lennujaamad võtavad sama teenuse eest ühesugust maksu. Lennujaama juhtorgan võib teha lennujaama kasutajatele soodustusi maksude puhul, mis põhinevad kasutatava teenuse kvaliteedil, tingimusel et kõnealune soodustus on avalikustatud, ning läbipaistvatel ja objektiivsetel tingimustel kättesaadav kõigile lennujaama kasutajatele. Ta võib teha soodustusi kasutajatele, kes avavad uusi lennuliine, tingimusel et soodustus tehakse samamoodi avalikult ja mittediskrimineerivalt ning et vastavalt EÜ konkurentsiõigusele muudetakse see samamoodi kättesaadavaks kõigile lennujaama kasutajatele.

2.  Liikmesriigid tagavad, et igal lennujaama kasutajal, kes soovib kasutada sihtotstarbelisi teenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa, on juurdepääs kõnealustele teenustele ja terminalile või terminali osale.

Kui sihtotstarbelisi teenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa soovib kasutada rohkem kasutajaid, kui see on võimsuse piiranguid arvestades võimalik, määratakse juurdepääs asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Artikkel 10

Turvamaksud

Teatavas lennujaamas kehtestatud turvamaksude laekumisi võib kasutada ainult maksude kehtestamise kohas tehtavate lennujaama turvakulude katmiseks. Lennujaamade liidu puhul võib turvamaksude laekumisi kasutada üksnes liitu kuuluvate lennujaamade turvakulude katmiseks.

Artikkel 11

Rangemad turvakulud

Liikmesriigid katavad kulud turvameetmete rakendamiseks, mis on rangemad määrusega (EÜ) nr 2320/2002 kehtestatud minimaalsetest turvameetmetest.

Artikkel 12

Sõltumatu reguleeriv asutus

1.  Liikmesriigid määravad või loovad riigi sõltumatu reguleeriva asutusena sõltumatu organi, et tagada käesoleva direktiivi järgimiseks ▌võetud meetmete nõuetekohane kohaldamine ning artiklites 5 ja 8 sätestatud ülesannete täitmine. See organ võib olla sama üksus, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks artikli 1 lõikes 2 osutatud täiendavate reguleerivate meetmete kohaldamise, sh maksustamissüsteemide ja/või maksumäärade heakskiitmise, eeldusel et üksus vastab käesoleva artikli lõike 3 nõuetele.

2.  Riigi sõltumatu reguleeriv asutus võib oma järelevalve all delegeerida käesoleva direktiivi sätete või nende osade rakendamise piirkondlikele sõltumatutele reguleerivatele asutustele tingimusel, et rakendamine toimub samade nõuete kohaselt. Riigi sõltumatu reguleeriv asutus vastutab jätkuvalt käesoleva direktiivi sätete nõuetekohase kohaldamise tagamise eest. Lõike 3 sätteid kohaldatakse samuti piirkondlike sõltumatute reguleerivate asutuste suhtes.

3.  Liikmesriigid tagavad sõltumatu reguleeriva asutuse sõltumatuse, kindlustades, et see on õiguslikult eraldiseisev ning igast lennujaama juhtorganist ja lennuettevõtjast talituslikult sõltumatu. Liikmesriigid, kes säilitavad omandi või kontrolli lennujaamade, lennujaamade juhtorganite või lennuettevõtjate üle, peavad tagama reguleeriva funktsiooni tõhusa struktuurilise eraldatuse omandi või kontrolliga seotud toimingutest. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu reguleeriv asutus tegutseb erapooletult ja läbipaistvalt.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile sõltumatu reguleeriva asutuse nime ja aadressi, talle määratud ülesanded ja kohustused ning lõike 3 järgimise tagamiseks võetud meetmed.

5.  Kui sõltumatu reguleeriv asutus artikli 5 sätete kohaselt uurib lennujaamamaksu määra või struktuuri muutmise põhjendatust, saab ta nõuda asjaomastelt osapooltelt vajalikku teavet ning on otsuse tegemisel kohustatud konsulteerima asjaomaste ja kõigi muude osapooltega, keda muudatus mõjutab. Ta teeb otsuse lühima praktiliselt võimaliku ajaga ning kolme kuu jooksul pärast kaebuse saamist, ning on kohustatud otsuse ja selle põhjendused avalikustama. Reguleeriva asutuse otsus on siduvad.

6.  Sõltumatu reguleeriv asutus avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande.

Artikkel 13

Aruandlus ja muutmine

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta, milles hinnatakse direktiivi eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, hiljemalt ...(8) pärast selle jõustumist ning teeb vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

2.  Liikmesriigid ja komisjon teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd, eelkõige seoses teabe kogumisega lõikes 1 osutatud aruande eesmärgil.

Artikkel 14

Rakendamine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...(9)*. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Jõustumine ning adressaadid

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 10, 15.1.2008, lk 35. (2) ELT C 305, 15.12.2007, lk 11. (3) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta seisukoht. (4) Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (ELT L 341, 7.12.2006, lk 3). (5) Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (6) ELT L 204, 26.7.2006, lk 1. (7) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 849/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 1). Parandatud versioon: ELT L 229, 29.6.2004, lk 3. (8) * 4 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. (9) ** 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi avaldamist.

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (KOM(2006)0745 – C6-0439/2006 – 2006/0246(COD))

P6_TA(2008)0005 A6-0406/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0745);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0439/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0406/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   võtab teadmiseks lisatud komisjoni avalduse;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht lõplikule õigusaktile, määrusele (EÜ) nr 689/2008.)

Lisa

Komisjoni avaldus elavhõbeda ja arseeni liigitamise kohta PIC määruses

Komisjon rõhutab, et vastavalt määruse (EÜ) nr 304/2003 artikli 22 lõikele 3 tehakse juhul, kui arseeni (metalli) kasutamine on ühenduses keelatud või rangelt reguleeritud, ettepanek asjakohase lisa parandamiseks. Komisjon märgib samuti, et nõukogus ja parlamendis koostatakse praegu ettepanekut keelata elavhõbeda eksport ühenduse territooriumilt, minnes seega kaugemale, kui Rotterdami konventsioonis esitatud eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri nõude ja seda rakendava ühenduse määrusega ette nähakse.

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (KOM(2007)0159 – C6-0104/2007 – 2007/0054(COD))

P6_TA(2008)0006 A6-0515/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0159);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0104/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0515/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht lõplikule õigusaktile, määrusele (EÜ) nr 592/2008.)

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta resolutsioon CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriva raamistiku kohta (2007/2120(INI))

P6_TA(2008)0007 A6-0494/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik: komisjoni seisukoht seoses CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandega – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2007)0022);

–   võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 21. ja 22. mai 2007. aasta kohtumise eesistuja lõppjäreldusi;

–   võttes arvesse 21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukite reguleerimissüsteemi (CARS 21) kõrgetasemelise töörühma lõpparuannet;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0494/2007),

A.   arvestades, et komisjon on vastanud aruandele, mille koostas CARS 21 kõrgetasemeline töörühm, kes koondas kõik sidusrühmad, et vaadata läbi peamised Euroopa Liidu mootorsõidukitööstust mõjutavad poliitikavaldkonnad ning anda soovitused tulevase reguleeriva raamistiku kohta;

B.   arvestades, et ELi mootorsõidukitööstus on üks ELi kõige olulisemaid majandussektoreid, kus toodetakse aastas 19 miljonit sõidukit ning mis annab 2,3 miljonit otsest töökohta ja 10 miljonit täiendavat töökohta lisasektorites;

C.   arvestades, et paljusid sõidukimarke hõlmav sõidukite varuosade turg ning sõidukite hooldus- ja remonditurg mängivad taskukohase liikuvuse võimaldamisel keskset rolli, parandades tarbijavalikut ELi 270 miljoni sõidukijuhi jaoks nende sõidukite müügijärgses hoolduses, hoides sõidukid Euroopa teedel ohutu ja puhtana ning andes 3,5 miljonile inimesele tööd väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd), säilitades Euroopas tugeva VKEde maastiku;

D.   arvestades, et komisjon edendab integreeritud strateegiat, mille eesmärk on tagada ELi ettevõtete jätkuv konkurentsivõimelisus järjest üleilmastuvas keskkonnas, ning arvestades, et see strateegia on sätestatud komisjoni teatises "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas - panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2006)0567), komisjoni töödokumendis "Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel - mõju hindamine" (SEK(2007)0452) ning komisjoni teatises "Globaalne Euroopa: Euroopa kaubanduse kaitsevahendid muutuvas globaalses majanduses – roheline raamat avalikuks aruteluks" (KOM(2006)0763);

E.   arvestades, et nendes dokumentides sätestatud strateegiat rakendatakse praegu mitmete kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingutega seotud läbirääkimistes;

F.   arvestades, et mootorsõidukitööstus erineb liikmesriigiti strateegia, struktuuri ja ülemaailmse ulatuse mõttes märkimisväärselt, ning arvestades, et neid erinevusi tuleb uue ja ülemaailmsemalt orienteeritud kaubandusstrateegia väljatöötamisel täielikult arvesse võtta;

G.   arvestades, et 2006. aastal eksportis ELi mootorsõidukitööstus umbes 20% toodetud mootorsõidukitest ning 2004. aastal moodustas mootorsõidukite ning mootorsõidukite osade ja tarvikute eksport vastavalt 8,7% ja 2,8% ELi tööstuslikust ekspordist, mis näitab, kui tundlik on mootorsõidukitööstus eksporditingimuste suhtes, ning arvestades, et 2004. aastal oli ELi väliskaubanduse ülejääk transpordivahendite osas 60,2 miljardit eurot; arvestades, et ELi ülemaailmne silmapaistvus on põhjustatud eelkõige asjaolust, et ta on maailma suurim autotootja ja suuruselt teine veoautode tootja, ning samuti siseturu konsolideerimise ulatusest ja määrast, mootorsõidukisektori üha suurenevast rahvusvahelistumisest, Euroopa automarkide mainest ja Euroopa teenuste kvaliteedist, tugevast ekspordipositsioonist, mida Euroopa tootjatel on õnnestunud saavutada, ning nende olulisest kohalolekust suure kasvupotentsiaaliga turgudel,

1.   tervitab CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuannet ja komisjoni teatist, milles visandatakse tulevase mootorsõidukipoliitika siht;

2.   loodab, et liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade parlamendid soovivad olla seotud CARS 21 protsessi tulemustega; avaldab arvamust, et parlamentidevaheline võrgustik mootorsõidukitega seotud küsimuste arutamiseks, mida koordineeriks Euroopa Parlament, tooks tõelist kasu maanteeohutuse, keskkonnakaitse, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõttes.

Sõidukite siseturu kujundamise lõpuleviimine

3.   kutsub liikmesriikide asutusi tegema tihedat koostööd komisjoniga CARS 21 soovituste rakendamisel; märgib eelkõige vajadust tagada, et mootorsõidukisektorit mõjutavad uued eeskirjad viiakse sisse kooskõlastatult, vältides moonutusi siseturul;

4.   rõhutab vajadust täiustada ELi tüübikinnitussüsteemi, et see hõlmaks kõiki mootorsõidukeid;

5.   kinnitab oma toetust tulemuslikule tüübikinnitusprotsessile, nagu ta on märkinud oma 10. mail 2007. aastal teisel lugemisel vastu võetud seisukohas eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta(1);

6.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruanded tüübikinnitusmenetluste toimimise ja komiteemenetluse järelevalve kohta;

7.   palub komisjonil tagada oma 31. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2002(2) (grupierandi määrus) nõuetekohane rakendamine seoses mootorsõidukite turustamisega kogu ELis; on ka arvamusel, et kui nimetatud määrus on läbi vaadatud, peaks komisjoni konkurentsi peadirektoraat ennast lugema üheks nendest, kes on panustanud õigusloomega seotud integreeritud lähenemisviisi selles sektoris;

8.   teeb ettepaneku, et Euroopa Liidu mootorsõidukitööstuse konkurentsivõime tõstmiseks seotaks grupierandi läbivaatamine CARS 21 keskpika tähtaja vahekokkuvõttega, aidates sellega kaasa sektoris tegutsejate koostööle, vältides eksimusi riigiabi eraldamisel ja edendades konkurentsipoliitikat rahvusvahelisel tasandil;

9.   palub komisjonil teha ettepanekuid meetmete kohta, millega tagataks selline mootorsõidukite registreerimise kord, mis lihtsustaks eelkõige kasutatud autode piiriülest müüki; toetab komisjoni seisukohti mootorsõidukite registreerimise korra kohta(3) ning kinnitab probleeme, mida mõned siseriiklikud eeskirjad tekitavad siseturu toimimisele; märgib nimetatud siseriiklike eeskirjade mõju sellistele majandussektoritele nagu sõidukiliising ja -rent; kutsub liikmesriike üles viima sisse vajalikud muudatused oma eeskirjadesse niipea kui võimalik;

Konkurentsivõimeline mootorsõidukitööstuse järelturg

10.   juhib tähelepanu hiljuti jõustunud uutele sätetele järelturu varuosade kohta, mis mõjutavad ohutus- ja keskkonnaalast tulemuslikkust, ning märgib, et nende sätete rakendamine loob selliste varuosade ühtse turu;

11.   tervitab sätete lisamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusesse (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust(4), ning määrusesse (EÜ) nr 1400/2002, milles nõutakse remondiga seotud asjakohase tehnilise teabe piiramatut kättesaadavust, ning palub komisjonil jätkata kogu ühenduses jõupingutusi mootorsõidukisektori suhtes kohaldatavate konkurentsiõiguse sätete jõustamise osas;

12.   kutsub komisjoni üles jätkama tõhusa konkurentsi edendamist mootorsõidukite müügijärgsel turul, käsitledes sellel eesmärgil tarbijavalikut ja sõltumatute turul tegutsejate tõhusat juurdepääsu tehnilisele teabele, koolitusele, varuosadele ning mitmete automarkide diagnostilistele vahenditele ja testimisseadmetele oma tulevases mootorsõidukipoliitikas ja kõikides õigusaktides, mis järgnevad 31. mail 2010. aastal kehtivuse kaotavale määrusele (EÜ) nr 1400/2002;

13.   märgib laiaulatuslikest tarbijaküsitlustest saadud töökindluse- ja vastupidavusealase teabe olulisust tarbijate jaoks; märgib, et ametivõimud võiksid lihtsustada selliste küsitluste läbiviimist, lubades registreerimisasutustel anda välja küsitlustes osalema nõustunud sõidukiomanike kontaktandmeid;

14.   nõuab tungivalt, et komisjon pööraks nõuetekohaselt tähelepanu sõidukite remondi ja hoolduse vaba valiku küsimusele kõigis uutes õigusloomealastes algatustes, kaasates kõik asjakohased peadirektoraadid, et tagada tarbijavalik ja konkurents müügijärgsel turul; usub, et seda tuleks kohaldada ka tulevastes meetmetes, mis on seotud uute sõidukitealaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning arukate transpordisüsteemide edendamisega;

15.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud siseturu loomise kohta eri- ja tuunimisosadele, näiteks erirehvid, -rattad ja muud tuunimis- ja varuosad, kuna praegune riiklike õigusaktide mitmekesisus takistab edasist arengut kõnealuses sektoris, mis seega saaks kasu ühenduse ühtlustatud õigusaktidest ja Euroopa intellektuaalomandi asjakohasest kaitsest;

16.   kutsub komisjoni üles suurendama oma jõupingutusi võltsitud varuosade impordiga võitlemiseks;

Parem õigusloome ja regulatiivse keskkonna rahvusvaheliseks muutmine

17.   rõhutab ebavajaliku bürokraatia vähendamise olulisust, mis hõlmab ka eeskirjade topelt väljatöötamise vähendamist, sest on olemas rahvusvahelised konventsioonid;

18.   rõhutab üliolulist rolli, mida parem õiguslik reguleerimine (st nõuetekohane mõju hindamine, kulutasuvuse põhimõte, sobivad täitmisajad jne) on mänginud konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriva raamistiku loomisel, nagu tõdeti CARS 21 protsessis; tuletab meelde, et reguleeriv tegevuskava on CARS 21 lõpparuande lahutamatu osa ning seda tuleks järgida;

19.   tunnistab, et paremini kavandatud ja läbipaistvad eeskirjad, mis on vastavuses praeguste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste vajadustega, mida kohaldatakse eranditeta ja mis on lülitatud rahvusvahelise mootorsõidukitööstuse reguleerivasse keskkonda, võivad suurendada konkurentsivõimet ja ausat konkurentsi selles tööstusharus;

20.   usub, et strateegiline standardimine on konkurentsivõime oluline edasiviiv jõud; nõuab seetõttu, et komisjon töötaks selle nimel, et Euroopa standardeid tunnustataks kogu maailmas;

21.   tervitab komisjoni kava asendada 38 ühenduse direktiivi olemasolevate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega ning juurutada tootjapoolsete ja virtuaalsete katsete võimalus, ning kutsub komisjoni üles jätkama õigusaktide lihtsustamise protsessi; toonitab, et parlamendi toetus nimetatud ettepanekutele sõltub sellest, kas on selgelt arusaadav, et Euroopa Parlament jätab endale juhul, kui see on tema arvates ELi kohustuste täitmiseks vajalik, õiguse nõuda õigusaktide loomist ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni süsteemist sõltumatult;

22.   tervitab komisjoni ettepanekut esitada parlamendile iga-aastane ülevaade ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis ja komiteemenetluses tehtud edusammude kohta;

23.   tervitab komisjoni soovi kehtestada muutmis- ja läbivaatamismehhanism, arvestades, et mootorsõidukitööstus põhineb tehnoloogial ja arendustegevusel; on siiski ka seisukohal, et aegumisklausleid tuleb õigusaktides rohkem ära kasutada, tagamaks, et õigusaktid ei takista tehnoloogia arengut, mida teadus- ja arendustegevus ning turujõud pidevalt kaasa toovad, ega tööta sellele vastu;

24.   palub komisjonil alustada võimalikult kiiresti direktiivide 74/297/EMÜ(5), 76/115/EMÜ(6) ja 78/932/EMÜ(7) ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 122 lihtsustamise protsessi;

21. sajandi keskkonnastandardite vastuvõtmine

25.   märgib, et ühenduse õigus reguleerib turgu, kus müüakse 17–18 miljonit sõidukit aastas, mis on võrdne Ameerika Ühendriikide sõiduautode turuga; eeldab, et ambitsioonikal heitmete vähendamise poliitikal on positiivne mõju transpordiga seotud heitmete vähendamisele kogu maailmas;

26.   on seisukohal, et üksikisiku liikuvus ja mootorsõidukitööstus tuleks üle vaadata säästva liikuvuse laiemas kontekstis; usub, et liikuvus ja keskkonnakaitse ei pea teineteist tingimata välistama ning et tuleviku autotehnoloogia peab aitama kaasa nende mõlema ühitamisele; usub tõepoolest, et just kliimamuutuse probleem pakub tehnoloogia täiustamise ja uuendustegevuse võimalusi;

27.   on teadlik sõidukite tähtsusest eakamate inimeste – eelkõige maakohtades – ja puudega inimeste liikuvuse tagamisel;

28.   kutsub komisjoni looma keskkonda, mis tagab maanteetranspordi keskkonnasäästlikkuse, on soodne tootmissüsteemide paindlikkusele ning tõstab Euroopa Liidu tööjõu oskuste taset;

29.   usub, et saasteainete heitkoguste standarditega on juba tõepoolest saavutatud suurt edu ning need on toonud kaasa väga keskkonnasõbralikud sõiduautod; rõhutab sama edu saavutamise olulisust raskeveokite puhul; usub, et kasu, mida ELi keskkonnaalastest eeskirjadest saab mootorsõidukisektor, võiks ulatuda ELi turust kaugemale;

30.   tunneb heameelt sõiduautode saasteainete heitkoguste vähendamisega seotud standardite Euro 5 ja Euro 6 kiire kasutuselevõtu üle;

31.   on seisukohal, et paremat õhu kvaliteeti on võimalik saavutada lisaks vähem saastavate sõidukite kasutuselevõtule vaid autopargi kiire uuendamise kaudu; on seisukohal, et stimuleerimaks tarbijaid vahetama vanad autod välja vähem saastavate vastu, tuleks kehtestada finantsmeetmed;

32.   tervitab ettepanekut vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta(8) (kütuse kvaliteedi direktiiv), et võtta arvesse maanteetranspordis kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkogused kogu elutsükli aspektist;

33.   ühenduse õigusakte arvesse võttes palub komisjonil alustada heitmete katsemenetluste uuesti hindamise ja läbivaatamise protsessi, et need peegeldaksid paremini tegelikus elus kasutamise tingimusi, ilma et see piiraks käimasolevat arutelu autode poolt väljastatava süsinikdioksiidi üle;

34.   tunneb suurt muret Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta(9)ühtlustamata rakendamise pärast; on seisukohal, et kõnealune direktiiv ei ole piisavalt ambitsioonikas;

Süsinikdioksiidi heitkoguste märkimisväärne vähendamine

35.   tervitab komisjoni kava vähendada sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguseid; usub, et integreeritud lähenemisviis, milles võetakse arvesse kõiki süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise võimalusi, näiteks infrastruktuur, sõidustiil, stiimulite süsteem inimestele, et nad kasutaksid keskkonnasõbralikumaid autosid, biokütused ja sõidukitehnoloogia, on kõige asjakohasem; julgustab komisjoni kaaluma ühise raamistiku väljatöötamist selliste tehnoloogiliselt neutraalsete ja süsinikdioksiidi heitkogustega seotud ning võimaluse korral ühtlustatud maksusoodustuste koordineeritud kohaldamise osas, millel on oluline süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise potentsiaal, hoides samas ära konkurentsimoonutusi; nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes seostada sõiduautode maksud nende poolt väljastatavate saasteainete (näiteks süsinikdioksiid) heitkogustega , et vältida liikmesriikidepoolsest erinevast kohaldamisest tingitud edasist siseturu killustamist;

36.   nõuab tungivalt, et komisjon seaks ambitsioonikad, kuid realistlikud eesmärgid, võttes arvesse tegelikku olukorda ELi turul, kus sõidukipargi uuendamise määr on praegu alla 10% aastas; seepärast rõhutab asjaolu, et uute autode taskukohasus mängib ühenduse eesmärgi saavutamisel otsustavat rolli; rõhutab, et mida ambitsioonikamad on süsinikdioksiidi heitkogustega seotud kohustuslikud eesmärgid, seda rohkem aega tuleb anda mootorsõidukitööstusele kohanemiseks;

37.   tuletab komisjonile meelde, et uut tüüpi sõiduautode väljatöötamisele kulub 5–7 aastat; on arvamusel, et kohustuslike eesmärkide seadmisel tuleks mootorsõidukitööstusele anda piisavalt aega reageerimiseks; palub seetõttu, et komisjon ei seaks lõplikke kohustuslikke süsinikdioksiidi heitkoguste eesmärke varasemaks kui 2015. aasta;

38.   usub, et süsinikdioksiidi heitkoguste eesmärki uutele sõiduautodele 2015. aastaks – keskmiselt 125 g/km – peaks olema võimalik saavutada; rõhutab, et komisjon peaks töötama selle nimel, et mootorsõidukisektoris kehtestataks ambitsioonikamad süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise pikaajalised eesmärgid; peab sellega seoses väga oluliseks, et tuleks kehtestada erinevad sihtväärtused vastavalt sõiduki kaalule;

39.   märgib komisjoni kava sätestada agrokütuste siduv eesmärk ning kutsub komisjoni üles, et ta töötaks välja kõikehõlmava kohustusliku sertifitseerimissüsteemi, mida kohaldatakse ELi turule lastavatele agrokütustele; on seisukohal, et sertifitseerimiskriteeriumid tuleb välja töötada sellised, mis lisaks keskkonna- ja sotsiaalsetele kriteeriumidele tagaksid võrreldes tavakütustega kogu elutsükli jooksul vähemalt 50%se kasvuhoonegaaside vähenemise;

40.   märgib, et keskkonnategevuse võimalikult hea tulemuslikkuse saavutamiseks vajaliku biokütuste ja vesiniku kasutuse suurendamiseks on äärmiselt oluline edendada kodanike varustamiseks vajalikke kohalikke võrgustikke;

41.   on seisukohal, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks võetavates meetmetes tuleks panna suuremat rõhku sõidukijuhtide teadlikkuse tõstmisele säästlikest juhtimistehnikatest ja sellest, kuidas uusi tehnoloogiaid kõige paremini ära kasutada;

42.   usub, et kütusesäästuga seotud parema märgistuse ja saasteainete heitkoguseid puudutavate andmete parema esituse abil saavutatav tarbijate suurem teadlikkus aitab vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel(10), ülevaatamist, võttes arvesse käesoleva ajani saavutatud parimaid lahendusi;

43.   tuletab meelde, et autode CO2 heitkoguste vähendamist on kõige lihtsam saavutada ühistranspordisüsteemide ümberkorraldamise teel;

44.   tunnustab juhtivat rolli, mida mängib Fédération Internationale de l'Automobile (FIA) uuendusliku keskkonnatehnoloogia muudatuste esirinnas, mis võimaldavad potentsiaalset süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist ja energiatõhususe parandamist kõigi uute autode puhul;

45.   nõuab tungivalt, et FIA tõhustaks veelgi oma jõupingutusi, et edendada uuenduslikke teedega seotud uuringuid, mis on muu hulgas kavandatud autode energiatõhususe parandamiseks;

46.   tunnistab rolli, mida autosport võib mängida hoiakute ja tarbijate käitumise muutmisel keskkonnasõbraliku tehnoloogia suunas; palub seepärast FIA-l ja teistel, kes on seotud Vormel 1 sarjaga, muuta vastavalt oma eeskirju, et oleks lihtsam kasutada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, nagu biokütused, neljasilindrilised mootorid ja hübriidmootorid;

47.   nõuab, et koostataks uuring eesmärgiga dokumenteerida täiendavad mittetehnilised meetmed, mida on rakendatud süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks ELis;

Maanteetranspordi veelgi ohutumaks muutmine

48.   kiidab heaks komisjoni jõupingutused maanteetranspordis toimuvate õnnetusjuhtumite arvu vähendamiseks, kaasa arvatud uued tähtsad tehnoloogiad; nõuab, et komisjon tagaks, et kõik sõiduki ohutusseadmete nõuded kehtestataks kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõttega, mille suhtes leppis kokku CARS 21 kõrgetasemeline töörühm; rõhutab vajadust ühtse lähenemisviisi järele, mis hõlmab sõidukitehnoloogia täiustamist, infrastruktuurimeetmeid ja koolitust, teavitamist ning jõustamist, et saavutada maanteeohutusega seotud eesmärgid kulutasuval viisil;

49.   tunnustab kiirendavat rolli, mida mängib kõrgema klassi autode turg, kus uued tehnoloogiad võetakse kasutusele esimesena; juhib siiski tähelepanu sellele, et täiendavad turvasüsteemid võivad veelgi suurendada sõiduautode kaalu, põhjustades seetõttu suuremaid süsinikdioksiidi heitkoguseid;

50.   tunneb muret sõidukite kiiruse suurenemisest tingitud negatiivse mõju pärast maanteeohutusele; soovitab sellega seoses rakendada Euroopa Liidus tehnoülevaatuse jõustamise võimaluste uuringu soovitused, mis avaldati mootorsõidukite rahvusvahelise kontrollkomisjoni (International Motor Vehicle Inspection Committee, CITA) poolt 2007. aastal; soovitab toetada ohutu "tuunimise" kampaaniat ning elektrooniliste stabiilsuskontrollisüsteemide (ESC) standardvarustusena paigaldamise järkjärgulist juurutamist nii kiiresti kui võimalik;

51.   kutsub komisjoni üles parandama maanteeohutuse süsteemi nõudega, et liikmesriigid karmistaksid sõiduõppijate koolitamise nõudeid, laiendaksid kohustuslikku koolitust ja kehtestaksid eeskirjad, milles sätestatakse elukutseliste sõidukijuhtide perioodiline jätkuõpe;

52.   kutsub komisjoni üles, et ta viiks läbi väljakuulutatud 2007.–2009. aasta keskkonna hindamise, mis on vajalik liiklusõnnetuste ohvrite arvu vähendamise meetmete jaoks;

53.   palub komisjonil välja töötada süsteem, millega lubatakse sõidukitootjatel sanktsioonideta toota sõidukeid, mis paiskavad õhku täiendavat süsinikdioksiidi, kui need täiendavad heitkogused on tingitud ühenduse tasandil kehtestatud õiguslikult siduvatest ohutusmeetmetest;

54.   ei ole veendunud, et päevased sõidutuled peaksid olema kohustuslikud kogu ELis;

55.   palub komisjonil prioriteetse küsimusena parandada sõidukite piiriülese tehnoülevaatuse korda ja piiriülest rahatrahvide sissenõudmist liikluseeskirjade rikkumise eest teises liikmesriigis;

Võrdsete võimaluste toomine mootorsõidukialastesse kaubandussuhetesse

56.   väidab, et ELi mootorsõidukitööstus on üks kõige konkurentsivõimelisemaid tööstusharusid maailmas; usub siiski, et kõlvatu konkurents ja intellektuaalomandi õiguste rikkumine ohustavad kõnealust positsiooni;

57.   rõhutab WTO tähtsust mootorsõidukitööstuse jaoks järjest üleilmastuvas kaubanduskeskkonnas; peab väga tähtsaks, et käesolevas Doha arenguvooru läbirääkimistes saavutataks mootorsõidukitootjatele võimalikult hea juurdepääs kolmandate riikide turgudele, eelkõige kiiresti arenevate kolmandate riikide potentsiaalselt suurtele turgudele;

58.   rõhutab WTO vaidluste lahendamise mehhanismi olulisust probleemide lahendamisel, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse; tuletab meelde WTOle arutamiseks esitatud vaidlusküsimuste positiivset lahendust Kanada, India ja Indoneesia puhul;

59.   kutsub ettevaatusele komisjoni püüdluste suhtes vaadata põhimõtteliselt läbi kaubanduse kaitsemeetmed; tuletab meelde, et kolmandad riigid võivad mootorsõidukitööstuse suhtes käituda konkurentsivastaselt, ja nõuab tungivalt, et komisjon kaitseks kaubanduse kaitsemeetmete alusfilosoofiat, kaitstes ELi tööstust ebaõiglase käitumise eest;

60.   tuletab meelde, et mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste edukas lõpetamine peaks jääma ELi prioriteediks; toetab siiski komisjoni tahet pidada läbirääkimisi uute kahepoolsete kaubanduskokkulepete osas eelkõige Aasias, et parandada turulepääsu tingimusi; rõhutab, et vabakaubanduslepingute eesmärk peaks alati olema lihtne turulepääs partnerriigi turule; toonitab, et ELi poliitika peab kindlustama ELis ja ELi mittekuuluvates riikides tegutsevate ELi autotootjate konkurentsivõime; on veendunud ELi ja ASEANi, India ja Mercosuri vaheliste kahepoolsete lepingute sõlmimise tähtsuses mootorsõidukitööstusele;

61.   nõuab tungivalt, et komisjon veenduks käimasolevate ELi ja Korea vahelise vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste raames, et Korea kaotab kõik olemasolevad tollitõkked ja tollivälised kaubandustõkked ega loo uusi ning et ta rakendab suuremal määral ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju; nõuab, et komisjon kaaluks ELi imporditollimaksude järkjärgulise kaotamise strateegiat koos kaitsemeetmetega, ja soovitab seepärast, et kõnealune järkjärguline kaotamine oleks seotud tolliväliste kaubandustõkete kaotamisega Korea poolel;

62.   kordab, et Korea on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1958. aasta kokkuleppe ja on seega võtnud enesele kohustuse rakendada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju; nõuab tungivalt, et komisjon rõhutaks seda tulevaste läbirääkimiste käigus ja nõuaks kindlalt kiiret rakendamist; märgib, et vabakaubanduslepingus tuleks igal juhul selgelt sätestada, et Korea peab lubama Korea turule EList imporditud autosid, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardeile;

63.   palub komisjonil hinnata võimalust moodustada autoalane töörühm ning juurutada seoses autosid puudutavate meetmetega vaidluste kiirendatud lahendamise erimenetlus, nagu on sätestatud USA–Korea vabakaubanduslepingus;

64.   rõhutab tiheda partnerluse tähtsust Hiinaga reguleeriva raamistiku väljatöötamisel, mis pakub võrdseid võimalusi; väidab, et intellektuaalomandi õiguste tõhus kaitsmine on kõnealuse partnerluse eelduseks;

65.   tervitab komisjoni nõudmist luua WTO erirühm, tegelemaks lahendamata küsimustega, mis puudutavad imporditud sõidukiosade kohtlemist Hiinas, sest see on komisjoni väitel vastuolus erinevate WTO kokkulepete mitmete artiklitega;

66.   toetab komisjoni pingutusi küsimustes, mis on seotud Hiina õigusliku keskkonnaga, et tagada Hiina turul tegutsevatele ELi ettevõtjatele õiglased eeskirjad ja õiguskindlus;

67.   viitab ELi rehvitööstusele kui olulisele Euroopa mootorsõidukisektori edusse panustajale; palub komisjonil seetõttu lähemalt uurida õigustamatute tehniliste kaubandustõkete teemat, nagu kohalikud tehnilised eeskirjad, millega rehvitööstus puutub kokku peamistel Aasia kiiresti arenevatel turgudel;

Teadus- ja arendustegevus mootorsõidukitööstuses

68.   tunneb julgustust sellest, mida on juba saavutatud ühenduse teadus- ja arendustegevuse rahastamise ja koostööga sellistes programmides nagu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ning i2010; julgustab komisjoni võtma töökavades konkreetsemalt arvesse mootorsõidukitööstuse vajadusi, mis tulenevad tulevastest õigusaktidest või kohustuslikest eesmärkidest;

69.   kutsub komisjoni üles, et ta võtaks enne 2012. aastat vastu mootorsõidukitööstuse teadus- ja arendustegevuse rahastamise olulise ja piisava suurendamise strateegia, pöörates erilist tähelepanu tarnivatele tööstusharudele;

70.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid mootorsõidukitööstuse teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamise sõltuvaks süsinikdioksiidi heitkoguste eesmärkide siduvusest;

71.   rõhutab, et on oluline, et autode kasutamisel linnades leiaks aset nihe; on arvamusel, et lisaks kütusesäästlikumatele autodele on oluline elektriliste linnaautode kasutuselevõtt; nõuab seetõttu vajalike tehnoloogiate uurimis- ja arendustegevuse toetamist;

72.   kutsub kõiki liikmesriike ja ELi institutsioone toetama igati uurimis- ja arendustegevust pöördelise tähtsusega tehnoloogiate vallas (nagu vesinikmootorid, kütuseelemendid või hübriidautod);

73.   rõhutab potentsiaali, mida annab info- ja sidetehnoloogia keskkonnale ja rahvatervisele avalduvate kahjulike mõjude, õnnetuste ja energia raiskamise vältimisel, kui seda kasutatakse kogu ELi ulatuses arukates liikluse kontrolli- ja haldamissüsteemides, mis on välja töötatud liikluse sujuva kulgemise võimaldamiseks; on arvamusel, et liiklusvahendite ja infrastruktuuri vahelise tõhusa side tagamiseks kõikides liikmesriikides peaksid sideseadmed vastama ELi standardile;

74.   on seisukohal, et algatus "Intelligentne auto"(11), programm "Galileo" ja muud vahendid, mis panustavad arukasse transpordisüsteemi, on ülimalt olulised; palub seetõttu komisjonil toetada tugevalt kõnealuseid arenguid;

75.   toetab igati uurimis- ja arendustegevuse jätkamist side- ja infotehnoloogial põhinevate uuenduste valdkonnas; arvab, et algatuse "Intelligentne auto" raames võiks juurutada uusi tehnoloogilisi arendusi, et aidata otstarbekohastada liiklusvooge nii, et liiklus muutuks keskkonnasõbralikumaks, kuna juhtidele tehakse lihtsamaks võtta vastu õige otsus ja valida kiireim tee sihtkohta; kutsub kõiki sidusrühmi, eelkõige liikmesriike, hoolitsema projekti eCall rakendamise eest;

76.   peab arukate transpordisüsteemidega tehtavat tööd mootorsõidukitööstuse edukuse ning selle tootmisharu keskkonnamõju vähendamiseks tehtavate jõupingutuste edu tagatiseks; on seisukohal, et Galileo projekti tuleks võtta eeskujuna ja seetõttu peab prioriteediks olema Galileo rahastamisele lahenduse leidmine konsortsiumisiseselt, kus huvitatud liikmed võtavad kohustusi projekti arendamiseks;

77.   usub, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi üks esimestest teadmis- ja innovaatikakogukondadest peaks pühenduma süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele sõidukitehnoloogias;

Ümberkorralduspoliitika ja edasine areng

78.   peab vajalikuks üldiste tingimuste loomist, et muuta ELi mootorsõidukitööstus jätkusuutlikuks ja võimaldada sellel jääda kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu toetusel tehnoloogilise, ökoloogilise ja sotsiaalse uuendustegevuse eesliinile;

79.   tunnistab, et ELi mootorsõidukitööstuses on nii tootjatel kui tarnijatel kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, mis on ELi mootorsõidukitööstuse kõrges tootlikkuses suurt rolli mänginud tegur;

80.   juhib tähelepanu autotööstuse tähtsusele tööhõive, majanduskasvu, uuendustegevuse ja konkurentsivõime jaoks; usub, et ehkki autotööstus peab läbi tegema olulise muutuse, on samuti vaja kohandada poliitikat tagamaks, et ühenduse õigusaktid ei too endaga kaasa töökohtade arvu vähenemist;

81.   väidab, et ühenduse keskkonna-, teeohutuse ja energiatõhususe alased õigusaktid tähendavad, et töötajatele on vaja pakkuda korralikku haridust ja kutsekoolitust, et neil oleks kergem kohaneda nii tehnilist laadi kui ka eeskirju puudutavate muutustega ja omada samu või paremaid tööhõivealaseid väljavaateid;

82.   kutsub komisjoni üles koordineerima struktuurifondide ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusat kasutamist mootorsõidukitööstuse puhul;

83.   nõuab ühenduse toetuse peatamist ettevõtete puhul, kes, olles liikmesriigist toetust saanud, viivad oma tootmistegevuse teise riiki enne asjaosalise liikmesriigiga sõlmitud lepingute täielikku täitmist;

84.   rõhutab, et tulevikus toimuvate ümberkorralduste osas on ELil ja liikmesriikidel vaja keskenduda ka viisidele, kuidas ümberkorralduste läbiviimisele kaasa aidata ja nende mõjusid leevendada ning töötajatele uusi võimalusi pakkuda;

85.   on seisukohal, et töötajatele kättesaadavaid teabe- ja nõustamiskanaleid ning -mehhanisme tuleb tugevdada nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(12) läbivaatamise abil;

86.   väidab, et töötajatega konsulteerimist ja nende teabe saamise õigust tuleb tugevdada üleeuroopaliselt, et võimaldada neil osaleda varajasemas etapis otsuste tegemisel ja seega leevendada ümberkorraldamise ebasoodsat mõju; osutab sellest tulenevalt eespool nimetatud CARS 21 aruannet käsitlevas komisjoni teatises osutatud ümberkorraldamise alast foorumit käsitleva ettepaneku tähtsusele;

87.   kutsub sotsiaalpartnereid üles rakendama asjakohast poliitikat nende suhtes, keda ohustavad tööstusharu ümberkorraldused;

88.   nõuab töötajate paremat teavitamist ja nendega konsulteerimist tööstuse kohandamisel väljakutsetega, mis tulenevad keskkonnasõbralikumate sõidukite projekteerimisest ja tootmisest;

89.   osutab vajadusele vaadata läbi praegused tootjate ja vahendajate suhted, mille mõju ELi mootorsõidukitööstuse konkurentsivõimele kahjustab tõsiselt paljusid sektori VKEsid; usub, et koostööd teadus- ja arendustegevuse ning tööstuslike strateegiate valdkonnas tuleb toetada stabiilsemalt; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid selleks vastu vajaliku poliitika või looksid eespool nimetatud suhte stabiliseerimiseks ja sellega seotud raskuste ületamiseks vajaliku raamistiku;

90.   juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on Euroopa Investeerimispanga vahendeid süstemaatiliselt ära kasutada, et toetada mootorsõidukisektori VKEsid ja aidata neil saada riskikapitalile juurdepääsu;

o
o   o

91.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0176. (2) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30. (3) Komisjoni tõlgendav teatis teisest liikmesriigist pärit olevate mootorsõidukite registreerimise korra kohta (ELT C 68, 24.3.2007, lk 15). (4) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1. (5) Nõukogu 4. juuni 1974. aasta direktiiv 74/297/EMÜ mootorsõidukite sisustust (roolimehhanismi käitumine kokkupõrke korral) käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 165, 20.6.1974, lk 16). (6) Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiiv 76/115/EMÜ mootorsõidukite turvavööde kinnituspunkte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 24, 30.1.1976, lk 6). (7) Nõukogu 16. oktoobri 1978. aasta direktiiv 78/932/EMÜ mootorsõidukite istmete peatugesid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 325, 20.11.1978, lk 1). (8) EÜT L 350, 28.12.1998, lk. 58. (9) EÜT L 269, 21.10.2000, lk. 34. (10) EÜT L 12, 18.1.2000, lk. 16. (11) KOM(2006)0059. (12) ELT L 254, 30.9.1994, lk 64.

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta resolutsioon piiriülese maksustamise kohta kahjumi korral (2007/2144(INI))

P6_TA(2008)0008 A6-0481/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" (KOM(2006)0824);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse" (KOM(2005)0532);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohus) asjakohast kohtupraktikat, eriti otsuseid kohtuasjades C-250/95 Futura Participations SA ja Singer v Administration des contributions(1) ja C-141/99 AMID v Belgia(2), ühendatud kohtuasjades C-397/98 ja C-410/98 Metallgesellschaft Ltd jt v Commissioners of Inland Revenue and Her Majesty's Attorney General(3) ning kohtuasjades C-446/03 Marks & Spencer plc v David Halsey (Her Majesty's Inspector of Taxes)(4) ja C-231/05 Oy AA(5);

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(6);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus: ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas(7);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse majanduskasvu ja tööhõive parandamise ning ELi ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamise kava rakendamine: Jätkuv edu 2006. aastal ja järgmised sammud kavandatava ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomise suunas" (CCCTB) (KOM(2007)0223);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2007. aasta resolutsiooni ühtse turu läbivaatamise kohta: tõkete ja ebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil(8);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6-0481/2007),

A.   arvestades, et liikmesriikide maksusüsteemide puhul tuleb üha enam arvesse võtta majanduse globaliseerumist ning süsteemid tuleb kohandada siseturu eeskirjade ja toimimisega, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid majanduskasvu ja konkurentsivõime osas;

B.   arvestades, et majanduse globaliseerumise tõttu on maksukonkurents suurenenud ning sel põhjusel on ettevõtete tulumaksu keskmine määr tööstusriikides viimase 30 aasta jooksul oluliselt langenud;

C.   arvestades, et pärast Euroopa Liidu viimast laienemist on maksumäärade langetamine kiirenenud ning arvestades, et liikmesriikides on selge suundumus kehtestada erilisi maksuskeeme, millega meelitatakse ligi eelkõige mobiilseid ettevõtteid;

D.   arvestades, et 27 erineva maksusüsteemi samaaegne toimimine Euroopa Liidus kujutab endast pidurdavat asjaolu siseturu sujuvale toimimisele, põhjustab olulisi lisakulusid piiriüleses kaubanduses ja äritegevuses seoses halduse ja nõuetest kinnipidamisega, takistab ettevõtete ümberstruktureerimist ja põhjustab topeltmaksustamise juhtumeid;

E.   arvestades, et ettevõtetele kehtestatud erinevate riiklike maksuseaduste ühtlustamise kulude vähendamine, eeskirjade läbipaistvus, piiriülest tegevust takistavate maksutõkete kaotamine ja võrdsete võimaluste loomine siseturul tegutsevatele ELi ettevõtjatele võib dünaamilise ettevõtluskeskkonna tekkimise kaudu tuua majanduslikku kasu kogu ELi ulatuses;

F.   arvestades, et asjakohane maksustamisalane koordineerimine ELi tasandil, mille puhul ei ole tegemist maksumäärade ühtlustamise püüdega, võib aidata vältida konkurentsi moonutamist ja luua eeliseid, mida saavad jagada ettevõtjad, nende töötajad, tarbijad, liikmesriigid ja kodanikud;

G.   arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik liikmesriikide fiskaalpoliitilisi meetmeid suuremal määral koordineerida;

H.   arvestades, et tavapäraselt on liikmesriigid püüdnud oma maksusüsteeme koordineerida kahepoolsete maksulepingute laiaulatusliku võrgustiku abil, mis ei hõlma aga täielikult selliseid küsimusi nagu kahjumi piiriülene mahaarvamine; arvestades, et Euroopa Liidus ei ole kahepoolne lähenemisviis kuigi tõhus ega aita saavutada nii suurt kooskõlastatust kui mitmepoolne ja koordineeritud lähenemisviis; arvestades, et ELi ühine lähenemisviis ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasile (näiteks CCCTB ettepanek) on kõige asjakohasem lahendus kahjumi ja kasumi piiriüleseks tasaarvestamiseks siseturul ning see toob kaasa suurema läbipaistvuse, rohkem investeeringuid ja suurema konkurentsivõime;

I.   arvestades, et liikmesriigid rakendavad maksukergenduse andmisel filiaalide, tütarettevõtete ja kontsernide üksuste kahjumi korral erinevaid eeskirju, mis toob kaasa majandusotsuste ja investeerimispoliitika moonutamise siseturul, mis omakorda mõjutab nende asjakohaseid pikaajalisi tööstusstrateegiaid ja maksutulusid;

J.   arvestades, et peaaegu kõik maksusüsteemid Euroopa Liidus käsitlevad kasumit ja kahjumit asümmeetriliselt, st kasum maksustatakse aastal, mil see teeniti, aga kahjumi korral ei tagastata äriühingule kahjumi maksuväärtust automaatselt ajal, mil kahjum saadi; arvestades, et Euroopa Kohtu viimase aja kohtupraktikas ei ole kõnealust ajalist faktorit ja selle olulisust seoses kasvavate piiriüleste investeeringutega Euroopa Liidus piisaval määral analüüsitud;

K.   arvestades, piiriüleste maksukergenduste süsteemi rakendamine et kahjumi korral tähendaks teatavates liikmesriikides loobumist ettevõtete tulumaksust laekuvatest tuludest ilma kindla õigusliku tagatiseta;

L.   arvestades, et riigisiseste filiaalide kahjum võetakse emaettevõtte puhastulemis automaatselt arvesse, kuid olukord on vähem selgepiiriline välisfiliaalide ning kontserni riigisiseste ja väljaspool riiki tegutsevate liikmete saadud kahjumi korral;

M.   arvestades, et kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine takistab mõnele turule sisenemist, soosides sellega ettevõtteid, kelle asukoht on suurtes liikmesriikides, mille sisemaine turg on piisavalt suur, et aidata pehmendada võimaliku kahjumi mõju;

N.   arvestades, et kirjeldatud tingimustel satuvad halvemasse olukorda väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on vähem võimalik piiriüleseid investeeringuid teha kahjumi piiriülese mahaarvamisega seotud ebakindluse ja tegevuse alustamisega sageli kaasneva kahjumi tõttu,

1.   väljendab sügavat muret negatiivse mõju pärast, mida avaldavad siseturu toimimisele piiriülese kahjumi suhtes kohaldatava korra erinevused liikmesriikides;

2.   märgib, et kõik asutamisvabadust piiravad meetmed on vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 43 ja seega peaks nende kõrvaldamine olema eesmärgistatud tegevuse peamine eesmärk; tuletab meelde, et ettevõtete erineva maksustamisega kaasnevad takistused erinevate riikide turgudele sisenemisel ja siseturu tõrgeteta toimimisel, moonutatakse konkurentsi ning takistatakse võrdsete võimaluste säilitamist ELi tasandil tegutsevatele ettevõtjatele ja seega tuleb selle küsimusega sellega seoses tegeleda;

3.   on seisukohal, et sihtmeetmed, mida ELi tasandil piiriülese kahjumi maksudest mahaarvamise osas võetakse, võivad osutuda siseturu toimimise seisukohast väga kasulikeks;

4.   väljendab toetust komisjoni teatisele "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" kui olulisele sammule antud olukorrale lahenduse leidmise suunas ning nõuab ajastuse ja lahenduste asjakohast kooskõlastamist liikmesriikide vahel;

5.   rõhutab, et kõiki kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlevaid eesmärgistatud meetmeid tuleks määratleda ja rakendada liikmesriikide mitmepoolse ühise lähenemisviisi ja kooskõlastatud tegevuse alusel, et tagada siseturu sidus areng; tuletab meelde, et sellised eesmärgistatud meetmed on ajutine lahendus, kuni võetakse vastu CCCTB; on seisukohal, et CCCTB on kõikehõlmav pikaajaline lahendus kahjumi ja kasumi piiriülese tasaarvestamisega seotud maksutõkete puhul, samuti siirdehindade ja piiriüleste ühinemiste ja omandamiste ja ümberkorraldustegevuse puhul ning sellega tagatakse õiglane konkurent siseturul;

6.   tõstab esile asjaolu, et osa liikmesriike kohaldavad topeltmaksustamise kaotamiseks erinevaid meetodeid, võttes seejuures arvesse kas välismaal makstud makse (krediidimeetod) või ei arvesta nad välismaal saadud tulu maksubaasi määramisel (vabastusmeetod); märgib, et ainult osa liikmesriike, kes kohaldavad vabastusmeetodit, ei anna maksukergendust välisfiliaalide kahjumi pealt;

7.   juhib tähelepanu asjaolule, et nende juhtumite korral, mille puhul peakorteril ei ole lubatud tasaarvestada oma kasumit alaliste esinduste kahjumiga, käsitletakse kahjumit erinevalt ainult riigisisese olukorraga võrreldes, millega piiratakse asutamisvabadust;

8.   arvab, et esmatähtsad peaksid olema mitmes liikmesriigis tegutsevate kontsernide huve arvestavad meetmed, kuna just nende kontsernide suhtes kohaldatakse erinevat piiriülest maksustamist kahjumi korral, võrreldes ühes liikmesriigis tegutsevate kontsernidega;

9.   on seisukohal, et siseriiklike süsteemide erinevusest tulenevad moonutused kahjustavad väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid eelkõige võimalike konkurentidega võrreldes, ning palub seepärast komisjonil võtta selles osas erimeetmeid;

10.   tuletab meelde, et on vaid üksikuid tütarettevõtete ja emaettevõtete (kontsernide) vahel sõlmitud kahjumi piiriülest mahaarvamist puudutavad üldiseid kokkuleppeid ja seetõttu ei võeta kahjumit kontsernisisesest automaatselt arvesse, nagu seda tehakse ettevõttesisese kahjumi korral;

11.   tõstab esile asjaolu, et enamus liikmesriike võimaldavad kontsernidele kahjumi riigisisest mahaarvamist, käsitledes neid seejuures faktiliselt ühe üksusena, kuid vaid üksikud liikmesriigid on kehtestanud sellise korra piiriüleste olukordade puhul; tuletab meelde, et kontsernidele kehtestatud kahjumi piiriülese mahaarvamise korra puudumine võib moonutada investeerimisotsuseid, seda nii asukoha kui ka õigusliku vormi (filiaal või tütarettevõtja) valiku osas;

12.   tunnistab, et lihtsalt siseriiklikult rakendatava korra laiendamine piiriülestele olukordadele on erineva maksubaasi puhul keeruline;

13.   nõuab tungivalt, et tunnistataks kahjumi piiriülese mahaarvamise olulisust, kuigi kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlev skeem tuleb veel üksikasjalikult välja töötada; soovitab, et tuleks vastu võtta otsus, kas kahjumi piiriülene mahaarvamine peaks piirduma tütarettevõtetega nende emaettevõtte suhtes või vastupidi ning seetõttu tuleks põhjalikult hinnata sellise skeemi mõju eelarvele, mille kohaselt võimaldatakse tasaarvestada tütarettevõtete kasumit emaettevõtte kahjumiga;

14.   leiab, et Euroopa Kohtu poolt Marks & Spenceri kohtuasjas tehtud otsus on järeleandmine liikmesriikide õigusele säilitada oma maksusüsteemid, eriti seoses maksudest hoidumise aspektiga;

15.   märgib, et Euroopa Kohtu poolt Oy AA kohtuasjas tehtud otsus näitab, et erinevate riikide maksusüsteemide raames käsitletakse kahjumit erinevalt ja seetõttu on ebaselge, kas kahjumit saab kõikide piiriüleste olukordade puhul kontsernisiseselt konsolideerida isegi siis, kui tegemist on lõpliku kahjumiga, mille tulemuseks võib olla moonutava olukorra tekkimine, nagu toodi esile ka Marks & Spenceri kohtuasjas;

16.   on arvamusel, et kontserne tuleks kohelda võimalikult samaväärselt sõltumata sellest kas nad tegutsevad mitmes või ainult ühes liikmesriigis; rõhutab, et olukordades, mis puudutavad väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi piiriülest mahaarvamist, tuleb vältida emaettevõtte topeltmaksustamist ja et maksustamist puudutav pädevus tuleb liikmesriikide vahel õiglaselt jagada, kahjumit ei tohi tasaarvestada kaks korda ja maksudest hoidumist tuleb vältida;

17.   on arvamusel, et kasulik oleks alustada arutelu kontsernide määratluse ja tunnusjoonte üle ELis, võttes arvesse, et on olemas ühiseid Euroopa äriasutusi, nagu Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kuid kavatsus ei ole siiski piirata kahjumi piiriülese mahaarvamise meetmete kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks ainult selliseid asutusi;

18.   kordab, kui oluline on määratleda kontserni mõiste, et hoida ära äriühingute oportunistlik kasumite ja kahjumite jagamine ELi liikmesriikide vahel; arvab, et kontserni määratlemiseks võiks olla kasulik teha kindlaks ettevõtte teatavad olulised tunnused, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides);

19.   tervitab komisjoni poolt teatises "Piiriülene maksustamine kahjumi korral" välja pakutud kolme võimalust; toetab eesmärgistatud meetmete võtmist, mis võimaldaksid väljaspool riiki tegutsevate tütarettevõtete kahjumi tõhusat ja kohest mahaarvamist (igal aastal, mitte ainult lõpliku kahjumi korral nagu Marks & Spenceri kohtuasjas), mida võetakse hiljem pärast tütarettevõtte kasumisse jõudmist taas arvesse, suurendades vastavalt maksukoormust emaettevõtte tasandil;

20.   soovitab selleks, et neid ettepanekuid saaks rakendada viisil, mis hoiaks ära maksudest kõrvalehoidmise, kaaluda võimalust luua automaatne teabevahetussüsteem (sarnaselt käibemaksualasele teabevahetusüsteemile), et liikmesriigid saaksid kontrollida, kas teistes liikmesriikides olevate tütarettevõtete deklareeritud maksubaas on negatiivne;

21.   kutsub siiski komisjoni tungivalt üles edasi uurima, kas on võimalik kehtestada konsolideeritud tulumaksubaas ettevõtete majandustegevusele, mis hõlmab kogu ELi;

22.   märgib, et eriti oluline on edaspidi analüüsida, kui suures ulatuses võiks kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlev skeem soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülest majandustegevust;

23.   rõhutab asjaolu, et üksikute liikmesriikide poolt võetud eesmärgistatud meetmed seoses piiriülese maksustamisega kahjumi korral ei lahenda üksi konkurentsi moonutamise ja suure täitmiskulu probleemi siseturul tegutsevate ELi ettevõtjate puhul, mis on tingitud 27 erineva maksusüsteemi käigus hoidmisest;

24.   rõhutab, et liikmesriigid peavad võtma ettevõtte- või kontsernisisese kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitlevaid eesmärgistatud meetmeid kooskõlastatult; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad maksuküsimusi omavahel rohkem kooskõlastama ning kutsub komisjoni üles täitma ennetavat rolli;

25.   toetab komisjoni pingutusi kogu Euroopat hõlmava ja ühtse CCCTB loomiseks; märgib, et CCCTB toob endaga kaasa suurema läbipaistvuse ja tõhususe, sest pärast selle kehtestamist kehtivad ettevõtetele samad reeglid nii kodu- kui ka välismaal, luues võrdsed võimalused ja tõstes ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piiriülese kaubanduse ja investeeringute mahtu, luues nõnda tingimused, mis aitavad siseturu eeliseid täielikult ära kasutada investeeringuid ja majanduskasvu silmas pidades, ning vähendada oluliselt halduskoormust ja täitmiskulusid ning maksudest hoidumise ja pettuse võimalusi;

26.   viitab asjaolule, et CCCTB sisaldab maksubaasi puudutavaid ühiseeskirju ega mõjuta kuidagi liikmesriikide vabadust jätkata ka tulevikus enda maksumäärade kehtestamist;

27.   kiidab heaks komisjoni kavatsuse alustada CCCTB rakendamist ka tõhustatud koostöö raames; rõhutab, et see on siiski paremuselt teine lahendus, sest kogu ELi hõlmava üldise süsteemi puudumisel ei pääse läbipaistvuse ja madalamate halduskulude eelised täielikult mõjule;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EKL 1997, lk I-2471. (2) EKL 2000, lk I-11619. (3) EKL 2001, lk I-1727. (4) EKL 2005, lk I-10837. (5) 18. juuli 2007. aasta otsus. (6) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. (7) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 229. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0367.

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta resolutsioon ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012 (2007/2146(INI))

P6_TA(2008)0009 A6-0518/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012" (KOM(2007)0062) ning sellega kaasnevaid komisjoni talituste töödokumente (SEK(2007)0214), (SEK(2007)0215) ja (SEK(2007)0216);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 2, 136, 137, 138, 139, 140, 143 ja 152;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1), eelkõige selle artikleid 27, 31 ja 32;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone ning soovitusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta(2) (raamdirektiiv) ja selle üksikdirektiive;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta direktiivi 2007/30/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilise rakendamise aruandeid(4);

–   võttes arvesse eesistujariigi järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumist;

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2002. aasta resolutsiooni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2002–2006(5);

–   võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni töötervishoiu ja tööohutuse edendamise kohta(6);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel(7);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(8);

–   võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta(9);

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta deklaratsiooni C-hepatiidi kohta(10);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0518/2007),

A.   arvestades, et on olemas positiivne seos töötervishoiu- ja tööohutusnõuete kvaliteedi ning finantstulemuste vahel üldise tulemuslikkuse, töölt puudumiste, kaadrivoolavuse taseme, töötajate motivatsiooni, ettevõtte parema maine ja tootlikkuse osas;

B.   arvestades, et kõige konkurentsivõimelisematel majandustel on kõige paremad töötervishoiu- ja tööohutusalased näitajad ning et tervise ja ohutuse tugeval kaitsel on positiivne mõju riigi rahandusele sotsiaalkindlustuse väljamaksete kokkuhoiu ja suurema tootlikkuse näol; arvestades, et tervise ja ohutuse kaitse ei aita kaasa mitte ainult töötajate tootlikkusele, tulemuslikkusele ja heaolule, vaid selle tulemuseks on ka kokkuhoid majanduse ja ühiskonna jaoks tervikuna;

C.   arvestades, et töötajate paremaks kaitsmiseks on vaja rohkem teadusuuringuid, mis käsitlevad mõnede tööalaste tegevuste pikaajalist mõju tervisele, kuna mõned haigused ilmnevad alles mitu aastat pärast seda põhjustava tegevuse läbiviimist;

D.   arvestades, et on murettekitav, et tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtumite arvu vähendamine ei ole ühtlaselt jaotunud, kuna teatavatel töötajate kategooriatel (nt võõrtöötajad, ebakindlate lepingutega töötajad, naised, noored ja vanemaealised töötajad), teatavatel äriühingutel (eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning mikroettevõtted), teatavates tegevusvaldkondades (eelkõige ehitus, kalandus, põllumajandus ja transport) ning teatavates liikmesriikides on tööõnnetuste ja kutsehaiguste näitajad palju kõrgemad kui ELi keskmine;

E.   arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitsemeetmed peaksid järjepidevalt moodustama ettevõtluskultuuri osa, ning arvestades, et see kultuur peaks käima käsikäes töötajate ja juhtide elukestva koolitusega;

F.   arvestades, et ettevõtetes järjepidevalt rakendatav töötervishoiu ja tööohutuse kaitse kultuur võib aidata tervishoiu ja tööohutuse menetluste rakendamisele mittebürokraatlikul viisil ja tagada nõnda tõhusa tervishoiu ja tööohutuse kaitse;

G.   arvestades, et töötajate tervise ja ohutuse kaitse kõrge taseme jaoks on üliolulised puhkeperioodid;

H.   arvestades, et ILO hinnangul suri ELis 2006. aastal umbes 167 000 inimest tööõnnetuste või tööga seotud haiguste tagajärjel, ja arvestades, et komisjoni teatises töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamise kohta toodud hinnangu järgi kannatab igal aastal ligikaudu 300 000 töötajat erineva astmega alalise puude all;

I.   arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse tõeline strateegia peaks tuginema järgmiste vahendite õigele vahekorrale: kõikide piisav teadlikkus, kindla suunitlusega haridus ja koolitus, piisavad ennetusteenused ja -kampaaniad, töötajate sotsiaalne dialoog ja kaasatus, piisavad õigusaktid ja rakendamine, eritähelepanu konkreetsetele inimrühmadele, tegevusvaldkondadele ja ettevõtete tüüpidele, tulemuslik kontroll ning tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused;

J.   arvestades, et vananevad töötajad peaksid säilitama tervise, töövõime ja tööalase konkurentsivõime võimalikult kauaks ja et vastavalt tuleks võtta meetmeid;

K.   arvestades, et kontroll mängib tähtsat rolli kehtivate õigusaktide jõustamises ja seega töökohal ekspluateerimise ärahoidmises, aidates nõnda edendada inimväärse töö kontseptsiooni; arvestades, et inspektoreid tuleb toetada tihedama koostöö ja teabevahetuse abil liikmesriikide inspektorite vahel;

L.   arvestades, et riski hindamist ettevõtete tasandil ei saa pidada ühekordseks tegevuseks, vaid seda tuleb läbi viia korrapäraselt ning kohandada vastavalt uutele oludele ja/või riskidele; arvestades, et riski hindamise teostamata jätmine või selle mitteasjakohane teostamine on seadusevastane ning üks tööõnnetuste ja kutsehaiguste peamisi põhjuseid;

M.   arvestades, et puuduvad statistilised andmed tulekahjude negatiivse mõju kohta töötervishoiule ja tööohutusele;

N.   arvestades, et tervishoiutöötajatel on oht nakatuda rohkem kui kahekümnesse eluohtlikku viirusesse, sealhulgas B-hepatiit, C-hepatiit ning HIV/AIDS;

O.   arvestades, et Lissaboni strateegia üks eesmärke on saavutada 2010. aastaks 70 %-line üldine tööhõive määr ja 60 %-line tööhõive määr naiste hulgas ning 50 %-line tööhõive määr vanemate töötajate hulgas, ja arvestades, et kroonilisi haigusi ja pikaajalisi haigusi põdevad töötajad tihti tööle ei naase, olgugi et neid peetakse võimeliseks seda tegema, ja et need, kes tööle naasevad, seisavad tihti silmitsi mitmete diskrimineerimise vormidega, nagu näiteks vähenenud sissetulekud, ja arvestades, et see kehtib eriti vähktõvega patsientide puhul, kuna kõige hiljutisemad uuringud näitavad, et üks viiendik endistest rinnavähiga patsientidest tööle ei naase, kuigi nad oleksid võimelised seda tegema;

P.   arvestades, et naisi töötab nn mustal tööturul kindlustuseta rohkem kui mehi ning et see on asjaolu, millel on vältimatud tagajärjed tervishoiu- ja ohutustingimustele, mille alusel nad töötavad;

Q.   arvestades, et naised ja mehed ei moodusta homogeenset rühma ja seetõttu peavad töötervishoiu ja tööohutuse parandamise strateegiad ja meetmed olema täpselt kohandatud konkreetsetele töökohtadele, võttes arvesse tõsiasja, et mõnedel teguritel võib olla erinev mõju naistele ja meestele,

1.   tervitab komisjoni ambitsioonikat eesmärki vähendada tööõnnetusi kogu ELis keskmiselt 25 % võrra; tunnistab, et kõnealune arv võib riigiti erinevate lähtepunktide tõttu erineda, kuid on seisukohal, et siiski on oluline omada selgeid ja hästisuunatud meetmeid koos ajakava ja finantskohustustega, mida saab seejärel mõõta ja hinnata; selliste meetmete, ajakava ja kohustuste puudumisel kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile strateegia aastateks 2007-2012 keskel aruanne oma edusammude kohta;

2.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse ebavõrdsust mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka üksikute liikmesriikide sees, ning pühenduda selle vähendamisele;

3.   märgib komisjoni ettepanekuid kasutada mittesiduvaid vahendeid, kui siduvad seadused ei ole võimalikud või sobivad, võimaldades liikmesriikidele paindlikkust selliste lahenduste leidmiseks, mis annavad nende konkreetsetes oludes parimaid tervise ja ohutusega seotud tulemusi;

4.   tunneb heameelt komisjoni suurema rõhuasetuse üle õigusaktide lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele, ning märgib, et samas kui lihtsustamine toob kodanikele suuremat kasu, aitab see nii tööandjatel kui ka töövõtjatel keskenduda tervishoiu ning ohutuse paremale korraldamisele, et tagada paremad tulemused; on arvamusel, et on ülimalt tähtis, et selline lihtsustamine ei vähendaks mingil viisil töötajatele pakutava kaitse taset;

5.   kutsub komisjoni üles andma oma strateegias prioriteet nendele tegevustele ja/või tootmisharudele, millega kaasnevad erilised ohud, nagu näiteks metallitöötlus, ehitus, elekter või metsandus;

6.   kutsub komisjoni üles kaasama kõnealusesse protsessi tihedamalt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning eelkõige paluma agentuuri esitada hinnang selle kohta, millistes tootmisharudes on kõige suurem tööõnnetuste ja kutsehaiguste oht ning kuidas sellisele ohule tõhusalt vastu seista;

7.   peab komisjoni jõulist keskendumist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamisele nende tervishoiu- ja ohutusalaste kohustuste täitmisel suurepäraseks ja toetab täielikult komisjoni lähenemisviisi;

8.   avaldab kahetsust, et komisjoni teatis ei avalda arvamust kutsehaiguste vähendamisega seotud eesmärkide kohta, kuid mõistab kutsehaiguste mõõtmise raskust; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama üle olemasolevate statistiliste menetluste kasutust ja rakendust, et kutsehaiguseid, eriti tööst põhjustatud vähkkasvajaid, õigesti tuvastada ja mõõta, selleks et seada eesmärgid nende vähendamiseks; teeb ettepaneku, et komisjon kaaluks võimalust asendada komisjoni soovitus 2003/670/EÜ kutsehaiguste Euroopa kava kohta(11) direktiiviga;

9.   rõhutab vajadust arvestada soolist võrdõiguslikkust töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste käsitlemisel ning tervitab komisjoni algatust, mis nõuab ainuomaste, soolisi iseärasusi arvestavate mõju hindamise meetodite ettevalmistamist töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas; kritiseerib komisjoni siiski, et see ei ole soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist piisavalt arvesse võtnud ei oma teatistes ega ka ühenduse strateegia aastateks 2007-2012 eesmärkides ega oma mõjuhinnangutes;

10.   palub komisjonil hinnata sooliselt eristatud statistika kättesaadavust tööga seotud surmaga lõppenud ja surmaga mittelõppenud haiguste kohta ühenduse tasandil;

11.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid olemasolevaid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid direktiive praegusest sootundlikumalt ning rakendaksid nendes direktiivides sätestatud soolist mõjuhinnangut;

12.   rõhutab, et töötajate taastusravi ja taasintegreerimine pärast halba tervislikku seisundit või tööõnnetust on ülioluline, ja tervitab erilise tähelepanu pööramist riiklikes strateegiates nõutud taastusravile ja taasintegreerimisele; on seisukohal, et on oluline, et valitsused tagaksid oma tervishoiu ja ohutuse alastes strateegiates kohustuse säilitada töökoht (koolituse, ülesannete ümberjaotamise jne kaudu) inimestele, kes on olnud tööea jooksul füüsiliselt või vaimselt haiged;

13.   kutsub komisjoni üles koguma rohkem arvandmeid ja andmeid töötajate kohta, kes põevad kroonilisi haigusi, ja analüüsima nende töötingimusi ning koostama harta vähkkasvajat ja teisi kroonilisi haigusi põdevate patsientide õiguste kaitsmiseks töökohal, nõudmaks ettevõtetelt, et nad võimaldaksid patsientidel jätkata ravi ajal töötamist töökohal ja pärast ravi lõppu tööturule naasta;

14.   väljendab sügavat muret seoses sellega, et ajutiste ja lühiajaliste lepingutega ning madala kvalifikatsiooniga töötajate hulgas on õnnetuste arv ülemäära kõrge – mõnedes liikmesriikides vähemalt kahekordne alaliste töötajatega võrreldes, tunnistades samal ajal seost kõnealuste töötajate kategooriate ja nende tööhõive vahel suurema ohuga tootmisharudes, nagu näiteks ehitus; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/383/EMÜ (millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks)(12) kehtestatakse üldreegel, mis näeb ette, et ajutistel töötajatel on muude töötajatega võrdväärsed töötervishoiuga seotud õigused, samas kui selles ei sätestata konkreetseid mehhanisme, millega tagada nimetatud põhimõtte järgimine tegelikkuses; kutsub komisjoni üles nimetatud puudustega kiiresti tegelema;

15.   samuti märgib ebatüüpiliste töölepingute järjest suurenevat arvu ning rõhutab, et nende tingimused ei tohi ohustada töötajate ja töövõtjate tervist ja ohutust;

16.   palub võtta meetmeid naiste töötervishoiu ja tööohutusega seotud õiguste jälgimiseks ebatüüpilistel töökohtadel, näiteks haigete isikute koduste hooldajate puhul;

17.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma täiel määral arvesse demograafiliste muutuste mõju töötervishoiule ja tööohutusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike eelkõige tugevdama ennetusmeetmeid ja võtma vastu meetmeid, mille eesmärk on füüsiliste hädade kompenseerimine, nimelt ergonoomika ja töökoha disaini ning meetmete ja stiimulite kaudu, mis on kujundatud vananevate töötajate motivatsiooni, suutlikkuse ja tervise säilitamiseks;

18.   võtab teadmiseks teaduslikult tõestatud seose kasvava tööstressi ja sellega kaasnevate haiguste, eelkõige krooniliste haiguste, südame-veresoonkonna haiguste ning luu- ja lihaskonna haiguste vahel;

19.   on seisukohal, et ülimalt tähtis on tagada töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate olemasolevate õigusaktide parem kohaldamine, ja kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles kasutama selle saavutamiseks kõiki kättesaadavaid vahendeid; kaalutavad meetmed peaksid sisaldama:

20.   on seisukohal, et komisjonil on tõsine puudus vahenditest töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide tõhusa ülevõtmise ja rakendamise nõuetekohaseks kontrollimiseks; on seisukohal, et komisjon peaks kasutama ära kõik tema käsutuses olevad vahendid, kaasa arvatud rikkumismenetluste kasutamine;

21.   märgib, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitset tuleks kohaldada võrdselt kõikide töötajate suhtes Euroopa Liidus, et see kaitse rajaneb lõppkokkuvõttes põhiõigusel füüsilisele puutumatusele, ja et loobumine töötervishoiu ja tööohutuse alastest õigusaktidest seab ohtu töötajate tervise ja võrdsed võimalused ning võib vallandada langeva trendi sellise kaitse suhtes;

22.   palub komisjonil pühenduda töötervishoiu ja tööohutuse mõjuhindamisele samasugusel määral, nagu seda on tehtud keskkonnamõju hindamise osas;

23.   peab tööinspektsioone tervise- ja ohutusalaste õigusaktide rakendamise oluliseks osaks;

24.   tunnistab, et ennetustöö on keskse tähtsusega, ja kutsub komisjoni üles oma strateegias:

25.   rõhutab, kui tähtis on liikmesriikidel tagada, et juurdepääs töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatele tehnilistele dokumentidele ning normidele riiklikul tasandil oleks tasuta;

26.   avaldab heameelt komisjoni teatises sisalduvate haridust ja koolitust käsitlevate ettepanekute üle ja peab seda keskseks teguriks ennetuskultuuri väljaarendamisel, ning on seisukohal, et see peaks tulevikus olema jätkuv ja pidev protsess, mida kohandatakse vastavalt uuele tehnoloogilisele olukorrale töökohal ning mis kehtib ka nende töötajate suhtes, kes naasevad tööjõu hulka pärast haigust või perekonna eest hoolitsemisega seotud kohustustest tingitud tööalase karjääri katkestusi;

27.   on seisukohal, et töötajatele ning töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna esindajatele tuleks pakkuda kutsealast erikoolitust ja -ümberõpet töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu alltöövõtule, ajutisele tööle, naistele ja võõrtöötajatele; on seisukohal, et sellega seoses tuleb jätkuvalt kasutada riiklikke ja ELi vahendeid;

28.   on seisukohal, et tööandjatele tuleks teha kohustuseks korraldada tervisekontroll täistööajaga ja osalise tööajaga töötajatele;

29.   kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral olemasolevaid ühenduse vahendeid (eriti Euroopa Sotsiaalfond) küsimuste puhul, mis on seotud tervise ja ohutusega (ennetus ning ennetuskultuuri arendamine, teadlikkuse tõstmine, elukestev õpe, tööõnnetuse tõttu kannatanud või kutsehaigust põdenud töötajate rehabilitatsioon ja taasintegreerimine) ja mis on eelkõige suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; kutsub komisjoni üles eraldama kutsehaiguste alastele teadusuuringutele teisi ühenduse vahendeid (nt seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi vahendid) ja riiklikke vahendeid;

30.   arvestades suuremaid ohtusid, mis avalduvad töötajatele mäe-, metalli-, raua- ja terasetööstuses ning laevaehituses, peab vajalikuks, et liikmesriigid ja komisjon eraldaksid piisavad vahendid töötervishoiu ja tööohutuse kaitse tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks;

31.   palub liikmesriike ja komisjoni tagada süsteemne sootundlik lähenemine töötervishoiu ja tööohutuse ennetustööks riiklikke ja ühenduse strateegiaid välja töötades ning kogudes statistilisi andmeid, viies läbi küsitlusi ja teadusuuringuid töötervishoiu ja tööohutuse kohta; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kasutama rahastamisvõimalusi, mida pakutakse sellega seoses programmi PROGRESS raames, eelkõige selle soolist võrdõiguslikkust käsitleva temaatilise osa raames;

32.   kutsub liikmesriike üles hindama rahaliste stiimulite vastuvõtmist tervishoiu ja ohutuse edendamiseks, eriti maksude tagasimaksmisi või turvaliste ettevõtete ning tervishoiu- ja ohutussertifikaadiga ettevõtete eelistamist pakkumiskutsetes, "allahindlus kaebuste puudumisel" süsteemi kehtestamist kindlustuspoliisides ja sotsiaalkindlustusmaksetes ja rahalisi stiimuleid vananenud või ohtlike seadmete väljavahetamiseks;

33.   lisaks soovitab liikmesriikidel kaaluda võimalust lisada riigihankelepingutesse teatavad tervishoiu- ja ohutusstandardid;

34.   arvestades pidevalt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike muutustega, mis mõjutavad ja muudavad ka tööturgu, kutsub komisjoni üles edendama head tööhõivepoliitikat ja korralikke töötingimusi ning ergutama tööandjaid edendama töökohas tervislikke eluviise, viies läbi töötervishoiu edenduskampaaniaid, keelustades töökohas suitsetamise ja toetades skeeme, millega aidatakse suitsetavatel töötajatel suitsetamist lõpetada, ning tagama vastutustundlikkuse ja poliitilise kooskõla ka teiste valdkondadega, eelkõige rahvatervisega;

35.   kutsub komisjoni üles algatama nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ (rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta)(13) läbivaatamine;

36.   on seisukohal, et asbestiga kokkupuutest tingitud terviseprobleemid on hästi tuntud ja et asbesti käsitlev Euroopa määrus on kohane; rõhutab, et prognooside kohaselt on asbesti põhjustatud haiguste levik Euroopas paljudel eelseisvatel aastatel väga suur; kutsub seepärast komisjoni üles korraldama kuulamine teemal, kuidas lahendada tohutuid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid probleeme, mis on seotud olemasoleva asbestiga hoonetes ja teistes struktuurides, nagu näiteks laevad, rongid ja masinad; kutsub samuti liikmesriike üles koostama riiklikke tegevuskavu asbesti järkjärguliseks kõrvaldamiseks, mis sisaldab ka kohustust kaardistada asbest hoonetes ja tagada asbesti ohutu kõrvaldamine;

37.   avaldab kahetsust selle üle, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest ja konkreetsetest nõudmistest ei ole komisjon ikka veel esitanud direktiivi 2000/54/EÜ muudatusettepanekuid, et käsitleda nõelte ning teravate ja torkivate meditsiinivahenditega töötamisest tervishoiutöötajatele tulenevaid tõsiseid ohtusid; kutsub komisjoni üles kiirendama mõjuhinnangu valmimist pakkumismenetluse 2007/S 139-171103 kaudu ning kutsub üles võtma vastu kohased muudatused vastavalt Euroopa Parlamendi ülalnimetatud resolutsioonile (Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel) vastu veel enne, kui 2009. aasta keskel lõpeb komisjoni ametiaeg; kutsub komisjoni üles rakendama asjakohaseid ennetus- ja läbivaatusmeetmeid, et vähendada ohtu nakatuda vere kaudu levivatesse haigustesse, näiteks C-hepatiit;

38.   kutsub komisjoni üles võtma endale juhtroll tervishoiuga seotud nakkuste vältimist käsitleva ELi tegevusjuhendi väljatöötamisel ja kooskõlastamisel;

39.   kutsub komisjoni üles parandama töötervishoidu ja tööohutust tervishoiuasutustes, sealhulgas hooldekodudes, algatades meetmeid julgustamaks tervishoiutöötajate tavapäraste läbivaatuste läbiviimist, et võimaldada varajast avastamist ja ravi, et vähendada tööga seoses saadavaid või tööga seoses levivaid nakkusi, näiteks metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA);

40.   tervitab liikmesriikidele esitatud nõuet koostada riiklikud strateegiad; rõhutab, et kõnealused strateegiad peaksid hõlmama sama ajavahemikku ja algama samal aastal, et hõlbustada nii riiklike strateegiate kui ka nende tulemuste võrdlemist, ja et nad peaksid samuti püstitama selged ja mõõdetavad eesmärgid ning keskenduma eriliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning haavatavatele inimrühmadele, nagu võõrtöötajad, noored ja vanad töötajad, naised, ajutised töötajad ja puuetega töötajad;

41.   rõhutab asjaolu, et hädavajalik on teha töökoht puuetega töötajate jaoks ligipääsetavaks ja ohutuks mõistliku korralduse pakkumise, individuaalsetele vajadustele kohandatud erivarustuse tagamise ja selliste tervishoiuteenuste osutamise teel, mida vajavad puuetega inimesed, eriti nende puude tõttu, sealhulgas teenused, mis on kavandatud täiendavate puuete vähendamiseks ja ärahoidmiseks;

42.   palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel kohaldada raamdirektiivi ja kehtivaid tervishoiu- ja ohutusalaseid sätteid täiel määral ja nende õiguslikust seisundist olenemata kõikide töötajate suhtes ning muuta kehtivaid õigusakte teatud ohtlike kutsealade osas, kui need õigusaktid on osutunud ebatõhusaks, sealhulgas tihti tähelepanuta jäetud töötajad, näiteks põllumajandusettevõtete töötajad, tervishoiutöötajad, elukutselised autojuhid, kodutöötajad ja kodustöötajad ja vajadusel sõjaväelased; ning samuti tagama nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel)(14) täiel määral kohaldamine ja jõustamine; samuti palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda kõiki olemasolevaid võimalusi, et laiendada ELi tervishoiu- ja ohutusalaseid sätteid füüsilisest isikust ettevõtjatele ja puuetega inimestele pakutavatele kaitstud töökoha teenustele;

43.   kutsub liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse nais- ja meestöötajate erinevaid töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ning hoolitsema nende riskidega võitlemiseks erineva sotsiaalse ja füüsilise infrastruktuuri loomise eest;

44.   rõhutab, et vajadus analüüsida naisi ja mehi varitsevaid riske ja võtta vajalikke meetmeid ei tähenda kaitsva väljajätmispoliitika taaskehtestamist ega ka erinevate töökohtade loomist naistele ja meestele;

45.   on seisukohal, et kuna tööandja vastutus ei piirdu üksnes nendega, kellega ta on töölepingu kaudu õiguslikult seotud, tuleks ettevõtte tervishoiu ja ohutuse poliitika integreerimiseks ettevõtte sotsiaalse vastutuse poliitikasse julgustada tööandjaid võimaluse korral kontrollima oma alltöövõtjate ja alltöövõtuahela tervishoiu ja ohutuse poliitikat;

46.   ootab luu- ja lihaskonna haigusi käsitleva sotsiaalpartnerite konsulteerimise teise etapi tulemust ja palub komisjonil hinnata võimalust teha direktiivi ettepanek, arvestades luu- ja lihaskonna haiguste üha suurenevat esinemissagedust ja seda, et kehtivad õigusaktid oleksid ebapiisavad, kuna need ei käsitle kõiki tööolukordi ega hõlma kõiki tööga seotud luu- ja lihaskonna haigustega seotud riske; märgib, et täiel määral tuleb arvesse võtta teaduspõhimõtteid;

47.   ootab kantserogeene käsitleva 2004. aasta direktiivi läbivaatamist puudutava sotsiaalpartnerite konsulteerimise teise etapi tulemust ja on seisukohal, et eelistatud valik võiks olla kõnealuse direktiivi muutmine, et lisada mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained ning kavandada töökeskkonnas olevate ohtlike ainete siduvate piirnormide läbivaatamine direktiivis loetletud kantserogeenide ning mutageenide osas ja kehtestada uued siduvad ohtlike ainete piirnormid mõnede direktiivi veel lisamata kantserogeenide, mutageenide ja reprotoksiinide jaoks;

48.   tuletab meelde, et töötervishoidu ja -ohutust puudutavad probleemid ei hõlma ainult füüsilist tööd; nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks vaimsete haiguste tekke põhjustele ja vaimsele tervisele, sõltuvushaigustele ja psühholoogilistele ohuteguritele töökohal, nagu stress, füüsiline ja vaimne ahistamine ning vägivald; nõuab lisaks, et tööandjad paneksid rohkem rõhku hea füüsilise ja vaimse tervise edendamise poliitikale;

49.   peab oluliseks suuremat kooskõlastatust uue Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA) Helsingis ja mitmete probleemide lahendamist, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH))(15) ja teiste töötervishoidu käsitlevate direktiivide omavahelisest seosest;

50.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaselt arvesse ühenduse strateegia ja REACHi määruse samaaegset rakendamist: strateegia eesmärgiks peaks olema täiendada REACHi määrust kaitse kohta keemiliste ohtude vastu ja selles tuleks kasutada võimalust tõhustada keemiliste ohtude ennetusmeetmeid töökohal seoses REACHi rakendamisega;

51.   tervitab ahistamist ja vägivalda töökohas käsitleva sotsiaalpartnerite vahelise raamlepingu hiljutist järeldust; tunneb siiski kahetsust selle üle, et see leping ei käsitle selgesõnaliselt vägivalla kolmanda osapoole küsimust; kutsub seetõttu sotsiaalpartnereid üles konsulteerima kõnealuses küsimuses;

52.   rõhutab paljude veoautojuhtide raskeid töötingimusi kogu Euroopas, mis on tingitud kohastele puhkerajatistele ebapiisava juurdepääsu tõttu; määruse (EÜ) nr 561/2006(16) (sõidu- ja puhkeaja kohta) artiklis 12 tunnistatakse selgesõnaliselt elukutselistele autojuhtidele mõeldud ELi maanteedevõrgus paiknevate ohutute ja turvatud puhkerajatiste piisava arvu tähtsust; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon jätkaks Euroopa Parlamendi algatatud turvatud parkimisalade katseprojekti, võttes arvesse ohutuid ja turvalisi parkimiskohti käsitlevas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses(17) sisalduvaid soovituslikke meetmeid;

53.   kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut selle kohta, kas on teostatav nõue, et kõikidesse töökohtadeks mõeldud uutesse ehitistesse paigaldatakse sprinklerid, kui nende paigaldamine on ohutu, ja millist kasu toob see nii töötervishoiule ja -ohutusele kui ka ühiskonnale tervikuna;

54.   rõhutab kõikide huvitatud isikute – sealhulgas riigiasutused, tööandjad, töötajad, nende esindajad ja kodanikuühiskond – vahelise dialoogi kui kõrgete tervishoiu- ja ohutusstandardite tõhusa arendamise keskse tähtsusega vahendi olulisust; kõnealune dialoog peaks tooma kaasa paremad teadmised töötajate tervise ja ohutuse tegelikest riskidest ning samuti teatavate töötajate rühmade konkreetsetest vajadustest ja nõuetest ettevõtte ja sektori tasandil ning heade tavade vahetuse;

55.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidel tasanditel naiste piisava esindatuse töötervishoiu ja tööohutuse alaste otsuste tegemisel;

56.   peab ettevõtete sotsiaalset vastutust üheks kõige tõhusamaks vahendiks konkurentsivõime, töötervishoiu ja tööohutuse ning töökeskkonna parandamisel, ja sellega seoses julgustab heade tavade vahetust kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil liikmesriikide vahel ning ülemaailmselt rahvusvahelisel tasandil, ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse edaspidist kohaldamist vabatahtlikul alusel, kuid ettevõtete arengustrateegia lahutamatu osana;

57.   on seisukohal, et töötajate esindatus on iga töötervishoiu ja -ohutuse alase poliitika jaoks väga oluline; on seisukohal, et töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna esindajate olemasolu ja parema tulemuslikkuse vahelist positiivset seost ei saa alahinnata, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama osalemist soosivat lähenemisviisi ning tagama, et võimalikult paljudel töötajatel oleks juurdepääs tervishoiu ja ohutuse valdkonna esindajatele;

58.   on seisukohal, et ülemäärased töötunnid / ebapiisavad puhkeperioodid on tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste suurenenud taseme keskne tegur, ning nõuab töö ja pereelu sobivat tasakaalu;

59.   õnnitleb Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi seoses siiani tehtud tööga ja on seisukohal, et asutuste eriteadmised ja volitused tuleb täiel määral ära kasutada; on seisukohal, et neid tuleks jätkuvalt kasutada teadlikkuse tõstmise, teabe kogumise, analüüsimise ja vahetuse, heade tavade vahetuse ning uurimise vahenditena uute tekkivate riskide ettenägemiseks, olenemata sellest, kas nende põhjustajaks on sotsiaalsed muutused või on need seotud tehnilise innovatsiooniga;

60.   on seisukohal, et ülioluline on kindlaks määrata ning jälgida aegsasti uusi ja esilekerkivaid riske – nt psühhosotsiaalsed riskid; õnnitleb sellega seoses Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri riskiseirekeskust tema töö puhul ja kutsub komisjoni üles tegelema selle uurimistulemustega ja esitama vajalikud ettepanekud, kui uued riskid kindlaks tehakse;

61.   soovitab liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et raske ja ohtlik töö oleks seotud vastavate sotsiaalkaitsealaste õigustega, mis kehtivad asjaomastele töötajatele nii töötamise ajal kui ka pensionil olles;

62.   soovitab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuril viia läbi eriuuring, mis käsitleb konkreetseid probleeme ja riske, mis ähvardavad ajutisi töötajaid ning töötajaid alltööettevõtetes, et teha komisjonile ja liikmesriikidele ähvardavate riskidega võitlemine lihtsamaks ja rakendada nõuetekohaselt kõnealuseid rühmi käsitlevaid kehtivaid õigusakte; tunnistades samal ajal, et tööliik, millega kõnealused rühmad tegelevad, nagu näiteks ehitus, on teatavates liikmesriikides oma olemuselt rohkem õnnetusi põhjustav;

63.   on seisukohal, et ülemaailmses keskkonnas on vaja teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja ILO, ning tagada, et kõik osapooled võtavad vastu töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud ning rakendavad neid; on seisukohal, et see on oluline tegur ELi konkurentsivõime säilitamisel ja ettevõtete EList kolmandatesse riikidesse väljaviimise vältimisel, et leida suuremate mööndustega tervishoiu- ja ohutusalast õiguslikku keskkonda; on lisaks seisukohal, et see on inimõiguste kaitsmise küsimus ja seetõttu tuleks seda käsitleda läbirääkimistel kolmandate riikidega;

64.   kutsub seetõttu liikmesriike üles järgima tervishoidu ja -ohutust käsitlevaid rahvusvahelisi sätteid ning eelkõige ratifitseerima ILO konventsiooni C-187 ja rakendama soovitust R-197;

65.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 303, 14.12.2007, lk 1. (2) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. (3) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21. (4) ELT L 165, 27.6.2007, lk 21. (5) ELT C 300 E, 11.12.2003, lk 290. (6) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 400. (7) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 754. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0206. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0501. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0102. (11) ELT L 238, 25.9.2003, lk 28. (12) EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19. (13) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1. (14) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (15) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. (16) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1. (17) ELT C 175, 27.7.2007, lk 88.