Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kohta – nõukogu suutmatus võtta vastu ühist seisukohta ja muuta toimimisjuhend siduvaks õigusaktiks
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et 2008. aastal tähistatakse Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi ("toimimisjuhend") kümnendat aastapäeva;
B. arvestades, et rohkem kui kaks aastat tagasi, 30. juunil 2005. aastal, kiitis COREPER tehnilisel tasandil heaks ühise seisukoha teksti pärast toimimisjuhendi teksti põhjalikku läbivaatamisprotsessi, mille eesmärk oli muuta toimimisjuhend tõhusaks vahendiks ELi territooriumilt lähtuva ja ELi äriühingute relvaekspordi kontrollimiseks;
C. arvestades, et nimetatud ühise seisukoha vastuvõtmine muudab toimimisjuhendi kõikidele liikmesriikidele õiguslikult siduvaks dokumendiks relvaekspordi kontrollimiseks;
D. arvestades, et Euroopa Parlament on paljudel juhtudel väljendanud sügavat rahulolu nimetatud ühise seisukoha üle, muu hulgas oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi rakendussätte 8 kohase nõukogu seitsmenda ja kaheksanda aastaaruande kohta(1);
E. arvestades, et sellele vaatamata ei ole nõukogu alates 2005. aastast suutnud nimetatud ühist seisukohta poliitilisel tasandil vastu võtta;
F. arvestades, et selle põhjusi ei ole kunagi ametlikult selgitatud, kuid need on ilmselt seotud mõne liikmesriigi sooviga tühistada ELi praegune Hiina Rahvavabariigile kehtestatud relvaekspordi embargo;
G. arvestades, et see küsimus on uuesti muutunud kiireloomuliseks järgmiste arengute tõttu:
i)
Lissaboni lepingu allkirjastamine, mis kohustab ELi tegutsema globaalse vastutustundega osalejana;
ii)
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika praegune areng, mille puhul järjest rohkem sõjalisi ja tsiviilmissioone saadetakse väljapoole ELi piire, kus ELi töötajaid võidakse ohustada relvadega, mis on eelnevalt tarnitud liikmesriikidest;
iii)
liikmesriikide hiljutised avaldused, milles väljendatakse tahet suurendada relvaeksporti kui majandushuvide edendamise vahendit;
iv)
mitmed algatused riikliku relvahankepoliitika ning ühendusesiseste relvatarnete ja –müügi ühtlustamiseks;
H. arvestades, et COARMi (nõukogu tavarelvastuse ekspertide töörühm) positiivset tegevust toimimisjuhendi edasisel täiustamisel ja kohaldamisel kahjustab relvaeksport liikmesriikidest sellistesse riikidesse, kus valitseb konfliktiolukord, ebastabiilsus või kus ei austata inimõigusi ning mida peetakse toimimisjuhendi kohaselt nn vastutustundetuteks sihtkohtadeks;
I. arvestades, et puuduv poliitiline tahe muuta toimimisjuhend ühiseks seisukohaks on vastuolus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide juhtiva rolliga õigusaktide propageerimisel rahvusvahelise riikliku ja erarelvaekspordi kontrollimiseks, eeskätt pidades silmas relvakaubanduse lepingut,
1. mõistab toimimisjuhendi kümnenda aastapäeva valguses hukka praeguse poliitilise ummikseisu ühise seisukoha vastuvõtmisel;
2. palub, et eesistujariik Sloveenia lülitaks ühise seisukoha vastuvõtmise alalise küsimusena üldasjade nõukogu iga istungi päevakorda, kuni see küsimus on lahendatud;
3. palub tungivalt nendel liikmesriikidel, kes on õiguslikult siduva toimimisjuhendi vastu, oma seisukoht uuesti läbi vaadata;
4. usub, et ELi panus rahvusvaheliselt siduvasse relvakaubanduse lepingusse muutub palju usaldusväärsemaks niipea, kui ELi enda relvakontrolli süsteem muutub õiguslikult siduvaks;
5. on samuti veendunud, et paralleelselt ühise seisukoha vastuvõtmisega tuleks võtta meetmeid selleks, et muu hulgas:
a)
takistada vastutustundetuid relvatarneid toimimisjuhendi tingimuste range kohaldamisega nii äriettevõtete kui ka riikide relvajõudude suhtes;
b)
parandada ja rakendada vahenduskontrolli ning takistada relvade ebaseaduslikku õhu- ja merevedu;
c)
tagada hiljutiste relvaembargo rikkumiste väidete kiire uurimine;
d)
takistada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning julgeolekusektori reformide ja muude ELi algatuste käigus kogutud relvade eravahendajatele müümist ning nende edasimüümist;
e)
parandada liikmesriikide poolt toimimisjuhendi iga-aastase aruande alusel esitatud andmete läbipaistvust ja kvaliteeti;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.