Vastuvõetud tekstid - Kalanduse õigustepõhised juhtimissüsteemid

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2007/2111(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0060/2008
Esitatud tekstid : A6-0060/2008		Arutelud : PV 09/04/2008 - 28 CRE 09/04/2008 - 28		Hääletused : PV 10/04/2008 - 9.5 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2008)0113

Vastuvõetud tekstid

206k

55k

Neljapäev, 10. aprill 2008 - Brüssel

Kalanduse õigustepõhised juhtimissüsteemid

P6_TA(2008)0113

A6-0060/2008

Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsioon kalanduse õigustepõhiste juhtimissüsteemide kohta (2007/2111(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta(1);

– võttes arvesse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika reformi kohta ("teejuht") (KOM(2002)0181);

– võttes arvesse komisjoni teatist kalanduse õigustepõhiste juhtimissüsteemide kohta (KOM(2007)0073);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0060/2008),

A. arvestades, et oma rohelises raamatus ühise kalanduspoliitika reformi kohta väljendas komisjon seisukohta, et alternatiivsetel juhtimismehhanismidel võib olla ühenduse kalavarude majandamisel oluline täiendav roll;

B. arvestades, et komisjon on algatanud arutelu kalanduse õigustepõhise juhtimise üle;

C. arvestades, et mõned sidusrühmad on juba andnud oma panuse arutellu;

D. arvestades, et õigustepõhise juhtimise kohta on varemalt läbi viidud mitmeid uuringuid, kuid ükski neist ei ole hõlmanud rannikuäärseid ELi liikmesriike;

E. arvestades siiski, et mitmetes uuringutes on käsitletud juhtimissüsteemide toimimist ja mõju nii ELis kui sellest väljaspool, mis võimaldavad kalapüügiõigusi majandusliku väärtuse eest üle kanda;

F. arvestades, et komisjon on välja kuulutanud pakkumiskutse uuringu läbiviimiseks;

G. arvestades, et komisjon on öelnud, et ta ei kavatse olemasolevaid juhtimissüsteeme muuta, kuid on samas väljendanud kavatsust teha ühisesse kalanduspoliitikasse muudatusi ning otsib seetõttu sobivaid alternatiive;

H. arvestades, et Euroopa Liidu olemasolevad kalanduse juhtimissüsteemid, eelkõige lubatud kogupüük ja kvoodid, ei aita lahendada sektori probleeme, mistõttu on vajalik ja ülitähtis korraldada selles küsimuses laiapõhjaline arutelu, hinnates uute juhtimissüsteemide võimaliku vastuvõtmise positiivseid ja negatiivseid aspekte;

I. arvestades, et seetõttu on siiski oluline kaaluda võimalusi, kuidas saaks ühise kalanduspoliitika toimimist parandada, eelkõige kalanduse juhtimise poliitika kaudu, mille puhul on praegused puudused silmnähtavad;

J. arvestades, et muudatused parandavad olukorda ainult juhul, kui nendega tagatakse ressursside kasutamine viisil, millega luuakse säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimused,

1. tunneb heameelt selle üle, et komisjon on alustanud arutelu kalanduse õigustepõhise juhtimise üle, tehes seda olemasoleva juhtimispoliitika muutmise esimese sammuna;

2. on seisukohal, et mere bioloogilised ressursid on üldine avalik hüve;

3. on veendunud, et kõnealuseid õigusi ei tuleks mõista omandiõigustena, vaid teatava kasutusvaldusena või püügiõigusena, mille suhtes kehtivad asjakohased piirangud;

4. tunnistab ka siiski, et on olemas eraldi kindlaksmääratavad õigustepõhised juhtimissüsteemid, mis põhinevad erinevatel seisukohtadel:

	a)	olenevalt sellest, kellele õigus eraldatakse, olenevalt õiguse ülekantavuse tingimustest ja õiguse kaubeldavusest majandusliku väärtuse alusel;
	b)	olenevalt õiguse ulatusest, eriti sellest, kas õigus on määratletud vastavalt asukohale, kus seda kasutatakse, olenevalt kogusest, mida võib püüda või koormusest, mida saab rakendada;

5. tunneb heameelt tõsiasja üle, et komisjon on kuulutanud välja pakkumiskutse erinevaid juhtimissüsteeme käsitleva täieliku uuringu läbiviimiseks;

6. on seisukohal, et kindlaks määratud aruteluaeg on liiga lühike ning nõuab selle pikendamist, et tagada erinevate olemasolevate võimaluste ning nende tagajärgede nõuetekohane uurimine ja kaalumine;

7. tunnistab aga juba enne uuringu läbiviimist, et on ilmne, et kasutusel on mitmesugused süsteemid ning enamikus neist, kui mitte kõikides, kasutatakse mingil kujul õigustepõhist juhtimist, kui seda kõige laiemas tähenduses käsitleda; tunnistab samamoodi, et katsetused juhtida kalandust kalapüügiõiguste kaudu on andnud liikmesriikides, kus sellist süsteemi kasutatakse, mitmes mõttes positiivseid tulemusi, näiteks püügimahtude vähendamise seisukohast;

8. on seisukohal, et samamoodi on ilmne, et ühenduse tasandil ja vähemalt mõnedes liikmesriikides kasutatakse õigustepõhise juhtimise segavorme nii õiguste eraldamise ja ülekantavuse/kaubeldavuse kui ka nende ulatuse määratlemise osas;

9. märgib küsimuse keerukuse astet ja raskusi, mida see tekitab ühtse süsteemi poole liikumisel, mida tahetakse saavutada liikmesriikide tegevusi ühtlustades või süsteemi ühenduse tasandil hallates;

10. on siiski seisukohal, et nimetatud raskustest on võimalik üle saada, nagu näitab ka õigustepõhise juhtimise kasutuselevõtt mitmes sellises liikmesriigis ja piirkonnas, millel on maailmas kõige suuremad kalandushuvid üldse, ning, arvestades, et see süsteem võib osutuda väga edukaks teatud osa ühenduse kalalaevastiku juhtimisel, tuleks võimalust kaasata see ühisesse kalanduspoliitikasse vähemalt kaaluda;

11. on seisukohal, et tuleb kindlaks teha tagajärjed, mida muudatused, eriti kogu ühendust hõlmavate individuaalsete ülekantavate kvootide ja muud laadi õigustepõhise juurdepääsu kehtestamine, võivad kaasa tuua seoses:

	–	suhtelise stabiilsuse ja selle rolliga kalandusest sõltuvate kogukondade elujõulisuse säilitamisel;
	–	selliste õiguste koondumise taseme ja sellest tulenevate sotsiaalmajanduslike tagajärgedega;
	–	eelistega, mida see võib anda suurtele ettevõtjatele väikeste ettevõtjate või kogukonnapõhise kalanduse arvelt;
	–	hirmuga, et võivad tekkida lisakulud, mis pärsivad investeerimist laevadesse, püügivahenditesse, ohutusse ja töötingimustesse;
	–	tõenäosusega, et kvoote ei saa eelisjärjekorras kasutada need, kes tegelevad aktiivselt kalapüügiga;
	–	probleemidega, mis on seotud esialgse eraldamise ja juhusliku eelise andmisega nendele, kellele õigus eraldatakse;
	–	ohuga, et tekkib õiguste liigne koondumine;

12. on seisukohal, et nimetatud muredega tuleb tegeleda enne, kui astutakse samme ühtse süsteemi kehtestamiseks, nagu pretsedendid on näidanud, on näiteks võimalik seada kalapüügiõiguste kuhjumisele piir;

13. on seisukohal, et tuleks rõhutada ka kalanduse õigustepõhise juhtimise positiivseid aspekte, mille suhtes ollakse küllaltki laialdaselt üksmeelel, sisaldades järgmist:

	–	juhtimine on ratsionaalsem, kuna õiguse valdajad on tehtud otseselt vastutavaks juhtimise ja üldistele eeskirjadele vastamise eest, mis tavaliselt annab tulemuseks sektori ettevõtlikkuse suurenemise, tehes selle vähem sõltuvaks eksperdihinnanguist, vahendamisest ja riiklikust toetusest;
	–	järelevalve on lihtsam selliste laevastike puhul, mis seda süsteemi rakendavad, kuna laevu, millel on kalapüügiõigused, on võimalik täpselt kindlaks teha;
	–	väheneb vette tagasi laskmine, kuna võimalik on osta ka selliste liikide püügiõigusi, mille puhul on saadaval üksnes väike kvoot;
	–	laevastikud hakkavad oma tegevust kasumlikumaks muutma, mis tavaliselt toob kaasa püügimahtude vähendamise vanemate ja ebatõhusamate aluste kõrvaldamise teel;
	–	kõige lihtsam on seda süsteemi kehtestada nii, et kvoote antakse vastavalt sellele, kui stabiilne on olukord vastavas liikmesriigis, nii et seda stabiilsust ei mõjutataks;

14. tahab lisaks teada, kas ühtne õigustepõhine juhtimissüsteem oleks igal juhul asjakohane erinevate kalanduse liikide puhul;

15. juhib sellega seoses tähelepanu ühe ja mitme liigi põhise kalanduse erinevatele nõuetele ning rannalähedase püügiga tegelevate laevastike eriolukorrale;

16. on sellega seoses seisukohal, et rannalähedase püügiga tegelevatele laevastikele tuleb ette näha eraldi säte, kasutades selleks kriteeriume, mis on seotud geograafilise kaugusega rannast, või eraldades osa kvooti neile;

17. tunneb seetõttu heameelt selle üle, et komisjon ei kavatse praegu olemasolevatesse juhtimissüsteemidesse sekkuda;

18. on aga seisukohal, et vaatamata sellele tuleks erinevate õigustepõhiste juhtimissüsteemide eeliseid ja puudusi täiendavalt kaaluda;

19. on seisukohal, et tuleb hoida ära majanduse moonutamine kalatööstuses väiksemate laevaomanike, eriti nende kahjuks, kes tegelevad rannalähedase püügiga;

20. tunnistab, et sellised süsteemid võivad edendada sageli majanduslikku tasuvust eeldusel, et need on asjakohaselt välja töötatud; märgib, et tõhusus on igasuguse majanduspoliitika üheks eesmärgiks ning ühise kalanduspoliitika huvides on tagada kasumlik kalatööstus, mis oleks üha vähem sõltuv riiklikest toetustest;

21. on seisukohal, et kuna kalandus on ühine poliitika, tuleks kalapüügiõiguste juhtimise mehhanismid vastu võtta ühenduse tasandil, mis teeks võimalikuks kalavarude juhtimise parandamise;

22. on veendunud, et majanduslik tasuvus on väärtuslik selles osas, kuivõrd see edendab ühise kalanduspoliitika eesmärke;

23. palub komisjonil seetõttu tagada, et kõik tema poolt algatatud uuringud õigustepõhise juhtimise kohta peaksid olema suunatud sellele, et:

anda liikmesriikides praegu kasutusel olevatest juhtimissüsteemidest täielik ülevaade ja neid analüüsida;

II.

pöörata tähelepanu õigustepõhise juhtimise põhiseisukohtadele:

	a)	selles osas, kellele võidakse õigused eraldada, kellele need võidakse üle kanda ja kas need on kaubeldavad ning milliseid piiranguid nende kasutamisel kohaldatakse ja
	b)	õiguste ulatuse osas, st kas neid määratletakse vastavalt asukohale, püügikogusele (väljund) või püügikoormusele (sisend) või nende aspektide kombinatsioonile;

III.

hinnata iga kõnealuse seisukoha tõhusust ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel, kasutades olemasolevatest juhtimissüsteemidest saadud teadmisi seoses:

	a)	kalandusega tegelevate isikute elatusvahendite parandamisega;
	b)	säästva mereökoloogiaga, kus kalavarusid säilitatakse;
	c)	kalandusest sõltuvate kogukondade elujõulisuse säilitamisega;
	d)	sellega, kui suures ulatuses on süsteem kasutuselevõtust alates toonud kaasa kalapüügiõiguste koondumise ja viinud tööhõive vähenemiseni; ning
	e)	kalandussektori majandusliku tõhususega;

IV.

uurida neid küsimusi eraldi erinevate kalanduse liikide osas nii ühenduse vetes kui ka neist väljaspool;

24. nõuab, et komisjon jätaks selle probleemi arutamiseks pikema perioodi;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, piirkondlikele nõuandekomisjonidele ning kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteele.

(1)	EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk. 1).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika