Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 28.–29. juunil 1999. aastal Rio de Janeiros, 17.–18. mail 2002. aastal Madridis, 28.–29. mail 2004. aastal Guadalajaras ning 12.–13. mail 2006. aastal Viinis toimunud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide ning Euroopa Liidu riigipeade ning valitsusjuhtide nelja tippkohtumise deklaratsioone;

–   võttes arvesse 20. aprillil 2007. aastal Dominikaani Vabariigis Santo Domingos toimunud Rio Grupi ja Euroopa Liidu ministrite 13. kohtumise ühisavaldust;

–   võttes arvesse 19. aprillil 2007. aastal Dominikaani Vabariigis Santo Domingos toimunud Euroopa Liidu eesistujakolmiku ja Kesk-Ameerika riikide nn San José dialoogi ministrite kohtumise ühisavaldust;

–   võttes arvesse 14.–16. juunil 2005. aastal Limas toimunud Euroopa Liidu – Ladina Ameerika 17. parlamentidevahelise konverentsi lõppdokumenti;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid käsitleva ühise strateegia ja globaalse partnerluse kohta(1) ning 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta(2);

–   võttes arvesse oma 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta(3);

–   võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsioon naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu rolli kohta selle nähtuse vastases võitluses(4);

–   võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee 20. detsembri 2007. aasta resolutsioone;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et rohkem kui kunagi varem on praegu vaja jätkata neljal varasemal Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide ja Euroopa Liidu riigipeade ning valitsusjuhtide tippkohtumisel välja kuulutatud kahe piirkonna strateegilise partnerluse süvendamist;

B.   arvestades, et vaatamata olulistele sammudele on veel palju ära teha nii strateegilise partnerluse poliitilistes ja julgeoleku- kui ka sotsiaalsetes, kaubandus- ja eelarveaspektides;

C.   arvestades, et strateegiline partnerlus peab kaasa tooma ühiskondade suurema lähenemise, ergutama nende sotsiaalset arengut ning toetama otsustavalt vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse kiiret vähendamist Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonna riikides, millele peab kaasa aitama viimastel aastatel piirkonnas toimunud majanduskasv, samuti mitmesugused vahetusprogrammid ja abi ning kogemuste vahetamine sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, mida EL saab pakkuda,

1.   kordab oma lubadust toetada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide piirkondliku integratsiooni eri organite tegevust ning teha kõik, mis võimalik, et 16. ja 17. mai 2008. aasta Lima tippkohtumine tooks kaasa tõelise edasimineku strateegilises partnerluses; tänab tippkohtumise kaaseesistujariike Peruud ja Sloveeniat, ELi eesistujariiki Sloveeniat, komisjoni ja nõukogu selles osas tehtud otsustavate jõupingutuste eest;

Kahe piirkonna strateegilise partnerluse põhimõtted ja prioriteedid

2.   kinnitab oma toetust põhimõttele seada rõhuasetus kahele piirkonnale ja kahe piirkonna strateegilise partnerluse eelistamisele, mis on parim viis kahel pool Atlandi ookeani asuvate partnerite ühiste põhimõtete, väärtuste ja huvide kaitsmiseks;

3.   kinnitab 17. mai 2002. aasta mõlema piirkonna ühiseid väärtusi ja seisukohti käsitleva poliitilise avalduse (Madridi kokkulepe) kehtivust, mis võetu vastu 2002. aasta Madridi tippkohtumisel, samuti ühist rõhuasetust mitmepoolsetele suhetele, piirkondlikule integratsioonile ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, mida kinnitati Guadalajara (2004) ja Viini (2006) tippkohtumisel;

4.   teeb ettepaneku strateegilise partnerluse ühise strateegilise visiooni kohta, mis ei piirduks vaid üksikute ettepanekute või abinõudega ning mille lõppeesmärk oleks Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomine 2012. aastaks, mis hõlmaks täiemahulist strateegilist partnerlust poliitika, majanduse, sotsiaalküsimuste ja kultuuri valdkonnas ning ühist säästva arengu eesmärki;

5.   teeb ettepaneku, et strateegilise partnerluse poliitilised ja julgeolekuaspektid põhineksid regulaarsel, sektoriviisilisel ja tulemuslikul poliitilisel dialoogil ning Euroopa – Ladina-Ameerika rahu ja julgeoleku hartal, mis ÜRO hartast lähtudes võimaldaks ühiselt välja töötada poliitilisi, strateegilisi ja julgeolekualaseid ettepanekuid;

6.   rõhutab, et tagamaks partnerite kaubandus- ja majandussuhete kasulikkust mõlemale poolele, peavad need:

7.   toetab Lima tippkohtumise kavandatud päevakorda ja selle sidumist kahe suure temaatilise valdkonnaga: ühelt poolt vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutusega seotud küsimused ning teiselt poolt säästev areng ja sellega seotud keskkonna-, kliimamuutuste ja energia teemad;

8.   tuletab meelde, et Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee (EUROLAT) kui strateegilise partnerluse parlamentaarse institutsiooni tegevuse kiire käivitamine pärast eelmist Viinis toimunud tippkohtumist on oluliselt tugevdanud partnerluse demokraatlikku õiguspärasust ja institutsioonilist raamistikku, ühendades strateegilise partnerlusega seotud küsimuste arutelu, kontrolli ja järelevalve ülesanded, mis kuuluvad assamblee pädevusse;

9.   soovitab Lima tippkohtumisel kinnitada pluralistliku esindusdemokraatia põhimõtete ja väärtuste, sõna- ja ajakirjandusvabaduse ning inimõiguste kaitse järgimist ELis ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikides ning nende loobumist mis tahes vormis diktatuurist ja autoritaarsusest;

Ühine tegevus tulemuslike mitmepoolsete suhete saavutamiseks

10.   juhib tähelepanu eelistele, mida ühine panus mitmepoolsetele suhetele võib anda ELile ja Ladina-Ameerikale kui partneritele, kelle riikides kokku elab enam kui miljard inimest ning kes moodustavad kolmandiku ÜRO liikmesriikidest ja annavad enam kui veerandi maailma kaubavahetusest;

11.   teeb ettepaneku, et strateegiline partnerlus põhineks realistlikel eesmärkidel ja ühistel programmidel, mis lähtuvad ühisest rõhuasetusest mitmepoolsetele suhetele (Kyoto protokoll, rahvusvaheline kriminaalkohus, võitlus surmanuhtluse ja terrorismi vastu, ÜRO oluline roll jne);

12.   soovitab võtta ühismeetmeid kõigis valdkondades ja kõikidel foorumitel, kus pooltel on selgelt lähedased põhimõtted, väärtused ja huvid, kaasa arvatud ühine rahu- ja julgeolekupoliitika ÜRO raames, inimõiguste kaitse, keskkonnakaitsepoliitika, areng, kodanikuühiskonna osalemine ülemaailmses valitsemises ning rahvusvahelise finants- ja kaubandussüsteemi ning selle rahvusvahelise institutsioonide (Maailmapanga Grupi, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)) reformimine;

13.   rõhutab, et mitmepoolne lähenemisviis on praegu kõige sobilikum tegelemiseks Euroopa – Ladina-Ameerika partnerite ees seisvate ühiste probleemidega, nagu võitlus terrorismi, narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu ja inimkaubanduse (sealhulgas ebaseadusliku sisserände) vastu, kliimamuutused, samuti energiavarustuse kindlusega seotud küsimused;

14.   kordab oma veendumust, et terrorismivastane võitlus peab toimuma rangelt inimõigusi, kodanikuvabadusi ja õigusriigi põhimõtteid austades; nõuab kõigi Colombia pantvangide, eelkõige haigete pantvangide tingimusteta ja viivitamatut vabastamist; on seisukohal, et vabastamine peaks toimuma FARCi või mis tahes teise pantvange enda käes hoidva organisatsiooni ühepoolse otsusega või selle puudumisel kiire humanitaarvahetuse kokkuleppe teel;

15.   juhib tähelepanu ÜRO, ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide tippkohtumise ning Euroopa Parlamendi korduvatele resolutsioonidele, milles keeldutakse kõigist sellistest sunnivahenditest, mis sisalduvad eksterritoriaalsetes õigusaktides, mis oma ühepoolse ja eksterritoriaalse iseloomu tõttu on vastuolus rahvusvahelise õigusega, moonutavad Euroopa ja Ladina-Ameerika partnerite vahelist konkurentsi ning seavad ohtu nende ühise toetuse mitmepoolsele lähenemisviisile;

Otsustav impulss piirkondlikuks integratsiooniks ja partnerluslepinguteks

16.   on seisukohal, et ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna partnerite vahel selliste terviklike, ambitsioonikate ja tasakaalustatud partnerluslepingute sõlmimine ja tulemuslik rakendamine, mis aitaksid kaasa elanikkonna inimõiguste ning majanduslike ja sotsiaalsete õiguste austamisele, vastastikusele säästvale arengule ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning täiendaksid WTO mitmepoolset lähenemisviisi, kujutab endast strateegilist eesmärki praeguses rahvusvahelises kontekstis, mida iseloomustab üha suurem vastastikune sõltuvus koos majanduskasvu, uute majandusjõudude kujunemise ja üha arvukamate ülemaailmsete probleemidega, kuid samuti tõsiste ja sügavate majanduskriiside tekkimine, mida piirkondlik integratsioon aitaks oluliselt leevendada või lahendada;

17.   teeb seetõttu ettepaneku, et majanduse ja kaubavahetuse valdkonnas Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomine põhineks WTO ja piirkondliku integratsiooni eesmärkidega kooskõlas oleval mudelil, mida tuleks rakendada kahes etapis:

18.   teeb Lima tippkohtumisele ettepaneku tellida globaalse piirkondadevahelise partnerluslepingu teostatavust sotsiaalset ja ökoloogilist jätkusuutlikkust käsitleva uuringu, pidades silmas kavandatud Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomist;

Lima vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse kõrvaldamise kava

19.   palub Lima tippkohtumisel võtta nimetatud kavasse piiratud hulk selgeid, konkreetseid ja kontrollitavaid kohustusi kõigis nimetatud valdkondades, mis võivad omakorda anda uue tõuke strateegilisele partnerlusele ja oluliselt parandada kodanike elatustaset mõlemal pool Atlandi ookeani; soovitab pöörata erilist tähelepanu sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja selliste rühmade (eelkõige põlisrahvaste) kaasamisele, kes on praegu ülejäänud ühiskonnast välja tõrjutud ja kelle võimalused on piiratud;

20.   nõuab tungivalt, et ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide tippkohtumisel osalejad võtaksid süsteemselt kahe piirkonna vahelistesse kokkulepetesse ÜRO peaassamblee 13. septembri 2007. aasta deklaratsiooni põlisrahvaste õiguste kohta;

21.   peab väga oluliseks, et mõlemad piirkonnad lisaksid sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi püsivalt, järjekindlalt ja praktilisel tasandil kõikidesse ühistesse algatustesse ja programmidesse; kinnitab, et Euroopa ja Ladina-Ameerika partnerid osalevad ühises projektis, mille raames ei peaks turumajandus ja sotsiaalne ühtekuuluvus teineteisele vastanduma, vaid teineteist täiendama;

22.   soovitab võtta Lima vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse kõrvaldamise kavasse näiteks järgmised konkreetsed meetmed:

23.   kutsub partnereid üles võtma vastu kindlat ja teostatavat poliitikat demokraatliku valitsemise, sotsiaalküsimuste, riigi rahanduse ja maksustamise valdkonnas, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendada vaesust, ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust;

24.   on seisukohal, et haridus ja investeerimine inimkapitali on sotsiaalse ühtekuuluvuse, majandusliku ja sotsiaalse arengu ning sotsiaalse liikuvuse alus; rõhutab oma kindlat toetust ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide ühise kõrgharidusruumi loomisele; rõhutab, et nii Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonna riikides kui ka ELis peab riik tagama hariduse ning muude üldkasutatavate hüvede (tervishoid, vesi, turvalisus) kättesaadavuse;

25.   peab hädavajalikuks anda uus tõuge ELi Ladina-Ameerikale ja Kariibi mere piirkonna riikidele suunatud arengukoostöö poliitikale, milles võitlus vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu oleks jätkuvalt kesksel kohal, järgides samas diferentseeritud lähenemisviisi, mis võtab arvesse Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi ning arengutaset;

26.   peab samal põhjusel hädavajalikuks liikumist pelgalt abile keskendunud lähenemisviisilt edasi arengukoostööle Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega, keskendudes koostööle tehnoloogia, kõrghariduse ja innovatsiooni valdkonnas ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga(7) kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisele;

Koostöövormide arendamine rändepoliitika valdkonnas

27.   teeb tippkohtumisele ettepaneku käivitada kahe piirkonna vaheline rännet käsitlev süstemaatiline dialoog, mis tagaks võõrtöötajate inimõiguste kaitse olenemata nende olukorrast ning arendaks ja süvendaks koostööd isikute vaba liikumise valdkonnas Ladina-Ameerika päritolu- ja transiitriikidega samasuguste tasakaalustatud ülemaailmsete kriteeriumide alusel, mida juba kohaldatakse Aafrika, Vahemere piirkonna ja teiste naaberriikide puhul, mis paiknevad EList idas ja kagus;

28.   palub, et kõnealuses dialoogis antaks prioriteet ebaseaduslikku sisserännet ja seadusliku rände võimalusi puudutavatele küsimustele, eriti seonduvalt ebaseaduslike sisserändajate päritolu- ja/või transiitriikidega;

29.   teeb ettepaneku kaaluda 2012. aastaks ühiseid üldeeskirju mitte ainult kaupade, teenuste ja kapitali, vaid ka inimeste vaba liikumise hõlbustamiseks, luues nõnda järk-järguliselt võimalikult laiaulatusliku partnerluse, mis on kasuks mõlemale poolele ja rändeküsimusi käsitlevale ülemaailmsele lähenemisviisile, mida toetab ÜRO;

30.   kinnitab vajadust vähendada võõrtöötajate rahaülekannetega praegu kaasnevaid ülemääraseid kulutusi ning toetada nende kodumaale tagasipöördumist, kes seda soovivad programmide abil, mis kaitsevad kõiki nende õigusi ja nende inimväärikust;

31.   kutsub komisjoni üles esitama teatist, millega laiendataks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidele rändega seotud ülemaailmse lähenemisviisi prioriteete, vahendeid ja prognoose, mis sätestati Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta kohtumise eesistujariigi järeldustes ning mida arendati edasi Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2006. aasta kohtumise eesistujariigi järeldustes;

Lima kava säästva arengu ning eelkõige keskkonna, kliimamuutuste ja energia küsimustes
32. soovitab anda ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelises poliitilises tegevuskavas prioriteet koostööle kliimamuutuste valdkonnas ning globaalse soojenemise tõkestamise poliitikale; tuletab meelde, et kliimamuutuste ja keskkonnatingimuste halvenemise esimesed ohvrid on kõige vaesemad inimesed ja eelkõige põlisrahvad;
33. tuletab meelde, et sellega seoses on ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide partnerlus ülioluline, arvestades mõlema poole huvi säästva arengu ja keskkonnatasakaalu edendamise vastu, ja toetab seetõttu poolte keskkonnaalgatustele vastastikuse toetuse andmist rahvusvahelisel tasandil;

34.   kutsub Ladina-Ameerika partnereid näitama kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete üksikasjade osas (näiteks lennuliikluse puhul) tekkivate eriarvamuste korral üles konstruktiivset suhtumist ja algatusi mitte mingil juhul täielikult blokeerima;

35.   soovitab Euroopa ja Ladina-Ameerika partneritel teha koostööd selles suunas, et Kyoto protokolliga ühineksid suuri heitkoguseid tekitavad riigid, kes sellega veel liitunud ei ole, ning tugevdada ja kooskõlastada seisukohti globaalset soojenemist käsitlevate rahvusvaheliste vahendite üle peetavatel läbirääkimistel, edendades seejuures jõuliselt kahe piirkonna vahelist saastekvootidega kauplemist;

36.   peab hädavajalikuks ühitada majanduslik areng säästva arenguga; toetab seoses sellega kõige ebasoodsamas olukorras olevaid riike nende kahekordses jõupingutuses, et vähendada saasteainete heidet ning suurendada oma edusamme ja sotsiaalset heaolu;

37.   toetab ühismehhanismide ja koostöö loomist Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahvusvaheliste organisatsioonide (näiteks Amazonase Koostööleppe Organisatsioon) siseselt otsustamis- ja rahastamiseesmärkidel seoses Ladina-Ameerika riikides asuvate maailma suuremate looduslike alade (nagu Amazonase piirkond) kaitsmise ja säästva arenguga;

38.   kutsub komisjoni üles aitama toetada keskkonnapoliitika väljatöötamist Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikides; on seisukohal, et koostööd ja heade tavade taset tuleks tugevdada ja et see peaks kajastuma ka ELi-poolses rahastamises ning arenguabi poliitikas;

39.   palub Lima tippkohtumisel töötada ÜRO kolmeteistkümnendal kliimamuutuste konverentsil 15. detsembril 2007. aastal Balis vastu võetud tegevuskava põhjal välja ühisalgatused sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, kõrbestumine, energia (eelkõige taastuvad energiaallikad ja biokütused), vesi, bioloogiline mitmekesisus, metsandus ja kemikaalide kasutamine;

40.   kutsub Lima tippkohtumist üles tegelema maailma toiduainetekriisiga, seda uurima ja võimalikke lahendusi pakkuma;

Institutsiooniliste edendamis- ja ennetusmehhanismide täiustamine

41.   soovitab ka:

42.   peab hädavajalikuks tugevdada strateegilise partnerluse parlamentaarset mõõdet ning toetab Ladina-Ameerika taotlust, mille kohaselt Mercosuri hiljuti asutatud parlamendi Euroopa ja Ladina-Ameerika Parlamentaarsesse Assambleesse lülitamise hõlbustamiseks peaks viimasesse kuuluma 150 liiget;

o
o   o

43.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide viienda tippkohtumise eesistujariigile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ning Ladina- Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele, Ladina-Ameerika parlamendile, Kesk-Ameerika parlamendile, Andide parlamendile ja Mercosuri parlamendile.

(1) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569. (2) ELT C 296, 6.12.2006, lk 123. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0576. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0431. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1). (7) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.