Vastuvõetud tekstid - Bioloogiline mitmekesisus ja bioohutus

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2008/2553(RSP)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : B6-0143/2008
Esitatud tekstid : B6-0143/2008		Arutelud : PV 23/04/2008 - 11 CRE 23/04/2008 - 11		Hääletused : PV 24/04/2008 - 7.6 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2008)0179

Vastuvõetud tekstid

124k

64k

Neljapäev, 24. aprill 2008 - Strasbourg

Bioloogiline mitmekesisus ja bioohutus

P6_TA(2008)0179

B6-0143/2008

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2008. aasta resolutsioon ettevalmistuste kohta bioloogilist mitmekesisust ja bioohutust käsitlevateks COP-MOP kohtumisteks Saksamaal Bonnis

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse bioloogilist mitmekesisust käsitleva ÜRO konventsiooni (CBD) osaliste üheksandat konverentsi (COP 9), mis toimub 19.–30. mail 2008 Saksamaal Bonnis;

– võttes arvesse Cartagena bioohutuse protokolli (BSP) osaliste neljandat kohtumist (MOP 4), mis toimub 12.–16. mail 2008 Saksamaal Bonnis;

– võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise kohta 2010. aastaks(1);

– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on kõige ulatuslikum ülemaailmne kokkulepe bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise kohta, milles käsitletakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist ning geneetiliste ressursside kasutamisest tulenevate hüvede õiglast ja võrdset jagamist, ning arvestades, et sellele on alla kirjutanud 190 osalist, sealhulgas 27 liikmesriiki ja Euroopa Ühendus;

B. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised on võtnud kohustuse piirata 2010 aastaks oluliselt bioloogilise mitmekesisuse hävimist ning luua 2010. aastaks maismaad ja 2012. aastaks merealasid hõlmav ülemaailmne kaitsealade võrgustik;

C. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni usaldusväärsus sõltub võimest neid eesmärke täita;

D. arvestades, et ELi usaldusväärsust bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seoses vähendab bioloogilist mitmekesisust käsitlevate ELi õigusaktide ja poliitikate, nt linnustiku kaitse direktiivi(2) ja elupaikade direktiivi(3) puudulik rakendamine, sealhulgas ebapiisav praktiline töö selleks, et täita kohustust peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine oma territooriumil 2010. aastaks, soovimatus alustada üksikasjalikke läbirääkimisi hüvedele juurdepääsu ja nende jagamist käsitleva õiguslikult siduva õigusakti osas ning soovimatus toetada uute ja täiendavate sihtotstarbeliste rahaliste vahenditega konventsiooni rakendamist arenguriikides;

E. arvestades, et metsa bioloogilise mitmekesisuse hävimine, metsade hävitamine ja kliimakriis on sellise ulatusega, et metsade hävitamise ja nende olukorra halvenemise vastu võitlemise oluliste meetmetega ei saa oodata 2012. aasta järgse perioodini;

F. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tööprogrammide rakendamise olulised puudujäägid tuleb kõrvaldada;

G. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi viimasel kohtumisel liiguti edasi selles suunas, et suurendada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade esindajate rolli tulevastel läbirääkimistel hüvedele juurdepääsu ja nende jagamise üle ning nende õigust määrata kindlaks prioriteedid oma territooriumil, nagu on määratletud põlisrahvaste õigusi käsitlevas ÜRO 2007. aasta deklaratsioonis;

H. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi viimasel kohtumisel kutsuti osalisi üles suurendama jõupingutusi, et parandada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja tegelda puidukaubandusega;

I. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi viimasel kohtumisel kinnitati ettevaatusel põhineva lähenemisviisi kohandamist geneetilise materjali kasutamist piirava tehnoloogia kasutamise suhtes ning soovitati mitte lubada välikatseid ja kaubanduslikul eesmärgil kasutamist;

J. arvestades, et kliimamuutus halvendab veelgi olukorda seoses ülemaailmse bioloogilise mitmekesisusega, põhjustades ökosüsteemi seisundi halvenemist ja liikide hävimist ning sellest tulenevaid mõjusid inimarengule ja vaesuse kaotamisele;

K. arvestades, et ligikaudu 20% ülemaailmsest süsinikdioksiidi heitkogusest on metsade hävitamise ja nende olukorra halvenemise tagajärg;

L. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS) annavad rahvusvahelise õigusliku raamistiku, millega kaitstakse merekeskkonda tervikuna; arvestades, et endiselt ei ole üldist õiguslikult siduvat lepet, mis tagaks kehtivate kohustuste järjekindla kohaldamise kõigi merealade suhtes, kaasa arvatud avamerede rahvusvahelised veed;

M. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil on võtmeroll ÜRO Peaassamblee töö toetamisel riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate merekaitsealade osas neile merekeskkonna bioloogilise mitmekesisusega seotud teadusliku ja vajadusel tehnilise teabe ning nõu andmisel,

1. on sügavalt mures bioloogilise mitmekesisuse jätkuva hävimise ning Euroopa Liidu üha suureneva ökoloogilise jalajälje pärast, mis mõjutab bioloogilist mitmekesisust ka Euroopa Liidu piiridest tunduvalt kaugemal;

2. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta endale juhiroll ja näidata oma tõekspidamisi, leppides kokku konkreetsetes meetmetes bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil ning edendades neid meetmeid;

3. kutsub liikmesriike, komisjoni ja teisi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisi üles looma bioloogilise mitmekesisuse rahvusvahelist teaduskomisjoni, mis nõustaks konventsiooni osalisi ja kaardistaks terviklikult ja ülemaailmselt kõrge kaitseväärtusega alad;

4. peab Euroopa kaitsealade võrgustikku Natura 2000 ELi jõupingutuste nurgakiviks rahvusvaheliste ja liidusiseste bioloogilise mitmekesisuse alaste kohustuste täitmisel ning tunnustab selle suurt panust kaitsealade ülemaailmsesse võrgustikku; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama linnustiku kaitse direktiivi ja elupaikade direktiivi täieliku rakendamise ning on otsustavalt vastu kõigile katsetele nõrgestada nende direktiividega tagatavat kaitset;

5. on seisukohal, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) raames toimuvas arutelus teemal, kuidas vähendada arenguriikides aset leidvast metsade hävitamisest ja metsade olukorra halvenemisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, tuleb arvestada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning tagada selle kooskõla bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni püüdluste ning eesmärgiga säilitada metsade bioloogiline mitmekesisus;

6. nõuab tugevdatud jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, kõrbestumisega võitlemise ÜRO konventsiooni (UNCCD) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNCCD) koosmõju parandamiseks kliimamuutuse leevendamise ja kohanemise valdkonnas;

7. nõuab, et komisjoni ja liikmesriigid:

	–	tagaksid selle, et COP 9 otsuste eesmärk oleks rakendada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kaitsealade tööprogrammi ja tugevdada rakendustegevust, pidades silmas 2010. aastaks seatud eesmärke, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tööprogrammi metsade bioloogilise mitmekesisuse kohta;
	–	toetaksid rahaliselt algatust LifeWeb, mille eesmärk on ühitada konventsiooniosaliste vabatahtlikult võetud kohustused seoses kaitsealade kindlaksmääramise ja haldamisega ning abiandjate vabatahtlikult võetud kohustused seoses eesmärgipärase rahastamise ja kaasrahastamisega;
	–	etendaksid juhtivat rolli läbirääkimistel, et kehtestada õiglane ja võrdne, õiguslikult siduv rahvusvaheline kord geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja neist tulenevate hüvede jagamise kohta; peaksid oluliseks seda, et COP 9 teeks edusamme hüvedele juurdepääsu ja nende jagamise rahvusvahelise korra põhielementide määratlemisel ja garanteeriksid täieliku vastavuse tarnijariikide siseriiklikele õigusaktidele biopiraatluse vastaste tõhusate meetmete tagamiseks;
	–	parandaksid koostoimet ja seoseid UNFCCC ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni vahel, et kliimamuutuse leevendamisest, bioloogilise mitmekesisuse kaitsest ja jätkusuutlikust inimarengust saaksid kõik võimalikult palju kasu;
	–	arvestaksid seda, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja säästva kasutamise saavutamine peaksid olema COP 9 jaoks esmatähtsusega;
	–	tagaksid kaitsealade ja nende võrgustiku tulemusliku juhtimise ja rahastamise väga vajalikuks pidamise ning uuendusliku ja püsiva rahastamismehhanismi vastuvõtmise, sest see toetaks bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutust;
	–	viiksid ELis läbi uuringu, et hinnata kliimamuutusest tingitud põudade ja veepuuduse mõju ning seda, kuidas see mõjutab metsloomade elupaiku, pöörates erilist tähelepanu aladele, kus pesitsevad rändlinnud, edendades rahvusvahelist koostööd rändlindude ning neile vett ja toitu andvate sesoonsete märgalade kaitsmiseks;
	–	tagaksid selle, et COP 9 kutsub osalisi üles algatama arutelu ja kokku leppima metsade hea majandamise ühistes põhimõtetes ja kriteeriumides, mis rajanevad metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsandushalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) osas eri piirkondlikes protsessides saavutatud edul ja Amazonase lepingul;
	–	tagaksid selle, et COP 9 raames lepitakse kokku alustada arutelusid osaliste vahel, et leppida kokku raiet ja puidukaubandust reguleerivas ülemaailmses mehhanismis eesmärgiga võidelda ebaseadusliku metsaraie vastu ja edendada metsaressursside säästvat kasutust, ning et COP 9 kutsub osalisi üles võtma vastu siseriiklikke õigusakte, mis tõkestavad ebaseaduslikult ja metsa hävitavalt toodetud puidu ning sellest valmistatud toodete müügi turul;
	–	tagaksid, et COP 9 soovitaks osalistel integreerida riiklikesse bioloogilist mitmekesisust käsitlevatesse strateegiatesse ja tegevuskavadesse ning riiklikesse metsaprogrammidesse ja muudesse metsaga seotud strateegiatesse enam kliimamuutuse mõjudega seotud metsade bioloogilise mitmekesisuse aspekte ning asjakohaseid vastumeetmeid, samuti soovitaks toetada teadusuuringuid, et paremini mõista kliimamuutuse mõju metsade bioloogilisele mitmekesisusele;
	–	tagaksid kehtivate kohustuste kiirema rakendamise merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse paremaks säilitamiseks ja säästvaks majandamiseks, et kaitsta merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust hävitava tegevuse eest;
	–	tagaksid selle, et COP 9 võtab vastu esildatud teaduslikud kriteeriumid kaitset vajavate merealade kindlakstegemiseks ning merekaitsealade representatiivse võrgustike loomiseks, nagu soovitas ekspertide seminar, kes tegeleb ökoloogiliste kriteeriumide ja biogeograafiliste liigitussüsteemidega kaitset vajavate merealade jaoks;
	–	tagaksid selle, et COP 9 soovitaks osalistel võtta eesmärgiks merede bioloogilise mitmekesisuse integreeritud juhtimise väljakujundamine riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades, et kohaldada kokkulepitud kriteeriume ning laiendada riiklikke ja piirkondlikke merekaitsealade võrgustikke riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävatele rahvusvahelistele vetele;
	–	kutsuksid riike üles alustama läbirääkimisi ÜRO mereõiguste konventsiooni (UNCLOS) rakenduslepingu üle, mis kaitseks merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades, et tagada pikaajaline integreeritud juhtimine;
	–	tagaksid selle, et COP 9 võtaks vastu lõpliku otsuse keelustada kõik nn terminaatortehnoloogiad ning lepiks kokku moratooriumi kehtestamises geneetiliselt muundatud puude keskkonda viimisele, sealhulgas välikatsetele, ning kaubanduslikule kasutusele;
	–	tagaksid, et COP 9 teeks eespool nimetatud ekspertide töörühma merede ja rannikualade bioloogilist mitmekesisust käsitlevad soovitused kättesaadavaks ÜRO Peaassamblee mitteametlikule ajutisele avatud töörühmale;
	–	etendaksid juhtivat rolli Cartagena protokolli osaliste kohtumisel, et tagada laia kohaldamisalaga õiguslikult siduv vastutuse kord;
	–	tagaksid selle, et COP 9 tegeleks kiiresti negatiivse mõjuga, mida biomassi, eriti agrokütuste tootmine energia saamiseks avaldab bioloogilisele mitmekesisusele ning põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele;
	–	edendaksid sissetungivaid võõrliike käsitlevate bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni juhtpõhimõtete täielikku rakendamist ning võtaksid sellega seoses vastu ELi õigusaktid, mis tagaksid sissetungivate võõrliike poolt ELi elupaikadele ja liikidele põhjustatavate ohtude tervikliku käsitlemise;
	–	edendaksid kaitsealasid käsitleva tööprogrammi rakendamist, pidades eelkõige silmas eesmärki 2.2, millega püütakse suurendada ja kindlustada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade ning asjaomaste sidusrühmade kaasamist kaitsealade kindlaksmääramisse ja haldamisse, propageerides sealhulgas teadlikkust leevendus- ja kohanemismeetmete osas ning suurendades koostööd ametiasutuste ja maaomanike vahel;
	–	edendaksid ja toetaksid säästva metsanduse ja muude kultuuride, sealhulgas biokütuste sertifitseerimiskavasid ning puude istutamist karjakasvatusaladele;

8. tervitab COP 9 käigus tehtud algatust alustada kõrgetasemelist dialoogi parlamendiliikmetega ning väljendab toetust parlamendiliikmete kaasamisele olulise rühmana konventsiooni kolme eesmärgi tulemuslikku rakendamisse;

9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 117.
(2)	EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).
(3)	EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika