Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(1);

–   võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni äriühinguõiguse hiljutiste arengute ja väljavaadete kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni esimest aruannet Euroopa väärtpaberikomiteele (ESC) ja Euroopa Parlamendile rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete (GAAP) lähendamise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teenistuste 2007. aasta juuli töödokumenti IASB (Rahvsuvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu) ja IASCFi (Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus) juhtimises toimunud arengute kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2007. aasta järeldusi IASB juhtimise ja rahastamise kohta ning 11. juuli 2006. aasta järeldusi IASB rahastamise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 19. detsembri 2006. aasta raportit pealkirjaga "Raamatupidamisstandardite hindamine finantsstabiilsuse perspektiivist";

–   võttes arvesse Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) kirja IASBle väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (VKEdele mõeldud IFRS) avalikustatud projekti kohta;

–   võttes arvesse 3. oktoobri 2007. aasta kirju, mille parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimees on pärast Ameerika Ühendriikide väärtpaberi- ja börsikomisjoniga (SEC) konsulteerimist saatnud komisjonile ja USA Kongressi vastavate komisjonide esimeestele;

–   võttes arvesse komisjoni, Jaapani finantsteenuste agentuuri, Väärtpaberite Järelevalve Rahvusvahelise Organisatsiooni (IOSCO) ning SECi 7. novembri 2007. aasta avaldust IASCFi juhtimise tugevdamise kohta;

–   võttes arvesse SECi 21. detsembri 2007. aasta otsust rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta välismaiste emitentide jaoks;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljandat direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid(3), ning nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmendat direktiivi 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid(4) (neljas ja seitsmes äriühinguõigust käsitlev direktiiv);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6-0032/2008),

A.   arvestades, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kontseptsioon loodi eesmärgiga saavutada tõelised üldised finantsaruandlusstandardid börsil noteeritud ettevõtetele kogu maailmas;

B.   arvestades, et alates 2005. aasta jaanuarist on Euroopa Liidus börsil noteeritud ettevõtetel kohustus kasutada konsolideeritud finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid;

C.   arvestades, et määrusega (EÜ) nr 1606/2002, muudeti IASCF / IASB tegelikult seadusandjaks;

D.   arvestades oma eespool nimetatud 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni äriühinguõiguse hiljutiste arengute ja väljavaadete kohta lõigetes 37–39 esitatud seisukohta;

E.   arvestades, et pärast IFRSi kasutuselevõttu on Euroopa Liit kogunud teadmisi ja kogemusi, mida peab kasutama aruteludes IASCF/IASB edasiarendamise kohta; arvestades, et riigid, kes ei ole loobunud oma raamatupidamisstandarditest, vaid osalevad üksnes lähenemisprotsessis, ei pruugi omada samu teadmisi või kogemusi;

F.   arvestades 17 kuud, mis möödusid enne IASCFi uue esimehe määramist, tekib küsimus IASCFi liikmete praeguse valimis- ja ametisse nimetamise menetluse tulemuslikkuse suhtes;

G.   arvestades, et Euroopa Liit peaks suhetes IASCF/IASBga võtma reageeriva hoiaku asemel proaktiivse hoiaku;

H.   arvestades, et 2007. aasta suve kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude (subprime) kriis rõhutas raamatupidamisstandardite ning eeskätt mõistete "õiglane väärtus" ja "turult turule" tähtsust finantsstabiilsuse tagamisel,

Läbipaistvad ja vastutustundlikud rahvusvahelised organisatsioonid

1.   on kindlalt veendunud, et tuleb välja töötada kvaliteetsed ülemaailmsed raamatupidamisstandard;

2.   märgib, et IASCF on isereguleeruv eraorganisatsioon, millele anti Euroopa Liidu poolt määrusega (EÜ) nr 1606/2002 seadusandja roll; jagab teatavat muret asjaolu pärast, et IASCF/IASB läbipaistvus ja aruandekohustus ei pruugi olla piisavad, kuna nende tegevust ei kontrolli ükski demokraatlikult valitud valitsus ning ELi institutsioonid ei ole loonud nendega kaasnevaid konsulteerimise ja demokraatliku otsustamise menetlusi ja tavasid, mis on tavalised ELi õigusloomega seotud menetlustes; tervitab siiski asjaolu, et IASCF/IASB on püüdnud nimetatud puudusi parandada, muu hulgas kaks korda aastas toimuvate koosolekute kaudu, mille käigus IASCF vaatab üle IASB töö, uute standardite mõju hindamise ja avaliku arutelu käigus saadud kommentaaride jaoks kindla vormiga tagasisidearuannete kasutuselevõtu;

3.   on seisukohal, et rahuldavate lahenduste puudumise tõttu IASCF/IASB töö korraldamise ja järelevalvega seoses tuleks algatada arutelu selle üle, millistel tingimustel saaks lülitada IASCF/IASB rahvusvahelise juhtimise, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Maailmapanga juhtimise alla;

4.   rõhutab vajadust suurema arvu Euroopast pärit esindajate järele rahvusvahelisi standardeid kehtestavates organites, et tagada tõeliselt rahvusvaheline lähenemine ja tasakaal Euroopa Liidu suurust arvestades – pidades silmas asjaolu, et tegemist on ülekaalukalt suurima majanduspiirkonnaga, kus kõige rohkem organisatsioone rakendab rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid; on seisukohal, et kõik IASB juhatuse liikmed / usaldusisikud peaksid olema pärit riikidest, mis kohaldavad või plaanivad kohaldada rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid; toetab geograafilise tasakaalu miinimumnõuet käsitleva sätte lisamist IASCFi põhikirja;

5.   märgib IASB projektide üha suurenevat teoreetilisust ja keerukust, mis on jõudnud tasemeni, kus eriti just VKEd ei suuda neid alati järgida;

6.   märgib, et IASB ei kajasta piisavalt ettevõtluse mõningaid praktilisi aspekte; on seisukohal, et kasutaja vaatepunktist lähtudes on oluline, et raamatupidamise jaoks koostatud raamatupidamisaruannet saaks muudel eesmärkidel (näiteks finantsteabe andmiseks investoritele, tulemuslikkuse järelevalve teostamiseks või finantsjuhtimiseks) kasutada;

7.   toetab seisukohta, et raamatupidamisstandardite teemal peaks toimuma pidev avalik arutelu; on arvamusel, et selleks peaks IASB tugevdama sidusrühmadega seotud protsessi, et tagada kõigi rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutajate ja investorite seisukohtade arvestamine;

8.   on seisukohal, et juhtimist ja aruandekohustust tuleb parandada järgmiste meetmete abil:

9.   märgib, et eespool nimetatud 7. novembri 2007. aasta avaldusega püüab komisjon – nagu Ameerika Ühendriikide ametiasutustega 2006. aasta aprillis kokku lepitud tegevuskava puhulgi – otsida ennetavaid lahendusi seal, kus tõhususe ja legitiimsuse huvides tuleks kasutada avalikku konsulteerimist ja arutelu, millele püütakse kaasa aidata ka käesoleva resolutsiooniga;

10.   nõuab tungivalt IASCF/IASB vastutuse ja juhtimise parandamisel ülemäärase bürokraatia põhjustamisest hoidumist ning tehniliste küsimuste ebavajaliku politiseerimise vältimist;

11.   on seisukohal, et enne uue standardi väljatöötamist peaks IASB võtma arvesse kasutajate (audiitorite, investorite, järelevalve teostajate) arvates olulisi vajadusi ja asjakohast teavet;

12.   nõuab tungivalt, et enne uue standardi vastuvõtmist viiks IASB läbi mõju hindamise kõigi huvitatud poolte kohta, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid ja turustruktuure; väljendab heameelt IASCFi usaldusisikute teadaande üle, mille kohaselt kasutatakse rakendamisjärgseid ülevaateid ja tagasisidearuandeid 2007. aasta aruandes;

13.   nõuab, et raamatupidamisstandardit tohib välja töötada ja muuta üksnes siis, kui on tagatud, et selle järele on selge ja kasutoov vajadus ning sellele eelneb nõuetekohane konsulteerimine;

14.   on seisukohal, et asjaomases valdkonnas tuleks komisjoni algatusõigust kombineerida asjakohase eelkonsulteerimismenetlusega;

15.   nõustub nõukoguga, et kokkulepitud meetmeid IASB juhtimisstruktuuri parandamiseks tuleb rakendada sobiva töökava kohaselt; on seisukohal, et sama kaalutlus peaks kehtima Euroopa Parlamendi esitatud meetmete puhul;

16.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendiga tuleks aegsasti põhjalikult konsulteerida töökava koostamisse ning uute standardite loomise projektide prioriteetide ja suundade kindlaksmääramise osas; nõuab seetõttu varajases etapis Euroopa Parlamendiga konsulteerimist;

17.   on seisukohal, et IASCF/IASB rahastamisstruktuur, mis praegu põhineb suures osas vabatahtlikel, muu hulgas äriühingutelt ja audiitorfirmadelt pärinevatel annetustel, tõstatab küsimusi; kutsub IASCF/IASBd sellega seoses üles uurima, kuidas oleks võimalik muuta rahastamissüsteemi nii, et esiteks oleksid kõik kasutajarühmad rahastamisse piisavalt kaasatud ja teiseks, et ei tekiks huvide konflikti rahastajate ja kasutajate vahel, ning kolmandaks, et kõigil oleks raamatupidamisstandarditele juurdepääs; nõuab, et komisjon uuriks, kas ja millistel tingimustel oleks tal võimalik anda oma panus nimetatud rahastamisse;

18.   on seisukohal, et IASCF/IASB läbipaistev ja stabiilne rahastamine on äärmiselt oluline; palub komisjonil kaaluda, kas ja kuidas oleks võimalik luua ELi ühtne rahastamismeetod;

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite rakendamine Euroopa Liidus

19.   peab oluliseks asjaolu, et ühendus väljendaks oma seisukohti ühtsemalt, et kindlustada tema maksimaalne mõjujõud kõigis raamatupidamisstandardite väljatöötamise, tõlgendamise ja rakendamise etappides;

20.   võtab teadmiseks panuse, mille IFRS on andnud, tagades finantsaruannete parema võrreldavuse riikide, sama tööstussektori konkurentide ja tööstussektorite lõikes;

21.   võtab teadmiseks IFRSi head küljed, mis ei ole seotud mitte üksnes raamatupidamise tehniliste aspektidega, vaid toovad kasu ka kapitaliturgudele ja Euroopa Liidu juhtivale rollile maailmas;

22.   võtab teadmiseks, et komisjoni poolt 2004. aastal ametiaja alguses algatatud ümarlaud IFRSi järjekindlaks kohaldamiseks Euroopa Liidus(5) ei ole vastanud ootustele Euroopa Liidu selgema esindatuse ja huvide kaitsmise osas;

23.   rõhutab, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite edukuse jaoks on oluline tagada nende tarvituselevõtul ja rakendamisel järjekindlus, kuid meenutab, et tegemist on põhimõtetel rajanevate standarditega ning seetõttu ei tohiks järjekindluse poole püüeldes unustada ka professionaalset hinnangut;

24.   nõustub nõukoguga selles, et eespool nimetatud ümarlaua järeldusi tuleb IASB standarditega seotud töö puhul tunduvalt rohkem arvesse võtta;

25.   märgib, et ühenduse kinnitamismenetluses on väga palju osalejaid; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et komisjon saab vastukaja osalejatelt, kelle pädevused ilmselgelt kattuvad; juhib tähelepanu, et nimetatud kattumises peitub võimalus tõhususe ja läbipaistvuse suurendamiseks;

26.   on seisukohal, et foorumid, kus ühendusel on võimalik oma seisukohti teatavaks teha (raamatupidamise regulatiivkomitee või EFRAG) ei luba tal asetuda võrdse partnerina selliste riikide kõrvale, kes on koondanud reguleerimis- ja järelevalveülesanded vastavatele keskasutustele (näiteks raamatupidamisstandardite nõukogu ning väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) Ameerika Ühendriikides, raamatupidamisstandardite nõukogu ja finantsteenuste agentuur Jaapanis);

27.   on seisukohal, et sujuvama ELi struktuuri loomine, võttes arvesse liikmesriikide raamatupidamisküsimustega tegelevaid struktuure, võiks (eriti vajaduse korral mõningate olemasolevate organite likvideerimisel) aidata kaasa lihtsustamisele ja tugevdada seeläbi ELi rolli maailmatasandil; kutsub komisjoni üles töötama välja ja esitama, konsulteerides Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega, ettepaneku ELi struktuuri loomise kohta, mis oleks rahvusvaheliselt õiguspärane partner ning tagaks standardite ühtse tõlgendamise ja kohaldamise;

28.   väljendab heameelt oma volituste kasutamise viisi üle asjaomases valdkonnas ning juhib tähelepanu sellele, et läbivaadatud komiteemenetluse raames osaleb Euroopa Parlament IFRSi väljatöötamisel ja kinnitamisel veelgi enam; märgib siiski, et Euroopa Parlament osaleb ametlikult üksnes kinnitamismenetluse viimases etapis; nõuab, et aja säästmise eesmärgil tagataks Euroopa Parlamendiga menetluse käigus põhjalik konsulteerimine juba siis, kui koostatakse IASB töökava ja arutatakse uue raamatupidamisstandardi projekti, et vältida rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ELi-spetsiifilise versiooni tekkimist või hilisemat muutmise vajadust;

29.   usub, et ELi börsil noteeritud ettevõtetele oleks kahjulik IFRSist erandite tegemine, välja arvatud viimase võimalusena;

30.   on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata vähemalt järgmistele aspektidele:

31.   on seisukohal, et õiglase väärtuse põhimõtte kohaldamine võib olla ettevõtete jaoks kulukas; näiteks tegeliku turu poolt antava hinnangu puudumisel ei pruugi õiglase väärtuse põhimõtte kohaldamine näidata ettevõtete tegelikku väärtust; on lisaks seisukohal, et tähelepanu tuleb pöörata sellele, et õiglase väärtuse põhimõtte kohaldamine finantsvaradele ja -kohustustele ei anna alati realistlikke hinnanguid;

32.   on seisukohal, et IFRSi ja maksunduse võimalike seoste tõttu võivad nende standardite väljatöötamise, jõustamise ja tõlgendamise tingimused avaldada liikmesriikidele tohutut mõju;

33.   avaldab heameelt parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis alates käesoleva ametiaja algusest kujundatud tava üle korraldada kord aastas IASB esimehe kuulamine ja mitteametlikke kohtumisi IASCFi liikmetega ning nõuab, et edaspidi esitaksid IASB ja IASCFi esimehed Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande kõigi parlamendi jaoks oluliste küsimuste kohta (sealhulgas nende töökava, töötajatega seotud otsuste, rahastamise ja mis tahes vastuoluliste standardite kohta);

34.   samal ajal toetades IASB kavatsust olemasolevaid standardeid parandada, väljendab muret, et pidev kohandamine ja kasvõi väikeste muudatuste tegemine võib olla kulukas ning tuua suurte ettevõtete jaoks kaasa kulukad ümberkorraldused; on seisukohal, et mis tahes muudatusi tuleks teha üksnes juhul, kui nende otstarbekus on eelnevalt põhjendatud kulude-tulude analüüsiga;

Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid VKEdele

35.   võtab teadmiseks, et IASB on läbi viimas laialdast konsulteerimist ja kohapealseid uuringuid seoses VKEdele mõeldud IFRSi avalikustatud projektiga; nõuab nimetatud konsultatsioonide ja kohapealsete uuringute tulemustele tulevikus suurema tähelepanu pööramist, kui seda seni VKEdele mõeldud IFRSi avalikustatud projekti raames tehtud on; rõhutab, et see on vajalik juhul, kui Euroopa Liitu peaks tulevikus kavandama VKEdele mõeldud IFRSi arvestamist või Europpa Liidu standardite vastuvõtmist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele VKEdele mõeldud IFRSiga lähenemise eesmärgil;

36.   on seisukohal, et VKEde seas on laialt levinud arvamus, et IASB kavandatud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid VKEdele on liiga keerulised ja lisaks viitavad need paljudes küsimustes IFRSi täisversioonile; on seisukohal, et lisade esitamisega seotud kohustused on liiga suured ja teavitamiskohustusega seotud koormus on ebaproportsionaalne sellest saadava kasuga; tunneb muret, et nimetatud projekt on koostatud suhteliselt suuri (rohkem kui 50 töötajaga) VKEsid silmas pidades ja kinnitab, et enamik VKEsid on väiksema suurusega; võtab teadmiseks, et VKEdele teeb lisaks muret ka see, et IASB kavatseb standardeid iga kahe aasta järel muuta; märgib sellest hoolimata, et see võib olla kasulik valikuline üleminek suurematele laienevatele VKEdele, kuid rõhutab, et see ei tohi olla vaheetapiks pealesunnitud ühtlustamisele;

37.   on seisukohal, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite vabatahtliku kasutamise edendamine või selle julgustamine ei ole riskivaba; on seisukohal, et kui mõni liikmesriik peaks otsustama kohaldada VKEde suhtes lõplikke rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid IASB otsustatud kujul, võib see kaasa tuua siseturu killustumise ja isegi kahjustada VKEde raamatupidamist kogu Euroopa Liidus;

38.   rõhutab, et IASBle ei ole antud mingeid poliitilisi volitusi rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite väljatöötamiseks VKEde jaoks; märgib, et kinnitamismenetlus kehtib üksnes rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja tõlgendustele, mida peavad kasutama börsil noteeritud ettevõtted; märgib lisaks, et kinnitamismenetlust ei tohi kasutada rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kinnitamiseks VKEde jaoks;

39.   teeb ettepaneku kõigepealt hinnata, kas Euroopa Liidu VKEd saavad IASB poolt väljatöötatud standardist mingisugust kasu; märgib, et IASB peab ennast tavaliselt standardite koostajaks kapitalituru investorite huvides; tunnistab, et IASB kinnitab dokumendis "Järelduste alused", et nõuded VKEdele erinevad nõuetest kapitalituru investoritele; kahtleb, kas VKEdega seotud tasakaal on praegu IASBs piisav; tunnistab siiski, et mujalt maailmast võib tulla taotlusi VKEdele mõeldud standardi väljatöötamiseks, ning teeb ettepaneku hinnata kõnealust vajadust täpsemalt; rõhutab, et see ei piira koostatava standardi heakskiitmist ELi poolt;

40.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu VKEde raamatupidamise aastaaruannete õiguslikuks raamistikuks on neljas ja seitsmes äriühinguõigust käsitlev direktiiv ning on vaja endiselt selgitada, millises vahekorras on IASB esitatud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid VKEdele neljanda ja seitsmenda äriühinguõigust käsitleva direktiiviga; on seisukohal, et neljas ja seitsmes äriühinguõigust käsitlev direktiiv võiksid olla VKEde, sh ühingute raamatupidamisega seotud nõuete aluseks ELis;

41.   on seisukohal, et Euroopa Liit peaks hoolikalt hindama saadavat kasu, sidudes end VKEdele mõeldud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega või arendades välja iseseisvad ja laiaulatuslikud lahendused VKEdele; on lisaks seisukohal, et iga selline ELi lahendus võiks mahtuda rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kontseptuaalsesse raamistikku, ilma et VKEsid sunnitaks siiski kasutama IFRSi täisversiooni;

42.   on seisukohal, et iga raamatupidamisega seotud nõue Euroopa Liidu VKEdele peab olema kohandatud kasutajate vajadustele; soovitab selles kontekstis kasutajate vajadusi veelkord põhjalikult analüüsida;

43.   eelnevat arvesse võttes julgustab komisjoni jätkama tööd VKEde äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise lihtsustamisel asjakohaste õigusaktide kaudu, eelkõige neljanda ja seitsmenda äriühinguõigust käsitleva direktiivi kaudu;

44.   juhib tähelepanu sellele, et raamatupidamiseeskirjad mõjutavad tugevalt kogu äriõiguse valdkonda ning et uus VKEdele mõeldud IFRS mõjub siinkohal ulatuslikult VKEdele, eelkõige sekkub näiteks tugevalt äriühingute maksustamist käsitlevasse riiklikusse õigusesse; märgib, et õiglase väärtuse põhimõttel rajanev VKEdele mõeldud IFRS on vastuolus teistes jurisdiktsioonides ülekaalus oleva kapitali säilitamise põhimõttega ning ei ole alati VKEde (maksu-) huvides;

45.   on seisukohal, et VKEde mõeldud IFRSis tuleb arvesse võtta asjaolu, et Euroopa Liidus eksisteerivad erinevad ettevõtlusvormid (näiteks ühingud ja ühistud); on seetõttu arvamusel, et sellises IFRSis tuleb selgelt määratleda omavahendite mõiste, mis võtab arvesse VKEde konkreetseid vajadusi;

46.   avaldab kahetsust, et VKEdele mõeldud IFRSi projekt ei võta vajalikul määral arvesse asjaolu, et VKEde raamatupidamisaruandluse saajateks on enamasti eraisikutest osanikud, võlausaldajad, äripartnerid ja töötajad, mitte anonüümsed investorid nagu börsil noteeritud ettevõtete puhul, ning et VKEde raamatupidamisaruandluse saajad on huvitatud pikaajalisest ärisuhtest, mitte lühiajalisest investeeringust;

47.   kutsub komisjoni üles korraldama nõuetekohase konsulteerimismenetluse VKEde raamatupidamise raamistiku väljatöötamiseks Euroopa Liidus kooskõlas tavaliste õigusloome ettepanekutega ning taanduma oma kohustusest rakendada ja vastu võtta VKEdele mõeldud IFRSi, samuti hoiduma standardite paralleelsest kohaldamisest Euroopa Liidus, kuni Euroopa Liidu sisemenetlus ei ole lõppenud; kutsub komisjoni üles kaaluma halduskoormuse vähendamise võimalust VKEde jaoks raamatupidamise ja auditeerimise valdkonnas;

48.   tunnistab siiski üleüldist vajadust VKEde raamatupidamise ja auditeerimise lihtsustamise järele, samal ajal meenutades, et VKEd loovad töökohti ning on majanduskasvu mootoriks;

Tegevuskava lähenemise ja vastavuse saavutamiseks

49.   tuletab meelde, et kõikide rahvusvaheliste sidusrühmade lõppeesmärk peab olema IFRSi vastuvõtmine; tunnistab pinget kõnealuse kavatsuse vahel saavutada maksimaalne lähenemine ja soovi vahel säilitada Euroopa Liidu täielik pädevus kalduda kõrvale ülemaailmselt saavutatavast konsensusest; rõhutab, et kõrvalekalded ülemaailmsetest standarditest tuleb nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas piirata minimaalselt vajalikule; on seisukohal, et kolmandad riigid peaksid suhtlema Euroopa Liidu kui tervikuga ja mitte kohtlema 27 liikmesriiki erinevalt ning et juba alustatud lähendamisprotsesse olemasolevate süsteemidega tuleb käsitleda üksnes vaheetappidena;

50.   märgib ülemaailmsete standardite kehtestamise ja lähenemise tähtsust ja soovitavust ning tunnistab, et raamatupidamisstandardite ülemaailme lähenemine toimub pidevalt kasvava kiirusega;

51.   toetab lähenemise ja võrdväärsuse ideed; rõhutab siiski, et teatavate kolmandate riikide standardite lähendamine peab põhinema sellise muutuse eelneval heade külgede ning mõju hindamisel ELi raamatupidamisaruannete koostajatele ja kasutajatele ja eelkõige VKEdele, ning palub, et IASB seda protsessi jätkamisel arvestaks;

52.   märgib, et lähenemine edeneb, ja näeb siinkohal peituvat ohtu, et arvesse võetakse eelkõige suurte kolmandate riikide majandus- ja äriühinguõiguse raamtingimusi, samal ajal kui ELi õigusraamistik omab väiksemat mõju;

53.   võtab teadmiseks, et 20. juunil 2007. aastal esitas SEC ettepaneku, mille kohaselt välismaiste emitentide raamatupidamisaruanded kinnitatakse ilma vastavusseviimise nõudeta, kui need on koostatud IASB poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ingliskeelse versiooni alusel; rõhutab, et eesmärk on, et SEC tunnustaks ELi kehtivasse õigusesse ülevõetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid;

54.   tervitab ELi ja Ameerika Ühendriikide raamatupidamisalase tegevuskavaga seoses tehtud edusamme ja hiljutisi teadaandeid SECilt, mille kohaselt on välismaistel eraemitentidel võimalik esitada raamatupidamisaruandeid IFRSi alusel ilma Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega vastavusse kontrollimiseta; toetab 26. septembril 2007. aastal komisjoni poolt SECile saadetud kirjas kavandatud lähenemist;

55.   tuletab meelde, et Euroopa Liidu otsus nõuda alates 2005. aasta algusest kõigilt börsiettevõtetelt konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamist aitas kaasa ülemaailmse huvi suurenemisele rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite vastu;

56.   tuletab meelde, et 30. aprillil 2007. aastal allkirjastasid Ameerika Ühendriikide president, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president iga-aastase tippkohtumise lõppedes ELi-USA ühisavalduse, mis sisaldab finantsaruandluse kohta järgmist: "Finantsturud. Toetada ja üritada tagada tingimusi, mille puhul Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid tunnustatakse mõlemas jurisdiktsioonis ilma vastavusseviimise vajaduseta aastal 2009 või võimaluse korral varem";

57.   tuletab meelde lahendamata pädevuste küsimust IFRSi lõpliku tõlgendamise kohta neid kohaldavate erinevate jurisdiktsioonide vahel, mis peidab endas vastuoluliste tõlgenduste ohtu; juhib tähelepanu sellele, et lõpliku tõlgenduse võivad Euroopa-spetsiifiliste IFRSi kohta esitada üksnes Euroopa ametiasutused ja kohtud, ning kutsub komisjoni üles tagama, et see nii ka jääks; leiab, et komisjon peab koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga töötama välja süsteemi, mis tagaks, et rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid tõlgendatakse ja kohaldatakse ELis ühtselt;

o
o   o

58.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Väärtpaberituru Reguleerijate Komiteele, Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutusele ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogule.

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1. (2) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 114. (3) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. (4) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. (5) Ümarlauda kuuluvad IASB, Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee, EFRAGi, Fédération des Experts Comptables Européens (FEE), Businesseurope'i, audiitorfirmade ja komisjoni esindajad; see on võtmeküsimuste arutamise foorum, kus ei pakuta mingisuguseid tõlgendusi olemasolevatele standarditele.