Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0242(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0166/2008

Esitatud tekstid :

A6-0166/2008

Arutelud :

PV 07/05/2008 - 18
CRE 07/05/2008 - 18

Hääletused :

PV 08/05/2008 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0191

Vastuvõetud tekstid
PDF 357kWORD 156k
Neljapäev, 8. mai 2008 - Brüssel
Toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (puuvilla toetuskava) *
P6_TA(2008)0191A6-0166/2008

Euroopa Parlamendi 8. mai 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga (KOM(2007)0701 – C6-0447/2007 – 2007/0242(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0701);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0447/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit(A6-0166/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C–310/04 tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu, osutades eelkõige asjaolule, et "nõukogu, kes võttis vastu määruse (EÜ) nr 864/2004, ei [olnud] Euroopa Kohtule tõendanud, et selle määrusega kehtestatud uus puuvilla abisüsteem on kehtestatud talle kuuluva kaalutlusõiguse raames, mis eeldab kõigi käesolevas kohtuasjas tähtsust omavate elementide ja asjaolude arvesse võtmist, sh tuleb arvestada kõiki puuvilla kasvatamisega seotud palgakulusid ja toorpuuvillatehaste majanduslikku jätkusuutlikkust, mis on selle põllukultuuri kasvatamise kasumlikkuse hindamiseks vajalik" ning et kohtul ei olnud võimalik "välja selgitada, kas ühenduse seadusandjal oli [olnud] võimalik talle selles valdkonnas kuuluva ulatusliku kaalutlusõiguse piire ületamata jõuda järeldusele, et puuvilla eritoetuse määramine 35 %-le varasema abisüsteemis raames saadaval olnud toetustest on piisav, et tagada määruse (EÜ) nr 864/2004 viiendas põhjenduses esitatud ja algselt protokolli nr 4 teises lõikes toodud eesmärgi täitmine, milleks on tagada selle kultuuri kasvatamise kasumlikkus ja seega selle jätkuv kasvatamine". Samuti mõistis kohus, et nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.
(2)  Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C–310/04 tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu, osutades eelkõige asjaolule, et "nõukogu, kes võttis vastu määruse (EÜ) nr 864/2004, ei [olnud] Euroopa Kohtule tõendanud, et selle määrusega kehtestatud uus puuvilla abisüsteem on kehtestatud talle kuuluva kaalutlusõiguse raames, mis eeldab kõigi käesolevas kohtuasjas tähtsust omavate elementide ja asjaolude arvesse võtmist, sh tuleb arvestada kõiki puuvilla kasvatamisega seotud palgakulusid ja toorpuuvillatehaste majanduslikku jätkusuutlikkust, mis on selle põllukultuuri kasvatamise kasumlikkuse hindamiseks vajalik" ning et kohtul ei olnud võimalik "välja selgitada, kas ühenduse seadusandjal oli [olnud] võimalik talle selles valdkonnas kuuluva ulatusliku kaalutlusõiguse piire ületamata jõuda järeldusele, et puuvilla eritoetuse määramine 35 %-le varasema abisüsteemis raames saadaval olnud toetustest on piisav, et tagada määruse (EÜ) nr 864/2004 viiendas põhjenduses esitatud ja algselt protokolli nr 4 teises lõikes toodud eesmärgi täitmine, milleks on, et puuvilla eritoetuse summa arvutamisel tagataks majandustingimused, mis võimaldavad jätkata tegevust sellele põllukultuurile sobivates piirkondades ning vältida nimetatud põllukultuuri asendamist teistega.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 3
(3)  Põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uus süsteem tuleb vastu võtta kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-310/04.
(3)  Põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uus süsteem tuleb vastu võtta kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C 310/04 nii, et see tagaks määruse (EÜ) nr 864/2004 põhjenduses 5 sõnastatud eesmärgi kohaselt vastavalt kohtuotsuses antud tõlgendusele tulususe, mis võimaldab jätkata puuvilla kasvatamist jätkusuutlikul viisil.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 3 a (uus)
(3 a)  Puuvilla kasvatatakse peamiselt piirkondades, mille sisemajanduse kogutoodang on Euroopa Liidu madalaimate hulgas ja kus majandus on põllumajandusega tihedalt seotud. Sellistes piirkondades on puuvillakasvatus ja seda toetav toorpuuvillatööstus peamised sissetulekuallikad ja tööandjad, moodustades teatud juhtudel piirkondades, kus nad paiknevad, üle 80 % majandustegevusest. Peale selle on mullastikutingimused teatavates piirkondades sellised, et agronoomilisest seisukohast ei ole alternatiivsete põllukultuuride kasvatamine lähemas perspektiivis võimalik.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 3 b (uus)
(3 b)  Kehtiv puuvillatoetuste süsteem on olemuselt väga spetsiifiline. See sai alguse Kreeka, Hispaania ja Portugali ühinemisaktidest ja üks selle eesmärke on toetada puuvillatootmist ühenduse teatud piirkondades, mis on nüüd sellest põllukultuurist sõltuvad, anda asjaomastele tootjatele rahuldav sissetulek ja stabiliseerida turgu.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 4
(4)  Uus toetuskava peaks vastama Kreeka ühinemisaktile liidetud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele: toetada puuvilla tootmist ühenduse sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis; võimaldada asjaomastel tootjatel teenida rahuldavat sissetulekut; stabiliseerida turgu struktuuri parandamisega tarnimise ja turustamise tasandil.
(4)  Uus toetuskava peaks vastama Kreeka ühinemisaktile liidetud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele: toetada puuvilla tootmist ühenduse sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse ja sotsiaalse struktuuri jaoks tähtis; anda asjaomastele tootjatele rahuldav sissetulek; stabiliseerida turgu struktuuri parandamisega tarnimise ja turustamise tasandil.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 5
(5)  Tuleks arvesse võtta kõiki puuvillasektori konkreetset olukorda iseloomustavaid tegureid ja asjaolusid, sealhulgas selle põllukultuuri kasumlikkuse hindamiseks vajalikke elemente. Seetõttu algatati hindamis- ja konsulteerimisprotsess: viidi läbi kaks uuringut tulevase puuvillatoetuste süsteemi sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju kohta ühenduse puuvillasektorile ning sidusrühmadega korraldati vastavaid seminare ja konsulteeriti Interneti kaudu.
(5)  Tuleks arvesse võtta kõiki puuvillasektori konkreetset olukorda iseloomustavaid tegureid ja asjaolusid, sealhulgas selle põllukultuuri kasumlikkuse hindamiseks vajalikke elemente. Puuvilla kasvatatakse piirkondades, mis ajavahemikul 2007–2013 kuuluvad veel lähenemiseesmärgi alusel abikõlblike piirkondade hulka, kus peamine majandustegevus on põllumajandus ja alternatiivseid põllukultuure on vähe. Peale selle on puuvillakasvatus ja sellega seotud põllumajandustööstus nendes piirkondades peamised sissetuleku- ja tööhõiveallikad. Niisiis algatati hindamis- ja konsulteerimisprotsess: viidi läbi kaks uuringut tulevase puuvillatoetuste süsteemi sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju kohta ühenduse puuvillasektorile ning sidusrühmadega korraldati vastavaid seminare ja konsulteeriti Interneti kaudu.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 6
(6)  Tootjate otsetoetuste lahutamine toodangust ja ühtse otsetoetuste kava kehtestamine on olulised elemendid ühise põllumajanduspoliitika reformimise protsessis, mille eesmärgiks on liikuda hinna- ja tootmistoetuste põhimõtte juurest põllumajandustootjate sissetulekutoetuste põhimõtte suunas. Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati need elemendid rea põllumajandustoodete puhul.
(6)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati rea põllumajandustoodete puhul tootjate otsetoetuste lahtisidumine toodangust ja ühtne otsetoetuste kava.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 8
(8)  Puuvillasektori toetuskava täielikul lõimimisel ühtse otsemaksete kavaga tekib tõenäoliselt oht, et tootmine ühenduse puuvillatootmispiirkondades katkeb. Osa toetustest peaksid seetõttu olema jätkuvalt seotud puuvillakasvatusega abikõlbliku hektari kohta antava põllukultuurist sõltuva toetuse kaudu. Toetuse summa tuleks arvutada nii, et protokolli nr 4 lõike 2 eesmärgid oleksid saavutatavad, aga puuvillatoetuste süsteem liituks samas ühise põllumajanduspoliitika reformi peasuundade ja lihtsustamisprotsessiga. Seetõttu on läbiviidud hindamisele toetudes põhjendatud, et iga liikmesriigi kogu saadaolev toetus hektari kohta oleks 35 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt. Selline määr võimaldab puuvillasektoril edasi liikuda pikaajalise jätkusuutlikkuse suunas, edendada puuvillatootmispiirkondade säästvat arengut ja tagada põllumajandustootjatele rahuldava sissetuleku.
(8)  Puuvillasektori toetuskava täielikul lõimimisel ühtse otsemaksete kavaga tekib tõenäoliselt oht, et tootmine ühenduse puuvillatootmispiirkondades katkeb. Osa toetustest peaksid seetõttu olema jätkuvalt seotud puuvillakasvatusega abikõlbliku hektari kohta antava põllukultuurist sõltuva toetuse kaudu. Toetuse summa tuleks arvutada nii, et protokolli nr 4 lõike 2 eesmärgid oleksid saavutatavad, aga puuvillatoetuste süsteem liituks samas ühise põllumajanduspoliitika reformi peasuundade ja lihtsustamisprotsessiga. Seetõttu on läbiviidud hindamisele toetudes põhjendatud, et iga liikmesriigi kogu saadaolev toetus hektari kohta määrataks kindlaks vastavalt liikmesriigi poolt teatatud vajadustele ning ei oleks väiksem kui 35 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti subsidiaarsuse alusel kaudselt. Selline määr võimaldab puuvillasektoril edasi liikuda pikaajalise jätkusuutlikkuse suunas, edendada puuvillatootmispiirkondade säästvat arengut ja tagada põllumajandustootjatele rahuldava sissetuleku.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 9
(9)  Ülejäänud 65 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt, peaks olema saadaval ühtse otsemaksete kava raames.
(9)  Ülejäänud protsendimäär, mis jääks vahemikku 20–65 %, liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt, peaks olema saadaval ühtse otsemaksete kava raames.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 10
(10)  Keskkonnahoidlikel põhjustel tuleks liikmesriigi kohta määrata baaskülvipind, et puuvillaga külvatud põldude hulka piirata. Lisaks sellele peaksid abikõlblikud olema üksnes need põllumaad, mille liikmesriigid on heaks kiitnud.
(10)  Liikmesriigi kohta tuleks määrata puuvilla baaskülvipind, eelistades traditsioonilisi kasvatuspiirkondi, et tagada puuvillakasvatuse jätkumine piirkondades, kus puuvilla tootmine on põllumajanduse jaoks eriti tähtis. Lisaks sellele peaksid abikõlblikud olema üksnes need põllumaad, mille liikmesriigid on heaks kiitnud.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a)  Tootjatele makstavate toodanguga seotud toetuste määr ja vastav summa peaksid olema kohandatud konkreetse olukorraga ning seejuures tuleks järgida sektori neutraalse rahastamise põhimõtet.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 10 b (uus)
(10 b)  Kuna puuvillakasvatusel on vähe võimalikke asenduslahendusi, tuleb võtta kasutusele abimehhanismid, mis tagavad puuvillakasvatuse kasumlikkuse ja jätkumise Euroopa Liidu tootmispiirkondades. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalus toodanguga sidumata toetusi tõsta, kui haritav maa on baaskülvipinnast väiksem, kusjuures järgida tuleb rahastamise neutraalsuse põhimõtet ja kehtestada põllumajandustootjatele makstava toetussumma ülemmäär.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 11
(11)  Toorpuuvillatööstuse vajaduste rahuldamiseks peaks abikõlblikkus olema seotud tegelikult koristatud saagi miinimumkvaliteediga.
(11)  Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selleks, et põllumajandustootjad saaksid seda toetust kasutada, kehtestama toodanguga sidumata toetuse taseme eespool nimetatud piires ning määrama kindlaks tegelikult koristatud saagi miinimumkvaliteedi.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Arvestades puuvillakasvatuse vähenemist liikmesriikides, on toorpuuvillatööstuses hakanud toimuma ümberkorraldused, millega peaksid kaasnema asjakohased toetusmeetmed, mille abil tagada sujuv üleminek tootjate jaoks, kes on sunnitud oma tootmistegevust muutma. Selleks võib luua ümberkorraldusfondi, mida rahastatakse puuvilla toetuskava eelarvest.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 12 a (uus)
(12 a)  Oluline on kohaldada toetusmeetmeid, mis võimaldavad tõsta konkurentsivõimet. Need meetmed peaks kindlaks määrama ja rahastama ühendus. Liikmesriikide ülesanne on otsustada, milliseid meetmeid nad peavad tõhusaks ja asjaomase piirkonna vajadustele vastavaks, ning ühendada need oma riiklike toetuskavadega.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 12 b (uus)
(12 b)  Riiklike toetuskavade rahastamine peaks tulema enamalt jaolt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 alusel üle kantud vahenditest ja toodanguga sidumata toetusena eraldatud vahenditest, mida pole ära kasutatud.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 12 c (uus)
(12 c)  Sektori rahastamise neutraalsuse tagamiseks tuleks riiklikke toetuskavasid rahastada teatava protsendimäära ulatuses toodanguga seotud toetuste kogusummast ning vahenditest, mida ei ole kasutatud toodanguga seotud toetusteks külvipindade vähendamise tõttu allapoole baaskülvipinda.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 12 d (uus)
(12 d)  Riiklikud toetuskavad võivad hõlmata meetmeid, mis on suunatud sordivaliku ümberkorraldamisele, põllukultuuride nüüdisajastamisele puuvillasektori konkurentsivõime tõstmiseks, keskkonnasäästlike kasvatusmeetodite toetamisele, kvaliteetsemate sortide aretamiseks tehtavate teadusuuringute edendamisele ning toorpuuvillatehaste nüüdisajastamise toetamisele ja vastavate meetmete võtmisele.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 12 e (uus)
(12 e)  Kvaliteetse puuvilla toodangu toetamiseks on otstarbekas luua riiklike toetuskavade raames kvaliteedilisatasu. Lisatasu seisneb puuvilla kvaliteedi parandamiseks võetavate meetmete rahastamises ning seda võib toodangu kvaliteedi parandamiseks ja ühenduse puuvillatootmise konkurentsivõime tõstmiseks anda tootjatele, kelle toodang on eriti hea kvaliteediga ja vastab asjaomase liikmesriigi kehtestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 12 f (uus)
(12 f)  Määrusega (EÜ) nr 864/2004, mille suhtes on käimas kehtetuks tunnistamise menetlus, tehti ettepanek eraldada summa 22 000 000 eurot (mis moodustab 2,74 % abisummast) edaspidi teise samba vahenditest ning suunata see peamiselt puuvillatootmispiirkondade ümberkorraldamisele. Sektorile eraldatavate vahendite paremaks ärakasutamiseks oleks soovitatav kanda nimetatud summa üle esimese samba alla ja kaasata see riiklike toetuskavade rahastamisse.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 13 a (uus)
(13 a)  Puuvilla hõlmavad sätted peaksid jääma jõusse kuni 2013. aastani.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 13 b (uus)
(13 b)  Pärast puuvillasektori reformimist, mis kiideti heaks 2004. aastal ja mis tühistati Euroopa Kohtu otsusega C-310/04, on tootmine märgatavalt vähenenud ja kõik seotud osapooled on sellest tulenevalt saanud majanduslikku kahju, mida tuleks nõuetekohaselt hinnata, et kantud kahjude eest oleks võimalik saada hüvitist.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Põhjendus 13 c (uus)
(13 c)  Hõlbustamaks üleminekut praeguseni kehtinud puuvillatoetuste süsteemilt käesoleva määrusega kehtestatud süsteemile, tuleb võtta meetmeid toorpuuvillasektori ümberkorraldamiseks.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110a – esimene a lõik (uus)
Tootjaliikmesriikide esitatud ja korralduskomitee menetluse kohaselt heaks kiidetud riiklike kavade eriprogrammide alusel võib teatud protsenti toetusest kasutada sektori jätkusuutlikkust edendavate meetmete jaoks. Sellised programmid võivad hõlmata kriisiennetuse ja -juhtimise poliitikat ning sektori jätkusuutlikkuse edendamise meetmeid, mis ei ole hõlmatud maaelu arengu raames.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) 1782/2003
Artikkel 110b – lõige 2 a (uus)
2 a.  Tootjaliikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid tingimusi, mis on seotud puuvilla külvamise, kasvatamise, koristamise ja toorpuuvillatööstusele tarnimisega, et puuvillakasvatus saaks tootmispiirkondades jätkuda ja vältida selle asendamist teiste põllukultuuridega.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) 1782/2003
Artikkel 110c – lõige 1 – teine taane
–  Kreeka: 370 000 ha,
–  Kreeka: 270 000 ha,
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110c – lõige 2 – sissejuhatav tekst
2.  Kehtestatakse alljärgnevad toetuse summad iga abikõlbliku hektari kohta:
2.  Kehtestatakse alljärgnevad toetuse summad iga abikõlbliku hektari kohta, mis vastavad vähemalt 35%le põllumajandustootjale makstavast kogusummast:
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) 1782/2003
Artikkel 110c – lõige 2 – teine taane
–  Kreeka: 594 eurot 300 000 hektarile ja 342,85 eurot ülejäänud 70 000 hektarile,
–  Kreeka: alates 750 eurost,
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110c – lõige 3 - teine lõik
Kreeka puhul kohaldatakse proportsionaalset vähendamist siiski sellise toetussumma suhtes, mis on fikseeritud riigi baaskülvipinna 70 000 ha suhtes selleks, et kinni pidada üldsummast 202,2 miljonit eurot.
välja jäetud
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) 1782/2003
Artikli 110c – lõige 3 a (uus)
3 a.  Kui abikõlblik puuvillamaa mõnes liikmesriigis on väiksem kui lõikes 1 sätestatud baaskülvipind, suurendatakse selle liikmesriigi jaoks lõikes 2 nimetatud toetust proportsionaalselt hõlmamata baaskülvipinna võrra kuni artiklis 144 osutatud korras sätestatud ülemmäärani. Toodangu langusest tingitud kokkuhoid suunatakse riiklikele toetuskavadele.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110d – lõige 1 – viies a taane (uus)
– turu kriisiohjemeetmete võtmine.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110e a (uus) – lõige 1 (uus)
Artikkel 110 e a
Riiklikud toetuskavad
1.  Konkurentsivõime tõstmiseks kehtestatakse riiklikud toetuskavad. Ühendus määrab kindlaks abikõlblikud tegevused ja rahastab neid. Liikmesriigid valivad ise, milline meetmepake on nende jaoks tõhus ja piirkondlikele eripäradele kõige sobivam. Pake peaks sisaldama toorpuuvillatööstuse ümberkorraldusfondi.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110 e a (uus) – lõige 2 (uus)
2.  Riiklike toetuskavasid rahastatakse baasprotsendimäära alusel, mis moodustab vähemalt 1 % toodanguga seotud toetuste kogusummast. Summale lisanduvad vahendid, mida ei ole kasutatud toodanguga seotud toetusteks külvipindade vähendamise tõttu allapoole asjaomase liikmesriigi baaskülvipinda.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110e a (uus) – lõige 3 (uus)
3.  Riiklikud toetuskavad hõlmavad 22 miljoni euro suurust summat (st 2,74 % toetuste kogusummast), mis oli suunatud puuvillatootmispiirkondade ümberstruktureerimisele ja mis oli vahepeal kantud üle teise sambasse.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110e a (uus) – lõige 4 (uus)
4.  Liikmesriigi otsuse põhjal võib riiklike toetuskavade alusel rahastada meetmeid, mille eesmärk on toodangu võimaliku languse tagajärgede hüvitamine ja sordivaliku ümberkorraldamine, ning meetmeid, mille eesmärk on põllukultuuri nüüdisajastamine, et parandada toote konkurentsivõimelisust. Toetatakse keskkonnasäästlikke kasvatusmeetodeid, mis võimaldavad hallata säästlikumalt veeressursse ja viia fütosanitaartoodete kasutamine minimaalsele tasemele, edendatakse uurimistegevust kvaliteetsemate sortide aretamiseks ning toetatakse toorpuuvillatehaste ümberkorraldamist ja nüüdisajastamist. Liikmesriigid võivad maksta kvaliteedilisatasu tootjatele, kes on lähtuvalt liikmesriikides kindlaks määratud erinõuetest töötanud välja eriti kvaliteetse toote.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 110 e a (uus) – lõige 5 (uus)
5.  Riiklikest toetuskavadest võib rahastada puuvillatootmispiirkondadele kliimamuutuste tõttu avalduva mõju prognoosimise, leevendamise ja selle vastu võitlemise meetmeid.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 143d
1a)  Artikkel 143 d jäetakse välja
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt
Artikkel 1 - punkt 1b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1782/2003
Artikkel 155 – punkt a
1 b)  Artikkel 155 a asendatakse järgmisega:
"Komisjon esitab nõukogule 31. detsembriks 2009 aruande käesoleva määruse rakendamise kohta [...], oliiviõli, tarbeoliivide ja oliivisalude, tubaka ja humala suhtes, vajadusel koos asjakohaste ettepanekutega.
Käesoleva määruse puuvilla hõlmavad sätted kehtivad kuni 2013. aastani."
Õigusteave - Privaatsuspoliitika