Euroopa Parlament,

–   võttes eelkõige arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta(1) ja 1. juuni 2006. aasta resolutsioone ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames(2) ning ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta(3);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni toodete, eelkõige mänguasjade ohutuse kohta(4);

–   võttes arvesse oma resolutsioone kliimamuutuse kohta, eelkõige 16. novembri 2005. aasta(5), 26. oktoobri 2006. aasta(6) ja 14. veebruari 2007. aasta(7) resolutsioone;

–   võttes arvesse 30. aprillil 2007 Washingtonis toimunud ELi ja USA tippkohtumise tulemusi ning eelkõige Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edendamise raamistikku;

–   võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu esimesel kohtumisel 9. novembril 2007. aastal vastu võetud ühisavaldust ning eduaruannet;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et nii Euroopa Parlament kui ka USA Kongress on pidevalt toonitanud vajadust Atlandi-ülese turu loomine 2015. aastaks lõpule viia,

B.   arvestades, et demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, rahvusvaheline õigus, jätkusuutlik majandus ja säästev areng on ühised väärtused, mis moodustavad ELi välispoliitika ja tema globaalse majanduspoliitika nurgakiviks oleva Atlandi-ülese partnerluse aluse;

C.   arvestades, et pidades silmas Atlandi-üleste partnerite valitsevat majanduslikku rolli maailmas, vastutavad nad ühiselt ülemaailmse majanduse juhtimise seisukorra eest ja lahenduste leidmise eest ülemaailmsetele majanduslikele väljakutsetele;

D.   arvestades, et ELi ja USA vaheline tugev ja hästitoimiv partnerlus on ülitähtis, et kujundada ülemaailmset arengut ühiste väärtuste, tõhusa mitmepoolsuse ja rahvusvahelise õiguse alusel; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks vajavad partnerid tugevat ja järjekindlat poliitilist juhtimist,

1.   rõhutab, et tihedad Atlandi-ülesed partnerlussidemed on ülitähtis vahend globaliseerumise kujundamiseks ühiste väärtuste huvides ja õiglase poliitilise ning majandusliku maailmakorra suunas; kordab oma seisukohta, et toimiv ja konkurentsivõimeline Atlandi-ülene turg on kindel alus Atlandi-ülesele partnerlusele, mis võimaldab ELil ja USA-l ühiselt ülemaailmseid poliitilisi ja majanduslikke probleeme lahendada;

2.   toetab kindlalt Atlandi-ülese majandusintegratsiooni protsessi, mis algatati 2007. aasta tippkohtumisel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edendamise raamistiku vastuvõtmise ja Atlandi-ülese majandusnõukogu moodustamisega, mille ülesandeks on raamistikus ettenähtud tegevuse jälgimine ja kiirendamine;

3.   tervitab asjaolu, et komisjon on otsustanud Euroopa Parlamendi soovituse põhjal läbi viia uurimuse selle kohta, millised takistused tuleb Atlandi-ülese turu lõpuleviimiseks kõrvaldada, mille tulemused selguvad 2008. aastal; on veendunud, et seda uurimust tuleks laialt levitada mõlemal pool Altandi ookeani; kutsub komisjoni üles tagama, et Atlandi-ülese turu loomist käsitlevate uuringute tulemusi arutataks asjaomaste Euroopa Parlamendi komisjonidega, enne kui tehakse konkreetsed järeldused soovituste andmiseks Atlandi-ülesele majandusnõukogule;

4.   on veendunud, et mõlemad valitsused peaksid 2009. aasta ELi–USA tippkohtumiseks koostama üksikasjaliku kava, milles oleks näidatud, kuidas konkreetses raamistikus täita Atlandi-ülese turu lõpuleviimise kohustust, määrates valdkondade kaupa tähtajad;

5.   hindab Atlandi-ülese majandusnõukogu seniseid edusamme poliitilise vastutuse võtmisel prioriteetide määratlemiseks, ettevalmistuste tegemisel kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamise kokkulepete sõlmimiseks ning konkurentsi edendamiseks Atlandi-ülesel turul;

6.   on seisukohal, et Atlandi-ülese nõukogu moodustamisest alates saadud tulemused näitavad, et Atlandi-ülest turgu ei ole võimalik rajada üksnes haldustööga, vaid selle eesmärgi saavutamiseks vajatakse tugevat ja püsivat poliitilist juhtimist; ergutab Atlandi-ülest majandusnõukogu otsustavalt oma püüdlusi jätkama;

7.   rõhutab pakilist vajadust säilitada selle protsessi hoog valimistega seotud 2008. ja 2009. aasta jooksul, tagades, et mõlemad partnerid jätkaksid kiiret liikumist ühiste eesmärkide saavutamise suunas ning mõlema poole juhid püüdleksid jätkuvalt lõppsihi poole;

8.   rõhutab, et Atlandi-ülese majandusnõukogu 14. mail 2008. aastal Brüsselis toimuva kohtumise peamiseks eesmärgiks on konkreetsed edusammud eelkõige raamatupidamisstandardite, väärtpaberitega kauplemise, edasikindlustuse, impordi turvalisuse, tarnijate vastavusdeklaratsioonide ning haigusetekitajate vähendamise eesmärgil töödeldud linnuliha importimise valdkonnas; peab samas oluliseks juhtida tähelepanu mitmele muule olulisele teemale, millega tuleks edaspidi Atlandi-üleses majandusnõukogus tegelda;

9.   palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti eespool nimetatud uuringu tulemustest;

Finantsteenused

10.   toetab lähenemist, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 1569/2007(8), ja komisjoni 26. septembri 2007. aasta kirjas USA väärtpaberi- ja börsikomisjonile "Kavandatud eeskiri välismaistelt eraemitentidelt raamatupidamisaruannete vastuvõtmise kohta, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite alusel ilma Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamistavaga vastavuse kontrollimiseta" ning Euroopa Parlamendi 14. novembri 2007. aasta resolutsiooniga(9) rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kasutamise kohta, kus rõhutatakse eelkõige, et "Komisjoni otsus tagab ELi väärtpaberiemitentidele kõikidel juhtudel õiguse kasutada mis tahes kolmandas riigis ELis heaks kiidetud IFRS-standardeid (rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid)";

11.   on veendunud, et USA ja ELi väärtpaberiturgude vastastikune tunnustamine oleks oluline samm Atlandi-ülese turu tõhususe suurendamiseks ja hõlbustaks ELi ja USA juurdepääsu laiemale ning sügavamale turule; toonitab siiski, et niisugune projekt peab olema kahepoolse kokkuleppe tulemus, et tuleks sõlmida USA ja ELi raamkokkulepe, kus võetakse täielikult arvesse finantsturgude järelevalvet käsitlevaid ELi õigusakte, ning et komisjon ei tohiks soodustada liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kahepoolsete lepingute sõlmimist, sest see võiks ohustada ELis võrdse mänguruumi põhimõtet;

12.   rõhutab, et rahandusliku stabiilsuse säilitamine on ülimalt tähtis; tuletab sellega seoses meelde Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) rolli; rõhutab rahaturgudel hetkel valitseva segaduse tõttu esilekerkinud puudusi, eelkõige seoses peamistel finantsturgudel jätkuva kriisiga, kasvava tasakaalustamatusega valuutade sidumises ja kaubandussuhetes, jätkuva või taasilmneva võlakriisiga osades maailma vaeseimates riikides ja järjest suureneva jõukuse erinevusega riigiti ja riigisiseselt; leiab, et USA ja ELi järelevalveasutuste koostöö tugevdamine on hädavajalik;

13.   tervitab finantsstabiilsuse foorumi ja IMFi kava anda rahaturgudel valitseva segaduse kohta ühine diagnoos ning ootab finantsstabiilsuse foorumi turu ja institutsioonide paindlikkuse töörühma järelduste ja poliitiliste soovituste rakendamist mõlema poole poolt, arvab siiski, et see peaks olema üksnes täiendav tegevus ega tohiks asendada arutelu ELi ja USA asjakohase poliitilise tegevuse üle ning vastavaid otsuseid;

14.   palub USA-l hoida ELi kursis Baseli II raamistiku rakendamisega seotud edusammude kohta; tuletab meelde kooskõlastatud lähenemise tähtsust üldiste eeskirjade koostamisel ja kohandamisel rahvusvaheliselt tegutsevate finantsturu osaliste jaoks; on sellega seoses veendunud, et Basel II raamistiku rakendamine USA-s on hädavajalik ülemaailmse võrdse mänguruumi säilitamiseks;

15.   tervitab USA Kongressi tegevust õigusaktide vastuvõtmisel, millega moodustatakse USA Rahandusministeeriumi koosseisus kindlustusteabe föderaalamet; usub, et koos USA Rahandusministeeriumi projektiga on see tähtis samm finantsteenuste reguleerimisel rakendatavate lähenemisviiside vastastikuse tunnustamise suunas; tunnistab, et sellegipoolest ei ole paljudes küsimustes veel kokku lepitud ja et edasikindlustuse tagatis on üks keskseid lahendamist vajavaid küsimusi; lisaks arvab, et tihedam parlamentidevaheline koostöö tugevdab oluliselt Solvency II projekti eesmärkide saavutamist;

ELi–USA kaubandus ning regulatiivkoostöö

16.   rõhutab, et kaubanduse ja investeeringute ühtsete standardite loomise eesmärgi poole püüdlemisel, nagu seda arutati Atlandi-ülese majandusnõukogu 2007. aasta novembri kohtumisel seoses ELi ja USA kaubanduslepingute vastastikuse tunnustamise 2009. aastaks saavutamise tegevuskavaga, tuleb tagada kõrged sotsiaalsed, keskkonna- ja tervishoiustandardid;

17.   kordab, et mitmesugused kaubanduse ja investeerimise mittetariifsed tõkked tulenevad õigusloomeorganite tegevusest sotsiaalsete, tervishoiuga seotud, kultuuriliste ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel ning neid ei tohi seetõttu ilma õigusaktita kõrvaldada; sellega seoses juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi otsustavale rollile standardite ühtlustamise ning kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamise protsessi järelevalves;

18.   rõhutab, et imporditud toodete ohutus peaks samuti olema prioriteediks Atlandi-üleses majandusnõukogus; on seisukohal, et elanikkond usaldab avatud kaubanduskeskkonda ainult siis, kui kaitstakse nende tervist ja ohutust; kutsub USA tarbekaupade ohutuse komisjoni üles kasutama oma suuremat vabadust konkreetseid juhtumeid puudutava teabe jagamiseks, kuid teeb ettepaneku, et Atlandi-ülene majandusnõukogu töötaks välja siduva koostöödokumendi, mis struktureeriks ja soodustaks tooteohutust puudutava teabe vahetamist ning koostöömeetmete ühise kava väljatöötamist; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama koostööd ELi ja USA tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel, tagamaks ilma tarbetu bürokraatliku koormuseta, et kontroll välispiiridel on suuteline ära hoidma ohtlike toodete, eriti ohtlike mänguasjade jõudmist tarbijateni; kutsub liikmesriike ja USAd tagama tooteohutusseaduste ning eeskätt mänguasjade ohutuse seaduste ranget jõustamist ning tugevamat riiklikku kontrolli; rõhutab ELi ja USA tiheda koostöö vajadust tagamaks, et Hiina ja muud kolmandad riigid parandavad oma tootestandardeid, et need vastaksid ELi/USA ohutusnõuetele, eelkõige mänguasjade puhul, ja vajadust veenda neid riike, et tooteohutus tuleb muuta tootmis- ja turustamisprotsessi osaks;

19.   nõuab rohkem teavet USA tarbekaupade ohutuse uuendatud seaduse kohta ning on mures, et see uus õigusakt tekitab Euroopa ettevõtetele tarbetut regulatiivset koormust, kehtestades kohustuslikud ohutusnõuded koos kolmanda osalise läbiviidava katsetamise nõudega; nõuab tungivalt arutelude jätkamist, et saavutada vastastikune tunnustamine ilma tegevuse dubleerimiseta;

20.   märgib, et ohutu kaubandus on järjest rohkem integreeritud maailmamajanduses eriti tähtis, kuid on arvamusel, et ettepanek kontrollida terrorismiohu vältimise meetmena 100% välismaalt saabuvatest merekonteineritest on tarbetu ja ebarealistlik; palub USA Kongressil seetõttu see ettepanek tagasi võtta, sest on veendunud, et "konteinerite ohutuse algatus", mille raames kontrollitakse "kõrge riskiga" merekonteinereid, on piisav meede rahvusvahelise meretranspordi ohutuse tagamiseks;

21.   kutsub komisjoni üles pidama Atlandi-ülese majandusnõukogu raames võimaluse korral läbirääkimisi ühiste ülemaailmsete standardite küsimuses; on veendunud, et ühiste autoohutusstandardite (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni üldine tehniline eeskiri) jõustamine aitaks märgatavalt vähendada kulusid autotööstuses, mis on nii ELis kui ka USAs üks peamine tööandja;

22.   kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi kolmanda isiku kohustusliku katsetamise alla kuuluvate toodete vastavusdeklaratsioonide tunnustamise korra ametliku vastuvõtmise nimel, eriti info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmete osas;

23.   toetab jätkuvalt komisjoni pingutusi kokkuleppe saavutamiseks imporditud toodete märgistamise kohta nii Briti kui ka meetermõõdustikus ning toonitab vajadust aktsepteerida rahvusvaheliste standardite alusel kokkulepitud mõõtühikuid, eelkõige on vaja, et USA aktsepteeriks ka ainult meetermõõdustikus märgistatud tooteid; on seisukohal, et see suurendaks Euroopa, USA ja kolmandate riikide ettevõtete mastaabisäästu ning et nendest oleks eriti kasu väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel;

24.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama ELi ja USA koostööd kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise üldise harmoneeritud süsteemi (GHS) raames eelkõige seoses ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus kokkulepitud rahvusvaheliste kriteeriumide rakendamisega; on arvamusel, et kõnealuse süsteemi oluline eesmärk on soodustada kaubandust ja tugevdada tarbijakaitset, ning nõuab seetõttu tungivalt, et GHSi rakendataks samal ajal ja ühtemoodi ELis ja USAs;

25.   juhib tähelepanu asjaolule, et isikuandmetest on saanud mitmete äritegevuse valdkondade, eriti elektroonilise side oluline koostisosa; märgib, et isikuandmete ja isikuandmetel põhinevate lisandväärtustoimingute majanduslik väärtus kasvab pidevalt; palub komisjonil algatada koos USA föderaalse kaubanduskomisjoniga ja tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga Atlandi-üleste andmekaitse põhimõtete koostamine; nõuab lisaks ülemaailmsete andmekaitsestandardite kiiret väljatöötamist Atlandi-ülese majandusnõukogu raames, et tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse ning õiguskindlus ettevõtetele;

Põllumajandusküsimused

26.   nõuab kiiret lahendust käimasolevatele aruteludele, mis puudutavad haigusetekitajate vähendamise eesmärgil töödeldud linnuliha USAst ELi importimise keeldu; tunnistab vajadust nõuetekohaste teadusuuringute tulemuste järele, milles on pööratud tähelepanu tarbijate kaitsmisele ja teavitamisele; tunnistab ka Euroopa kodulinnulihasektoris tehtud märkimisväärseid investeeringuid, mis on kooskõlas Euroopa õigusaktidega, et vähendada salmonelloosinakkust kogu tootmisahelat hõlmava lähenemisviisi kaudu; on seisukohal, et ükski võimalik lahendus ei tohiks viia konkurentsi moonutamiseni;

27.   on veendunud, et ühenduse otsus keelata hormoonidega töödeldud veiseliha import oli teadusuuringutega täiesti põhjendatud, ning kutsub USAd üles viivitamatult kõrvaldama Euroopa toodetele kehtestatud sanktsioonid;

28.   rõhutab, kui oluline on ettevaatuspõhimõttele vastav ühtne loa väljastamise kord GMOsid sisaldavate toiduainete ja sööda kohta ning GMOde märgistamine ja jälgitavus, et tarbijad saaksid teha teadliku valiku;

29.   nõuab dialoogi põllumajandusturgudel hiljuti toimunud muutuste teemal, eelkõige kaupade hindade kõikumise, ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõtte (nn ELi tervisekontrolli), USA põllumajandusseaduse, tsüklilisust mittearvestavate maksete, maaelu arengu järjest suurema tähtsuse ja nõuetele vastavuse meetme teemadel;

Koostöö energia, tööstuse ja teaduse valdkonnas

30.   nõuab strateegilise Atlandi-ülese koostöö tugevdamist energia-, tööstus- ja teaduspoliitika alal; rõhutab energiaküsimuse tähtsust ning toetab energiaallikate ja varustustrasside mitmekesistamist, et tagada turvaline energiavarustus ja infrastruktuur ning edendada turupõhise energiavarustuse kindluse poliitikat; nendib üha laienevat arutelu süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta mõlemal pool Atlandi ookeani;

31.   rõhutab vajadust tugevdatud ELi-USA regulatiiv- ja teaduskoostöö järele biokütuste ja biomassi valdkonnas, millega edendataks ühiselt alternatiivsete ja jätkusuutlike kütuseallikate kasutamist transpordisektoris; toetab Atlandi-ülest majandusnõukogu tema töö jätkamisel, et määratleda ühised biokütusestandardid Brasiiliaga, millega tagatakse maksimaalne keskkonnasäästlikkus ja arvestatakse ülemaailmseid toiduainetega kindlustatuse probleeme;

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ning Doha arengukava

32.   palub komisjonil tagada, et Atlandi-ülese majandusnõukogu tegevus toetab Doha arengukava edukat lõpuleviimist; on seisukohal, et ELi ja USA valitsev seisund maailmamajanduses (praegu 60% kogukaubandusest) on maailma kaubandussüsteemi ja selle ühise raamistiku mõttes potentsiaalselt positiivne nähtus;

33.   palub komisjonil hinnata, kas kahepoolsete kaubandusvaidluste lahendamise menetlus võiks kujuneda Atlandi-ülesele majandusnõukogule huvipakkuvaks teemaks; märgib sellega seoses, et kuigi kaubandusvaidlused puudutavad ainult 2% ELi ja USA vahelisest kaubandusest, on mõned nendest vaidlustest osutunud suuri vastuolusid põhjustavateks ja kulukateks;

34.   palub komisjonil Atlandi-ülese majandusnõukoguga arutada, kuidas leida suuremat sidusust kahepoolsete kaubanduslepingute ja WTO mitmepoolsete eeskirjade vahel, et tagada kõigile harmoonilisem ja lihtsam rahvusvaheline kaubandussüsteem; nõuab tungivalt, et komisjon arutaks, kuidas saavutada ELi ja USA vahel suurem kooskõlastatus kaubandustingimusi (näiteks kaubanduse ja keskkonnaga seotud sätted, kaubandus ja sotsiaalsed standardid ning kaubandus ja tööõigus) kehtestavaid meetmeid käsitlevate kahepoolsete lepingute sõlmimisel kolmandate riikidega;

35.   kutsub komisjoni üles maailma kaubandusläbirääkimiste jaoks viivitamata välja töötama kõikehõlmavat lähenemisviisi seoses kaubandusega mitteseotud probleemidega Euroopas, eriti sotsiaalsete ja keskkonnaalaste klauslite küsimuse, geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse, loomade heaolu ning imporditud loomsete ja taimsete saaduste seisundiga seoses, et vältida ebaausat konkurentsi Euroopa tootjate suhtes;

36.   palub komisjonil nõuda, et Atlandi-ülene majandusnõukogu avaldaks eduaruande koostöö kohta intellektuaalomandi õiguste jõustamisel, andes sealhulgas teada oma kavandatud meetmetest koostöö tugevdamiseks võltsimise ja piraatluse vastases võitluses; nõuab selget kava, et soodustada patendiõiguse vastastikust tunnustamist rahvusvahelisel tasandil;

37.   palub, et Atlandi-ülene majandusnõukogu toetaks Doha deklaratsiooni TRIPS-lepingu kohta, millega lihtsustatakse juurdepääsu elupäästvatele ravimitele nende riikide jaoks, kellel puudub farmaatsiatoodete jaoks vajalik tootmisvõimsus; palub komisjonil tõstatada küsimus seoses USA poliitikaga, millega nähakse ette kõikidesse arengumaadega sõlmitud kahepoolsetesse lepingutesse klauslite lisamine, mille kohaselt need riigid loobuvad TRIPS-lepingu Doha deklaratsiooni sätete kohaldamisest, mis lubavad neil toota ja importida geneerilisi ravimeid, võimaldades neil nii võidelda peamiste probleemidega rahvatervise valdkonnas (AIDS, tuberkuloos jne);

38.   on seisukohal, et ükskõik milline ka ei oleks Doha arengukava tulemus, võib kaubanduse jätkuva ülemaailmse integratsiooni tagamisel ülitähtsaks osutuda Atlandi-ülese turumudeli kontseptsioon, mis näeb ette regulatiivkoostööd mittetariifsete tõkete järkjärguliseks kõrvaldamiseks;

39.   on seisukohal, et Atlandi-ülese majandusnõukogu Euroopa esindajate oluline ülesanne on veenda ELi Atlandi-üleseid partnereid vajaduses jõuda 2012. aastaks laiapõhjalise, ambitsioonika ja õiguslikult siduva Kyoto lepingu järgse korrani kasvuhoonegaaside heitkoguste osas ning töötada välja ulatuslik Atlandi-ülene projekt investeeringute ja tehnoloogia vahetamiseks ohutu ja saastevaba energiatootmise vallas;

Regionaalareng

40.   rõhutab positiivset mõju, mida Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edenemine tõenäoliselt avaldab säästvale regionaalarengule, ning on arvamusel, et need edusammud toetavad ELi pingutusi Lissaboni strateegia rakendamiseks ning liikumiseks sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse poole; palub sellega seoses ELi vastutavatel organitel tagada, et need edusammud toetaksid kõigi ELi territooriumide harmoonilist ja tasakaalustatud arengut, ning võtta arvesse Euroopa põhimõtet tagada kõigile juurdepääs üldhuviteenustele;

41.   palub mõlemal poolel kaaluda struktureeritud regionaalpoliitikadialoogi algatamise võimalust, mis oleks hea viis regionaalpoliitika uute suundade uurimiseks, heade tavade vahetamiseks muuhulgas teadus- ja arendustegevuse alal ning lahenduse otsimiseks ühistele probleemidele, nagu kliimamuutused ja energiahinnad;

Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi tulevane päevakord ja struktuuri tõhustamine

42.   kutsub Atlandi-ülest õigusloojate dialoogi võtma oma järgmiste kohtumiste päevakorda arutelu USA seaduse üle, mis käsitleb kauba läbivalgustamist, tagamaks, et Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel saavutatakse selles küsimuses suurem vastastikune mõistmine; rõhutab ka vajadust arutada Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi raames WTO Doha arengukava järgset tegevust, sealhulgas WTO reformimist, ning käsitleda inimõigusi, keskkonda ja sotsiaalseid õigusi puudutavaid sätteid kahepoolsetes kaubanduslepingutes, võttes muu hulgas eeskujuks hiljutise USA–Peruu kahepoolse lepingu, mis sisaldab üksikasjalikke ja jõustatavaid sätteid töönormide kohta;

43.   juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi otsustavale rollile kõnealuse tegevuse toetamisel ja asjaolule, et mittetariifseid tõkkeid saavad kõrvaldada üksnes õigusloojad; teeb ettepaneku korraldada igal aastal põhjalikult ettevalmistatud arutelu Atlandi-ülese majandusnõukogu raames käsitletud küsimustega seotud edusammude ja kõnealuse organisatsiooni struktuuri teemal;

44.   palub seetõttu ELi ja USA juhtidel ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestel protsessi pikaajalise edu nimel seda õigusloojate otsustavat rolli arvesse võtta ning nõuab tungivalt, et Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi esindajad kaasataks täielikult ja otseselt Atlandi-ülese majandusnõukogu töösse; võtab ühtlasi teadmiseks ettevõtjate ja tarbijate sidusrühmade tähtsuse Atlandi-ülese majandusnõukogu töö toetamisel tagasiside ja eksperditeadmistega; on siiski seisukohal, et nende nõuandvat rolli tuleb eristada USA Kongressi ning Euroopa Parlamendi õigusloomealasest rollist;

45.   võtab teadmiseks nõuanderühma moodustamise, mis koosneb Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi, Atlandi-ülese ettevõtjate dialoogi ja Atlandi-ülese tarbijate dialoogi esindajatest; tunnustab õigusloojate ja sidusrühmade panust, mis aitas tagada Atlandi-ülese majandusnõukogu esimese, 2007. aasta novembris toimunud kohtumise edu; loodab, et lähitulevikus kasvab Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja Atlandi-ülese keskkonnadialoogi roll; nõuab Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja keskkonnadialoogi esimeeste lülitamist nõuanderühma koosseisu;

46.   kordab oma soovi tugevdada Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahelist dialoogi ja nõuab nende kiiret kaasamist, eelkõige seoses ülemaailmsete isereguleerivate asutuste koostatavate võimalike tulevaste eeskirjadega, eesmärgiga tegelda poliitilise aruandekohustuse küsimusega võimalikult varakult;

47.   on seisukohal, et need on olulist laadi küsimused ning liikmesriikide parlamendiliikmeid tuleks korrapäraselt hoida kursis kõnealuste teemadega seotud arengutest; kutsub Euroopa Parlamendi presidenti üles tagama mehhanismi loomise kõnealusel otstarbel;

o
o   o

48.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Atlandi-ülese majandusnõukogu sekretariaadile ning USA Kongressile.

(1) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 670. (2) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226. (3) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0412. (5) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 120. (6) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 439. (7) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 344. (8) Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel (ELT L 340, 22.12.2007, lk 66). (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0527.