Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Lissaboni lepinguga muudetud ELi lepingu artiklit 6 ja EÜ asutamislepingu artiklit 149, milles käsitletakse ELi panust Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni;

–   võttes arvesse valget raamatut spordi kohta (KOM(2007)0391);

–   võttes arvesse 1999. aasta detsembri Helsingi aruannet ja 2000. aasta detsembri Nice'i deklaratsiooni, mis käsitleb spordi erilisi omadusi ja selle sotsiaalset funktsiooni Euroopas;

–   võttes arvesse eesistujariigi Ühendkuningriigi algatust Euroopa jalgpalli kohta, mille tulemusena avaldati 2006. aastal sõltumatu uuring Euroopa spordi kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu ja Esimese Astme Kohtu spordiga seotud kohtuasjades välja kujunenud kohtupraktikat ning komisjoni otsuseid;

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust)(1), millega keelustatakse rassilise diskrimineerimise kõik vormid tööhõive, hariduse, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkondades ning juurdepääsu osas kaupadele ja teenustele,

–   võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(2);

–   võttes arvesse oma 13. juuni 1997. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu rolli kohta spordi valdkonnas(3) ja 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni naiste ja spordi kohta(4);

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni profijalgpalli tuleviku kohta Euroopas(5);

–   võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses(6);

–   võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni, mis käsitleb võitlust dopingu kasutamise vastu spordis(7);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni rassismivastase võitluse kohta jalgpallis(8);

–   võttes arvesse 2003. aasta ülemaailmset dopinguvastast koodeksit ja selle läbivaatamist 2007. aastal;

–   võttes arvesse Euroopa esimese spordi juhtimise alase konverentsi "Mängureeglid" raportit ja järeldusi (Brüssel, 26.–27. veebruar 2001);

–   arvestades komisjoni ja FIFA vahel 2006. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit jalgpalli muutmise kohta Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide arengujõuks;

–   arvestades kogemusi, mis on saadud Euroopa aasta 2004 "Haridus spordi kaudu" jooksul, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(9);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0149/2008),

A.   arvestades spordi rolli integratsiooni edendamisel ja spordi võimalikku panust sotsiaalse ühtekuuluvuse ning piirkonnasisese ühtekuuluvuse saavutamisse;

B.   arvestades, et Euroopa sport on Euroopa identiteedi, Euroopa kultuuri ja kodakondsuse lahutamatu osa, ning arvestades, et Euroopa sport põhineb miljonite sportlaste, vabatahtlike ja toetajate pühendumisel ja entusiasmil, kes tegutsevad arvukates spordiklubides ja -liitudes, laialdasel liikumisel, mis on loonud palju silmapaistvaid nais- ja meessportlasi ja võistkondi ning mis on muutnud spordi kõrgelt hinnatud valdkonnaks meie ühiskonnas, kus spordiüritused on äärmiselt populaarsed;

C.   arvestades, et sport mängib Euroopa ühiskonnas väga olulist rolli, seisavad osade võistlusspordialade ees paraku uued ohud ja väljakutsed, näiteks kaubanduslik surve, noorte mängijate ja sportlaste ekspluateerimine, doping, rassism, vägivald, kokkuleppimine matši tulemustes, korruptsioon, kihlveopettused ja rahapesu;

D.   arvestades spordi erilist ühiskondlikku rolli sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni vahendina ja arvestades, et sport on tähtis vahend kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks ning annab silmapaistva panuse oluliste sotsiaalsete, kultuuriliste ja hariduslike väärtuste, nagu õigluse, sallivuse ja vastastikuse austuse, solidaarsuse, reeglite austamise, meeskonnavaimu ja enesedistsipliini arendamisele ning edendamisele; arvestades, et sport mängib eriti tähtsat rolli Euroopa ühiskonnas seoses tervishoiu, hariduse, sotsiaalse integratsiooni ja kultuuriliste väärtustega tänu vabatahtlikult struktureeritud organisatsioonidele;

E.   arvestades, et Lissaboni lepinguga muudetud EÜ asutamislepingu artikli 149 kohaselt peab ELi meetmete eesmärk olema arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaudu; arvestades, et ELi tasandil võetavad meetmed peavad täiendama teiste asutuste meetmeid, muutmata sealjuures kehtivat pädevuste jaotust;

F.   arvestades, et Lissaboni lepingu ratifitseerimist ja artiklit 149 silmas pidades tuleb spordi rollile Euroopas anda strateegiline suund, selgitades ühenduse õiguse kohaldamist spordi valdkonnas; arvestades, et üksikjuhtumi põhine lähenemisviis on spordiorganisatsioonide seisukohast spordi eripära käsitlemiseks ebapiisav ja süvendab olemasolevat õiguskindlusetust veelgi, ning arvestades, et tuleb võtta täiendavaid sporti käsitlevaid meetmeid Euroopa Liidu tasandil, austades samas spordiorganisatsioonide sõltumatust, eripära ja iseregulatsiooni;

G.   arvestades, et Lissaboni lepinguga muudetud EÜ asutamislepingu artiklis 149 kutsutakse ühendust üles edendama ausust ja avatust spordivõistlustel, ning arvestades, et konkurentsieeskirjade kohaldamine spordi suhtes põhjustab erinevuste suurenemist spordiklubide vahel kõige rikkamate või populaarsemate kasuks, mis kahjustab spordivõistluste õiglast läbiviimist ja on seega vastuolus nimetatud artiklis sätestatud eesmärgiga;

H.   arvestades, et arvesse tuleb võtta spordiorganisatsioonide ja esindusorganite, näiteks professionaalsete meistrivõistluste korraldajate sõltumatust, samuti asjaolu, et organisatsiooniline vastutus lasub põhimõtteliselt spordiasutuste juhatustel ning teataval määral liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel;

I.   arvestades, et professionaalne sport muutub pidevalt üha tähtsamaks ja aitab tõhustada spordi rolli ühiskonnas; arvestades, et konkurentsiõigust ja siseturgu käsitlevaid sätteid kohaldatakse professionaalse spordi suhtes selles ulatuses, milles see kujutab endast majandustegevust;

J.   arvestades, et sport kuulub ELi õiguse kohaldamisalasse, eriti seoses esindus- ja osalusdemokraatia põhimõttega Euroopa spordiinstitutsioonide otsuseid tegevates organites ning EÜ asutamislepingu artikliga 13, milles keelatakse diskrimineerimine soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; arvestades, et spordi erilistest, olulistest ja ainulaadsetest omadusitest tulenevalt ei saa sporti teatud juhtudel võrrelda tavapärase majandustegevusega;

K.   arvestades, et vabatahtlik tegevus spordisektoris tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning edendab kohalikku demokraatiat ja kodanikuaktiivsust ning sellel on ka varjatud majanduslik väärtus, kuna ilma vabatahtliketa oleks sporditegevus tunduvalt kallim ning paljud spordiga seotud ühiskondlikud tegevused hääbuksid; arvestades, et on vaja edendada vabatahtlikke spordistruktuure ja julgustada vabatahtlikke teenuseid spordis meetmete abil, mis pakuvad asjakohast kaitset ning tunnustavad vabatahtlike majanduslikku ja ühiskondlikku rolli;

L.   arvestades, et füüsilise tegevuse puudumine soodustab rasvumist ja krooniliste haiguste teket, nagu südame-veresoonkonna haigused ja suhkurtõbi, ning et selle tagajärjed koormavad liikmesriikide tervishoiu eelarvet;

M.   arvestades, et kehalise kasvatuse tundide arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud nii põhikoolis kui ka keskkoolis, ning arvestades, et spordirajatiste ja -varustuse osas on liikmesriikide vahel suured erinevused; arvestades, et sport pakub noortele teretulnud võimalusi ühiskonnas osalemiseks ja sellele isiklikuks pühendumiseks ning võib aidata hoida neid eemal õiguserikkumistest;

N.   arvestades, et doping kahjustab läbipaistva ja ausa konkurentsi põhimõtet, asetades samal ajal sportlased ülemäärase surve alla;

O.   arvestades, et 2003. aasta ülemaailmne dopinguvastane koodeks võimaldas luua kogu maailma riiklike õigusaktide ühtlustamist tagava normi; arvestades, et ülemaailmse dopinguvastase agentuuri (WADA) jõupingutused on siiski keskendunud peamiselt tippspordile;

P.   arvestades, et ELile tuleks kasuks koordineeritum lähenemisviis dopinguvastasele võitlusele, eelkõige tuleks selleks määratleda WADA, Unesco ja Euroopa Nõukogu ühised seisukohad ning vahetada teavet ja häid tavasid valitsuste, riiklike dopinguvastaste organisatsioonide ja laborite vahel;

Q.   arvestades, et hoolimata soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tehtud mõningatest edusammudest esineb spordis ikka veel ebavõrdsust sportlaste vahel; arvestades, et andekatele sportlastele mõeldud koolitusprogrammid peaksid olema avatud kõigile ning vältima ELi kodanike ja residentide rahvuse- või soopõhist diskrimineerimist;

R.   arvestades, et kõigil elanikel peaks olema võimalus tegeleda spordiga ning et selleks tuleb uurida teatavate rühmade, nagu puuetega inimeste, sisserändajate ja vähem privilegeeritud taustaga inimeste konkreetseid vajadusi, ning arvestades eriti, et puuetega sportlased ei tohi võrreldes puueteta sportlastega kannatada diskrimineerimise all selles osas, mis puudutab juurdepääsu sportimisvõimalustele liikmesriikides;

S.   arvestades, et sport on mõeldud kõigile kodanikele, sõltumata nende soost, rassist, east, puudest, usust, rahvusest, seksuaalsest sättumusest ja sotsiaalsest või majanduslikust taustast; arvestades, et sport võib olla sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni edasiviivaks jõuks, ning arvestades, et Euroopa Parlament ja komisjon on mõistnud korduvalt hukka kõik vägivalla, rassismi ja ksenofoobia ilmingud;

T.   arvestades, et vägivald spordiürituste ajal on endiselt lahendamata probleem ning võib avalduda mitmel eri kujul; arvestades, et suured spordiüritused meelitavad oma toimumise ajal ligi prostitutsiooni ning naiste ja lastega kauplemist;

U.   arvestades, et Austria eesistumise ajal 2006. aastal esitatud uuring näitas, et sport tekitas 2004. aastal 407 miljardi euro ulatuses lisandväärtust, st 3,7 % ELi SKTst, ning andis tööd 15 miljonile inimesele ehk 5,4 %le tööjõust; arvestades, et sport aitab seega kaasa majanduskasvu ja töökohtade loomise Lissaboni eesmärkide saavutamisele, et seda võib kasutada kohaliku ja piirkondliku arengu ning maaelu arendamise vahendina, ning arvestades, et sport on seotud ka turismi arenguga, edendades infrastruktuuride ajakohastamist ja uute partnerlussuhete tekkimist spordi- ja vabaajarajatiste rahastamiseks;

V.   arvestades, et digitaalse piraatluse kasv (eriti loata otseülekanded ja spordiürituste taasedastamine) on suureks ohuks spordisektorile, ehkki probleemist ollakse vähe teadlikud;

W.   arvestades, et suurem osa sporditegevustest toimub mittetulunduslikes struktuurides, millest paljud sõltuvad rahalisest toetusest, et tagada nende kättesaadavus kõigile; arvestades, et rahaline toetus on oluline kohaliku tasandi spordi ja kõigile mõeldud spordi jaoks, tingimusel, et see vastab ühenduse õigusele; arvestades, et organiseeritud sport on peaaegu kõikides liikmesriikides rajatud mittetulunduslikele juhtimisstruktuuridele kohalikul tasandil, mis sõltuvad tugevalt vabatahtlike pühendumisest, ja millel on eriline juriidilise isiku vorm või staatus, mis on eelduseks paljudele rahalistele või maksusoodustustele;

X.   arvestades, et liikmesriigid ei ole selgelt määratlenud spordi mõistet ning et nad ei ole otsustanud, kas sport kuulub üldhuviteenuste hulka, mis võimaldaks õigustada majanduslikku eeliskohtlemist (näiteks maksusoodustused);

Y.   arvestades, et annetused ja valitsuse rahalised vahendid vähenevad, ning arvestades, et ellujäämiseks peab suurem osa mittetulunduslikest spordiorganisatsioonidest suurendama äritegevusest saadavat tulu, mis võimaldab neil tõhusalt täita oma sotsiaalseid eesmärke, ning seetõttu kohaldatakse nende organisatsioonide suhtes ELi õigust;

Z.   arvestades, et spordiorganisatsioonidel on palju sissetulekuallikaid, näiteks klubimaksud ja piletimüük, reklaam ja sponsorlus, loteriid, meediaõigused, tulu ümberjagamine spordiliitude ja -liigade vahel, kaubandus ning riiklik toetus, kusjuures riigiosalusega või riiklikult litsentsitud loteriide ja hasartmängude ettevõtjate poolt moodustatav tulu on tähtsaimaks sissetulekuallikaks paljudes ELi liikmesriikides;

AA.   arvestades, et meediaõigused on Euroopas professionaalse spordi peamine sissetulekuallikas – sissetuleku, mis muu hulgas investeeritakse omakorda tagasi kohaliku tasandi koolitusse, rajatistesse ja ühenduse projektidesse – ning et spordiüritused on paljudele meediaettevõtetele programmi sisu hinnatud allikas;

AB.   arvestades, et spordiorganisatsioonid Euroopa Liidus peavad hädavajalikuks panust, mille on andnud harrastusspordi rahastamiseks riiklikud loteriid ja litsentsitud hasartmänguasutused, kes tegutsevad üldistes huvides; arvestades, et seni ei ole tehtud ühtki ettepanekut jätkusuutliku ja poliitiliselt teostatava lahenduse kohta ega selle üle tõsiselt arutatud, et hüvitada kõnealuste rahastamisallikate märkimisväärset vähenemist, mida võib oodata, kui tulundusettevõtetele antakse õigus tegutseda liikmesriigis, kus on seni kohaldatud piiravat hasartmängupoliitikat;

AC.   arvestades, et spordikihlveod on arenenud kontrollimatult (eriti piiriülesed kihlveod Internetis), arvestades, et kasvanud on matšide arv, mille tulemustes on kokku lepitud, ja arvestades, et liikmesriikides on hiljuti tulnud päevavalgele kihlvedudega seotud skandaalid, ohustades spordi ja spordivõistluste usaldusväärsust;

AD.   arvestades, et enamiku liikmesriikide jaoks ühised majanduslikud ja ühiskondlikud arengud nagu suurenev kommertsialiseerumine, riiklike kulutuste suurendamise ergutamine, osalejate arvu suurenemine ja vabatahtlike töötajate arvu muutumatuna püsimine, on toonud kaasa uued väljakutsed Euroopa spordi korraldusele;

AE.   arvestades, et rahvusmeeskonnad mängivad olulist rolli mitte ainult oma kvalifikatsiooni tõendades, vaid ka tagades solidaarsust massispordiga, ning väärivad seetõttu toetust;

AF.   arvestades, et sportlaste ja mängijate tõelise Euroopa turu areng ning nende palgataseme tõus teatavatel professionaalsetel spordialadel on toonud kaasa mängijate esindajate tegevuse suurenemise, ja arvestades, et seetõttu vajatakse liikmesriikides spordijuhtidele ja mängijate esindajatele mõeldud erikoolitusi;

AG.   arvestades, et spordisektori tugevalt rahvusvaheline iseloom on põhjustanud selles sektoris piiriülest korruptsiooni; kui juhtorganid seisavad silmitsi Euroopa mõõtmetega piiriüleste korruptsiooniprobleemidega, peab neil olema võimalik vajaduse korral kutsuda appi komisjon;

AH.   arvestades, et asjaomaste võistluste korraldajate poolt heaks kiidetud litsentsisüsteemide eesmärk on tagada, et kõik professionaalsed klubid järgiksid samu põhieeskirju finantsjuhtimise ja läbipaistvuse valdkonnas, ning arvestades, et need peavad olema kooskõlas konkurentsi- ja siseturu sätetega ega või minna kaugemale spordi hea korralduse ja toimimisega seotud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks vajalikust;

AI.   arvestades, et organiseeritud spordi olemuse tõttu on spordistruktuurid Euroopa tasandil reeglina vähem arenenud kui riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, kuna Euroopa tasandil organiseeritakse sporti kogu kontinendi ulatuses ja mitte Euroopa Liidu tasandil;

AJ.   arvestades, et spordi valges raamatus viidatakse mitmeid kordi spordi süvalaiendamisele Euroopa rahastamisprogrammide kontekstis, ning arvestades, et Euroopa Liit peab meetmeid võttes arvestama ka spordi aspekte, eelkõige selleks, et austada spordiorganisatsioonide sõltumatust, eripära ja iseregulatsiooni ning edendada sporti Euroopa tasandil; arvestades, et spordi sidusrühmadega toimuva struktureeritud dialoogi tulemus on väga oluline spordi erilise olemuse mõistmiseks;

AK.   arvestades, et komisjon on otsustanud muuta tervist parandava füüsilise tegevuse oma spordialaste meetmete aluseks; arvestades, et Euroopa Nõukogu on näidanud uuenduslikku ja tõhusat dialoogi spordiliikumistega Euroopas, viies oma kohtumistel kokku riiklikud ja valitsusvälised spordi sidusrühmad;

AL.   arvestades, et sotsiaalne dialoog Euroopa tasandil võib leevendada tööandjate ja sportlaste muresid ning hõlmata lepingute uurimist seoses nendevaheliste suhetega ja töötingimustega kõnealuses sektoris;

AM.   arvestades, et sport võib anda oma panuse ELi välissuhete eri aspektide osas välisabi programmides, aidates kaasa dialoogile partnerriikidega ELi avaliku diplomaatia raames;

AN.   arvestades, et Euroopa spordiorganisatsioonid, spordiürituste korraldajad ja kõik pädevad asutused peavad sätestama endale keskkonnaalased eesmärgid tagamaks, et nende tegevus on keskkonnasäästlik,

Spordi korraldus

1.   tervitab valge raamatu avaldamist spordi kohta ja loodab, et see on aluseks spordimaailmale ning komisjonile pühendumisel viljakale ja pidevale dialoogile; tunnustab tähtsust, mida komisjon omistab spordile nimetatud valge raamatu vastuvõtmisega;

2.   tervitab asjaolu, et liikmesriigid tunnustasid Lissaboni lepingu raames sporti ametlikult, et luua kõnealuses valdkonnas Euroopa ühtne poliitika; võttes samas arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni, võimaldades samas komisjonil edendada ja täiendada, kuid mitte reguleerida, liikmesriikide ja spordiorganisatsioonide meetmeid; märgib, et olemasolevad Euroopa spordistruktuurid rajanevad kodakondsuse põhimõttel;

3.   on veendunud, et Lissaboni lepinguga muudetud EÜ asutamislepingu artiklis 149 nimetatud spordiga seotud lisapädevusi peaks teostama komisjon subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt, austades spordiorganisatsioonide ja asjaomaste spordi juhtorganite sõltumatust ning võttes asjakohaselt arvesse spordi eripära;

4.   palub komisjonil arvestada spordi eripära, loobudes üksikjuhtumi põhisest lähenemisviisist, ja tagada suurem õiguskindlus, luues selged suunised Euroopa õiguse kohaldatavuse kohta spordi suhtes Euroopas ning toetades uurimusi ja seminare ühenduse õigustiku konkreetse kohaldamise kohta spordi suhtes; kutsub komisjoni üles tagama ELi eeskirjade selgus, järjekindlus ja avalikustatus, et üldhuvi pakkuvad sporditeenused saaksid täita oma eesmärgi ja anda oma panuse Euroopa kodanike elukvaliteedi paranemisse; palub komisjonil lisaks jälgida ja korrapäraselt läbi vaadata ELi õigusaktide rakendamist vastavalt EÜ asutamislepingule, et võtta arvesse uut olukorda lahendamata või esilekerkivate probleemide tuvastamisel ja lahendamisel;

5.   toetab komisjoni seisukohta, mille kohaselt saab enamiku probleemidest lahendada hea valitsemistava põhimõtteid ja ühenduse õigust järgiva iseregulatsiooni abil; usub, et komisjoni ja spordiliikumiste vaheline struktuurne partnerlus ja dialoog on oluline spordi hea valitsemistava jaoks ning õiguskindlusetuse vältimiseks spordiorganisatsioonide sõltumatuse ja iseregulatsiooni osas; nõustub komisjoniga struktureeritud dialoogi korraldamise suhtes kahes osas: a) iga-aastane Euroopa spordifoorum, milles osalevad kõik spordi sidusrühmad, ja b) temaatilised arutelud, mis toimuvad piiratud hulga osalejatega;

6.   tervitab järgmiste asutuste osalemist kavandatud struktureeritud dialoogis:

7.   on arvamusel, et spordiasutus saab vabalt reguleerida sporti, kui tema eeskirjad on seotud pelgalt spordiga, ent kui eeskirjad hõlmavad piiranguid, peavad need olema proportsionaalsed, st põhjendatult vajalikud spordiga seotud eesmärgi/eesmärkide saavutamiseks ELi õiguse raames;

8.   tunnistab kutselise meeskonnaspordi põhiosalejate rolle, s.t klubisid kui põhiüksust, mis võtab mängijad tööle ja on peamine ühenduslüli mängijate ja toetajate vahel; mängijate liitusid kui töötajate esindajaid; liigasid kui riiklikul tasandil võistluste korraldajaid ja tööandjate esindajaid koos klubidega ja juhtorganeid kui spordi kaitsjaid ja mängureeglite edendajaid; kõik need neli osapoolt tegutsevad spordis hea tervise, usaldusväärsuse ja solidaarsuse nimel;

9.   soovitab, et erinevatesse kategooriatesse kuuluvate spordiga tegelevate isikute (mängijad, treenerid, kohtunikud jne) eriühingud peaksid kõik olema piisavalt esindatud rahvusvaheliste ja riiklike spordiliitude otsuseid tegevates organites;

10.   on seisukohal, et mängijate üleviimisega kaasnevate oluliste kapitalivoogude tõttu peaksid rahalised tehingud toimuma avatult ja läbipaistvalt kõigi asjaomaste poolte vahel, ning usub, et sõltuvalt spordialast peaks süsteemi haldama asjaomane juhtorgan;

11.   rõhutab vabatahtliku töö tähtsust spordi valdkonnas, kuna see on peamine tegur sotsiaalse integratsiooni ja suurema teadlikkuse ergutamisel ja edendamisel noorte seas; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rohkem julgustama spordi ja spordiorganisatsioonidega seotud vabatahtlikke algatusi poliitikakujundamise kontekstis riiklikul ja Euroopa tasandil;

12.   palub liikmesriikidel ja spordi juhtorganitel aktiivselt edendada fännide sotsiaalset ja demokraatlikku rolli, toetades selleks toetajate ühenduste loomist ja arengut, ning soodustades nende kaasatust spordimängude juhtimisse ja haldamisse; usub, et Supporters Directi mudel on selles suhtes hea näide, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja spordiorganisatsioone üles edendama selle levitamist;

13.   kutsub komisjoni üles edendama valitsusväliste spordiorganisatsioonide aktiivsemat osalust liikmesriikide ja komisjoni vahelises dialoogis, korraldades juhtimisalaseid kohtumisi koos valitsusväliste spordiorganisatsioonidega, näiteks spordiministrite või spordi eest vastutavate isikute kohtumisi või komisjoni töörühma kohtumisi;

14.   tervitab memorandumit sporti käsitleva valge raamatu kohta, mille allkirjastasid Prantsusmaa ja Madalmaad, ning kutsub komisjoni üles selgitama spordi staatust ELi õiguses konkreetsete punktide osas, näiteks meeskondade koosseis, mängijate esindajate staatus, audiovisuaalmeedia õigused jne;

15.   kutsub komisjoni üles uue struktureeritud dialoogi korraldamisel pöörama erilist tähelepanu Regioonide Komiteele, võttes arvesse selle panust piirkondliku ja kohaliku tasandi järelevalvesse ning valges raamatus spordi kohta sätestatud meetmete rakendamisse;

16.   nõuab rahvusvahelistelt, Euroopa ja riikide spordiliitudelt nende põhikirjas tavaliste kohtute poole pöördumise õiguse tunnustamist, kuid tunnistab, et riigi ametiasutuste, liigade ja võistluste isereguleerimise põhimõte toetab ja õigustab Euroopa spordi mudeli struktuuri ja spordivõistluste korraldamise peamisi põhimõtteid;

17.   julgustab komisjoni edendama iseregulatsioonil põhinevate litsentsisüsteemide rakendamist ja tugevdamist riiklikul ja Euroopa tasandil, et suurendada head valitsemistava ja luua võrdsed võimalused finantsalase läbipaistvuse ja stabiilsuse osas; soovitab võtta meetmeid finantsalase läbipaistvuse ja kulukontrolli saavutamiseks Euroopa spordis, et tagada nii stabiilsus kui ka võrdsed võimalused Euroopa võistlejate vahel spordisektoris; tunnistab professionaalsetele klubidele riiklike ja Euroopa võistluste korraldajate poolt antavate litsentside kasulikkust selle tagamisel, et nimetatud klubidel on vajalik struktuur ja vajalikud materiaalseid eeldused võistlustest osavõtmiseks;

18.   kutsub riiklikke ja Euroopa spordivõistluste korraldajaid üles tagama, et spordialaliitude litsentsimine vastab finantsalase läbipaistvuse põhimõtetele, on mittediskrimineeriv ja kooskõlas peamiste siseturu sätete ja põhimõtetega, piiramaks konkurentsimoonutusi; on seisukohal, et Euroopa spordiorganisatsioonid peavad tagama, et läbipaistvuse ja litsentsimise nõuetest peetakse kinni ja rikkumiste eest karistatakse;

19.   tervitab komisjoni ettepanekut korraldada konverents UEFA, Euroopa Jalgpalliliigade ühenduse (EPFL), Rahvusvahelise Profijalgpallurite liidu (Fifpro) ning riiklike ühenduste ja professionaalsete jalgpalliürituste korraldamise eest vastutavate riiklike asutustega, et arutada litsentsimiskorra ja heade tavade üle kõnealuses konkreetses valdkonnas; ja palub komisjonil sellele konverentsile teisi asjaomaseid esindavaid ühendusi;

Doping

20.   palub liikmesriikidel leppida kokku ühtses õiguslikus lähenemisviisis dopingu vastu, et tagada sarnane õiguslik kohtlemine kõigis liikmesriikides ja määratleda WADA, Unesco ja Euroopa Nõukogu ühised seisukohad; kutsub neid liikmesriike, kes ei ole veel allkirjastanud Unesco spordis dopingu kasutamise vastast konventsiooni, üles seda tegema;

21.   kutsub Euroopa Liitu kui WADA osalist üles tegelema dopinguvastase võitluse raames esmajoones olemasolevate võrkude tugevdamisega ning alles seejärel looma uusi partnerlussuhteid õiguskaitseorganite, WADA poolt tunnustatud laborite, Europoli ja Interpoli vahel, et aegsasti ja turvalises keskkonnas vahetada teavet uute dopinguainete ja kasutusviiside kohta;

22.   kutsub komisjoni üles rakendama "Pierre de Coubertini" tegevuskava meetmeid number 4 ja 5, et edendada partnerlussuhete loomist liimesriikide õiguskaitseorganite, WADA poolt tunnustatud laborite ja Interpoli vahel, et aegsasti ja turvalises keskkonnas vahetada teavet uute dopinguainete ja kasutusviiside kohta ning aktiivselt toetada ja hõlbustada liikmesriikide riiklike dopinguvastaste organisatsioonide võrgu loomist;

23.   soovitab tungivalt liikmesriikidel käsitleda illegaalsete dopinguainete kaubandust samal moel kui illegaalsete narkootiliste ainete kaubandust ning kohandada vastavalt oma siseriiklikke õigusakte; ning kutsub komisjoni arutlema, kuidas seda valges raamatus antud soovitust edasi arendada;

24.   nõuab poliitikat, mille eesmärk on dopingu kasutamise vältimine ja dopinguvastane võitlus, mis hõlmaks sportlasi surve alla asetavate liiga suure koormusega ajakavade vältimist; rõhutab vajadust võidelda eeskirjade eiramise vastu kontrollide, teadusuuringute, katsete, sõltumatute arstide teostatava pikaajalise järelevalve abil, hariduse ning samal ajal ennetamise ja koolitamise abil; kutsub professionaalseid klubisid ja spordiorganisatsioone üles andma lubadust dopingu vastu võitlemise kohta ja jälgima selle täitmist sõltumatute sise- ja väliskontrollide abil;

25.   palub töötada välja dopinguvastase võitluse tegevuskava kuni järgmiste ELis (Londonis 2012. aastal) toimuvate olümpiamängudeni;

26.   palub rahastamise kättesaadavaks tegemist dopinguga seotud teadusuuringutele teadusuuringute raamprogrammi ja rahvatervise programmi kaudu;

27.   kutsub liikmesriike üles tagama noortele sportlastele põhjalikumat teavet ja haridust suutlikkust suurendavate narkootikumide, neid sisaldada võivate retseptiravimite ja nende mõju kohta tervisele;

Haridus, noored ja tervishoid

28.   rõhutab spordi rolli hariduses, õpetades noortele väärtusi, nagu sallivus ja vastastikune austamine, ausus ja ausa mängu eeskirjade austamine, ning tervishoiualases ennetamises, eriti jõupingutusi rasvumise vastu võitlemiseks;

29.   tervitab komisjoni ettepanekut edendada sporti ja füüsilist tegevust haridusstandardite peamiste teguritena, et muuta koole ligitõmbavamaks ja parandada akadeemilisi standardeid; toetab komisjoni soovitusi liikmesriikidele töötada välja riiklikul tasandil strateegiad, millega püütakse haridusprogrammide raames suurendada ja edendada laste ning kooliõpilaste kehalist tegevust väga varasest east alates; rõhutab koolide kehalise tegevuse rahastamise tähtsust, mis on määrava tähtsusega noorimate laste vaimse ja kehalise arengu seisukohalt ning samuti peamiseks tervishoiu võimaluseks noortele ja vanematele;

30.   kutsub liikmesriike üles julgustama täiendavate meetmete võtmist spordi ja füüsilise tegevuse edendamiseks peamise tegurina riiklike haridusstandardite tõstmisel ning kasutama täielikult ära võimalusi, mida pakuvad ühenduse liikuvuse alased programmid hariduse, kutseõppe ja elukestva õppe igal tasandil;

31.   soovitab liikmesriikidel tunnustada vajadust anda noorsportlastele nii sportlase kui ka akadeemilist topeltkarjääri võimaldav koolitus, mis lubab elukutselistel sportlastel naasta tööturule sportlaskarjääri lõpus – pöörates erilist tähelepanu noorimate koolitamisele –, mistõttu on vaja rangemat järelevalvet ja korrapäraseid kontrolle koolituse üle selle kvaliteedi tagamiseks, ning luua kõrgetasemelised kohalikud koolituskeskused, et kaitsta nende moraalseid, hariduslikke ja elukutselisi huve;

32.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoogustama ennetavaid meetmeid ja tervisekontrolli noorsportlaste suhtes ning tagama, et austataks kõiki ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusi;

33.   tervitab komisjoni ettepanekut anda Euroopa autasu koolidele, kus toetatakse ja edendatakse aktiivselt füüsilist tegevust õppeplaani osana;

34.   nõustub komisjoniga, et investeerimine noortesse andekatesse sportlastesse on väga tähtis spordi jätkusuutliku arengu jaoks, ning usub, et spordiliikumistele on tõeline väljakutse tagada mängijatele kohaliku tasandi koolitus; usub, et UEFA enda eeskirjad võivad olla eeskujuks teistele liitudele, liigadele ja klubidele;

35.   viitab sellega seoses ülesandele, mis anti Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga, kaitsta sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilist ja vaimset puutumatust;

36.   kutsub komisjoni üles tunnustama meetmete, näiteks minimaalne kohalikku koolitust saanud mängijate arv, õiguspärasust koolituskavad läbinud mängijate, olenemata nende kodakondsusest, edendamisel professionaalses meeskonnas;

37.   palub komisjonil toetada spordiorganisatsioonide meetmeid noorsportlaste kaitseks, võttes sealjuures arvesse spordi eripära ning väljendades selget poolehoidu FIFA nende eeskirjade kõige rangemale kohaldamisele, mis keelavad alla 16aastaste mängijate üleviimise ELis, ning järgides põhimõtet, mille kohaselt mängija peab sõlmima esimese elukutselise lepingu teda treeninud klubiga;

38.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema tüdrukute ja poiste ärakasutamise vastu spordis ning lastega kauplemise vastu, täites rangelt kehtivaid seadusi ja eeskirju; on arvamusel, et soovitatav oleks suurem õiguskindluse tase, eelkõige nn koduklubi kasvandike reegli puhul;

39.   taunib liikmesriikide valitsuste tava müüa koolide mänguväljakuid arendamiseks; on seisukohal, et liikmesriike tuleks julgustada tagama, et lastel on piisavalt võimalusi spordi ja füüsilise tegevusega tegelemiseks koolis; kutsub liikmesriike edendama alla 14aastaste noorte vaba juurdepääsu kõigile üleriigilistele ja rahvusvahelistele võistlustele;

40.   soovitab, et komisjon – arvestades seda, et keskkonna- ja tervisekaitse küsimustes on vaja horisontaalset lähenemisviisi – edendaks keskkonna- ja tervisekaitse propageerimist Euroopa spordiüritustel; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle edendada liikmesriikide ja teiste asjaomaste osalistega peetava poliitilise dialoogi raames keskkonnasäästlikke hankeid;

41.   tõdeb spordi tähtsust tervisekaitsel ning seepärast soovitab, et ülekandeõiguste omanikud teeksid reklaami spordile seda eesmärki silmas pidades;

42.   juhib tähelepanu sellele, et seos spordi ja tervishoiu vahel on olulise tähtsusega, mistõttu spordiorganisatsioonide või ühenduste ja tervishoiufondide ning arstide vaheline koostöö on muutunud järjest igapäevasemaks nähtuseks, mis annab ülisuure lisandväärtuste tervishoiuteenustele ning ühtlasi rahalise kokkuhoiu; ning peab väga oluliseks noorte harimist, et nad saaksid teadlikuks tervisliku toidu tähtsusest, toidu ja füüsilise tegevuse omavahelise seose asjaoludest üleeuroopaliste ürituste raames, näiteks "E-aineteta toidu päev";

43.   rõhutab kehalise tegevuse ja spordi tähtsust rasvumise vähendamisel ja ebatervislike elustiili harjumuste kõrvaldamisel, kuna see nähtus avaldab olulist positiivset mõju ühelt poolt kodanike tervisele ja teisalt ravikindlustusfondide kulude vähendamisele; väljendab siiski muret tõsiasja pärast, et pikem tööaeg ja praegused töötingimused üldiselt takistavad töötajatel korrapäraselt kehalise tegevusega tegelda ja end sihiteadlikumalt spordile pühendada; kutsub komisjoni üles koos spordiliitudega töötama välja ja väljastama Euroopa suuniseid ja soovitusi füüsilise tegevuse kohta enne 2008. aasta lõppu;

44.   kutsub liikmesriike looma raamistikku Euroopa koolide meistrivõistluste ja Euroopa ülikoolide meistrivõistluste korraldamiseks, et valmistada noori ette esinemiseks ja julgustada kultuuridevahelist dialoogi;

Sotsiaalne kaasatus ja diskrimineerimisvastane poliitika

45.   rõhutab, et sport on sotsiaalse integratsiooni kõige tõhusam vahend ning seda tuleks sellisena edendada ja toetada Euroopa Liidus suuremal määral, näiteks eriprogrammide kaudu spordi- ja meelelahutusürituste korraldajatele Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil; on seisukohal, et nimetatud võimalusi tuleks laiendada eriti spordiürituste korraldajatele, et edendada puuetega inimeste integratsiooni ja kaasatust; on seisukohal, et kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta (2008) kontekstis tuleb eriti pöörata tähelepanu spordi rollile kultuuridevahelise kooseksisteerimise põhikohana ning kolmandate riikidega toimuva dialoogi ja koostöö alusena;

46.   rõhutab, kui tähtis on ergutada inimesi sporti tegema, tagades kõikide juurdepääsu spordile ja võrdsed võimalused ning investeerides õpetajate ja treenerite koolitusse ning avalikesse spordirajatistesse;

47.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte pidama sporti üksnes tavaliste puueteta inimeste eelisõiguseks, vaid oluliseks vahendiks ka puuetega inimeste taastusravi ja sotsiaalse kaasatuse jaoks; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid praktilisi meetmeid ja algatusi puuetega osalejate parema integreerimise edendamiseks traditsioonilistesse spordialadesse;

48.   tervitab komisjoni algatust julgustada spordiorganisatsioone ja liikmesriike kohandama spordi ja koolide infrastruktuure puuetega inimeste vajadustega ning nõuab, et kehalise kasvatuse õpetajatele tuleb lihtsustada liikumisteraapia ja füsioteraapia kursustel osalemist, võimaldades neil seega töötada osalise puudega õpilastega, vastavalt sellele, milline haigusseisund neil on;

49.   tervitab komisjoni ja liikmesriikide otsust toetada täiendavaid meetmeid puuetega inimeste jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sportlastele ettenähtud sotsiaalsete õiguste võrdse kättesaadavuse ka puudega sportlastele;

50.   tervitab komisjoni kõikehõlmavat valget raamatut spordi kohta; väljendab siiski kahetsust selle üle, et soolist aspekti ei ole piisavalt arvesse võetud, eriti seoses võrdsete väärtuste eest võrdse tasu maksmisega ning asjaoluga, et naissportlased teenivad vähem kui meessportlased;

51.   väljendab heameelt komisjoni soovi üle rakendada soolist võrdõiguslikkust kõigis oma spordiga seotud toimingutes, pöörates erilist tähelepanu immigrantidest naiste ja etniliste vähemuste hulka kuuluvate naiste spordivõimalustele, naiste juurdepääsule juhtivatele ametikohtadele spordis ja naissportlaste kajastamisele ajakirjanduses;

52.   kustub liikmesriike üles hindama naiste spordisaavutusi, andes välja asjakohaseid rahalisi auhindu ning kehtestades õigusakte, mis ei luba korraldada spordivõistlusi, kus naistele antavad auhinnarahad või muud auhinnad on meeste omadest väiksemad;

53.   kutsub liikmesriike üles ergutama naiste spordi kajastamist meedias, et luua naissoost eeskujusid (nn rollimudeleid) ning soodustada soostereotüüpide ületamist, ning pakkuma naistele karjäärivõimalusi spordiga seotud tööaladel, sealhulgas võimaluse täita otsustaja rolli;

54.   kutsub liikmesriike üles kohandama järk-järgult spordi infrastruktuure puuetega inimeste, eelkõige puuetega laste, kuid samuti vanemate inimeste ja naiste vajadustega, pidades silmas aktiivse elu eeldatavat pikenemist ja spordi olulisust füüsilise ja vaimse tervise toetamisel, et tagada ligipääs nimetatud infrastruktuuridele, ja õppida kõnealuse valdkonna headest tavadest; kutsub liikmesriike üles jälgima spordi toetamiseks eraldatavate riiklike vahendite kasutamist, kontrollides, kas selle puhul võetakse arvesse mõlemast soost sportlaste vajadusi;

55.   rõhutab spordi eriti tähtsat rolli vähem privilegeeritud taustaga inimeste, eriti ümberasujate sotsiaalse kaasatuse valdkonnas; kutsub sellega seoses liikmesriike üles liitma sporditegevusi ja -programme algatustesse, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, et saavutada vähem privilegeeritud kategooriatesse kuuluvate inimeste sotsiaalne integratsioon ja osalus;

56.   on positiivselt meelestatud komisjoni seisukoha suhtes tunnustada spordi rolli kasuliku vahendina ümberasujate integreerimiseks ning üldisemalt sotsiaalse kaasatuse vahendina; teeb ettepaneku, et juurdepääsu spordile ja integratsioonile spordi sotsiaalsetes infrastruktuurides tuleks pidada sotsiaalse integratsiooni indikaatoriks ja teguriks, mille abil on võimalik sotsiaalset tõrjutust kui nähtust analüüsida;

57.   rõhutab piirkondade ja kohalike omavalitsuste tähtsust professionaalse ja kohaliku tasandi spordi ürituste korraldamisel, infrastruktuuri väljaehitamisel ning spordi ja ELi kodanike, eelkõige kooliealiste noorte tervislike eluviiside edendamisel;

58.   kutsub spordiorganisatsioone ja liikmesriike üles võtma kõige rangemaid meetmeid, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu spordis; peab spordiareeni professionaalsete sportlaste töökohaks ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama diskrimineerimisvaba töökohta;

59.   palub komisjonil ja kõikidel liikmesriikidel võtta üle ja rakendada tõhusalt nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(10) ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(11);

60.   palub kutselistel spordiorganisatsioonidel ja spordiklubidel algatada kampaaniaid, et võidelda osalejate ja pealtvaatajate poolt igasuguste diskrimineerimise, rassismi- ja ksenofoobiailmingute vastu enne sportimist ja spordivõistlusi, nende ajal ja pärast neid, nii staadionidel kui ka väljaspool;

Sport ja kolmandad riigid

61.   nõuab, et areng spordi kaudu ei tohiks mitte kunagi tuua endaga kaasa "musklite äravoolu", ja kutsub liitu üles käsitlema kõnealust küsimust oma poliitilises dialoogis ja koostöös partnerriikidega;

62.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama kolmandate riikidega toimuva dialoogi ja koostöö ulatust sellistes küsimustes nagu rahvusvaheliste mängijate üleviimine, alaealiste mängijate ekspluateerimine, doping, rahapesu spordi kaudu ning turvalisus suuremate rahvusvaheliste spordiürituste ajal;

63.   kutsub liikmesriike üles pakkuma rohkem võimalusi kolmandatest riikidest pärit sportlaste majutamiseks vastavalt hiljutistele andmetele tsüklilise rände kohta, partnerluskokkulepetele kolmandate riikidega liikuvuse kohta ja 2005. aastal vastu võetud seadusliku rände poliitika kavale;

64.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma tegevused spordi käsitlemisel Euroopa Liidu arengupoliitikas ÜRO, liikmesriikide, kohalike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja eraorganisatsioonide olemasolevate programmidega;

Korra tagamine spordiüritusel

65.   kutsub liikmesriike üles julgustama parimate lahenduste ja potentsiaalselt ohtlike fännidega seotud operatiivteabe vahetamist politseiteenistuste, toetajate algatuste, kohalike vägivallavastaste rühmade, ekspertide ja spordijuhtide vahel, et ennetada spordiürituste ajal esinevaid vägivalla-, rassismi- ja ksenofoobiajuhtumeid; kutsub kõiki asjaomaseid pooli üles mängima aktiivset rolli, kehtestades viivitamatud ja ranged karistused rassismi ja vägivalla vastu mänguväljakul või tribüünidel, ning tuginema olemasolevatele võistluste korraldajate ja klubide kogemustele kõnealuses valdkonnas kohalikul ja Euroopa tasandil tagamaks, et ametiasutused ja võistluste korraldajad saavutavad matšide julgeolekumenetluste ja -kavade rakendamisel kõrged miinimumstandardid; rõhutab vajadust luua tingimused terviklikumaks lähenemiseks, hõlmates kõiki sidusrühmi strateegias, mis tugevdab väljakutsetele vastamise mittepiiravaid aspekte ja keskendub haridusele ja koolitusele;

66.   palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada spordi valdkonnas piiriülese politseikoostööga seotud luureandmetel põhinevat poliitikat, sh vahetada teavet ja luureandmeid julgeolekuteenistuste vahel, tagades samal ajal inimvabaduse austamise, põhiõiguste kaitse ja andmekaitse-eeskirjade täitmise;

67.   juhib eriti tähelepanu väärtuslikule kogemusele, mida on saadud riiklike jalgpalli teabepunktide (mis vastutavad politseiteabe, sh riskihinnangute ja ohtlikke fänne puudutava teabe piiriülese vahetuse koordineerimise ja hõlbustamise eest) ja rahvusvahelise politseikoostöö käsiraamatu abil, mis võivad mängida selles luureandmetel põhinevas poliitikas võtmerolli; palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada koostööd ning seda lähenemisviisi vajaduse korral edasi arendada ja uuendada;

68.   tervitab komisjoni algatust vägivalla ennetamiseks spordiürituste ajal ning soovitab välja töötada meetmed vägivalla vastu võitlemiseks koolispordis;

69.   väljendab heameelt klubide litsentsimissüsteemide arendamise üle riiklikul ja Euroopa tasandil ning on veendunud, et need süsteemid peaksid sisaldama ka sätteid rassismi, ksenofoobia ja vägivalla ennetamise ning alaealiste kaitse ja põhiõiguste järgimise kohta;

Majanduslikud aspektid

70.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama õigusaktid ja/või tugevdama olemasolevaid eeskirju ning osutama erilist tähtsust intellektuaalomandi õigustest kinnipidamisele, mis on seotud kommertsteadaannete, kaubamärkide ja kujutiste, meediaõiguste ja kõikide muude nende korraldatavate spordiürituste kõrvaltoodete kasutamisega, et kaitsta professionaalse spordi majandust, järgides lühiuudiste edastamise õigust, nagu see on sätestatud direktiivis 2007/65/EÜ(12) (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), ning spordi isereguleeruvat ja tasakaalustatud arengut, ohustamata sealjuures vajalikku tasakaalu spordiorganisatsioonide põhjendatud murede ja üldsuse vajaduste vahel omada juurdepääsu ja luua objektiivset, informatiivset ja teemakohast teavet kirjaliku või audiovisuaalse meediasisu vormis; juhib tähelepanu, et samuti on oluline, et vaatajatele oleks tagatud võimalus jälgida spordiüritusi piiriüleselt kogu ELis; liikmesriigid ja komisjon peavad esmatähtsana käsitlema eelkõige varimajanduse, Interneti-piraatluse ja ebaseaduslike spordikihlvedude probleemi;

71.   tunnistab kõigi massiteabevahendite juurdepääsuõigust ja õigust teavitada üldsust suurt huvi pakkuvatest korraldatud spordiüritustest, et tagada üldsuse õigus saada kõnealuseid uudiseid ja teavet uudisteprogrammides; tunnistab liikmesriikide õigust võtta meetmeid, et kaitsta õigust teabele ning tagada üldsuse laialdane juurdepääs riiklike või mitteriiklike spordiürituste teleülekannetele, mis on ühiskonna jaoks väga tähtsad, näiteks olümpiamängud, jalgpalli maailmameistrivõistlused ja Euroopa jalgpallimeistrivõistlused;

72.   kordab oma toetust liikmesriikidele koostada nimekiri üldsusele väga tähtsatest sündmustest, mis peaksid olema tasuta levitatavas televisioonis eespool nimetatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 3a kohaselt, ja taunib sellega seoses FIFA kohtuvaidlusi;

73.   soovitab liikmesriikidel, spordiliitudel ja liigadel võtta kasutusele meediaõiguste kollektiivne müük (kui see pole veel nii); peab solidaarsuse huvides vajalikuks tulude õiglast jaotamist klubide, sealhulgas ka kõige väiksemate vahel, spordiliitude sees ja vahel, samuti professionaalse ja harrastusspordi vahel, et vältida olukorda, kus meediaõigustest saavad tulu üksnes suured klubid;

74.   tunnistab, et spordiga seotud õigused vajavad teiste meediaõigustega samasugust kaitset; tunneb heameelt selle üle, et komisjon tunnistas meediaõiguste kollektiivset müüki vahendina, mis aitab saavutada suuremat solidaarsust spordi valdkonnas, ja komisjoni nõudmise üle solidaarsusmehhanismide loomise ja säilitamise kohta; kutsub liigasid, kus kõnealused mehhanismid ei ole ette nähtud, üles neid kasutusele võtma ning kutsub komisjoni üles tunnistama meediaõiguste kollektiivset müüki ELi konkurentsieeskirjadega üldiselt kooskõlas olevaks, või alternatiivina kehtestama grupierandi meediaõiguste kollektiivsele müügile spordivaldkonnas, tagades seeläbi õiguskindluse nii spordiürituste korraldajatele kui ka meedia investoritele;

75.   märgib, et sport peab tagama võistlejate vastastikuse sõltuvuse ja vajaduse tagada võistluste tulemuste määramatus, mis õigustaks seda, et spordiorganisatsioonid rakendavad eriraamistikku spordiürituste tootmise ja müügi turgudel; kõnealused eriomadused ei taga siiski automaatset erandi tegemist ELi konkurentsieeskirjadest spordiga seotud mis tahes majandustegevusele;

76.   palub komisjonil ja liikmesriikidel täiendavalt tugevdada intellektuaalomandi õigusi spordisektoris ning nõuab konkreetsete meetmete võtmist, mis kaitsevad spordiürituste korraldajate intellektuaalomandi õigusi tulemuste ja nende korraldatud spordiürituse osas tervikuna ajakirjandusvabadust rikkumata;

77.   kutsub komisjoni üles pöörama piisavalt tähelepanu spordiülekannete piraatlusele oma Interneti-põhise infosisu sektori strateegias ning võitluses piraatluse vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama spordisektori õigusi Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) raames ja dialoogi kolmandate riikidega;

78.   märgib, et tähtsamate spordisündmuste piletite nõudlus ja pakkumine pole sageli tasakaalus, mis kahjustab tarbijaid; rõhutab, et piletite jaotamise korraldamisel tuleks täielikult arvesse võtta tarbijate huve ning igal tasandil tuleks tagada mittediskrimineeriv ja õiglane piletimüük;

79.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja Euroopa statistilist meetodit spordi majandusliku mõju mõõtmiseks, mis oleks aluseks riiklikele spordi statistilistele arvestustele, mis võivad aja jooksul viia Euroopa spordi satelliitarvestuse loomiseni;

80.   kutsub komisjoni üles lisama oma lähituleviku plaanidesse spordi otsese panuse hindamist SKT, majanduskasvu ja tööhõive seisukohast ning selle kaudset panust hariduse, piirkondliku arengu ja ELi kõrgema ligitõmbavuse seisukohast Lissaboni tegevuskava täitmiseks;

81.   soovitab liikmesriikidel kasutada tõhusamalt spordi pakutavaid võimalusi, et luua töökohti, soodustada majanduskasvu ja taaselustada eriti ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi, ning liikmesriikidel ja Euroopa Liidul toetada sporti vastavalt ELi olemasolevate rahastamisprogrammide kaudu, ja rõhutab sellega seoses spordi olulist rolli, mida see võib mängida sotsiaalse kaasatuse valdkonnas; tunnistab meedia- ja muudest intellektuaalomandi õigustest pärit sissetuleku rolli kulude suurendamisel taaselustamis- ja muudele ühenduse projektidele;

82.   kutsub liikmesriike üles komisjoni abiga korraldama heade tavade vahetamist enda ja spordiliitude vahel suuremate spordiürituste korraldamise puhul, et edendada jätkusuutlikku majandusarengut, konkurentsi ja tööhõivet;

83.   teeb ettepaneku efektiivse mehhanismi väljatöötamiseks piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö edendamiseks, et kasutada paremini spordiüritustega seotud investeeringuid infrastruktuuri; lisaks teeb ettepaneku edendada sporti Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta(13);

84.   toetab solidaarsuse tugevdamist elukutselise ja harrastusspordi vahel, et ergutada väikseid klubisid, edendada koolisporti ja arendada asjakohaseid kohalikke infrastruktuure; tervitab, et komisjon tunnistab harrastus- ja mittetulundusliku spordi ning vabatahtlikul tegevusel põhineva spordi ees seisvaid teatavaid väljakutseid, ja nõuab, et see kajastuks tulevase spordipoliitika kõigis majanduslikes aspektides;

85.   juhib tähelepanu harrastusspordile, mis jääb tihti tähelepanuta; osutab vajadusele eraldada suuremat rahalist toetust, tagada paremad töötingimused ning anda muid soodustusi ja hüvitisi harrastusspordile, sealhulgas mittetulunduslikele klubidele, nende sportlastele, juhtidele, treeneritele ja tehnilisele abijõule ning harrastus- ja vabatahtlikele kohtunikele;

86.   rõhutab samuti asjaolu, et riik peaks katma mittetulundusorganisatsioonide korraldatud harrastusspordivõistlustel turvalisus tagamise kulud;

87.   kutsub komisjoni üles aitama säilitada – eesmärgiga tagada rahastamisallikate säilimine harrastusspordi jaoks – praegust harrastusspordi riikliku rahastamise süsteemi panuste abil riigiosalusega loteriidest ja litsentsitud hasartmänguettevõtjatelt, kes tegutsevad üldistes huvides;

88.   ootab huviga sõltumatu uuringu tulemusi kohaliku tasandi spordi ja kõigile mõeldud spordi rahastamise kohta liikmesriikides nii avalik-õiguslikest kui ka eraallikatest ja selles valdkonnas toimuvate muudatuste mõju kohta;

89.   väljendab muret seoses hasartmängude ja loteriide turu võimaliku liberaliseerimisega; peab asjakohaseks kõnealustest loteriidest saadud tulu kasutamist üldhuvi pakkuvatel eesmärkidel, sealhulgas professionaalse ja amatöörspordi jätkuvaks rahastamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma regulatiivseid meetmeid, mis tagavad, et sport on kaitstud mis tahes kihlvedudega seotud soovimatu mõju eest, mis tagavad spordisündmuste usaldusväärsuse ja võistluste korraldajate intellektuaalomandi õiguste austamise; kutsub komisjoni üles läbi viima uuringut hasartmängude ja loteriide turu täieliku liberaliseerimise potentsiaalsest mõjust ühiskonnale ja spordile ning milliseid kontrollimehhanisme oleks võimalik kasutada tarbijate kaitseks;

90.   palub komisjonil esitada ettepanek tagamaks puhas spordikihlvedude sektor Euroopa Liidus, et ennetada kuritarvitamist ja korruptsiooni ning austada spordiürituste korraldajate õigusi; ning palub komisjonil ja liikmesriikidel spordi- ja kihlvedude korraldajatega uurida otstarbeka, õiglase ja jätkusuutliku raamistiku loomist, mis tagaks, et igasugune sport Euroopa Liidus oleks vaba ebaseaduslikest kihlvedudest ja säiliks rahva usk spordi usaldusväärsusesse;

91.   juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikides rakendatav diskrimineeriv maksustamislahendus, mis sportlasi soosib, võib omada konkurentsi moonutavat mõju;

92.   rõhutab koos komisjoniga vajadust jätkata vähendatud käibemaksumäära võimaluse pakkumist sporditegevuste suhtes, arvestades spordi suurt sotsiaalset tähtsust ja tugevat seotust kohaliku kogukonnaga;

93.   ergutab spordiorganisatsioone taasinvesteerima osa vastava spordialaga seotud meediaõiguste müügist ja turundustegevusest saadud tulust, eraldades selle otse kõnealuse spordiala vabatahtlikul tegevusel põhinevate ja mittetulunduslike sektorite rahastamisse;

94.   leiab, et on oluline tunnustada mittetulunduslike spordiorganisatsioonide eripära ja kinnitab, et ühenduse õiguse raames tuleb võtta arvesse erinevust vabatahtlike organisatsioonide, mittetulunduslike organisatsioonide ja ettevõtete vahel, kelle eesmärk on saada tulu; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles määratlema põhimõttelisi väljakutseid, millega mittetulunduslikud spordialaliidud silmitsi seisavad, ja nende pakutavate teenuste põhiolemust;

Sportlaste tööhõivega seotud küsimused

95.   peab ebasoovitavaks, et elukutselistel sportlastel on väiksemad õigused kui teistel lepingulistel töötajatel, ning peab seetõttu tähtsaks, et elukutselistel sportlastel oleksid niisama ulatuslikud ja läbipaistvad õigused kui teistel töötajatel, sh õigus sõlmida kollektiivlepinguid või keelduda nendest, õigus kuuluda ametiühingutesse ja õigus pöörduda tavalise kohtu poole;

96.   kinnitab ELi mittediskrimineerimisalaste õigusaktide kohaldatavust spordi valdkonnale Euroopas ja kutsub komisjoni üles tagama, et iga spordi eripärast tingitud erand oleks seaduslik ja piiratud ulatusega; on seisukohal, et spordi eriomadusi arvesse võttes on olemas teatavad juhtumid, kui spordi edendamiseks liikmesriikides võivad vaba liikumise piiratud ja proportsionaalsed kitsendused olla asjakohased, kasulikud ja vajalikud;

97.   kutsub liikmesriike üles kohandama oma riiklikud õigusaktid nii, et tagataks ühenduse õigusest kinnipidamine kõigis mängijate üleviimist käsitlevates eeskirjades Euroopa kontekstis, võttes nõuetekohaselt arvesse spordi eripära ja muid põhimõtteid, näiteks lepingulise stabiilsuse ja võistluste stabiilsuse säilitamine;

98.   kutsub liikmesriike ja spordialaliite üles mitte kehtestama uusi eeskirju, mis tekitavad kodakondsusel põhinevat otsest diskrimineerimist (näiteks 6 + 5) reegel, mille on esitanud FIFA vastandina UEFA proportsionaalsema ja mittediskrimineeriva kodumaiste mängijate skeemile; toetab poliitilist dialoogi liikmesriikidega kui vahendit diskrimineerimise vastu võitlemiseks spordis soovituste ja struktureeritud dialoogi abil sidusrühmadega ning vajaduse korral rikkumiste puhul rakendatavate menetluste abil;

99.   palub liikmesriikidel ja asjaomastel reguleerivatel organitel uurida väiteid korruptsiooni ja ekspluateerimise kohta sportlaste, eelkõige väljastpoolt Euroopa Liitu pärit alaealiste sportlaste tööle võtmisel ja töötamisel;

100.   mõistab hukka mõne professionaalsete sportlaste esindaja taunitava tegevuse, mis on viinud korruptsiooni, rahapesu ja alaealiste mängijate või sportlaste ekspluateerimise juhtudeni, ning on arvamusel, et kõnealune tegevus kahjustab sporti üldiselt; usub, et mängijate esindajaid ümbritsev praegune majanduslik olukord muudab vajalikuks, et kõigi tasandite spordi juhtorganid – konsulteerides komisjoniga – parandaksid eeskirju mängijate esindajate kohta; kutsub komisjoni sellega seoses üles toetama spordi juhtorganite jõupingutusi reguleerida mängijate esindajaid, esitades vajaduse korral ettepaneku võtta vastu direktiiv mängijate esindajate kohta; toetab avaliku ja erasektori partnerlussuhteid spordi huve esindavate ettevõtete ja korruptsioonivastase võitluse eest vastutavate asutuste vahel, mis aitab välja töötada tõhusaid korruptsiooni ennetavaid ja piiravaid strateegiaid;

101.   märgib, et mängijate agentide kutsekvalifikatsiooni tunnustamine on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(14), mille kohaselt selle elukutse suhtes kohaldatakse riiklikke eeskirju;

102.   nõuab, et sisserännet käsitlevaid õigusakte tuleb alati järgida noorte välismaiste talentide värbamisel, ning kutsub komisjoni üles võitlema lastega kauplemise probleemi vastu nõukogu 19. juuli 2002. aasta raamotsuse 2002/629/JSK (inimkaubanduse vastu võitlemise kohta)(15) ja/või nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiivi 94/33/EÜ (noorte kaitse kohta tööl)(16) raames;

103.   kutsub liikmesriike ja spordialaliite üles tegema koostööd noorte vaimse ja füüsilise tervise kaitsmisel kohaldatavatest õigusaktidest teavitamise, sportlaste tervisekindlustuse, miinimumstandardite kehtestamise ja heade tavade vahetamise abil;

104.   kutsub spordi juhtorganeid ja spordiklubisid üles pühenduma inimkaubanduse vastasele võitlusele:

105.   tervitab iga jõupingutuse julgustamist, mille eesmärk on luua sotsiaalse dialoogi Euroopa komiteed spordisektoris; toetab tööandjate ja töötajate jõupingutusi kõnealuses valdkonnas ning kutsub komisjoni üles jätkama oma selleteemalist avatud dialoogi kõigi spordiorganisatsioonidega;

106.   rõhutab sotsiaalse dialoogi tähtsust, mida komisjon edendab väärtusliku platvormina sotsiaalse konsulteerimise ja stabiilsete suhete edendamiseks tööandja ja töövõtja esindajate vahel ning õiguskindluse ja lepingulise stabiilsuse tagamiseks spordis; tervitab sellega seoses asjaolu, et EPFL ja Fifpro, kes tunnustavad üksteist vastastikku sotsiaalpartneritena, taotlesid komisjonilt ühiselt professionaalse jalgpalli sektoris ELi sotsiaaldialoogi komitee loomist, milles osalevad võrdsete partneritena UEFA ja klubid;

107.   on seisukohal, et mängijate esindajad peavad osalema tugevdatud sotsiaalses dialoogis spordi valdkonnas, mis koos parema õigusloome ja esindajatele mõeldud Euroopa litsentsimissüsteemiga ennetaks ka esindajate taunitava tegevuse juhtumeid;

ELi spordi rahastamine

108.   nõuab 2009. aasta eelarves eraldi eelarverida ettevalmistavatele meetmetele spordi valdkonnas; kuna Lissaboni lepinguga muudetud EÜ asutamislepingu artiklis 149 nähakse ette stimuleerivad meetmed spordi valdkonnas ja kuna ELi spordi rahastamise eriprogramm ei jõustu tõenäoliselt enne 2011. aastat – eeldades, et kõik 27 liikmesriiki ratifitseerivad Lissaboni lepingu – , tunnistab vajadust valmistada ettevalmistavate meetmete abil ette programm, mis hakkaks kehtima 2009. aastal;

109.   palub alustada "Pierre de Coubertini" tegevuskavas mainitud mitmekesiste meetmete rakendamist;

110.   tervitab ELi spordipoliitika programmi ideed, mis põhineb Lissaboni lepingus ette nähtud sätetel, ja ootab huviga komisjoni ettepanekut;

111.   kutsub komisjoni üles algatama ettevalmistavaid meetmeid sotsiaalse kaasatuse ja spordi valdkonnas, keskendudes selge Euroopa lisandväärtusega projektidele, ning nõuab komisjonilt tungivalt projektide toetamist, mis vastavad kõnealusele eesmärgile, näiteks paraolümpiamängude ühtse spordi algatus; nõuab tungivalt, et komisjon pühendaks osa võimalikest tulevastest spordi valdkonna ettevalmistavatest meetmetest alaealiste kaitse küsimusele;

112.   kutsub komisjoni ja liikmesriike kaaluma toetusprogrammide loomise võimalust füüsiliste erivajadustega õpilastele;

113.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama osana säästva arengu strateegiast Euroopa Regionaalarengu Fondi raames spordiga seotud infrastruktuuri ja projektide rahastamist ning uute rahastamisvahendite võimalikku kasutamist (sealhulgas Jeremie ja Jessica);

114.   nõuab komisjonilt tungivalt spordi süvalaiendamist olemasolevatesse ELi poliitikavaldkondadesse ja ELi rahastamisprogrammidesse ning aruannete esitamist süvalaiendamise osas tehtud edusammude kohta mitu korda aastas;

o
o   o

115.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa, rahvusvahelistele ja riiklikele spordiliitudele ning riiklikele liigadele.

(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (3) EÜT C 200, 30.6.1997, lk 252. (4) ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 605. (5) ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 232. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0503. (7) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 590. (8) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 143. (9) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10. (10) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (11) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/65/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 332, 18.12.2007, lk 27). (13) ELT L 210, 31.7.2006, lk 19. (14) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. (15) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 1. (16) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12.