Vastuvõetud tekstid - Kolmapäev, 20. veebruar 2008

Choisissez la langue de votre document :

Vastuvõetud tekstid

Kolmapäev, 20. veebruar 2008 - Strasbourg

		Lissaboni leping
		Rahva ja eluruumide loendused ***I
		Lissaboni strateegia
		Majanduspoliitika üldsuunised (2008-2010)
		ELi Kesk-Aasia strateegia

Lissaboni leping

138k

62k

Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta resolutsioon Lissaboni lepingu kohta (2007/2286(INI))

P6_TA(2008)0055

A6-0013/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning mis allkirjastati 13. detsembril 2007. aastal;

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, mida on muudetud ühtse Euroopa akti ning Maastrichti, Amsterdami ja Nice'i lepingutega;

– võttes arvesse 12. detsembril 2007. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1);

– võttes arvesse 15. detsembri 2001. aasta Laekeni deklaratsiooni liidu tuleviku kohta;

– võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut, millele kirjutati alla 29. oktoobril 2004. aastal Roomas;

– võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu põhiseadusliku protsessi tegevuskava kohta(2) ja oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta(3);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0013/2008),

arvestades järgmist:

A. viimase 50 aasta jooksul on Euroopa Liidul kujunemisel olnud väga oluline roll rahu ja stabiilsuse ala loomisel varem sõdadest laastatud mandril, demokraatia, vabaduse ja kodanike õiguste kindlustamisel, jõukuse, solidaarsuse ja heaolu suurendamisel maailma suurima (ja sotsiaalstandardite, keskkonna- ja tarbijakaitse ja ausa konkurentsi ühtseid eeskirju ning majandus- ja rahaliitu sisaldava) ühtse turu loomisel, liikmesriikidevahelise koostöö võimaldamisel riigipiire ületavate küsimustega tegelemisel ning Euroopale maailmapoliitikas tugevama positsiooni andmisel;

B. on olemas selge vajadus liidu struktuuride reformimiseks ja tugevdamiseks, et kindlustada nimetatud saavutusi ning parandada kahekümne seitsme ja potentsiaalselt rohkema liikmesriigiga liidu suutlikkust tulemuslikult toimida, et võimaldada uute ühiste väljakutsetega tegelemist ning suurendada liidu demokraatlikku vastutust;

C. see vajadus oli järjestikuste reformide aluseks alates Maastrichti lepingust – mis tähistas muutust Euroopa integratsioonis, majandus- ja rahaliidu loomisega ja üleminekuga peamiselt majandusühendusest poliitiliseks liiduks –, millega üritati paika seada liidu institutsionaalne struktuur ja mis viisid lõpuks Laekeni deklaratsioonini, mille tulemusena avanes tee erinevate reformiprotsessideni, mis ei põhine üksnes valitsustevahelistel konverentsidel, vaid ka konvendimeetodil;

D. Euroopa põhiseaduse lepingu koostas konvent, mis koosnes iga liikmesriigi parlamendi kahest esindajast, kuueteistkümnest Euroopa Parlamendi liikmest, kahest komisjoni esindajast ja ühest iga liikmesriigi valitsuse esindajast, kes koostasid avaliku arutelu käigus eelnõu ning jõudsid üksmeelsele arvamusele, mlle olemust 2004. aasta valitsustevahelisel konverentsil ei muudetud, samas sellele järgnev Lissaboni leping, milles loobuti mitmest põhiseaduse joonest, koostati traditsiooniliste valitsustevaheliste töömeetodite abil, ehkki seal osales täiel määral ka Euroopa Parlamendi kolm esindajat;

E. eelnevad püüdlused liitu reformida hõlmasid aluslepingute asendamist põhiseaduse lepinguga, mille kiitis heaks väga suur enamus Euroopa Parlamenti valitud Euroopa kodanike esindajatest(4) ning mille ratifitseeris kaks kolmandikku liikmesriikidest, kuid kaks liikmesriiki (Prantsusmaa ja Holland) lükkasid selle tagasi ning pärast järelemõtlemisperioodi, kui selgus, et vajalikku kõikide liikmesriikide heakskiitu ei ole võimalik saavutada, jäeti see lähenemisviis siiski kõrvale ja hakati tegelema kehtivate aluslepingute muutmisega;

F. nimetatud meetodi ja protsessi vahetamine tähendas haarde kitsendamist ja loobumist mitmetest põhiseaduse tunnustest, mõne uue mehhanismi jõustamise edasilükkamist ning lepingusse nende erimeetmete kaasamist, mis kehtivad konkreetsete liikmesriikide suhtes, kuid uues õiguslikus vormis säilitati paljud liidu kavandatava institutsionaalse ülesehituse praktilised muudatused;

G. sellest hoolimata näitab asjaolu, et selle lepingu kiitsid heaks kõik Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused, et liikmesriikide valitud valitsused peavad seda kompromissi selleks aluseks, millele tuginedes nad soovivad tulevikus koostööd teha ning mis nõuab neilt kõigilt maksimaalset poliitilist pühendumust, et tagada selle ratifitseerimine enne 1. jaanuari 2009;

H. on vajalik, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid Lissaboni lepingu 2008. aasta lõpuks, et võimaldada kodanikel anda 2009. aasta valimistel oma hääl, olles täielikult teadlikud liidu uuest institutsioonilisest raamistikust,

Positiivne samm liidu tuleviku nimel

1. järeldab, et tervikuna on Lissaboni leping kehtivate lepingute märkimisväärne edasiarendus, millega antakse liidule suurem demokraatlik vastutus ja tõhustatakse otsuste tegemist (Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide rolli tugevdamise kaudu), tugevdatakse ELi kodanike õigusi liidu suhtes ja parandatakse liidu institutsioonide tõhusat toimimist;

Suurem demokraatlik vastutus

2. tervitab asjaolu, et demokraatlikku vastutust ja otsustuspädevust laiendatakse, andes sellega kodanikele suurema kontrolli liidu tegevuse üle eeskätt järgmiste paranduste kaudu:

kõikide Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine allub sellisel tasandil parlamentaarsele kontrollile, millist ei eksisteeri mitte üheski teises riigiüleses või rahvusvahelises struktuuris:

	–	kõik Euroopa Liidu õigusaktid, kui mõned erandid välja arvata, peavad saama võrdsetel tingimustel nõukogu (koosneb riikide ministritest, kellel on kohustus anda aru oma parlamendile) ja Euroopa Parlamendi (koosneb otse valitud liikmetest) heakskiidu;
	–	tugevdatakse riikide parlamentide kontrolli ELi õigusloome üle, sest riikide parlamendid saavad kõik Euroopa Liidu õigusaktide ettepanekud kätte piisavalt varakult, et arutada neid oma ministritega enne seisukoha võtmist nõukogus ning samuti saavad nad õiguse taotleda ettepaneku uut kontrollimist, kui nad on seisukohal, et see ei järgi subsidiaarsuse põhimõtet;

komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi valimisi;

liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimetavad ühiselt Euroopa Ülemkogu ja komisjoni president ning komisjoni liikmena peab ta ametissemääramiseks läbima Euroopa Parlamendis samasuguse menetluse, nagu kõik teisedki volinikud: kõrge esindaja allub komisjoni asepresidendina ametisse määramisel ja oma ametikohustuste täitmisel samasugustele eeskirjadele nagu kõik teised volinikud;

kehtestatakse uus, lihtsustatud ja demokraatlikum, ainult ühe lugemisega eelarvemenetlus: loobutakse kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamisest, tagades seega Euroopa Parlamendi ja nõukogu täieliku võrdsuse kogu aastaeelarve kinnitamisel, ühtlasi antakse Euroopa Parlamendile õigus anda heakskiit õiguslikult siduvale mitmeaastasele finantsraamistikule;

demokraatlikku kontrolli seoses komisjonile delegeeritud õigusloomega seotud volitustega tugevdatakse uue järelevalvesüsteemi abil, kus Euroopa Parlament või nõukogu saavad tühistada komisjoni otsused või volituste delegeerimise;

Euroopa Parlament peab heaks kiitma mitmed liidu nimel sõlmitavad rahvusvahelised lepingud, muu hulgas valdkondades, kus liidusiseselt kehtib seadusandlik tavamenetlus;

õigusakti projektide arutamise või hääletustega seotud nõukogu kohtumised on avalikud, seega on kodanikel võimalus näha, kuidas nende valitsused nõukogus käituvad;

ametid, eelkõige Europol ja Eurojust, alluvad suuremale parlamentaarsele järelevalvele;

Regioonide Komitee saab õiguse esitada Euroopa Liidu Kohtule hagisid, selle liikmete ametiaeg pikeneb viie aastani ja suhted Euroopa Parlamendiga on selgemalt määratletud;

tulevikus on aluslepingute läbivaatamine avatum ja demokraatlikum, sest Euroopa Parlament saab õiguse selle kohta ettepanekuid teha ning iga kavandatavat läbivaatust kontrollib konvent, mis koosneb riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi esindajatest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament ei pea seda vajalikuks, samas kehtestatakse uued lihtsustatud menetlused lepingu teatud sätete ühehäälseks muutmiseks, milleks on vaja riikide parlamentide heakskiitu;

Väärtuste kinnitamine, kodanike õiguste tugevdamine, selguse suurendamine

3. tervitab asjaolu, et tänu järgmistele parandustele tugevdatakse kodanike õigusi:

	a)	ELi põhiõiguste harta, kus sätestatakse kõik kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, muutub õiguslikult siduvaks; see annab liidu kodanikele õiguskindluse ja tagab, et ELi õigusaktid ja kõik ELi institutsioonide või ELi õigusel põhinevad sammud peavad olema nende standarditega kooskõlas, austades samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet;
	b)	liit taotleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemist, mille tulemusena allub liit samasugusele välisele kontrollile kodanike õiguste austamise kohta nagu liikmesriigidki;
	c)	uute sätetega lihtsustatakse kodanike ja kodanikuühiskonda esindavate ühenduste osalemist Euroopa Liidu aruteludes, arvestades nende tähtsat panust lepingu ettevalmistamisel; julgustatakse dialoogi tööturu osapoolte vahel ning dialoogi kirikute, usuringkondade ja mitteusuliste organisatsioonide vahel;
	d)	ELi kodanikualgatuse kehtestamine võimaldab kodanikel esitada ettepanekuid nendes küsimustes, mille puhul nad leiavad, et ELi õigusakt on vajalik aluslepingute rakendamiseks;
	e)	parandatakse kodanike kohtulikku kaitset, kuna kohtu pädevus laieneb vabaduse, turvalisuse ja õiguse küsimustele ning Euroopa Ülemkogule, Euroopa Keskpangale ja liidu asutustele, samas lihtsustatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute juurdepääsu kohtumenetlustele;

4. tervitab asjaolu, et lepinguga tõstetakse esile palju selgemal ja nähtavamal viisil kõikide liikmesriikide ühised väärtused, mis on olnud liidu loomise aluseks, samuti liidu eesmärgid ja selle tegevuse juhtimise põhimõtted ning suhted liikmesriikidega:

eristatakse selgelt liidu pädevused liikmesriikide suhtes, lähtudes põhimõttest, et pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele;

suuremat tähelepanu pööratakse poliitikavaldkondadele, millest on ilmselgelt kodanikele kasu: kehtestatakse üldiselt kohaldatavad uued sätted, mis käsitlevad tööhõive kõrget taset, piisava sotsiaalse kaitse tagamist, võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu, hariduse, koolituse ja tervise kõrge taseme edendamist, igasuguse diskrimineerimise kaotamist ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamist; uutes sätetes tõhustatakse säästva arengu edendamist ja keskkonnakaitset, sealhulgas kliimamuutuse vastu võitlemist ja üldhuviteenuste austamist; kinnitatakse majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse positsiooni liidu eesmärkide seas;

lõpeb Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu segiajamine, sest Euroopa Liit muutub üheks juriidiliseks isikuks ja struktuuriks;

liikmesriikidevahelise solidaarsuse klausel annab kodanikele võimaluse arvestada terroristlike rünnakute, loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral kõikide liikmesriikide toetusega;

sellega kinnitatakse liidu institutsionaalse korralduse eripära, millele liikmesriigid loovutavad teatava osa oma pädevusest, mida on nende arvates parem ellu viia ühiste mehhanismide kaudu, pakkudes samas igasuguste kahtluste tõrjumiseks piisavaid tagatisi selleks, et EL ei muutuks kõikvõimsaks tsentraliseeritud üliriigiks, näiteks:

	–	kohustus austada liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele, samuti riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist;
	–	pädevuse andmise põhimõte (mille kohaselt kuulub liidule ainult liikmesriikide poolt antud pädevus), subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted;
	–	liikmesriikide osalemine liidu otsustamissüsteemis ning selle muutmisele nõusoleku andmises;
	–	tunnustatakse liikmesriikide õigust soovi korral liidust lahkuda;

Suurem tulemuslikkus

5. tervitab asjaolu, et uue lepinguga tugevdatakse liidu institutsioonide võimet täita oma ülesandeid tõhusamalt, seda eelkõige järgmistel põhjustel:

märkimisväärselt suureneb nende valdkondade arv, mille puhul nõukogus kokku tulnud valitsused võtavad otsuseid vastu ühehäälsuse asemel kvalifitseeritud häälteenamusega, võimaldades 27 liikmesriigiga liidul toimida rohkemates valdkondades ilma vetodest tingitud blokeeringuteta;

uus topelthäälteenamuse süsteem muudab nõukogus otsuseni jõudmise lihtsamaks;

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu täieõiguslikuks institutsiooniks ning selle kuue kuu tagant vahetuv eesistuja asendatakse presidendiga, kelle valivad ülemkogu liikmed kahe ja poole aastaseks ametiajaks, võimaldades sellega kohtumiste sidusamaid ettevalmistusi ja töö järjepidevust:

alates 2014. aastast vähendatakse komisjoni liikmete arvu kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust, mis lihtsustab komisjoni tööd ja teeb veelgi selgemaks, et volinikud esindavad Euroopa, mitte oma päritoluriigi huve, samas kui roteeruv süsteem tagab jätkuvalt kõikide liikmesriikide võrdse osaluse;

liidu nähtavus ja suutlikkus tegutseda globaalsel tasandil kasvab märkimisväärselt:

	–	liidu välispoliitika kõrge esindaja ning välissuhete volinik – kaks ametikohta, mis põhjustavad dubleerimist ja segadust – liidetakse ühtseks komisjoni asepresidendiks / välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks, kes juhib välisasjade nõukogu tööd ning väljendab liidu seisukohta küsimustes, milles liidul on ühine seisukoht, tagades seega liidu välistegevuse suurema sidususe;
	–	komisjoni ja nõukogu ning riikide diplomaatiliste teenistuste ametnikest koosneva ühtse välisteenistuse saab nõukogu moodustada üksnes komisjoni nõusolekul ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist; välisteenistust juhib komisjoni asepresident / kõrge esindaja, välisteenistus tuleks komisjoniga siduda ning see peab tagama parema järjepidevuse liidu välispoliitika arendamisel ja rakendamisel;
	–	tugevdatakse liidu suutlikkust arendada välja julgeoleku- ja kaitsepoliitika ühiseid struktuure, lisades muu hulgas klausli vastastikuse abi ja abistamise kohta relvastatud kallaletungi korral ja suurendades sellega kodanike turvatunnet, tagades samal ajal vajaliku paindlikkuse, mis võimaldab võtta arvesse liikmesriikide erinevaid lähenemisviise nendes küsimustes;

õigusaktid ja rakendusaktid muutuvad selgemalt eristatavaks ja delegeeritud õigusaktide uus määratlus võimaldab muuta ELi õigusaktid lihtsamaks ja sujuvamaks;

loobutakse sambastruktuurist, võimaldades lihtsustatud mehhanismide ja vahendite abil liidu tegevuse ühtsust erinevates valdkondades, kuigi välis- ja julgeolekupoliitika eriline loomus nõuab nendes valdkondades erimenetlusi;

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna tegevuse eesmärgid on ambitsioonikamad ja menetlused tõhusamad, loobutakse eraldi valitsustevaheliste vahendite ja menetluste kasutamisest ning see allutatakse kohtulikule kontrollile, lubades seega õigus-, tuvalisuse- ja sisserändeküsimustes märgatavat edasiminekut;

liidu eesmärgid ja pädevused kliimamuutuste, lapse õiguste, Euroopa naabruspoliitika, humanitaarabi, energia (sh lepingus viidatud liikmesriikidevaheline solidaarsus selles küsimuses), kosmose, teadusuuringute, turismi, spordi, rahvatervise ja kodanikukaitse küsimustes on selgemini määratletud; ühine kaubanduspoliitika tunnistatakse liidu ainupädevuses olevaks;

mitmetes muudes küsimustes saab võimalikuks tulemuslikumate otsustamismeetodite rakendamine niipea, kui selleks on olemas poliitiline tahe;

tekib suurem võimalus kasutada paindlikke korraldusi, kui kõik liikmesriigid ei soovi või ei suuda teatud poliitikaga ühel ajal edasi minna;

Probleemid

6. on teadlik levinud kahetsusest selle üle, et pärast Prantsusmaa ja Hollandi rahvahääletuse tulemust oli uue kokkuleppe kindlustamiseks 27 liikmesriigi vahel vaja teha järgmist:

	–	loobuda põhiseadusele suunatud lähenemisviisist ja selle teatud joontest, nagu kodanike ja liikmesriikide tahtel põhineva liidu mõiste; üksainus ja struktureeritud tekst, selgem terminoloogia õigusaktide määratlemisel, lipu ja hümni sätestamine lepingus ning välisministri tiitli kasutamine kõrge esindaja asemel;
	–	lükata edasi uue lepingu oluliste osade rakendamine, näiteks nõukogu uue hääletussüsteemi jõustumine (millega käisid kaasas erisätted hääletamise edasilükkamise kohta ehk nn "Ioannina kompromiss") ja piiravate mehhanismide, nagu nn "hädapidurite" lisamine seadusandlikule tavamenetlusele teatud pädevusvaldkondades;
	–	kaasata lepingusse konkreetsete liikmesriikide kohta kehtivad meetmed, näiteks nõusolekusüsteemi laiendamine kahele liikmesriigile õigusalase koostöö osas kriminaalasjades ja politseikoostöö osas, protokoll, mis piiraks harta mõju kahe liikmesriigi siseriiklikule õigusele, ja ühele liikmesriigile lisakoht Euroopa Parlamendis erandina kahaneva proportsionaalsuse põhimõttest;
	–	muuta lepingu mitmete lõikude või sellele lisatud protokollide ja deklaratsioonide sõnastust, mis kaldub õigustamatult negatiivse tooni suunas, jättes mulje, et liidu ja selle institutsioonide vahel puudub usaldus ning saates seeläbi üldsusele vale signaali;

Järeldused

7. toetab lepingut ja rõhutab liidu liikmesriikide vajadust saavutada selle õigeaegne ratifitseerimine, et leping saaks jõustuda 1. jaanuaril 2009;

8. usub, et Lissaboni leping tagab stabiilse raamistiku, mis võimaldab liidul tulevikus edasi areneda;

9. on teadlik, et muutmisleping on paratamatult segasem ja halvemini loetav kui kodifitseeritud leping; nõuab seetõttu Lissaboni lepinguga revideeritud konsolideeritud aluslepingute viivitamatut avaldamist, mis pakuks kodanikele selgema alusteksti liidu kohta;

10. kordab nõudmist, et ELi institutsioonid ja riikide ametiasutused teeksid vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele võimalikult suuri pingutusi, et teavitada Euroopa kodanikke selgelt ja objektiivselt nimetatud lepingu sisust;

11. teeb vastutavale komisjonile ülesandeks valmistada ette vajalikud kodukorra muudatused ja hinnata vajadust täiendavate rakendusmeetmete järele;

o
o o

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja põhiseaduskomisjoni raport liikmesriikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Tulevikukonvendi endistele liikmetele ning tagada, et parlamendi teenistused, sh infobürood, annaksid küllaldast teavet Euroopa Parlamendi seisukoha kohta seoses kõnealuse lepinguga.

(1)	ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0234.
(3)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0328.
(4)	500 poolthäält, 137 vastuhäält, 40 erapooletut (Euroopa Parlamendi 12. jaanuari 2005. aasta resolutsioon Euroopa põhiseaduse lepingu kohta [(Corbetti ja Méndez de Vigo raport), (ELT C 247 E, 6.10.2005, lk. 88).]

Rahva ja eluruumide loendused ***I

187k

66k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahva ja eluruumide loenduste kohta (KOM(2007)0069 – C6-0078/2007 – 2007/0032(COD))

P6_TA(2008)0056

A6-0471/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0069);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0078/2007);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0471/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. veebruaril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta

P6_TC1-COD(2007)0032

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht lõplikule õigusaktile, määrusele (EÜ) nr ... /2008.)

Lissaboni strateegia

237k

105k

Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta resolutsioon panuse kohta Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga

P6_TA(2008)0057

B6-0076/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni Lissaboni strateegiat käsitlevat strateegiate paketti, mis hõlmab komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule "Strateegiline aruanne majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kohta: uue etapi käivitamine (2008–2010), riiklike reformiprogrammide hindamine ning majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssed suunised (2008–2010)"(KOM(2007)0803) ning komisjoni teatist "Ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008–2010" (KOM(2007)0804);

– võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul" (KOM(2007)0581);

– võttes arvesse komisjoni teatist "Majanduskasvu ning tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia rakendamine liikmesriikides ja piirkondades ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu ajavahemikus 2007–2013" (KOM(2007)0798);

– võttes arvesse liikmesriikide esitatud 27 Lissaboni strateegia riiklikku reformikava aastateks 2005-2008;

– võttes arvesse järgmiste Euroopa Ülemkogu kohtumiste järeldusi: 2000. aasta 23. ja 24. märts, 2001. aasta 23. ja 24. märts, 2005. aasta 22. ja 23. märts, 2006. aasta 23. ja 24. märts ning 2007. aasta 8. ja 9. märts, ning samuti Euroopa Ülemkogu 27. oktoobri 2005. aasta mitteametliku kohtumise arutelude tulemusi;

– võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa huvi kohta: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul(1);

– võttes arvesse neljandat parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus Brüsselis 11.–12. veebruaril 2008. aastal;

– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A. arvestades, et komisjon lubas täielikult arvesse võtta Euroopa Parlamendi resolutsioonides väljendatud seisukohti Lissaboni strateegia kohta, eriti eelnimetatud 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis üleilmastumise kohta;

B. arvestades, et Euroopa Parlament on oma varasemates resolutsioonides väljendanud Lissaboni strateegiale tugevat toetust ning on eriti tervitanud uue rõhuasetusega lähenemist, mille keskmes on majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia;

C. arvestades tugevat omavahelist seost majanduskasvu, tööhõive, vaesusevastase võitluse ja sotsiaalse kaasatuse vahel;

D. arvestades, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on ühine vastutus tegeleda väljakutsete, võimaluste ja ebakindlusega, mida globaliseerumine kodanikele tekitab; arvestades, et EL peab ülemaailmse partnerina võtma poliitilise vastutuse ning aitama kaasa säästva arengu saavutamisele ja kujundamisele globaliseeruvas maailmas, et inimesed kogu maailmas saaksid kasutada globaliseerumisega kaasnevaid võimalusi;

E. arvestades, et siseturg on oluline ja tõhus vahend dünaamilise ja konkurentsivõimelise teadmistepõhise majanduse ülesehitamiseks ning Euroopa konkurentsivõime kindlustamiseks maailmaturul, et parandada oma kodanike elukvaliteeti;

F. arvestades, et käesolev resolutsioon, olles kooskõlas Euroopa Parlamendi Lissaboni strateegia koordineerimisrühma volitustega ja austades Euroopa Parlamendi teiste komisjonide pädevusi, ei käsitle käimasolevate õigusloome- ja konsultatsiooniprotsesside üksikasju,

Üldised kaalutlused

1. rõhutab veel kord Lissaboni strateegia jõulise rakendamise tähtsust, toonitades majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude vastastikust sõltuvust dünaamilise ja uuendusliku jätkusuutliku majanduse loomisel;

2. on veendunud, et Euroopa majandusareng ja tulevane heaolu sõltuvad sellest, kuidas suudetakse luua paremad tingimused säästvaks arenguks ja töökohtade loomiseks ning vastata globaliseerumisest, demograafilistest muutustest ja ülemaailmsetest keskkonnaohtudest tulenevatele võimalustele ja väljakutsetele; usub, et Euroopa Liidu ühised vahendid selleks on uuendatud Lissaboni strateegia ja komplekssed suunised;

3. usub, et uuendatud Lissaboni strateegia edu tagamiseks tuleb suurendada Euroopa majanduskasvu ja tulla toime ebapiisava sisenõudlusega, mis tuleb saavutada tootlikkuse ja tööhõive kasvuga seotud tulude suurenemisega;

4. tunnistab, et eelseisval perioodil seisab Euroopa Liit silmitsi paljude väljakutsetega: 2020. aasta paiku algav rahvastiku vähenemine, suurenenud majanduslik surve ülemaailmsete konkurentide poolt, energiahindade tõus, kliimamuutus ja sotsiaalse tasakaalu puudumine; on seisukohal, et Euroopa Liit peab neile väljakutsetele vastama asjakohase poliitika abil;

5. märgib, et Lissaboni strateegia areneb edukalt; samas märgib siiski, et Lissaboni kava rakendamisel esineb veel puudusi ja puudub tõeline arusaam asjaolust, et Euroopa arengus, mis on suunatud suuremale majanduskasvule, töökohtade loomisele, piisava sotsiaalkaitse ja asjakohase keskkonnakaitse taseme saavutamisele, ei saa endiselt välistada kriise;

6. rõhutab, et EL on maailma suurima kaupade eksportija ja importijana, maailma suurima teenuste eksportijana ning suuruselt teise otseste välisinvesteeringute siht- ja päritolukohana üks suurim avatud maailmamajandusest kasusaaja; arvab, et selle rolli tõttu lasub ELil suur vastutus tegeleda ülemaailmsete küsimustega;

7. tervitab Lissaboni protsessi ülemaailmset mõõdet ning märgib, et Lissaboni strateegia näol on tegemist Euroopa vastusega globaliseerumises peituvatele võimalustele ja riskidele; sellega seoses rõhutab eriti Atlandi-ülese koostöö olulisust ja samuti koostöö parendamise tähtsust teiste maailmaturu peamiste osalejatega, nagu Hiina, India ja Brasiilia, ning teiste maailma majanduspiirkondadega;

8. nõuab kokkulepitud eeskirjade ja tavade kehtestamist maailmakaubanduses, mis oleksid kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ning kohustusega juhtida kliimamuutuse vastast võitlust ja aidata kaasa tervise edendamisele; nõuab põhimõtteliselt meetmete võtmist, et võidelda protektsionismi vastu nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool; nõuab Doha vooru läbirääkimiste jätkamiseks koostööd ja õiglast lähenemist;

9. rõhutab järjekindla stabiilsus- ja kasvupoliitika vaieldamatut väärtust ning makromajandusliku stabiilsuse tähtsust, kuna see on kindlustunde allikas ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise alus; rõhutab, et makromajandusliku stabiilsuse huvides peab tootlikkuse kasv käima käsikäes õiglasema jaotamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisega; juhib seoses sellega tähelepanu sissetulekute suurendamise nõudele, et hoida sammu tootlikkuse kasvuga kesk-pikas perspektiivis;

10. rõhutab sarnaselt komisjoniga, et liikmesriikide majandused on üksteisest suuresti sõltuvad ja et ühise reformikava argument on tugevaim euroalal;

11. toonitab finantsturgude stabiilsuse kindlustamise esmajärgulist tähtsust ja märgib, et hiljutine kõrge riskitasemega (subprime) hüpoteeklaenude kriis näitab, et ELil on vaja arendada finantsturgude läbipaistvuse ja stabiilsuse suurendamiseks ning tarbijate paremaks kaitsmiseks üldjärelevalvemeetmeid; nõuab hinnangu andmist Euroopas kehtivatele usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemidele ja vahenditele ning rõhutab vajadust tiheda koostöö järele Euroopa Parlamendiga, et jõuda selgete soovitusteni, kuidas parandada finantssüsteemi stabiilsust ja selle võimet tagada Euroopa ettevõtjatele kindel pikaajaline rahastamine;

12. juhib tähelepanu subsidiaarsuse põhimõtte tähtsusele, et võimaldada liikmesriikidel kohandada turvalisuse ja paindlikkuse valdkonnas ühiselt kokku lepitud poliitikat oma riigi tööturu eripärastele tavadele ja traditsioonidele;

13. tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on aluslepingute aluspõhimõte ning Lissaboni strateegia majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitlevate eesmärkide saavutamise vahend, kusjuures 75 % ühtekuuluvuspoliitika rahalistest vahenditest on ette nähtud innovatsioonile ja Lissaboni strateegia eesmärkidele; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika mõjuvõimu üldiselt ning eelkõige struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde tuleb kasutada Lissaboni strateegia rakendamiseks piirkondlikul tasandil ning et selle protsessi tulemusi tuleb piirkondlikul ja kohalikul tasandil hoolikalt jälgida; arvab, et praegune soodne majandusareng peaks ergutama täiendavate reformide teostamist; rõhutab vajadust uurida, milline on olnud Lissaboni strateegia rakendamise mõju piirkondlikul tasandil, arvestades et 2008. aastal saab esmakordselt hinnata ühtekuuluvuspoliitika vahendite sihtotstarbelise eraldamise esialgseid tulemusi;

14. on seisukohal, et teadus- ja tehnoloogiauuringud on üks Lissabonistrateegia põhielement; nõustub, et teadus- ja arendustegevuse toetamine on ülimalt tähtis ja et liikmesriigid peaksid võtma teadus- ja arendustegevuse investeeringute osas 2010. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks lisameetmeid ja näitama, kuidas kavatsetakse saavutada riiklikud teadus- ja arendustegevuse investeeringutega seotud 2010. aasta eesmärgid ning kuidas nende teadus- ja arendustegevuse strateegiad aitavad kaasa Euroopa teadusruumi loomisele; rõhutab, et uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise abil toimuv vajalik edasiminek energiasäästliku ja vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse suunas, mis toetub ka taastuvatele allikatele, loob ELile mitmeid võimalusi; märgib, et maailmamajanduse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele kaasa aitavate uute tehnoloogiate ja teenuste arendamine ja kasutuselevõtt pakub Euroopa majandusele tohutuid võimalusi; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle luua viies vabadus – teadmiste vabadus – millega täiendatakse kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali liikumise nelja vabadust ning ühendada ELi ja liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse ressursid, et tagada nende tõhusam kasutamine;

15. tunneb heameelt viimasel ajal tööstus- ja teaduspoliitika valdkonnas tehtud algatuste ja investeeringute üle; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise ja hiljutiste investeeringute üle Galileo programmi, mis on tõhusad vahendid tehnoloogilise innovatsiooni vajaduste ühendamiseks tööstuse teadusuuringute kavaga; tunneb heameelt selliste ELi põhiprogrammide üle nagu Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi programmid (Galileo ja EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service)); toonitab nimetatud programmide majanduslikku kasu ja laiemale üldsusele avalduvat soodsat mõju ning nende loodavat kasu uutele teenuste ja turgudele;

16. on seisukohal, et Euroopa juhtpositsiooni tagamiseks majanduse ja tehnoloogia valdkonnas on vaja tippkeskuste võrgustikke; usub, et liikmesriigid ja piirkonnad peaksid toetama tippkeskuste klastrite arendamist ning omavahelise konkurentsi ja koostöö edendamise meetmeid, et anda omakorda tõuge innovatsiooni soodustava keskkonna arengule; usub, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud peaksid veelgi enam toetama tihedamat koostööd riigiasutuste, teadusasutuste, ülikoolide ja tööstussektori vahel;

17. rõhutab, et Euroopa ettevõtted, kodanikud ja ametiasutused peavad viima edukalt lõpule ülemineku digitaalajastusse ning jõudma reaalselt Lissaboni strateegias nõutud teadmistepõhise ühiskonna ja majandusruumi saavutamiseni; nõuab teaduse ja tehnoloogia arendamist kodanike igapäevaelus ning kõiki kaasava teadmisteühiskonna edendamist;

18. nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused ja nende piirkondlikud asutused kui suurimad tööandjad, ostjad ning teenuseosutajad siseturul edendaksid innovatsiooni, luues katseturge uuenduslikele toodetele ja teenustele;

19. märgib, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEdel) etendavad uute töökohtade loomisel ja uute teadusuuringute tulemuste kasutulevõtmisel tähtsat rolli; toetab täielikult komisjoni ettepanekut võtta vastu väikeettevõtteid käsitlev õigusakt, millega luuakse VKEdele võimalused, edendatakse "mõtle esmalt väikestele" põhimõtet ning nähakse ette VKEde kasvupotentsiaali vallandamiseks nende igal arenguetapil terviklik poliitikaraamistik;

20. rõhutab, et VKEsid saab aidata vähendades nende regulatiivset koormust, parandades nende juurdepääsu avaliku hanke lepingutele ning arendades soodsamaid tingimusi innovatsiooni rahastamiseks ja kasutuselevõtuks;

21. tunnistab, et ELis tuleb innovaatilisi tehnoloogiaid kiiremini uuteks toodeteks ja teenusteks teisendada; toetab seetõttu komisjoni nõudmist teadusuuringuid, haridust ja uuendustegevust hõlmava nn teadmiste kolmnurga järele; loodab, et uutesse oskustesse, elukestvasse õppesse ja kaasaegsesse haridus- ja koolitussüsteemi tehakse tulemuslikumaid investeeringuid;

22. tervitab asjaolu, et komisjon on võtnud endale ülesandeks vähendada regulatiivset koormust ja püüdleb parema õigusloome poole ning ergutab liikmesriike võtma sarnaseid meetmeid kodanike osalemisõigust ja tarbijakaitset ohtu seadmata; loodab, et nõukogu ja komisjon suudavad paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes(2) sätestatud kohustusi täita; märgib sügava murega, et mitmed hiljutised olulised õigusloomega seotud komisjoni ettepanekud on esitatud eelneva mõjuhinnanguta või sama valdkonna varasemate õigusaktide mõju piisava analüüsita;

23. rõhutab antud kontekstis vajadust uue tervikliku välis- ja kaubanduspoliitilise lähenemise järele, mis keskenduks eeskirjade ja standardite kehtestamise ja õigusloomealase koostöö koondamisele maailmas; rõhutab, et Euroopa peab pakkuma ettevõtetele head stardipositsiooni ülemaailmsele turule minekuks ja looma soodsa investeerimiskeskkonna; nõuab lisaks, et kõik ELi kahepoolsed ja piirkondlikud kaubanduskokkulepped, mille üle toimuvad praegu läbirääkimised, sisaldaksid jõustatavaid sätteid põhiliste töönormide rakendamise kohta ja teiste inimväärse töö aspektide, samuti mitmepoolsete keskkonnanormatiivide kohta;

24. kordab veelkord oma arvamust, et muutustele kiiresti reageeriva ühiskonna loomiseks on tähtis olla majanduslike otsuste tegemisel kaasavam; meenutab Euroopa Ülemkogu 2005. aasta kevadise kohtumise järeldusi, milles rõhutatakse, et kõrgetasemeline sotsiaalkaitse on Lissaboni strateegia keskne element; kinnitab veel kord, et inimeste elamine allpool vaesuspiiri ja sotsiaalselt tõrjutuna on vastuvõetamatu; kinnitab veel kord, et kõikidel Euroopa kodanikel peab olema juurdepääs inimväärikale tööle ja elule ning seda ka pärast pensionile jäämist; toetab poliitika jätkuvat tugevdamist, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, pidades silmas tervikliku lähenemise kasutuselevõttu, et uuendada otsustavat tõuget vaesuse kaotamiseks 2010. aastaks ja tagada kõigile Euroopa kodanikele võimalus kasutada oma põhiõigusi; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta muudeti Lissaboni lepingusse lisamisega õiguslikult siduvaks; palub, et Euroopa Ülemkogu kohustuks 2008. aasta kevadisel kohtumisel täitma ambitsioonikat sotisaalmeetmete kava, millel oleks otsene mõju Lissaboni strateegia tulemustele;

25. kordab – pidades silmas et sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on siseturu üks põhielement – kodanike usalduse suurendamise tähtsust, edendades liikmesriikide ühiseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke, nagu kvaliteetsed töökohad, võimaluste võrdsus ning tervise ja keskkonna kaitsmine, kuid austades samas Euroopa kultuurilist mitmekesisust; kutsub komisjoni üles tagama, et EL täidab nendes valdkondades kaitsefunktsiooni ning et hoitakse ära regulatiivne konkurents liikmesriikide vahel;

26. usub, et vajalik on transpordisektori tugevam integreerimine Lissaboni strateegiasse; nõuab uute komplekssete suuniste kohaselt säästva transpordi, logistika ja üleeuroopaliste võrkude arendamise prioriteediks seadmist ning kutsub liikmesriike üles tagama, et eelolevaks Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadiseks kohtumiseks esitatavad riiklikud kavad peegeldavad nimetatud prioriteete;

Siseturg ja strateegiad globaliseerumisega toimetulekuks

27. rõhutab, et tõrgeteta toimiv siseturg, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, ja hästi tasakaalustatud sotsiaalne turumajandus ja stabiilne demokraatia on Euroopa tugevaim konkurentsieelis; juhib tähelepanu sellele, et kolmandatest riikidest pärit investoritele pakub siseturg selliseid eeliseid nagu võrdsed tingimused ja vaba liikumine, kuid siseturule sisenemisega peaks kaasnema ELi investoritele sarnane avatus kolmandate – nii arenenud kui ka areneva majandusega – riikide poolt; märgib, et lisaks sellele on vaja luua Euroopa ettevõtetele parimate tingimuste raamistik, mille hulka kuuluvad parem õigusloome, hea valitsemistava, veatu ja aus konkurents, tulemuslikult toimivad riskikapitaliturud ning teadustegevuse ja innovatsiooni tulemuste turuleviimine;

28. nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid ELi konkurentsivõime oma poliitika kujundamise keskmesse ning muudaksid siseturu väljakujundamise oma prioriteediks, eelkõige siseturgu puudutavate direktiivide õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise ning liikmesriikide turgudelt põhjendamatute tõkete eemaldamise kaudu; tuletab siiski meelde, et siseturu loomine põhines konkurentsil, koostööl ja solidaarsusel, mis jäävad siseturu edasiarendamise põhilisteks eeltingimusteks 21. sajandil; rõhutab, et siseturgu tuleb arendada ainult ausa konkurentsi eeskirjade, tõhusate maksu- ja sotsiaalse kaitse süsteemide ning tarbijakaitse kõrge taseme abil;

29. rõhutab vajadust siseturu väljakujundamise ja vajalike reformide läbiviimise järele; palub liikmesriikidel toetada ülejäänud vajalikke meetmeid ELi teenuste (sealhulgas finantsteenuste) siseturu loomiseks ning tagada, et riiklikud reguleerivad asutused edendaksid uute teenuseosutajate ja toodete turule sisenemist, tagades võrdsed tingimused ja üksikinvestorite huvide nõuetekohase läbipaistvuse ja õiguskindluse; on seisukohal, et uued poliitilised algatused siseturu väljakujundamiseks peaksid rohkem põhinema analüüsile nende mõju kohta erinevatele turgudele, majandusharudele ja keskkonnale ning sotsiaalvaldkonnale;

30. rõhutab vajadust intellektuaalomandi õiguste kaitse piisava taseme järele ning toetab algatust, mis hõlmab taskukohast, turvalist ja tõhusat patendisüsteemi, mis pakuks stiimuleid investeeringuteks ja teadusuuringute läbiviimiseks ning soodustaks innovatsiooni suutlikkust eriti VKEde seas; nõuab tungivalt, et kõik kolm institutsiooni teeksid koostööd, et saavutada patendisüsteemi tõelise parandamise osas poliitiline konsensus, mis võimaldaks kodanikel saada kasu uutest taskukohaste hindadega toodetest ja teenustest;

31. märgib, et turupõhised vahendid hõlmavad laia hulka poliitikavahendeid, mida kasutatakse üha enam keskkonnaeesmärkide saavutamiseks; on arvamusel, et sellised turupõhised vahendid nagu maksud, kulud ja heitkogustega kauplemine võivad soodustada loodusressursside efektiivset jaotumist ning aidata sellega seoses kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele;

32. kordab oma seisukohta maksukoormuse nihutamise kasulikkusest tööjõult keskkonna olukorra halvenemise põhjustajatele, kui tõhusast viisist tegelda nii keskkonna- kui ka tööhõive küsimustega ning on seisukohal, et tööjõule langevat koormust tuleb vähendada, et luua rohkem töökohti ja võidelda varimajandusega;

33. märgib, et energiavarustuse kindluse eesmärgid ja Euroopa kodanikele mõistliku hinnaga säästva liikluse ja energia pakkumine ning õiglaste hindade hoidmine on saavutatavad sama strateegia abil nagu ambitsioonikas kliimakaitse eesmärk;

34. palub seetõttu komisjonil järjekindlalt ja kiirelt rakendada Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadise kohtumise otsuseid ning muuta taastuvenergia ja energiatõhusus ka tegelikult ühise energiapoliitika prioriteetideks;

35. juhib tähelepanu, et ELi ja teiste tööstusriikide peamine ülesanne on üleminek madala energiaintensiivsusega majandusele, mis põhineb taastuvatel energiaallikatel ning et tõhusaks lähenemisviisiks nimetatud ülesandele on võtta tarvitusele juba olemasolevad tehnoloogiad, mille rakendamiseks on vaja julgeid poliitikameetmeid, sealhulgas mitmepoolselt kokkulepitud sanktsioone riikidele, kes ei ole valmis omapoolset vastutust kandma; rõhutab, et säästva, madala energiaintensiivsuse ja vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse saavutamiseks vajalik ümberkujundamine uute tehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise abil loob ELile mitmeid võimalusi;

36. rõhutab transpordipoliitika ja laiema hulga keskkonnaküsimustega tegelemise tähtsust kliimamuutuse vastu võitlemisel; toetab poliitika väljatöötamist, mis vähendaks ebavajalikku transporti mitmesuguste meetmete abil ja nõuab põhjaliku strateegilise keskkonnamõju hindamise teostamist üleeuroopalistele transpordivõrkudele;

37. palub liikmesriikidel kiirelt laiendada omavahel ühendatud ja koostalitlusvõimelist üleeuroopalist transpordivõrku, pidades eriti silmas uute liikmesriikide vajadusi, tehes seda tõhusa, säästliku ja keskkonnasõbraliku transpordipoliitika raames; palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada asjakohast poliitikat, et täielikult ära kasutada keskkonnasõbralike ja arukate transpordisüsteemide ning tehnoloogiainnovatsiooni potentsiaali;

38. juhib tähelepanu, et seetõttu on äärmiselt tähtis tagada, et tulevane nõudlus logistikateenuste järele on kooskõlas väiksema keskkonnamõjuga ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisega; on seisukohal, et säästev transport sõltub Euroopa Liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi poliitiliste otsuste tegijate võimekusest näha ette tõhusad meetmed, et motiveerida transporditeenuse ostjaid, transportijaid ja sõidukite tootjaid jätkama pingutusi keskkonnasõbralikuma logistikaturu loomiseks;

Tööturg ja inimestesse investeerimine

39. tunnistab, et majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev ELi strateegia on kasulik, kuid rõhutab samal ajal, et mitte kõik ELi kodanikud ei ole sellest kasu saanud; rõhutab, et globaliseerumisega ja demograafiliste küsimustega toimetulekuks on äärmiselt tähtis varustada inimesed vajalike oskuste ja võimalustega, et meelitada rohkem inimesi tööturule ning muuta töötamine reaalseks valikuvõimaluseks kõigile, eelkõige meetmete kaudu, mis on suunatud inimestele, kes on tööturult kõige rohkem eemaldunud;

40. rõhutab, et vaba liikumise ja mobiilsuse tagamiseks tööturul peab nõukogu viivitamatult vastu võtma direktiivid tööaja korralduse, ajutiste töötajate töötingimuste ja pensioniõiguste kaasaskantavuse kohta ning läbi vaatama nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise kohta(3); rõhutab, et Euroopa tööturu mobiilsusega seotud takistuste kõrvaldamine tagab Euroopa tööjõu parema kaitse; märgib, et EL peab püüdma seletada kodanikele laienemist, integratsiooni, solidaarsust ja tööjõu liikuvust tõhusalt ühendava lähenemisviisi eeliseid;

41. kinnitab veel kord, et Euroopa ei saa endale lubada praegusi kõrgeid töötuse näitajaid; märgib, et Euroopa sotsiaalne mudel ei saa jääda puutumatuks mujal maailmas asetleidvatest murrangulistest sündmustest; on seisukohal, et demograafilise probleemi lahendamiseks ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab Euroopa Liit püüdlema reformide teostamise poole tööturul ja hoolekandesüsteemis, et tugevdada inimeste motivatsiooni töötada ning pakkuda neile võimalusi ja oskusi tulla toime muutustega ning soodustada nende tagasipöördumist palgatööle; juhib tähelepanu sellele, et oma konkurentsivõime säilitamiseks maailmatasandil peab EL viima läbi suure hulga reforme; usub, et ettevõtete ja töötajate vahelise usalduse tase, mis on vajalik nimetatud tegevuse teostamiseks, suureneb sotsiaalse dialoogi tihenedes; rõhutab kui oluline on kaitstud paindlikkust käsitlevate kokkulepitud ühiste põhimõtete rakendamine igakülgsel ja tasakaalustatud viisil nii töötajate ja kui ka tööandjate jaoks;

42. rõhutab, et nii tööandjad kui töötajad nõuavad üha rohkem paindlikku töötamist, ja avaldab toetust kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete tasakaalustatud kogumi vastuvõtmisele; tuletab meelde, et haridus, kvalifikatsioonid ja koolitus mängivad rolli paremas tööhõivepoliitikas ning lastehoiu võimaluste pakkumist tuleb pidada üheks eeltingimuseks eelkõige naiste osalemise suurendamisele tööturul; ergutab liikmesriike süvalaiendama neid ühiseid põhimõtteid riiklikke reformikavasid käsitlevasse konsultatsiooni tööturu osapooltega ning rõhutab töö- ja eraelu tasakaalustamise, kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamise, koolituse ja ümberõppe, aktiivse tööturupoliitika, asjakohase sotsiaalkaitse ja tööturu killustatuse kaotamise meetmete keskset rolli tööalaste õiguste tagamisel kõikidele töötajatele;

43. tunnistab paindliku, mobiilse, turvalise ja tõhusalt toimiva tööturu panust sotsiaalse kaasatuse tagamisse ühiskonna kõigile rühmadele töövõimaluste loomise kaudu; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid hindaksid ja parandaksid töötamist käsitlevaid eeskirju ning investeeriksid haridusse, elukestvasse õppesse ja aktiivsesse tööturupoliitikasse, et luua tööhõive kõrge taseme saavutamiseks ja tööjõu liikuvuse jaoks parimad võimalused; rõhutab, et on vaja tõsta noorte põhioskuste taset, ennetada koolist väljalangemist ja vähendada ebakindlaid töökohti ning hõlbustada kõigi sotsiaalset ja tööturule integreerumist; juhib tähelepanu asjaolule, et 21. sajandi infoühiskonda ja teadmistepõhist majandust arvesse võttes on digitaalsel kaasatusel äärmiselt oluline tähtsus, eriti ebasoodsamas olukorras isikutele, eakatele ja ääremaadel asuvate maapiirkondade elanikele;

44. täheldab murelikult üha kasvavat ebavõrdsust sissetulekute ja jõukuse osas liikmesriikides; on arvamusel, et nimetatud suundumuse peaks ümber pöörama sobilike riiklike ja Euroopa Liidu tasandi meetmetega, et saavutada ühtsem ühiskond ning tagada, et kodanikud tunnetaksid majanduskasvust kasu saamist;

45. märgib, et mõnedes liikmesriikides on võetud kasutusele miinimumpalga mõiste; soovitab, et teised liikmesriigid võiksid kasu saada saadud kogemusi uurides; kutsub liikmesriike tagama kõigile isikutele ühiskonna- ja majanduselus osalemise eeltingimuste kaitse ning kehtestama eelkõige nt miinimumpalka sätestavad normid või muud õiguslikult ja üldiselt siduvad eeskirjad või vastavalt riiklikele traditsioonidele normid kollektiivlepingutes, mis tagavad täisajaga töötajatele inimväärset elu võimaldava sissetuleku;

46. tunneb heameelt komisjoni teatise "Ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008–2010" üle, milles pakutakse välja enam prioritiseeritud programm vaid 10 peamise eesmärgiga, mille saavutamine jääb ajavahemikku 2008–2010; rõhutab siiski, et Lissaboni strateegia poolt pakutav peamine võimalus seisneb erinevate reformi vajaduste ja majandus-, keskkonna ja tööhõivevahendite ühendamises ühte reformikavasse; palub seetõttu komisjonil jääda selle sidusa ja integreeriva poliitiliste vahendite kombinatsiooni juurde ning seda mitte lõhkuda üksikute poliitiliste meetmete poole liikumisega;

Edusammude mõõtmine ja Lissaboni protsessi jälgimine

47. tervitab komisjoni pingutusi bürokraatia vähendamisel, eelkõige eesmärgiga aidata VKEsid ning parandada õigusloome mõju hindamist; taunib samal ajal asjaolu, et Euroopa Parlament ja komisjon ei ole ikka jõudnud kokkuleppele nõutava mõjuhinnangu tüübi suhtes; sellega seoses kordab oma nõuet sõltumatu välise kontrolliga mõjuhinnangu osas;

48. tervitab komisjoni eesmärki vähendada ettevõtete halduskoormust; ootab konkreetseid viiteid selle eesmärgi saavutamise kohta, tagades samal ajal hea valitsemistava tingimused; rõhutab, et kõik valitsustasandid saavad nimetatud eesmärgi saavutamisele kaasa aidata ja peaksid seetõttu olema kaasatud asjaomaste poliitiliste otsuste langetamisse; nõuab seoses bürokraatia vähendamise ja Euroopa õigusloome lihtsustamisega selget järelevalvet, eesmärgiga selgitada välja mil määral liikmesriigid Euroopa õigusaktide poolt pakutavat tegevusruumi tegelikult kasutavad, et võtta arvesse riiklikke eripärasid ja uuenduste kitsaskohti nimetatud õigusaktide ülevõtmisel;

49. on seisukohal, et liikmesriigid koos sidusrühmadega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on peamised osalejad Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel; juhib tähelepanu, et riigid, mis on avatud välisele konkurentsile, viivad läbi reforme ja püüdlevad eelarve tasakaalu ning samuti kõrge kvaliteediliste avaliku- ja erasektori investeeringute poole, on kasvanud kõige rohkem ja loonud enim töökohti; tunneb kahetsust Lissaboni strateegia endiselt nõrga nähtavuse pärast paljude liikmesriikide sisepoliitikas; on seisukohal, et kõikide majanduslike sidusrühmade mobiliseerimine on oluline selle tõhusa rakendamise tagamiseks; usub eriti, et tööturu osapoolte, riikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna parem kaasamine parandab Lissaboni strateegia tulemusi ja soodustab avalikku arutelu asjakohaste reformide üle; toetab komisjoni ettepanekut liikmesriikidele süvendada koostööd liikmesriikide ja piirkondlike parlamentidega, korraldades samas iga-aastaseid arutelusid nende riiklike reformikavade rakendamise üle;

50. rõhutab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning sidusrühmade kaasamise tähtsust edusammude ulatuse ja innovatiivse olemuse seisukohast; tervitab sellega seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee suurt huvi Lissaboni strateegia jälgimise vastu;

51. tuletab meelde, et koondsuuniste näol on tegemist tähtsa kooskõlastamisvahendiga ja ühtse raamistikuga erinevate liikmesriikide jaoks oma riiklike reformikavade suunas püüdlemisel; on seisukohal, et analüüsid ja tagasiside liikmesriikide poolt näitavad, et suunised toimivad, kuid siiski on vaja teha parendusi uute majandus- ja tööhõive tingimustega kohanemiseks ja võrdlusuuringute teostamiseks liikmesriikide vahel; nõuab näitajate ja eesmärkide üldisemat kohaldamist ja rakendamist;

52. tervitab komisjoni koostatud aruandeid riikide kohta; nõuab siiski süstemaatilisemat lähenemist, mis tooks välja nii edusammud kui ka puudused; toetab komisjoni ettepanekut viia sisse "teravdatud tähelepanu nõudvate küsimuste" süsteem kui osa mitmepoolsest järelevalveprotsessist, andes samuti võimaluse liikmesriikidele täiustada vastavalt oma riigi poliitikat;

53. on arvamusel, et nõuetekohase järelevalve puudumine on peamine takistus teadlike poliitika valikute tegemiseks; rõhutab sellega seoses, et palju paremini saaks kasutada Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutuste olemasolevaid teadmisi ja oskusi nende vastavates pädevusvaldkondades;

54. tervitab seetõttu Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise otsust leevendada jälgitavate andmete vähesust ning lasta Regioonide Komiteel koostada järelevalveuuring "Majanduskasvu ja tööhõive strateegia",, hõlmates 104 ELi piirkonda ja linna, mis jagavad oma arvamusi Lissaboni strateegia rakendamise kohta – uurimus esitatakse Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisel kohtumisel; rõhutab, et nimetatud uuring näitab, kas struktuurifondide vahendite eraldamise sätestamine aitab suunata suurema osa struktuurifondide kulutustest innovatsiooni- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele; ootab nimetatud Lissaboni strateegia piirkondliku tasandi lisandväärtuse uuringu hindamist;

55. on arvamusel, et Lissaboni strateegia edukuse mõõtmise viisid või edasiliikumise mõõtmise näitajad üldisemalt ei ole sugugi iseenesestmõistetavad; on siiski kindlal seisukohal, et edu ja ebaedu mõõtmine ei saa piirduda üksnes selliste majandusnäitajatega nagu SKT/RKT, kuna need näitavad – parimal juhul – jõukuse loomist konkreetsel ajavahemikul, kuid ei väljenda isegi mitte usaldusväärset teavet ühiskonna jõukuse taseme kohta ning ei anna kaugeltki mitte vihjeid selle kohta, milliste sotsiaalsete ja keskkonnakulude arvelt jõukus lisandub;

56. nendib, et tuleks välja arendada ja kohaldada mitmemõõtmeline lähenemisviis inimeste heaolu hindamiseks, mis väljuks SKT/RKT piiridest; tervitab sellega seoses Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni arutelusid 2007. aasta juunis toimunud teisel ülemaailmsel foorumil statistika, teadmiste ja poliitika kohta pealkirjaga "Ühiskondade progressi mõõtmine ja edendamine" ning arutelusid, mida peeti komisjoni konverentsil "Beyond GDP", mis toimus Euroopa Parlamendis 2007. aasta novembris, kuna usaldusväärsed andmed on oluline alus teadlike poliitiliste valikute tegemiseks;

57. tervitab seetõttu komisjoni erinevate peadirektoraatide poolt võetud ülesandeid arendada uusi ja kvalitatiivseid näitajaid; nõuab tungivalt nimetatud näitajate – olgu need seotud kas sotsiaalse dimensiooniga, nagu vaesuse näitaja, või keskkonnadimensiooniga, nagu bioloogilise mitmekesisuse näitaja – kasutamist riiklike reformikavade läheneval hindamisel ja nende lisamist komisjoni järelevalvesse, luues sellega täielikum kogum näitajaid Lissaboni strateegia edu mõõtmiseks;

58. nõuab tungivalt, et tagataks kolme ELi institutsiooni vajalik koostöö ja täielik kaasatus Lissaboni strateegia järelevalve valdkonnas; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tunnustaksid rolli, mida etendab Euroopa Parlament, kes kontrollib tähelepanelikult Lissaboni strateegia ja riikide reformikavade kulgemist, tagab Lissaboni eesmärkide tarbeks ulatuslike eelarvevahendite eraldamise ning teeb tihedat koostööd riikide parlamentidega oluliste õigusaktide kehtestamisel;

o
o o

59. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmes- ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0533.
(2)	ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(3)	EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.

Majanduspoliitika üldsuunised (2008-2010)

417k

153k

Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta resolutsioon majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste osa): uue etapi käivitamine (2008–2010) (KOM(2007)0803 – 2007/2275(INI))

P6_TA(2008)0058

A6-0029/2008

Euroopa Parlament

– võttes arvesse komisjoni teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (2008-2010) (KOM(2007)0803, V osa)

– võttes arvesse komisjoni teatist majanduskasvu ning tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia rakendamise kohta liikmesriikides ja piirkondades ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu ajavahemikus 2007-2013 (KOM(2007)0798);

– võttes arvesse liikmesriikide esitatud 27 riiklikku Lissaboni reformikava;

– võttes arvesse 2000. aasta märtsis, 2001. aasta märtsis ja 2005. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiste eesistujariigi lõppjäreldusi;

– võttes arvesse komisjoni majanduskasvu ja töökohtade loomise kompleksseid suuniseid (2005–2008) (KOM(2005)0141) (komplekssed suunised);

– võttes arvesse komisjoni teatist "Strateegiline aruanne majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kohta: uue etapi käivitamine (2008–2010) (KOM(2007)0803);

– võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni "Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul"(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 99 lõiget 2;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 107 ja 45;

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0029/2008),

A. arvestades, et makromajanduslik stabiilsus on tagatud mitme majanduspoliitika valdkonna tugevas koosluses; arvestades, et stabiilsuse poole püüdlemiseks tuleks tegeleda mitte ainult makromajanduslike meetmetega, vaid ka toote-, töö- ja kapitaliturul struktuurireformide elluviimisega;

B. arvestades, et keskpikas ja pikas perspektiivis on Euroopa Liidu ja liikmesriikide üleilmastumise ettevalmistamisel ning majandusedu aluste tugevdamisel ja suurema sotsiaalse sidususe saavutamisel veel palju teha;

C. arvestades, et kõigil on olemas võimalus saada kasu Euroopa Liidu laienemisest ja selle edasisest integreerumisest tuleneva ainulaadse konkurentsieelise antud tõukest;

D. arvestades, et ühisvaluuta ja ühine rahanduspoliitika annavad täiendava mõõtme majanduse integreerimiseks ja poliitikastrateegiate kooskõlastamiseks, mis võib tugevdada euroala rolli majanduskasvu ja tööhõive edendamisel kogu Euroopa Liidus;

E. arvestades, et komplekssed suunised on ELi majanduskasvu- ja tööhõive makromajandusliku poliitika keskne vahend, mis on kavandatud keskpikaks kolmeaastaseks perioodiks;

F. arvestades, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad teostama nii makromajanduslikku kui ka mikromajanduslikku poliitikat, et muuta Euroopa atraktiivsemaks investeerimise ja töötamise kohaks ning edendada majanduskasvu tagamiseks teadmisi ja uuendustegevust;

G. arvestades, et Euroopa Liit seadis endale Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadel toimunud kohtumisel kvantitatiivsed eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega ja taastuvenergia osakaalu suurendamisega 2020. aastaks;

H. arvestades, et finantsteenustel on eriline tähtsus, kuna sel sektoril on võtmeroll väga paljude majandustegevuse valdkondade arengu tagamisel;

I. arvestades, et teadmistesse, inimressurssidesse ja ELi majanduse innovatsiooni suutlikkuse tugevdamisse suuremate investeeringute tegemiseks suunatud poliitika on majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia tuumaks;

J. arvestades, et majandustingimused, millega muudetakse inimeste loomeenergia uuenduslikeks majandustulemusteks, näiteks uuteks ideedeks, kõrgtehnoloogiliseks äritegevuseks ja regionaalseks arenguks, ei ole piisavalt arenenud ja on ikka veel killustunud;

K. arvestades, et seoses kiireneva üleilmastumisega on otsustava tähtsusega tagada õigusnormide parem rahvusvaheline kooskõla, sealhulgas kohustus järgida kõrgeid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid standardeid;

L. arvestades, et Euroopa Liidus on stabiilsus ja usaldus tagatud ainult tegelikkust õigesti kajastavatest õigusaktidest ja eeskirjadest ühise arusaama kaudu;

M. arvestades, et ilma kõigi ELi kodanike aktiivse osaluseta ei ole teadmusühiskonna loomisel võimalik saavutada olulist edu,

Majanduslik raamistik
Kasvu ja makromajandusliku stabiilsuse tagamine

1. tervitab komisjoni strateegilist aruannet, milles hinnatakse majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia, sealhulgas täiendatud komplekssete suuniste rakendamist; toetab nõukogu seisukohta, et uuendatud strateegia peab ühenduse tasandil andma lisandväärtust reformide sidususe parandamiseks ja positiivsete kõrvalmõjude maksimeerimiseks ning tagama, et Lissaboni reformikavade tulemusena on kogu Euroopa Liidus rohkem ja paremaid töökohti;

2. rõhutab veel kord Lissaboni strateegia ja komplekssete suuniste jõulise rakendamise tähtsust, toonitades majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude vastastikust sõltuvust dünaamilise ja uuendusliku jätkusuutliku majanduse loomisel;

3. leiab, et finantsturgude kauakestva ebakindluse tõttu võivad rahapoliitikas muutuda tõsiseks probleemiks suurenev bilansi defitsiit, kogunõudlus ja globaalne inflatsioonisurve; rõhutab, et terve ja stabiilne makromajanduslik keskkond nõuab kõrgetasemelist riigi rahandust rohkem konsolideeritud eelarvetega ning arukat era- ja riiklikku investeerimispoliitikat, mis tagab tulevikuvajadustele vastava infrastruktuuri ja avab täna homsed turud; nõuab ELi majanduse taastumisvõime suurendamiseks kooskõlastatud tegevust;

4. on seisukohal, et tugev majanduspoliitika aitaks tugevdada usaldust ja vähendada ebakindlust praeguses finantssfääri rahutus seisus; on arvamusel, et Euroopa Liidul on 2008. aastal vaja suurendada oma kasvupotentsiaali, et olla võimeline looma töökohti, eriti 27 liikmesriigini laienemise valguses;

5. märgib, et makromajandusliku stabiilsuse huvides peab tootlikkuse tõus käima käsikäes kasvust saadava kasu õiglasema jaotamise ja sotsiaalse sidususe tugevdamisega; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele suurendada sissetulekuid, et käia kaasas tootlikkuse kasvuga keskpikas perspektiivis;

6. rõhutab, et kasvav bilansi defitsiit ja vahetuskursside ülemäärane kõikumine ning krediidi piiramine ja finantsturgude kauakestev ebakindlus on oluline väljakutse makromajanduspoliitika tegijatele ja eriti rahapoliitikale;

7. rõhutab, et tuleks suuremat tähelepanu pöörata eelarvepoliitika, palkade ja tootlikkuse kasvu vahelisele paremale sünergiale, arvestades samas ka eelarvepoliitika mõju makromajanduslikule arengule;

8. tunneb muret euro vahetuskursi kõrge määra pärast, mis kahjustab Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning vähendab selle määra juures ka rahapoliitika manööverdamisruumi; toetab Euroopa Keskpanga sõltumatust rahapoliitika määramisel ja rõhutab, et euro vahetuskursi kallinemine on põhjustatud kasvavast bilansi defitsiidist kolmandates riikides ja sisenõudluse puudumisest euroalal;

9. rõhutab vajadust jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise eeltingimuseks oleva tugeva fiskaalpoliitika järele igas liikmesriigis, kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega; see on Euroopa Liidu ühine vastutus; rõhutab riigi rahanduse tõhususe suurt tähtsust ning leiab, et enamikes riikides aitab riigieelarve konsolideerimine tagada pikaajalist eelarvelist jätkusuutlikkust; rõhutab avaliku halduse uuendamise tähtsust riigieelarve tõhususe ja mõjususe parandamisel;

Usaldusväärsed finantsturud

10. rõhutab, et hästi liidetud finantssüsteem võiks parandada eriti euroalas rahanduspoliitika tõhusust; usub, et finantsturud võivad aidata oluliselt kaasa makromajanduslikule ja fiskaalsele jätkusuutlikkusele; soovitab uurida finantsturgu käsitlevaid erisuuniseid, mis on seotud võimalike uute finantskriiside parema mõistmisega ning parema läbipaistvuse, vastutuse ja järelevalvega investorite, turgude ja reguleerijate jaoks;

11. märgib, et kapitalinõuetele kohaldatav riskipõhine lähenemine lihtsustab suurte finantskontsernide teatud äristrateegiatest lähtuvaid piiriüleseid kapitalivooge ning esitab väiksematele liikmesriikidele makromajandusliku väljakutse; on täiesti veendunud, et tõhus rahanduslik järelevalve ja läbipaistvus on olulised makromajandusliku tasakaalustamatuse ohjeldamiseks;

12. rõhutab liikmesriikide majanduste vastastikust sõltuvust, eriti euroalal; on seisukohal, et komplekssed suunised peaksid kehtestama laiaulatusliku raamistiku tihedamaks majanduspoliitiliseks kooskõlastamiseks, et ühtlustada riikide reformikavad; soovitab, et seda tehes tuleks kasutada tundlikumat lähenemisviisi seoses vastastikuse lähenemisega, mis peegeldab majanduslikke erisusi ja erinevaid traditsioone, et tugevdada laiapõhjalist toetust ühisele ELi projektile;

13. asub seisukohale, et samal ajal kui austatakse rahandusalast konsolideerumist, võivad erainvesteeringute ergutamine ja ühisalgatused era- ja avaliku sektori koostöö valdkonnas vallandada olulise sünergia, parandada Euroopa suutlikkust lahendada olemasolevad väljakutsed teaduse ja uurimistegevuse valdkonnas, transpordis ja sides, energeetikas ja keskkonnaalases jätkusuutlikkuses, ning toetab ressursside tõhusat eraldamist kogu Euroopas;

Välistegevuse kava kujundamine

14. rõhutab, et vähereguleeritud globaalne finantssüsteem ei ole otseselt ELi poliitika mõjusfääris ning sellega võib kaasneda finantsilise ebastabiilsuse risk; rõhutab, et regulaatorite ja õigusloojate ühtne ja sidus lähenemine on vajalik eeldus piiriülese riskide leviku tasakaalustamiseks; usub, et on vaja ümber hinnata ärimudeli mõju ja rahvusvaheliste finantskontsernide roll globaalsetel finantsturgudel;

15. märgib, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on ühine kohustus tegeleda üleilmastumise tõttu kodanike ees seisvate väljakutsete, võimaluste ja ebakindlusega; on veendunud, et globaliseerunud maailmas Euroopa konkurentsivõime edendamiseks tuleb arendada siseturu välismõõdet; tuletab meelde, et Euroopa Liit ei kohandu lihtsalt passiivselt üleilmastumisega, vaid vastupidi – kujundab üleilmastumist; rõhutab rahvusvahelisel tasemel parandatud strateegilise koostöö (eelkõige Atlandi-üleste suhete kaudu) ning tugevamates mitmepoolsetes organisatsioonides tehtava koostöö tähtsust, sealjuures ELi põhimõtteid – solidaarsust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste austamist – edendades;

16. nõuab, et võetaks meetmeid, et võidelda protektsionismiga nii Euroopa Liidu siseselt kui väljaspool; rõhutab, et protektsionism pigem õõnestab kui kaitseb tarbijate ja kodanike õigusi;

Ettevõtluse dünaamika taastamine
Majanduspoliitika koordineerimise tõhustamine

17. on arvamusel, et Euroopa Liit peaks demonstreerima erinevate mitmepoolsete läbirääkimiste (nagu WTO läbirääkimised) mitmepoolsetes voorudes ühist seisukohta, milles tõepoolest on arvestatud absoluutselt iga liikmesriigi huve;

Keskendumine prioriteetsetele valdkondadele

18. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja järjekindla ja kompleksse jätkusuutliku arengu poliitika; usub, et ressursside säästvat kasutamist ning keskkonnakaitse ja majanduskasvu vahelise sünergia tugevdamist ja uuenduslikkuse edendamist on võimalik saavutada keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise ning riigihangete "roheliseks muutmise" julgustamisega, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

19. rõhutab turupõhiste vahendite rolli 2007. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel seatud eesmärkide täitmises muuta Euroopa energiatõhusaks ja taastuvenergial põhinevaks majanduseks; on seisukohal, et jätkuv surve energiahindade tõusuks ning akumuleeruvad ohud kliimale tähendavad, et on oluline panna rõhku energiatõhususe parandamisele, mis toetaks nii majanduskasvu kui säästvat arengut; rõhutab, et ELi ettevõtted on taastuva energia tehnoloogiate väljatöötamisel maailmas esirinnas;

20. tervitab komisjoni ettepanekut kehtestada "viies vabadus", nimelt teadusuuringud ja innovatsioon – teadmiste vabadus –, täiendades kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali liikumise nelja vabadust;

21. on seisukohal, et arvestades toiduainehindade tõusu, mis tundub olevat pigem püsiv, mitte aga tsükliline, tuleks üle vaadata pakkumist piiravad mehhanismid ühises põllumajanduspoliitikas; usub, et ühine põllumajanduspoliitika mängib toiduainehindade stabiliseerimisel peamist rolli;

22. kordab oma seisukohta maksukoormuse nihutamise kasulikkusest tööjõult keskkonna olukorra halvenemise põhjustajatele kui tõhusast viisist tegelda nii keskkonna- kui ka tööhõive küsimustega, ning on seisukohal, et tööjõule langevat koormust tuleb vähendada, et luua rohkem töökohti ja võidelda varimajandusega;

Siseturu edendamine

23. rõhutab, et siseturu lõpuleviimise ebaõnnestumise tõttu jääb ELis tootlikkus oma potentsiaalile alla ning ei võimalda täiel määral kasutada globaalse turu võimalusi; on seisukohal, et kui kaupade siseturg on suhteliselt hästi integreeritud, siis teenuste turud, sealhulgas finantsteenused, on jäänud üsna killustatuks; nõuab kokku lepitud eeskirjade järjekindla ning sidusa rakendamise ja jõustamisega ning konkurentsitõkete ja turule sisenemise tõkete kõrvaldamisega teenuste turu kiirendatud integratsiooni; märgib, et tõhusate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mõistlike hindadega pakkumine mängib suurt rolli konkurentsivõimelises ja dünaamilises majanduses;

24. rõhutab, et nelja vabadust tuleks rakendada samal viisil ja samal määral kogu Euroopa Liidus ning et nende toimimist tuleks pidevalt jälgida;

25. rõhutab vajadust avada võrgutööstusharud konkurentsile, tagades võrdsed tingimused ning tõhusa konkurentsi kogu Euroopa integreeritud turgudel; usub sellega seoses, et riiklik omand elektri- ja gaasiturul on üks peamistest teguritest, mis tekitab moonutusi Euroopa tasandil, ning et stiimulit nendel turgudel konkureerimiseks tuleb jätkuvalt parandada; on veendunud, et Euroopa infrastruktuuri laienemine, paranemine ning omavaheline sidumine, eriti piiriülestele projektidele ning vana ja uue Euroopa vahelistele ühendustele keskendumine peaks aitama välja töötada transpordi-, energeetika- ja IKT sektoris tootlikkuse oluliseks parandamiseks vastavaid tingimusi;

Maksupoliitika panus Lissaboni agendasse

26. märgib vajadust kooskõlastatud fiskaalraamistiku järele, mis oleks ettevõtteid, eriti VKEsid soosiv, ning suunatud kasvu taaselustamisele ja töökohtade loomisele;

27. juhib tähelepanu asjaolule, et mis puudutab riiklikku finantseerimist, siis peab Euroopa Liit edendama maksustamise korda, et julgustada uute ettevõtete loomist ja tehnoloogilist innovatsiooni; märgib, et see võib hõlmata muu hulgas ka nende maksude alandamist, mis vähendavad tõhusust ja töökohtade loomist, eriti teatud ühiskonnarühmadele, nagu naised, pikaajaliselt töötud ja eakad inimesed;

Inimestesse investeerimine ja tööturu moderniseerimine
Ettevõtlus ja loovus

28. on veendunud, et ettevõtluskultuuri edendamiseks ja VKEdele soodsa keskkonna loomiseks on oluline, et uuendustegevuse institutsionaalse raamistiku juhtimissüsteemi edendaks ja toetaks tõhus rahastamissüsteem, kust saab toetust uuendustegevuse kõikides etappides ideest kuni teostuseni ettevõtte tasandil; rõhutab, et struktuuripoliitikat tuleb luua paindlikult, et olla vastavuses loova eneseväljendusega ja lihtsustada loovate ideede tasuvat kasutamist;

29. usub kindlalt, et parem regulatsioon ja ambitsioonikate eesmärkide järgimine uutest ELi õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamisel aitab kaasa konkurentsivõimelisemale ärikeskkonnale ning on stiimuliks erasektori algatustele; kutsub liikmesriike üles seadma samaväärselt ambitsioonikaid riigi õigusaktidest tulenevaid eesmärke; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata liikmesriikide institutsioonilise ja haldussuutlikkuse tõhususe tugevdamisele;

Elutsüklil põhinev lähenemine

30. on seisukohal, et aktiivses tööhõivepoliitikas tuleks seostada "kaitstud paindlikkusele" orienteeritud poliitika uute kaitstuse vormidega, sealhulgas motivatsiooniga otsida aktiivselt tööd ning paremini prognoosida ja positiivselt hallata muutuseid, sealhulgas majanduse ümberstruktureerimist, eesmärgiga minimeerida sotsiaalset tõrjutust ning lihtsustada kohanemist; on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas tõhusamalt kodanikeni jõuda ning tegeleda nende ootuste ja vajadustega;

31. on seisukohal, et tuleks välja töötada elutsüklil põhinev lähenemine, et aktiivselt tegeleda demograafiliste väljakutsetega, sealhulgas pensionisüsteemide ajakohastamisega, et tagada finantsiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus;

32. on seisukohal, et haridus on pikaajalise kasvupotentsiaali peamine määraja ning tõhus vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise vahend ning et see võimaldab inimestel tõsta elatustaset; soovitab ELil ja liikmesriikidel rakendada tõhusamaid vahendeid, et investeerida rohkem haridusse ning parandada kõigi juurdepääsu haridusele ja koolitusele;

33. on seisukohal, et kogu elutsükli jooksul jätkukoolitusel ja töökohal toimuval koolitusel osalemise parandamiseks, eriti madala kvalifikatsiooniga ja vanemate tööliste puhul, võivad tõhusad elukestva õppe strateegiad tasakaalustada ELi tööjõu vananemise negatiivset mõju; on siiski arvamusel, et tuleb teha otsustavaid pingutusi, et tõsta noorte põhioskusi, oluliselt vähendada varajast koolist lahkumist ja oskuste üldiselt nõrka taset ning tugevdada võõrtööliste ja puuetega inimeste sotsiaalset ja tööturule integreerumist, eelkõige oskuste arendamise edendamise kaudu;

Sisserändepoliitika

34. on täiesti veendunud, et tõhusat sisserändepoliitikat tuleks käsitleda oskuste nappuse ja tööturu nõuete kontekstis; usub, et liikmesriikide poliitikaid täiendava kõikehõlmava Euroopa rändepoliitika edasiarendamine jääb peamiseks prioriteediks, mille eesmärk on tegeleda väljakutsetega ning kasutada võimalusi, mida pakub ränne globaliseerumise uuel ajastul;

35. on seisukohal, et rändevoogude heal haldamisel ja ebaseadusliku sisserände põhjuste ja vahendajate vastu võitlemisel jääb väga oluliseks kasvu edendamine ja koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa Liidu suurem majanduslik avatus; tunnistab, et Euroopa Liit vajab väga kiiresti seadusliku (nt majandus-) rände ühtset poliitikat;

Majandusliku juhtimise parandamine

36. tervitab komisjoni koostatud aruandeid riikide kohta; nõuab siiski süstemaatilisemat lähenemist, mis tooks välja nii edusammud kui puudused; toetab komisjoni ettepanekut viia sisse "teravdatud tähelepanu nõudvate küsimuste" süsteem kui osa mitmepoolsest järelevalveprotsessist ning võimalus liikmesriikidele täiustada vastavalt oma riigi poliitikat; tunnistab, et piirkondliku tasandi rolli tuleks majanduskasvus ja tööhõives suurendada, nagu seda tunnistatakse ühtekuuluvuspoliitika uue põlvkonna programmides (2007–2013);

37. tunneb kahetsust Lissaboni strateegia nõrga nähtavuse pärast paljude liikmesriikide poliitikas; asub seisukohale, et selle tulemuslikuks rakendamiseks tuleb kaasata kõik majanduses tegutsevad sidusrühmad; usub, et eelkõige sotsiaalpartnerite, liikmesriikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike asutuste ning kodanikuühiskonna parem kaasamine parandab Lissaboni strateegia tulemusi ning edendab avalikku mõttevahetust asjakohaste reformide üle; toetab komisjoni ettepanekut liikmesriikidele süvendada koostööd liikmesriikide ja piirkondlike parlamentidega, korraldades samas iga-aastasi arutelusid nende reformikavade rakendamise üle;

38. kutsub nõukogu üles võtma arvesse järgmisi muudatusi:

Komisjoni soovitused		Euroopa Parlamendi muudatused
Muudatus 1 Suunis 1
Suunis 1. Tagada majanduslik stabiilsus jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks		Suunis 1. Tagada majanduslik stabiilsus jätkusuutliku majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja suurema tööhõive saavutamiseks ülemaailmses keskkonnas
1. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile peaksid liikmesriigid järgima oma keskpika tähtajaga eelarve-eesmärke. Kuni see eesmärk ei ole saavutatud, peaksid nad võtma selle saavutamiseks kõik vajalikud parandusmeetmed. Liikmesriikidel tuleks vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. Lisaks sellele on oluline, et ülemäärase eelarvepuudujäägiga liikmesriigid võtaksid tõhusaid meetmeid oma ülemäärase puudujäägi kiireks korrigeerimiseks.		1. Vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile peaksid liikmesriigid järgima oma keskpika tähtajaga eelarve-eesmärke. Kuni see eesmärk on saavutamata, peaksid liikmesriigid võtma selle saavutamiseks kõik vajalikud parandusmeetmed ning tagama avaliku halduse ajakohastamise ja riigieelarve konsolideerimise. Liikmesriikidel tuleks vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. Lisaks sellele on oluline, et ülemäärase eelarvepuudujäägiga liikmesriigid võtaksid tõhusaid meetmeid oma ülemäärase puudujäägi kiireks korrigeerimiseks.
2. Liikmesriigid, kelle olemasolev jooksevkonto puudujääk võib kujuneda raskesti ületatavaks, peaksid tegema pingutusi olukorra parandamiseks, rakendades struktuurireforme, tõstes välist konkurentsivõimet ning aidates vajaduse korral puudujäägi korrigeerimisele kaasa eelarvepoliitika abil.		2. Liikmesriigid, kelle olemasolev jooksevkonto puudujääk võib kujuneda raskesti ületatavaks, peaksid tegema pingutusi olukorra parandamiseks, viies ellu struktuurireforme, suurendades välist konkurentsivõimet ning aidates vajaduse korral puudujäägi korrigeerimisele kaasa eelarvepoliitika abil, samuti konsolideerides majanduskasvu tulemusi ning pöörates tähelepanu suurema sünergia loomisele eelarvepoliitika ja tootlikkuse kasvu vahel.
		2a. Stabiilsuse huvides ei tohiks liikmesriigid jätta võitlust inflatsiooniohu vastu üksnes rahapoliitika hoolde, eriti praeguses olukorras, kus vahetuskursid on kõrged. Liikmesriigid peaksid rakendama ka kõiki teisi poliitikaid, mis aitavad inflatsiooniohu vastu võidelda.
		2b. Liikmesriigid peaksid suurendama ELi majanduse paindlikkust, arendades siseturu välismõõdet, et tegeleda probleemidega, mis on seotud kasvava ülemaailmse tasakaalustamatusega.
		2 c. Pärast hiljutisi rahutuid aegu finantsturgudel tuleb võtta vajalikud meetmed, et vältida laenuraha kättesaamatuks muutumist ja taastada usaldus finantsturgude vastu, et rahuldada avaliku ja erasektori investeerimisvajadused.
Muudatus 2 Suunis 2
Suunis 2. Kindlustada tööhõive kasvu aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus		Suunis 2. Kindlustada paremate kasvuväljavaadete aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus
Elanikkonna vananemisega seoses prognoositavaid kulutusi arvesse võttes peaksid liikmesriigid:		Prognoositavaid demograafilisi väljakutseid arvesse võttes peaksid liikmesriigid:
1. hakkama rahuldavas tempos vähendama valitsemissektori võlga, et tugevdada riigi rahandust;		1. reformima ja tugevdama pensioni-, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme, et tagada nende rahaline elujõulisus ja jätkusuutlikkus, samuti sotsiaalne piisavus ja ligipääsetavus;
2. reformima ja tugevdama pensioni-, sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme, et tagada nende rahaline jätkusuutlikkus, sotsiaalne piisavus ja ligipääsetavus;		2. hakkama rahuldavas tempos vähendama valitsemissektori võlga, parandades samal ajal võlahaldust, et tugevdada riigi rahandust;
3. võtma meetmeid tööturul osalemise ja tööjõu pakkumise suurendamiseks eelkõige naiste, noorte ja vanemaealiste töötajate hulgas ning edendama elutsüklipõhist lähenemist töötamisele, et tõsta töötatud tundide arvu majanduses.		3. võtma meetmeid tööturul osalemise ja tööjõu pakkumise suurendamiseks eelkõige naiste, noorte ja vanemaealiste töötajate hulgas ning edendama elutsüklipõhist lähenemist töötamisele, et tõsta töötatud tundide arvu majanduses; ja
		3a. rakendama ellu teadmisi puudutava "viienda vabaduse" ja edendama uusi oskusi; tagama elukestva õppe kõigi jaoks ning moderniseerima teadusuuringute, hariduse ja koolitussüsteemide infrastruktuure.
Muudatus 3 Suunis 3
Suunis 3. Edendada vahendite tõhusat, majanduskasvu ja tööhõive suunitlusega jaotamist		Suunis 3. Edendada vahendite tõhusat, majanduskasvu ja tööhõive suunitlusega jaotamist ning tugevdada usaldust majanduse vastu
Liikmesriigid peaksid suunama riiklikke kulutusi ümber majanduskasvu soodustavatesse kulukategooriatesse vastavalt Lissaboni strateegiale, kohandama kasvupotentsiaali tugevdamiseks maksusüsteeme, kindlustama, et oleksid loodud riiklike kulutuste ja poliitikaeesmärkide saavutamise vahelise seose hindamise mehhanismid ning tagama reformipakettide omavahelise sidususe, ilma et see piiraks majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust käsitlevate suuniste kohaldamist.		Liikmesriigid peaksid suunama riiklikke kulutusi ümber majanduskasvu soodustavatesse kulukategooriatesse vastavalt Lissaboni strateegiale, kohandama kasvupotentsiaali tugevdamiseks maksusüsteeme, edendades tootlikkusest tulenevat kasu, kindlustama, et oleksid loodud riiklike kulutuste ja poliitikaeesmärkide saavutamise vahelise seose hindamise mehhanismid, näiteks kõrge kvaliteediga investeeringud Lissaboni eesmärkide saavutamisse, ning tagama reformipakettide omavahelise sidususe, ilma et see piiraks majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust käsitlevate suuniste kohaldamist..
Muudatus 4 Suunis 4
Suunis 4. Tagada, et palkade areng aitaks kaasa makromajandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamisele.		Suunis 4. Tagada, et palkade areng aitaks kaasa makromajandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu saavutamisele.
Selle tagamiseks ja kohanemisvõime tõstmiseks peaksid liikmesriigid soodustama palgaläbirääkimisteks sobivate raamtingimuste loomist, sealjuures täiel määral austades tööturu osapoolte rolli, et edendada nominaalpalkade ja tööjõukulude arengut kooskõlas hindade stabiilsuse ning tootlikkuse keskpika perspektiivi suundumusega, võttes arvesse töötajate kvalifikatsiooni ja kohalikel tööturgudel valitsevate tingimuste erinevusi.		Selle tagamiseks ja kohanemisvõime tõstmiseks peaksid liikmesriigid soodustama palgaläbirääkimisteks sobivate raamtingimuste loomist, sealjuures täiel määral austades tööturu osapoolte rolli, et edendada nominaalpalkade ja tööjõukulude arengut kooskõlas hindade stabiilsuse ning tootlikkuse keskpika perspektiivi suundumusega, eelkõige võttes arvesse kutselisi finantsturgudel tegutsejaid, samuti töötajate kvalifikatsiooni ja kohalikel tööturgudel valitsevate tingimuste erinevusi.
Muudatus 5 Suunis 5
Suunis 5. Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust.		Suunis 5. Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust.
		Liikmesriigid peaksid: 1. parandama majanduspoliitika koordineerimist, et ühtlustada riiklikud reformikavad, võttes samal ajal arvesse majanduslikke erisusi ja erinevaid traditsioone;
Liikmesriigid peaksid läbi viima töö- ja kaubaturu reforme, mis suurendavad kasvupotentsiaali ja samal ajal toetavad makromajanduslikku raamistikku, suurendades paindlikkust ja liikuvust töö- ja kaubaturul ning nende turgude võimet kohaneda globaliseerumise, tehnoloogia arengu, nõudluse muutumise ja tsükliliste muutustega. Eelkõige peaksid liikmesriigid andma uue hoo maksu- ja hüvitissüsteemide reformidele, et muuta stiimulid mõjusamaks ning töötamine tasuvaks; suurendama tööturgude kohanemisvõimet, ühendades tööhõive paindlikkuse ja kindlustatuse, ning parandama inimkapitali investeerides töötajate konkurentsivõimet.		2. läbi viima töö- ja kaubaturu reforme, mis suurendavad kasvupotentsiaali ja samal ajal toetavad makromajanduslikku raamistikku, tagades paindlikkuse uute turvalisuse vormidega, liikuvusega töö- ja kaubaturul ning nende turgude võimega kohaneda globaliseerumise, tehnoloogia arengu, nõudluse muutumise ja tsükliliste muutustega. Eelkõige peaksid liikmesriigid andma uue hoo maksu- ja hüvitissüsteemide reformidele, et muuta stiimulid mõjusamaks ning töötamine tasuvaks; suurendama tööturgude kohanemisvõimet, ühendades tööhõive paindlikkuse ja kindlustatuse, ning parandama inimkapitali investeerides töötajate konkurentsivõimet. Eelkõige peaksid liikmesriigid andma uue hoo maksu- ja hüvitissüsteemide reformidele, et muuta stiimulid mõjusamaks ning töötamine tasuvaks; suurendama tööturgude kohanemisvõimet, ühendades tööhõive paindlikkuse ja kindlustatuse, ning parandama inimkapitali investeerides töötajate konkurentsivõimet;
		3. pöörama erilist tähelepanu institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamisele ja
		4. osalema ELi tervikliku sisserändepoliitika kujundamisel, mis hõlmaks tööturu vajadustele vastava majandusliku rände kriteeriume ja menetlusi.
Muudatus 6 Suunis 6
Suunis 6. Et aidata kaasa dünaamilise ja hästitoimiva majandus- ja rahaliidu kujunemisele, peavad eurotsooni liikmesriigid tagama oma majandus- ja eelarvepoliitika parema kooskõlastamise ning eelkõige:		Suunis 6. Et aidata kaasa dünaamilise ja hästitoimiva majandus- ja rahaliidu kujunemisele, peavad eurotsooni liikmesriigid tagama oma majandus- ja eelarvepoliitika parema kooskõlastamise ning eelkõige:
		-1. viima maksimumini reformide positiivsed kõrvalmõjud, sest ühine valuuta ja ühine rahapoliitika annavad kooskõlastamisele uue mõõtme;
1. pöörama erilist tähelepanu riigi rahanduse eelarvelisele jätkusuutlikkusele, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti;		1. pöörama erilist tähelepanu riigi rahanduse eelarvelisele jätkusuutlikkusele, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti;
2. toetama sellist poliitikat, mis soodustab majanduskasvu taastumist ning hindade stabiilsust, suurendades seega usaldust ettevõtjate ja tarbijate seas lühiajalises perspektiivis, ja on samal ajal kooskõlas pikaajalise jätkusuutliku kasvuga;		2. toetama sellist poliitikat, mis soodustab majanduskasvu taastumist ning hindade stabiilsust, suurendades seega usaldust ettevõtjate ja tarbijate seas lühiajalises perspektiivis, ja on samal ajal kooskõlas pikaajalise jätkusuutliku kasvuga;
3. jätkama struktuurireforme, mis suurendavad eurotsooni pikaajalist potentsiaalset kasvu ning parandavad tootlikkust, konkurentsivõimet ja asümmeetriliste tagasilöökidega kohanemise võimet, pöörates erilist tähelepanu tööhõivepoliitikale; ja		3. jätkama struktuurireforme ning järgima Lissaboni eesmärkidele vastavaid investeerimisprioriteete, mis suurendavad eurotsooni pikaajalist potentsiaalset kasvu ning parandavad tootlikkust, konkurentsivõimet ja asümmeetriliste tagasilöökidega kohanemise võimet, pöörates erilist tähelepanu tööhõivepoliitikale; ja
4. tagama, et eurotsooni mõjujõud maailma majandussüsteemis oleks proportsionaalne tema majandusliku kaaluga.		4. tagama, et ELi ja eurotsooni mõjujõud maailma majandussüsteemis oleks proportsionaalne nende majandusliku kaaluga.
Muudatus 7 Suunise 7 sissejuhatav osa ning lõiked 1, 2 ja 3
Suunis 7. Et suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eelkõige eraettevõtjate poolt, kinnitatakse üldeesmärgiks saavutada 2010. aastaks teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3 % SKTst, mis jaguneb sobival viisil era- ja avaliku sektori investeeringute vahel, kusjuures liikmesriigid ise määravad kindlaks konkreetsed vahetasemed. Liikmesriigid peaksid mitmesuguseid asjakohaseid meetmeid teadus- ja arendustegevuse, eelkõige ettevõtete teadus- ja arendustegevuse edendamiseks edasi arendama järgmiselt:		Suunis 7. Et suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eriti eraettevõtjate poolt, kinnitatakse üldeesmärgiks saavutada 2010. aastaks teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3 % SKTst, mis jaguneb sobival viisil era- ja avaliku sektori investeeringute vahel, ning et edendada ettevõtluskultuuri ja ergutada eraalgatust, peaksid liikmesriigid mitmesuguseid asjakohaseid meetmeid majanduse ja kõikide innovatsiooni vormide ajakohastamiseks edasi arendama järgmiselt:
1. parandades raamtingimusi ja tagades, et ettevõtted tegutsevad piisava konkurentsiga ja atraktiivses keskkonnas;		1. arendades turule reageerivaid institutsioone ja parandades raamtingimusi, tagamaks, et ettevõtted tegutsevad piisava konkurentsiga ärikeskkonnas ja saavad kasu uuenduste rakendamisest;
2. suurendades avaliku sektori teadus- ja arenduskulutuste tulemuslikkust ja tõhusust ning arendades avaliku ja erasektori partnerlust;
3. arendades ja tugevdades haridus- ja teadusasutuste tippkeskusi liikmesriikides ja luues vajadusel uusi ning parandades koostööd ja tehnoloogiasiiret avalik-õiguslike teadusasutuste ja eraettevõtete vahel;
		3a. ergutades tööstuslike uurimiskeskuste detsentraliseerimist, et taasühendada need hariduskeskustega, ning uurides erinevate teaduskoolkondade erisusi;
Muudatus 8 Suunise 11 lõiked 4a ja 4b (uus)
		4a. täitma Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadisel kohtumisel võetud kohustused tegeleda energeetika- ja keskkonnaalaste väljakutsetega ja
		4 b. arvestades toiduhindade tõusu, mis tundub olevat pigem püsiv kui tsükliline, vaatama üle pakkumist piiravad mehhanismid ühises põllumajanduspoliitikas.
Muudatus 9 Suunis 12
Suunis 12. Et laiendada ja süvendada siseturgu, peaksid liikmesriigid:		Suunis 12. Et laiendada ja süvendada siseturgu ning tagada avatud ja konkurentsivõimelised turud, peaksid liikmesriigid:
1. kiirendama siseturu direktiivide ülevõtmist;		1. kiirendama siseturu direktiivide ülevõtmist ning kaotama piiriülese tegevuse senised tõkked;
2. seadma prioriteediks siseturgu käsitlevate õigusaktide rangema ja parema jõustamise;		2. seadma prioriteediks siseturgu käsitlevate õigusaktide rangema ja parema jõustamise;
3. kaotama senised piiriülese tegevuse tõkked;		3. kaotama senised piiriülese tegevuse tõkked;
4. kohaldama tõhusalt ELi riigihangete eeskirju;		4. kohaldama tõhusalt ELi riigihangete eeskirju
5. edendama täielikult toimivat teenuste siseturgu, säilitades samal ajal Euroopa sotsiaalse mudeli;		5. edendama täielikult toimivat teenuste siseturgu ning tagama mõistliku hinnaga üldised, kättesaadavad ja jätkusuutlikud kõrge kvaliteediga avalikud teenused kõigile, säilitades samal ajal Euroopa sotsiaalse mudeli;
6. kiirendama finantsturgude integreerumist, rakendades ja jõustades ühtselt ja järjepidevalt finantsteenuste tegevuskava;		6. kiirendama teenuste, sealhulgas finantsteenuste integreerumist, rakendades ühtselt siseturgu käsitlevaid õigusakte ja jõustades järjepidevalt finantsteenuste tegevuskava, suurendades samal ajal läbipaistvust, vastutust ja järelevalvet investorite, turgude ja reguleerijate jaoks seoses nii alternatiivsete kui ka mittealternatiivsete finantsturgude investeeringutega;
		6 a. aitama välja arendada tasakaalustatud lähenemisviisi finantsriski piiriülese leviku reguleerimisele;
		6 b. looma sobivad tingimused ressursside tõhusamaks kasutamiseks transpordi ja energeetika infrastruktuurides, keskendudes piiriülestele lõikudele, äärepoolsematele piirkondadele ning "vanade" ja "uute" liikmesriikide vahelistele ühendustele; ning
		6 c. mängima rahvusvahelisel tasandil juhtivat rolli kriisijuhtimise ning praeguse ülemaailmse järelevalvekorralduse parandamisega seotud küsimustes.
Muudatus 10 Suunise 13 lõige 6 a (uus)

		6a. Atlandi-ülese turu väljaarendamine;

o
o o

39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0533.

ELi Kesk-Aasia strateegia

330k

140k

Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta resolutsioon ELi Kesk-Aasia strateegia kohta (2007/2102(INI))

P6_TA(2008)0059

A6-0503/2007

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse eelmisi resolutsioone Kesk-Aasia kohta, eelkõige oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Usbekistani kohta(1), 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Kasahstani kohta(2) ja 12. mai 2005. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kõrgõzstanis ja Kesk-Aasias(3);

– võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepinguid ELi ja Usbekistani, Kõrgõzstani ja Kasahstani vahel, mis kõik kehtivad alates 1999. aastast, 11. oktoobril 2004. aastal sõlmitud vahelepingut mis käsitleb kaubandust ja kaubandusküsimusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel(4), ratifitseerimata kaubandus- ja koostöölepingut ELi ning Tadžikistani vahel ning komisjoni ettepanekut kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta ELi ja Türkmenistani vahel;

– võttes arvesse inimõigusi käsitlevaid klausleid eespool nimetatud lepingutes;

– võttes arvesse ELi kohustust edendada ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ja Euroopa arengukonsensust(5);

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 21.–22. juunil 2007 vastu võetud ELi strateegiat Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta;

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Euroopa energiapoliitika tegevuskava (2007-2013), mis võeti vastu 8.-9. märtsil 2007, ja energiaalast koostööd ELi ning Musta mere ja Kaspia mere äärsete riikide ja nende naabrite vahel;

– võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta(6);

– võttes arvesse Bakuu algatust energeetikaalase koostöö ja transpordi arendamiseks ELi ning Musta mere ja Kaspia mere piirkonna riikide vahel;

– võttes arvesse Aserbaidžaani ja Kasahstaniga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumeid Euroopa energiahuve teeniva välispoliitika arendamise kontekstis;

– võttes arvesse nõukogu asjaomaseid järeldusi, sealhulgas 23.-24. mai, 13. juuni, 18. juuli ja 3. oktoobri 2005. aasta, 13. novembri 2006. aasta, 5. märtsi, 14.-15. mai ja 15.-16. oktoobri 2007. aasta järeldusi Usbekistani kohta ning 23.-24. aprilli 2007. aasta järeldusi Kesk-Aasia kohta;

– võttes arvesse sanktsioone, mille EL kehtestas Usbekistanile pärast Andijoni veresauna nõukogu 14. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1859/2005 (millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Usbekistani suhtes)(7), ning et sanktsioone on järgnevalt pikendatud(8), ning viisapiirangute osalist kaotamist ja tingimuslikku peatamist kuueks kuuks vastavalt 2007. aasta mais ning 2007. aasta oktoobris;

– võttes arvesse Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatust, mis võeti kasutusele 2003. aastal eesmärgiga edendada inimõigusi ja toetada karistusreformide läbiviimist, demokraatiat, head valitsemistava, ajakirjandusvabadust, õigusriigi põhimõtet, julgeolekustruktuure (politseid ja relvajõude) ning konfliktide ennetust;

– võttes arvesse arengukoostöö rahastamisvahendit(9);

– võttes arvesse kolme välisministri ja Kesk-Aasia riikide esindajate kohtumist, mis toimus 30. juunil 2007 Berliinis ELi eriesindaja hr Pierre Moreli ja Portugali peaministri hr José Sócratese osavõtul;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A6-0503/2007),

A. arvestades, et viis riiki, mida ühiselt nimetatakse Kesk-Aasiaks (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan), on Euroopa ja Aasia kokkupuutepunkti keskmes, ja arvestades, et ajalooliselt ja traditsiooniliselt on nad olnud oluliseks kohtumis- ja transiidipaigaks kahe mandri vahel;

B. arvestades, et EL on seisukohal, et suurem stabiilsus ning majanduse, demokraatia ja inimarengu ja inimeste julgeoleku taseme tõstmine terves Kesk-Aasias on väga vajalik, ning arvestades, et EL on selgelt huvitatud selles valdkonnas edu saavutamisest ning peab alati kinni pidama oma kohustusest süvalaiendada inimõigusi kõikidesse kokkulepetesse kolmandate riikidega ning edendada demokraatiat ühtse poliitika ja nimetatud eesmärkideks sobivaimate meetmete kasutamise abil; arvestades, et selline tegutsemine kaitseb liidu usaldatavust ning aitab lõppkokkuvõttes kaasa tema muutumisele järjest tõhusamaks osalejaks suhetes piirkonnaga ja sellest kaugemalgi;

C. arvestades üldist huvi Kesk-Aasia stabiilsuse vastu, kuna ühes riigis viiest valitsev tõsine ja kestev ebastabiilsus võib rängalt mõjuda tervele piirkonnale ning mõjutada mitmeti ka ELi ja selle liikmesriike;

D. arvestades ohuga, mida põhjustab impordialane sõltuvus ebastabiilsetest piirkondadest ja tarnijatest, ning vajadusega seada sisse usaldusväärsed, kättesaadavad ja jätkusuutlikud energiakanalid;

E. arvestades, et EL soovib suurendada julgeolekut ja stabiilsust ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist Kesk-Aasia riikides, kuna strateegilised, poliitilised ja majanduslikud arengud ning kasvavad piirkonnaülesed väljakutsed Kesk-Aasias mõjutavad otseselt või kaudselt ka Euroopa Liidu huve; arvestades, et Kesk-Aasia riigid saavad oma oluliste energiavarude abil ning kaubanduspartnerite ja tarneteede mitmekesistamise suunas tehtavate jõupingutuste kaudu aidata kaasa Euroopa Liidu energia varustuskindluse ja energiaga varustamise vajaduse täitmisele;

F. arvestades, et ühelt poolt valitseb piirkonna riikide seas tugev vajadus koostöö järele, kuid teiselt poolt tugev vastuseis niisugustele ideedele ja jõupingutustele, ja seda eelkõige keskse asukoha ja kõige suurema rahvaarvuga Usbekistani riigi valitsuse poolt;

G. arvestades, et isolatsionism saab alguse ebakindlusest riigisisese kontrolli säilitamise suhtes – selle äärmuslikke vorme võib näha Türkmenistanis ja Usbekistanis –, ning arvestades, et kõnealune ebakindlus esineb režiimides, mis näitavad üles vähest huvi valitsemiskorra aluseks vajaliku rahva nõusoleku saavutamise vastu;

H. arvestades, et viis Kesk-Aasia vabariiki on ametliku arenguabi saajad, mis tähendab, et ELi abi kõnealustele riikidele käsitletakse arenguabina;

I. arvestades, et ELi julgeoleku- ja muudest huvidest ning samuti ELi väärtustest ja aastatuhande arengueesmärkide edendamisest lähtuvalt tuleb probleemid ja võimaluste puudumine, millega seisavad vastamisi paljud inimesed kõnealuses piirkonnas, mille teatavates osades valitseb vaesus, ohud inimeste julgeolekule, mis on osaliselt seotud julgeolekuprobleemidega sellistes naaberriikides nagu Afganistan, ning destabiliseerumise ja konfliktidega seonduvad ohud asetada ELi Kesk-Aasia lähenemisviisi keskmesse;

J. arvestades, et ELi arengukoostöö esmane eesmärk on vaesuse kaotamine säästva arengu, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kontekstis;

K. arvestades, et ELi abi piirkonnale on suurel määral võtnud tehnilise abi vormi, mida rakendatakse programmi TACIS kaudu, ning arvestades, et hinnangud TACISe tõhususele on andnud vastakaid tulemusi;

L. arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 25 kohaselt on õigus tervise kaitsele põhiline inimõigus ja tervishoiuteenuste üldine kättesaadavus on ülioluline aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks; arvestades, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist on tervishoiutingimused kõikides Kesk-Aasia vabariikides halvenenud ning tervishoiusüsteemid on kriisiolukorras; arvestades, et selliste epideemiate nagu HIV/AIDS ja ravimresistentne tuberkuloos võimalik ülekandeefekt kujutab pikaajalist ohtu ELile; arvestades, et linnugripp on tõendanud nakkushaiguste võimet levida kiiresti terves Euroopas; arvestades, et eri riikides ilmnevate tervishoiukriiside sotsiaalsed tagajärjed ohustavad nende riikide üldist stabiilsust ja arenguväljavaateid ning avaldavad mõju Euroopa julgeolekule;

M. arvestades, et energia ja veega seonduv on piirkonnas põhiprobleemiks inimeste julgeoleku ja riigisiseste suhete jaoks, seda eelkõige Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Usbekistanis, ning arvestades, et vaesuse vähendamisel on jätkuvalt keskne tähtsus sotsiaalse ebastabiilsuse vähendamiseks;

N. arvestades, et EL soovib importida rohkem naftat ja gaasi Kesk-Aasiast, seda eelkõige mööda uusi torujuhtmeid, ning kehtestada energia tootmise ja transpordi jaoks selge ja läbipaistva raamistiku, ning arvestades, et kõnealuses kontekstis on asjassepuutuvateks riikideks Kasahstan ja Türkmenistan;

O. arvestades, et Kesk-Aasia riikidele kuuluvad erineval määral nafta-, gaasi-, loodusvarade ja hüdroenergia ressursid; arvestades, et selliste ressursside kasutussevõtt peaks oluliselt hõlbustama majanduslikku ja sotsiaalset arengut; arvestades, et valede tingimuste korral võivad ilmneda soovimatud kõrvalmõjud, näiteks keskkonnatingimuste tõsine halvenemine, teiste majandussektorite konkurentsivõime vähenemine, jõukuse ebavõrdne jaotumine ning poliitiliste ja ühiskondlike pingete suurenemine, mis võivad positiivsed mõjud isegi üle kaaluda (nn loodusvarade needus);

P. arvestades, et 10. oktoobril 2007. aastal kohtusid Leedus Ukraina, Poola, Aserbaidžaani ja Gruusia esindajad, et arutada uut naftatranspordivõrku, mis on kavandatud toornafta transportimiseks Kaspia merest läbi Bakuu ja Odessa Gdanski sadamasse Poolas;

Q. arvestades, et Venemaa ja Hiina üritasid suurendada oma mõjusfääre Kesk-Aasias, luues 1996. aastal Shanghai viisiku, mis ühendas Hiina, Venemaa, Kõrgõzstani, Kasahstani ja Tadžikistani foorumiks piiriüleste küsimuste lahendamisel ja millest 2001. aastal sai Shanghai koostööorganisatsioon, tänapäeval suurim piirkondlik organisatsioon Kesk-Aasias, kuhu tänaseks kuulub Usbekistan täisliikmena ning Pakistan, India, Iraan ja Mongoolia vaatlejatena;

R. arvestades, et hulk erinevaid riike on kas ajalooliselt või viimasel ajal näidanud üles otsest huvi piirkonna vastu; arvestades, et kõikidel liikmesriikidel ei ole piirkonnas saatkondi; arvestades, et liikmesriikide tegevuse vaheline koordineeritus piirkonnas on tihti puudulik;

S. arvestades, et USA sõjaväe ja varustuse väljaviimine Karshi-Khanabadi (K2) lennubaasist Usbekistanis 21. novembril 2005 kahandas USA sõjaväeliste rajatiste arvu Kesk-Aasias ühele baasile Manasis, Kõrgõzstani pealinna Biškeki lähedal;

T. arvestades, et poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja muud tingimused on Kesk-Aasia riikide puhul, ja mõnel juhul ka riigisiseselt, erinevad, ning arvestades, et seega on hädavajalik, et ELi poliitika kõnealuste riikide suhtes oleks erinev;

U. arvestades, et Kesk-Aasia riigid on väga noored riigid, ja arvestades, et riigi ülesehituse ning poliitilise ja majandusliku ülemineku nimel tehtud jõupingutused on viinud neid eri suundadesse ja põhjustanud ebavõrdset distantseerumist varasemast nõukogude süsteemist; arvestades, et valitsemisega soetud küsimustega tegelemine on paljude riikide puhul jätkuvalt äärmiselt oluline stabiilsuse ja julgeoleku kaalutlustel ning kõikide riikide puhul poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu nimel;

V. arvestades, et ELi murede hulka kuulub ka vajadus lõpetada uimastikaubandus Kesk-Aasia riikidest ja nende kaudu, võidelda organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse vastu ja takistada terrorismi levikut; arvestades, et mõnel juhul kasutatakse terrorismivastast võitlust ettekäändena repressioonide kasutamisel valitsuse kritiseerijate, inimõiguste kaitsjate, usuliste liikumiste toetajate või tavaliste ettevõtjate vastu; arvestades tõenäosust, et kõnealuste isikute vastu on samuti kasutatud Usbekistani julgeolekukoostöö raamistikku naaberriikidega; arvestades, et tunnistatakse lapstööjõu rände olemasolu, mis nõuab uusi rahvusvahelise ja sotsiaalse partnerluse vorme, mis kaasaksid probleemi täielikuks lahendamiseks kõik huvitatud pooled;

W. arvestades, et inimõiguste olukord erineb Kesk-Aasia eri vabariikides ning ei vasta enamasti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) standarditele, ning arvestades, et eelkõige Usbekistan ja Türkmenistan rikuvad süstemaatiliselt põhiõigusi ega tee edusamme demokraatia ja pluralismi suunas;

X. arvestades, et Kesk-Aasia vabariigid ei ole veel korraldanud presidendi- ega parlamendivalimisi, mida OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo oleks hinnanud täiesti vabadeks ja õiglasteks;

Y. arvestades, et kõik viis Kesk-Aasia riiki on OSCE liikmesriigid ja on OSCE raames võtnud endale ulatuslikud kohustused seoses põhivabaduste, demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi põhimõtte järgimisega; arvestades, et kõnealuste kohustuste järgimine on riigiti erinev,

Z. arvestades, et olukord Kasahstanis on võrreldes enamiku teiste piirkonna riikidega parem; arvestades, et 18. augustil 2007. aastal toimunud viimased parlamendivalimised näitasid, et vaatamata mõningale edasiminekule ei täida Kasahstan veel täielikult oma kohustusi ega järgi OSCE ja teisi rahvusvahelisi demokraatlike valimiste standardeid;

AA. arvestades, et kodanikuühiskond on enamikus Kesk-Aasia riikides aktiivne eelkõige kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja ühingute võrgustiku kaudu, mida tuleb kaitsta ja hinnata kui näidet, et kodanikud on valmis osalema nende riikide demokratiseerimis- ja sotsiaalses protsessis;

AB. arvestades, et poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme piirkonnas saab tulemuslikult saavutada, luues tõeliselt sõltumatu kohtunikkonna ja reaalselt võideldes vohava korruptsiooni vastu;

AC. arvestades, et ELi aluspõhimõtete hulka kuulub põhiõiguste ja -vabaduste, kaasa arvatud sõnavabaduse ja inimõiguste aktivistide kaitsmine;

AD. arvestades, et massirepressioonid, korruptsioon ja ekspluateerimine, inimeste põhiõiguste rikkumine ja elutingimuste parandamise mittevõimaldamine koos kaebuste esitamiseks aktsepteeritud kanalite ja poliitilistes protsessides osalemise võimaluse puudumisega suurendavad ekstremismi ja terrorismi laienemisohtu;

AE. arvestades, et enamikus Kesk-Aasia riikides rikutakse inimõigusi, puudub asjakohane kohtusüsteem, kehtestatakse piiranguid opositsioonierakondadele ja sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning neis puudub meediavabadus;

AF. arvestades, et EL kehtestas pärast Andijoni veresauna 2005. aasta mais Usbekistani vastu sanktsioonid, kuid Usbekistani valitsus takistab jätkuvalt sündmuste sõltumatut rahvusvahelist uurimist ja jätkab repressiivse poliitika elluviimist, kaasa arvatud inimõiguste kaitsjate tagakiusamist; arvestades, et 2007. aasta oktoobris otsustas nõukogu siiski peatada kuueks kuuks viisapiirangud kaheksale isikule, kes otseselt vastutasid jõu valimatu kasutamise eest Andijonis; arvestades, et piirangute peatamise kaudu üritab nõukogu ergutada Usbekistani ametiasutusi muutma poliitikat, ning arvestades, et keeld muudetakse automaatselt taas aktiivseks 2008. aasta aprillis või mais, kui nõukogu otsuse osana vastu võetud kriteeriumid ei ole täidetud;

AG. arvestades, et kõnealune piirkond on üles näidanud arvestatavat huvi koostöö vastu ELiga teaduse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, ning arvestades, et säärane koostöö võib aidata intensiivistada kodanikuühiskonna esindajate vahelisi kontakte ja levitada Euroopa demokraatlikke, õigusriigi ja inimõiguste väärtusi;

AH. arvestades, et nii Mongoolial kui ka Afganistanil on eri küsimustes teatavaid ühiseid jooni viie kõnealuse Kesk-Aasia riigiga, kuid nendele riikidele ei pöörata nõukogu strateegiadokumendis tähelepanu ning nende suhtes kohaldatakse erinevaid ELi õigusakte;

AI. arvestades, et piirkonna läheduse tõttu Afganistanile on teatavatest riikidest saanud hinnatud partnerid terrorismivastases võitluses; arvestades, et ka mõned ELi liikmesriigid on kasutanud piirkonna lennujaamu ja õhuruumi; arvestades, et samal ajal on ELi tegevus inimõiguste edendamiseks Kesk-Aasias üldiselt ja eelkõige teatavates riikides olnud pettumust valmistavalt nõrk;

AJ. arvestades, et Kesk-Aasia on transiiditeeks kuni 30 % Afganistani heroiinile, mis läheb peamiselt Venemaa turgudele ja mis põhjustab narkokaubandusega seotud organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni, samuti narkomaaniat ja sellega seonduvaid tervise- ja sotsiaalseid probleeme, ning mõjutab oluliselt piirkonna stabiilsust;

AK. arvestades, et Mongoolial on Kesk-Aasia vabariikidega sarnane taust ning ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud tunnusjooned ning keskkonna- ja energiapoliitika, mida ELi Kesk-Aasia strateegia raames tuleks järjekindlalt arvesse võtta;

1. väljendab rahuolu seoses ELi suurenenud tähelepanuga Kesk-Aasiale, mis väljendub selgelt Kesk-Aasia strateegia vastuvõtmises; märgib siiski kõnealuse piirkonna viiele riigile suunatud projektide rakendamise aeglust;

2. on veendunud, et väärtused, mida EL peab edendama, on alati samad, kuid ELi huvid, nagu ka viies riigis valitsevad tingimused ja võimalused, on väga erinevad;

3. nõuab, et ELi suhete raames kõigi viie riigiga määratletaks selged eesmärgid ja prioriteedid, mis põhineksid piirkonna ulatuslikul analüüsil ja ELi vastuvõetud strateegias sisalduval ELi poliitika eesmärkide üldisel loendil;

4. rõhutab ELi tähtsust õiglase ja säästva majandusarengu edendamisel piirkonnas, kohalike algatuste toetamisel majanduse arendamiseks, ettevõtluse õigusliku raamistiku reformimiseks ning vaesuse kaotamisel säästva arengu kontekstis; rõhutab seoses terrorismi väljakutsetega, et julgeolekualase koostöö edendamine on tähtis, kuid et iga selline lähenemisviis radikaliseerumise ja ekstremismi vastases võitluses, milles julgeolekuvajadusi ei tasakaalusta inimõigused ja hea valitsemistava, on ennasthävitav; väljendab heameelt poliitilise dialoogi tugevdamise üle Kesk-Aasia riikidega; kutsub nõukogu ja komisjoni üles täiendavalt edendama head valitsemistava, inimõigusi, demokraatiat ja haridust, sealhulgas kaaluma kõigi usuliste kogukondade kaasamist; ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et inimõiguste küsimused oleksid sama olulised kui ELi jõulisem lähenemisviis energiale, julgeolekule ja kaubandusele;

5. on veendumusel, et teatavaid probleeme saab tulemuslikult lahendada üksnes piirkondlike lahendusteni (nt terrorismivastane võitlus, inimkaubanduse kaotamine, uimastitevastane võitlus, veemajandus) viivate piirkondlike lähenemisviiside abil, mis vajavad tõhustatud piirkondlikku koostööd; nõuab seepärast tungivalt, et ELi institutsioonid annaksid vajaduse korral tehnilist abi, eelkõige levitades oskusteavet ning tegutsedes vahendajana Kesk-Aasia riikide vahelise dialoogi edendamisel; juhib siiski tähelepanu, et Kesk-Aasia riigid asuvad erineval arengutasemel ning nende vahel on suured poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised erinevused; väljendab käesolevas kontekstis heameelt selle üle, et komisjon ja nõukogu püüavad tulevast partnerlust ja koostööd kavandades kohaldada lähenemisviise, mis vastaksid igale konkreetsele riigile ja ka piirkonnale;

6. nõuab, et ELi poliitika peab olema erinev oma lähenemisviisis piirkonna riikidele, tuginedes eelkõige inimõiguste olukorrale igas riigis, valitsusepoolsele OSCE raames võetud kohustuste järgimisele, iga riigi arengu vajadustele ja nende valitsuste panusele kodanike heaolu suurendamisel, nende praegusele ja võimalikule tähtsusele ELi jaoks kaubanduspartnerina, koostööle energia valdkonnas ja teistes valdkondades, rahvusvahelisi küsimusi käsitlevale dialoogile ja ELi meetmete edu saavutamise võimalustele, sealhulgas mitmesugustele abi vormidele;

7. rõhutab piiriülese koostöö tähtsust, eelkõige seetõttu, et seeläbi on ühised jõupingutused inimkaubanduse ja uimastite vastases võitluses tõhusamad, nõuab seepärast tungivalt, et ELi institutsioonid annaksid vajaduse korral tehnilist abi, eelkõige levitades oskusteavet ning tegutsedes vahendajana Kesk-Aasia riikide vahelise dialoogi edendamisel;

8. rõhutab ELi järjepideva Kesk-Aasia poliitika vajalikkust ning seetõttu tuletab meelde, et ELi strateegia Kesk-Aasias peab olema kooskõlas Euroopa arengukonsensusega; rõhutab samuti, et kogu arengukoostöö rahastamisvahendi raames osutatav abi peab olema kooskõlas selle üldeesmärkidega, st vaesuse kaotamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega;

9. märgib, et strateegia lisas nimetatakse vaesuse kaotamist Euroopa Ühenduse antava kahepoolse abi peamiseks prioriteediks ajavahemikus 2007–2013; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt põhjalikku teavet tervishoiu- ja baashariduse sektori kavandatavate eelarvete kohta ning selle kohta, kuidas kahepoolne ja piirkondlik abi edaspidi seostub konkreetsete aastatuhande arengueesmärkidega;

10. rõhutab, et sotsiaal- ja tervishoiusektorite reformimine, toiduainetega kindlustatuse tagamine, korruptsioonivastane võitlus ning säästvale ja õiglasele majandusarengule keskendumine on pikaajalise stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu tagamiseks Kesk-Aasia riikides ülioluline; on seetõttu arvamusel, et vajaduste hindamine riigi ja piirkondlikul tasandil annab ELile hea võimaluse saavutada nähtavus ja usaldatavus avatud dialoogis kõikide sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, parlamentide ja kohalike ametiasutustega;

11. on veendunud, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesus esindab suurt saavutust piirkonna majanduslikus stabiilsuses, kuid kõnealust eesmärki on võimalik saavutada üksnes välisinvesteeringute rahvusvahelisi standardeid järgides ning sõltumatu kohtunikkonna olemasolul;

12. kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid, et ergutada Kesk-Aasia tihedamat integreerimist maailma kaubandus- ja majandussüsteemi, eelkõige piirkonna nende nelja riigi WTOga ühinemise kaudu, kes ei ole veel WTO liikmed;

13. on arvamusel, et kõnealuse piirkonna riikide majandusarengu seisukohast on ülioluline, et reformitaks põhjalikult nende panga- ja kindlustussüsteemi, loodaks tõhus mikrokrediidisüsteem, parandataks pangandustegevuse reguleerimist ja kontrolli, erastataks riigipangad ning et nendes riikides loodaks sellised finantsturud, mis on tõeliselt konkurentsivõimelised ja välispankadele avatud;

14. palub tungivalt nõukogul lubada Euroopa Investeerimispangal laiendada oma krediiditoetust Kesk-Aasiale koostöös Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga, kes nimetatud piirkonnas juba tegutseb;

15. nõuab tungivalt, et komisjon koondaks järjekindlalt kõik tema käsutuses olevad vahendid, alates poliitilisest dialoogist ja ühenduse poliitikatest (eelkõige nendest, mis seonduvad kaubanduse, arengu, konkurentsi, teadusuuringute ja keskkonnaga) kuni toetuste ja laenudeni, sealhulgas nendeni, mida annavad Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning teised rahvusvahelised finantseerimisasutused, et kiirendada kõnealuste projektide realiseerimist;

16. ergutab piirkonna riike pakkuma otsestele välisinvesteeringutele paremat kaitset;

17. palub komisjonil ja nõukogul astuda kõiki vajalikke samme, et Kesk-Aasia riikidel oleks lihtsam kasutada ELi üldiste soodustuste süsteemi, ning et soodustada piirkonnasisese kaubanduse arengut;

18. kutsub komisjoni ja nõukogu üles andma kõnealuse piirkonna riikidele pädevat majandus- ja haldusalast tehnilist abi, et tugevdada kohalikke riigistruktuure, luua tõhusam ja mitmekesisem majanduslik baas ning suurendada kohalike toodete osakaalu välisturgudel ja eelkõige ELi turul;

19. on seisukohal, et strateegia ei ole piisavalt ambitsioonikas kahepoolse koostöö suhtes inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja demokratiseerumise valdkonnas;

20. on seisukohal, et inimõiguste olukorra hindamisel peaks EL pöörama erilist tähelepanu asjaomase valitsuse tõsiseltvõetavale pühendumisele või selle puudumisele kõnealuse olukorra parandamisel, keskendudes tõendatavatele edusammudele, inimõiguste kaitsjate olukorrale ning koostöö tasemele ÜRO eriraportööride ja mehhanismidega ning ka teiste oluliste rahvusvaheliste osalejatega;

21. palub seetõttu nõukogul ja komisjonil hoida ühtset rinnet inimõiguste küsimustes, et muuta demokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõte ja inimõigused Kesk-Aasia strateegia lahutamatuks osaks, kehtestada koostöös Kesk-Aasia partnerriikidega selged kriteeriumid, näitajad ja eesmärgid kõnealustes valdkondades, nagu see on toimunud muudes sektorites; palub nõukogul ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu poliitiliste vangide vabastamisele ning meedia sõltumatusele;

22. mõistab hukka inimõiguste kaitsjate tagakiusamise Usbekistanis ja Türkmenistanis; palub nõukogul ja komisjonil võtta kõik meetmed, et kaitsta nende tegevust ja tagada nende füüsiline puutumatus, ning palub asjaomastel valitsustel vabastada viivitamata kõik isikud, kes on poliitilistel põhjustel kinni peetud või keda hoitakse sunniviisiliselt psühhiaatriahaiglates inimõiguste kaitsmise eest;

23. rõhutab, et ELi kontakte julgeolekustruktuuridega või julgeolekualase koostöö toetamist ELi poolt, mis on seotud repressioone rakendavate riikidega, tuleb vähendada miinimumini ning et kõik sellised kontaktid peaksid alati olema läbipaistvad;

24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma eriotstarbelist abi kohtusüsteemi reformimiseks ja parandamiseks piirkonnas, et võimaldada kohtutele suuremat sõltumatust ja tõhusust nende töös, sealhulgas võitluses korruptsiooni vastu;

25. kutsub nõukogu ja komisjoni üles tihedale koostööle Kesk-Aasia riikidega haridusreformide rakendamisel ning julgustama neid riike reformima sissekirjutussüsteemi (mille kohaselt lüüakse üksikisiku passi kodanikuks registreerimisel eluaseme registreerimistempel), kaotades seose isiku kodaniku- ja sotsiaalõiguste ning omandi vahel;

26. on seisukohal, et tõelise kodanikuühiskonna arendamine ja toetamine on mis tahes edusammude eeltingimus; mõistab hukka valitsusväliste organisatsioonide raske olukorra teatavates Kesk-Aasia riikides, kus valitsused takistavad pidevalt nende tegevust; rõhutab, et ELi peab jätkuvalt toetama kodanikuühiskonda nii finantsabi kui ka nähtavuse tagamise kaudu (foorumid ja konsultatsioonid), mis aitab kaasa osalusdemokraatia rajamisele; on arvamusel, et EL peaks nägema kodanikuühiskonnas partnerit säästva ja stabiilse ühiskonna loomisele kaasaaitamisel ning ELi väärtuste ja standardite edendamisel;

27. märgib, et ELi Kesk-Aasia poliitika aluseks peaksid olema põhjalikud arutelud ja arvamuste vahetus kõigi sidusrühmadega; seetõttu kutsub ELi üles kaasavale poliitilisele dialoogile, mis hõlmab strateegia ja programmide rakendamisel ja kontrollil nii parlamente, kodanikuühiskonda kui ka kohalikke ametiasutusi;

28. juhib tähelepanu ulatuslikule naiste kuritarvitamisele mitmetes Kesk-Aasia piirkondades (selle näiteks on sundabielud, inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, vägistamine, jne) ja kutsub Kesk-Aasia riikide valitsusi üles rakendama olemasolevaid õigusakte naiste õiguste kaitseks ning komisjoni lisama asjakohaseid meetmeid abiprogrammidesse;

29. kutsub Kesk-Aasia riikide valitsusi üles tugevdama naiste õigusi käsitlevaid kehtivaid õigusakte ning parandama kõnealuste õigusaktide rakendamist; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks inimõiguste ja demokraatiaalaste projektide toetamist, mis seonduvad naiste erilise rolliga; nõuab tungivalt, et EL toetaks naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamist käsitleva konventsiooni terviklikku rakendamist ning kasutaks seda kriteeriumina koostöö tõhustamisel; rõhutab, et ebavõrdse juurdepääsu tõttu haridusele, tervishoiuteenustele ja tööhõivele halveneb naiste olukord paljudes Kesk-Aasia piirkondades, ning rõhutab, et kolmandast aastatuhande eesmärgist (edendada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste mõjuvõimu) peaks saama prioriteet, mida süvalaiendatakse sellega seonduvas ELi tegevuses;

30. väljendab heameelt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö normide ja konventsioonide rakendamise toetamise üle ning rõhutab, et nimetatud standardid peavad olema majanduskoostöö, investeeringute ja kaubandussuhete lahutamatu osa; märgib, et laste töö põhjustab endiselt tõsist muret, eriti Tadžikistanis ja Usbekistanis, ning rõhutab vajadust toetada ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamist;

31. rõhutab laste töö laialdast levikut mitmes Kesk-Aasia riigis, eelkõige puuvilla noppimise, tubakakasvatuse, söekaevanduse ja käsitöö sektorites, ning palub vastavatel valitsustel rakendada sellevastaseid kehtivaid meetmeid tõhusamalt, töötada välja laste tööd käsitlev järjepidev riiklik poliitika ning täielikult toetada rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide algatatud projekte laste töö kaotamiseks ning neis osaleda; nõuab tungivalt, et komisjon looks arengukoostöö rahastamisvahendi raames käesoleva teema jaoks eriprogrammi;

32. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja aktiivse koostöö rände valdkonnas, mis viiks tõelise osalusdialoogini, mille raames tegeldaks konkreetsete kohalike majandusarenguprogrammide abil näiteks selliste rände põhjustega nagu majanduslike väljavaadete puudumine maapiirkondades, et leevendada selle tagajärjel suurenevat vaesust linnades;

33. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kasutaksid täielikult ära oma kogemusi ja häid tavasid ümberasujate, eelkõige varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste kaitse edendamisel; mõistab hukka varjupaigataotlejate ja eelkõige usbeki pagulaste kohustuslikku väljasaatmist Kesk-Aasia riikide valitsuste poolt, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema koostööd ÜRO inimõiguste ülemkomissari bürooga, et kaitsta ja toetada poliitilisi pagulasi;

34. juhib tähelepanu tõsiasjale, et suur hulk uiguure on Hiina palvel antud Kesk-Aasiast välja Hiinasse, mis peegeldab Hiina kasvavat survet piirkonna valitsustele, ning märgib, et pagulasi ohustavad tõsised inimõiguste rikkumised;

35. on seisukohal, et arvestades nakkushaiguste, näiteks HIVi suurt kasvu piirkonnas, peaks tervishoid ja avaliku sektori tervishoiureform olema kogu abiandjate ühenduse, sealhulgas komisjoni esmatähtis eesmärk;

36. julgustab igati ELi toetust haridusele ja koolitusele, mille abil pakutakse Kesk-Aasia üliõpilastele suuremaid võimalusi ELis õppida ning üliõpilasvahetuseks ELi ülikoolide üliõpilastega;

37. rõhutab Kesk-Aasia geopoliitilist olukorda ning selliste majandus- ja poliitiliste jõudude nagu Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Türgi kasvavat huvi kõnealuse piirkonna vastu; on seepärast seisukohal, et tihe koostöö nimetatud riikidega Kesk-Aasia küsimustes on väga oluline kattuvate huvide korral, kui sellega ei kaasne vastuolud inimõiguste vallas; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon otsiksid viise, kuidas parendada ELi liikmesriikide üksikmeetmete ja poliitika koordineerimist piirkonnas, nagu ka ELi ja muude huvitatud riikide vahel; rõhutab sellega seoses Türgi kui ELi kandidaatriigi keskset rolli Kesk-Aasias ning palub nõukogul ja komisjonil kasutada ära Türgi ajaloolisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid kõnealuse piirkonna teatavate riikidega, kaasates ELi kandidaatriigi täielikult strateegia väljatöötamisse ja rakendamisse;

38. rõhutab edasise piirkondadevahelise koostöö arendamise tähtsust, eelkõige Musta mere piirkonna riikidega;

39. avaldab kahetsust asjaolu üle, et nõukogu Kesk-Aasia strateegias ei ole Mongooliat arvatud nende riikide hulka, millele kollektiivselt viidatakse kui Kesk-Aasiale (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan), arvestades eelkõige Mongoolia olulisi edusamme demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele tugineva riigi rajamisel kõnealuses piirkonnas; kutsub nõukogu ja komisjoni üles otsima lahendust ELi tasandil ning koostama Mongoolia arengut käsitleva avalduse;

40. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tagaksid igas kõnealuses riigis kõikide ühiskonna sektorite osalemise poliitilises dialoogis ja partnerluses ELiga ning kaasaksid oma poliitikasse suuremal hulgal osalejaid, eelkõige parlamendid ja kodanikuühiskonna;

41. väljendab heameelt hr Pierre Moreli nimetamise üle ELi Kesk-Aasia eriesindajaks ning palub nõukogul tugevdada tema mandaati ning määratleda tema roll paremini, sealhulgas aidates kaasa liikmesriikide poliitika paremale koordineerimisele piirkonnas;

42. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks viivitamata ettevalmistustega seada sisse täieõiguslikud delegatsioonid kõigis Kesk-Aasia riikides, kus olud seda võimaldavad, kuna alaline kohalolek piirkonnas on ELi tõhusa tegevuse eeltingimus; võtab teadmiseks, et 2008. aastal on kavas Biškekis ja Dušanbes sisse seada täieõiguslik delegatsioon, mis teeb ELi Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis märkimisväärselt nähtavamaks ning peaks edendama koostööd;

43. väljendab heameelt nõukogu otsuse üle vaadata läbi strateegia rakendamisel saavutatud edusammud 2008. aasta juunis ning pärast seda vähemalt iga kahe aasta järel; on arvamusel, et kõnealune läbivaatamine annab võimaluse siduda Kesk-Aasia strateegia tugevamalt Euroopa naabruspoliitikaga;

Kasahstan

44. märgib, et Kasahstan on keskse tähtsusega liitlane ja strateegiline partner rahvusvahelise terrorismi, narkokaubanduse ja usulise ekstremismi vastases võitluses; tunnustab Kasahstani tava rassilise ja usulise harmoonia edendamisel riigis, mis on koduks enam kui 100 erinevale etnilisele rühmale ja 45 erinevale religioonile; palub nõukogul ja komisjonil seada Kasahstani valitsuse ja kodanikuühiskonna toetamine esmaseks eesmärgiks, et tugevdada õigusriiki ja täiendavalt edendada demokraatlikke valimisi tulevikus;

45. rõhutab Kasahstani kui peamise Kesk-Aasia kaubanduspartneri olulisust ELi energiakaubanduses; tuletab meelde vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist, milles keskendutakse koostöö edendamisele ELiga, et arendada ohutut energia- ja tööstusalast koostööd; märgib – tuletades meelde, et Kasahstanis asuvad maailma suuruselt kolmandad uraanivarud –, et kõnealust memorandumit täiendati energiaalase koostöölepingu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise deklaratsiooniga tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta;

46. väljendab heameelt Kasahstani huvi üle koostöö tugevdamise vastu Euroopa Liiduga ning tunnistab ELi ja Kasahstani vaheliste tugevdatud poliitiliste ja majanduslike suhete vastastikust tähtsust; on seisukohal, et EL peaks Kasahstani suhtes jätkama positiivse kaasamise lähenemisviisi kasutamist, kuid rõhutab, et ELi ja Kasahstani vaheliste suhete arendamist ei tohi lahutada Kasahstani jõupingutustest täita oma rahvusvahelisi ja OSCE raames võetud kohustusi inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia valdkonnas;

47. rõhutab, et viimased, 18. augustil 2007 peetud parlamendivalimised ebaõnnestusid hoolimata mõnedest edusammudest, mis tehti nende kooskõlla viimisel OSCE ja teiste rahvusvaheliste standarditega; väljendab muret selle pärast, et võimulolev, presidenti toetav erakond võitis kõik parlamendikohad, mis võib viia võimu monopoliseerimiseni president Nursultan Nazarbajevi ja tema toetajate poolt; kutsub Kasahstani valitsust üles kaotama kõik ebaproportsionaalsed piirangud uute poliitiliste erakondade registreerimisel, näiteks erakonna moodustamiseks vajalik ebareaalne liikmete arv (50 000);

48. toetab otsust võimaldada Kasahstanil asuda 2010. aastal OSCE eesistujaks, mis sai võimalikuks tänu Kasahstani lubadustele kaitsta OSCE juurde kuuluva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo praegust mandaati ning demokratiseerida ja liberaliseerida Kasahstani poliitiline süsteem; seoses eelnevaga võtab teadmiseks lubadused lihtsustada nii poliitiliste erakondade kui ka meediaväljaannete registreerimise nõudeid ning muuta valimisseadust – seda kõike 2008. aastal –, samuti lubadused muuta meediaseadust vastavalt OSCE soovitustele ja vähendada laimamise kriminaalkorras karistamist; tunneb heameelt, et Kasahstan on need küsimused omavahel ise tihedalt sidunud, samuti OSCE tulevase eesistumise pärast, ning ootab huviga reformilubaduste õigeaegset ja veenvat muutmist konkreetseteks meetmeteks; ergutab tungivalt Kasahstani seda võimalust ära kasutama ja astuma otsustavat sammu täiesti demokraatliku süsteemi suunas, valmistudes seeläbi edukaks OSCE eesistumiseks;

49. nõuab tungivalt, et valitsus liiguks otsustavalt demokraatliku institutsioonilise süsteemi suunas, tuletades meelde järjepidevaid edusamme, mida Kasahstan on teinud alates iseseisvuse väljakuulutamisest 1991. aastal;

50. rõhutab tõelise ajakirjandusvabaduse puudumist ning väljendab muret seoses presidendipoolse kontrolliga suuremate massiteabevahendite üle ja opositsiooniliste ajakirjanike kohtu alla andmisega; väljendab lisaks muret uue meediaseaduse eelnõu pärast, mis teeks ajakirjanikud vastutavaks diskrediteeriva teabe levitamise eest ning tugevdaks laimamise ja isiku väärikuse solvamise kriminaliseerimist ning mille alusel võib algatada hagi iga ajakirjaniku vastu avaliku elu tegelase eraelu puudutava teabe avaldamise eest; märgib, et olemasolevad seadused tagavad ebaeetiliste ajakirjanike vastu piisava kaitse;

51. väljendab heameelt ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni vabatahtliku protokolli allkirjastamise üle Kasahstani poolt ning nõuab selle kiiret ratifitseerimist ja rakendamist;

Kõrgõzstan

52. on arvamusel, et tuleks teha kõik jõupingutused, et tugevdada ja edendada Kõrgõzstani hapraid demokraatlikke institutsioone; on veendunud, et kõnealune riik võiks saada demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas eeskujuks kõigile teistele Kesk-Aasia riikidele; palub nõukogul ja komisjonil tõhustada abi kõnealusele riigile, aitamaks tagada, et ta võtab lubatud reformid ette ja viib need edukalt läbi;

53. toetab igati Kõrgõzstani edusamme ajakirjandus- ja meediavabaduse tagamisel, samuti poliitikute ja kodanikuühiskonna jõupingutusi põhiseaduse reformi läbiviimiseks; palub Kõrgõzstani valitsusel tagada riigi ajakirjanike turvalisus, viia lõpule lubatud korruptsioonivastased ja meediareformid ning teha suuremaid edusamme poliitika ja eelarve detsentraliseerimisel;

54. väljendab muret, et põhiseaduse uus eelnõu, mis 21. oktoobril 2007. aastal toimunud referendumil heaks kiideti, võib võimude tasakaalustatust oluliselt muuta; väljendab muret, et Kõrgõzstani ametiasutused ei korraldanud kõnealuses tundlikus küsimuses laialdast avalikku arutelu, et kaasata kõik Kõrgõzstani ühiskonna pooled; nõuab tungivalt, et Kõrgõzstani ametiasutused tagaksid asjakohase võimude lahususe;

55. väljendab kahetsust, et 16. detsembril 2007. aastal peetud enneaegsed parlamendivalimised ei vastanud paljudele OSCE kriteeriumidele; rõhutab, et OSCE andmetel oli valimiste näol kokkuvõttes tegemist nurjunud võimalusega ja tagasiminekuga võrreldes 2005. aasta valimistega ning need ei vastanud üldsuse ootustele valimisprotsessi edasise kindlamaks muutmise kohta; väljendab muret eelkõige topeltkünnise süsteemi pärast, mille tõttu jäi uuest parlamendist välja tugevaim opositsioonipartei ning mis tagas president Bakijevi erakonnale ülisuure häälteenamuse; palub Kõrgõzstani ametivõimudel võtta sellega seoses vajalikud meetmed, et taastada täielik poliitiline pluralism; mõistab hukka valimisprotsessi puuduste vastu rahumeelselt demonstreerinud VVOde ja inimõiguste aktivistidele korraldatud politseihaarangu ja arreteerimised;

Tadžikistan

56. märgib, olles väljendanud heameelt Tadžikistani positiivse arengu üle mitmepartei- ja võimude lahususe süsteemi suunas pärast kodusõja lõppu 1997. aastal, et sestsaadik on Tadžikistan viibinud ohustatud stabiilsuse olukorras, kuna president, kellele ilmselgelt küll kuulub tõeline üldrahvalik toetus, on süstemaatiliselt alla surunud opositsioonijõude ning kehtestanud range kontrolli trükimeedia ja ringhäälingu üle; avaldab kahetsust, et riigis puudub tõeline kodanikuühiskond, mis õõnestab demokraatia edasist arengut, ning rõhutab vajadust täiendavate märkimisväärsete reformide ja inimõiguste austamise järele; seoses sellega nõuab kõikide vajalike meetmete võtmist, et järgida ÜRO piinamise vastast konventsiooni, eelkõige andes kohtusse inimväärikust alandava ning väärkohtlemise eest vastutavad ametiisikud, samuti nõuab surmanuhtluse keelustamist;

57. väljendab muret uue ususeaduse eelnõu pärast, mis vastuvõtmise korral sisaldab usukogukondade õiguslikku staatust piiravaid sätteid, eelkõige seoses mittemoslemi kogukondade õigusliku staatuse omandamisega; märgib, et mitmed kõnealuse seaduse sätted rikuvad Tadžikistani põhiseadust ja rahvusvahelisi norme, millele Tadžikistan on alla kirjutanud; väljendab muret ka selle pärast, et mošeede juhid peavad Tadžikistanis läbima usulised katsed, ning palub Tadžikistani valitsusel austada usuvähemuste veendumusi ja olemasolu;

58. märgib, et Tadžikistan, kellel puuduvad sellised loodusvarad nagu nafta ja gaas, kuulub 20 vaeseima riigi hulka maailmas, ning väljendab tõsist muret naiste ja laste ekspluateerimise taseme pärast nii kõnealuses riigis kui ka Usbekistanis seoses püüdlusega toota monokultuurina puuvilla;

59. julgustab neid liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud partnerlus- ja koostöölepingut Tadžikistaniga, seda võimalikult kiiresti tegema, kuna põhjendamatud viivitused võivad saata heidutavaid ja mitteabivalmis signaale Tadžikistanile; kavatseb anda heakskiidu partnerlus- ja koostöölepingule lähitulevikus;

60. juhib tähelepanu asjaolule, et Tadžikistanis on lõhkemata kassettpomme; nõuab tungivalt rahastamise suurendamist nende kõrvaldamiseks; ning rõhutab vajadust rahvusvahelise kassettpomme keelustava lepingu järele; samuti juhib tähelepanu miiniväljadele Afganistani ja Usbekistaniga piirnevatel aladel; palub Usbekistani ametivõimudel teha nende miiniväljade tuvastamisel täielikku koostööd ning komisjonil toetada vajalikke demineerimisprogramme;

61. arvestades Tadžikistani kui naaberriigist Afganistanist saabuvate uimastite transiidiriigi rolli, ergutab ELi täiendavalt tugevdama toetust meetmetele selle vastu võitlemiseks Tadžikistanis, ilma et see kahjustaks piirialade majandusarengu seisukohast ülitähtsat piiriülest kaubandust;

Türkmenistan

62. märgib positiivseid, ehkki väga piiratud märke muutustest Türkmenistanis seoses uue presidendi Gurbanguly Berdõmuhammedovi kavatsusega viia läbi ulatuslikud haridusreformid; on veendunud, et EL teeb õigesti, kui vastab Türkmenistani vastuvõtlikkusele teha koostööd kõnealuses valdkonnas;

63. väljendab heameelt president Berdõmuhammedovi otsuse üle anda amnestia üheteistkümnele poliitilisele vangile, kes vastuseisu tõttu kadunud president Saparmurat Nijazovi poliitikale olid pikaks ajaks vangi mõistetud; julgustab täiendavate meetmete võtmist riigi kõigi poliitiliste vangide vabastamiseks;

64. rõhutab siiski, et Türkmenistan peab selleks, et EL saaks vahelepinguga edasi liikuda, tegema edusamme olulistes valdkondades, muu hulgas võimaldades Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele vaba ja takistusteta juurdepääsu, vabastades tingimusteta kõik poliitilised ja süümevangid, kaotades kõik valitsuse loodud tõkked reisimisele ning lubades kõigil valitsusvälistel organisatsioonidel ja inimõigustega seotud ühingutel riigis vabalt tegutseda;

65. juhib tähelepanu kiireloomulisele vajadusele parandada äärmiselt halvas seisus olevat inimõiguste olukorda, võttes eriti arvesse väikeste, registreerimata usukogukondade ja nende juhtide ning muude vähemuste rasket olukorda, ja nõuab, et mis tahes edasised arengud ELi ja Türkmenistani suhetes, sealhulgas nii kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu kui ka hiljem väljaarendatud partnerlus- ja koostöölepingu võimalik sõlmimine, peavad olema seotud selgete tõenditega, et kõnealuses valdkonnas toimub märkimisväärne edasiminek, ja näitama selgeid märke, et see jätkub ka edaspidi;

66. väljendab sügavat muret hiljutise gripisarnase haiguse epideemia puhkemise pärast Türkmenistanis, mis suure tõenäosusega on seotud puuvilla kasvatamise ja korjamisega; palub komisjonil pakkuda arengukoostöö rahastamisvahendi raames Türkmenistani tervishoiuministeeriumile abi haiguse olemuse ja põhjuste uurimiseks ning kõige tõhusamate ravimite leidmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks Kesk-Aasia riikidel vähendada puuvillakasvatuses pestitsiidide kasutamist ja võtta kasutusele keskkonnasõbralik tehnoloogia;

Usbekistan

67. kinnitab, et toetab pärast Andijoni veresauna kehtestatud sanktsioone Usbekistani vastu; avaldab kahetsust, et inimõiguste olukorra üldise arengu hindamiseks kehtestatud kriteeriumide osas on tehtud väga piiratud edusamme; võtab teadmiseks nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta otsuse pikendada relvaembargot veel 12 kuu võrra ja tingimuslikult peatada viisapiirangud esialgu 6 kuuks (ühine seisukoht 2007/734/ÜVJP); nõuab tungivalt, et Usbekistani ametiasutused kasutaksid pakutud võimalust, et võtta konkreetseid meetmeid inimõiguste olukorra parandamiseks, täita kõnealuses valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi ja ELi kehtestatud tingimused;

68. toetab inimõigustealase dialoogi loomist ELi ja Usbekistani vahel; võtab teadmiseks suured raskused, mida see endaga kaasa toob, ja rõhutab, et ootused peaksid olema realistlikud; lükkab tagasi mis tahes suundumuse kasutada kõnealust dialoogi sanktsioonide lõpetamise ettekäändena ja jätmaks muljet, et inimõiguste küsimusega tegeldakse nüüd piisavalt; kinnitab veel kord, et vaid tulemused loevad, ning rõhutab, et Usbekistani pühendumine õiglusele ja süüdlaste vastutusele võtmisele Andijoni veresauna eest on ülioluline element edasises koostöös ELiga;

69. nõuab tungivalt, et komisjon näeks lisaks inimõiguste klauslile ja ELi sanktsioonidele ette konkreetsemad kohustused ja kehtestaks tõhusamad järelevalvemehhanismid, et saavutada Usbekistani inimõiguste olukorras tõelisi edasiminekuid;

70. tervitab positiivse sammuna Usbekistani kriminaalkohtusüsteemi reformi suunas surmanuhtluse kaotamist käsitlevate seaduste heakskiitmist Usbekistani parlamendi poolt ning kohtutele volituse andmist vahistamismääruste väljastamiseks; nõuab, et kriminaalkohtusüsteem vaadataks põhjalikult läbi, mis edendaks tõhusalt kõnealuste reformide rakendamist;

71. mõistab hukka asjaolu, et 23. detsembril 2007. aastal peetud presidendivalimised ei vastanud järjekordselt paljudele OSCE ees võetud kohustustele demokraatlikeks valimisteks ning et demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo andmetel toimus hääletus rangelt kontrollitud poliitilises keskkonnas, kus opositsioonile ei jäänud vähimatki ruumi; võtab teadmiseks presidendi poolt 2. jaanuaril 2008. aastal väljastatud amnestia, mille alusel vabastati enam kui 500 süüdimõistetut ja lühendati üle 900 kinnipeetava karistust, ning väljendab kahetsust, et amnestiast on osa saanud vaid üksikud poliitvangid;

Riiklike institutsioonide nõrkus

72. nõuab tungivalt, et EL täidaks oma kohustust parandada suhteid keeruliste partnerite ja nõrkade riikidega ning toetaks riiklike institutsioonide nõrkuse ennetamist valitsusreformide, õigusriigi põhimõtte, korruptsioonivastaste meetmete ja jätkusuutlike riigiasutuste ülesehitamise abil, et aidata kõnealustel riikidel täita oma põhifunktsioone ning vastata oma kodanike vajadustele, mille hulka kuuluvad haridus, tervishoid ja kõik põhiteenused;

73. märgib, et EL on kohustunud toetama katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut riikides, keda ohustavad looduskatastroofid, kiimamuutus, keskkonnatingimuste halvenemine ja välised majandusšokid; rõhutab seepärast, arvestades praegust olukorda Kesk-Aasia riikides, et kõnealust kohustust tuleb ELi strateegias täielikult arvesse võtta;

Keskkond

74. märgib, et suur osa piirkonnast on loodusvarade poolest rikas, kuid neid on minevikus aastakümnete vältel tööstuslikult kasutatud ja töödeldud, mille tagajärjel on keskkond tõsiselt saastunud, maa degradeerunud ning jõed ja järved, näiteks Araali meri, märkimisväärselt kokku kuivanud; väljendab heameelt asjaolu pärast, et Kasahstan on alates suveräänsuse väljakuulutamisest 1990. aastal keelustanud tuumakatsetused oma territooriumil, kuid juhib tähelepanu sellele, et piirkonnas halvas seisukorras olevate radioaktiivsete jäätmete hoidlate probleemi lahendamiseks läheb vaja kooskõlastatud tegevust;

75. märgib, et suur osa piirkonnast kasutab ulatuslikult veevarusid põllumajanduslikuks niisutamiseks, kuid mitte läbimõeldud viisil, ning et see tekitab tõsiseid probleeme jõgedele, järvedele (nagu Araali meri) ja edasisele arengule mitte üksnes põllumajandussektoris; soovitab seepärast rakendada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid, et parandada veeressursside majandamist põllumajandussektoris, näiteks kontrollides paremini niisutuskanaleid;

76. väljendab heameelt Kõrgõzstani muljetavaldavate edusammude üle keskkonnakaitse vallas, eelkõige osaluse üle arvukates kahepoolsetes koostööprojektides, mis toovad Kõrgõzstanile märkimisväärset kasu;

77. toetab ettepanekut rajada Biškekki kõigi Kesk-Aasia riikide jaoks nn vee- ja energiaakadeemia eesmärgiga saavutada nõuetekohane säästev vee ja hüdroenergia kasutamine, parandada ülekandetehnoloogiat, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ning parendada põllumajandus- ja niisutustehnoloogiat;

78. märgib, et Tadžikistani ainus külluslik tooraine on vesi ja kuna keskkonnasõbralikud hüdroelektrijaamade projektid nõuavad ulatuslikke kapitaliinvesteeringuid, võiksid suuremad välisinvesteeringud aidata Tadžikistanil mitmekesistada oma majandust, et see ei keskenduks üksnes puuvilla monokultuurile, mis seondub keskkonna, tervishoiu ja laste töö kuludega, vaid oleks kasulikum majandusele, heaolule ja keskkonnale; kutsub Tadžikistani valitsust üles tegelema õigusloome- ja maksundusalase raamistiku ning avaliku halduse edendamisega, infrastruktuuri puudujääkide kõrvaldamisega ja korruptsiooni endeemilise tasemega, et julgustada investeerimist kõnealusesse riiki;

79. ergutab avatud ja tõhusat dialoogi kõikide Kesk-Aasia riikide vahel keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise küsimustes ning nõuab selle praktilist teostamist;

Energia

80. on arvamusel, et kuna piirkonnas leidub energiaga varustamise seisukohalt Euroopale suurt huvi pakkuvaid projekte, peab EL energiapoliitika osas rääkima ühel häälel;

81. on seisukohal, et ELi energiaalane väliskoostöö on tema Kesk-Aasia strateegia kontekstis ülimalt oluline; toetab seepärast Euroopa Liidu jõupingutusi, et suurendada gaasi- ja naftaimporti Kasahstanist ja Türkmenistanist ning mitmekesistada transiiditeid; nõuab piirkonna ja Euroopa Liidu vahel aktiivset energiapoliitikaalast koostööd, eelkõige Kõrgõsztani, Tadžikistani ja võimaluse korral ka Usbekistaniga, et lahendada energiaprobleeme, mis on erakordselt olulised, arvestades nimetatud riikide tohutut vajadust inim- ja majandusarengu järele, keerulisi riikidevahelisi suhteid ja ohustatud varustuskindlust;

82. on arvamusel, et edasine tugevdatud koostöö Kesk-Aasia ja Musta mere piirkonna vahel energia ja transpordi valdkonnas on eespool mainitud ELi eesmärkide saavutamisel ülioluline; on seisukohal, et see peaks hõlmama investeeringuid alternatiivsete energiaallikate, energiatõhususe ja energia säästmise väljatöötamisse, energiasektori uude infrastruktuuri ja olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamisse; tunnistab Kasahstani kui tugeva majandusliku osaleja olulist rolli Kesk-Aasias, kus EL on tähtsuselt esimene kaubanduspartner ning kus Kasahstan järgib edumeelset sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise ajakohastamise strateegiat;

83. on seisukohal, et EL peaks julgustama piirkonna loodusvarade vastutustundlikku ja säästvat kasutamist, sealhulgas edendades tulude läbipaistvust, toetades vajaduse korral riigi ja valitsusväliste organisatsioonide osalemist mäetööstuse läbipaistvuse algatuses;

84. nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu projektidele, mis ühendavad nafta- ja gaasivälju ning Kesk-Aasia jaotussüsteemi torustikuga, mis on ühendatud Euroopa Liiduga, sealhulgas sellistele tulevastele projektidele nagu Nabucco torujuhe;

o
o o

85. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi Kesk-Aasia eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OSCEle ning Kasahstani, Kõrgõsztani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani presidentidele, valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 466.
(2)	ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 416.
(3)	ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 390.
(4)	ELT L 340, 16.11.2004, lk 2.
(5)	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus" (ELT C 46, 24.2.2006, lk 1).
(6)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0413.
(7)	ELT L 299, 16.11.2005, lk 23, muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1). Vt ka nõukogu 14. novembri 2005. aasta ühine seisukoht 2005/792/ÜVJP Usbekistani vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 299, 16.11.2005, lk 72).
(8)	Vt nõukogu 13. novembri 2007. aasta ühine seisukoht 2007/734/ÜVJP Usbekistani vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 295, 14.11.2007, lk 34).
(9)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika