(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0571);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(1) ja eriti selle artiklit 185;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2) ja eriti selle punkti 47;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 171 ja 172, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0446/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A6-0145/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on arvamusel, et õigusloomega seotud ettepanekus märgitud lähtesumma peab olema kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 rubriigi 1a ülemmääraga ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätetega; märgib, et 2013. aasta järgset rahastamist hinnatakse järgmise finantsraamistiku läbirääkimiste raames;

3.   juhib tähelepanu sellele, et eelarvekomisjoni arvamus ei asenda 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse tulemusi, mida kohaldatakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte asutamise suhtes;

4.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

6.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) (7 a)  Euroopa vesiniku ja kütuseelementide tehnoloogiaplatvormi vaekoda võttis 2007. aasta märtsis vastu rakenduskava, milles hinnati ajavahemikus 2007–2015 tehnoloogilistele väljakutsetele vastamiseks vajamineva eelarve suuruseks 7,4 miljardit eurot, millest kolmandik tuleks kulutada uurimis- ja arendustegevuseks. Selleks, et EL suudaks välja arendada tehnoloogiaid, mis oleksid jätkusuutlikud ka pikas perspektiivis, tuleks oluline osa sellest uurimis- ja arendustegevuse eelarvest eraldada läbimurdelistele teadusuuringutele. Muudatusettepanek 2 Põhjendus 9 (9)  Kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk on rakendada Euroopas kütuseelementide ja vesiniku alaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse programm. Meetmete rakendamisel tuleks teha koostööd ja kaasata tööstuse sidusrühmi, sealhulgas VKEsid, uurimiskeskusi, ülikoole ja piirkondi. (9)  Kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk on rakendada Euroopas kütuseelementide ja vesiniku alaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse programm. Euroopa vesiniku- ja kütuseelemenditehnoloogia platvormi raames tehtud tööd jätkavate meetmete rakendamisel tuleks teha koostööd ja kaasata tööstuse sidusrühmi, sealhulgas VKEsid, uurimiskeskusi, ülikoole ja piirkondi. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 10 (10)  Pidades silmas olulisi sidusrühmi hõlmavat avaliku ja erasektori partnerlust ja selle tegevuse pikaajalisust, Euroopa kodanikele toodavat sotsiaal-majanduslikku kasu, rahaliste vahendite ühiskasutust ning komisjoni ja tööstuse poolset kaasrahastamist kütuseelementide ja vesiniku alaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse vallas, vajaminevat kõrgetasemelist teaduslikku ja tehnilist oskusteavet ning tööstusomandi õiguste sisendit, on hädavajalik luua EÜ asutamislepingu artikli 171 alusel kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (edaspidi "ühisettevõte"). See juriidiline isik peaks tagama kütuseelementide ja vesiniku ühisele tehnoloogiaalgatusele eraldatud rahaliste vahendite kooskõlastatud kasutuse ja tõhusa haldamise. Et tagada seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013) algatatud, kuid lõpule viimata teadusuuringute asjakohane haldamine, tuleks ühisettevõte luua esialgu 10-aastaseks ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2017. Seda tähtaega võib pikendada. (10)  Pidades silmas olulisi sidusrühmi hõlmavat avaliku ja erasektori partnerlust ja selle tegevuse pikaajalisust, Euroopa kodanikele toodavat sotsiaal-majanduslikku kasu, rahaliste vahendite ühiskasutust ning komisjoni ja tööstuse poolset kaasrahastamist kütuseelementide ja vesiniku alaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse vallas, vajaminevat kõrgetasemelist teaduslikku ja tehnilist oskusteavet ning tööstusomandi õiguste sisendit, on hädavajalik luua EÜ asutamislepingu artikli 171 alusel kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (edaspidi "ühisettevõte"). See juriidiline isik peaks tagama kütuseelementide ja vesiniku ühisele tehnoloogiaalgatusele eraldatud rahaliste vahendite kooskõlastatud kasutuse ja tõhusa haldamise. Et tagada seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013) algatatud, kuid lõpule viimata teadusuuringute asjakohane haldamine, tuleks ühisettevõte luua ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2017. Pärast viimast, 2013. aasta projektikonkurssi tuleks tagada pooleliolevate projektide rakendamine, järelevalve ja rahastamine kuni 2017. aastani. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) (10 a)  Kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate tõhusaks kasutuselevõtuks on vaja olulisi läbimurdeid mitmes valdkonnas. Seetõttu peaks komisjonil olema põhiline roll selle tagamisel, et pikaajalisele uurimistööle pandaks piisavalt rõhku ja et sellele osutataks asjakohast toetust, arvestades kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte nõuandeorganite, s.t teaduskomitee ja kõrgetasemelise liikmesriikide töörühma nõuandeid. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) (11 a)  Tuleks edendada VKEde, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist TTA-tegevuses. Vastavalt seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadele peaks abikõlblike kulude avaliku sektori poolse rahastamise piirnorm VKEde, uurimiskeskuste ja ülikoolide puhul olema 50% suurem kui ülejäänud isikute või organisatsioonide puhul. Muudatusettepanek 6 Põhjendus 12 (12)  Ühisettevõtte asutajaliikmeteks peaksid olema Euroopa Ühendus ning Euroopa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus (edaspidi "tööstusrühmitus"), mis esindab tööstuse huve ning on eraettevõtjatele avatud. Ühisettevõtte liikmeks võib saada ka teadusrühmitus. (12)  Ühisettevõtte asutajaliikmeteks peaksid olema Euroopa Ühendus, mida esindab komisjon, ning Euroopa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus (edaspidi "tööstusrühmitus"), mis esindab tööstuse huve ning on avatud eraettevõtjatele ning kütuseelementide ja vesinikutööstuse ühendustele. Ühisettevõtte liikmeks võib saada ka teadusrühmitus. Muudatusettepanek 7 Põhjendus 13 (13)  Ühisettevõtte jooksvad kulud kannavad algusest peale võrdsetes rahalistes osades (50/50) Euroopa Ühendus ning tööstusrühmitus. Kui luuakse teadusrühmitus, peaks ta katma 1/12 jooksvatest kuludest. (13)  Ühisettevõtte jooksvad kulud kannavad algusest peale võrdsetes rahalistes osades (50/50) Euroopa Ühendus ning tööstusrühmitus. Kui luuakse teadusrühmitus, peaks ta samuti toetama jooksvate kulude katmist. Muudatusettepanek 8 Põhjendus 13 a (uus) (13 a)  Jooksvaid kulusid, eelkõige halduskulusid tuleks hoida minimaalsetena ja täies ulatuses tuleks ära kasutada olemasolevate organite vahendeid ja korraldussüsteeme. Muudatusettepanek 9 Põhjendus 14 (14)  Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kulud peaksid kandma ühendus ja erasektor. (14)  Tegevuskulud peaksid kandma ühendus, tööstus ja muud meetmetes osalevad avalikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud. Lisarahastamine võib muu hulgas olla kättesaadav Euroopa Investeerimispangast (EIP), eelkõige EIP ja komisjoni poolt ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu vastavalt otsuse nr 2006/971/EÜ III lisale. Muudatusettepanek 10 Põhjendus 14 a (uus) (14 a)  Stabiilsete tööhõivetingimuste ja töötajate võrdse kohtlemise tagamiseks ning kõrgkvalifitseeritud teadus- ja tehnikaspetsialistide kaasamiseks tuleb komisjonil lubada lähetada kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõttesse nii palju ametnikke, kui ta vajalikuks peab. Ülejäänud töötajad peaks tööle võtma kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte, kooskõlas asukohariigis kehtivate tööhõive eeskirjadega. Muudatusettepanek 11 Põhjendus 15 (15)  Ühisettevõtte peaks looma ühendus ja selle eelarve täitmise aruande peaks kinnitama Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal. Tuleks siiski arvesse võtta ühise tehnoloogiaalgatuse eripära, mis tuleneb avaliku ja erasektori partnerlusest ning eelkõige erasektori toetusest eelarvele. (15)  Ühisettevõtte peaks looma ühendus ja selle eelarve täitmise aruande peaks kinnitama Euroopa Parlament, võttes arvesse nõukogu soovitust. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Ühisettevõte peaks pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma üksikasjalikud rahastamiseeskirjad, mis põhinevad nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) põhimõtetel. Neis eeskirjades tuleks arvesse võtta tegevusega seotud erivajadusi, mis tulenevad eelkõige vajadusest ühendada ühenduse ja erasektori poolne rahastamine. (16)  Ühisettevõtte suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ei tohiks kõrvale kalduda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)1, välja arvatud juhul, kui seda nõuavad eriliselt tema tegevusega seotud vajadused, eelkõige vajadus ühendada ühenduse ja erasektori poolne rahastamine. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 kõrvalekalduvate eeskirjade vastuvõtmiseks on vaja komisjoni eelnevat nõusolekut. Sellistest kõrvalekaldumistest tuleks teavitada eelarvepädevaid institutsioone. ________________________________ 1EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. Parandus EÜT L 2, 7.1.2003, lk 39. Muudatusettepanek 13 Artikkel 1 1.  Kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks luuakse asutamislepingu artikli 171 kohane kütuselementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (edaspidi "ühisettevõte") perioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2017. Perioodi võib pikendada käesoleva määruse läbivaatamise kaudu. 1.  Kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks luuakse asutamislepingu artikli 171 kohane kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (edaspidi "ühisettevõte") perioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2017. Pärast viimast, 2013. aasta projektikonkurssi tagatakse pooleliolevate projektide rakendamine, järelevalve ja rahastamine 2017. aastani. 2.  Ühisettevõte on juriidiline isik. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele kuulub juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluses protsessiosaliseks. 2.  Ühisettevõte on asutus finantsmääruse artikli 185 ning 17. mai 2006. aasta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)1 punkti 47 tähenduses. Ühisettevõttel on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele kuulub juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluses protsessiosaliseks. 3.  Ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina direktiivi 2004/17/EÜ artikli 22 punkti c ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 punkti c tähenduses. 4.  Ühisettevõtte asukoht on Belgias Brüsselis. 4.  Ühisettevõtte asukoht on Belgias Brüsselis. 5.  Ühisettevõtte põhikiri on esitatud lisas. 5.  Ühisettevõtte põhikiri on esitatud lisas. ______________________________ 1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7). Muudatusettepanek 14 Artikkel 2 – lõige 2 2.  Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: 2.  Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: -a) viia Euroopa Liit kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas maailmas esirinda ja teha võimalikuks kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et saada turujõudude abil sellistest tehnoloogiatest märkimisväärset kasu; (a) toetada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; a) toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides (edaspidi "assotsieerunud riigid") teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; (b) toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse uurimisprioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; b) toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse uurimisprioriteetide rakendamist, sealhulgas läbimurdelisi teadusuuringuid, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; (c) püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse; c) püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse; (d) sõlmida ühisettevõtte tööks vajalikud teenus- ja tarnelepingud; (e) tagada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja tulemuslikkus. Muudatusettepanek 15 Artikkel 3 Artikkel 3 välja jäetud Liikmed 1.  Ühisettevõtte asutajaliikmed (edaspidi "asutajaliikmed") on: (a)  Euroopa Ühendus, keda esindab komisjon, ja (b)  Belgia õiguse alusel asutatud Euroopa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus Aisbl (edaspidi "tööstusrühmitus"). 2.  Mittetulunduslikke teadusorganisatsioone, ülikoole ja uurimiskeskusi esindav teadusrühmitus võib saada liikmeks (edaspidi "liige"), kui luuakse teadusringkondi esindav organ. Teadusrühmituse loomise korral saab see ühe koha juhatuses. Muudatusettepanek 16 Artikkel 4 Artikkel 4 välja jäetud Organid 1.  Ühisettevõtte juhtorganid on: (a) juhatus; (b) programmiamet. 2.  Ühisettevõtte nõuandeorganid on: (a) kõrgetasemeline liikmesriikide töörühm (b) teaduskomitee. 3.  Sidusrühmade üldkogu on foorum, kus peetakse nõu teadusuuringute edusammude, tehnika taseme, tulevikuga vastavusse viimise ja suundade üle. Sidusrühmade üldkogu on avatud kõikidele avaliku ja erasektori sidusrühmadele ning liikmesriikide ja kolmandate riikide rahvusvahelistele huvirühmadele. See kutsutakse kokku üks kord aastas. Muudatusettepanek 17 Artikkel 5 Rahastamisallikad Ühenduse rahaline toetus 1.  Ühisettevõtte tegevust rahastatakse ühiselt asutajaliikmete ja liikme osamaksudest. Lisaks võib vastu võtta liikmesriikide, assotsieerunud riikide, piirkondade või ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärke jagavate muude sidusrühmade toetusi projektidele. 2.  Ühisettevõtte jooksvad kulud kannavad algusest peale võrdsetes rahalistes osades Euroopa Ühendus ja tööstusrühmitus. Kui luuakse teadusrühmitus, katab ta 1/12 jooksvatest kuludest. Sellisel juhul väheneb selle võrra komisjoni osamaks. 3.  Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kulusid rahastatakse ühiselt ühenduse rahalise osamaksu ning tegevuses osalevate eraõiguslike juriidiliste isikute mitterahaliste osamaksudega, mille väärtus peab olema vähemalt võrdne ühenduse osamaksudega. 4.  Ühenduse maksimaalne panus ühisettevõtte jooksvateks kuludeks ja tegevuskuludeks on 470 miljonit eurot. Jooksvate kulude suurus jääb prognoosi kohaselt alla 20 miljoni euro. Rahastamine toimub teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammist "Koostöö", rakendades ühenduse eelarvet vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti b sätetele. Ühenduse rahalise toetuse eraldamise kord kehtestatakse üldlepinguga ja iga-aastaste rahastamislepingutega, mille sõlmivad komisjon ühenduse nimel ja ühisettevõte. 4.  Ühenduse esialgne panus ühisettevõtte jooksvateks kuludeks (sealhulgas halduskulud) ja tegevuskuludeks on 470 miljonit eurot. Toetus makstakse Euroopa Liidu üldeelarve teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi "Koostöö" teemadele "Energeetika", "Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad", "Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)" ja "Transport (sealhulgas lennundus)" eraldatud eelarveassigneeringutest, täites ühenduse eelarvet vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti b sätetele. Selle panuse suurust võidakse muuta vahehindamise käigus vastavalt ühisettevõtte saavutatud edusammudele, tulemustele ja mõjule. 5.  Kui pärast aastat 2013 (mil seitsmes raamprogramm lõpeb) rahastamist ette ei nähta, jätkatakse aastatel 2014–2017 üksnes projekte, mille toetusleping on sõlmitud hiljemalt 31. detsembril 2013. 5.   Ühenduse rahalise toetuse eraldamise kord kehtestatakse üldlepinguga ja iga-aastaste rahastamislepingutega, mille sõlmivad komisjon ühenduse nimel ja ühisettevõte. 5 a.  Ühenduse rahaline toetus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõttele teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse rahastamiseks antakse avatud, konkurentsivõimeliste projektikonkursside alusel ja pärast sõltumatute ekspertide abiga teostatud esitatud projekti hindamist. 5 b.  Komisjoni toetus jooksvatele kuludele ei ületa 20 miljonit eurot, mis makstakse aastaste osamaksetena summas kuni 2 miljonit eurot; käesoleval aastal kulutamata jäänud toetus eraldatakse järgmiste aastate teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse rahastamiseks. Muudatusettepanek 18 Artikkel 6 Artikkel 6 välja jäetud Projektides osalemine 1.  Projektid on osalemiseks avatud liikmesriikides, assotsieerunud riikides või kolmandates riikides asuvatele juriidilistele isikutele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes vastavad miinimumnõuetele. 2.  Ühisettevõtte rahastatavate projektide puhul peavad olema täidetud järgmised miinimumnõuded: (a) osalema peab vähemalt kolm juriidilist isikut, kes kõik peavad asuma liikmesriikides või assotsieerunud riikides, kusjuures igaüks peab asuma eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis; (b) kõik kolm juriidilist isikut peavad olema üksteisest sõltumatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad) artiklile 6; (c) vähemalt üks juriidiline isik peab olema tööstusrühmituse liige või teadusrühmituse liige, juhul kui teadusrühmitus on loodud. 3.  Projektis osaleda soovivad juriidilised isikud moodustavad konsortsiumi ning määravad enda seast ühe liikme projekti koordinaatoriks. Üldjuhul on koordinaatoriks tööstusrühmituse liige või teadusrühmituse liige, juhul kui teadusrühmitus on loodud. Erandid peab heaks kiitma juhatus. 4.  Ühisettevõtte rahastatavate teenuse- ja tarnelepingute, tugimeetmete, uuringute ja koolituse puhul on miinimumtingimuseks, et neis osaleb üks juriidiline isik. Muudatusettepanek 19 Artikkel 7 Artikkel 7 välja jäetud Abikõlblikkus 1.  Ühendus annab ühisettevõttele teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse rahastamiseks toetust projektikonkursside alusel. 2.  Erandjuhtudel võib ühisettevõte avaldada pakkumiskutseid, kui otsustatakse, et see on kohane teadusuuringute eesmärkide tõhusaks saavutamiseks. 3.  Toetust võivad saada eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: (a) nad asuvad liikmesriigis või nende registrijärgne asukoht või keskne või peamine tegevuskoht asub Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis, assotsieerunud riigis või kandidaatriigis; (b) nende tegevus ja/või konkreetsed plaanid on seotud kütuseelementide ja/või vesiniku alaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse, tööstusliku tootmise või kasutuselevõtuga Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas. 4.  Abikõlblikud on ka: (a) liikmesriikides, assotsieerunud riikides, kandidaatriikides või EMPs asuvad mittetulunduslikud avalik-õiguslikud isikud, sealhulgas kesk- ja kõrgkoolid; (b) rahvusvahelised organisatsioonid, kes on rahvusvahelise avaliku õiguse kohased juriidilised isikud, ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused; (c) kolmandate riikide juriidilised isikud, juhul kui juhatus leiab, et nende osalemine tooks projektile erilist kasu. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 1.  Ühisettevõtte finantssätted põhinevad määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 põhimõtetel. Need võivad määrusest (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 kõrvale kalduda, kui ühisettevõtte tegevusega seotud erivajadused seda nõuavad ning kui komisjon on selleks andnud eelneva nõusoleku. 1.  Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ei tohi kõrvale kalduda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda nõuavad ning kui komisjon on selleks andnud eelneva nõusoleku. Sellistest kõrvalekaldumistest teavitatakse eelarvepädevaid institutsioone. Muudatusettepanek 21 Artikkel 9 – lõige 1 1.  Ühisettevõtte personali suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju. 1.  Ühisettevõte võtab töötajad tööle kooskõlas asukohariigis kehtivate tööhõive eeskirjadega. Komisjon võib lähetada ühisettevõttesse nii palju ametnikke kui ta vajalikuks peab. Muudatusettepanek 22 Artikkel 9 – lõige 2 2.  Oma personali suhtes täidab ühisettevõte volitusi, mis on ametisse nimetavale asutusele antud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade kohaselt ning lepinguid sõlmima volitatud isikule antud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt. välja jäetud Muudatusettepanek 23 Artikkel 9 – lõige 3 3.  Kokkuleppel komisjoniga võtab juhatus vajalikud rakendusmeetmed kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikliga 110 ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega. 3.  Kokkuleppel komisjoniga võtab juhatus vajalikud rakendusmeetmed seoses Euroopa ühenduste ametnike lähetamisega. Muudatusettepanek 24 Artikkel 10 Artikkel 10 välja jäetud Privileegid ja immuniteedid Ühisettevõtte ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli. Muudatusettepanek 25 Artikkel 13 1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande ühisettevõtte edusammude kohta. 1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande ühisettevõtte edusammude kohta. Aruanne sisaldab projektitaotluste arvu, rahastamiseks valitud projektitaotluste arvu, osalejate liiki (sealhulgas VKEd) ja riigipõhiseid statistilisi andmeid. 2.  Kaks aastat pärast ühisettevõtte asutamist, kuid mitte hiljem kui aastal 2010, annab komisjon sõltumatute ekspertide abiga ühisettevõttele vahehinnangu. See hinnang hõlmab ühisettevõtte kvaliteeti ja tõhusust ning eesmärkide täitmisel saavutatud edusamme. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2.  Hiljemalt 31. detsembriks 2011 ja 31. detsembriks 2014 esitab komisjon ühisettevõtte kohta sõltumatute ekspertide abiga läbiviidud vahehinnangud. See hinnang hõlmab ühisettevõtte kvaliteeti ja tõhusust ning eesmärkide täitmisel saavutatud edusamme. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega ja vajaduse korral käesoleva määruse muutmise ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3.   2017. aasta lõpus viib komisjon sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3.  Hiljemalt kuus kuud pärast ühisettevõtte tegevuse lõpetamist viib komisjon sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 4.  Ühisettevõtte eelarve täitmise kinnitab Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjas sätestatud menetlusele. 4.  Ühisettevõtte eelarve täitmise kinnitab Euroopa Parlament, võttes arvesse nõukogu soovitust. Muudatusettepanek 26 Artikkel 17 Ühisettevõte võtab vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse tulemuste kasutamise ja levitamise eeskirjad, mis käsitlevad vajaduse korral ka käesoleva määruse kohaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevusega loodud intellektuaalomandi õiguste teostamist. Eeskirjadega tagatakse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse tulemuste kasutamine ja levitamine. Ühisettevõte võtab vastu teadusuuringute tulemuste kasutamise ja levitamise eeskirjad, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad)1 (edaspidi "seitsmenda raamprogrammi meetmetes osalemise eeskirjad") põhimõtetel, mis tagavad vajaduse korral käesoleva määruse kohastest teadusuuringutest, tehnoloogiaarendusest ja tutvustamistegevusest tuleneva intellektuaalomandi õiguste kaitse ja teadusuuringute tulemuste kasutamise ja levitamise. _____________________ 1 ELT L 391, 30.12.2006, lk 1. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 Ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmitakse asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. Ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmitakse asukohaleping, milles käsitletakse asukohariigi abi tööruumide, privileegide ja immuniteetide osas ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.1 – lõige 3 3.  Ühisettevõte moodustatakse käesoleva põhikirja avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas esialgu ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2017. 3.  Ühisettevõte moodustatakse käesoleva põhikirja avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas esialgu ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2017. See on asutus, mis luuakse vastavalt finantsmääruse artiklile 185 ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47. Muudatusettepanek 29 Lisa – artikkel I.2 Eesmärgid ja põhiülesanded Põhiülesanded ja meetmed 1.  Ühisettevõte püüab seitsmenda raamprogrammi raames tegutsedes saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurret turul, et võimaldada kaubanduslikel turujõududel pakkuda üldsusele potentsiaalselt suurt kasu. 1.   Ühisettevõtte põhiülesanded ja meetmed on järgmised: 2.  Muu hulgas on eesmärgid: – viia Euroopa kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiates maailmas esirinda; a) tagada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse loomine ja tõhus juhtimine; – saavutada teadustöö kriitiline mass, et pakkuda tööstusele ning avaliku ja erasektori investoritele, otsustajatele ja teistele sidusrühmadele kindlustunnet pikaajalises programmis osalemiseks; b) saavutada teadustöö kriitiline mass, et pakkuda tööstusele ning avaliku ja erasektori investoritele, otsustajatele ja teistele sidusrühmadele kindlustunnet pikaajalises programmis osalemiseks; – võimendada uusi teadusuuringutesse, tehnoloogiaarendusse ja tutvustamistegevusse tehtavaid investeeringuid tööstusharude, riikide ja piirkondade tasandil; c) võimendada uusi teadusuuringutesse, tehnoloogiaarendusse ja tutvustamistegevusse tehtavaid investeeringuid tööstusharude, riikide ja piirkondade tasandil; – arendada riikliku ja piirkondliku teadustöö tiheda koostöö kaudu Euroopa teadusruumi, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet; –integreerida teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust ning keskenduda pikaajaliste säästvuse ja tööstuse konkurentsivõime eesmärkide saavutamisele kulude, jõudluse ja kestvuse vallas ning ületada kriitilised tehnoloogilised kitsaskohad; d) integreerida teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust ning keskenduda pikaajaliste säästvuse ja tööstuse konkurentsivõime eesmärkide saavutamisele kulude, jõudluse ja kestvuse vallas ning ületada kriitilised tehnoloogilised kitsaskohad; – ergutada innovatsiooni ning uute VKEsid hõlmavate väärtusahelate teket; e) ergutada innovatsiooni ning uute VKEsid hõlmavate väärtusahelate teket; – soodustada tööstuse, ülikoolide ning uurimiskeskuste suhtlust, sealhulgas alusuuringute valdkonnas; f) soodustada tööstuse, ülikoolide ning uurimiskeskuste suhtlust, sealhulgas alusuuringute valdkonnas; g) edendada VKEde kaasamist oma tegevusse, kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega; – edendada kõikide riikide, sealhulgas uute liikmesriikide ja kandidaatriikide institutsioonide osalust; h) edendada kõikide liikmesriikide ja assotsieerunud riikide institutsioonide osalust; – teostada laiapõhjalisi sotsiaalseid, tehnilisi ja majanduslikke uuringuid tehnoloogia arengu ning mittetehnoloogiliste turutõkete hindamiseks ja jälgimiseks; i) teostada laiapõhjalisi sotsiaalseid, tehnilisi ja majanduslikke uuringuid tehnoloogia arengu ning mittetehnoloogiliste turutõkete hindamiseks ja jälgimiseks; –teostada uuringuid, mis aitavad välja töötada uusi ning läbi vaadata olemasolevaid eeskirju ja standardeid, et kaotada kunstlikud turuletuleku tõkked ning toetada vahetatavust, koostalitlusvõimet, piiriülest vesinikukaubandust ja eksporditurge, tagades samas ohutusnõuded ning mitte pärssides innovatsiooni; j) teostada uuringuid, mis aitavad välja töötada uusi ning läbi vaadata olemasolevaid eeskirju ja standardeid, et kaotada kunstlikud turuletuleku tõkked ning toetada vahetatavust, koostalitlusvõimet, piiriülest vesinikukaubandust ja eksporditurge, tagades samas ohutusnõuded ning mitte pärssides innovatsiooni; – anda usaldusväärset teavet, et tõsta üldsuse teadlikkust ja vastuvõtlikkust seoses vesiniku ohutuse, uute tehnoloogiate keskkonnaeeliste, varustuskindluse, energiakulude ning tööhõivega. k) edastada ja levitada eelkõige VKEdele ja teaduskeskustele väärtuslikku teavet oma tegevuse kohta ning anda usaldusväärset teavet, et tõsta üldsuse teadlikkust ja vastuvõtlikkust seoses vesiniku ohutuse, uute tehnoloogiate keskkonnaeeliste, varustuskindluse, energiakulude ning tööhõivega. 3.  Ühisettevõtte põhiülesanne on tagada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse loomine ja tõhus juhtimine. 4.  See hõlmab järgmist: – mitmeaastase teadusuuringute kava väljatöötamine ja rakendamine; l) mitmeaastase teadusuuringute kava väljatöötamine ja rakendamine; – ühenduse rahastamise kindlustamine ning teadusuuringuteks, tehnoloogiaarenduseks ja tutvustamistegevuseks vajalike erasektori vahendite ja muude avaliku sektori vahendite kaasamine; m) ühenduse rahastamise kindlustamine ning teadusuuringuteks, tehnoloogiaarenduseks ja tutvustamistegevuseks vajalike erasektori vahendite ja muude avaliku sektori vahendite kaasamine; – teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse ladus toimimine ja vahendite nõuetekohane finantsjuhtimine; n) teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse ladus toimimine ja vahendite nõuetekohane finantsjuhtimine; – koostöö ja konsulteerimine kõrgetasemelise liikmesriikide töörühmaga; – koostöö ja konsulteerimine teaduskomiteega; – sidusrühmade üldkogu aastakohtumiste korraldamine; – projekte käsitleva teabe avaldamine ja levitamine, kaasa arvatud osalejate nimed, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse tulemused ja ühisettevõtte rahalise toetuse; o) projekte käsitleva teabe avaldamine ja levitamine, kaasa arvatud osalejate nimed, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse tulemused ja ühisettevõtte rahalise toetuse; – ühisettevõttega toetuslepingu sõlminud juriidiliste isikute teavitamine Euroopa Investeerimispanga võimalikest laenuvõimalustest, eelkõige seitsmenda raamprogrammiga loodud riskijagamisrahastust; p) ühisettevõttega toetuslepingu sõlminud juriidiliste isikute teavitamine Euroopa Investeerimispanga võimalikest laenuvõimalustest, eelkõige seitsmenda raamprogrammiga loodud riskijagamisrahastust; – läbipaistvuse kõrge taseme ja võrdsete juurdepääsutingimustega ausa konkurentsi tagamine kõikidele ühisettevõtte teadusuuringutes ja tutvustamistegevuses osaleda soovijatele (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), olenemata sellest, kas nad on teadusrühmituse või tööstusrühmituse liikmed või mitte; q) läbipaistvuse kõrge taseme ja võrdsete juurdepääsutingimustega ausa konkurentsi tagamine kõikidele ühisettevõtte teadusuuringutes ja tutvustamistegevuses osaleda soovijatele (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), olenemata sellest, kas nad on teadusrühmituse või tööstusrühmituse liikmed või mitte; – valdkonna rahvusvaheliste arengute jälgimine ning vajaduse korral rahvusvahelises koostöös osalemine. r) valdkonna rahvusvaheliste arengute jälgimine ning vajaduse korral rahvusvahelises koostöös osalemine; s) tiheda koostöö arendamine ja kooskõlastamise tagamine seitsmenda raamprogrammi ja muude ELi, riiklike ja riikidevaheliste tegevuste, organite ja sidusrühmadega; t) ühisettevõtte eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude jälgimine; u) ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks vajaliku muu tegevuse teostamine. Muudatusettepanek 30 Lisa – artikkel I.3 Liikmed ja huvirühmad Liikmed 1.  Ühisettevõtte asutajaliikmed (edaspidi "asutajaliikmed") on: 1.  Ühisettevõtte asutajaliikmed (edaspidi "asutajaliikmed") on: –  Euroopa Ühendus, keda esindab komisjon, ja a)  Euroopa Ühendus, keda esindab komisjon, ja –  Belgia õiguse alusel asutatud Euroopa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus Aisbl (edaspidi "tööstusrühmitus"). b) alates põhikirja kinnitamisest Euroopa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus Aisbl, mis on Belgia õiguse alusel asutatud mittetulundusühendus, mille eesmärk on aidata kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele (edaspidi "tööstusrühmitus"). 2.  Tööstusrühmitus: 2.  Tööstusrühmitus: – on mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on aidata kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele; – on asutatud Belgia õiguse alusel ning tegutseb oma registreeritud põhimääruse alusel, mis on vastu võetud lähtuvalt ühise tehnoloogiaalgatuse nõuetest; – tagab, et tema käesoleva määruse artikli 5 kohane panus ühisettevõtte vahenditesse tehakse ühisettevõtte jooksvatest kuludest 50 % katva rahalise ettemaksuna ning kantakse ühisettevõtte eelarvesse enne iga majandusaasta algust; – tagab, et tema käesoleva määruse sätete kohane panus ühisettevõtte vahenditesse tehakse ühisettevõtte jooksvatest kuludest 50 % katva rahalise ettemaksuna ning kantakse ühisettevõtte eelarvesse enne iga majandusaasta algust; – tagab, et tööstuse panus ühisettevõtte rahastatavatesse teadusuuringutesse, tehnoloogiaarendusse ja tutvustamistegevusse tehakse mitterahalise osamaksuna ning see katab aasta lõikes arvutatuna vähemalt 50 % projekti kogukuludest; – tagab, et tööstuse panus ühisettevõtte rahastatavatesse teadusuuringutesse, tehnoloogiaarendusse ja tutvustamistegevusse on ühenduse panusega vähemalt võrdväärne; –on liikmesuseks avatud kõikidele eraõiguslikele juriidilistele isikutele (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), mis on asutatud mõne liikmesriigi, assotsieerunud riigi või EMP riigi õiguse alusel ning mille registrijärgne asukoht, juhtorganite asukoht või peamine tegevuskoht on nimetatud piirkonnas, juhul kui isik tegutseb Euroopas kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas ning kohustub toetama ühisettevõtte eesmärke ja panustama vahendeid. on õiglastel ja mõistlikel tingimustel liikmesuseks avatud kõikidele eraõiguslikele juriidilistele isikutele (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning asjaomased kütuseelementide ja vesinikutööstuse ühendused), mis on asutatud mõne liikmesriigi või assotsieerunud riigi õiguse alusel ning mille registrijärgne asukoht, juhtorganite asukoht või peamine tegevuskoht on nimetatud piirkonnas, juhul kui isik tegutseb Euroopas kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas ning kohustub toetama ühisettevõtte eesmärke ja panustama vahendeid. 3.  Mittetulunduslikke teadusorganisatsioone, ülikoole ja uurimiskeskusi esindav teadusrühmitus võib saada liikmeks (edaspidi "liige") pärast ühisettevõtte loomist, kui luuakse teadusringkondi esindav organ. Teadusrühmituse taotluse vaatab läbi ja teeb otsuse juhatus. 3.  Teadusrühmitus võib saada liikmeks (edaspidi "liige") pärast ühisettevõtte loomist, kui ta on kiitnud heaks kõnealuse põhikirja. 4.  Teadusrühmitus: 4.  Teadusrühmitus: – on mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on aidata kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele; – on mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on aidata kaasa ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele; – on asutatud Belgia õiguse alusel ning tegutsema oma registreeritud põhimääruse alusel, mis on vastu võetud lähtuvalt ühise tehnoloogiaalgatuse nõuetest; – on asutatud Belgia õiguse alusel ning tegutsema oma registreeritud põhimääruse alusel, mis on vastu võetud lähtuvalt ühise tehnoloogiaalgatuse nõuetest; – tagab, et tema panus ühisettevõtte vahenditesse tehakse ühisettevõtte jooksvatest kuludest 1/12 katva rahalise ettemaksuna ning kantakse ühisettevõtte eelarvesse enne iga majandusaasta algust; – tagab, et tema panus ühisettevõtte vahenditesse tehakse ühisettevõtte jooksvatest kuludest 1/20 katva rahalise ettemaksuna ning kantakse ühisettevõtte eelarvesse enne iga majandusaasta algust; – on avatud kõikidele liikmesriikides, assotsieerunud riikides ja kandidaatriikides asuvatele mittetulunduslikele teadusorganisatsioonidele, ülikoolidele ja uurimiskeskustele. 5.  Asutajaliige võib oma liikmesuse ühisettevõttes lõpetada. Sellisel juhul lõpetatakse ühisettevõte artiklis I.22 sätestatud korras. 5.  Asutajaliige võib oma liikmesuse ühisettevõttes lõpetada. Sellisel juhul lõpetatakse ühisettevõte artiklis I.22 sätestatud korras. 6.  Teadusrühmitus võib oma liikmelisuse ühisettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast sellest asutajaliikmetele teatamist, mille järel lahkuv liige vabastatakse kõikidest kohustustest peale nende, mille ühisettevõtte on heaks kiitnud enne liikmesuse lõpetamist. 6.  Teadusrühmitus võib oma liikmelisuse ühisettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast sellest asutajaliikmetele teatamist, mille järel lahkuv liige vabastatakse kõikidest kohustustest peale nende, mille ühisettevõtte on heaks kiitnud enne liikmesuse lõpetamist. Muudatusettepanek 31 Lisa – artikkel I.4 Ühisettevõtte juhtorganid on juhatus ja programmiamet. Ühisettevõtte nõuandeorganid on kõrgetasemeline liikmesriikide töörühm, sidusrühmade üldkogu ja teaduskomitee. 1.  Ühisettevõtte organid on: a) juhatus, b) tegevdirektor, c) teaduskomitee. 2.  Kui mõni konkreetne ülesanne ei kuulu ühegi nimetatud organi tavapärasesse pädevusse, on pädevaks organiks juhatus. 3.  Kõrgetasemeline liikmesriikide töörühm ja sidusrühmade üldkogu on ühisettevõtte välisteks nõuandeorganiteks. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.5 – lõige 2 2.  Juhul kui luuakse teadusrühmitus, loovutab komisjon ühe koha selle esindajale. 2.  Juhul kui luuakse teadusrühmitus, loovutab komisjon vähemalt ühe koha selle esindaja(te)le. Muudatusettepanek 33 Lisa – artikkel I.5 – lõige 4 4.  Juhatus valib omale esimehe. Esimees valitakse kaheks aastaks. 4.  Juhatus määrab tööstusrühmituse esindajate seast ametisse juhatuse esimehe. Esimees määratakse ametisse üheks aastaks ja võidakse üks kord uuesti ametisse määrata. VKEde esindaja ja teadusrühmituse esindaja määratakse aseesimeesteks. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.5 – lõige 8 8.  Juhatus võib konkreetse vajaduse korral kutsuda koosolekutel osalema hääleõiguseta vaatlejaid, eelkõige piirkondade ja reguleerivate asutuste esindajaid. 8.  Juhatus võib konkreetse vajaduse korral kutsuda koosolekutel osalema hääleõiguseta vaatlejaid, eelkõige piirkondade ja reguleerivate asutuste ning asjaomaste kütuseelementide ja vesinikutööstuse ühenduste esindajaid. Muudatusettepanek 35 Lisa – artikkel I.5 – lõige 15 – neljas a taane (uus) – kinnitada projektikonkursid; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.5 – lõige 15 – kuues taane – põhjendada ja kinnitada võimalikke erandeid ühisettevõtte finantsmäärusest vastavalt artiklile 8; – kinnitada vastavalt artiklile 8 ühisettevõtte finantseeskiri pärast komisjoniga konsulteerimist; Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.5 lõige 15 – kuues a taane (uus) – põhjendada iga soovi kõrvale kalduda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, kinnitada iga erand pärast komisjoni eelnevat nõusolekut ja teavitada eelarvepädevaid institutsioone igast kinnitatud erandist; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.6 – lõige 6 6.  Tegevdirektor on ühisettevõtte seaduslik esindaja. Ta täidab oma ülesandeid sõltumatult ja annab aru juhatusele. 6.  Tegevdirektor on ühisettevõtte seaduslik esindaja. Ta täidab oma ülesandeid sõltumatult, eriti mis puutub projektiettepanekute valikusse ja projektide haldamisse, ja annab aru juhatusele. Muudatusettepanek 39 Lisa – artikkel I.6 – lõige 8 8.  Juhatus nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast esialgu kuni kolmeks aastaks. Juhatus võib pärast tegevdirektori töötulemuste hindamist tema ametiaega ühe korra pikendada, kuid mitte rohkem kui neljaks aastaks. 8.  Juhatus nimetab tegevdirektori ametisse kolmeks aastaks pärast konkursikutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja muudes üldsusele kättesaadavates ajakirjandusväljaannetes ja Interneti-lehekülgedel. Juhatus võib pärast tegevdirektori töötulemuste hindamist tema ametiaega ühe korra pikendada, kuid mitte rohkem kui neljaks aastaks, mille järel avaldatakse uuesti samal viisil konkursikutse. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.7 – lõige 4 Teaduskomiteel on järgmised ülesanded: – esitada arvamusi iga-aastaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kohta ja vajadusel soovitada muudatusi; – esitada oma arvamus mitmeaastase teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kava teadusprioriteetide kohta; – nõustada juhatust aasta tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste osas. Teaduskomiteel on järgmised ülesanded: a) kehtestada teadusprioriteedid iga-aastaste ja mitmeaastaste teadustegevuste kavade ettepanekute osas; b) esitada oma arvamus iga-aastases tegevusaruandes kirjeldatud teadussaavutuste kohta; c) anda nõu eksperdihinnangu komiteede koosseisu osas. Muudatusettepanek 41 Lisa – artikkel I.8 – lõige 1 1.  Ühenduse kogupanus, mis makstakse seitsmenda raamprogrammi raames ühisettevõttele teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevusega seotud jooksvate kulude ja tegevuskulude katteks, ei ületa 470 miljonit eurot. Jooksvate kulude suurus jääb prognoosi kohaselt alla 20 miljoni euro. 1.   Ühisettevõtet rahastavad liikmed ühiselt rahalise toetusena, mis makstakse osamaksetena, ja mitterahaliste toetustena tegevuses osalevate juriidiliste isikute poolt. Ühisettevõtte jooksvad kulud kannavad algusest peale võrdsetes rahalistes osades Euroopa Ühendus ning tööstusrühmitus. Niipea kui teadusrühmitus saab ühisettevõtte liikmeks, tasub ta 1/20 jooksvatest kuludest ja komisjoni toetus jooksvate kulude katmisel väheneb vastavalt. Ühenduse kogutoetus ühisettevõtte jooksvate kulude katmiseks ei ületa 20 miljonit eurot. Kui osa ühenduse toetusest jääb kasutamata, tehakse see ühisettevõtte tegevuse jaoks kättesaadavaks. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.8 – lõige 7 a (uus) 7.  Erasektor ja eelkõige tööstusrühmituse liikmed toetavad projektide tegevuskulusid mitterahaliselt. Mitterahalised toetused peavad olema vähemalt võrdsed avaliku sektori poolse rahastamisega. Mitterahaliste toetuste koguväärtust hinnatakse üks kord aastas, aasta lõikes arvutatuna. Esimest hindamist alustatakse teise majandusaasta lõpus pärast ühisettevõtte käivitamist. Edaspidi teostab sõltumatu üksus hindamist igal majandusaastal. Hindamistulemused esitatakse komisjonile nelja kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu. 7.  Erasektor ja eelkõige tööstusrühmituse liikmed toetavad projektide tegevuskulusid mitterahaliselt. Mitterahalised toetused peavad olema vähemalt võrdsed avaliku sektori poolse rahastamisega. Juhul, kui komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb projektides, ei loeta tema mitterahalist panust ühenduse panuse osaks. Mitterahaliste toetuste koguväärtust hinnatakse üks kord aastas, aasta lõikes arvutatuna. Esimest hindamist alustatakse teise majandusaasta lõpus pärast ühisettevõtte käivitamist. Edaspidi teostab sõltumatu üksus hindamist igal majandusaastal. Hindamistulemused esitatakse komisjonile nelja kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.9 – lõige 3 3.  Projektis osaleda soovivad juriidilised isikud moodustavad konsortsiumi ning määravad enda seast ühe liikme projekti koordinaatoriks. Üldjuhul on koordinaatoriks tööstusrühmituse liige või teadusrühmituse liige, juhul kui teadusrühmitus on loodud. Erandid peab heaks kiitma juhatus. 3.  Projektis osaleda soovivad juriidilised isikud moodustavad konsortsiumi ning määravad enda seast ühe liikme projekti koordinaatoriks. Muudatusettepanek 44 Lisa – artikkel I.9 a (uus) Artikkel I.9 a Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse rakendamine 1.  Ühisettevõte toetab pärast avatud projektikonkursside korraldamist, sõltumatut hindamist ning toetuslepingute ja konsortsiumilepingute sõlmimist tehtavaid teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust. 2.  Erandjuhtudel võib ühisettevõte avaldada pakkumiskutseid, kui otsustatakse, et see on kohane teadusuuringute eesmärkide tõhusaks saavutamiseks. 3.  Ühisettevõte sätestab toetuslepingute rakendamise, järelevalve ja kontrolli korra ning mehhanismid. 4.  Toetuslepinguga: – nähakse ette teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse asjakohane kord; – nähakse ette asjakohane finantskord ja intellektuaalomandi õigust käsitlevad eeskirjad vastavalt käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud põhimõtetele; – reguleeritakse projektikonsortsiumi ja ühisettevõtte vahelisi suhteid. 5.  Konsortsiumileping sõlmitakse projektis osalejate vahel enne toetuslepingu sõlmimist. Konsortsiumilepinguga: – nähakse ette asjakohane kord toetuslepingu rakendamiseks; – reguleeritakse projektis osalejate vahelisi suhteid, eelkõige intellektuaalomandi õiguste osas. Muudatusettepanek 45 Lisa – artikkel I.10 Abikõlblikkus Tegevuse rahastamine 1.  Ühenduse toetust ühisettevõttele kasutatakse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse rahastamiseks projektikonkursside alusel. 1.  Abikõlblikud on järgmised isikud: a) liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvad juriidilised isikud; b) rahvusvahelised organisatsioonid, kes on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt juriidilised isikud, ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide asutatud eriasutused; c) kolmandate riikide juriidilised isikud, juhul kui juhatus leiab, et nende osalemine tooks projektile erilist kasu. 2.  Erandjuhtudel võib ühisettevõte avaldada pakkumiskutseid, kui otsustatakse, et see on vajalik teadusuuringute eesmärkide tõhusaks saavutamiseks. 2.  Selleks et vastata ühenduse rahastamise abikõlblikkuse tingimustele, peavad teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse rakendamisest tulenenud kulud olema esitatud käibemaksuta. 3.  Toetust võivad saada eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: 3.  Projektide ühendusepoolse rahalise toetuse ülemmäärad kohandatakse seitsmendas raamprogrammis osalemist käsitlevates eeskirjades sätestatud ülemmääradega. Juhul kui artiklis I.8 osutatud põhimõtete järgimiseks on vajalikud madalamad rahastamismäärad, toimub alandamine kõigi kategooriate puhul ja igas projektis proportsionaalselt vastavalt eespool nimetatud seitsmendas raamprogrammis osalemist käsitlevates eeskirjades sätestatud ülemmääradele. (a) nad asuvad liikmesriigis või nende registrijärgne asukoht või keskne või peamine tegevuskoht asub Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis, assotsieerunud riigis või kandidaatriigis; (b) nende tegevus ja/või konkreetsed plaanid on seotud kütuseelementide ja/või vesiniku alaste teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse, tööstusliku tootmise või kasutuselevõtuga Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas. 4.  Abikõlblikud on ka: (a) liikmesriikides, assotsieerunud riikides, kandidaatriikides või EMPs asuvad mittetulunduslikud avalik-õiguslikud isikud, sealhulgas kesk- ja kõrgkoolid; (b) rahvusvahelised organisatsioonid, kes on rahvusvahelise avaliku õiguse kohased juriidilised isikud, ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused; (c) kolmandate riikide juriidilised isikud, juhul kui juhatus leiab, et nende osalemine tooks projektile erilist kasu. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.11 – lõige 1 1.  Ühisettevõtte finantssätted põhinevad määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 põhimõtetel. Need võivad määrusest (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 kõrvale kalduda, kui ühisettevõtte tegevusega seotud erivajadused seda nõuavad ning kui komisjon on selleks andnud eelneva nõusoleku. 1.  Ühisettevõtte suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ei tohi kõrvale kalduda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda nõuavad. Määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 kõrvalekalduvate eeskirjade vastuvõtmiseks on vaja komisjoni eelnevat nõusolekut. Sellistest kõrvalekaldumistest teavitatakse eelarvepädevaid institutsioone. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikli I.14 – lõige 5 5.  Kahe kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu esitatakse ühisettevõtte esialgne raamatupidamisaruanne komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale (edaspidi "kontrollikoda"). Kontrollikoda esitab hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. juuniks oma märkused ühisettevõtte esialgse raamatupidamisaruande kohta. Majandusaasta aruanne saadetakse järgmisel aastal komisjoni peaarvepidajale vastavalt raamfinantsmääruses sätestatud tähtaegadele, et komisjoni peaarvepidaja saaks lisada selle andmed EÜ raamatupidamise aastaaruandesse. Ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada vastavalt EÜ raamatupidamiseeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja. 5.  Kahe kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu esitatakse ühisettevõtte esialgne raamatupidamisaruanne komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale (edaspidi "kontrollikoda"). Kontrollikoda esitab hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. juuniks oma märkused ühisettevõtte esialgse raamatupidamisaruande kohta. Majandusaasta aruanne saadetakse järgmisel aastal komisjoni peaarvepidajale vastavalt raamfinantsmääruses sätestatud tähtaegadele, et komisjoni peaarvepidaja saaks lisada selle andmed EÜ raamatupidamise aastaaruandesse. Eelneva aasta raamatupidamise aastaaruanne ja bilanss esitatakse eelarvepädevatele institutsioonidele. Ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada vastavalt EÜ raamatupidamiseeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.14 – lõige 6 6.  Eelarve täitmise kinnitab Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjas sätestatud menetlusele. 6.  Ühisettevõtte eelarve täitmise kinnitab Euroopa Parlament vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjades sätestatavale menetlusele, võttes arvesse nõukogu soovitust. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel I.16 – lõige 1 1.  Personali koosseis määratakse kindlaks ametikohtade loeteluga, mis sätestatakse aastaeelarves. 1.  Personali koosseis määratakse kindlaks ametikohtade loeteluga, mis sätestatakse aastaeelarves, ning komisjon edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos Euroopa Liidu esialgse eelarve projektiga. Muudatusettepanek 50 Lisa – artikkel I.16 – lõige 2 2.  Ühisettevõtte personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest ning nendega sõlmitakse tähtajalised lepingud, mida on võimalik pikendada ühe korra nii, et lepingu kogukestus ei ületaks seitset aastat. välja jäetud Muudatusettepanek 51 Lisa – artikkel I.19 Artikkel I.19 välja jäetud Toetusleping ja konsortsiumileping 1.  Ühisettevõte toetab pärast konkursside korraldamist, sõltumatut hindamist ning toetuslepingute ja projektilepingute sõlmimist tehtavaid teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust. 2.  Ühisettevõte sätestab toetuslepingute rakendamise, järelevalve ja kontrolli korra ning mehhanismid. 3.  Toetuslepinguga: – nähakse ette teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kord; – nähakse ette asjakohane finantskord ja intellektuaalomandi õigust käsitlevad eeskirjad vastavalt artiklis I.24 sätestatud põhimõtetele; – reguleeritakse projektikonsortsiumi ja ühisettevõtte vahelisi suhteid. 4.  Konsortsiumileping: – sõlmitakse projektis osalejate vahel enne toetuslepingu sõlmimist; – sisaldab sätteid teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse korra kohta; – reguleerib projektis osalejate vahelisi suhteid, eelkõige intellektuaalomandi õiguste osas.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9). (2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).