(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0265);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0146/2007);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 20. novembri 2007. aasta kirja vastavalt kodukorra artikli 80a lõikele 3;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80a ja 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0038/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku allpool muudetud ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ║eriti selle artiklit  71 ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 26. märtsi 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 881/92 (turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupade autoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühe või mitme liikmesriigi territooriumi)(4), nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta määrusesse (EMÜ) nr 3118/93 (millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese autoveo teenuseid)(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/94/EÜ (ühiste eeskirjade kehtestamise kohta kaupade autoveo teatavate liikide jaoks)(6) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse ja lihtsuse huvides tuleks need õigusaktid uuesti sõnastada ja koondada üheks määruseks.

(2)  Ühise transpordipoliitika kehtestamine toob muu hulgas kaasa ühenduse territooriumil toimuva kaupade autoveo turule pääsemise suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjade kehtestamise, samuti nende tingimuste sätestamise, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad liikmesriigis veoteenuseid osutada. Need eeskirjad peavad olema kehtestatud viisil, mis aitaks kaasa autoveo siseturu  sujuvale toimimisele.

(3)  Turulepääsu ühtne kord toob samuti kaasa teenuste osutamise vabaduse, kõrvaldades kõik teenuste osutajale kehtestatud piirangud, mis põhinevad tema kodakondsusel või asjaolul, et tema asukoht on mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus teenust kavatsetakse osutada.

(4)  Selleks, et tagada rahvusvaheliste autovedude ühtne raamistik kogu ühenduses, tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi ühenduse territooriumil toimuvate rahvusvaheliste vedude suhtes. Liikmesriigist kolmandasse riiki toimuvad veod on suures osas jätkuvalt hõlmatud liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lepingutega. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust kohaldada veo selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, kuni vajalikku lepingut ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole veel sõlmitud. Seda tuleks siiski kohaldada transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes.

(5)   Kabotaaži määratlusse ei kuulu kaupade rahvusvaheline autovedu kui kombineeritud transpordiveo üks haru vastavalt nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/106/EMÜ (millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel)(7) sätestatud tingimustele ning seetõttu kombineeritud raudtee- ja autoveod ja/või kombineeritud veetransport ning autoveod mõlemal suunal.

(6)  Direktiivi 2006/94/EÜ kohaselt on teatavad veoliigid vabastatud ühenduse ja muudest loasüsteemidest. Käesoleva määrusega ettenähtud turukorralduse raames tuleks teatavate veoliikide eripära tõttu säilitada nende jaoks ühenduse litsentsist ja mis tahes muust transpordiloast vabastamise süsteem.

(7)  Direktiivi 2006/94/EÜ kohaselt on kaubavedu, mida teostatakse mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass on 3,5–6 tonni, vabastatud ühenduse litsentsi omamise nõudest. Kauba- ja reisijateveo alaseid ühenduse eeskirju kohaldatakse aga üldjuhul sõidukite suhtes, mille mass on suurem kui 3,5 tonni. Seega tuleks käesoleva määruse sätted ühtlustada autoveoalaste ühenduse eeskirjade üldise reguleerimisalaga ning nendega tuleks ette näha erandid üksnes 3,5 tonnist väiksema täismassiga sõidukite puhul.

(8)  Kaupade rahvusvahelise autoveo tingimuseks tuleb seada kvootideta ühenduse litsentsi omamine. Vedajatelt tuleks nõuda, et iga nende sõiduki pardal hoitaks ühenduse litsentsi tõestatud koopiat, et hõlbustada ja tõhustada kontrollimist, mida viivad läbi järelevalveorganid, eelkõige need, mis asuvad väljaspool vedaja asukohaliikmesriiki. Seepärast on vaja sätestada ühenduse litsentsi ja tõestatud koopiate vormi ning muid aspekte hõlmavad üksikasjalikud kirjeldused.

(9)  Tuleks kehtestada ühenduse litsentside väljaandmist ja kehtetuks tunnistamist reguleerivad tingimused ja veoliigid, mille suhtes neid kohaldatakse, nende kehtivusajad ja kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

(10)  Samuti tuleks kehtestada juhitunnistus, et võimaldada liikmesriikidel tõhusalt kontrollida, kas teatava veo eest vastutav vedaja on kolmandast riigist pärit juhiga sõlminud seadusliku töölepingu või ta on lihtsalt tema käsutuses. Nimetatud juhitunnistus peaks olema arusaadav kõikidele kontrolli teostavatele isikutele.

(11)  Kabotaažiloa riigisiseste veoteenuste osutamiseks teatavas liikmesriigis peaksid saama vedajad, kellel on käesoleva määrusega ettenähtud ühenduse litsents, või vedajad, kellel on luba osutada teatavat liiki riigisiseseid veoteenuseid, omamata kõnealuses liikmesriigis registrijärgset või muud asukohta.

(12)  Varem anti sellistele riigisisestele veoteenustele ajutine luba. Tegelikkuses ei ole lubatud teenuste määratlemine olnud lihtne. Seepärast on vaja selgeid ja paremini jõustatavaid eeskirju. Pikemas perspektiivis ei ole kabotaaži suhtes kehtestatud piirangud siiski enam õigustatud. Need tuleb täielikult kaotada, kuna kõnealused piirangud ei ole kooskõlas piirideta siseturu põhimõtetega, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada eeskirjade ühtne jõustamine kogu ELis.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega)(8) sätteid kohaldatakse juhul, kui vedajad lähetavad nendega töösuhetes olevaid töötajaid kabotaažvedudele väljapoole seda liikmesriiki, kus nad harilikult töötavad.

(14)  Kabotaažvedude hulga ja kestuse piirangud on vajalik, kuid vahepealne etapp, mis peaks õhutama liikmesriike maksimaalselt ühtlustama maksu- ja töötingimusi. Käesoleva määrusega kehtestatud piirangud on seega ajutised ning need tuleks kaotada alates 1. jaanuarist 2014.

(15)  Mõnedel naaberriikidest liikmesriikidel on intensiivsed pikaajalised majanduslikud sidemed. Sellised liikmesriigid saaksid seetõttu võimaldada kõnealuste naaberriikidest liikmesriikide vedajatele ulatuslikumat juurdepääsu kabotaažile.

(16)  On soovitatav, et liikmesriigid osutaksid käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks vastastikust abi.

(17)  Tuleks vältida, et kolmandate riikide veod, st vedaja teostatavad rahvusvahelised veod kahe liikmesriigi vahel, millest kumbki ei ole liikmesriik, kus on vedaja registrijärgne asukoht, viiksid olukorrani, kus korrapäraselt, pidevalt ja/või süstemaatiliselt moonutatakse turgu, kohaldades vedude suhtes vähem soodsaid tööhõive- ja töötingimusi kui need, mida kohaldatakse nendes kahes liikmesriigis, kelle vahel kolmandate riikide veod toimuvad.

(18)  Haldusformaalsuste hulka tuleks vähendada nii palju kui võimalik, ilma et loobutaks kontrollimisest ja karistustest, mille abil tagatakse käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine ja tõhus jõustamine. Seepärast tuleks ühenduse litsentsi kehtetuks tunnistamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju täpsustada ja parandada. Kehtivaid eeskirju tuleks kohandada, et võimaldada tõhusaid karistusi ka muudes liikmesriikides kui asukohaliikmesriigis toime pandud tõsiste rikkumiste ▐korral. Karistused ei tohiks olla diskrimineerivad ja need peaksid olema rikkumise raskusastmega proportsionaalsed. Tuleks ette näha kaebuse esitamise võimalus.

(19)  Liikmesriigid peaksid kandma oma riiklikku autoveo-ettevõtjate registrisse kõik tõsised rikkumised▐, mille on toime pannud ║vedajad ning millega on kaasnenud karistus.

(20)  Selleks, et tugevdada ja hõlbustada teabevahetust riiklike asutuste vahel, peaksid liikmesriigid asjakohast teavet vahetama riiklike kontaktpunktide kaudu, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] (9) alusel.

(21)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(10).

(22)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada I ja II lisa tehnika arenguga ning koostada ühtse ühtlustatud sõidulehe näidis. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(23)  Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu kõnealuste meetmete vastuvõtmiseks lühendada.

(24)  Liikmesriigid peaksid võtma käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed eelkõige tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste osas.

(25)  Kuna kavandatud meetme eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus ║võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale║,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse territooriumil rendi või tasu eest tehtavate kaupade rahvusvaheliste autovedude suhtes.

2.  Juhul kui vedu tehakse liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. Seda ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, kuni ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud vajalikku kokkulepet.

3.  Kuni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste lõikes 2 osutatud kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev määrus:

Liikmesriigid kohandavad siiski esimese lõigu punktis a osutatud kokkuleppeid, et tagada ühenduse vedajate vahelise mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine.

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse kabotaažvedude suhtes.

5.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmist liiki vedude suhtes ja selliste vedudega seotud tühisõitude suhtes, kuna need on vabastatud ühenduse litsentsisüsteemist:

Esimese lõigu punkti d alapunkti iv ei kohaldata asendussõiduki kasutamise suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis.

6.  Lõike 5 sätted ei mõjuta tingimusi, mille kohaselt liikmesriik annab oma kodanikele loa tegelemiseks kõnealuses lõikes osutatud tegevusaladega.

Artikkel 2

Mõisted

3)   "vastuvõttev liikmesriik" on liikmesriik, kus vedaja tegutseb, kuid kus ei ole tema registrijärgne asukoht;

II peatükk

Rahvusvaheline vedu

Artikkel 3

Põhimõte

Rahvusvaheline vedu toimub ühenduse litsentsi alusel ning kui juht on kolmanda riigi kodanik, peab tal olema ka juhitunnistus.

Artikkel 4

Ühenduse litsents

1.  ║1. Ühenduse litsentsi annab liikmesriik kooskõlas käesoleva määrusega välja igale vedajale, kes tegeleb kaupade autoveoga rendi või tasu eest ja:

2.  Ühenduse litsentsi annab välja asukohaliikmesriigi pädev asutus viieks aastaks ja seda saab pikendada. Enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva välja antud ühenduse litsentsid ja tõestatud koopiad kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

3.  Asukohaliikmesriik annab omanikule ühenduse litsentsi originaali, mille säilitab autoveo-ettevõtja, ja nii mitu tõestatud koopiat, kui on ühenduse litsentsi omaniku valduses olevaid sõidukeid, mis kuuluvad täielikult temale või on tema käsutuses näiteks järelmaksu-, rendi- või liisingulepingu alusel.

4.  Ühenduse litsents ja tõestatud koopiad vastavad I lisas ettenähtud näidisele, kõnealuses lisas sätestatakse ka litsentsi kasutamist reguleerivad tingimused.

Komisjon kohandab I lisa tehnika arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse ║ vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.  Ühenduse litsentsil ja tõestatud koopiatel peab olema väljaandva asutuse tempel või pitser, samuti originaalallkiri ja seerianumber. Ühenduse litsentsi ja tõestatud koopiate seerianumbrid kantakse määruse (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse ║ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikliga 15 ettenähtud riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse osana vedajat hõlmavast teabest.

6.  Ühenduse litsents antakse välja vedaja nimele. Vedaja ei või seda kolmandale isikule üle anda. Ühenduse litsentsi tõestatud koopiat hoitakse igas vedaja sõidukis ja see esitatakse volitatud kontrollametniku nõudmisel.

Ühendatud autorongi puhul kuulub tõestatud koopia mootorsõiduki juurde. See kehtib ühendatud autorongi suhtes ka juhul, kui haagis või poolhaagis ei ole registreeritud või litsentsi omaniku nimel liiklusesse lubatud või kui see on registreeritud või lubatud liiklusesse mõnes muus liikmesriigis.

Artikkel 5

Juhitunnistus

1.  Liikmesriik annab vastavalt käesolevale artiklile juhitunnistuse igale autoveo-ettevõtjale, kes:

2.  Vedaja asukohaliikmesriigi pädev asutus annab juhitunnistuse ühenduse litsentsi valdaja taotluse põhjal igale kolmanda riigi kodanikust juhile, kellega ta on seaduslikult sõlminud töölepingu või kes on seaduslikult tema käsutuses. Iga juhitunnistus tõendab, et selles nimetatud juht töötab vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3.  Juhitunnistus vastab näidisele, mis on esitatud II lisas .

4.  Komisjon kohandab II lisa tehnika arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse ║vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.  Juhitunnistusel peab olema väljaandva asutuse tempel või pitser, samuti originaalallkiri ja seerianumber. Juhitunnistuse seerianumber kantakse määruse (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse║ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikliga 15 ettenähtud riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse osana seda vedajat hõlmavast teabest, kes annab selle juhitunnistuses nimetatud juhi kasutusse.

6.  Juhitunnistus kuulub autoveo-ettevõtjale, kes annab selle juhitunnistuses nimetatud juhi kasutusse, kui see juht juhib kõnealusele autoveo-ettevõtjale antud ühenduse litsentsi kasutavat sõidukit. Juhitunnistuse tõestatud koopiat, mille on välja andnud vedaja asukohaliikmesriigi pädev asutus, hoitakse autoveo-ettevõtja tööruumides. Juhitunnistus esitatakse volitatud kontrollametniku nõudmisel.

7.  Juhitunnistus antakse tähtajaks, mille määrab väljaandev liikmesriik, maksimaalselt viieks aastaks. Enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva välja antud juhitunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

Juhitunnistus kehtib ainult seni, kuni selle väljaandmise tingimused on täidetud. Liikmesriigid võtavad kohased meetmed tagamaks, et kui neid tingimusi enam ei täideta, tagastab autoveo-ettevõtja tunnistuse viivitamata väljaandnud asutusele.

Artikkel 6

Tingimuste kontrollimine

1.  Kui on esitatud ühenduse litsentsi saamise taotlus, kontrollivad asukohaliikmesriigi pädevad asutused hiljemalt viie aasta pärast alates litsentsi väljaandmisest ja seejärel iga viie aasta tagant, kas vedaja vastab (endiselt) artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2.  Asukohaliikmesriigi pädev asutus jälgib korrapäraselt iga-aastaste kontrollimistega, mis hõlmavad vähemalt 20% selles liikmesriigis antud kehtivatest tunnistustest, kas artikli 5 lõikes 1 nimetatud juhitunnistuse andmise tingimused on jätkuvalt täidetud.

Artikkel 7

Ühenduse litsentsi ja juhitunnistuse väljaandmisest keeldumine ja nende kehtetuks tunnistamine

1.  Kui artikli 4 lõikes 1 sätestatud või artikli 5 lõikes 1 osutatud tingimusi ei täideta, lükkab asukohaliikmesriigi pädev asutus ühenduse litsentsi või juhitunnistuse andmise või uuendamise taotluse tagasi otsusega, milles on esitatud tagasilükkamise põhjused.

2.  Pädev asutus tunnistab ühenduse litsentsi või juhitunnistuse kehtetuks, kui selle valdaja:

Artikkel 8

Kolmandate riikide veod ja töötajate lähetamine

Kui vedaja teeb kolmandate riikide vedusid kahe liikmesriigi vahel korrapäraselt, pidevalt ja/või süstemaatiliselt, võib üks vastuvõttev liikmesriik nõuda artiklis 10 osutatud tööhõive- ja töötingimuste kohaldamist.

III peatükk

Kabotaaž

Artikkel 9

Põhimõte

1.  Rendi või tasu eest kaupade vedajal, millel on ühenduse litsents ja mille juhil, kui ta on kolmanda riigi kodanik, on juhitunnistus, on käesolevas peatükis sätestatud tingimustel õigus teha kabotaažvedusid.

2.  Lõikes 1 osutatud vedajal lubatakse pärast teisest liikmesriigist või kolmandast riigist vastuvõtvasse liikmesriiki toimuvat rahvusvahelist vedu teha ühe ja sama sõidukiga kuni kolm kabotaažvedu, kui saabuva rahvusvahelise veoga veetud kaubad on kohale toimetatud. Kõnealuste kabotaažvedude lubamine ei eelda, et sõiduk oleks täielikult tühjaks laaditud. Kabotaažvedude raames toimuv viimane lasti mahalaadimine enne vastuvõtvast liikmesriigist lahkumist peab aset leidma seitsme päeva jooksul alates saabuva rahvusvahelise veo raames toimunud viimasest mahalaadimisest vastuvõtvas liikmesriigis.

3.  Kabotaažveod võivad toimuda ka liikmesriigis, mida sõiduk peab läbima pärast rahvusvahelise veo raames sihtliikmesriigis toimunud mahalaadimist tingimusel, et kõige lühem tagasitee kulgeb läbi kõnealuse liikmesriigi ja tagasisõit toimub seitsme päeva jooksul pärast mahalaadimist sihtliikmesriigis.

4.  Kabotaažvedude hulga ja kestuse piirangud kaotatakse järk-järgult. Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist suurendatakse lõikes 2 osutatud kabotaažvedude arvu seitsmeni. Kõik kabotaažvedude hulga ja kestuse piirangud kaotatakse 1. jaanuaril 2014.

5.  Riigisisese autoveo teenuseid, mida vastuvõtvas liikmesriigis osutab mitteresidendist vedaja, käsitatakse käesoleva määrusega kooskõlas olevatena üksnes juhul, kui vedaja esitab selged tõendid rahvusvahelise veo kohta, mille käigus ta on saabunud vastuvõtvasse liikmesriiki, ja iga järgneva kabotaažveo kohta, mille ta on seal teinud.

Selleks võib olla saateleht või mis tahes muu veodokument.

6.  Liikmesriigid ei nõua täiendavaid eridokumente ega dokumentide koopiaid, kui lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud. Komisjon koostab vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele 1. jaanuariks 2010 ühtse, ühtlustatud ning kogu Euroopa Liidus kehtiva sõidulehe näidise rahvusvahelise autoveo, riigisisese autoveo ja kabotaažveo jaoks. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kolmandate riikidega sõlmitud muud konventsioonid viiakse kooskõlla käesoleva määrusega sätetega.

7.  Vedajal, kellele on asukohaliikmesriigi õigusaktide kohaselt antud õigus osutada selles liikmesriigis rendi või tasu eest artikli 1 lõike 5 punktides a, b ja c täpsustatud autoveoteenuseid, on käesolevas peatükis ette nähtud tingimustel lubatud teha sama liiki kabotaažvedu või kabotaažvedu samasse kategooriasse kuuluvate sõidukitega.

8.  Luba teha artikli 1 lõike 5 punktis e nimetatud veoliikide raames kabotaažvedu on piiranguteta.

9.  Ettevõtjal, kellele on asukohaliikmesriigi õigusaktide kohaselt antud õigus osutada selles liikmesriigis omal kulul autoveoteenust, on lubatud teha omal kulul kabotaažvedu, nagu on määratletud artikli 1 lõike 5 punktis d.

10.  Käesoleva määruse kohaselt ei ole liikmesriigil keelatud lubada ühe või mitme muu liikmesriigi vedajatel teostada oma territooriumil piiramatul arvul või lõikes 2 osutatud arvust suuremal hulgal kabotaažvedusid ega kehtestada viimase mahalaadimise suhtes piiramata või lõikes 2 osutatud tähtajast pikemat tähtaega. Jätkuvalt kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist välja antud lubasid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kehtivatest lubadest ning lubadest, mille nad annavad välja pärast käesoleva määruse jõustumist.

11.  Kabotaaži määratlusse ei kuulu kaupade rahvusvaheline autovedu kui kombineeritud transpordiveo üks haru vastavalt direktiivis 92/106/EMÜ sätestatud tingimustele.

Artikkel 10

Kabotaažvedude suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.  Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, peavad kabotaažveod olema kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad järgmisi valdkondi:

d)  ▐sõiduaeg ja puhkeperioodid;

Vajaduse korral võivad esimese lõigu punktis b osutatud mass ja mõõtmed olla vedaja asukohaliikmesriigis kohaldatavatest suuremad, kuid mitte mingil juhul ei tohi need ületada vastuvõtva liikmesriigi kehtestatud piiranguid riigisiseste vedude osas või tehnilisi omadusi, millele on viidatud nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiivi 96/53/EÜ (millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass) (12) artikli 6 lõikes 1 nimetatud tõendites;

2.  Selleks et vältida mis tahes diskrimineerimist kodakondsuse või registrijärgse asukoha alusel, tuleb lõikes 1 nimetatud õigus- ja haldusnorme kohaldada mitteresidentidest vedajate suhtes samadel tingimustel kui need, mis kõnealune liikmesriik esitab oma kodanikele.

IV peatükk

Vastastikune abi, kaitsemeetmed ja karistused

Artikkel 11

Vastastikune abi

Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamise ja järelevalve tagamisel. Nad vahetavad teavet vastavalt määruse (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse║ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artiklile 17 loodud riiklike kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 12

Kaitsemeetmed

1.  Pärast artikli 9 lõikes 3 osutatud piirangute kaotamist võivad liikmesriigid tõsiste häirete korral veonduse siseturul teatavas geograafilises piirkonnas, mis tulenevad kabotaažist või on selle tõttu süvenenud, kaitsemeetmete vastuvõtmiseks pöörduda kõnealuse küsimusega komisjoni poole ning teatavad talle kõikidest meetmetest, mida nad kavatsevad võtta residentidest vedajate suhtes.

2.  Lõikes 1 kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.  Komisjon tutvub olukorraga, eelkõige nõukogu 21. detsembri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 3916/90 (kaupade autoveo turu kriisiolukorras võetavate meetmete kohta)(13) artiklis 5 osutatud viimaste kvartaliandmete põhjal, ja pärast konsulteerimist kõnealuse määruse artikli 5 alusel moodustatud nõuandekomiteega otsustab ühe kuu jooksul alates vastava liikmesriigi taotluse saamisest, kas kaitsemeetmed on vajalikud või mitte, ning kui need on vajalikud, võtab need vastu. Nende meetmete hulka võib kuuluda asjaomase piirkonna ajutine väljajätmine käesoleva määruse reguleerimisalast. Käesoleva artikli kohaselt kasutusele võetud meetmed kehtivad ajavahemiku jooksul, mis on kuni kuus kuud ning mida võib üks kord samaks kehtivusajaks pikendada. Komisjon teatab liikmesriikidele ja nõukogule viivitamata kõikidest käesoleva lõike kohaselt võetud otsustest.

4.  Kui komisjon otsustab võtta kaitsemeetmeid ühe või mitme liikmesriigi suhtes, peavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ning teavitama sellest komisjoni. Neid meetmeid rakendatakse kõige hiljemalt alates samast kuupäevast kui komisjoni poolt otsustatud kaitsemeetmeid.

5.  Kõik liikmesriigid võivad pöörduda lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusega nõukogu poole 30 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. 30 päeva jooksul pärast liikmesriigi pöördumist, või kui pöördumise on esitanud mitu liikmesriiki, siis pärast esimest pöördumist, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Nõukogu otsuse suhtes kohaldatakse lõikes 3 sätestatud kehtivusaega. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peavad võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ja teavitama sellest komisjoni. Kui nõukogu ei võta vastu otsust esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul, on komisjoni otsus lõplik.

6.  Kui komisjoni arvates on lõikes 3 nimetatud meetmeid tarvis pikendada, esitab ta ettepaneku nõukogule, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 13

Asukohaliikmesriigi karistused rikkumiste korral

1.  Mis tahes liikmesriigis toime pandud või tuvastatud autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsise rikkumise ▐korral teeb rikkumised toime pannud vedaja asukohaliikmesriigi pädev asutus hoiatuse ja võib muu hulgas määrata järgmised halduskaristused:

Pärast lõpliku otsuse tegemist ning vedajale avatud kõigi otsuse läbivaatamist käsitlevate õiguslike võimaluste ammendumist peetakse nende karistuste määramisel ▐silmas ühenduse litsentsi valdaja toime pandud rikkumise raskust ▐ja selle litsentsi tõestatud koopiate arvu, mida ta valdab rahvusvaheliseks veoks.

2.  Juhitunnistuste igasuguse väärkasutamisega seotud tõsise rikkumise ▐korral võib rikkumised toime pannud autoveo-ettevõtja asukohaliikmesriigi pädev asutus kehtestada kohased karistused, näiteks:

Nende karistuste määramisel võetakse arvesse ühenduse litsentsi valdaja toime pandud rikkumise raskust.

3.  ║3. Kui on tuvastatud tõsine rikkumine artikli 14 lõikes 1 osutatud juhul, otsustab asukohaliikmesriigi pädev asutus, milline karistus alates hoiatusest kuni ühenduse litsentsi ajutise peatamise või alalise kehtetuks tunnistamiseni vedajale määrata▐. Ta edastab selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus rikkumised tuvastati, võimalikult kiiresti ning hiljemalt kolme kuu jooksul alates rikkumisest teada saamisest teabe selle kohta, millised käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ettenähtud karistused määrati.

Kui karistuse määramine ei olnud võimalik, esitab ta põhjenduse.

4.   Mis tahes dokumendi (ühenduse litsents, juhitunnistus, tõestatud koopia) kehtivuse ajutise peatamise otsuses märgitakse:

5.  Pädev asutus võtab arvesse selles liikmesriigis, kus rikkumised tuvastati, määratud karistusi ja tagab, et vedajale määratud karistused tervikuna oleksid proportsionaalsed vastavate rikkumistega.

6.  Samuti võib vedaja asukohaliikmesriigi pädev asutus vastavalt oma õigusele algatada vedaja suhtes menetluse siseriiklikus kohtus. Kõnealune pädev asutus teatab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele sellekohasest otsustest.

7.  Liikmesriigid tagavad, et vedajad võivad nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile määratud halduskaristuse vaidlustada.

Artikkel 14

Vastuvõtva liikmesriigi karistused rikkumiste korral

1.  Kui liikmesriigi pädev asutus on teadlik käesoleva määruse või autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsisest rikkumisest▐, mille on pannud toime mitteresidendist vedaja, edastab see liikmesriik, kelle territooriumil rikkumine tuvastati, vedaja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi vedajale avatud otsuse läbivaatamist käsitlevate õiguslike võimaluste ammendumise järgse lõpliku otsuse kuupäeva järgmise teabe:

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda vedaja asukohaliikmesriigi pädevalt asutuselt halduskaristuste määramist kooskõlas artikliga 13.

2.  Ilma et see piiraks kriminaalvastutusele võtmist, on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel õigus määrata karistusi mitteresidendist vedaja suhtes, kes on kabotaažveo käigus rikkunud nende territooriumil käesolevat määrust või autoveoalaseid siseriiklikke või ühenduse õigusakte. Karistusi kohaldatakse diskrimineerimata. Karistuste hulka võib muu hulgas kuuluda hoiatus või tõsise rikkumise ▐korral kabotaažveo ajutine keelamine selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus eeskirju on rikutud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et vedajad võivad nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile määratud halduskaristuse vaidlustada.

Artikkel 15

Sissekanne riiklikku registrisse

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asutatud vedajate poolt autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsine rikkumine▐, mille eest on mis tahes liikmesriik karistuse määranud pärast kõigi vedajale avatud otsuse läbivaatamist käsitlevate õiguslike võimaluste ammendumise järgset lõplikku otsust, samuti määratud karistused kantakse määruse (EÜ) nr .../2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikli 15 alusel loodud riiklikku autoveo-ettevõtjate registrisse. Sellised registri sissekanded, mis hõlmavad ühenduse litsentsi ajutist peatamist või alalist kehtetuks tunnistamist, jäävad andmebaasi vähemalt kaheks aastaks.

V peatükk

Rakendamine

Artikkel 16

Komitee

1.  Komisjoni abistab ║nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta(14) artikli 18 lõike 1 alusel asutatud komitee.

2.   ║Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 17

Karistused

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste süsteemi, ning võtavad karistuste kohaldamist tagavad meetmed. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad meetmetest komisjonile hiljemalt ...(15) ning hilisematest muudatustest viivitamata.

Liikmesriigid tagavad meetmete kohaldamise diskrimineerimata vedaja kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal.

Artikkel 18

Aruandlus

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks nende vedajate arvu, kes on eelneva aasta 31. detsembri seisuga ühenduse litsentside omanikud, ja tõestatud koopiate arvu, mis vastab kõnealusel kuupäeval veonduses kasutatavate sõidukite arvule.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ka eelmisel kalendriaastal välja antud juhitunnistuste arvu ning asjaomase aasta 31. detsembril kehtivate juhitunnistuste arvu.

VI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 881/92 ja (EMÜ) nr 3118/93 ning direktiiv 2006/94/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja […] […]

(1) 12. märtsi 2008. aasta arvamus (ELTs seni avaldamata). (2) ELT C … (3) Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta seisukoht. (4) EÜT L 95, 9.4.1992, lk 1. ║ (5) EÜT L 279, 12.11.1993, lk 1. ║ (6) ELT L 374, 27.12.2006, lk 5. (7) EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38. (8) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1. (9) ELT L ... (10) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ (11) ELT L 33, 4.2.2006, lk 82. (12) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59. (13) EÜT L 375, 31.12.1990, lk 10. (14) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8. (15) * 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

EUROOPA ÜHENDUS

a)

(Helesinine sünteetiline paber, suurusega DIN A4, (150 g/m2 või rohkem))

(Litsentsi esimene lehekülg)

(Tekst koostatakse litsentsi väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest)

Litsentsi välja andnud riik

Riigi tunnusmärk (1) Pädeva asutuse nimi

LITSENTS nr

TÕESTATUD KOOPIA nr

kaupade rahvusvaheliseks autoveoks rendi või tasu eest

Käesolev litsents annab õiguse (2) ……………………………

.........................................................................................................................

tegelda ühenduse territooriumil tehtavate vedude või vedude osade puhul rendi või tasu eest kaupade rahvusvahelise autoveoga mis tahes marsruudil, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr .../2008 [rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] (3) ja vastavalt käesoleva litsentsi tingimustele.

Erimärkused: ................................................................................................

Käesolev litsents kehtib alates ……………kuni ………………

Välja antud (koht)…………………………………….. (kuupäev)……………………………………

b)

(LITSENTSI TEINE LEHEKÜLG)

(Tekst koostatakse litsentsi väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest)

ÜLDSÄTTED

Käesolev litsents on välja antud vastavalt määrusele (EÜ) nr .../2008 [rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta].

Juhul kui vedu toimub liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kehtib käesolev litsents veo selle osa suhtes, mis tehakse ühenduses. See kehtib selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, üksnes pärast seda, kui ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud vajalik kokkulepe kooskõlas määrusega (EÜ) nr .../2008 [rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta].

Litsents on isiklik ja omanik ei või seda üle anda.

Autoveo-ettevõtja säilitab litsentsi originaali.

Litsentsi tõestatud koopiat hoitakse sõidukis(1). Ühendatud autorongi puhul peab litsents kuuluma mootorsõiduki juurde. Litsents kehtib ühendatud autorongi suhtes ka juhul, kui haagis või poolhaagis ei ole registreeritud või litsentsi omaniku nimel liiklusesse lubatud või kui see on registreeritud või lubatud liiklusesse mõnes muus liikmesriigis.

Kontrollima volitatud kontrollametniku nõudmisel tuleb litsents talle esitada.

Loa omanik peab iga liikmesriigi territooriumil järgima selles riigis kehtivaid õigusnorme, eelkõige neid, mis käsitlevad veondust ja liiklust.

__________________________

(1) "Sõiduk" on liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk või ühendatud autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on liikmesriigis registreeritud, ja mida kasutatakse eranditult kaupade veoks.

EUROOPA ÜHENDUS

a)

(Roosa paber –  suurus  DIN A4; sünteetiline paber (150 g/m2 või rohkem))

(Juhitunnistuse esimene leht)

(Tekst koostatakse juhitunnistust väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest)

JUHITUNNISTUS NR ……

kaupade autoveoks rendi või tasu eest ühenduse litsentsi alusel

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EÜ) nr .../2008 [rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta](2))

Käesolev juhitunnistus tõendab, et dokumentide alusel, mille on esitanud:

(3)……………………………………………………………………………………….............................................................

………..………………………………………………………….…………………………………………………………….

On järgmine juht:

Nimi ja eesnimi…………………………………………………………………………………………………..……………

Sünniaeg ja -koht……………………………………………………..Rahvus…………………………………..…………...

Isikut tõendava dokumendi liik ja number………………………………………………………………………...………….

Väljaandmise aeg……………………………………………………..Väljaandmise koht………………………...………...

Juhiloa number………………………………………………………………………………………………………..………

Väljaandmise aeg……………………………………………………..Väljaandmise koht…………………………...……...

Sotsiaalkindlustuse number……………………………………………………………………………………………...……

On tööle võetud vastavalt õigus- ja haldusnormidele ning vajaduse korral kollektiivlepingutele kooskõlas selles liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega, mis käsitlevad selles liikmesriigis autovedudega tegelevate juhtide tööhõivet ja kutseõpet:

……………………………………………………………………………………………………………………………….(4)

Erimärkused...............................................................................................................................................................................………………………………………………………………………………………………………………………………….

Käesolev juhitunnistus kehtib alates…………………………. kuni ………………………………………………………...

Välja antud (koht)…………………………………….. (kuupäev)……………………………………

………………..………………………………(5)

_______________

(1) Liikmesriikide rahvusvahelised tunnusmärgid on järgmised: (B) Belgia, ║ (BG) Bulgaaria, ║ (CZ) Tšehhi Vabariik, (DK) Taani, (D) Saksamaa, ║ (EST) Eesti, (IRL) Iirimaa, (GR) Kreeka, (E) Hispaania, (F) Prantsusmaa, (I) Itaalia, ║ (CY) Küpros, (LV) Läti, (LT) Leedu, (L) Luksemburg, ║ (H) Ungari, (MT) Malta, (NL) Madalmaad, ║ (A) Austria, ║ (PL) Poola, (P) Portugal, ║ (RO) Rumeenia, ║ (SLO) Sloveenia, (SK) Slovakkia, ║ (FIN) Soome, (S) Rootsi, (UK) Ühendkuningriik.

(2) ELT L ...

(3) Vedaja nimi või ärinimi ja täielik aadress.

(4) Vedaja asukohaliikmesriik.

(5) Loa välja andnud pädeva asutuse allkiri ja tempel.

(Juhitunnistuse teine lehekülg)

(Tekst koostatakse juhitunnistust väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest)

ÜLDSÄTTED

Käesolev juhitunnistus on välja antud vastavalt ║määrusele (EÜ) nr .../2008 [rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta].

See tõendab, et selles osutatud juht on tööle võetud vastavalt õigus- ja haldusnormidele ning vajaduse korral kollektiivlepingutele kooskõlas juhitunnistusel nimetatud liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega, mis käsitlevad asjaomases liikmesriigis autovedudega tegelevate juhtide tööhõivet ja kutseõpet.

Juhitunnistus kuulub autoveo-ettevõtjale, kes annab selle juhitunnistuses nimetatud juhi kasutusse, kui see juht juhib kõnealusele autoveo-ettevõtjale antud ühenduse litsentsi kasutavat sõidukit(1). Juhitunnistus ei ole üleantav. Juhitunnistus kehtib üksnes seni, kuni tingimusi, mille alusel see välja anti, jätkuvalt täidetakse ning vedaja peab selle viivitamata tagastama selle väljaandnud asutusele, kui kõnealuseid tingimusi enam ei täideta.

juhitunnistuse tõestatud koopia peab olema autoveo-ettevõtja valduses;

juhitunnistuse originaal peab olema sõidukis ning juht peab selle volitatud kontrollametniku nõudmisel talle esitama.

_____________________

(1) "Sõiduk" on liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk või ühendatud autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on liikmesriigis registreeritud, ja mida kasutatakse eranditult kaupade veoks.

Vastavustabel